Mujal Eestis võib aga küllalt olla selliseid heitveelaskmeid, mille fenooliheite kohta ülevaade puudub. Lisaks lubadele ja saastetasule on fenooliheite vähendamiseks 2004. aastast kehtestatud Vette suunatavate fenoolide heidete vähendamise riiklik programm aastateks 20042014, mis on seni olnud suunatud eelkõige Ida-Virumaa õlitootmisele. Kui arvestada Ida-Virumaa põlevkiviõlitööstuse laienemiskavu, on tulevik siiski ebaselge. Nende kavade kohaselt võib põlevkiviõli tootmismaht suureneda neljakordseks (2006. aastal 0,38 miljonit, 2020. aastal 1,72 miljonit kuupmeetrit). Siis võib suureneda ka fenoolide veekeskkonda sattumise tõenäosus. Seni on ainuüksi Viru Keemia Grupi põlevkiviõlitööstusest juhitud Kohtla-Järve regionaalpuhastisse umbes 70 tonni fenoole aastas. Seega lasub põlevkiviõlitootjatel suur vastutus ohtlike ainete tekke ja veekeskkonda sattumise vähendamise eest. Ka Euroopa Liidu direktiivid
Keskmine püsikulu – on püsikulude ja toodetud koguse jagatis. Keskmine tulu – on kogutulu ja toodetud koguse jagatis. Kogukulud – on kõikide antud hüviste valmistamiseks vajalike tootmistegurite ostmiseks tehtud kulutuste summa. Kogutulu – müüdud kaubakoguse ja kaubaühiku hinna korrutis. Mastaabiefekt – on toodangu kasv kõigi sisendite üheaegsel suurendamisel. Mastaabisääst – tähendab, et firma keskmine kogukulu pikal perioodil väheneb, kui firma tootmismaht kasvab. Mitteelastne nõudlus(pakkumine) – on nõudluse(pakkumise) hinnaelastsuse liik, mille korral nõutava(pakutava) koguse suhteline muutus on väiksem kui hinna suhteline muutus. Monopol – on turustruktuur, kus tegutseb üksainus firma ja teiste firmade juurde tulekut tõkestavad sisenemisbarjäärid (turukaitsetõkked) . Monopolistlik konkurents – on turustruktuur, kus 1) on palju müüjaid, kes pakuvad diferentseeritud hüvist, mis võimaldab igal müüjal oma toote
hinna langus nihutab nõudluskõvera vasakule. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question32 Punktid: 1 Nõudluskõver kajastab seost kauba hinna ja tootmiskulude vahel. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question33 Punktid: 1 Kui nõudmine ei muutu mitte hinna, vaid muude nõudmist kujundavate tegurite mõjul, siis on tegemist nihkega mööda sama nõudluskõverat. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question34 Punktid: 1 Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu on väiksem kui keskmine kulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question35 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega ei mõjuta (pikaajaliselt) tasakaaluhinda. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question36 Punktid: 1 Mitteelastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude vähenemise. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question37 Punktid: 1
Kas tagavaraosasid on lihtne saada? Kas remonditööd on teostatavad? Milliseid spetsiifilisi seadmeid oleks vaja planeeritud perioodiks? Milliseid eeliseid toetatakse uute seadmete omandamisega? Kui pikk on seadmete töölerakendamise periood? Kuidas see mõjutab teie tegevust? Tööseisakud? Töö aeglustumine? Ei mõjuta? Millal võib oodata uute seadmete töölerakendamise järel tootmise suurendamist? Mis on praegune ettevõtte tootmismaht? Kui suur saab olema tootmismaht pärast uute seadmete töölerakendamist? Milline on ettevõtte tootmismaht plaanitud perioodiks? Kas kvaliteedi üle on rakendatud või plaanitud kontrolli? 6.3. Varustajad ja nende maksetingimused, tooraine kättesaadavus ja hinnakõikumised Esitage ülevaade ettevõtte peamistest varustajatest käsitledes järgmisi küsimusi: Milliseid materjale ja komponente on tootmiseks vaja? Millised neist on kriitilise tähtsusega?
