kus võim on hajutatud erakondade, kodanikuorg. ja survegruppide vahel 14) konveier tootmisliin, tööliin 15) revolutsioon ühiskonnas toimuv suur ümberkorraldus 16) esindusdemokraatia nüüdisaegne demokraatia vorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine 17) reform ümberkorraldus, mingis ühiskonnavaldkonnas teostatav muutus 18) monarhia ainuvalitseja, seaduslik, päritava võimuga 19) kapitalism majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena
suhe kaupade teenuste turul o Vaba konkurent o „nähtamatu käsi“ – turg paneb paika hinnad, mille eest on tarbija nõus ostma ja ettevõtja tootma. KÄSUMAJANDUS: o Majanduse põhiküsimused otsustab riik o Eraomand on piiratud või puudub o Tootmisressursid ja turustamisvõimalused on samuti riigi käes o Majandus saab ideoloogilise mõõtme. o Selle aluseks on arvamus, et majandust oskab korraldada kõige paremini üks isik või insitutsioon SOTSIAALNE TURUMAJANDUS: o Vabaturumajandus koos märkimisväärsete sotsiaalsete garantiidega.
müügile antakse kaubad ja teenused. Kuidas jagunevad inimeste vajadused? Millises järjekorras ja miks just sellises järjekorras need rahuldatakse? · Psühholoogilisteks ja füüsilisteks · Füüsilised ennem, sest need on olulised ellujäämiseks. · Psühholoogilised tagavad hea enesetunde ja on seega teisejärgulised Mis on jaotusprotsess? · Protsess, mis viib tooted/teenused tarbijani. Mis on tootmisressursid? · Loodusressursid · Inimressursid · kapital Mis on loodusressursid? · See osa looduskeskkonnast, mida inimesed oma eluks ja majandustegevuseks kasutavad. Mis on inimressurss? · Tööjõud Mis on kapital? · Toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavad vahendid. · Nt. hooned, tööriistad, masinad Millised on 4 tootmistegurit? · Tööjõud · Kapital · Loodusvarad · Ettevõtlikkus Mis on nappus ja mis on selle valem?
Millal toimib selline süsteem kõige efektiivsemalt? 18saj. Keskel tekkis FRA majandusteaduslik suund laissez faire, mis pooldab liberaalset majanduspoliitikat. Selle järgi on kapitalistlik majandusssüsteem seda effektiivsem,mida vähem riik sellesse sekkub. 5. Käsumajandus. Kuidas toimib? Kas üksikisik võib mõjutada käsumajandust? kasumajanduse tingimustes orsustab selle ule, mida, kuidas ja kellele toota, riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses. Eraomand puudub voi on piiratud, tugineb arvamusele et majandust oskab koige paremini korraldada uks isik voi institutsioon. 6. Mis on makromajandus? Makromajanduse moistet kautatakse kogu riigis toimuva majandustegevuse kirjeldamiseks tervikuna ehk uurib riigi majandust tervikuna ( keskmist hinnataset, rahvamajanduse koguprodukt) 7. Mis on RKP ja SKP? Kumb näitaja on objektiivsem? sisemajanduse koguprodukt (SKP) on mingil kindlal
kasutamist Ressurssidest veel …. • Vajaduste rahuldamise tingimus – ressursside olemasolu • Tootmisressursside liigid: – Loodusressursid – osa looduskeskkonnast, mida kasutatakse hüviste tootmiseks (E) – Inimressursid – inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused toodete valmistamisel ja teenuste osutamisel (L) – Kapital – hõlmab kõiki inimtööga valmistatud tootmisvahendeid: ehitisi, seadmeid ja materjale (C) • Tootmisressursid = majandusteaduses on tootmistegurid • Traditsioonilised tootmistegurid laiendatakse ETTEVÕTLIKKUSEGA (s.o. Loov ja uuenduslik mõtlemine koos majandusoskustega) Majanduslik mõtlemine • Nappus sunnib inimesi valima • Kõik valikud hõlmavad alternatiive • Meie valikud mõjutavad teiste inimeste valikud • Inimesed – püüavad teha häid valikuid – reageerivad stiimulitele – saavad vabatahtlikust vahetusest kasu – suunavad enda valikud tulevikku
Majanduse olemus Ressursside piiratus ressursse pole piisavalt, et rahuldada inimeste kõiki soove. Kompromiss otsustamine millegi kasuks piirtulu või kuluga. Alternatiivkulu kasutamata jäänud teise parima valiku maksumus (parim alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel). Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu / -kulu otsusega kaasnev tulu/kulu (lihtsalt otsuse lisatulu või kulu). Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Majandussubjektid: Tarbija kaupade või teenuste kasutaja, kes teeb ostuotsuse. Eesmärk: oma vajaduste rahuldamiseks saada võimalikult väikeste kulutustega võimalikult palju tooteid ja teenuseid (hüviseid). Ettevõte iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Eesmärk: saada maksimaalset kasumit, et suurendada omanike omandit. Riik kindla maa-ala ja elanikkonnaga sõltumatu üksus, mis lähtub teatud ühiskondlikest vajaduste...
