võimalust eneseteostuseks ja heaolu suurendamiseks, soodustades nii tasakaalustatud regionaalset arengut. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted suudavad oma paindlikkuse tõttu majandustingimuste muutustele kiiresti reageerida ning aitavad seeläbi kaasa kogu majanduse paindlikkuse suurenemisele. 73. Kuidas nimetatakse keskmise tootmiskulu alanemist suurtootmise tagajärjel? Seda nimetatakse mastaabisäästuks. 74. Millised on tootmisressursid?(3) Millised on tootmistegurid? (4) 8 Tootmisressursid on: 1) Loodusvarad (maa, maavarad, mets, veevarud) 2) Inimressurss (tööjõud) 3) Kapitaliressurss (tööriistad , hooned, rahalised vahendid). Tootmistegurid on: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus (oskus kolme eelnevat kasumlikult kombineerida) 75. Kuidas nimetatakse tootmise tagajärjel tekkivat vee ja õhu saastamist?
kogutulu total revenue, TR Совокупный доход lühiperiood short run, SR Короткий срок majanduskasum supernormal profit, pure profit, Экономическая прибыль economic profit mastaabisääst economy of scale Экономия масштаба muutuvad tootmistegurid variable factor Переменный фактор muutuvkulud total variable costs, TVC or VC Переменные затраты Kasumiläve punkt Break even point Пороговая точка прибыли normaalkasum normal profit Нормальная прибыль piirkulu marginal cost, MC Предельные затраты
[email protected] vastuvõtuaeg: teisipäeviti 13.30 14.00 III-211 Õppetooli sekretär: Helve Reiso ruum: X-228 telefon: 6 20 40 55 e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5
väga lühike ajaperiood e hetkeperiood lühike periood e lühiperiood pikk periood väga pikk periood e ülipikk periood Lühiperiood (SR, short run) on ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmisteguritest ei ole muudetav Pikk periood (LR, long run) on ajavahemik, mille vältel kõik tootmistegurid on varieeritavad. (ajaperiood, mis on piisavalt pikk, et muuta kõiki sisendeid, nii püsivaid kui muutuvaid tootmistegureid). Püsivad e fikseeritud tootmistegurid on sellised, mida ei saa muuta lühikese ajaperioodi jooksul. (nt tootmishooned, ehitised, rajatised) Muutuvad e varieeruvad tootmistegurid on sellised, mille koguseid saab muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul suhteliselt kiiresti (näiteks toormaterjali kogus, elekter, kütus, lepinguline tööjõud) Tehnilise asenduse piirmäär MRTS (marginal rate of technical substitution) on arv, mis näitab, mitu ühe tootmisteguri ühikut on vaja teise
Majandus Eesmärgiks rahuldada inimeste vajadusi, piiratud ressurside tingimustes. Majandusressursid e. tootmistegurid: 1. Maa (mets, maavarad, kliima) 2. Tõõjõud e. inimkapital (rahvaarv, haridustase, kogemused) 3. Kapital (rahalised vahendid, seadmed, masinad) 4. Ettevõtlikus Alternatiivkulu-valides 1 toote tootmise või tarbimise, tuleb loobuda teisest. Nt maantee lisa kilomeetri ehitamine. SKP-sisemajanduse koguprodukt: 1. näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust teatud aja jooksul. Arvesse
vastupidi. Kogupakkumine(AS)- on sisemajanduse kogutoodangu kogus, mida firmad tahavad toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel, ehk ettevõtete ja majapidamiste poolt antud hinnataseme juures pakutud kaupade koguhulk. Potentsiaalsne toodang on toodangu maht, mida on võimalik saada tootmistegurite (kapital, töö) maksimaalsel ärakasutamisel.Tavaliselt tekib erinevus potentsiaalse ja tegeliku toodangu vahel. Tootmistegurid ja tehnoloogia määravad majanduse kogupakkumise, mida võib väljendada järgmise võrrandi abil: Y = F (K, L, H), kus K - kapital L - tööjõud H - tehnoloogia 5) Töötus/tööhõive /töötuse jaotus Töötu on isik, kes ei ole hõivatud, kuid kes on võimeline töötama ja kes soovib tööd leida. Töötaja on isik, kes kuulub tööjõu hulka ja on rakendatud. Töötajate koguarvu väljendab näitaja hõivatute arv.
1. Riigi majanduslikud funktsioonid: mis on allokatsioonifunktsioon, jaotusfunktsioon ja majanduse stabiliseerimise funktsioon? Rahandus täidab kolme funktsiooni: Allokatsioonifunktsioon, mille toimel jaotuvad tootmistegurid (võime nimetada ka ühiskonna käsutuses olevad ressursid) erakaupade ja avalike hüviste tootmiseks. Nende osade omavahelise suhte otsustab riigi fiskaalpoliitika ning sellele tugineb ka avaliku sektori struktuur, tegevuse ulatus ning maht. Allokatsioonifunktsioon seab raamid valitsuse pakutavatele avalikele hüvistele, mis omakorda seondub turutõrgetega ning konkretiseerub iga valitsuse fiskaalpoliitikas;
MAJANDUS MAJANDUS- Ühiskonnaelu valdkond, milles toodetakse, pakutakse ja müüakse kaupu ning teenuseid Tootmistegurid: loodusvarad, tööjõud, kapital + ettevõtlikus Milles seisneb majanduse põhiprobeem? - Inimvajadused on piiramatud - Ressursid on piiratud Majanduse põhiküsimused: - Mida toota? - Kuidas toota? - Kellele toota? NATURAALMAJANDUS ● Kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis ● Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga ● Tootmine ja tehnoloogia on algelised ● Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks ● Oli levinud keskajal ja tänapäeval arengumaades TURUMAJANDUS ● Määrav on turg ● Tootmise eesmärk on võimalikult suure tulu saamine ● Omanik vastutab kõige eest ● Tekkis Euroopas ja arenes järk- järgult 15.- 19. sajandil. Kasutusel demokraatlikes riikides - Kaup: toode või teenus - Turg: kaup jõuab...