Piirtulu (MR) 0 125 115 105 95 85 75 65 Hind(P) 135 130 125 120 125 110 105 100 Kasum 35 60 75 80 75 60 35 0 a) Keskmine kulu leitakse kogukulu/ toodang. Piirkulu võrdub kogukulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega. Piirtulu võrdub kogutulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega.Kasumit maksimeeriv tootmismaht on selline, kus MC=MR. Antud juhul täpselt sellist olukorda ei eksisteeri, aga sellele kõige lähem on kui MC=100 ja MR= 105. Sel juhul oleks kasum 80. Järelikult tuleks toota 4 ühikut. b) Piirtulu ja hinna seos. Hind on kogutulu/ koguprodukt , piirtulu aga kogutulu muutus/ koguprodukti muutusega c) Kui fikseeritud kulud kasvaksid 30 euro võrra, lisanduks see summa igal juhul kogukulule, olenemata mitu ühikut toodetakse. Seega oleks endiselt kõige kasulikum
kujundada see on nö turutasakaalu poolt ette antud Siin eeldame aga mitte täiskonkurentsi vaid mingit turgu, kus evl on mingil määral turuvõim olemas ja nad saavad mingil määral hinda teatud piirides ise kujundada Üksiku ettevõtte soovitatav hind on : P=P+alfa (Y-Ykatusega) kui alfa on suurem kui 0 P-majanduse üldine hinnatase makrotasandil Küsitav hind sõltub ka sellest milline on kogutoodangu lõhe Kui Y on tegelik tootmismaht ja Y katusega on potentsiaalne tootmismaht siis nende erinevust nim kogutoodangu lõheks Oletame et meil on 2 tüüpi ev: Paindlike hindadega (vt valem ülal) Jäikade hindadega, mis määratakse enne, kui sama perioodi P ja Y on teada p=EP+alfa(EY-EY katusega) Jäikade hindadega mudel (3) p=EP+alfa(EY-EY katusega) Eeldame, et jäikade hindadega evd eeldavad, et majandus toodab potentsiaalsel tasemel y võrdub y katusega Seega kehtib p võrdub EP Kogupakkumise ja kõver tuletamiseks leiame üldise hinnataseme avaldise
ÕPIK LK 253 ÜLESANNE Ü-10.2 Firma ostis 01.10.20X7 seadme 212 000 krooni eest. Seadme kasulik eluiga arvatakse olevat 8 aastat ja lõpetamismaksumus 12 000 krooni. Eeldatav tootmismaht on 40 000 tk ja töötamisaeg 20 000 masintundi. Firma kasutas 20X7.aasta jooksul seadet 525 tundi ja seadmel valmistati 1000 toodet. Arvutada depretsiatsioonikulu järgmiselt (majandusaasta lõppeb 31. Detsembril): 1. Lineaarsel meetodil 20X7.aasta kohta 2. Tegevusmahust (tk) lähtuvalt 20X7.aasta kohta 3. Tegevusmahust (tööajast masintundides( lähtuvalt 20X7.aasta kohta 4. Kasutusaastate järjenumbrite summa meetodil 20X9.aasta kohta 5
6000 700 -900 6500 200 -2400 Page 1 Kuukaardid Page 2 20000 15000 10000 5000 0 0 1000 2000 3000 4000 5000 6000 -5000 y 1 00 6000 7000 Tulu-kulu ÜLESANNE Tasuvuspunktide leidmine ja tasuvuspiirkonna graafiline esitamine Olgu q tootmismaht ehk toodetav kogus. On teada, et 1) püsikulud on 100 000 € 2) muutuvkulud on 0,5q2 3) hind on 600 € Konstrueerida kulu- ja tulufunktsioonide graafikud. Leida, millises vahemikus tulud ületavad kulusid. Cf P 100,000 € 600 Kogus q Kulud C Tulud R 100 105,000 € 60,000 € 200 120,000 € 120,000 € 300 145,000 € 180,000 € 400 180,000 € 240,000 €
Vastus: Õige Vale Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Täiuslikus konkurentsis pakuvad ettevõtted diferentseeritud kaupa Vastus: Õige Vale Punktid: 0/1 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Väär Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Väär Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Väär Test 2 Kartell võimaldab saada majanduslikku kasumit. Vastus: Õige Vale Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu Vastus: Õige Vale Väär Monopoli optimaalses tootmismahus on keskmine kulu minimaalne Vastus: Õige Vale Väär Monopoli N-kõvera elastsus on väikseim võimalik antud kauba puhul Vastus: Õige Vale Õige
hinnaga kätte. Joonisel iseloomustab sellist tarbija hinnavaru tumedamaks tehtud kolmnurkne piirkond, mis jääb nõudluskõverast allapoole ja hinnast ülespoole. Seega saab käesolevalt arvutada tarbija hinnavaru välja kui selle kolmnurga pindala. Seega oleks meie tarbija valmis maksma 4000 eurot rohkem võrreldes tegelike tarbimiskulutustega. Tegelikud tarbimiskulutused on praegu 8000 eurot. c) Oletame, et tootmismaht on piiratud tasemele 30. Selgita joonise abil, missugune oleks sellisel juhul täiskoormuse kaotus ehk tühikulu (efektiivsuse kadu). Kui suur on täiskoormuse kaotus? Selgita! Joonisel on tühikulu tähistatud halli kolmnurkse piirkonnana, mis jääb koguse 30 ja efektiivse koguse 40 vahele. Tühikulu (ehk täiskoormuse kaotus iseloomustab sellist tarbija ja tootja hinnavarude summat, mis jääb saamata sellepärast, et turg ei ole oma efektiivse tasakaalu juures
3. Keinsistliku käsitluse kohaselt ehk lühiperioodil: Määrab tootmismahu taseme kogunõudluskõvera asend. 4. Mis järgnevatest põhjustab kogunõudluse kõvera nihkumise paremale: Valitsuse kulutuste suurenemine. 5. Klassikalise koolkonna eelduste kohaselt pikaajaliselt: Kogupakkumise tase on määratud. 6. Pikaajalise kogupakkumise kõvera kuju ja asukoht on määratud: Täishõive tootmismahuga. 7. Keinsistliku käsitluse kohaselt ehk lühiperioodil: Hinnatase ei muutu kui tootmismaht muutub. 8. Potentsiaalne tootmismaht: On tootmise tase tootmisvõimaluste piiril. 9. Pikaajaliselt on kogupakkumise kõver: Vertikaalne. 10. Mis järgnevatest EI ole iseloomulik lühiperioodi kogunõudmise ja kogupakkumise käsitlusele: Kogunõudluse suurenedes kasvavad hinnad ja tootmismaht ei muutu. X test Majanduskasv ja majandusareng 1. Majandustsükliks ehk äritsükliks nimetatakse:
Kujutab endast kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e. alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Tootmisvõimaluste kõver- on kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Kaasvara alternatiivkulu seadus- mida suurem on antud hüvise tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise kogust suurendada. 2 TURG. NÕUDLUS JA PAKKUMINE Turg- on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad Nõudlus- kujutab endast seost hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud perioodil soovivad ja suudavad osta (ceteris paribus). Nõutav kogus- on kogus, mida tarbijad konkreetse hinna korral soovivad ja suudavad osta
Muutuvkulu on muutuvsisendiga seotud kulu. Kuivõrd muutuvsisendite mahtu on võimalik lühiajaliselt muuta, siis järelikult sõltuvad muutuvkulud tootmismahust. Mida rohkem ettevõte toodab, seda rohkem kasutab ta muutuvsisendeid ning seda suuremad on kogu muutuvkulud. Otsustamaks, kas käesolevas ülesandes on tegemist lühi või pikaajalise käsitlusega, peab vaatama, kas fikseeritud kulud on olemas. Algandmetest (tabelist) selgub, et kui tootmismaht on null, siis kogukulud on kaheksa. Need saavadki olla ainult püsikulud. Seega on tegemist lühiajalise käsitlusega. 6) Populaarse maailmakirjaniku Juhan Hõbeda kirjastaja teab, et nõudlust J. Hõbeda järgmisele romaanile iseloomustab allolev tabel. Autorile makstakse raamatu kirjutamise eest 2 miljonit eurot. Raamatu kirjastamise piirkulu on konstantne, 10 eurot raamatu kohta. Hind (P) Kogus (Q) 100 0 90 100 000 80 200 000
kahe muutuja funktsioonide kujutamiseks saab kasutada selle funktsiooni nivoojooni majanduses kasutatavaet kahe muutuja funtksioonide nivoojoonteks on samatoodangujooned,samakujujooned, samakasu olgu y=f(x1,x2) mingi tootmisfuntksioon, kus x1 ja x2 on tootmistegurite K ja L mahud. selle funtksiooni nivoojoon f(x1,x2) =Y(etteantud suurus>) kõikvõimalikud tootmistegurite K ja L mahtude paarid(x1,x2) , kus tootmismaht on võrde suurusuega Y. seda nivoojoont nimettakse antud juhul samatoodangujooneks ehk isokvandiks. seega samatoodangujoone kõikides punktides on tootmisfuntsiooni väärtused võrdsed isokvandi omadusi: isokvandid on nõgusad erinevad samatoodangujooned omavahel ei lõiku. Seega vastab kindlale tootmistasemele parajasti üks samatood suuremate toodangu mahule vastav samatoodangujoon paikneb koordinaatide alguspunktist kaugemal
kr. Kui suur summa on tal pangaarvel aasta kuus. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt suu- pärast. kui aastane intress on 9%? rendab tootlikkust 9%. Kui suur on kuu toodang peale tehnoloogia uuendamist? Võtame kasutusele järgmised tähistused: algkapital K0=12 000 kr Võtame kasutusele järgmised tähistused: aastaintress r=9% esialgne tootmismaht q0=12 000 lõppkapital K1=? tootmismahu suurenemine r=9% uus tootmismaht q1=? Seos lõppkapitali arvutamiseks: K1 = K 0 + rK 0 = K 0 (1 + r) Seos uue tootmismahu arvutamiseks: q1 = q0 + rq0 = q0 (1 + r) Leiame lõppkapitali väärtuse: K1 = 12000 × 1 + 0,09 = 13080 Leiame uue tootmismahu:
Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question32 Punktid: 1 Nõudluskõver kajastab seost kauba hinna ja tootmiskulude vahel. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question33 Punktid: 1 Kui nõudmine ei muutu mitte hinna, vaid muude nõudmist kujundavate tegurite mõjul, siis on tegemist nihkega mööda sama nõudluskõverat. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question34 Punktid: 1 Optimaalne tootmismaht on seal, kus piirkulu on väiksem kui keskmine kulu. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question35 Punktid: 1 Nõudmise pikaajaline proportsionaalselt suurem kasv võrreldes pakkumisega ei mõjuta (pikaajaliselt) tasakaaluhinda. Vastus: Õige Vale Väär Selle esituse hinded 0/1. Question36 Punktid: 1 Mitteelastse nõudluse puhul toob toote hinna alandamine kaasa tootja tulude vähenemise. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1.
lühiperioodil · Tabelist näeme, et tootes madalal tootmistasemel teenib ettevõte kahjumit, tootes 12 ühikut, on ettevõtte kasum maksimaalne ning piirtulu ületab piirkulu ehk piirkasum on positiivne ning 12 ühikut sobib optimaalseks tootmismahuks. · Oma hind on kogukulu ühe ühiku kohta. Kahjumi minimeerimine lühiperioodil · Seni eeldasime, et turuhind on kõrgem omahinnast ehk keskmisest kogukulust. Tabelist näeme, et mitte ükski tootmismaht ei võimalda ettevõttel kasumi teenimist. Siis on ettevõttel kaks võimalust. 1) tootmine peatada(kasvõi ajutiselt) 2) tootmine lõpetada · Ettevõtte peab oma tegevusega katma nii muutuv- kui püsikulud. Kahjumi saamise tingimustes tuleb leida nullist erinev tootmismaht mille korral on kaetud kõik muutuvkulud ja mingi osa püsikuludest ehk kaetud peavad olema materjali- ja tööjõu kulud täies mahus.
· Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe · Majanduskasum arvestusliku kasumi normaalkasumit ületav osa · Normaalkasum tootmistegevusest saadud tulu, mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga, mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab omaenese vajadusteks · Kaudsed kulud mõõdab tulu, mida vaadelvav ressurss oleks võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisi korral · Muutuvkulud kulu, mille suurus muutub, kui firma tootmismaht muutub · Otsesed kulud tegelik rahaline kulu, mida firma teeb ressursside muretsemiseks · Hinnavõtja üksiktarbija või tootja, kes peab leppima olemasoleva turuhinnaga ning kes ise turuhinda mõjutada ei suuda. · Homogeenne kaup kaup, mis on alati ühesugune · Piirtulu ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu · Täielik konkurents ükski individuaalne tootja või tarbija ei suuda turuhinda üksinda mõjutada
olemust selgitav skeem koos kaasnevate nähtuste kirjeldusega. 3. Keevitusmaterjalide elektroodide, kaitsegaaside, gaaside põletite jms ning keevitusparamaatrite põhimõtteline valik. 4. Vooluallikate, voolu liigi ja vooluallika põhimõttelise tunnisjoone valik. 5. Toorikute ettevalmistamise kirjeldus ning liidete kvaliteedikontroll. Detail (I-tala) Materjal: süsinikteras; paksus (s, mm): 25; tootmismaht: mass; protsess: 21/111. 1. Keevisliite ja keevisõmbluse tüüp Selle detaili puhul on kasutatakse T-liidet ehk vastakliidet ning nurkõmblust. 2. Keevitusprotsesside võrdlus Käsikaarkeevitus (111) Punktkontaktkeevitus (21) Eelised + lai keevitavate + protsessi lühike kestus ja materjalide nimistu ja suur tootlikkus paksuste vahemik (ülemist + automatiseeritav
V: tükihinna viib 4 kroonini 9984 pirni müügilolek. Ülesanne 14. c=100, CF=100000, q=100 tootmiskulude lineaarfunktsiooni avaldis : C(q)=100q+100000 C(100)= 100·100+100000=110 000 1 000 000kr eest saab valmistada 11 000 eset. 1 000 000=100q+100 000 , q=11 000 Ülesanne 29. A: CF=4 000 000, c=5 B: CF=2 000 000, c=7 p=20 CA=5q+4 000 000 CF=7q+2 000 000 Leiame q väärtuse, kus mõlema variandi kulud on võrdsed: 5q+4000000=7q+2000000 2q=2 000 000, q=1 000 000 V: Variant A on kasulikum, kui tootmismaht on üle 1 000 000 ühiku. Protsentarvutused Ülesanne 1. 1 kuu kokkuhoid on (11250-12%)-15%=8415kr Igakuine sääst 25% on 2103,75kr, 4 kuu pärast on säästusumma 4·2103,75=8415 krooni. Ülesanne 2. Ülesanne 4 10,5h=35% X=100% x=(10,5*100)/35=30 V: 30 tundi Ülesanne 9. 1425000000=57,37% X=100% x=(1425000000*100)/57,37=2483876590,55 V: Eesti Pangal oli kulda ja valuutat 2483876590,55kr väärtuses. Ülesanne 14. 267=94,4% X=100%, x=267*100/94,4252
Tootmiskulu 100 190 300 420 550 720 Piirkulu 100 Tükikulu Tabeli ridade leidmisel kasutasin seoseid (2 punkti): Turuhinna 130 korral on ettevõtte optimaalne tootmismaht Piirkulu = ................................................. tükki ja ettevõte saab kasumit ....................................................................krooni. Tükikulu = Põhjendus: (2 punkti) Ettevõtte püsikulu on antud juhul
Vali üks: a. Aastas valmistatavate detailide arvu b. Toorikute ja detailide koguarvu c. Tootmisest välja tulevate detailide arvu d. Üheaegselt tootmisse antud toorikute arvu Tagasiside Õige vastus on: Üheaegselt tootmisse antud toorikute arvu. Küsimus 10 Õige Hinne 3,00 / 3,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Koostamise tehnoloogiliste protsesside projekteerimisel on lähteandmeteks: Vali üks või enam: a. Tootmismaht b. Vastuvõtu tehnilised tingimused c. Detaili tehnilised tingimused d. Koostamisjoonis Tagasiside Õige vastus on: Koostamisjoonis, Vastuvõtu tehnilised tingimused.
