On koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis. 23) Piirprodukt MP (Marginal product) on täiendav toodang, mis sadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. Ta võrdub kogutoodangu muutuse ja kasutava ressursikoguse muutuse jagatisega. 24) Püsikulu FC - (Fixed cost) on kulu, mis ei muutu, kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab 25) Muutuvkulu VC (Variable cost) on kulu, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub 26) Piirkulu MC (Marginal cost) on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu. Ta võrdub kogukulu muutuse ja tootmiskoguse muutuse jagatisega, samuti võrdub ta kogumuutuvkulu muutuse ja tootmiskoguse muutuse jagatisega. 27) Kapatsiteet e tootmisvõimsus (Capacity) on tootmistae, mille korral firma keskmine kogukulu on minimaalne. 28) Rahvusliku koguprodukti mõõtmine RKP (Gross national product GNP) mõõdab
varjatud töötus Phillipsi kõver- inflatsiooni ja töötuse vahel valitseb kahanev seos, inflatsioon on enamasti kõrgem perioodidel, mil töötus on madal ja vastupidisel juhul suure töötusemäära korral on inflatsioonitase madal. Tööturupoliitikad- aktiivne ja passiivne Negatiivne e laienemise RKT lõhe- kui potentsiaalne RKT on tegelikust väiksem Positiivne e kokkutõmbumise RKT lõhe- kui potentsiaalne tootmismaht on suurem tegelikust, võib tekkida 2 viisil: *kui mingil põhjusel väheneb kogunõudlus, *kui väheneb kogupakkumine Pakkumise sokk e stagflatsioon- kogutoodangu vähenemine koos hinnatõusuga Tsüklite sisemised tegurid- investeeringud, raha pakkumine, konkurentsi puudumine Tsüklite majandusvälised tegurid- päikeseplekkide teooria, poliitilise tsükli teooria, sõjad, riikide lagunemised ja ühinemised, tähtsamad tehnoloogilised leiutised
tulemusena ettevõtte tulud. · Seega ei ole mõtet langetada hinda, kui see ei too endaga kaasa koguse kasvu. · Tuleb leida iga ettevõtte jaoks erinev ja tema spetsiifikast sõltuv optimaalne hinna ja koguse tase. · Optimaalse tegevuse tasemel saavutatakse etteantud tingimuste juures maksimaalne eesmärkide täidetus. · Kuna praegu on eesmärgiks kasumi maksimeerimine, siis püütakse minimaalse hinnalangusega saavutada maksimaalne koguse kasv. Näide: Ettevõtte optimaalne tootmismaht Y X tulud kulud ka su m 140 300 50000 40000 10000 115 300 46050 35750 10300 9 190 300 41100 31500 9600 · Jälgides tabelis kasumi muutusi sõltuvalt hinna ja koguse muutustest, näeme, et kõige suurema kasumi saavutab Mart 115 Y müües. · Sellisel juhul oleks ühe Y hind 270 krooni.
Kui kogutoodang kasvab siis keskmine püsikulu väheneb, keskmine muutuvkulu algul väheneb ja seejärel suureneb, keskmine kogukulu samuti algul väheneb ja pärast suureneb. Piirkulu (MC)- täiendava tooteühiku valmistamisele täiendav kulu. Piirkulu = kogukulu muutus / koguprodukti muutus Testid: Otsesed kulud ei kujuta endast alternatiivkulu. VALE. Nii otsesed kui kaudsed on alternatiivkulud. Mida suurem on firma tootmismaht, seda väiksem on firma püsikulu. VALE: püsikuluei sõltu tootmismahust. Kui tootmismaht =0 siis ka muutuvkulud =0. TÕSI Kui 10 ühiku tootmise kogukulu on 150 krooni ja 11 ühiku tootmise kogukulu on 151 krooni siis 11nda ühiku tootmise piirkulu väiksem kui iga ühiku tootmise keskmine kulu. ÕIGE Kauba X tootmise alternatiivkulu on need kaubad mida oleks võinud toota kui tootmistegureid poleks kasut kauba X valmistamiseks. ÕIGE
muutub. Säästmisfunktsioon- S= Yd-C= Yd- (C0 + CYd) ja S= -C0 + (1-c)Yd Plaanitud kogukulutused- E= C + Id Tasakaalu korral on kahesektorilises majandusmudelis säästud võrdsed planeeritud investeeringutega. Väljavoog- raha eemaldamine tulude voost. Säästud (S), maksud (T) ja import (M) Sissevoog- raha lisandumine tulde voogu. Planeeritud investeeringud, avaliku sektori kulutused (G) ja eksport (X). Kogutoodangu täishõvetase- tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Languslõhe- suurus, mille võrra kogukulutsed on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe- kogus, milel võrra kogukulutsed ületavad majanduse võimsust. Kogunõudlus- rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. Kogupakkumine- rahvamajanduse reaalse kogutoodangu kogus, mida firmad
Neid on nii palju ja nad ei anna optimaalseid tulemusi, kuid see-eest on odavad. Meie piirdume nende meetodite vaatamisega. Lineaarne meetod- võimaldab efektiivsemalt kasutada organisatsiooni ressursse, seadmeid, raha aega, laoruume ja toormematerjali, aitab plaanida ja vastu võtta juhtimisotsuseid.(Kabral, 2003, lk 180) Plaanimise sammud: 1. Määrata nõudlus 2. Määrata tootmismaht, mis tehakse normaalse tööaja, ületunnitöö, tööjõu täiendava palkamise või allhanke korras 3. Leida tööaja kulud, töötajate palkamis- ja vallandamiskulud ning varude kokkuhoid 4. Analüüsida variante 5. Võtta vastu iga ajavahemiku kohta eraldi Strateegiline ja taktikaline plaan koostatakse ettevõtte tasemel, operatiivplaanid tootmisüksuse taseme, ja need on dekaadi, ööpäeva ja vahetuse plaanide koostamise aluseks (Kabral, 2003, lk183)
Majandus 1. Tootlikus on väärtuse hulk, mida töötaja on teatud ajavahemikus võimeline looma. Tootlikkuse mahu suurendamisel mängib suurt rolli töötajate väljaõpe, töö tegemise hõlbustamiseks rakendatavad tehnoloogilised uuendused ning juhtimine. 2. Muutuvkulud on sellised kulud, mis tootmismahu muutudes muutuvad. 3. Püsikulud on sellised kulud, millega ettevõtja peab arvestama püsivalt. (nt. uute masinate ostmine teatud aja tagant ja töötajate palgad) 4. Mastaabisääst on ühe toote keskmise tootmiskulu vähenemine suurtootmise tulemusel. Mastaabisääst toimib järgmistel põhjustel: ...Võimalusi jaotada tööjõudu spetsialiseeritud ülesannete täitmiseks on rohkem... ...Tooret ja varustust saab osta suurtes kogustes, mis lubab hinda alandada... ...Toote omahinna(kulu tooteühiku kohta) alandamiseks on võimalik osta eriseadmeid ja -masinaid. ...Investeerida saab uurimis-ja teadustöö programmidesse, nende abil tootmiskul...