13. Kuidas tekib tarbija hinnavaru? Tarbija maksab tegelikult kõikide hüviseühikute eest võrdse summa – fikseeritud hinna. Tarbija valib sellise koguse, mille korral hind vastab viimase ühiku poolt lisatud kasulikkusele. Kõigi eelnevate ühikute korral on lisanduv kasulikkus aga suurem makstavast hinnast. 3. Firmateooria Ettevõte – väikseim majandusüksus, millel on ühine eesmärk ja mis toodab ühise plaani kohaselt hüviseid ja pakub neid müügiks; tootmistegurid – tootmisprotsessi sisendid: 2 inimtöö, maa ja maavarad, hooned, seadmed, rajatised, tooraine jne, rühmitatakse kahet gruppi – kapital ja töö; tegurikomplekt – konkreetne kombinatsioon erinevatest saadaolevatest tootmisteguritest; tootmisruum – kõik võimalikud tegurikomplektid, kulupiirang – ettevõtte ressursid, põmst see, et raha ei ole lõputult; samakulujoon –
kasulik siis, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest: 1. Riikidel on sümmeetrilised majandusšokid. Majandusšokid tabavad ühisvaluuta ala riike üheaegselt ja ühesuguselt. Need riigid teostaksid šokkidest ülesaamiseks niikuinii ühesugust makromajanduspoliitikat 2. Riikidel on asümmeetrilised šokid, kuid toimivad tootmistegurite mobiilsus ning hindade paindlikus. Kui majandusšokid on erinevad, siis ühise valuuta kasutamine oleks võimalik juhul, kui tootmistegurid oleksid mobiilsed ja nende hinnad paindlikud. Sellisel juhul liiguksid tootmistegurid iga kord negatiivse šoki puhul riigist, kus on majanduslangus, parema majandusseisuga riiki. Sellega ei ole vajalik majanduse reguleerimiseks kasutada valuutakursi muutmist ja see võimaldab oma valuutast loobuda 46.Maailampanga allasutuste funktsioonid Eesmärk: arengumaade majanduse edendamine pikaajaliste laenude ja strateegilise nõustamise abil, vaesuse vähendamine. Maailmapanga allasutused: 1
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on...
o toodetav kogus=realiseeritav kogus (varusid ei ole) o ettevõte kui ühtne üksus (lahkarvamused ja otsustusprotsess jäävad vaatlusest välja) o ei ole oluline ei ettevõtluse vorm ega omandivorm (ettevõtja=omanik=tegevjuht) o ettevõte käitub ratsionaalselt-lõppeesmärgiks on maksimaalne kasum (mitte heategevus vms) o turuvormiks täielik konkurents ehk toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud (üks ettevõte hindu muuta ei saa) 3) Tootmistegurid firmateoorias o kapital: hooned,seadmed,transpordivahendid,toorained ja materjalid. o tööjõud: tootmises kasutatav inimressurss 4) Optimaalsusprintsiip tootmises (2x) - Maksimaalne toodang ette antud kuludega: Kulud on fikseeritud suurusega ning me peame sellega tootma võimalikult palju hüvist - Etteantud toodang minimaalsete kuludega: Hüvise suurus on fikseeritud ning me peame tootma seda võimalikult väikeste kuludega
tegevusi, mille otsene või kaugem eesmärk on tagada inimühiskonnale majanduslik heaolu, et oleks kõht täis ja katus peakohal. Majandus on samastatav majanduseluga. . Selleks, et tulevik oleks kindlustatud, tuleb tegeleda äriga, mis on eesmärgipärane majanduslikku kasu, tulu taotlev ettevõttmine või tegevus. 3. Selgita tootmistegurite kasutamist, tootmist ja tootmise väljundeid ühe lihtsa näite abil. Illustreeri seoseid lihtsa joonise abil Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid on maa, töö, kapital, ettevõttlus jne. Ressursid on kõik tootmissisendid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. *Maa kui ressursi alla kuulub põllumajanduslik maa, vesi(jõed, järved, mered), maavarad, mets, atmosfäär, kliima, ilmastik, maaomand tootmisüksuse rajamiseks. *Töö kui ressursi hulka loetakse inimeste vaimsed ja füüsiised jõupingutused, mida nad kasutavad hüviste valmsitamiseks. *Kapital kui ressursi hulka kuuluvad kõik varasemas tootmistegevuses loodud
ülemvõimu. 23. augustil 1987 toimus Hirvepargis miiting kus avalikult lehvisid Eesti lipud ning räägiti avalikult MRP olemusest. Ametlik ajakirjandus kujutas miitingut kui väikest kokkutulekut mida olevat kuulanud vaid üksikud “uudishimulikud“. Tegelikult oli see aga oluline samm iseseisvumise teel.(2) 27. septembril kajastus ajalehes Edasi artikkel Eesti isemajandamisele asumisest. Seda nimetati IseMajandavEesti (IME) programmiks. Lõpuks 1988.aasta 16.septembril sai Eesti kõik tootmistegurid endale. Nendel aastatel tekkis Eestis uus rahvusliikumine – Laulev revolutsioon. 1980. aastal oli Eesti rahvaarv 1 472 190, sealhulgas 22 204 elussündi, 18 199 surma ning Eesti loomulik iive oli 4 005(joonis 3). 1980. – 1989. aastatel oli loomulik iive positiive ning jäi vahemikku 4000 – 7000(joonis 3) ning sündimuse üldkordaja vahemikku 15 – 16 ‰ (joonis 4) Suurim elussündide arv oli laulva revolutsiooni aastal 1987 kui sünde oli