lapikuks litsutud, mügaraline ja lühikese tipuga. Esimeste tõusmete ilmumisest kuni tehnilise küpsuse saabumiseni kulub 90120 päeva, seemnete valmimiseni 200240 päeva. 4 Kasvatamine 2009. aastal toodeti maailmas 19,85 miljonit tonni lill- ja spargelkapsas . Põldude all oli 1,15 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismaht tõusnud 4,6 korda. Lillkapsas on suhteliselt külmakindel, valguse- ja niiskusenõudlik kultuurtaim, mis vajab kasvuks ja arenguks hulgaliselt taimetoitaineid. Toiduks tarvitatav õisik lõigatakse varrelt maha enne õiepungade puhkemist. Lillkapsa kvaliteetsed õisikud on kõvad ja rasked ning lehtedega. Kui õisikul on kehed küljes, siis näitab see õisiku värskust. Õisik võib olla vaöge, vandlikarva või isegi lillakas. Värv ei
Aasta algul oli tehase toodang 12000 toodet kuus. Uue tehnoloogia kasutuselevõtt suurendab tootlikkust 9%. Kui suur on kuu toodang peale tehnoloogia uuendamist? Võtame kasutusele järgmised tähistused ©Audentese Ülikool, 2003. Koostanud A. Sauga MAJANDUSMATEMAATIKA I Funktsioonid ja nende algebra 6 Seos uue tootmismahu arvutamiseks esialgne tootmismaht q0 ' 12 000 q1 ' q0 % r q0 ' q0 (1%r) tootmismahu suurenemise määr r ' 9,5% uus tootmismaht q1' ? Leiame uue tootmismahu q1 ' 12000 (1 % 0,09) ' 12000 @ 1,09 ' 13080 Vastus: Peale tehnoloogia uuendamist on tootmismaht 13 080 ühikut kuus.. Mõlema näite korral on mudelite matemaatiline kuju ühesugune:
lõplikult kasutusest eemaldatud või materiaalne põhivara on ümberklassifitseeritud müügiootel põhivaraks. 31 Erinevad amortiseerimise meetodid Järgnevas amortisatsioonimeetodite võrdluses on ühesugused lähtetingimused: seadme soetusmaksumus on 106000 krooni, lõpetamismaksumuseks hinnati 6000 krooni ja kasulikuks elueaks 5 aastat. Seadet kavatsetakse kasutada 40000 töötundi. Planeeritud tootmismaht 200000 toodanguühikut. 32 Lineaarne meetod Selle meetodi rakendamisel kantakse igal kasutusaastal kuluks võrdne osa soetusmaksumuse ja lõpetamismaksumuse vahest. Kasutusaastate jooksul akumuleeritud kulum suureneb ning põhivara jääkmaksumus väheneb. Pärast kasuliku eluea lõppemist on jääkmaksumus võrdne lõpetamismaksumusega. 33 Lineaarne meetod
Ettevõtlusest rääkides ei saa mööda minna konkurentsist. Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse 4 olulist tunnust: 1. müüjate arv turul 2. pakutava kauba omapära 3. uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. müüjate võime mõjutada hinda, kontroll hinna üle Täielik konkurents – turul palju iseseisvaid e/v, kes toodavad sarnast toodangut, ükski neist ei suuda üksinda turuhinda mõjutada. Konkurentsi ideaalmudel. Tunnused 1. Firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike (ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest). 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda väga ei osteta. 3. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast. 4.Puudub kontroll hinna üle. Iseloomulik on, et hind on nii madal kui võimalik
c. Lõikekiirus V, ettenihe s ja lõikesügavus t Feedback The correct answer is: Lõikekiirus V, ettenihe s ja lõikesügavus t Question 4 Partially correct Mark 1.50 out of 3.00 Flag question Question text Koostamise tehnoloogiliste protsesside projekteerimisel on lähteandmeteks: Select one or more: a. Detaili tehnilised tingimused b. Vastuvõtu tehnilised tingimused c. Tootmismaht d. Koostamisjoonis Feedback 1 The correct answer is: Koostamisjoonis, Vastuvõtu tehnilised tingimused Question 5 Correct Mark 3.00 out of 3.00 Flag question Question text Koostamisprotsessidel kasutatavad liited jagunevad: Select one: a. Kinnisliited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) b. Liikuvad liited (lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) c. Kinnisliited ja liikuvad liited (mõlemad lahtivõetavad ja mittelahtivõetavad) Feedback
impordi vahe ehk puhaseksport (NX). Nominaalne ja reaalne SKP. Inflatsioon Rahalises väärtuses väljendatud majandusnäitajate ajalisel võrdlemisel on probleemiks pidevalt toimuvad hinnamuutused. Nende eksitava mõju elimineerimiseks tehakse vahet nominaalse ja reaalse SKP vahel. Nominaalne SKP mõõdab kaupade ja teenuste väärtust jooksvates hindades, reaalne SKP aga võrreldavates (baasaasta) hindades. Kui näiteks kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Reaalse ja nominaalse SKP erinevust väljendab SKP deflaator. Deflaatori näol on sisuliselt tegemist hinnaindeksiga, mis mõõdab hindade muutumise tempot ehk inflatsiooni. Tavaliselt väljendatakse deflaatori väärtust protsentides: Kui deflaatori väärtus on suurem kui baasaasta hinnaindeks 100, on tegemist hinnatõusuga, kui aga sellest väiksem, siis on keskmine hinnatase baasperioodiga
. , e .mj , . - emn e ij - tulemus; .Valiskeskkonna seisUndid - otsustaja. poolt mitt~uhita.vad ( mitt~Ojuta- tavad, mitta-reguleeritavad ) tegutsemistingimuaed, mis alternatiivide - kriteeriumid - osakaalud - piisiv- ja muutuvkulud - kogukulud - tootmismaht - asukoha koordinaadid - kaubakogused - veokulud Transpordikulu meetod - kaubakogused Hihtepunktis - tarbimismahud sihtpunktis - veotariifid Regressioonm udelid Eksperthinnangud Ekspert I)i 111);)llglll c KOll1plcks-
[ 5.] Elastaani toodetakse enim firmas Du Pont Ameerika Ühendriikides, selle kaubamärki Lycra kasutatakse peaagu kiunimetusena. Du Pont'i kiutehaseid on ka Argentiinas, Brasiilias, Suurbritannias, Hollandis, Kanadas, Hiinas ja Singapuris. Veel toodavad elastaani Bayer ja Fillttice. Need kolm firmat toodavad umbes 90% maailma elastaanitoodangust. Ka Jaapanis, Hiinas, Lõuna-Koreas, Indias, Itaalias, Mehhikos, Saksamaal ja Venezueelas toodetakse elastaani. [ 5.] Elastaani tootmismaht 1999.aastal oli 155 miljonit tonni. [ 5.] 7 OMADUSED Elastaani tähtsaim omadus on selle venivus. Kiud taastab oma lähtepikkuse selle venitamisel kolmekordse algpikkuseni kohe pärast vabastamist. Elastaani tõmbetugevus on väike: umbes 6-11 cN/tex. Ka kuumakindlus ei ole elastaanil hea. Kiud kolletub juba temperatuuril 150 C ning sulab temperatuuril 250 C. [ 5.] Elastaani tihedus on 1-1,2 g/cm3
muutusi. Nii primaarenergia vajadus kui ka energia lõpptarbimine on vähenenud 1990. aastaga võrreldes ligi kaks korda. Alates 1993. aastast on energiakulutus hakanud stabiliseeruma. Primaarenergia ressurssidest moodustasid 1997. aastal kodumaised energiaallikad 61%. Eesti energeetika eripära on põlevkivi tootmise ja kasutamise suur osatähtsus energiabilansis. Seda toodetakse kaevandustes ja karjäärides. Tootmismaht on muutunud vastavalt elektrijaamade ja põlevkivi töötleva tööstuse nõudlusele. Põlevkivi kasutatakse põhiliselt elektrienergia tootmiseks, aga ka toorainena keemiatööstuses. Maagaasi osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on viimastel aastatel olnud 1112%. Taastuvatest energiaallikatest on kasutusel puit ja väikeses ulatuses ka vooluvesi ning biogaas. Hüdroenergia baasil toodeti 3 GWh elektrienergiat, mis on 0,03% kogu elektritoodangust.