Alumiiniumitööstus on näide sellest, et tooraine ja selle töötlemise asukoht võivad geograafiliselt erineda. Kergeid värvilisi metalle on suhteliselt odav transportida ning seetõttu läheb ekspordiks ka 1/3 maailma boksiiditoodangust (nt Gunea transpordist moodustab see üle 70%). Boksiidi keskmine veokaugus maailmamerel on 7000km. Alumiiniumi sulatamine on väge energiamahukas, ühe tonni alumiiniumi saamiseks vajatakse 14000kWh energiat. Tänapäevaks on alumiiniumi tootmismaht kasvanud 26mln tonnile. Suurimad boksiidi tootjad on austraalia, Guinea, Brasiilia, Jamaika. Suuremad alumiiniumitoodanguga riigid on Hiina, Venemaa, Kanada, USA. 6.väärismetallide geograafia maailma suurim kulla ja plaatina tootja on Lõuna Aafrika vabariik. Veel leidud riigis uraani, vaske, kroomi, mangaani, vanaadiumi, plaatina ja antimoni. Nende metallide rahvusvahelistes kaubandusest on Lõuna Aafrika vabariigi käes kohati pool ja rohkemgi. 7.konveiertootmise olemus
2) Ressurssid on fikseeritud, tootmistegurite võimalik pakkumine on fikseeritud nii koguselt kui kvaliteedilt (suhteliselt madala kvalifikatsiooniga töötaja on rakendatud vastaval töökohal, nt juristi või arsti kvalifikatsiooniga inimene ei tööta mingil muul töökohal) 3) Tehnoloogia on fikseeritud, ei tohi muutuda analüüsi jooksul. 4) Vaadeldakse kahe kauba tootmist, nt tarbe- ja kapitalikauba. Kasvavate alternatiivklude seadus mida suurem on hüvise tootmismaht, seda suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise tootmiskogust suurendada kehtib vaid, kui tootmissisendid on mõeldud ühe kindla hüvise tootmiseks. Kui on tegemist ressurssiga, mida saab kasutada mitme hüvise tootmiseks, on TVK sirgjoon ja alternatiivkulud konstantsed. Seega võib öelda et TVK illustreerib graafiliselt, nappust, toodete valikut ja alternatiivkulu. 1.3 TURG JA MAJANDUS
pakkumiskõverat, s.t mingit ühtset kõverat, mis kajastaks kogust, mida monopol sooviks ja tahaks igal hinnatasemel pakkuda. Pika perioodi kasumi maksimeerimine Pikal perioodil on monopoli eesmärgiks leida kasumit maksimeeriv või kahjumit eliminineeriv tootmismaht. Kui kahjumi elimineerimisega toime ei tulda, ollakse sunnitud turult lahkuma. 9.4 MONOPOL JA RESSURSSIDE JAOTUS Lk 214 216 Hinna ja tootmismahu võrlus täieliku konkurentsi ja monopoli tingimustes joonisel kujutab pika perioodi pakkumiskõverat sirge S. Kuna tegemist on konstantsete kuludega tegevusharuga, on see kõver ühtlasi ka piirkulu- ja keskmise kulu kõver. Täielikult
……. 2. Tootja poolt soovitatud jaehind on 80 eurot tükk, millest jaemüüja hinnatäiend on 40%. Kui ühiku otsesed tootmiskulud (töötasu ja materjal) on 20 eurot ühikule ja püsikulud on 40000 eurot, siis kui palju peab tootja müüma, et jõuda kasumilävele? …………………………………………………………………………………….. …………………………………………………………………………………….. 3. Kui tootmismaht kahaneb, siis ühiku muutuvkulud: (a) kahanevad samuti, (b) vähenevad, (c) jäävad samaks, (d) mitte ükski eelnev variant pole õige. 4. Millistes tingimustes on turu hõlvamise (“suure turuosa”) strateegiat sobiv kasutada (rohkem kui 1 õige vastus) (a) nõudlus on elastne (b) toode on iseloomult massturundusele sobiv (c) konkurentide sissetung on tõenäoline
5) Agressiivne taktika potentsiaalsete turule sisenejate suhtes: monopol kannatab pikemaajalise kahjumi ära - hinnasõda, massiline reklaam, atraktiivsed müügiteenused, uute tootenimedega turule tulek; hirmutamine: eemalepeletamine. Sisenemisbarjäärideks on ka litsentsid, patendid, mastaabisääst. Monopoli peamine puudus on tema ebaefektiivsus. Ta toodab väiksemat kogust ja kõrgema hinnaga kui seda teeks konkureeriv firma. Monopoli negatiivsed jooned: 1) kõrgem hind ja madalam tootmismaht kui täiusliku konkurentsi puhul nii lühi- kui ka pikaajaliselt. Näiteks pikaajaliselt sunnib sisenemisvabadus turule (konkurents) ettevõtteid tootma keskmiste kulude miinimumile (minATC) vastavas tootmismahus. Monopoli puhul ei pruugi aga see nii olla. Tootmiskogused on pigem madalamad ning turuhinnad kõrgemad kui täiusliku konkurentsi korral. 2) Konkurentsi puudumine ei pruugi välja selekteerida kõige elujõulisemaid ning efektiivsemalt tegutsevaid ettevõtteid
Kogupakkumine tulenev (kapitali defitsiit võrreldes rahvaarvuga) või regionaalne); - ettevõtete poolt igal hinnatasemel pakutava kogutoodangu hulk klassikaline tööpuudus (tekib ametiühingu või valitsuse sekkumisel Kogupakkumise kõver näitab seost pakutavate kaupade ja teenuste palgapoliitikasse. Tasakaalupalgast kõrgema miinimumpalga koguhulga ning üldise hinnataseme vahel Potentsiaalne tootmismaht kehtestamisel vabaneb osa töötajaid). Raha on üldine ekvivalent, mis on reaalse rahvamajanduse kogutoodangu maksimaalne suurus, mille käibib maksevahendina kaupade ja teenuste eest tasumisel, võlgade majandus on võimeline tagama olemasoleva tehnoloogilise taseme ja tagasimaksmisel, maksete eest tasumisel. Rahana ringlevad ka töövõimelise elanikkonna juures Mida suurem on töötus, seda suurem on väärtpaberid, kuld ja mündid
