ÜLDISE TASAKAALU MUDEL Üldise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus tootmine, tarbimine, hinnad ja järelikult ka rahvusvaheline kaubandus on üheaegselt tasakaalus. Lihtsustavad eeldused: 1) Kõik majanduses osalejad lähtuvad ratsionaalsest käitumisest; 2) maailmas eksisteerivad vaid kaks riiki, mis kauplevad vaid kahe kaubaga; 3) suhteliste hindade kasutamine; 4) mõlemas tööstusharus on täiuslik konkurents ja tootmises puudub ülevooluefekt/välisefekt. 5) tootmistegurid on vabalt liikuvad mõlema tööstusharu vahel ühe riigi raames; 6) ühiskonna samasuskõverat saab esitada üksikindiviidide samasuskõverate summana. Kombineerides pakkumist ja nõudmist leitakse tootmise ja tarbimise maht ning määratakse hinnad. Autarkia olukord, kus riik ei osale rahvusvahelises kaubanduses. MERKANTILISM Majandusteooria, mis seob riigi rikkuse selle riigi kaubavahetuse käibega. Kaubavahetuses teiste
Majanduse spetsialiseerumine Keskendumine mingile kindlale tootele, detailile või teenusele, milleks on riigile kõige rohkem kasu. Rahvusvaheline tööjaotus Tootmise korraldamine mitmes riigis asuvate ettevõtete vahel. Transiit - Kauba või inimeste vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi - Nt. Saksamaalt läheb kaup veoautoga läbi Eesti Venemaale Majandust mõjutavad tegurid Tootmistegurid - loodusvara - tööjõud - kapital - majandusgeograafiline asend - turg - välissidemed - riigi poliitika Loodusvarad ja looduslikud tingimused - maavara vähe (põlevkivi, turvas, paekivi, liiv, fosforiit) - vesi, mets piisavalt - põllumaa piisavalt, keskmise viljakusega, kohati hea - kliima keskpärane nii turismi kui põllumajanduse arenguks Kapital - raha mitmesugused fondid, projektid, laenud
- ebavõrdsus töötuludes - ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses - ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus Tulu – raha või naturaalne hüve, mida inimene saab teatud aja jooksul. Hüvede juurdevool. Mõõdetakse rahas ajaühiku kohta. Rikkus – kapital ehk vara, mida mõõdetakse rahas teatud kindlal ajahetkel. Jaotub: 1)füüsiline vara – maa, hooned jne. 2)finantskapital – sularaha, pangahoiused, väärtpaberid Ressursid või tootmistegurid ja nendelt saadav tululiik: 1)töö – töötasu 2)kapital – intress (%-des), dividend 3)maa, kinnisvara – rent 4)ettevõtlus – kasum EBAVÕRDSUSE MÕÕTMINE Inimesed jaotatakse tulude suuruse alusel kas kümnesse või viide tulugruppi. Esimesse gruppi kuuluvad kõige vaesemad ja viimasesse kõige rikkamad. Banaanivabariik – riik, kus suur osa elanikkonnast elab vaesuses ning põhiline rikkus on koondunud väga väheste kätte.
Kapital – reaalkapital (kättesaadavad vahendid, mis võimaldavad toota), finantskapital (raha, väärtpaberid) Inimressurss Ettevõtlikkus 3 küsimust: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Tava- e naturaalmajandus – inimene vastab ise 3’le majandusküsimusele ja toodab kõik vajaliku ise endale. Läheb vaja palju inimressurssi. Vähene effektiivsus. Käsu- e plaanimajandus – tootmistegurid (ka inimesed) peavad olema riigiomandis või käsutuses. Majandusküsimustele vastab riik. Toimib tavaliselt diktatuurirežiimides. Kui riik kõike otsustab, kaob ära inimese ettevõtlikkus. Vabaturumajandus – põhineb kontseptsioonil „nõudlus – pakkumine“. Põhineb konkurentsil ja ideel, et kui kõik saavad majanduses osaleda, jõuame parema lahenduseni ja optimaalsema tulemuseni. Peab arvestama turutõket, mis sõltub tootest/teenusest.