imporditoll/eksporditoll tegevusluba või litsents (riiklik tegevusluba) on isikule antav õigus tegutseda antud tegevusalal vastavalt seadustes sätestatud tingimustele. subsiidium- rahaline toetus, mida riik annab kas teatud majandusharule või toote/teenuse müüjale. dumping-kauba/teenuse pakkumine ajutiselt madala hinnaga, mille eesmärgiks on turu vallutamine. kvoot- kauba sisse- ja väljaveo koguseline või väärtuseline piirang või lubatud tootmismaht. mittetollilised piirangud- võimalik rakendada lisaks tollidele või kvootidele, nt. riiklik standartd, tervishoiu-ja tarbijakaitsenõuded. WTO- World Trade Organisation, Maailma Kaubandusorganistasioon mis reguleerib riikide omavahelist kaubandust. IMF- Rahvusvaheline Valuutafond on rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon EL neli vabadust, inimeste, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine EL'i piires
aktsiaindeks - indeks, mis iseloomustab indeksisse kuuluvate aktsiate hindade keskmist muutumist mingi ajavahemiku jooksul aktsiaoptsioon - aktsial baseeruv õigus osta või müüa aktsiaid määratud ajal määratud hinnaga aktsiaportfell - kõik ühele aktsiate omanikule kuuluvad aktsiad aktsiisimaks erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär aktsia omanik alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest amortisatsioonikulu kulu põhivahendite asendamiseks ja remondiks annuiteet - on püsiva suurusega maksete lõplik jada. Näiteks võib annuiteedina vaadelda laenu, mida iga kuu tasutakse võrdsete osamaksudena.
kasutamisel ja käsutamisel tegutsema mõistliku hoolsuse ja ettevaatlikkusega. Sama nõue laieneb ka teistele kindlustuskohas viibivatele isikutele. Lisaks õigusaktidega kehtestatud ja ametkondlikele ohutusnõuetele, normidele ja eeskirjadele kehtivad järgmised kokkulepitud ohutusnõuded, mille järgimine on kohustuslik. PUIDUTÖÖTLEMISETTEVÕTETE KLASSIFIKATSIOON Ettevõtted jaotatakse olenevalt tootmismahult järgmiselt: klass tootmismaht m³/ aastas ühes kindlustuskohas I üle 100 000 II 40 000 – 100 000 III alla 40 000 OHUTUSNÕUDED EHITUSLIK TULEOHUTUS Kandetarindite tulepüsivus ja tuletõkkesektsioonide moodustamine Ehitise tarindid peavad vastama vähemalt TP2 (tuldtakistav) tulepüsivusklassi nõuetele kui kohaldatavad tuleohutusnõuded ei eelda kuulumist TP1 (tulepüsiv) tulepüsivusklassi. Tulepüsivusklassi TP2 kuuluvate ehitiste kandetarindite tulepüsivusaeg peab vastama
töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes · aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse · aktsiisimaks erinevatele luksus ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa · aktsionär aktsia omanik · alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine · alapakkumine vt. ülenõudmine · algsed teguritulud tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest
luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär – aktsia omanik alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alapakkumine – vt. ülenõudmine algsed teguritulud – tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest ametiühingud – on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid
Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10 Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga. Vastus: Õige Vale Test 2 Question 1 Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel Vastus: Õige Vale Question 2 Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu
Vastus: Õige Vale Question 4 Kartellilepe võimaldab oligopolidel käituda monopolina Vastus: Õige Vale Question 5 Konkurentsi vorme on neli: täiuslik konk., monopolistlik konk., oligopol ja monopol Vastus: Õige Vale Question 6 Monopson on ainuostja Vastus: Õige Vale Question 7 Oligopoolne turg tähendab, et turul on vaid suured ettevõtted Vastus: Õige Vale Question 8 Täiuslikus konkurentsis asub optimaalne tootmismaht seal, kus kogutulu on maksimaalne. Vastus: Õige Vale Question 9 Monopolistlikult konkureeriv ettevõte omandab turujõu tänu oma asukohale Vastus: Õige Vale Question 10 Täiuslikus konkurentsis on N-kõver horisontaalne ja langeb kokku PT-kõveraga. Vastus: Õige Vale Test 2 Question 1 Kolmanda astme hinnadiskrimineerimine tähendab müüki eri hindadega eri turgudel Vastus: Õige Vale Question 2 Oligopoli teket soodustab dominantfirma olemasolu