täiendavaid muutuv-ressursside ühikuid d. On alates teatud punktist tarbja piirkasulikkus igas täiendavast ühikust ikka väiksem ja väiksem 2. Kuuenda töötaja piirprodukt on (vaata tabel): a. Negatiivne b. 30 ühikut c. 15 ühikut d. 180 ühikut 3. Alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi: a. Firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini b. Sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla c. Firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet d. Firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu 4. Kui firma kahekordistab oma tootmismahtu pikal perioodil ja tema keskmine kogukulu väheneb, siis: a. Firma kogeb kahanevaid tulusid b. On tegemist kahaneva mastaabiefektiga c. On tegemist kasvava mastaabiefektiga
võimalikult rohkem müüa. Tagamine Kui kaks esimest takistust on ületatud ja turuhinnad tõusevad, peab olema tagatud, et iga ettevõte peab kokkuleppest kinni. Kõrgem hind loob igale firmale kiusatuse müüa suurema tulu nimel oma toodangut kokkuleppest rohkem. Kui aga mitmed ettevõtted seda teevad, kukub kokkulepe läbi. Uued sisenejad Kui kokkumängu tagajärel õnnestub hindu tõsta, meelitab kõrge hind turule uusi tootjaid. Kui aga rohkem ettvõtteid konkureerib, tõuseb tootmismaht ning viib hinna alla. Ilma tõhusate piiranguteta, mis uued ettevõtted turust eemal hoiab, poleks olemasolevatel firmadel kokkumänguks ja hindade tõstmiseks olulist mõtet. Monopol on turg, kus on ainult üks müüja. Loomulike monopolide näiteks on elektri ja veevarustusettevõtted. Need on turud, kus masstootmise tingimustes on toodang sedavõrd suur, et tootmise koondumine ühe ettevõtte kätte alandab hindu miinimumini. Patent kui monopol
paraku suuremahulist tööd, sellest tulenevalt prognoosimatult lisa tööjõudu ja ning ettearvamatuid kulutusi. Paralleelse tegevusena säilib erinevate põllukultuuride kasvatamine (kartul, porgand, kapsas, peet), milles on juba pikaajalised tootmise ja müügi kogemused. - - 4 V Turustamine Enamus toodangust müüakse otse turul ja sobiva võimaluse korral ka kohalikule kokkuostjale. Kui tootmismaht (ka kasumitootlikus) on omandanud stabiilsuse, on kasumi suurendamise eesmärgil plaanis müüa maasikaid ka talvel. Talvel on maasikate hind 3-4 korda kõrgem ning konkurents madalam. Selleks soetakse 2005 või 2006 aastal sügavkülmikkamber või renditakse külmhoones hoiupind marjade koheseks külmutamiseks. Tänu suure tarbijaskonna lähedusele ( Tartu linn koos oma 100 000 elanikuga + turistid ja elanikud maakonnast asub 13 km kaugusel) saab toodangut kiirelt turustada ning vajadusel
muutust ühiku võrra, siis järeldame, et majanduslikult annab täisdiferentsiaal vastava funktsiooni z = f(x; y) ligikaudse muudu, kuui argumentide x ja y väärtused muutuvad ühe ühiku võrra. Samatoodangujooned o Olgu Q = f(x; y) mingi tootmisfunktsioon (kus x ja y on tootmistegurite X ja Y mahud). Siis esitab selle funktsiooni nivoojoon f(x; y) = C kõikvõimalikud tootmistegurite X ja Y mahtude paarid (x; y); kus tootmismaht on võrdne konstanduga C: Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul samatoodangujooneks ehk isokvandiks. Seega samatoodangujoone kõikides punktides (x; y) on tootmisfunktsiooni väärtused võrdsed. Tehnilise asenduse piirmäär f ´x o Majandusteoorias nimetatakse avaldist tootmistegurite x ja y tehnilise f ´y asenduse piirmääraks
Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 21 Vale Hinne 0,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Muutuvkulu on tooteühiku kohta konstantne. Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'tõene'. Küsimus 22 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kas väide on tõene või väär? Omahind = püsivkulud / tootmismaht Vali üks: Tõene Väär Tagasiside Õige vastus on 'väär'. Küsimus 23 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Rahavoogude aruandest on võimalik välja lugeda järgmist informatsiooni: Vali üks või enam: a. ettevõtte kasumi suurust b. raha jääki perioodi lõpus c. ettevõtte kahjumi suurust d. laenu vajadust Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: raha jääki perioodi lõpus, laenu vajadust Küsimus 24
pandud Leedu vanade toorpiirituse tehaste sisseseadest ja uuendatud automaatikast ning Jaapani päritolu molekulaarfiltritest. Kuna ta kasutab energeetilises sisendis hakkpuitu ja toormena kohalikku vilja, võib säästlikkuse kriteeriumi 35% nõudele isegi vastata, ehkki pole teadlikult taolise arvestusega rajatud. Teine, täismõõdus G1 tehas ,,Bioelan" Telsiai juures, toormeks tritikale, on lõpuni ehitamata. Lätis on Baltikumi esimene tootja Jaunpagastsis asuv Jaunpagasts Plus. Tema tootmismaht on aga Rakvere toidupiirituse tehase võimsusest väiksem 2 500 tonni aastas. Eestis ehitas Kadarbiku talu omanik 2009 väikesemahulise bioetanooli tehase oma maadel kasvatatava suhkrupeedi mahtu arvestades, kuid ei suutnud sellele mootorikütuste aktsiisilao luba hankida ning käivitas tootmise meditsiinilise piirituse tootjana. MTA väljastas biokütuste käitlemiseks kuni 14 luba 2011. Aastal, kuid alaliselt tööle ei hakanud ükski rajatis, v.a Biodiesel Paldiski, mis läks aga pankrotti