1. Majandus · 2. § 5.1- 5.3 Sissejuhatus majandusse · 3. Mis on majandus? Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine · 4. Majanduse keskne eesmärk Püüe rahuldada inimeste soove ja vajadusi Inimeste soovid on piiramatud Ressursid on piiratud · 5. Majanduse keskne küsimus Kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimustes ? · 6. Tootmistegurid LOODUS KAPITAL INIMESED Kliima Mets, vesi Territoorium Maavarad jne Masinad Seadmed Tehased Raha jne Rahvaarv Haridustase Kogemused Ettevõtlikkus jne · 7. Himaalaja mäestik · 8. Hüdroelektrijaam · 9. Mets > puit · 10. · 11. Too näiteid Eesti põhjal LOODUS KAPITAL INIMESED ? ? ? · 12. Alternatiivkulu Ühe toote tarbimisel ei ole võimalik selle arvelt enam teist toodet tarbida , st et tehes üks valik, tuleb loobuda millestki muust Loobumise tõttu
keerukast tegelikkusest esitatakse vaid kõige olulisemad (põhjuslikud) seosed, jättes ebaolulised üksikasjad kõrvale; 4. ÕIGE; Võrdelist seost saab nimetada ka samasuunaliseks e positiivseks seoseks 5. c; vastusvariant d) otseselt vale; vastus a) üks mikroprobleemidest; vastus b) ei ole probleem vaid kirjeldus; 6. b; vastusvariant c) on igal juhul vale; a) ja d) samuti valed; 7. c; vastusvariant a) igal juhul vale, sest majandusressursse e tootmistegurid kasutatakse kõikide toodete ja teenuste valmistamisel; vastusvariant b) on küll õige, kuid ei vasta esitatud küsimusele; vastuses d) esitatud viide prognoosile tähendab aga püüdu ette ennustada tulevikku, mis võib osutuda täpseks või vähem täpseks; 8. a) kapital (e kapitali- või investeerimiskaubad) b) maa (e kõik loodusest saadav e kõik loodusressursid) c) kapital d) maa e) töö(jõud) f) kapital 9. b; kapital esineb siin tootmise sisendi e tootmisteguri tähenduses!; 10
Slumm-hurtsikkkülad, kus elavad kiiresti paisunud linnade tõttu vaesed elanikud Linnastu-grupp lähestikku asuvaid linnasid, mis on omavahel majanduslikult ja pendelrändega seotud aglomeratsioon- e linnastu, funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja nende läheduses asuad väiksemad asulad megalinn- on ulatuslik linnastunud piirkond, kus omavahel on kokku kasvanud mitmed linnastud MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES 1. Majanduse põhiküsimused, tootmistegurid 1.) Mida toota? 2.) Kuidas, kus toota? 3.) Kellele toota? 4.) Kuidas müüa? Tootmistegurid- ressursid: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus. 2. Majanduse struktuur – mis tegevusalad nendesse sektoritesse kuuluvad? 1. primaarne e hankiv sektor põllu-, metsmajandus, kalandus, maavarad, kaevandamine. 2. sekundaarne e töötlev sektor energiamajandus, masina-, keemia-, kerge-, toiduainetööstus, ehitus. 3. tertsiaalne e teenindav sektor kaubandus, äriteenused, tervishoid,
Kordamine kontrolltööks MAJANDUS 1. Majandusressursid: majanduse keskne temaatika, tootmistegurid + näited, alternatiivkulu + näide; SKP, selle tähendus, selle arvestamine, selle osad; inflatsioon, selle põhjused, selle mõju riigile/inimestele; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/majandusressursid 2. Majanduspoliitika: raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3. Tööturg ja tööhõive: aktiivne ja passiivne rahvastik,
Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enamasti konkurentide kahjustamiseks) Import kauba sissevedu. Eksport kauba vljavedu. Kvoot ja litsents piirangud konkreetsetele kaupadele. Eksporditke mingi kauba sissetoomise keelamine vi piiramine. Subsiidiumid lisatasud kauba eksportijatele kauba mahu eest. Vi tootjale kui tegemist vajaliku valdkonnaga. SKP sisemajanduse koguprodukt SKT jagatud riigi elanike arvuga (selle phjal hinnatakse elatustaset) Ressursid tootmistegurid jagunevad inim- ja loodusressursid, finants- ja reaalkapital (ettevtja oma oskuste ja teadmistega kiki totmistegureid kombineerida ) Turumajandus tootmist reguleerib turg e. nudmise ja pakkumise vahekord Turutasakaal nudmine ja pakkumine on vrdsed Defitsiit - nudlus on suurem kui pakkumine tekib kauba puudus Hind kauba / teenuse vrtus rahas Konkurents ettevtted vistlevad hinnas ja kvaliteedis Monopol turul on ainult ks kauba / teenuse pakkuja
ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED MAJANDUS 1. Millised on tootmistegurid ehk tootmisressursid? – Loodusressursid (maa, maavarad, mets, veevarud); inimressursid (tööjõud); kapitaliressursid (tööriistad, hooned, rahalised vahendid); ettevõtlikkus (oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida); 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? – Ressursside piiratus on liikumapanevaks jõuks: et suurendada ühiskonnaliikmete heaolu, on vaja leida uusi, senisest efektiivsemaid võimalusi ressursside kasutamiseks. 3
kirjeldab majandussektorite ( majapidamised, ettevõtted, valitsus) vahelisi seoseid ning tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaas aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. Majanduse kolm põhiküsimust on: 1) mida ehk milliseid kaupu ja teenuseid toota; 2) kuidas ehk missuguseid tootmistegureid kasutades neid kaupu ja teenuseid toota; 3) kellele neid kaupu ja teenuseid toota ehk kuidas toodetud hüvised jaotada. Ressursid või tootmistegurid on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmises kasutatavad ressursid koosnevad inimressurssidest ja ainelistest ressurssidest. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks. Ainelised ressursid jagunevad looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki looduslikke ressursse (haritav maa, maavarad, metsad, veeressursid jne
nagu taimed ja loomad. Taastumatud loodusvarad on need mis looduslikes protsessides enam juurde ei teki või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul Millised majandustegevusi on eestis loodusvaras kõige enam mõjutanud Põllumajandust ja selle kaudu toiduaine tööstust. Metsandust ja metsatööstust. Leiduva põlevkivi abil energeetikat Mis on kapital ja millistesse rühmadesse seda jaotatakse Kapital ehk inimese loodud tootmistegurid jaotatakse enamasti kolme rühma. Füüsiline, raha ja inimkapital Kuidas jaguneb tööjõu-uuringutes tööealine elanikkond Tööealine elanikkond jaguneb enamasti kaheks. Inimesed kes saavad töötada kuuluvad majanduslikult aktiivseteks ja ülejäänud majanduslikult mitteaktiivseteks (pensionärid, õppurid) Millest sõltub riigi või piirkonna tööjõu kvaliteet Tööjõu kvaliteet sõltub töötajate teadmistest, osakustest ja töökogemustest aga
kogumit.Mikroökonoomika olemus:Uurimisobjektiks on küsimus, kuidas majapidamise ja ettevõtjad teevad majanduslikke valikuid nappivate ressurisside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. Et ressurisid on piiratud, siis peavad inimesed tegema valiku, mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetud hüviseid jaotada. Töö(inimressursid), maa(loodusressurisid) ja kapital(mittelooduslikud ressursid) on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel.Koos moodustavad nad tootmissisendid.Tootmisprotsessi väljundiks on erinevad hüvised(ka teenuste tootmine ja osutamine). Tootmisressursse, mida kasutatakse ühes kohas,ei saa kas üldse või samal ajal kasutada mõnes teises kohas. Pareto efektiivsus-näitab, et heaolu on maksimaalne, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu.