MAJANDUSKASV Majanduskasv on per capita potentsiaalse kogutoodangu suurenemine aja jooksul. Potentsiaalne kogutoodang (täishõive kogutoodang ehk pika perioodi kogutoodang) on toodangumaht, mida antud tehnoloogilise taseme, elanikkonna suuruse ja loomuliku töötuse määra juures on võimalik teatud ajaperioodil toota. Majandusareng on majanduskasv, millega käivad kaasas struktuurimuutused tootmises ja tarbimises ning rahva elatustaseme tõus. Majandusarengu näitajatena kasutatakse mitmesuguseid indekseid, aga ka üksiknäitajaid. 20. sajandil oli keskmise ja kõrge arengutasemega riikidele iseloomulik põllumajanduse osakaalu vähenemine SKP-s, kuid tööstuse ja teeninduse osakaalu suurenemine, linnastumine, elanikkonna juurdekasvu pidurdumine ning eluea pikenemine, esmatarbekaupade osakaalu vähenemine ja vabaaja kaupade osakaalu suurenemine tarbimisstruktuuris. Majanduskasvu esmasteks allikateks on...
Mikroökonoomikat võib pidada õpetuseks turu üldisest tasakaalust. Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Ressursid Inimeste vajadused on piiramatud, samal ajal kui nende rahuldamiseks kättesaadavad ressursid on piiratud. Tootmine on hüviste valmistamine, tarbimine aga nende kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: – Maa - rent – Töö – palk – Kapital - intress– Risk – kasum. On olemas kolm erinevat tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö Inimressurss Ettevõtlikkus on inimressurss, mis: ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi, kannab riski Hüvised
seega kapitali akumulatsiooni Kogutoodangu kasvu tingib: · Tööjõu hulga ja kvaliteedi kasv, mis toimub rahvastiku juurdekasvu ja haridustaseme tõusu kaudu · Kapitali hulga kasv säästude ja investeeringute suurenedes · Tehnoloogia areng 14. Missugune on põllumajanduse roll riigi arengus? · Toodang Põllumajandus peab suutma varustada toiduga tööjõudu väljaspool põllumajandussektorit. · Tootmistegurid Tööjõud tööstussektorisse ja teistesse harudesse peab tulema põllumajandusest. Põllumajandus on edasise tööstuse arenguks oluline kapitali akumuleerija. · Turg Esmane nõudlus tööstuskaupadele tekib just põllumajandussektoris. · Valuuta Riigi varajases arengustaadiumis on peamiseks valuuta allikaks põllumajandus toodangu eksport. 15. Missugused tegurid piiravad põllumajanduse arengut ja kuidas saaks neid piiranguid
Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe üvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Majandusmudel - lihtsustatud vorm maandusandmete võrdluseks Majandusteooria Majanduse funktsioneerimst sletavate seaduste kogum Makro -uurib majandust tervikuna Mikro uurib eraliseisvate majadusüksuste tegude tagajärgi Normatiivne nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Ressursid = tootmistegurid Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid Kompositsiooni viga tulemusi ühele grupile üldistatakse ka teisiele Vale põjuse viga kui peetakse ühte sündmust teise põhjuseks, kuna nad järgnevad teineteisele. Turumajandus majandus, kus resursse jaotavad eraisikud PT 2 Asendusefekt kallima hüvise asemel osatab tarbija odavama
Mikro-, Makroäkonoomikia eksamikonspekt Pt 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 8, 10, 11, 12, 15 PT 1 Mikro uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude Makro uurib majandust tervikuna Alternatiivkulu: parimast alternatiivist loobumise hind Ceteris paribus muudel võrdsetel tingimustel Tootmistegurid · Maa · Kapial · Töö Ressursid = tootmistegurid Hüvised = kaubad ja tenused Normatiivne majandusteadus nii nagu võiks olla Positivistlik majandusteadus nii nagu on Tootmisvõimalste kõver näitab kahe hüvise kombinatsioone, mida majandus võib toota eeldusel et kasutatakse kõiki saadaolevaid tehnoloogiaid (X ja Y) Kasvavate alternatiivkulude seadus ühe hüvise saamiseks tuleb loobuda teise hüvise kogusest Traditsiooniline majandus majandustegevust juhivad tavad ja kombed
täisühing, usaldusühing, aktsiaselts, osaühing, tulundusühistu. Sooloettevõte e ainuomaniku ettevõte e üksikettevõte e isiklik ettevõte e ainuomandis olev ettevõte, sisuliselt ka füüsilisest isikust ettevõtja. Partnerettevõte e sisuliselt täisühing, mis esineb sagedasti usaldusühinguna või ka personaalühing või isikute ühing Aktsiaselts või ka osaühing. Püsisisend e püsivad tootmistegurid on sellised, mida ei saa muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul (näiteks tootmishooned, ehitised, rajatised) Muutuvsisend e muutuvad tootmistegurid on sellised, mille koguseid saab muuta teatud (lühikese) ajaperioodi jooksul suhteliselt kiiresti (näiteks toormaterjal, elekter, kütus, lepinguline tööjõud). Lühiperiood SR on ajavahemik, mille vältel vähemalt üks tootmisteguritest (tootmise sisenditest) ei ole muudetav.