vaadeltakse süsteemina, mis on kirjeldatav elementide kaudu Väärtusringe põllumajanduses tootmine realiseerimine Ressursid Toodang Raaline sissetulek kulutus kulutus majandisisene käive ost Kaubad, teenused taasuuendus Tulude-kulude lihtne ringe Raha Kaubad ja teenused Majapidamised Ettevõtted Tootmisressursid Ressursitulu • Ostujõud – raha suhteline väärtus, mis väljendub rahaühiku eest saadavate kaupade teenuste hulgast. Majanduskasv • ...on tootmismahu pikaajaline suurenemine. • Faktoruteks on: 1) maa ja teiste loodusressurside hulk 2) inimressursid ehk tööjõu kvantiteet ja kvaliteet 3) akumuleeritud kapitali hulk 4) tehnoloogia muttus ja innovatsioon Põllumajanduse kasv • Intensiivistamine – võetakse
võimalust eneseteostuseks ja heaolu suurendamiseks, soodustades nii tasakaalustatud regionaalset arengut. Väike- ja keskmise suurusega ettevõtted suudavad oma paindlikkuse tõttu majandustingimuste muutustele kiiresti reageerida ning aitavad seeläbi kaasa kogu majanduse paindlikkuse suurenemisele. 73. Kuidas nimetatakse keskmise tootmiskulu alanemist suurtootmise tagajärjel? Seda nimetatakse mastaabisäästuks. 74. Millised on tootmisressursid?(3) Millised on tootmistegurid? (4) 8 Tootmisressursid on: 1) Loodusvarad (maa, maavarad, mets, veevarud) 2) Inimressurss (tööjõud) 3) Kapitaliressurss (tööriistad , hooned, rahalised vahendid). Tootmistegurid on: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus (oskus kolme eelnevat kasumlikult kombineerida) 75
abilisteks Valimised – kaasati ka rahvast, hääletada sai valitseva partei ühe kandidaadi poolt. Plaanimajandus – range, tootmine valitseva partei koostatud plaani alusel, pearõhk sõjatööstuse arendamisele, tarbekaubad olid teisejärgulised. Mille poolest erinesid sotsialistlik ja kapitalistlik majandussüsteem?- Sotsialismi iseloomulikud jooned: - riiklik tootmisvahendite omandus - majanduse tsentraliseeritud planeerimine Kapitalistlikus ühiskonnas kuuluvad tootmisressursid pigem eraisikutele kui valitsusele. 5.iseloomusta sotsialistlike riikide koostööd. majanduses :Olulisemaks majandusalase koostöö organisatsiooniks oli Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. See loodi vastukaaluks Lääne majandusabile, mida pakkus USA. Loodud organisatsioon pidi aitama Moskva- meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada, samas tugevdas see neis riikides Moskva ülemvõimu. sõjalises koostöös : 1955 moodustasid Ida- Euroopa sotsialistlikud riigid
leevendada. 3. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. 4. Ceteris paribuse eeldus eeldatakse, et kõik teised muutujad v.a. uuritav muutuja on konstantsed. Vajalik majandusanalüüsiks ja sealt edasi eeldades, et kõik majandusagendid tegustevad ratsionaalselt, maksimeerida tulu. 5. Tootmisressursid: maa(loodusressursid- maa, mineraalid, metsad, veekogud), kapital(ehitised, seadmed, materjalid), töö(inimeste kehalised ja vaimsed võimed, ettevõtlikkus) 6. Turg on mehhanisim, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. Ceteris paribus. 7
Horisontaalne sotsiaalne liikuvus Vertikaalne sotsiaalne liikuvus Liikumine sarnase positsiooniga Liikumine erineva positsiooniga (staatusega) sotsiaalsete gruppide (staatusega) sotsiaalsete gruppide vahel nt maalt linna; tehasest sama vahel nt müügispetsialistist tehase ametipositsioonile firmajuhiks; oskustöölisest saab lihttööline 2. Majanduse põhitegurid. Tootmisressursid. Majanduse põhiküsimused. Majandussüsteemid. Majandus on tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka majandustegevuse aluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majandduskäitumise kavandamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda printsiibist, et ressursid on piiratud ja ühiskonna ja indiviidi sooidest. Tootmisressursid: Loodusressursid – maa, maavara, mets, veevarud
ning seetõttu murrangulisi muutusi majanduses ei toimu. Turumajandus - tänapäeval kõige enam levinud majandussüsteem, kus määravaks on ressursside kasutamise valitsev nõudluse ja pakkumise suhe kaupade ja teenuste turul. Riigivõim sekkub majandusse peaasjalikult seadusandluse kaudu, valvates muu hulgas ausa konkurentsi järele. Käsumajandus e plaanimajandus - käsumajanduse tingimustes otsustab selle üle, mida, kuidas ja kellele toota, riik. Tootmisressursid ja turustamiskanalid on riigi omanduses. Eraomand puudub või on piiratud. Tururegulatsiooni puudumise tagajärjeks on mh mitmesuguste kaupade krooniline puudujääk. Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Riik võtab enda kanda need sektorid, kus eraettevõtted tegutseda ei taha. Majandusnäitajad Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) - aasta jooksul riigi kodanike või riigis registreeritud
ehk loogikaviga. Sihilikult vigaste argumentide esitamine. Loogikavead esitatakse tõeselt ehk loogikaviga peidetakse oskuslikult Demagoogia võtted: 1) ’’Läbiaegade’’ – sinu oponendi või enda väide rõhub sellele, et miski on kogu aeg olnud. 2) ’’Häda tuleb’’ ehk hirmutamine – kui me seda teeme, siis juhtub kindlasti see. 3) ’’Rahvamees’’ – väide on tõene siis, kui rahva enamus seda ütleb. 4) Peamised tootmisressursid: 1) MAA – loodusressursid, kliima, maa; (Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne) 2) KAPITAL – raha, reaalkapital (taristu, seadmed jne) 3) INIMKAPITAL – tööjõud (kvantiteet-vanemates ühiskondades ja kvaliteet- arenenud ühiskondades), ettevõtlikkus Tootmisressursside olulisus sõltub ühiskonna arengutasemest. Ma arvan, et arenenud ühiskonnas mängib kõige olulisemat rolli kapital.