kaupadeks ja teenusteks 3. Tarbimine - see on majandusteaduse järgi isikute vajaduste rahuldamine kaupade või teenuste ostmise teel. 4. Hüvised Kaubad mida me tarbime ostame 5. Alternatiivkulu - parima alternatiivse võimaluse maksumus, millest loobutakse valiku tegemisel 6. Tootmisvõimaluste kõver - iseloomustab võimaliku kogutoodangut, mida saaks toota, kui riigi ressursse kasutatakse täielikult 7. Kasvavate alternatiivkulude seadus 8. Tootmistegurid (nimeta ja kirjelda) - loodusressurssid, tööjõud ja kapital, mida on vaja kauba või teenuse tootmiseks. Nimetatakse samuti sageli ka ettevõtlikkus. 9. Käsumajandus - majandussüsteem, kus põhilistele majandusotsustele - mida toota, kuidas toota, kes saab toodetu - vastab tavaliselt valitsus. 10. Turumajandus - majandussüsteem, mis kasutab turge (vabatahtlikku vahetust) kui põhilist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Nimetatakse ka kapitalismiks ja
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). Tootmisvõimaluste kõver (PPC) - näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.
-raadio -televisioon -sotsiaalmeedia 10. Millised arengud ja nähtused iseloomustavad tänapäevast ajakirjandust? pealkirjad on eksitavad, pannaks enda arvamust sisse, pannakse pool juttu juurde, info levib kiirelt ajalehtede veebikülgedel, ajakirjanduse mõte pole vaid lihtsalt infot edasi anda, vaid ka pakkuda meelelahutust 11. Millised on majanduse kolm põhiküsimust? - Mida ja kui palju toota? -Kellele toota? -Kuidas toota? 12. Nimeta peamised tootmistegurid. -loodusressursid: nt maa, maavarad, mets, veevarud -inimressursid: tööjõud -kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised, vahendid -ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida 13. Tead peamise majandussüsteeme ning teed neid neil vahet ja oskad iseloomustada. NATURAALMAJANDUS: o Vanim majandussüsteem o Kõik eluks vajaliku toodavad ühiskonnaliikmed ise
tegijateks on kodumajapidamised ja ettevõtted ; makrotasand riigitasand 19. Mis on olemuselt SKP? Kuidas mõõdetakse? - mõõdab mingil ajavahemikul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud hüviste turuväärtust; mõõtmine lähtudes tuludest, kuludest ja kogutoodangust. 20. Piirkasulikkus - täiendavast tarbitud hüvise ühikust saadud kasulikkuse hulk, mis suurendab või kahandab (negatiivse kasulikkuse puhul) tarbija rahulolu 21. Tootmistegurid --> Millise liigiga on tegemist? (töö/maa/kapital) 22. Turukonkurents ressursside ja võimaluste piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada ; 23. Rahafunktsioonid (olemuslikkus mõistes) - väärtuse mõõtmine, vahetus funktsioon, kogumisfunktsioon 24. Maksude küsimused (nt tarbimine käibemaks; sissetulekud tulumaks 20%) -
6. Sisendid ja tootmine Lk 124- 146 6.1 Sisendid ja toomisfunktsioon Lk 124-128 Tootmisprotsessi sisendid ressurssid ehk tootmistegurid, mida tootja kasutab, et kaupa või teenust toota. Sisendid kitsamad tähenduses hooned, masinad, seadmed, gaas, vesi, ohutusseadmed jne Sisendid laiemas tähenduses maa, töö, kapital, ettevõtlikus Tootmisprotsessi väljund koguprodukt (total product TP) kaupade ja teenuste koguhulk (Q), mis on valmistatud teatud aja jooksul. Tootmisfunktsioon väljendab sisendite ja väljundite omavahelist seost ja näitab maksimaalset
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 13:45 Olek Valmis Lõpetatud pühapäev, 11. oktoober 2015, 14:16 Aega kulus 31 minutit 9 sekundit Punktid 25,7/27,0 Hinne 9,5, maksimaalne: 10,0 (95%) Küsimus 1 Otsusta, millise tootmisteguriga on igal nimetatud juhul tegemist. Valmis Hinne 2,0 / 2,0 pangaametnik töö printer kapital autoosad kapital laohoone kapital nafta leiukoht maa karjamaa maa Tootmistegurid ehk tootlikud ressursid on kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. On olemas kolm tootmistegurite kategooriat: maa, töö ja kapital. ...