toetuspoliitikad. WTO ja Eesti põllumajanduskokkulepe probleemi järeldused WTO leping on Eestile siduv ning edaspidiselt puuduvad võimalused võetud kohustuste muutmiseks; Eesti leppis WTOga kokku madalamad tollitariifid kui kehtivad WTO ja ELi vahel; Eesti ei tohi toetada edaspidi põllumajandussaaduste eksporti; Eesti toetused on piiritletud viie protsendiga põllumajandustoodangu koguväärtusest. Agraarstruktuuri tootmistegurid maa (mida tootmiseks kasutatakse, kas tootja omad või rendimaa); töö (kas alaline või ajutine tööjõud); kapital (varad, hooned, masinad, kari, söödad jne); juhtimine. Agraarstruktuur sõltub iga riigi või riikide liidu ajaloolistest traditsioonidest tulenevatest iseärasustest, mis sõltuvad nii looduslikest, kultuurilistest, sotsiaalsetest kui majanduslikest iseärasustest. Põllumajandus rahvamajanduse osana madala arengutasemega riigid (põllumajanduse osatähtsus SKPst
MAJANDUSES KASUTATAVATE PÕHILISTE MÕISTETE SELETUS absoluutne hind hind, mis on kirjutatud hinnasiltidele ja mida seda hüvist ostes peab maksma aktiva - omand, millel on väärtus vahetuse seisukohast; ettevõtte varad aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber; dokument, mis määrab selle omaniku osa ettevõtte põhikapitalis ning omaniku õigused ja kohustused aktsiaettevõttes. aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioon - vara väärtuse langus (kulum) e.omaniku tulu (mitterahaline kulu. annuiteet...
Millistel tingimustel on võimalik, tegelik SKP on potentsaiaalsest SKP suurem? üheks oluliseks faktoriks on nn. tööjõu "ülehõivatus". Tööjõu ,,ülehõivatus" tekib siis kui üliõpilased töötavad õhtuti, tehakse massiliselt ületunde, palgatakse lapsehoidjad, et minna tööle jne. Mis ametkond tegeleb Eestis SKP arvutamisega? Eestis arvutab SKPd Statistikaamet Mida mõeldakse termini potentsiaalne SKP all? potentsiaalne SKP on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud Kuidas leitakse SKP deflaator SKP deflaatori arvutamisel lähtutakse kõigidest sel aastal ostetud kaupade hindadest Kuidas leitakse SKP väärtust kulutuste meetodil? kulutuste meetodi kohaselt jaotatakse SKP neljaks peakomponendiks: tarbimine, investeeringud, riigiostud ja netoeksport. SKP leidmiseks need summeeritakse. Mis on tarbimiskulud? tarbimiskulud on kõige suurema osatähtsusega kuluartikkel SKPs. Viletsuse e
suhtes b. Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue EJ lõikumise esialgse EJ-ga-ÕIGE c. Mida lähemal koordinaatide alguspunktile ÜKK asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu ta väljendab d. Kui tarbija liigub mööda ÜKK-d allapoole, siis tema kogukasulikkus väheneb e. Mida madalam on tarbija sissetulek, seda kaugemal asub tema EJ koordinaatide alguspunktis ETTEVÕTLUSE ALUSED>>>> Aktiivsed tootmistegurid on: Tööjõud ja ettevõtlus Aktiivsed tootmistegurid võivad toimida: Ilma passiivseteta, kuid nende toime on sel juhul väheefektiivne Amortisatsiooninorm e. amortisatsioonimäär on: Igal aastal amortisatsioonina kuludesse kantava summa ja seadme algmaksumuse suhe, määratakse nii, et seadme "lõpuni kulumise" hetkeks oleks võimalik teda füüsiliselt asendada. Arvutuslik tootmisfunktsioon kujutab endast:
Teoreetik D.Ricardo. Rahvusliku rikkuse allikaks on kapitali laekumine. Minimaalse halvemusega kaupa viib välja, võrreldes riigiga, kuhu kaup viiakse. Suhtelisest eelisest võib aja jooksul saada absoluutne eelis. 4) Heckscheri-ohlini mudel (vt töölehte Rahvusvahelise kaubanduse põhjused) Ressursid on väga olulised. Mudeli loojaks E.F.Hecksher ja täiendajaks Ohlin. Tootmisfunktsioonid kahes erinevas riigis samasugused, kui tootmisharuti erinevad. Tootmistegurid on riigisiseselt mobiilsed, ent rahvusvaheliselt immobiilsed. Eksisteerib tootmistegurite fikseeritud hindade ja vastava tootmistegurite kombinatsiooni vahel ühene ja kindel suhe. Kaubanduslikud piirangud, kaubanduspoliitikad (vt ka töölehte!) Piiranguteta kaubandus ehk vabakaubandus. Mida arenenum riik, seda vabamat kaubandust harrastab. Mida vaesem riik, seda rohkem hoiab piirangutest kinni. Toll , kui kõige olulisem majanduslik piirang (tollimaksud) Tolliliigid:
1. Põhimõisted Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.
Põllumajandust ja selle kaudu toiduainetetööstust, metsandust ja metsatööstust, energeetikat. Põllumajanduse jaoks pole eriti soodne koht, saagid palju väiksemad kui lõunapoolsetes riikides. Energeetika tegelemist mõjutab loodusvarade rohkus ja asukoht. Põlevkivivarud asuvad Kirde-Eestis, seepärast on suured soojuselektrijaamad ehitatud just sinna. 39. Mis on kapital ja millistesse rühmadesse seda jaotatakse Kapital- inimese loodud tootmistegurid Jaotatakse kolme rühma: 1)tööga valmistatud tootmisvahendid( füüsiline kapital) 2)säästetud või laenatud raha(rahakapital) 3)inimesed oma teadmiste, oskuste, kogemuste ja isikuomadustega(inimkapital) 40. Kuidas jaguneb tööjõu-uuringutes tööealine elanikkond Tööealine elanikkond jaguneb kaheks: 1)majanduslikult aktiivne rahvastik(hõivatud,töötud) 2)majanduslikult mitteaktiivne rahvastik(pensionärid,õppurid,pereliikmete eest
k.a kohustuslikud ja toimetulekuoskused,ebasoodne elupiirkond,suhtlemisringkond,pere puudmine;paks riik- kindlustusmaksed)Riiklike maksude maksuhalrud on maksu-ja tolliamet. Riiklikest maksudes on protektsionistlikku maj viljelev riik,kus suur osa maj on riigi kontrolli all,vohavad riigiettevõtlus ning otsesed maksud(makstakse vahetult tuludel (fitulumaks,ettevõtte tulumax,sotsiaalmax(k.a bürokraatia ja riik sekkub mitmetasandiliselt kodaniku igapäevaellu. Tootmistegurid jagunevad: kohustuslikud kindlustusmaksud)) Kaudsed maksud:käibemaks,aktsiisid,tollimaks.Tulumaks-fi Maa(loodusressursid,kliima,maa), maksavad tulumaksu kogu tulult.maksuperiood aasta.Maksuvaba tulu on 2012.a Kapital(reaalkapital,finantskapital),Inimkapital(tööjõud,ettevõttlikus). SKP 14.4kuus.tulumaksumäär 21%. Äriühingud maksavad kasumi jaotamisel
Mikroökonoomika kordamine kontrolltööks nr 2 (10.12.12) FIRMATEOORIA (kuidas mõjutab tootja hinna kujunemist; ettevõtte tegevuse eesmärk; kasumi maksimeerimine ja optimaalne tootmismaht) Mis on ettevõte? - Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. - Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Missugustele küsimustele peab ettevõte vastama? - mida toota ning missugustes kogustes? - Missugust tootmistehnoloogiat kasutada? - Missugustes kogustes palgata tootmiseks vajalikke tootmistegureid ja vahekaupu? - Missugune peaks olema ettevõtte organisatsioon ja juhtimisstruktuur? - Mil moel kompenseerida tootmistegureid? Ettevõtluse vormid Majanduslik kasum Kogutoodang - Kogutoodangu kõver iseloomustab maksimaalselt võimalikk...
režiim. Religioossete või ideoloogiliste ideede realiseerimise vahend. Plaanide kaudu määrab keskvõim, kui palju ja mida toota ning millise hinnaga tuleb neid hüviseid realiseerida. Omane tootjate vabaduse piiramine, samuti tarbijate valikuvabaduse piiramine 4) 4. Turumajandus (ehk vabaettevõtlusemajandus) - Otsustajad on üksikostjad ja müüjad, nõudmine ja pakkumine. Eraomand on tähtsal kohal. (Eesti) Vaba majandussüsteem, mis tugineb kolmel alustalal: eraomandusel - tootmistegurid kuuluvad eraisikutele, mitte riigile. Õigus eraomandile ajendab firmasid ja loodusvarasid ja kapitali efektiivsemalt kasutama, kuna siis suureneb eraisiku kasum, See on tegutsemine omakasu eesmärgil; hinnasüsteem - hinnad määravad, mida suudetakse ja tahetakse osta. Konkurents - iseseisvalt tegutsevad tootjad peavad võitlema piiratud ressursside pärast kõigi teiste tootjatega. Need, kes ei suuda konkurentsis püsida
ÜHISKONNA MAJANDAMINE Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid, sestap peab iga ühiskond vastama küsimustele, mida (ja kui palju) toota, kuidas toota ja kellele toota. Nende küsimustega tegeleb majandusteadus. Ressursid ehk tootmistegurid koosnevad loodusvaradest (maa, maavarad, hapnik jne.), reaalkapitali ressurssidest (tehased, masinad, seadmed, inventar jne.), inimestest (töötav elanikkond mitmesuguste teadmiste, oskuste, kvalifikatsiooni ja juhtimisvilumustega), finantskapitalist (esindab teatud kogust füüsilist kapitali, nt firmakapitali, ning on vajalik selleks, et muretseda füüsilist kapitali), ettevõtlikkusest (niisugused teadmised ja oskused,
Seetõttu riik reguleeribki turgu õigusaktide ja määrustega, maksu-ja hinnapoliitika abil, keelustab monopoli, annab rahalisi toetusi (subsiidiume), kasutatakse väliskaubanduse tõkkeid, kaitsetolle. Riik sekkub näiteks hariduse, meditsiini, trantspordi valdkonda. TOOTMISTEGURID Kõikide majanduslike ressursside kogumit, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks, nimetatakse tootmisteguriteks. Tootmistegurid jagunevad kolmeks. Looduslikud ressursid, nagu maa, mets, maavarad, kliima. Inimkapital- kõik inimestega seotud ressursid nagu rahva arv, haridustase, kogemused, vanuseline koosseis- seda kõike tähistatakse ka mõistega tööjõud. See tähendab, et majanduse arengus ei ole kõige tähtsam tööjõu hulk, vaid kvaliteet. Haridusse investeerides on võimalik inimkapitali väärtust tõsta ning ressursse tõhusamalt rakendada.
Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid aga teenusteks (tervishoid, juukselõikus)). Tootmine hüviste valmistamine Tarbimine kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. RESSURSID Tootlikud ressursid e tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Maa, kapital ja töö. Maa - hõlmab kõiki loodusressursse (haritav maa, mineraalid, õlimaardlad, metsad, veeressursid jne), mida võib hüviste tootmiseks kasutada. Kapital hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid (ehitised, seadmed, materjalid). Kapital luuakse varasema majandustegevuse käigus. Kapitali loomine nõuab valiku tegemist praeguse ja tulevase tarbimise vahel
MAJANDUS 1)Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad,kapital ja inimressursid. 2)Vabatahtlikus vahetuses kahe inimese vahel usuvad mõlemad,et saavad selles kasu. 3)Järgnevad näited iseloomustavad turgu a)isik,kes ostab kauplusest jäätist b)inimene,kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi,telefoni või krediitkaarti. 4)Tööpuuduse tase on probleem,millega tegeleb makroökonoomika. 5)Üksikute,perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb mikroökonoomika.
4. Fikseerida oma tegevus (ettevaatusabinõud, tulemused dokumenteerida ja säilitada) 5. Analüüsida riskihindamise tulemusi ning teha vajalikud korrektiivid 13. Riskide hindamise meetodid: · Riskimaatriks tabel riski prioriteedi ja tõenäosuse suhtes · Viieastmeline skeem 14. Alati rohkem ohustatud töötajad on alaealised, rasedad, rinnaga toitvad naised, nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. 15. Tervist ohustavad tootmistegurid: · Mehaanilised masinate liikuvad osad, kukkuvad esemed · Füüsikalised tolm, gaasid, vale õhuliikumiskiirus, kõrgendatud/alandatud õhuniiskus, ionisatsioon, õhu ja seadmete liiga kõrge/madal temperatuur, kõrgendatud vibratsioon, müra, infra-, ultraheli, pinge elektriahelates, valguse räigus/puudumine, alanenud kontrastsus, elektromagnetkiirgus JNE
sisseviimisel. Planeeri Reageeri Teosta Kontrolli Toomis- ja teenindusprotsessid: põhilised määratlused: tootmine / tootmisprotsess, tooted, nende (kasutus)iga ehk ressurss, töökindlus, tõrge, ning töökindluse (ehk tõrke tõenäosuse) muutmine ajas. Tootmine sihipärane tegevus, milles kombineeritakse tootmistegurid ja tulemina valmivad turul nõutavad tooted ja/või teenused ehk toodang. Tootmine ehk tootmisprotsess tegevus / protsess, mille tulemuseks (väljundiks) on toodang (tooted ja/või teenused). Tooted mingi vajaduse rahuldamiseks valmistatud esemed (asjad). Toote (kasutus)iga ehk ressurss kasutamise aeg piirseisundini, mil edasine kasutamine tuleb efektiivsus- või tõrketusnõuete tõttu lõpetada. Töökindlus võime säilitada töövõimelisus (st täita seatud funktsioone) ja
Negatiivne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb. Positiivne mastaabiefekt (ka lihtsalt mastaabiefekt) omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb. Samatoodangukõver- tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu saadakse samatoodangukõver, kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Sageli on tootmistegurid üksteisega asendatavad, kuid mitte täielikult. Neoklassikaline funktsioon-ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemal määral. Seda milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehniliste andmete piirmäär. Toota minimaalse kuluga ehk mis asuks nullpunktile võimalikult lähedal samakulujoontel. Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt osutubki optimaalseks tegurikomplektiks fikseeritud ressursside juures
Fikseerida oma tegevus (ettevaatusabinõud, tulemused dokumenteerida ja säilitada) 5. Analüüsida riskihindamise tulemusi ning teha vajalikud korrektiivid 13. Riskide hindamise meetodid: Riskimaatriks – tabel riski prioriteedi ja tõenäosuse suhtes Viieastmeline skeem – 14. Alati rohkem ohustatud töötajad on alaealised, rasedad, rinnaga toitvad naised, nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. 15. Tervist ohustavad tootmistegurid: Mehaanilised – masinate liikuvad osad, kukkuvad esemed Füüsikalised – tolm, gaasid, vale õhuliikumiskiirus, kõrgendatud/alandatud õhuniiskus, ionisatsioon, õhu ja seadmete liiga kõrge/madal temperatuur, kõrgendatud vibratsioon, müra, infra-, ultraheli, pinge elektriahelates, valguse räigus/puudumine, alanenud kontrastsus, elektromagnetkiirgus JNE
Tooted e. kaubad on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ja mida saab näha ja katsuda, nagu arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag. Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus. Teenused on väärtused, mida ei saa näha ega katsuda. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Tootmisressursid e. tootmistegurid on: Loodusvarad osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Näit.: maavarad, mets, õhk ja vesi. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Siia kuulub näit. paakauto, mis veab bensiini, kui ka infot edastav arvuti. Inimressursid ehk tööjõud füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks.