kompromisse erinevate näitajate ja eri teenistusi esindavate vaadete vahel organisatsiooni sees ja väljas. Sageli töötatakse aastast aastasse nii nagu on harjutud. Graafilised ja tabelmeetodid on populaarsed, sest need on lihtsad. Neid on palju ja need on odavad, aga nad ei anna optimaalseid tulemusi. Ülejäänud meetodid eeldavad tunduvalt paremaid matemaatilisi teadmisi ja seetõttu ei leia igapäevaselt palju kasutust. Plaanimise sammud on: 1. määrata nõudlus 2. määrata tootmismaht 3. leida tööajakulud, töötajate palkamis- ja vallandamisekulud ning varude hoidmiskulud 4. analüüsida variante 5. võtta vastu otsus iga ajavahemiku kohta eraldi. (Kabral, 2003, lk 180). KASUTATUD KIRJANDUS Kabrla, H.-E. (2003). Tootmiskorraldus. Tallinn: TTÜ Kirjastus Kabral H.-E. (2007). Tootmine ja operatsioonijuhtimine. Tallinn: TTÜ Kirjastus Okk U.-R. (1996). Tootmismajandus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus Riives J., Lavin J. (2014). Tootmise korraldamine
aste*Sagedus*Partnerispetsiifiliste investeeringute (PSI) olulisusTootmiskulud ja spetsiifilisus- Tootmiskulud turu kaudu varustamisel peaks olema sõltuvalt spetsiifilisusest selgelt kasvavad, sest tarbijate ja tootjate ring ning võimalik mastaabisääst jääb järjest väiksemaks. Tootmiskulud ise pooltoodet või teenust tootes ei tohiks aga sõltuvalt spetsiifilisusest oluliselt kõikuda, sest tootmismaht on konstantne ja piiratud. Kokkuvõttes peaks turu eelis tootmiskulude mõttes spetsiifilisuse kasvades järjest vähenema.Transaktsioonikulud ja spetsiifilisus- Transaktsioonikulu võib pidada ettevõttesise korralduse (omatoodangu) puhul suhteliselt mõõdukalt seotuks spetsiifilisuse määraga. Igal juhul tuleb luua oma osakond. Seevastu tehingukulud väljasttellimise (outsourcing) korral ilmselt tõusevad märgatavalt koos spetsiifilisusega
turunõudlus muutub. -Tööjõutaset ei muudeta. -Tootmismahu ja nõudluse erinevus kompenseeritakse laovarude muutumisega. -Kasutatakse kapitalimahukas tootmises, kus valmistoodangu hoidmiskulud ei ole suured ja tellimuste täitmise tähtaegasid võib nihutada suuremate kuludeta. •Muutuva tootmismahu ja püsiva tööjõutaseme strateegia -Tootmismaht muutub koos nõudluse muutumisega. -Tööjõu taset ei muudeta. -Puuduv tootmismaht kompenseeritakse ületunnitööga või allhanke korras. -Kasutatakse töömahukates ettevõtetes, kus on kvalifitseeritud tööjõud ja laovarude hoidmine on kulukas. •Muutuva tootmismahu ja muutuva tööjõutaseme strateegia -Tootmismahu suurenemisel palgatakse tööjõudu juurde ja vähenemisel vallandatakse. -Kasutatakse tootmisharudes kus on hooajalised tööd, samuti töömahukates tootmisharudes, mis ei nõua kvalifitseeritud tööjõudu.
(AP=TP/Q) Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa (FC+VC) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude vahe. Muutuvressursid on selline firma poolt kasutatav tootmistegur, mille suurus on muutuv. Seda isegi lühiperioodil. Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub. Normaalkasum tootmistegevusest saadud tulu mis võrdub nende ressursside alternatiivkuluga mis kuuluvad firmale endale ja mida ta kasutab oma enesevajadusteks; on vajalik selleks et neid kasutataks just selles firma harus Piirkulu (MC)on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral. MP= koguprodukti vahe / töö hulga juurdekasvuga
Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis APL=TP/L; APK=TP/K Piirprodukt (MP)- on täiendav toodang mis saadakse muutuvressursi ühe täiendava ühiku kasutamise korral MPL= TP/ L; MPK= TP/ K L Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Püsikulu (FC) on kulu mis ei muutu kui firma lühiperioodil oma tootmismahtu muudab Muutuvkulud VC on kulu mille suurus muutub kui firma tootmismaht muutub. Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa TC=FC+VC Piirkulu (MC)on ühe täiendava tooteühiku tootmise täiendav tootmiskulu MC =TC/TP Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis AFC=FC/TP Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis AVC=VC/TP Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis ATC=TC/TP Pika perioodi keskmine kulu (LAC) mõõdab erinevate koguste tootmise minimaalset keskmist kulu
koordineerituse. 5 Mastaabisäästu allikad: Toodangu maht ja spetsialiseeritud masinad: suure tootmistasemega ettevõtte on võimeline soetada ja kasutada spetsialiseeritud tootmise vahendid, mida ei saa lubada väikeettevõtte. Toodangu maht ja materiaalse põhivara kulu: suur tootmismaht võib lubada ettevõtel ehitada suuremad tootmisoperatsioonid. Suuremahuline ettevõtte suudab ehitada väiksema ühiku omahinnaga tootmisoperatsiooni ja seega vähendada keskmised tootmiskulusid. Toodangu maht ja töötajate spetsialiseerumine: suured tootmismahud on seotud ka kõrge töötajate spetsialiseerumisetasemega. Toodangu maht ja üldised kulud: ettevõtte suure tootmismahuga võib jagada oma üldised