SNA süsteem 2. Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt SKP: * Kindel ajaperiood * Konkreetne territoorium * Lõpptarbimisega toodang peab olema valmis toodang, mis läheb tarbimiseks (ei ole vahetoodang). Eksport läheb kõik valmistoodangu alla. * Turu- ehk jooksvad hinnad arvestatakse just käesoleva aasta hindadest, millal toodet ostetakse/müüakse. RKP (rahvuslik koguprodukt): * Kindel ajaperiood * Antud riigile kuuluvad tootmistegurid tootmistegurid, millega toodetakse, peaksid kuuluma konkreetselt sellele riigile, mille kohta RKP-d arvutatakse. * Lõpptarbimisega toodang * Turu- ehk jooksvad hinnad Üleminek SKP-lt RKP-le: SKP-le tuleb lisada välismaal teenitud netotulu antud riigile kuuluvate tootmistegurite kasutamisest (antud riigi kodanike välistuludest tuleb lahutada välisriikide kodanike tulud antud riigis). Nominaalne SKP antud aastal kehtivates turuhindades Reaalne SKP arvestab hindade muutusi
korral. Tootmisfunktsioon näitab alati maksimaalset võimalikku toodangu kogust, määrab kindlaks tootmissisendite ja väljundite seose Üldjuhul kasutatakse tootmiseks n erinevat sisendit. Lõpptoodang Q on funktsioon neist ja mis avaldub valemiga: Q = f (X1 , X2 , ..., Xn ) Kuna sisenditest loetakse olulistemaks tööjõudu (L) ja kapitali (K), siis tavaliselt kirjeldatakse tootmisfunktsiooni valemiga: Q = f (K, L). AKTIIVSED TOOTMISTEGURID: Tööjõud ja ettevõtlus PASSIIVSED TOOTMISTEGURID: Maa, kapital, informatsioon. samakogusejoone e. isokvant. Tehniline progress on uute tootmisvõimaluste tekkimine. Samaväärtusjooned e. isokostid. MASTAABIEFEKT: Toodangu kasvu kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel nimetatakse mastaabiefektiks. Kui toodang suureneb võrdselt sisendite mahu kasvuga, siis loetakse mastaabiefekti püsivaks e. konstantseks. Kui toodangu maht kasvab ennaktempos võrreldes sisendite kasvuga, siis on
tööle asuma. Töötuse määr = (töötud / tööjõud)x100. Pikema aegset koguproduktidünaamikat mõjutavad tootmisfunktsiooni kvantiteet ja kvaliteete, seda seost esindab tootmisfunktsioon Yfe =F(K,L,A) (K-kapitali hulk, L- tööjõu hulk, A-tehnoloogi, inimkapital, infrastruktuur tegurid). Potentsiaalne kogutoodang kogutoodang, mida oleks võimalik toota siis, kui ühiskond suudaks täielikult rakendada kõiki oma tootmistegurid (täishõive kogutoodang). SKP lõhe potensiaalse ja tegeliku kogutoodangu vahe (Yfe Y). Majandustsüklid tegeliku kogutoodangu perioodiline suurenemine ja vähenemine tingituna kogunõudluse või kogupakkumise muutumisest. Tsükli indikaatorid muutujad, mille väärtus kujuneb vastavalt majandustsükli faasist ja mida kasutatakse tsüklite prognoosimiseks ja selgitamiseks. Kogunõudlus rahvamajanduse kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja
Ainelised ressursid jagunevad omakorda looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital hõlmab tootmishooneid, masinaid, seadmeid jne. Kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ja kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus. Loodusressursid on maa, maavarad, metsad jne. Majandusteaduses võetakse loodusressursid kokku koondnimetuse ,,maa" alla. Hüviste tootmisel kasutatavad tootmistegurid kujutavad endast tootmissisendeid ehk tootmisressursse. Tootmisprotsessi väljundiks on kaubad ja teenused, mis kokku moodustavad hüvised. Majandusteaduslikus terminoloogias on igal tegevusel ja ressursil alternatiiv- ehk loobumiskulu, mis väljendab kaotatud võimalust toota mõnda teist hüvist, mille tootmiseks saaks kasutada samu ressursse. 2. Kuidas toota? Kui suurendada ühe hüvise tootmist ja samal ajal ei vähenda teise hüvise tootmist, siis peab suurendama tootmispotsentsiaali
korral). 2. Majanduse edukuse hindamine- MILLE ALUSEL HINNATKSE MAJANDUST SKT abil, 3. Kuidas mõõta riigis loodud väärtusi? SKP ja RKP 4. Lõppväärtus- SELGITA 5. Tänapäeva majandussüsteem NIMETA JA ISELOOMUSTA Segamajandus vabaturu põhimõtted + riiklik reguleerimine; soodustab: konkurenti, vaba ettevõtlust, turusuhteid, eraomandit; seadusega määratakse maksud 6. Tootmistegurid NIMETA 1)looduslikud ressursid(maa) 2)inimestega seotud ressursid 3) kapital 4)ettevõtlikkus 7. Aternatiivkulu- ühe hüvise tootmisel/tarbimisel mõne teise hüvise tootmisest/tarbimisest saamata jäänud tulu. 8. SKP - peegeldab riigis teatud ajaperioodi(aasta) jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. 9. SKT per capita- SKP näitaja inimese kohta ; kaup+teenus : rahvaarv 10. Inflatsioon - riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil
Kontrolltöö ,,Makromajandus" 1. Millised on tootmistegurid/ressursid? Too konkreetsed näited ressursside kohta. 1. MAA - looduslikud ressursid (kliima, maa ja maavarad) 2. INIMKAPITAL tööjõud, ettevõtlikkus (rahva arv, haridustase ja kogemused, motivatsioon jne) 3. KAPITAL - a) Reaalkapital toodete valmistamiseks vajalikud masinad, tehased jne b) Finantskapital tootmise rahastamiseks kasutatav sularaha, arveldusarved ja aktsiad 2. Miks on majandustegevuses kasutatavad ressursid alati piiratud? Tarbijate soovid on alati suuremad, kui nende sissetulek võimaldab, ka ettevõtted soovivad alati saada rohkem kasumit, kui hetkel on võimalik. 3. Mis on ressurside nappuse negatiivsed ja samas positiivsed tagajärjed? Riigieelarve on piiratud suurusega ning alati leidub ühiskonnaliikmeid, kes samuti võiksid ja peaksid saama toetust riigieelarvest, kuid maksutulude piiratuse tõttu jäävad sellest ilma. Sageli o...