Kulude sõltuvus tootmismahust 5000 4500 4000 3500 Kulud, kr 3000 2500 2000 1500 1000 500 0 0 100 200 300 Tootmismaht smahu väärtuste kujutamiseks Jaotised Skaalajaotised Jahu, jahutoodete ja tangainete tarbijahinnaindeks (THI) 1995.a Kuu THI Jaan 145,8 Veebr 152 Ülesanne Märts 154,2 Muuda toodud diagrammi vertikaalskaalat, nii et erinevused Apr 155,6 oleksid paremini välja toodud Mai 155,9
Firma kulude iseloom: Arvestuslikud kulud - on otsesed kulud, mis kajastuvad firma raamatupidamises. Majanduslikud kulud - on otseste ja kaudsete kulude summa. Kaudsed kulud ei nõua rahalisi väljaminekuid ja ei kajastu seetõttu raamatupidamises. Firma püsi- ja muutuvkulud: Püsikulud (FC) - on püsiressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu. Muutuvkulud (VC) - on muutuvressurssidega seotud kulud, mille suurus lühiperioodil muutub, kui firma tootmismaht muutub. Piirkulu (MC) - mõõdab ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendavat kulu. Valemid: MC = TC : TP, kus TC = firma kogukulud MC = VC : TP Keskmised kulud: Keskmine püsikulu: AFC = FC : TP Keskmine muutuvkulu: AVC = VC : TP Keskmine kogukulu: ATC = TC : TP TÄIELIK KONKURENTS Hüviste turu tüübid: 1. täielik konkurents; 2. monopol; 3
rohkem hääli kogunud inimene b. Üleriiklik koondnimekiri suletud nimekiri Parlamenti saadakse valituks: · Isikumandaadiga kanditaat kogub kvoodi jagu hääli · Ringkonnamandaadiga kanditaat peab koguma vähemalt 10% selle ringkonna kvoodist · Kompensatsioonimandaadiga jaotatakse Kvoot a) majanduses: kauba sisse- või väljaveo koguseline või väärtuseline piirang ( impordi- või ekspordikvoot) või lubatud tootmismaht (tootmiskvoot); b) poliitikas: volikogusse või parlamenti pääsemiseks vajalik valijahäälte piirmäär Valmiste 4 perioodi: · ETTEVALMISTAV periood · VALIMISKAMPAANIA periood · HÄÄLETAMINE · HÄÄLTE LUGEMINE Ideoloogia korrastunud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi · Iga ideoloogia ei ole poliitiline (budism, feminism, asketism jne.) · Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja
umbes 52,8 %. Töötuid oli eelmise aasta lõpus registreeritud 62 000 ligi. Sellist töötuse määra kasvu mõjutas kindlasti mitteaktiivsete inimeste arvu oluline vähenemine. Nende mitteaktiivsete inimeste arv vähenes eelmise aastaga võrreldes 27 800 inimese võrra. Töötuid on kõige rohkem ehitussektoris ja ehitusmaterjalide tööstuses, sest viimasel ajal on selle areng olnud väga halb. Novembris ehitusmaterjalide tööstuses tootmismaht vähenes 40 protsenti võrreldes aasta tagusega. Meil on kolme aastaga ka ehitustööliste arv kahekordistunud. 2005. aasta lõpus oli neid pisut üle 40 000, siis nüüd on see juba üle 82 000. Inimesi, kes endale sobivat tööd ei leia, peaks kinni haarama võimalusest ümber õppida. Ka riik on ümberõppesse investeerinud suuremaid summasid, kui eelnevatel aastatel. Inimeste arv, kes otsustab minna ümber õppima, on kiiresti kasvanud, peaaegu kahekordistunud. Kuid
) 3 Asukoht 5 Imago 5 Edukus koduturul 7 Vöörkeelteoskus 8 Tabel 1: Ettevõtte ekspordi valmiduse hindamine Ekspordikogemus puudub, teadmised on ainult teoreetilised. Finantsseis sõltub investoritest, lisaks ka omavahenditest. Tootmismaht sõltub aktiivsest müügitööst, mis on otseselt sõltuv finantsseisust ehk mitu müügimeest on võimalik palgal hoida. Transport ei ole oluline kuna müügitöö toimub telefoni ja interneti teel seega selles võtmes saab hindeks anda väga hea. Logistika ehk kohapealne info ja kontakt on nõrk ja nõuab arendamist. Asukoht ei ole esialgu oluline interneti kodulehekülg ning domeeni ostmine. Imago sõltub finantsseisust ja edukast marketingist teadmised ettevõtte
Ühe muutuja funktsioonid 2 Ülesanded iseseisvaks lahendamiseks Vastused Q 2 1.Kulufunktsioon on C(Q) = 600 + 4Q + 200 ning tulufunktsioon R(Q) = 20Q, kus Q on tootmismaht. Leida M C(8) ja M R(4). Leida püsikulu ja muutuvkulu, kui Q = 10. Leida ka tooteühiku hind. Q Lahendus: M C = C (Q) = 4 + 100 . M C(8) = 4.08. Toodangu suurendamisel kaheksast tooteühikust üheksa tooteühikuni suurenevad kulud 4.08 rahaühiku võrra. M R = R (Q) = 20. Nagu näha MR ei sõltu toodangu hulgast. Toodangu suurendamisel ühe ühiku võrra tulu suureneb alati 20 rahaühiku võrra. Kulufunktsiooni vabaliige on 600, mis ongi püsikuluks (see ei sõltu toodanguhulgast Q). Q2 102 Muutuvkulu a...