Riikidel on sümmeetrilised majandussokid - majandussokid tabavad ühisvaluuta ala riike üheaegselt ja ühesuguselt. Need riigid teostaksid sokkidest ülesaamiseks niikuinii ühesugust makromajanduspoliitikat. Riikidel on asümmeetrilised sokid, kuid toimivad tootmistegurite mobiilsus ning hindade paindlikus - kui majandussokid on erinevad, siis ühise valuuta kasutamine oleks võimalik juhul, kui tootmistegurid oleksid mobiilsed ja nende hinnad paindlikud. Sellisel juhul liiguksid tootmistegurid iga kord negatiivse soki puhul riigist, kus on majanduslangus, parema majandusseisuga riiki. Sellega ei ole vajalik majanduse reguleerimiseks kasutada valuutakursi muutmist ja see võimaldab oma valuutast loobuda. A.Roos, M.Nurmet, P.Sander, N.Ivanova Finantsturud ja institutsioonid. http://www.nommeraadio.ee/meedia/pdf/RRS/Finantsjuhtimine.pdf lk
vajadusi rahuldada, teiste inimeste käitumisest jne. Ja loomulikult sõltub nõudlus iga hüvise hinnast. agregeeritud kõvera puhul tema negatiivne kallak väga loogiline. Kui näiteks hinnad tõusevad, siis võib-olla osa tegelasi säilitab oma endise käitumise. Mõelgem meie eriti janusele rändurile. Ilmselt ei saa aga oodata, et keegi hakkaks rohkem tarbima. Küll on üsna palju nõudmise vähendajaid. Pakkumine: Siia kuuluvad olemasolevad tootmistegurid ja nende hind, rakendatavad tehnoloogiad. Olulist rolli võib etendada ilm, eriti põllumajanduses. Kui ikka rahe hävitab suure osa saagist, siis pakkumine paratamatult langeb. Eelkõige aga mängivad rolli pakkujate tootmisvõimekus ja -valmidus, sh organisatsioonilised reeglid, mis pakkujate tootmistegevust koordin. Kui hüvise hind tõuseb, siis vaatamata sellele, et üksikud pakkujad ei suuda tootmist suurendada, võib
kohta. II. Tegutsemise faas kaupade ja rahade liikumisega seotud otsused III. Lilkvideerimise faas - ettevõtte varade müümine, võlgade tasumine Ettevõtte institutsiooniline jaotamine:- ettevõte kuulub alati mingisse kindlasse majandusharru. Ettevõte võib tegutseda erinevates majandussüsteemides ja sellest tuleneb teatud spetsiifika: · Süsteemi suhtes sõltumatud tegurid. Olemas igas ettevõttes. Tootmistegurid tööjõud, tootmisvahendid, ja materjalid Tegutsemine ratsionaalsusprintsiibist lähtuvalt(soovitakse saada maksimaalset kasumit) ja ettevõtte finantstasakaal. Autonoomsusprintsiip tootmisprogramm on koostatud iseseisvalt Tulukuse printsiip soovitakse saada maksimaalset kasumit · Süsteemiga seotud tegurid Ettevõtete liigitamine: 1. Ettevõtte haruline kuuluvus (majandusharu, tegevusala)
võetuna. · Cateris paribus, ladina keelest ,,teistel võrdsetel tingimustel". Tekib siis, kui muutuse efekt ühes kogumis on ebakorrektselt üle kantud teise kogumisse. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüvitiste tootmisvõimaluste kombinatsioonide olemasolevate ressursside ja tehnoloogiate korral Kujutamise ( konstrueerimise ) eeldused: 1. Toimub efektiivne tootmine , tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2. Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvalteedilt ( suht madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, näiteks juristi või arsti kvalifikatsiooniga in ei tööta mingil muul töökahal). 3. Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4. Vaadatakse kahe kauba tootmist, näiteks tarbe ja kapitalikauba tootmist.