1. Majanduskasv tähistab kitsalt reaaltulude kasvu ühe elaniku kohta. Majandusareng on defineeritav kui pikaajaline protsess,mille käigus toimub reaaltulude kasv ühe elaniku kohta,samal ajal kui absoluutse vaesuse piirist allpoolelavate inimeste arv ei kasva ning tulude jaotumine ei muutu ebavõrdsemaks. 2. Arengukontseptsioonid: Moderniseerimine-hõlmab ühiskonna majandusliku,sotsiaalse,kultuurilise ja poliitilise infrastruktuuri.Probleemid-konfliktide ja pingete kasv,riikide arengutasemete ebaühtlustumine ning vaesuse kontsentreerumine,ökoloogilised probleemid. Ökoloogiliselt säästlik areng-tähendab majandusarengu seisukohast koguhüvede maksimeerimist viisil,mis arvestaks lisaks toodetavate kaupade ja teenuste mahule ka looduskeskkonna kvaliteedi säilimist ajas.Majandussüsteem on vaid üks osa globaalsest ökosüsteemist.Majandussüsteemil läbilaskevõimel on biofüüsikalised piirid.Globaalse ökosüsteemi määramatus on suur ja seda on raske ku...
!! Selleks, et tootmisprotsess oleks pidev, tuleb tööjõudu ja materaalseid lähteelemente taastoota. Taastootmise faasid: tootmine jaotamine vahetus tarbimine. Tüübid: · Lihtne taastootmine- taastootmiseprotsessi kordamine endises mahus. · Laiendatud taastootmine- taastootmine laiemas mahus, võetakse tootmistsükli algusel kasutusse täiendavaid ressursse. · Ahenev taastootmine- taastootmine järk-järgult aheneb, laieneva vastand 5. Tootmistegurid ja nende jaotus. Tootmistegurid on maa, töö ja kapital. Iga ressursi kasutamine peab andma omanikule kindla tulu. Maa kasutamisel rent, tööjõu eest palk ja kapitali pealt protsent. Jaotus: · Mõju järgi tootmisele: o Aktiivsed töö ja ettevõtlus o Passiivsed maa ja reaalkapital · Tootmisprotsessi tegurid: o Algseteks teguriteks on töö ja maa (loodus)
looduslikeks ja mittelooduslikeks ressurssideks. Mittelooduslikke ressursse käsitlevad majandusteadlased kui kapitali. Kapital haarab enda alla tootmishooned, masinad, seadmed jne. Toodud loetelust võime näha, et kapitalikaupu kasutatakse teiste hüviste tootmiseks ning kapital ise on inimeste töise tegevuse tulemus. Loodusressursid on maa, maavarad, metsad jne. Majandusteaduses võetakse tihti loodusressursid kokku koondnimetuse ,,maa" alla. Töö, maa ja kapital on tootmistegurid, mida kasutatakse hüviste tootmisel. Nad koos moodustavad tootmise sisendid. Tootmisprotsessi väljundiks on erinevad hüvised, kusjuures tootmisprotsessi käsitletakse mitte üksnes tootmise tähenduses, vaid siia kuulub ka teenuste tootmine ja osutamine. Tootmisressursse, mida kasutatakse ühes kohas, ei saa kas üldse või samaaegselt kasutada mõnes teises kohas. Terast, betooni, lauamaterjali, mida kasutatakse maja ehitamisel, ei saa enam kasutada kooli ehitamisel
12.kl kordamine teemal: MAJANDUS õ lk 6-41 Tootmistegurid ja näited õ lk 6: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud 2) Inimressursid: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majandussüsteemid: mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10 SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi, riigi territoriaalsetes piirides, aga RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, kuid ettevõte võib asuda ka välismaal. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? (käsitlesime tunnis) THI on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Eks...