Vali üks: a. kõike nimetatut b. AVC kõvera allapoole nihkumise c. ATC kõvera allapoole nihkumise d. MC kõvera allapoole nihkumise Küsimus 29 Küsimuse tekst Alljärgnevast iseloomustab kõige paremini lühiperioodi: Vali üks: a. firmal pole piisavalt aega, et ehitada juurde uut tootmishoonet b. firmal pole piisavalt aega, et muuta palgatud töötajate arvu c. sisenemisbarjäärid ei lase uutel firmadel antud harru tulla d. firmal pole piisavalt aega, et viia oma tootmismaht nullini Küsimus 30 Küsimuse tekst Alljärgnevast leiab aset lühiperioodil: Vali üks: a. talude arv Eestis kasvab kolme protsendi võrra b. toiduainetööstusesse tuleb juurde kuus uut firmat c. kohalik kohvik palkab kaks uut kondiitrit d. kondiitrivabrik ,,Kalev" ehitab Jürisse uue tootmishoone Küsimus 31 Küsimuse tekst Oletades, et minimaalselt efektiivne mastaap tootmisharus suhtes kohalikule tarbimisele on 5%. See eeldab, et harus: Vali üks: a
2012.a. lõpus arvati Saksamaal olevat 278 000 pelleteid kasutavat kütteseadet, neist 185 000 on võimsusega alla 50 Kw ehk peamiselt kodudes. 2013.a. prognoositakse lisanduvat 47 000 pelleteid kasutavat kütteseadet. 2012.a. toodeti Saksamaal 90% puidupelletitest saeveskite tootmisjäätmetest ja nende keskmine hind oli 236 eurot/tonn, 40% odavam kui kütteõli. Saksa Pelletite Instituudi (DEPl) viimaste hinnangute järgi kasvab ENplus sertifikaadiga pelletite ülemaailmne tootmismaht 8,53 miljoni tonnini 2013. aasta lõpuks. Lisaks kõigele majanduslikule on ka Saksamaal selline ilmeline koht nagu Scwarzwald (must mets). See asub mägisel alal Baden-Württembergis Edela-Saksamaal. Scwarzwaldi kõrgeim tipp on Feldbergi mägi, mille kõrguseks on 1,493 meetrit. Kogu see piirkond on peaaegu ristkülikukujuline pikkusega 160 kilomeetrit ja laiusega 60 kilomeetrit. Piirkond on populaarne oma metsarikka mäestikuga ning seda nimetatakse üheks Saksamaa maalilisemaks kohaks
Toodab treispooni peamiselt kasest ja kuusest ning höövelspooni kasest, tammest, pöögist, saarest, männist, vahtrast, lepast, lehisest ja haavast ning muudest puuliikidest. Ettevõte pakub ka selliseid naturaalspoone nagu Ameerika pähkel, Ameerika kirss, Ameerika valge tamm, Ameerika punane tamm, Ameerika valge saar jpm. Tarmeko Spoon AS (Tartu) Toodab peamiselt kase treispooni. Lisaks valmistab spooni lepast, haavast ja kuusest. Tänu värskelt rekonstrueeritud treiliinile on aastane tootmismaht ligikaudu 17 000 m3. Väärispuu ja Spoon OÜ (Saku vald) Lisaks üldlevinud tootevalikule, nagu pöök, tamm, saar ja kask pakuvad ka eksklusiivseid juurespoone, püramiidimahagoni, roosipuud ning teisi, sh ka odavamaid eksootilisi materjale. MASS AS (Tallinn) Baltic Panels OÜ (Maardu) Spooni hinnad (valikuliselt) Euroopa mänd hind 0.54.- m2 Euroopa vaher hind 1.07.- m2 Aafrika pähkel hind 2.49.- m2 Tamme spoon (tabel) Kokkuvõte 8
Puitplaatide tootmine on nihkunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikidesse (Joonis 4), eriti suured investeeringud tootmisvõimsustesse on tehtud Poolas ning mitmetel hinnangutel on kogu Euroopas käesoleval ajal tootmisvõimsuste ülejääk ja seetõttu konkurents väga tihe. (Eamets et al. 2005) See võibki olla üks puitplaadi kummalise hinnalanguse põhjustest (võrrelduna 2000. a), mida mainitakse UNECE uurimuses (Schulmeyer 2006). Joonis 4 Euroopa puitplaaditööstuse tootmismaht, eksport ja import, ForeSTAT 2008 90000000 80000000 70000000 60000000 50000000 Tootmismaht m3 Import 40000000 Eksport 30000000 20000000 10000000
tagades seega kasu esmatasandi tootjale. Piimatööstus Põllumajanduse kogutoodangust moodustas piima tootmine 2004. aastal hinnanguliselt 29%. Toiduainetööstuses oli piimatööstuse osakaal 32%. Veterinaar- ja Toiduameti andmeil oli Eestis seisuga 14.03.2005 registreeritud 42 piimatöötlemisüksust. Ehkki piima tootmine on vähenenud 1,277 mln. tonnilt 1989. aastal 639,6 tuh. tonnini 2004. aastal, ületab tootmismaht endiselt siseturu vajadusi. 2003. aastal ületas tootmismaht 1,5 korda siseturu tarbimist. Piimatoodete eksport moodustas 2004. aastal 22% kõikide põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist. Piimatööstus on suhteliselt hea konkurentsivõimega ja omab nii märkimisväärset ekspordipotentsiaali kui ka head positsiooni koduturul. Pärast EL-iga liitumist suurenes Eesti piimatoodete eksport märgatavalt. Sektorit iseloomustab tihe omavaheline konkurents ning