järelevalveasutus riigi institutsioon, mille ülesanne on teiste riigiasutuste ja ametnike või parlamendi tegevuse seaduslikkuse kontrollimine: riigi- ehk konstitutsioonikohus, riigikontroll, õiguskantsler, ombudsman, inspektsioon kantsler ministeeriumi kõrgeim ametnik, kes vastutab ministeeriumi igapäevatöö sujuvuse ning tõhususe eest, kantsler peab ametnikuna tasakaalustama ministri kui erakonnast sõltuva poliitilise figuuri mõju kapitalism majandussüsteem, milles tootmisressursid on eraomanduses ning kus majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena kapitalistid ehk kodanlus kapitalistliku ühiskonna põhiklass, kellele kuuluvad tootmisressursid kasum summa, mille võrra ettevõtte tulud ületavad kulusid kautsjon valimisseadusega määratud rahaline sissemaks kandidaadi registreerimiseks valimistel keinsism (keinslus) Inglise majandusteadlase John M. Keynesi järgi nimetatud koolkond, mis
linnas. Millised on kohaliku omavalitsuse ülesanded? Kohaliku omavalitsuse ülesanded: korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, noorsootööd, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, ühistransporti ning teede ja linnatänavate korrashoidu. Kes juhib Põlvat? Vallavanem Georg Pelisaar. Miks oleks vaja haldusreformi? Milles see seisneks? Millised on selle head ja halvad küljed? Korruptsioon. 6. Majandus. Millised on majanduse põhiküsimused? Mida? Kellele? Kuidas? Millised on tootmisressursid? Loodusvarad, inimressurss, kapital, ettevõtlikkus. Milliseid majandussüsteeme tead? Millised on nende tugevused ja nõrkused? Naturaalmajandus - kõige vanem ja lihtsam majanduse korraldamise viis. Tootja varustab end ise kõige tarvilikuga. Tootmine ja tehnoloogia on algelised. Toodetud kaupadest piisab harilikult ainult iseenda tarbeks. Vabaturumajandus - Määrav on siin turg. Sellele majandusliigile on iseloomulikud
1. SISSEJUHATUS Tänapäeva inimest nimetatakse sageli ka homo economicus'eks, majanduslikuks inimeseks, kelle edukus sõltub väga suurel määral tema majanduslikust edukusest ehk oskusest teiste ja iseenda majanduslikku käitumist analüüsida ja olukorrale vastavalt käituda. Õige majandamise korral võib ka suhteliselt väikese sissetulekuga toime tulla. Samas võib mõni hea sissetulekuga või juhuslikult rikkaks saanud inimene oma raha väga ruttu läbi lüüa. Me teeme iga päev kümneid kui mitte sadu majanduslikke otsuseid, st valikuid: kas kulutada raha nätsu, kinopileti või raamatu peale, kas otsida suveks mõni tööots või vahtida kodus niisama lakke. Asju, mille vahel valida, on tohutult palju. Mida rikkamad me oleme, seda suuremad on sissetulekud ja valikuvõimalused. Vaene inimene saab valida töölesõiduks bussi ja trammi vahel, rikas peab plaani, kas sõita puhkusereisile laeva või lennukiga. Nii rikka kui vaese vajadused on võimalustest alati...
PM ökonoomika põhikursuse loengumaterjalid 2. EFEKTIIVSUSTEOORIA 2.2 Efektiivsuse seadused Ressursside kasutamise efektiivsuse hindamiseks on vaja tunda efektiivsuse kujunemise seaduspärasusi. Ainelistes suhetes tegur-toodang võib esineda kolm erijuhtu: püsiv, kasvav ja vähenev tootlikkus, st tootmistegurite järjestikusel lisamisel võib toodang ressursside suhtes kasvada kas proportsionaalselt, ülenevalt või vähenevalt. Väheneva tootlikkuse seadus (1768) – kui ühe teguri sisendit suurendatakse ühesuuruste hulkadega, kusjuures teiste tegurite hulgad ei muutu, siis kogutoodang suureneb, kuid teatud piirini ja iseloomulik on see, et toodangu juurdekasv jääb järjest väiksemaks. Suhted tegur-toodang pole püsivad, vaid muutuvad. Muutuvate suhete seadus (1900) – iseloomustab ressursside kasutamise põhjuslik-tagajärgsete seoste muutumist. Uuritakse kolme liiki suhteid: 1) TEGUR – TOODANG (muudetakse sisendeid teguris ja uuritakse, kuidas...