Riik määrab kaupade hinna ja kontrollib kogu majandussüsteemi. Tihti planeeritakse majandust ning ei arvestata hooajakaupadega(aegadega, kus nõudlus on mingile kaubale suurem) jms. Riik kasutab ressursse enda heaoluks ning vähe arvestatakse tarbijatega. · Naturaalmajandus- Raha puudub, kaup kauba vastu. Keskajal. Kodus valmistati kõik. Muretsetakse enda jaoks eluksvajalikke asju. Kõige algelisem majandussüsteem. 2) Tootmistegurid Majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahuldamiseks; vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Tööjõud ehk inimkapital-(oskused, haridus, ettevõtlikkus jms) · Kapital -(raha, masinad jms) varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid. · Maa ehk loodusressurssid-(maa, vesi, loodusvarad jms) mida töödelda inimestele
1. MAJANDUS 1.1. Majandus Piiramatute vajaduste rahuldamine piiratud ressurssidega. Majanduse 3 põhiküsimust ressursside paigutamisel: mida, kuidas, kellele. Sisaldab inimestele vajalike kaupade/teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Tootmistegurid o Vajalikud toodete majandamiseks o Loodusressursid o Inimressurss o Kapital 1.2. Majandusmudelid Naturaalmajandus e tavamajandus o Põlisrahvaste juures o Vajalik toodetakse ise o Puudujääv vahetatakse (bartertehing) e kaup kauba vastu) o Ebavajalik o Probleemid: Peab olema topelt huvide kokkulangemine (ühel on vilja, tahab õuna, teisel on õuna, tahab vilja)
„MAJANDUS I“ (TEEMAD 5.1-5.4) 1.Nimetage tootmisressursid ehk tootmistegurid. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. 2.Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele universaalsele küsimusele. Mis küsimused need on? Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? 3.Kas Eestist võiks saada regionaalne majanduskeskus? Põhjendage oma arvamust. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Paraku on Eesti üsna väike riik, ekspordinäitajad pole
-voomuutujad – koguse muutus teatud perioodil Mudel – tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused HARJUTUSTUND 4.09 Tootmisvõimaluste kõver Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Igas riigis on teatud hulk ressursse, mida ühendades/kasutades on võimalik toota teatud kogus erinevaid kaupu. Kujutamise eeldused: -Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud (e. ressursid on täielikult ära kasutatud) -Ressursid on fikseeritud, kaupade pakkumine on kindel nii koguselt, kui kvaliteedilt (teatud kogus tööjõudu, masinaid, tehnoloogia jne.) -Tehnoloogia on fiseeritud, see arenenda ei saa -Vaadetakse kahe kauba tootmist, nt tarbe- ja kapitalkauba tootmist. Tootmisvõimaluste kõvera iseloomustus: - Vasakult paremale allapoole langev. Põhjus: ressursside piiratus, ressursse suunatakse ümber
Majandusliku seisundi määrab osasaamine algsetest tegurituludest.Algsed tulud ja nende allikad jaotatakse järgnevalt: TOOTMISTEGUR TEGURITULU Töö - Palk Kapital - Intress ja dividendid Maa - Rent Ettevõtlus - Kasum Tulude erinevus tuleneb asjaolust, et tootmistegurid on inimeste vahel väga erinevalt jaotunud.Töö ja palga suhe sõltub: a) inimese oskustest ja teadmistest b) inimese looduslikest eeldustest ja võimetest c) õnnest või juhusest Maa ja kapitali omand on majapidamiste vahel jaotunud ebavõrdselt.Põhjuseks poliitiline kavalus, aus turukonkurents ja põlvkondade järjepidavus. Kokkuvõtteks võib ebavõrdsuse põhjused jagada kolme rühma: a) ebavõrdsus töötuludes b) ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses
2. sisemajanduse kogutoodang/SKT/ Eristamine on põhjustatud riigipiiridest väljunud ja rahvusvaheliseks väärtuseks muutunud kapitali tõttu. RKT arvutatakse kodumaise päritoluga tootmistegurite (kapital, tööjõud) järgi, olenemata sellest, kas nad asuvad oma riigis või välisriikides. RKT-d nimetatakse ka: riigi kogutoodang, rahvuslik kogutoodang, rahvuslik koguprodukt SKT arvutamise aluseks on siseriigis asuvad tootmistegurid, sõltumata sellest, kas need kuuluvad väliskapitali või kodumaise kapitali koosseisu. Kuna Eesti rahvusliku kapitali osa välisriikide majanduses on väga vähene, iseloomustab meie majandust SKT. SKT d võib arvutada mitmel moel. Enamasti tehakse seda Rahvatulu kaudu. Rahvatulu/RT/ on ühiskonna majandussubjektide (indiviidide, ettevõtete, valitsuse) toodetud kogutulu. RAHVATULU = SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG AMORTISATSIOONIKULUD -KAUDSED MAKSUD
jahindus, metsamajandus, kalandus, mäetööstus); sekundaarsektor ehk töötlev tööstus, energeetika, gaasi- ja veevarustus, ehitus; tertsiaarsektor ehk teenindus majanduslangus ehk depressioon olukord majanduses, kus toodangu maht kahaneb, tööpuudus kasvab ja inimeste sissetulekud vähenevad majanduslik efektiivsus võimalikult suure hulga tarbijate soovide ja vajaduste rahuldamine võimalikult madala ressursikuluga majandussüsteem mehhanism, mis ühendab kõik tootmistegurid ning arusaamad ja teadmised majandamise reeglitest makromajanduspoliitika poliitika, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku arengu suunamisega makroökonoomika majandusteadus, mis uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi maksukoormus riiklike maksude suhe SKP-sse; näitab, kui suure osa sissetulekutest jaotab riik maksude abil ümber; mida kõrgem on maksukoormus, seda suurem on riigi roll majanduses
ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. Tõene 9. Püsivad tootmistegurid (ja püsikulu) ei sõltu pikaajaliselt tootmismahust. Väär 10. Konkurentsi vorme on 4: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol. Väär Test 4.1 ettevõtteteooria 1. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 2. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 3
· Kui vastavat kapitali sissevoolu ei suudeta tagada, peab kohandumine aset leidma läbi majanduskasvu aeglustumise arengumaal. 18. Rahvastiku kasv mõjutab majanduse arengut: Majanduslikku arengut mõjutavad kolm rahvastiku aspekti: · Absoluutne rahvaarv · Rahvastiku kasvutempo · Rahvastiku vanuseline struktuur · Rahvastiku kasvu ja majandusarengu negatiivset seost toetab kahaneva piirtootlikkuse reegel. · Kuna mitmed tootmistegurid, nagu maa ja kodumaine kapital on (lühiajaliselt) fikseeritud, siis tööjõu kui muutuvteguri kasvades tema piirtootlikkus väheneb. · Piisavalt suure languse korral, kui piirprodukt langeb keskmisest produktist madalamale tasemele, hakkab ka tulutase ühe elaniku kohta alanema. See analüüs ei võta aga arvesse tehnoloogia arengu ja mastaabisäästuefekti mõju, mis mõlemad aitavad suurendada tööjõu tootlikkust ja kiirendavad seeläbi majanduskasvu. 19
ühiku lisandumisel. Tõene 6. Optimaalne tootmismaht leitakse seal, kus piirkulu = piirtulu, ja seda sõltumata konkurentsi vormist. Tõene 7. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 8. Täiuslikus konkurentsis saavad kõik ettevõtted pikaajaliselt vaid normaalset kasumit. Tõene 9. Püsivad tootmistegurid (ja püsikulu) ei sõltu pikaajaliselt tootmismahust. Väär 10. Konkurentsi vorme on 4: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol. Väär Test 4.1 – ettevõtteteooria 1. Ettevõte palkab töölisi kuni selle punktini, kus viimase palgatud töölise piirkulu võrdub talle makstava palgaga (seda täiuslikult konkureeriva tööturu puhul). Tõene 2. Majandusliku kasumi arvestamisel võetakse lisaks ilmutatud kuludele arvesse ka omavahendite alternatiivkulu. Tõene 3
Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On veel finantskapital (raha). Ettevõtlus oskus kolm esimest nii kokku panna, et tulemus oleks maksimaalne. Majandusõpetus õpetus sellest, kuidas majanduses osalejad, kes teevad pidevalt
paneb riik paika, millist äritegevust soodustatakse ja millist mitte. Konkurentsi ohustavad ka monopolid. Monopolide mõjuvõimu vältimiseks kehtestab riik monopolivastaseid seadusi. Näiteks kontrollib valitsus selliseid ettevõtteid, millel on üle 50% turust. Järelvalve monopolide üle on väga oluline, sest kui neil on suur võim turu üle, puudub neil ka surve toota võimalikult madalate kuludega, mis aga pole kasulik tarbijale. Turuhäirete puhul on oluline ressursside ümberjaotamine. Tootmistegurid peavad ümber paiknema nendelt aladelt, kus pakkumine ületab nõudmise, nendele aladele, kus nõudmine ületab pakkumise. Valitsusel on seejuures ümberpaiknemist pehmendav roll. Valitsuse kaasabiga on ressurside ümberjaotamine kiirem ja valutum. Näiteks saab riik invensteerida ümberõppimisse ja uute ettevõtete toetamisse. Ümberjaotamine saavutatakse ühtedelt maksude äravõtmise ja teistele toetuste ja abirahade näol juurdeandmise kaudu. See on riigi
Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa – maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö – vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital – hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On veel finantskapital (raha). Ettevõtlus – oskus kolm esimest nii kokku panna, et tulemus oleks maksimaalne. Majandusõpetus – õpetus sellest, kuidas majanduses osalejad, kes teevad pidevalt
Natsionaliseeritud (nt. raudtee, gaas) ettevõtete tegevust kontrollib valitsus. Firmateooria eeldused: • Ettevõte käitub ratsionnalselt, tema olulisim eesmärk on kasumi maksimeerimine • Ettevõtet vaadeldakse ühtena, ettevõtte siseseid lahkarvamusi ei vaadelda. • Toodangu müüguhind ja ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid muuta ei saa. Püsivad tootmistegurid on nt. ehitised, mida ei saa muuta lühikese ajaperioodi jooksul. Muutuvad tootmistegurid on nt. elekter, kütus, mille koguseid saab muuta lühikese aja jooksul. Nende eristamine võimaldab kasutusele võtta mõisted lühiperiood ja pikk periood. Lühiperiood on selline ajaperiood, millal vähemalt üks tootmisteguritest ei muutu. Pikk periood on selline, kuis kõik tootmistegurid muutuvad. Kogutoodang on ettevõttes toodetud väljundi (kauba) üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt
Kui kapitalikaupade toodangut suurendatakse, tuleb tarbekaupade toodangut vähendada. 2) On nõgus koordinaatide alguspunkti suhtes. Et toota üha rohkem juurde ühte kaupa, tuleb toota aina suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 3) Kuju seondub alternatiivkõveraga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Kujutamise (konstrueerimise)eeldused: 1) Toimub efektiivne tootmine, tootmistegurid on täielikult hõivatud. 2) Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, nt juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal) 3) Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4) Vaadeldakse kahe kauba tootmist, nt tarbe- ja kapitalikauba.