Tegelik g (Q) jja potentsiaalne p (Q*) (Q ) SKP. Erinevust tegeliku g jja potentsiaalse p SKP vahel nimetatakse SKP lõheks. Q=Q-Q*. 8 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Potentsiaalne SKP (Q*) on selline SKP arvestuslik tase, mille puhul kõik tootmistegurid (maa, töö ja kapital) oleksid täielikult rakendatud. k d t d JuhulJ h l kui k i lähteandmed läht d d on kättesaadavad, kätt d d saab b potentsiaalse SKP hindamiseks kasutada alltoodud seost. Potentsiaalse SKP leidmine on suhteliselt tülikas ning see arvutatakse k allpool ll l toodud d d seose abil: bil
Töötajate arvu kasvades nihkub tootmisvõimaluste kõver paremale(valjspoole) · Õige. Masinad,seadmed ja ehitised kujutavad endast reaalset kapitali ning aktsiad ja väärtpaberid finantskapitali Analüüsi käigus tehtavat viga,kus tagajärge ei seostata õige põhjusega,nim vale ja kapital Mikro ja makroöonoomika uurivad kuidas jaotatakse piiratud ressurse alternatiivsete kasutusviisidevahel,et rahuldada inimeste piiramatuid vajadusi Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse-maa, töö, kapital Kahe kauba kõiki kombinatsioone,mida ühiskond suudab kättesaadavate ressurssidega toota,kajastab tootmisvõimaluste kõver Kas see on positivistlik või normatiivne- a) Monopol peabtootmist täiustama rohkem kui mis tahes teine firma-N b) Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima- N c) Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind-P
2.3. Kogemuskurv Kogemuskurvi mudel püüab seostada tootmismaht ja kulud aja järel. Mastaabisääst keskendub tootmismahu antud punkis ajal ja keskmise ühikukulu suhele. Kogemuskurv keskendub aga kumulatiivsel tootmismahul ja keskmisel ühikukulul. 2.4. Diferentsiaalodav juurdepääs tootmisteguritele Diferentsiaalodav juurdepääs tootmisteguritele võib tekitada kulude erinevusi sarnaste toodete tootvate firmade vahel. Tootmistegurid on igasugused sisendid, mida ettevõtte kasutab oma äritegevuse korraldamisel. Nad sisaldavad tööjõu, kapitali, maa, toormaterjale, teadmisi. 2.5. Mastaabisäästult sõltumatud tehnoloogilised eelised Võimalik allikas kulueelise jaoks – mitte sõltuda mastaabisäästult – võivad olla teised tehnoloogiad, mida firmad kasutavad oma ärijuhtimiseks. Tehnoloogiad sisaldavad mitte ainult firmade
Turumajanduse aluseks on eraomandus. Tootlikud ressursid kuuluvad erasektorile. Segamajandus on majandussüsteem mis ühendab mitme erineva majandussüsteemi jooni. Turumehhanism Turg on mistahes institutsioon, mille vahendusel ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel Turud jaotakse: Ø tootmistegurite turg – kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg) Ø hüviste turg – kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul osalejate arv, konkurentsi tase, turule tulemise ja sealt lahkumise kergus ning turuinformatsiooni kätte saamise kergus. Toodangu turud saab struktuuri (tüüpide) järgi jagada nelja põhikategooriasse: Ø täieliku konkurentsi turg; Ø monopolistliku konkurentsi turg ; Ø oligopol; Ø monopol.
*On mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Mõõdetakse lisaväärtust SKT mõõdab ainult seaduslikke turutehinguid Ei arvesta: finantstehinguid (riiklik sotsiaalabi) , edasimüüki SKT on voolmuutuja SKT on majandustegevuse, mitte heaolu mõõt ( võrreldav on SKT elaniku kohta) SKT on nii toodangu kui ka sissetuleku mõõt *Potentsiaalne SKT (Q*) on SKT arvestuslik tase, mis esineks siis, kui kõik tootmistegurid (maa, töö kapital) oleksid täielikud kaasatud. Q*= toodang/tund x tunnid/töötaja x töötajad/elanikkond x elanikud Langusperioodil ületab potentsiaalne SKT tegeliku. *SKT lõhe= erinevus potentsiaalse ja tegeliku SKT vahel. Tootlus on sisendiühiku kohta saadav toodang Potentsiaalne SKT suureneb, kui suureneb tootlus või tööjõud ja masinate hulk Verdoni seadus- positiivne suhe tootluse ja majanduse kasvu vahel. SKT arvutamine KULUMEETOD: Isiklik tarbimine (C)
o panustada uutesse tehnoloogiatesse, mis vajab vähem tööjõudu o valdkonna muutmine II loeng tulude kulude ringkäik, SKP, varimajandus o Ringkäigumudeli eeldused: o tegemist kahe majandussubjektiga o kõik teenitud tulu kulutatakse ära o suletud majandus (algeeldus) o vaatame rahavoogusid o kõik tootmistegurid kuuluvad majapidamistele o Ringkäigu mudel o Üldised tasakaalutingimused: o IKT=Y+TR-Td o S=(Y+TR-Td)-C o Y=C+S-TR+Td (tulud) o Y=C+I+G-Tj (kulud) o C+S-TR+Td=Y=C+I+G-Tj o S+Td+Tj=I+G+TR o S-I=G+TR-Td-Tj o Üldised tasakaalutingimused (avatud majandus): o S+(Td+Tj-TR)+Z=I+G+X o NX=X-Z o Tn=Td+Ti-TR o S-I=(G+TR-Td-Ti)+NX o S-I=(G-Tn)+NX
Mikro ja makroökonoomika põhimõisted 1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 2. mikro ja makroökonoomika sisu 3. majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid Mikro ja makroökonoomika uurib, kuidas inimesed otsustavad kasutada ühiskonna piiratud ressursse, et rahuldada oma piiramatuid vajadusi. Majanduse põhiprobleem on vastuolu piiratud ressursside ja ja piiramatute vajaduste vahel. Majandustegevus kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