Ainult defineeritava ja mõõdetava eesmärgi suunas liikumist on võimalik kontrollida: kas ja millises tempos lähenetakse sihile. 5. Liigendatavad - Liigendatavus võimaldab püstitada vahe-eesmärke, parandada ressursikasutust ja korrigeerida senist tegevust, sh muuta tegutsemisviisi, s.t. strateegiat. Näiteks ettevõtte OÜ Aken pikaajaline eesmärk on kasvamine üheks kiiremini arenevaks aknatootjaks Põhjamaades. Keskmise pikkusega eesmärkide näited: 1. Saavutada tootmismaht 6000 akent kuus 1. juuliks 2009. 2. Sama aasta 1. oktoobriks eesmärk saavutada tootmismaht 8000 akent kuus ja saada üheks suuremaks aknaid tootvaks ettevõtteks Baltimaades. Lühiajaline eesmärk on ehitada lõpuni tootmishoone. 9. Turuanalüüs, nõudlust mõjutavad tegurid, SWOT. Turuanalüüs on vajalik selleks, et teha strateegilisi otsuseid turu või selle dünaamika kohta. Tegurid, mis mõjutavad nõudluse muutumist, on järgmised: 1
Keskmine toodang (AP -- average product) ühe kulutatud teguriühiku kohta on toodangu mahu ja teguripanuse q jagatis: q APK APL K L 8 , . Tootmistehnoloogia on mastaabisäästuga (positiivse mastaabiefektiga), kui sisendikomplekti suurendamisel mingi arv kordi kasvab tootmismaht rohkem kordi (keskmine kulu tooteühiku valmistamiseks väheneb). Kui kõigi sisendite piirtoodang on positiivne ja sisendi suurenedes kahanev ning sisendid on omavahel osaliselt asendatavad, sobib tootmistehnoloogiat (sisendi ja väljundi seost) kirjeldama neoklassikaline tootmisfunktsioon. Sisendite omavahelise asendatavuse korral saab sama toodanguhulga valmistada sisendeid erinevas koguses sisaldavate komplektidega. Sellised tegurikomplektid moodustavad samatoodangujoone.
Perioodi lõpul asus suurfarmides üle 60% lehmadest. Tootmise kontsentreerimisel peeti teatud määral silmas maailmatendentse, kuid esines olulisi liialdusi. Ei saavutatud kavandatud efekti, eirati keskkonnakaitse nõudeid. Nõukogulik agraarpoliitika, eelkõige sundkollektiviseerimine, pärssisid oluliselt põllumajanduse arengut. Vahetult sõjale järgnenud aastatel nõrgestati talumajandust ning sõjaeelne tootmismaht ei taastunud, nagu näiteks Soomes. Järgnenud kollektiviseerimine põhjustas esialgu otsese toodangumahu tagasilanguse ning madalseis püsis 15-20 aastat. Alles 1960. aastate keskpaiku ületati sõjaeelne tase loomakasvatuses, eeskätt rohke ostujõusööda kasutamise abil. Taimekasvatustoodangu kasv jäi kogu perioodi vältel tagasihoidlikuks. Tabel 2. Peamiste põllumajandussaaduste tootmine Eestis (tuh. t) Teravili Kartul Piim Realiseeritud loomi (tapakaalus)
22.b; firma töötajate palga tõus tähendav muutuvkulude TVC suurenemist ning kõik kulunäitajad, kus TVC parameeter on esindatud (vt ka ülesanne 19) suurenevad, järelikult vastavad kulukõverad tõusevad ülespoole; 23.d; pikal perioodil saab firma varieerida kõiki sisendeid, seega pole firmal mingeid püsikulusid TFC; 24.b; tuletame meelde, et mastaabisääst e mastaabiökonoomia (economies of scale) ilmneb, kui kulud ühe tooteühiku kohta langevad (ehk ATC väheneb), samal ajal kui tootmismaht kasvab; seetõttu näitab U- kujuline ATC kõver nimelt mastaabisäästu kuni ATC kõvera miinimumpunktini; kui aga ATC hakkab toodangu suurenemisel kasvama, kogeb aga firma negatiivset mastaabisäästu; 25. 1.b vt ka eelmine küsimus; 2.c pikal perioodil valib firma minimaalsed ühikukulud; valitud toodangukoguse x juures on minimaalsed toote kohta tulevad kulud keskmise kogukulukõvera ATC2 järgi; 26
Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esitus. Hüvise hinna tõustes selle nõutav kogus väheneb ning hüvise hinna langedes selle nõutav kogus suureneb.
ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSTE-VASTUSED II Miks saab ühistu tegutseda nullkasumi tingimustes? Selgitada graafiliselt. Põhimõtteliselt ei saa ühistud tegutseda samuti, nagu mis tahes teised ettevõtted, allpool omahinna taset (joonisel DC). Seda nn normaalkasumi ehk nullkasumi punkti iseloomustab minimaalne tootmismaht (Qmin), mis peab katma püsi- ja muutuvkulud. Ühistu poolt liikmele tagasimaksmisele kuuluv summa ei ole olemuselt kasum. Seda saab käsitleda ühistupoolse veana müügi- või kokkuostuhinna kehtestamisel. Õigete hindade kehtestamisel ühistus enammakstu tagasimaksena või vähemmakstu juurdemaksena tekkivat tulu ei tekigi. ühistu toimib sellisel juhul majandusteoreetiliselt nullkasumi ehk normaalkasumi olukorras ja tegemist on pigem ühistupoolse väärarvestustega kaupad soetamisel.
tooted, mille peavad aktsepteerima ka rahastajad ja seejärel saab alles alata tehniline projekteerimine. Tootma hakatakse pleegitatud tselluloosi, tootmismaht on 750 000 t/a, maksimaalselt 2700 tonni päevas Tehase ala umbes 100 ha. Ala ei tohi paikneda inimasustuse vahetus läheduses. Toorained on puit, teatud kemikaalid ja vesi. Tarbitava vee hulk on 2530 m3 vett ühe tonni õhkkuiva sulfaattselluloosi kohta. Protsessid on keetmine, pleegitamine, kuivatamine. Paberitootmist juurde ei plaanita, sest paberit ei ole lihtne müüa. Tehases on ka oma soojuselektrijaam; vajalik ka lubjatootmine. Vaja ka turbiini. Jahutusvett keskkonda tagasi ei
teisest e. Alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Tootmisvõimaluste kõver kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressurssid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Kasvava alternatiivkulu seadus: mida suurem on antud hüviste tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise kogust suurendada. Tootmisvõimaluste kõvera nihkumine nihkumise põhjused: 1) muutused ressursside kättesaadavuses; 2) kapitalivaru kasv; 3) tehnoloogia muutused Ühiskonna põhiprobleemid: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Nõudlus ja pakkumine Turu olemus turg on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad (näit
teatud punktist alates ikka väiksema ja väiksema piirprodukti. Kogu- , püsi- ja muutuvkulud: TC (total cost, kogukulud) on kõikide antud hüviste valmimiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Lühiperioodi kogukulud TC koosnevad püsikuludest FC ja muutuvkuludest VC: TC = FC + VC VC (variable cost, muutuvkulud) on kulud, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub. FC (fixed cost, püsikulud) on kulud, mille suurus lühiperioodil ei muutu, sest ka püsiressursside suurus ei muutu, kui firma muudab oma tootmismahtu. Keskmised kulud: ATC (average total cost, keskmine kogukulu või ühikukulu) on kogukulude ja toodetud koguse jagatis. ATC=TC/TP AVC (average variable cost, keskmine muutuvkulu) on muutuvkulude ja toodetud koguse jagatis.
Arvestustest 4.1 Minu kodu ► TLM116MIMA ► Teema 4 ► Arvestustest 4.1 Alustatud Testi navigatsioon Olek Lõpetatud Aega kulus 1 2 3 4 5 6 Punktid 33,00/33,00 Hinne 10,00, maksimaalne: 10,00 (100%) 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 Küsimus 1 Kasumit maksimiseeriv firma kasutab sellist Õige ressursside kombinatsiooni, mille puhul 19 20 21 22 23 24 Hinne 1,00 / 1,00 isokulu joon on isokvandi...
võrdse piirkasulikkuse. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 37 Kogukasulikkus on maksimaalne, kui kõigi tarbitud kaupade ja teenuste piirkasulikkused on võrdsed. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question 38 Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu = piirtulu. Not yet answered Select one: Marked out of 1.0 True False Question 39 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konkurents, monopolistlik konkurents, oligopol ja monopol. Not yet answered Marked out of 1.0 Select one: True False Question
hindade abil; · ressursside tootmise ja jaotamise organiseerimine toodete ja tootmisfaktorite rahaliste hindade süsteemi abil; · toodete jaotamine tarbijate vahel, mis tugineb samuti rahalistele hindadele; · majandussüsteemi taastootmise ja arengu tagamine tähtsaimate rahaliste hindade, intressimäärade abil, mis tagavad stiimulid kapitali omanikele; · tarbimise kohandamine tootmisele lühikeses perspektiivis, mil tootmismaht on suhteliselt muutumatu. Majandusajalugu on näidanud, et ükski neist eesmärkidest ei ole saavutatav piisavalt madalate kuludega ilma finantssüsteemi olemasoluta. Finantssüsteemi olulisus ei ole seotud ainult nende ülesannetega. Kaasaegses majanduses on tal terve rida funktsioone, mis õigustavad täiendavalt tema olemasolu. Finantssüsteem võimaldab ühtlustada tarbimist ajas ja suurendab inimeste arvu, kes on rahvusliku investeerimisprotsessi osaliseks
tarvilike hüviste tootmiseks.(teenused ja kaubad) Tootmine on hüviste valmistamine. Tarbimine on nende kaupade ja teenuste kasutamine. Tootlikud ressursid ehk tootmistegurid vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks. · Maa loodusressursid · Kapital inimtööga valmistatud tootmisvahendid · Töö kehalised ja vaimsed võimed Alternatiivkulu ühe hüviste tootmise suurenemisel peab teise hüvise tootmismaht vähenema. Alternatiivkuluks nimetatakse parimast alternatiivist loobumise hinda. Tootmisvõimaluste kõver näitab kahe hüvise kombinatsiooni, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral.(punktid mis asuvad paremal on kättesaamatud(sinna suunas läheb majanduskasv), vasakule jäävad punktid sümboliseerivad ebaefektiivset majandamist) Kasvavate alternatiivkulude seadus olukord kus ühe hüvise tootmismahu suurendamiseks