suhtlevad ning tooteid ja teenuseid vahetavad. Turul toimuvad vahetustehingud. Vahetustehing võib toimuda konkreetses kohas või arvuti, telefoni, faksi, jms vahendusel. Laiemas mõistes on turg majanduse toimimise süsteem, kus kõik otsused tehakse turu vahendusel. Iga tootja on vaba otsustama, mida ja kui palju toota ning millist hinda küsida ning iga ostja saab otsustada, kelle käest hüviseid soetada. Turud jaotakse: · tootmistegurite turg kus ostetakse ja müüakse tootmistegurid (maa-, töö-, kapitaliturg) · hüviste turg kus ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid. Turustruktuur määrab ära konkurentsi tingimused. Struktuuri iseloomustab turul osalejate arv, konkurentsi tase, turule tulemise ja sealt lahkumise kergus ning turuinformatsiooni kätte saamise kergus. Toodangu turud saab struktuuri (tüüpide) järgi jagatakse nelja põhikategooriasse: · täieliku konkurentsiga turg · monopolistliku konkurentsiga turg · oligopol
• Tootmist vaadeldakse kui süsteemi, milles materiaalsed ressursid (tööobjektid) muudetakse tööjõu ja töövahendite abil toodanguks. • Taastootmine jaotub faasideks, milledeks on tootmine, jaotamine, vahetus ja tarbimine. • Taastootmise kaks tüüpi – lihtne (tootmisprotsessi kordamine endises mahus) ja laiendatud (tootmisprotsessi kordamine suuremas ulatuses) taastootmine • Tootmisprotsessi iseloomustab eelkõige ressursside hulk Tootmistegurid • Tootmissisenditeks maa, töö ja kapital • Mõju järgi aktiivsed (töö ja ettevõtlus) ja passiivsed (maa ja reaalkapital) • Olemuse alusel algseteks (töö ja maa) ja tuletatud teguriteks (reaalkapital – tootmishooned, masinad) • Lühiajaline – mõnede tootmistegurite hulka ei saa muuta – maa hulk on kindel, samuti ka üldkulud ehitistele ja masinatele • Pikaajaline – kõigi tegurite hulk võiks muutuda • Tootmistegurite koguste muutumist
KLASSIDE IDEOLOOGIA Tere! KLASSIDE KUJUNEMINE ✣Kõikidel rahavstel kujunes klassiühiskond ürgkogukondlike ühiskondlike eluvormide lagunemisel, kuid erineval ajal (4000. a ema-3000. a ema Niiluse deltas, Eufrat ja Tigris; 3000-2000. a ema India ja Hiina, 1000. a ema Kreekas ning see järel Roomas). ✣ Tootmise aareng, kaubanduse kasv, rahavstiku arvu kasv lõhuvad endise kogukonna ühtsuse. Tänu tööjaotusel kasvavad linnad – käsitöö ja kaubanduse keskused. Vanadel hõimusüsteemi varemetel tekib klassiühiskond, millele on iseloomulik antagoonsus ekspluatataatorite ja ekspluateeritavate klasside vahel. ✣ Võimul olevad klassid, kes on kõikide või tähtsamate tootmisressursside omanikud, saavad võimaluse omandada täielikult või osaliselt KLASSIDE KUJUNEMINE ✣ Kõikidel rahavstel kujunes klassiühiskond ürgkogukondlike ühiskondlike eluvormide lagunemisel, kuid erineval ajal (4000. a ema-...
4.1 Mitmesugused majandussüsteemid Poliitiline ja majanduslik vabadus on vastastikku seotud. Kodanikul on võimalus valitsemises kaasa rääkida, tõustes volikogu või parlamendi liikmeks, osaledes kodanikufoorumis ja referendumitel. Majanduse ja riigivalitsemise vahekord oleneb riigi üldisest arengutasemest, vaimukultuurist ning ühiskonnas levivatest väärtustest ja tõekspidamistest. Tootmise viisi ja ulatuse määravad ressursursid ehk tootmistegurid - loodusvarad, kapital, tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi
1) Ressursid ehk tootmistegurid (Resources) on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks: maa, kapital ja töö. 2) Majandustegevus kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim.maj.teg 3) Kapital (Capital)- varasema tööga majandustegevuse käigus loodud hüvised, et toota uusi hüviseid (hooned ehitised masinad, seadmed, tööriistad jne) 4) Investeering (Investment)- uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess 5) Ceteris paribus- korraga võib muutuda vaid üks nõudlust-pakkumist mõjutavaist tegureist ning teised antud vaatlusalust süsteemi mõjutavad tegurid peavad olema konstantsed. 6) Positivislik majandusteadus (positive economics)- käsitleb asju nii nagu nad on. tegeleb sellega, mis on olemas, kuidas majandus toimib, pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majandusnähtuste omavahelisi seoseid. 7) Normatiivne majandusteadu...
vahel. Majandustegevus - kujutab endast kättesaadavate ressursside kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Hüvised - on koondnimetus, mis tähistab nii kaupu (raamatuid, kasukaid) kui teenuseid (tervishoid, keemiline puhastus). Tootmine ja tarbimine Tootmine - on hüviste valmistamine Tarbimine - on loodud hüviste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Tootmisprotsessi sisendid - on ressursid e. tootmistegurid (kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. Tootmistegurite kategooriad: 1. MAA (hõlmab kõiki loodusressursse, mida võib hüviste tootmiseks kasutada); 2. TÖÖ (inimeste vaimsete ja kehaliste võimete kogusumma, mida kasutatakse hüviste tootmiseks); 3. KAPITAL (hõlmab inimtööga varasema tootmisprotsessi käigus valmistatud tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali; 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