kulutused või ressursid. Koguefektiivsus väljendab tootmis tulemust kõigi tegurite ühistulemust konkreetsetes tingimustes. Tootmistulemust hinnatakse kahel eesmärgil: 1. aregngutaseme iseloomustamiseks ( tootmise lõppeesmärgi saavutamise põhjal) 2. arenguvõimalsute väljaselgitamiseks Tootmis efektiivsuse näitajate süsteem kujundab tootmise eesmärk, mis määrab efektiivsuse kriteeriumi ja teiselt poolt tootmiseks vajalike ressursside (kulude) suurus. Tootmisressursid on tööjõud, põhi-ja käibevarad, haritav maa. Efektiivsus väljendub mitmeastmeliselt ja seda iseloomustakse vastavate näitajate süsteemi kaudu. Vara rentaablus on tootmise üleefektiivsuse näitaja, seda kasutatakse tootmisvarade majandusliku efektiivsuse hindamiseks . 25.Kasumit mõjutavad tegurid ettevõttes. Millest sõltub kasumi suurus? Millised tegurid kujundavad toote/teenuse müügihinda ja omahinda? Kasum= puhastulu- maksud 26.Investeerimisotsuseid mõjutavad tegurid.
Defineerige absoluutne eelis A. Smith arendas välja absoluutse eelisseisundi teooria, mille kohaselt erinevad riigid võivad toota kaupu ja teenuseid erineva efektiivsusega. Smith arvas, et juhul kui kaubavahetus eri riikide vahel toimub vabalt (puuduvad valitsustepoolsed kitsendused), siis riigid spetsialiseeruvad tootmistingimuste alusel ja igaüks hakkab tootma nimelt neid kaupu, milliseid toodab efektiivsemalt. Tootmisressursid paigutatakse ümber nendesse tootmisharudesse, millel on eelisseisund võrreldes teiste riikide vastava tootmisharuga. Taolise spetsialiseerumise kaudu muutub riikide tootmisprotsess efektiivsemaks. Ekspordist saadud täiendavate summade eest saab rohkem importida kaupu võrreldes olukorraga enne spetsialiseerumist. Absoluutne eelis- Kui riik on efektiivsem kui teine riik teatud kauba tootmisel,
Eesti poliitilist kultuuri iseloomustab: 1. materiaalsus (kõik taandub rahale), 2. maskuliinsus (rõhutatakse liiga palju edukust, võistlust ja materiaalseid väärtusi), 3. liiga palju edukultust ja ületrumpamist poliitikas, 4. rahvuslik maailmanägevus (meil on liiga tugev rahvuslik värving), 5. individualism ja ilmalikkus (igaüks rabagu enda eest ja koos tegutsemise tahe on vähenenud) 6. liiga paljud on poliitikast võõrandunud (vähenenud on ,,meie" tunne) 7. nõrk kodanikukultuur (vaatamata kõigele on eestlaste poliitiline aktiivsus tagasihoidlik) 8. tugeva riigi pelgus 9. orienteeritus muutustele 10. lühiajaline perspektiiviseade (mis iganes arengukavasid ja plaane me teeme, kuidagi ei suudeta toimivaid pikemaajalisi kavasid teha, mis tegelikult ka abiks oleks) 11. majoritaarne poliitikategemise stiil (poliitikud selle asemel, et koostööd teha, tegelevad üksteisele ära pane...
S KASVATAB TÖÖTLEB VALMISTAB MÜÜB OSTAB JA VILJA VILJA TOOTE TOODET TARBIB Ülesanne 16. Kirjelda joonise 5 põhjal leiva tootmisprotsessis osalevate ettevõtete tegevusi ja nendeks tegevusteks vajalikke ressursse järgnevas tabelis. Tegevusala tootmisressursid Tegevusalad ja tooted, mis on vajalikud leiva tootmiseks maa põllumaa keemiatööstus väetised Põllumees kasvatab vilja (viljakasvatus) kapital traktorid energeetika kütus kombainid elekter Jne
Majandus Majanduse kolm põhiküsimust. 1.Mida toota? 2.Kuidas toota? 3.Kellele toota? Majandussüsteemid. 1.Tavamajandus Kõige vanem,tootmine toimub tavapäraste vahenditega, põlvest põlve pärandatakse võtteid, ei minda üle mingisugusele uuele majandusele.Toodetakse seda mida endal vaja läheb,ei midagi muud. 2.Käsumajandus ehk Plaanimajandus Tihti riikides kus on üheparteisüsteem, või uue riigi tekkimise ajal.Kommunustlikutes riikides.See seisneb selles et on kindel ajavahemik ja kindel kogus mida peab tootma, selle ajaga peab ettevõtlus tootma niipalju materjali kui palju oli kokkulepitud. (nt 3 aastaga 3 miljonit mütsi),Kui failid on sitt, kui jõuad ennem saad medali.Riik juhib majandust. 3.Turumajandus Mitmepartei süsteemidega riikides, riik sekub majandusse väga vähe,Kvaliteet otsustab 4.Segamajandus Segu Käsu ja Turu majandusest,(Hong-Kong) Mõisted Majandus Majandus on süsteem,mis tuleneb valikutest mida me teeme kui tarbijad...