NB! Piirkulu tekibki ainult muutuvkulu tõttu. Lühiperioodi kogukulu (TC), püsikulu (FC) ja muutuvkulu (VC). TC = FC + VC MC piirkulu; ATC keskmine kogukulu; AVC keskmine muutuvkulu; AFC keskmine püsikulu. Lühiperioodil keskmised püsikulud toodangumahu kasvades langevad. Tootmise mahu määramise kuldreegel MR = MC ( piirtulu = piirkulu) NB! Kasumi leidmiseks tuleb kogutulust lahutada kogukulu. Kasum = TR - TC Piirkulu taseme suurenedes optimaalne tootmismaht väheneb ja piirkulu taseme alanedes tootmismaht suureneb. Piirtulu taseme kasv (moekaup) viib optimaalse tootmismahu üles ja piirtulu taseme alanemine tootmismahu vähenemisele. LOENG 5 NÕUDLUS JA PAKKUMINE TÄIELIKU KONKURENTSI TURG: Kaupade pakkumine turul on pidev. Müüjaid ja ostjaid on turul nii palju, et üksik ostja ega müüja ei suuda turuhindu mõjutada NÄITED: nisuturg või jäätiseturg, kus on tuhanded müüjaid ning miljoneid tarbijaid. OLIGOPOL:
hinnatasemetel osta soovitus kaupade ja teenuste koguväärtus, kogupakkumine majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut, investeeringud kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport kogueksport miinus import, klassikaline koolkond klassikalise majandusteooria pooldajad, Keynesi koolkond - keinsistliku majandusteooria pooldajad, potentsiaalne tootmismaht - See on tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril, kogunõudluse kõver näitab üldise hinnataseme ja koguprodukti vahelist seost, lühiperioodi kogupakkumise kõver horisontaalne sirge, mille puhul majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse tingimustes, pika perioodi kogupakkumise kõver vertikaalne sirge, Okuni seadus tööpuuduse 1% vähendamine toob kaasa SKP 3% kasvu, SKP lõhe erinevus tegeliku
hinnatasemetel osta soovitus kaupade ja teenuste koguväärtus, kogupakkumine – majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut, investeeringud – kulutused seadmetele, masinatele, hoonetele – igasugune kapitali kasvatamine ühiskonnas, puhaseksport – kogueksport miinus import, klassikaline koolkond – klassikalise majandusteooria pooldajad, Keynesi koolkond - keinsistliku majandusteooria pooldajad, potentsiaalne tootmismaht - See on tootmismaht ressursside maksimaalse rakendatuse korral e tootmistase tootmisvõimaluste piiril, kogunõudluse kõver – näitab üldise hinnataseme ja koguprodukti vahelist seost, lühiperioodi kogupakkumise kõver – horisontaalne sirge, mille puhul majandus toimib ressursside alahõive ja tööpuuduse tingimustes, pika perioodi kogupakkumise kõver – vertikaalne sirge, Okuni seadus – tööpuuduse 1% vähendamine toob kaasa SKP 3% kasvu, SKP lõhe – erinevus tegeliku
Tulude suurendamiseks tuleks suurendada müüki, st müüa rohkem kaupa. Kulude vähendamiseks on tootmisettevõttes palju võimalusi: hankijate valik, optimaalse sisseostu-, transpordi- ja laokulude, tootmise ettevalmistamine, seadme korrashoiu, turustamise, reklaami jm kulude taotlemine, mis mõjutavad ettevõtte tootmiskulusid ja toote omahinda.[ CITATION Okk96 p 52 l 1061 ] Ettevõtete eesmärgiks on teenida võimalikult suurt kasumit. Optimaalne tegevusmaht on tootmismaht, mille juures saavutatakse etteantud tingimustel maksimaalne eesmärkide täidetus (Arrak, 2002, lk 174-175). Et kasumit maksimeerida, peab firma tootma kogust, mille piirtulu võrdub piirkuluga. Piirkulu on ühe täiendava tooteühiku tootmiseks tõendav tootmiskulu. Piirtulu on ettevõtte kogutulu muutus, mille põhjuseks on ühe täiendava ühiku müümine. (Kerem & Randveer, 2004, lk 44) Kasumi maksimeerimise kuldreegel on, et firma laiendab oma tootmistegevust seni,
Kasum Kulu-maht- vaadeldakse Kui kattetulu on ühe toodangu ühiku kohta positiivne. ndadega (break even point), ka kaetakse Kasum= müügitulu amata muutuvkulud siiski kasumit. tootmismaht, milline olema Kasum= tootmismaht toodete struktuur, (tk*(müügihind milliseid sisendeid /tk muutuvkulud /tk) kasutatakse, püsikulud toodangu hinnakujundus jne. (kr) Kulu-maht- - muutuvkulud - vaadeldakse
- Vale Kaupraha väärtus põhineb tema sisemisel väärtusel. – Tõene Ekspansiivse rahapoliitika vahendite hulka kuulub muuhulgas kohustusliku reservimäära alandamine. - Tõene Kommertspanga lisareservideks loetakse niisuguseid reserve, mille võrra panga tegelik sularahareserv on väiksem keskpanga poolt seatud kohustuslikust reservist. - Vale Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. - Tõene Piirmaksumäära alandamine Laffer'i kõvera tõusvas osas vähendab valitsuse maksutulusid. - Tõene Vahetoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevõtted; lõpptoodangu tarbijaks on valitsus. - Vale Ekspansiivse rahapoliitika abil püüab keskpank vähendada raha pakkumist ja vähendada kogunõudlust. - Vale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
