külg. Püüdes anda marginalistidele objektiivset hinnangut, tuleb rõhutada, et nende tegelik suurus peitus kaasaegsele ökonoomikale eriomase mõtteviisi välja arendamises. 1870-ndad aastad ongi sisuliselt veelahkmeks, kus ühele poole jääb klassikaline ja teisele poole „moodne“ ökonoomika. Klassikaline majandusteadus uuris majandusprobleeme pikaajalises perspektiivis. Marginalistid analüüsivad majandusprobleeme lühiajalises perspektiivis, mil tootmisressursid on muutumatud ja probleemiks on see, kuidas neid ressursse kõige paremini ära kasutada. 33. Turumajandusele üleminek ja industrialiseerimine Inglismaal (V. Krinal „Maailma majanduse arengust I“ ptk 8). 34. Prantsusmaa majanduse areng 18. ja 19. sajanditel (V. Krinal „Maailma majanduse arengust I“ ptk 9). 35. Saksamaa majanduse arengu iseloomulikud jooned (V. Krinal „Maailma majanduse arengust I“ ptk 10). 36
tööjõu hinnaga (reaalpalgaga): MP(L) = w/P. Mida rohkem kapitali on ettevõtte käsutuses, seda suurem on tööjõu piirtootlikkus ning seda rohkem töötajaid on ettevõte nõus antud turupalga juures hõivama. Teisalt võimaldab tööjõu piirtootlikkuse kasv maksta endisele hulgale töötajatele kõrgemat palka. Klassikaline mudel Kogupakkumise klassikaline teooria käsitleb majandust pikal perioodil, mille puhul tootmismaht tasakaalustub tasemel, kus tootmisressursid on täielikult hõivatud. Seejuures eeldatakse, et kõigi hüviste ja tootmisressursside turgudel toimib täielik konkurents. Klassikalise koolkonna eelduste kohaselt on pikaajaline kogupakkumise graafik kujutatav vertikaalse sirgena. Potentsiaalne tootmismaht (Q*) kujutab endast tootmismahtu ressursside maksimaalse rakendatuse korral ehk tootmistaset tootmisvõimaluste piiril.
eelarvesse. Tulude-kulude lihtne ringe Turumajandusega on tegemist siis, kui majanduse põhiküsimusi lahendatakse turu vahendusel. Turu toimet illustreerib lihtsustatud vahetuse mudel, kus ühel pool on ettevõtted ja teisel pool majapidamised. Vaadeldakse teguriturul ja kaubaturul. raha kaubad ja teenused majapidamised ettevõtted tootmisressursid (maa, töö, kapital, juhtimine) ressursitulu (rent, palk, dividendid, kasum) 17. Põllumajandustootmise tasuvusnäitajad. Kaubalisuse näitaja. Põllumajanduse ostuvõime. 59 Kogutulu- palgakulu =puhastulu Puhastulu- maksud =puhaskasum e kogutoodangu väärtus- käitiskulud = puhastoodang (puhastulu)
olukord, kus ühelt tootjalt tootmissisendit ära võttes ja seda teisele andes väheneks kaotanud tootja tootmine ja kasum alati. 22. Kuidas ühendab tootekogumi efektiivsus tootmise ja tarbimise efektiivsuse? Kui kõigil tarbijatel on samad eelistused ehk hüviste asendatavuse piirmäärad ja kõigil tootjatel on samad tootmistehnoloogiad ehk sisendite tehnilise asendamise piirmäärad siis saab tasakaalupunkt olla vaid selles kohas, kus nii tootmisressursid kui ka tarbijate tarbimiskogused on kõige efektiivsemad ehk midagi muutes saaks olukord vaid halvemaks muutuda. 4 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 23. Milles seisneb avaliku sektori erinevus eraettevõtlusest ja kodumajapidamistest? Avalikus sektoris saavad kokku erinevate indiviidide erinevad huvid, mis on omakasupüüdlikud ja võivad seetõttu omavahel tugevalt vastuolus olla
pdf4free.com © Indrek Saar 2010 1.5. Äritsüklid ja SKP täishõive Nagu eespool näidati, SKP väärtus pidevalt muutub. Selle muutuse saab jagada kaheks: muutused lühiperioodil ja muutused pikal perioodil. Muutusi pikal perioodil kajastatakse joonisel 3 täishõive (vahel nimetatakse ka potentsiaalne) SKP muutustena. SKP on oma täishõive (ehk potentsiaalsel) tasemel, kui kõik tootmisressursid on hõivatud. Seega saab täishõive SKP kasvada sel juhul, kui suureneb tootmisressursside (maa, töö, kapital) maht või nende produktiivsus. Nii nagu kõikides muudes eluvaldkondades järgneb tõusule mõõn ja mõõnale tõus, kehtib sama reegel ka majanduse ja SKP kohta. Kuigi pikal perioodil saab SKP muutusi kajastada suhteliselt hästi lineaarse seosena, esineb SKP arengus lühiperioodil nii tõuse kui mõõnasid
et nad ise süüdi oleksid. Selle põhjuseks on mitmesugused tootmise ja tarbimisega seotud kõrvalmõjud. Välismõjuks nim seda kui kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonna liikmete heaolu suureneb või väheneb nende enda tegevusest sõltumatult. Turg ei ole võimeline ära hoidma inimeste (majandus)tegevusega kaasnevaid negatiivseid välismõjusid ja ergutama piisavalt positiivsete välismõjude pakkumist. Turg ei toimi siin ühiskonna heaolu seisukohalt optimaalselt. N: elektrijaamad. Kuna tootmisressursid on alati piiratud, siis mingi kauba ületootmine vähendab teiste samuti vajalike kaupade valmistamist me ei saa elada üle oma võimete. Ühiskond ei peaks tarbima kaupa rohkem, kui tema tegelikud võimalused seda lubavad. Looduskeskkonna saastamisel võib sattuda ohtu kogu inimkonna eksistents. Ettevõtted ja majapidamised peavad looduskeskkonda heaperemehelikult aga samas ka efektiivselt. Riigipoolsed võimalused negatiivse välismõju reguleerimiseks: otsene keelustamine
tatakse jätta tellimuse esitamine n-ö viimasele minutile, riskides seejuures ka deitsiidiolukorra tekkimisega. Lisaks ülemäära suurtele reservvarudele hakkavad võimendama piitsaplaksu efekti nüüd ka ülemäära suured tarnitavad kogused. Tootja materjali- ja valmistoodangu varud ning tootmisressursid on tavaliselt piiratud. Olu- korras, kus nõudlus hakkab ületama tootja varusid, võib tootja otsustada jaotada toodangu proport- sionaalselt vastavalt klientide tellimustele. Kliendid tajuvad, et tarned muutuvad ebakindlaks ja nad hakkavad esitama tegelikust vajadusest suuremaid tellimusi, lootes saada sel viisil kätte tege-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