tase (näiteks oli Sveitsil pikka aega selline positsioon käekellade tootmisel). Absoluutse eelise seadus (3) Laissez faire! A. Smithi tees oli, et juhul kui kaubavahetus erinevate riikide vahel toimub vabalt (puuduvad valitsuste kehtestatud kitsendused): · Siis riigid spetsialiseeruvad vastavalt oma tootmiseeldustele ja igaüks hakkab tootma just neid kaupu, mida suudab toota kõige efektiivsemalt. · Tootmisressursid paigutatakse ümber nendesse tootmisharudesse, millel on eelisseisund (absoluutne eelis) võrreldes teiste riikide vastavate tootmisharudega. · Lõpptulemusena muutub tootmisprotsess efektiivsemaks maailmas tervikuna, kaubatootmine kasvab ning omavahelisest kaubavahetusest saavad kasu kõik selles osalejad. 3. SUHTELISE EELISE SEADUS (RICARDO KÄSITLUSES). RICARDO SEADUSE PIIRANGUD JA NENDE HINNANG. OLGE SUUTELISED
tase (näiteks oli Šveitsil pikka aega selline positsioon käekellade tootmisel). Absoluutse eelise seadus (3) Laissez faire! A. Smithi tees oli, et juhul kui kaubavahetus erinevate riikide vahel toimub vabalt (puuduvad valitsuste kehtestatud kitsendused): • Siis riigid spetsialiseeruvad vastavalt oma tootmiseeldustele ja igaüks hakkab tootma just neid kaupu, mida suudab toota kõige efektiivsemalt. • Tootmisressursid paigutatakse ümber nendesse tootmisharudesse, millel on eelisseisund (absoluutne eelis) võrreldes teiste riikide vastavate tootmisharudega. • Lõpptulemusena muutub tootmisprotsess efektiivsemaks maailmas tervikuna, kaubatootmine kasvab ning omavahelisest kaubavahetusest saavad kasu kõik selles osalejad. 3. SUHTELISE EELISE SEADUS (RICARDO KÄSITLUSES). RICARDO SEADUSE PIIRANGUD JA NENDE HINNANG. OLGE SUUTELISED
· Majandus on ühiskonna toimimise süsteem, mis tuleneb valikutest erinevate isikute vahel · Turg see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled. · Turumajandus tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu. · Ressurss põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. · Tootmisressursid jagunevad: loodusvarad (ehk maa), inimressurss (ehk tööjõud), kapital (ehk raha, masinad, tehnika, hooned), ettevõtlikkus (ehk filosoofia ja põhimõtted) · Kõiki ressursse ja kapitali kõigile ei jätku. · Nappus olemasolevate ressursside ja inimsoovide suhe. Nappus tuleb sellest, et kõike ei jätku, sest soove on liiga palju. · Alternatiiv ehk loobumiskulu. Kaup või teenus, millesst loobutakse. Parim kasutamata
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest nullpunkti poole, on samuti võimalikud, kuid jätavad osa raha alles, kõik punktid, mis paiknevad otse joonel, kulutavad ära kogu eelarve; tarbimisvõimaluste hulk – eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk teadaoleva sissetuleku juures; põmst hüvised, mida majapidamine saab tarbida oma sissetulekute j...
MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused kevad/2014 (kaugõpe) 1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism samastas rikkuse rahaga, pidas kasumi allikaks kauba- ja raharinglust, nõudis riigi aktiivset sekkumist majandusellu, väliskaubanduse arendamist ja kaitsetollide kehtestamist. Merkantilism hakkas tähtsust kaotama 17.saj keskel, kui rikkuse suurendamise peamiseks vormiks kujunes laiendatud kapitali taastootmine. Kaupmeeste ideoloogia 15-17. sajandil. Itaalia keeles mercante tähendab kaupmeest. Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763. aastal. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika. Sünd langeb kokku rahvusriikide kujunemiseg...
investeerimiseks. Kapital jaotatakse: 1. kapital reaalne, füüsikaline kapital (tööriistad, masinad jt tootmisvahedid. 2. Finantskapital- (lihtaktsiad, obligatsioonid või pangadeposiidid), mis ei kujuta endast majandusressurssi. Töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse tootmisprotesessis. ALTERNATIIVKULU JA TOOTMISRESSURSID Alternatiivkulu ressursi parimast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Hõlmab seda teiste hüviste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Valikute tegemise vajadust võib illustreerida tootmisvõimalusre kõvera (PPC) abil, mis näitab kahe hüvitise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.