Küsimuse tekst Kui piirprodukt on negatiivne, on koguprodukti kõver negatiivse tõusuga Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Negatiivne piirprodukt tähendab, et täiendava tootmissisendi lisandumisel koguto kogutoodangu kõver langeb. Viimast väljendab ka vastava kõvera negatiivne tõus Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui firma toodab null ühikut, on firma muutuvkulud samuti võrdsed nullig Vali üks: !!! Tõene Väär Tagasiside Kui tootmismaht on null, siis tõepoolest on ka muutuvkulu null. Küsimus 5 Valmis Hinne 0,7 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast on püsikulud: Vali üks või enam: !!! maamaks kommunaalkulud !!! tootmisseadmete rent kulutused toormaterjali ostmiseks tootmistööliste palk Tagasiside Püsikuludeks loetakse kulud, mis ei sõltu otseselt toodangu mahust (hoonete ja se bürootöötajate palgad jms). Küsimus 6 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst
30. Selgitage piirtoodangu ja rahaühiku piirtoodangu mõisteid ning nende erinevusi. Mingi teguri piirtoodangu ja selle teguri hinna jagatist võib nim rahaühiku piirtoodanguks. See näitab toodangu mahtu, mis lisandub, kui täiendav kroon kulutada vastava tootmisteguri hulga suurendamiseks. Piirtoodang näitab, kuidas muutub toodangu maht, kui ühe konkreetse teguri kogust suurendada ühe ühiku võrra, aga teise teguri maht jääb samaks. 31. Kuidas leitakse ettevõtte kasumit maksimeeriv tootmismaht? Kujuneb sellise tootmismahu korral, kus piirkulu võrdub piirtuluga. 32. Miks ja mille poolest erinevad ettevõtte lühiajaline ja pikaajaline pakkumiskõver? Kuna lühikest aega on võimalik, et müügituluga jäetakse ära vaid muutuvkulu ja püsikulud jäävad katmata, siis lühiajalises perspektiivis jätkatakse hinna langemisel tootmist, kuni hind katab keskmise muutuvkulu. Kui hind langeb madalame, on ettevõttel mõteks tootmine lõpetada
juhtimisstruktuur? o Jne KOGUTOODANGU KÕVER – iseloomustab maksimaalset võimalikku tootmismahtu tootmistegurite muutudes PIIRTOODANG – kogutoodangu muutumine, mis on tingitud sisendi muutumisest KESKMINE TOODANG – kogutoodang ühe muutuva tootmissisendi ühiku kohta TOOTMISFUNKTSIOON – kirjeldab protsessi, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muuta tootmises sisendite hulka Milline on vajalik maa, töö ja kapitali hulk, et toota näiteks üks tonn nisu SAMATOODANGUKÕVER – kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saame samatoodangukõvera Tootmistegurite asendatavus Tootmistehnoloogiat, mis kasutab suures koguses kapitali ühe töölise kohta nimetatakse KAPITALIINTENSIIVSEKS TEHNOLOOGIAKS
Lühiajaliselt vaadeldakse sellist perioodi, kus osa sisendeid on fikseeritud ning teisi on võimalik muuta. Pikaajaliselt käsitleme sellist perioodi, kus kõigi sisendite hulka on võimalik muuta. Tootmissisendeid, mida on võimalik muuta lühiajaliselt, nimetatakse muutuvsisenditeks. Fikseeritud sisendid on need, mille kogust ei ole võimalik muuta lühiajaliselt. 8.4. Lühiajaline tootmisfunktsioon Lühiajaline tootmisfunktsioon kirjeldab, kuidas muutub maksimaalne saavutatav tootmismaht, kui muutuvsisendi hulk muutub. Tavaliselt eeldatakse, et on vaid üks muutuvsisend (töö) ning üks fikseeritud sisend (kapital). Seega kirjeldab kampsunite tootmise lühiajaline tootmisfunktsioon, kuidas muutub toodangu maht fikseeritud hulga kudumismasinate kohta, kui tööliste hulk muutub. Esialgu eeldame, et meil on vaid üks kudumismasin. Kampsunikudujate lühiajalist tootmisfunktsiooni saab kirjeldada kolmel erineval moel: · kogutoodangu kõvera abil
Vajaduse all mõistetakse majanudsteaduses inimese puudustunnet, mida rahuldatakse kaupade ja teenuste tarbmisega.
Tootmisvõimaluste kõver: Tootmisvõimaluste kõver (TVK) on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel,
et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki
võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks.
Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega.
Näide:
Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti. Ettevõtjad ja pered
Pered > kulutus
Peamisteks vahenditeks on eelarvelised kulutused ja maksud. Maksukoormus näitab maksude osatähtsust riigi majanduselus. Maksukoormus on riigiti väga erinev. Maksud: · käibemaks · kapitalimaks · aktsiisimaks( tubakas, alkohol, kütus, pakendid) Maksud: otsesed kaudsed kohalikud Riigieelarve kulutused on suured Suureneb tootmismaht Tööhõive( inimestel on töö) Sissetulek( suureneb) Kulutamine( kulutatakse rohkem) Hindade kasv Inflatsioon Kuidas riik võiks sekkuda majandusse? 1. riik võib suurendada kulutusi, et tootjad saaksid rohkem toodangut müüa, palgata uusi töölisi. 2
Tarbimisfunktsioon C = Co + cYd (C0 ja c on konstandid). Tarbimise piirkalduvus Keskmine tarbimiskalduvus Sääst S = Yd C Keskmine säästmiskalduvus Säästmise piirkalduvus MPC + MPS = 1 APS + APS =1 11. Rahvamajanduse kogutulu määramine Avaliku sektori kulutused E = C + Id + G Kogutoodangu täishõivetase igal ajamomendil olemasolevate ressurside pakkumise korral olev tootmismaht, mida ühiskond võiks toota, kui ta suudaks kõiki oma ressursse täielikult ja efektiivselt kasutada. Languslõhe suurus, mille võrra kogukulutused on lühiajaliselt allpool kogutoodangu täishõivetaset. Inflatsioonilõhe suurus, mille võrra kogukulutused ületavad lühiajaliselt kogutoodangu täishõive taset, tulemuseks inflatsioon ( hinnataseme tõus). Multiplikaator kordaja, mis näitab mitu korda kogutulu muutub, kui muutub mõni SKP autonoomsetest komponentidest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