majapidamiste ja ettevõtete individuaalsete otsuste põhjal.Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism. Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada. Pareto efektiivsus Eelduseks on ressursside piiratus. Efektiivne on majandus, kus: kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne. Ning sama ajal kui soovitakse suurendada mingi kauba või teenuse hulka tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähenda mingi teise kauba või teenuse hulka. Ressursid või tootmistegurid-on kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade ja teenuste) valmistamiseks. Inimressurss ehk töö hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks:füüsiline jõud;teadmised;oskused;ettevõtlikkus Loodusressurss ehk maa hõlmab kõiki loodulikke ressursse mida võib kaupade ja teenuste
Põllumajandustootja ülesanded 1. Tehnoloogia valik 2. Masinate valik ja soetamine- Nt. traktorite ja kombainide puhul on olulised tegurid: - hind, teeninduspunkti kaugus, masinate töökindluse naitajad 3. Masinate efektiivne kasutamine Tehnika valikut ja soetamist mõjutavad tegurid: 1. Ettevõtte tootmissuund ja suurus 2. Tootmistingimused (looduslik-klimaatilised, mullastik, põldude seisund, suurus, paiknevus) 3. Tootmisressursid (tööjõu ja kapitaliressurssidega varustatus ja kvaliteet) 4. Ettevõtte majanduslik suutlikkus ja laenude ning toetuste kattesaadavus 5. Masinaehitusfirmade ja maaletoojate poolt pakutav masinate valik ja tehnilise hoolduse võimalused ning koolitus 6. Keskonnakaitselised jm. nõuded 18.Tehnilist progressi iseloomustavad joonised (neutraalne , suuremat ja väiksemat väljundit andev) 19Tööefektiivsuste näitajad; tööjõudlus ja tööviljakus
tarbitakse tootmise käigus. Juukselõikus, torulukksepatööd, taksosõit. Teenus on tasu eest tehtav töö. Nappus Nappus tuleneb võimetusest rahuldada kõikide soove. Ressursid Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressurss Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks.
· Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist Valdavalt on riiklik omand ja suurettevõtted 58) Koosta jutuke teemal ,,Majanduselu korraldamine turumajanduse tingimustes" kasutades järgmisi mõisteid: turumajandus, turuhind, turutõkked, konkurents, monopol, majandusvabadus, nõudmine, täiendkaup (näide: vorstileib ilma võita või juuste lõikus ilma soenguta), riiklikult reguleeritav hind, turutasakaal, turunõudlus, ostujõuline nõudmine, omahind, tootmisressursid, turg, vabadus, liberalism (riigi sekkumist majandusellu piirav, üksikisiku vabadusi ning kodaniku- ja poliitilisi vabadusi rõhutav suund majanduses), poliitikas, majandus, asenduskaup (näide: inimene ostab apelsinide asemel õunu), kaup, hind, riigi sekkumine, pakkumine, kaubandus, raha, otsustamine, majandussüsteem 59) Riigi sekkumine turumajandusse a. Majanduslikud motiivid · Monopolide kontrollimine · Konkurentsi soodustamine
5.Vajaduste rahuldaminise ahel: 5. . Vajadused ressursid tootmine tootmise tulemus.kau- . . . bad ja teenusd vahetusprotsess kaubad kättesaadavad vajaduste rahuldamine 5.1.Tootmine on protsess, mis ühendab tootmisressursid, mille 5.1. tulemusena toodetakse kaupu ja teenuseid , - ( ) 5.2.Jaotusprotsess (vahetus) toodete ja teenuste viimine 5.2. () tarbijateni 5.3. 5.3.Tarbimine vajaduste rahuldamine
1. Sissejuhatus majandusteadusesse. Võimaliku tootmise piir. 1. Majandusteadus on sotsiaalteadus, mille eesmärk on majandusagentide käitumise ja üldisemas mõttes majandusnähtuste kirjeldamine, mõõtmine, ennustamine ja seletamine. Majandusteadus erineb teistest sotsiaalteadustest sellega, et suuremat rõhku pööratakse mõõdetavatele teguritele nagu raha ja matemaatilsed meetodid. 2. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbjate käitumist turgudel (nt. tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse ühest majandussubjektist. Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsuseid kui ka nende tulemustena kujunenud sündumste ja protsesside kogumit. 3. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisojektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused (nt. töötus, tööhõive, üldine hinnatase). Makroökonoomika baseerub mikroökonoomika põhitõdedel ja niiviisi on nad omavahel ka otseselt seotud. 4. Pi...
Majandus Mis on majandusteadus? Majandusteadus on teadus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad soovivad. Majandusteadust defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et ri...
kasvas. Suurenes teaduse ja keskklass, masstootmine, tehnoloogia osa majanduses. massikultuur. Teadmusühiskond Uuenemine ja innovatsioon Teadus, uurimisasutused, tootmises. Kiire info avastuste-leiutiste hankimine ja töötlemine. rakendamine. Kapitalism on majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3
kasvas. Suurenes teaduse ja keskklass, masstootmine, tehnoloogia osa majanduses. massikultuur. Teadmusühiskond Uuenemine ja innovatsioon Teadus, uurimisasutused, tootmises. Kiire info avastuste-leiutiste hankimine ja töötlemine. rakendamine. Kapitalism on majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE PÕHIMÕISTED 1.LOENG 6.09.2010 Majandusteooriaks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Teadus on inimetegevuse sptsiifiline valdkond, mille ülesanne ona anda tõeseid teadmisi, need ära süstematiseerida ja ära kasutada praktikas. Tõde on õige peegeldus inimteavuses, õige arusaam. See muutub pidevalt, on suhteline. Absoluutsed tõed on üldjuhul primitiivsed. Ühiskonnateaduste probleem absoluutseid tõdesi on väga vähe. Et teada saada, kas asi on õige, tuleb selgeks teha, KUS see asjaolu võib õige olla. Ühiskonnateadused teevad lihtsustatud mudeli. Panna kõige olulisem mudelisse, mitteolulisest abstraheeruda (loobuda). Kas me teame mis on kõige olulisem? Kui midagi olulist jäi mudelist välja, tekib viga. Vea tekkimine on tõenäoline, aga tuleb teha ...
- Neid otsuseid koordineerib hinnamehhanism - Turult saadud hinnasignaalide alusel teevad ettevõtted otsuseid, mida toota ja missuguseid tootmistegureid kasutada Kas tegemis on efektiivse majandusega? Pareto efektiivsus? - Eelduseks on ressursside piiratus - Efektiivne on majandus, kus kõik ressursid on maksimaalselt kasutatud ning toodetav heaolu maksimaalne - Sooviga suurendada mingi kauba või teenuse hulka, tuleb tootmisressursid ümber suunata ehk vähendada mingi teise kauba või teenuse hulka Ressursid või tootmistegurid – kõik need vahendid, mida kasutatakse hüviste (kaupade või teenuste) valmistamiseks - Inimressurss ehk töö - Loodusressurss ehk maa - Mittelooduslik toodetud ressurss ehk kapital Inimressurss – hõlmab inimese kehalisi ja vaimseid võimeid, mida kasutatakse kaupade ja teenuste tootmiseks - Füüsiline jõud - Teadmised - Oskused
on kasulikkuse teljestikus esitatav kasulikkusvõimaluste piirina, siis sõltub indiviidi maksimaalne võimalik heaolutase ka sellest, milline efektiivne ressursijaotus on turureregulatsiooni toimel parasjagu realiseeritud. Tootmisvõimaluste piir - näitab kui palju on maksimaalselt võimalik toota mingit hüvist teiste hüviste fikseeritud koguste korral. Kirjeldab hüvisekoguste komplekte, mille valmistamise korral on tootmisressursid täielikult ja optimaalses proportsioonis kasutatud. Kui toodetud hüvisekomplekt paikneb seespool tootmisvõimaluste piiri, on samade ressursside efektiivsema kasutamise arvel võimalik tootmismahtu suurendada. Piiri tõus määrab ära hüviste hinnasuhte, mis tagab nende hüviste tasakaalujaotuse tarbijate vahel. Globaalne kasulikkusvõimaluste piir näitab kahest osalejast koosneva ühiskonna kasulikkuse maksimeerimise võimalusi.
pdf4free.com © Indrek Saar 2010 SISUKORD 1. MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS................................................................4 1.1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA ..............................................................................................4 1.2. MAJANDUSE KESKNE PROBLEEM ...............................................................................................5 1.3. TOOTMISRESSURSID .................................................................................................................5 1.4. MAJANDUSES OSALEJAD EHK MAJANDUSAGENDID .....................................................................5 1.5. MAJANDUSSÜSTEEMID .............................................................................................................6 1.6. MAJANDUSTEADUS ........................................................................
Kui parklana õieks võimalik teenida kaugelt rohkem, tekiks konkurents, mis tõstaks hinna üles. Kui see oleks 800 kr, siis 500 kr sellest oleks teisaldustulu ja 300 kr majandus rent. Kui detailplaneerimist muudetakse ja seal lubatakse ehitada, siis krundi rendihind võib tõusta 1000 kr nädalas, millest 800 kr oleks teisaldustulu ja 200 kr majandusrent. 14.5. Jaotusteooria ja efektiivsus Vastavalt ülalkäsitletud jaotusteooriale määrab indiviidi sissetuleku tema omanduses olevad tootmisressursid ja nende hinnad. See on tulujaotus indiviidide vahel. Kuid ressursside hinnad on olulised ka tootmise efektiivsuse seisukohalt. Täieliku konkurentsi turul kujunenud. ressursihinnad annavad tulemuseks kõigist võimalikest ressursside rakendamise kombinatsioonidest kõige efektiivsema. Kõige efektiivsem on firma jaoks kombinatsioon tööjõu _ MRP maa _ MRP kapitali _ MRP = = palk rent int ress kus MRP (marginal revenue product) on rahaline piirprodukt
juhtimises kasutatakse teadusuuringute tulemusi; töös hinnatakse paindlikkust ja innovaatilisust; teadmusühiskonnas on ülikoolid ja uurimisasutused olulised ühiskonnainstitutsioonid, teadlaste ja üliõpilaste osakaal on kõrge. 1 Kapitalism majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. Poliitökonoomia teooriad kapitalismi arengust Adam Smith. Propageeris kujunevaid turumajandussuhteid. Rõhutas, et väärtusi loob majanduses inimtöö. Inimesed on oma majanduslikus tegevuses küll egoistlikud ja lähtuvad erahuvidest, ent turumajandus suudab neid huve tasakaalustada, sest indiviidid peavad oma kasu suurendamiseks osutama üksteisele teenuseid, ostma ja
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab ...
Töötundide arv Toodangu tellimiste muutus Tarnimisperiood Ehituslubade väljastamine Väärpaberibörside indeksid Võlakirjade intressimuutused Tarbijate kindlustunne EESTI Kiiremajanduskasvu põhjused Eestis (al 2000) Reformide lõpuleviimine Eurointegratsioon ja EL laienemine Madal võrdlustase Majandustsükkel 2000-2010 Kasvuperiood 2000-2007 1) Kasv põhines ühekordsete soodsate tegurite kokkulangemisel a. Odavad tootmisressursid b. EL laienemine c. Soodne globaalne ….. 2) Peamine majanduskasvu tegur oli sisetarbimine a. Madal tööpuuduse tase b. Kiire tulude kasv c. Agressiivne jaekabanduse ja kinnisvarasektori kasv 3) Laenudel põhinev majanduskasv a. Kerge juurdepääs laenudele b. Madalad intressimäärad c. Pankade jõuline laienemine 4) Pro-tsükliline eelarevepoliitika a. Avaliku sektori kulude kasv
Tänapäeval ostame leiva enamasti kauplusest ja saame valida kümnete erimaitseliste leibade vahel. Oled Sa aga leiba süües kunagi mõelnud sellele, kui palju on neid inimesi, kelle töö tulemusel värske ja maitsev leivaviil sinu lauale jõuab? Joonis 5. Leiva "teekond" tarbijani. Ülesanne 16. Kirjelda joonise 5 põhjal leiva tootmisprotsessis osalevate ettevõtete tegevusi ja nendeks tegevusteks vajalikke ressursse järgnevas tabelis. tegevusala tootmisressursid Tegevusalad ja tooted, mis on vajalikud leiva tootmiseks maa põllumaa keemiatööstus väetised Põllumees kasvatab vilja (viljakasvatus) kapital traktorid energeetika kütus kombainid elekter Jne. masinatööstus traktorid
Selle põhjuseks on mitmesugused tootmise ja tarbimisega seotud kõrvalmõjud. Välismõjuks nim seda kui kellegi tegevuse tagajärjel ühiskonna liikmete heaolu suureneb või väheneb nende enda tegevusest sõltumatult. Turg ei ole võimeline ära hoidma inimeste (majandus)tegevusega kaasnevaid negatiivseid välismõjusid ja ergutama piisavalt positiivsete välismõjude pakkumist. Turg ei toimi siin ühiskonna heaolu seisukohalt optimaalselt. N: elektrijaamad. Kuna tootmisressursid on alati piiratud, siis mingi kauba ületootmine vähendab teiste samuti vajalike kaupade valmistamist me ei saa elada üle oma võimete. Ühiskond ei peaks tarbima kaupa rohkem, kui tema tegelikud võimalused seda lubavad. Looduskeskkonna saastamisel võib sattuda ohtu kogu inimkonna eksistents. Ettevõtted ja majapidamised peavad looduskeskkonda heaperemehelikult aga samas ka efektiivselt. Riigipoolsed võimalused negatiivse välismõju reguleerimiseks: otsene keelustamine
Materjalivaru fail (inventory status file) kajastab kõiki antud toote jaoks kasutatavate materjalide varusid ettevõttes, mis pole juba muudele tootepartiidele reserveeritud · Genereerib: Ostuvajaduste loetelu (mida, kui palju ja millal) · Tootmise ajaplaan (mida, kui palju, millal) · Eeldatavad detailide ja materjalide laoseisud pärast tootmiskava täitmist · Pärast keskse tootmiskava täitmist vabanevad tootmisressursid · Ülevaade keskse tootmiskava täitmise võimalikest probleemidest, mis tulenevad sisendite või ressrsside ebapiisavusest · Tegevusaruanne, et määrata, kuivõrd plaani realiseerimise tegelikkus esialgsele plaanile vastab · Probleemide raportid: vead, hilinemised, normi ületav praak, füüsiliste ja arvestuslike laosaldode erinevused. MRP-II - MRP järgmine arenguetapp 1980/90ndatel. Esialgse MRP üks puudusi oli tagasiside puudumine.
18 950 84 17 600 120 16 450 200 15 300 300 14 200 450 13 90 600 12 10 800 11 0 950 10 0 1200 Turg on osutunud kõige tõhusamaks majanduskorralduseks tingimustes, kus tootmisressursid on piiratud ja tuleb teha valik nende parima kasutusviisi kohta. Tarbija lähtub oma eelistustest ja ostujõust eesmärgiga saada kasulikkust. Tootja teeb valikuid, millise hinnaga kaupa toota. Eesmärgiga oma tegevusest saada tulu e. kasumit. Hind täidab mitmeid ülesandeid ja suunab kõikide turuosaliste käitumist. Hinna ülesanded: 1)Nõudmise- pakkumise tasakaalustamine ( pakkuda tuleb seda, mida turg vajab) 2)Hinnal on tootjaid suunav ja juhtiv roll (tootmiskulusid tuleb alandada)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
