Porter jõudis järeldusele, et äritasandi strateegia kujuneb viie konkureeriva jõu mõju tulemusena: Potentsiaalsete uute sisenejate poolt tekitatav oht Informeeritud ostjate võim firma üle (eriti juhul kui kogu toodangu ostab 1- 2 ostjat) Tarnijafirmade positsiooni hinnaläbirääkimised (mõjukas võib olla ainutarnija, kelle materjalile on palju nõudjaid) Asenduskaubad teistest tootmisharudest Firmade omavaheline rivaalitsemine tootmisharu sees seda mõjutavad neli eelnevat faktorit 4. Nimeta vähemalt 5 strateegilise juhtimise koolkonda. Disaini koolkond Planeerimise koolkond Positsioneerimise koolkond Kognitiivne koolkond Ettevõtluse koolkond Õppimise koolkond 11 Võimu koolkond Kultuuri koolkond Keskkonna koolkond Konfiguratsiooni koolkond 5
pikaajaline arengukava (3 ja rohkem aastat) kirjeldatakse üldiselt, mida ettevõte soovib saavutada: ettevõtte suurus, toodang, tehnoloogia, kvaliteet, turg (uued turud, osatähtsus, hind). 4. Majanduskeskkond 4.1. Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus (valitud tegevusala reguleerimine, litsentside vajadus, maksud jms). 4.2. Makromajanduslikud tendentsid kuidas need mõjutavad antud tegevusala (nt sissetulekute tõus, inflatsioon jne). 4.3. Tootmisharu (tegevusala) arengutendentside analüüs. 4.4. Ressursside olemasolu. (Käsitleda vaid selles osas, mis on oluline antud ettevõttele). 4.4.1 Vesi lähtekoht ja kvaliteet. Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas piisab ka tegevuse laiendamiseks? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine tõstaks toodangu omahinda (kui palju)? 4.4.2 Kanalisatsioon, jäätmemajandus kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine, kuidas
mingite teiste muutujatega. Liikuva tollimaksu näiteks võib tuua Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika raames põllumajandussaaduste impordile rakendatavad maksud 23. . Tollimaksu mõju seda kehtestanud riigis.Tollimaksu mõju avaldub täielikumalt nn. "väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata kompleksselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtete ega tarbijate jaoks. Illustreerime tollimaksu mõju hüpoteetilise näitega. Olgu meil tegemist "väikese riigiga", kus mingi kauba tasakaaluhind autarkia tingimustes on 9500 dollarit ning nõudlus selle hinna juures võrdub 50, pakkumine samuti 50 24. Optimaalse tollimaksu kehtestamise võimalus ja probleemid. . optimaalne tollimaks on võimalik, kui riik on oma tegevusega võimeline mõjutama maailmaturu
MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA (TET 3070) Õppeaine eesmärk: Aine õppimise eesmärgiks on mikro- ja makroökonoomika põhimõistete ja seaduspärasuste tundmaõppimine; majandusnähtuste vaheliste seoste analüüsimine nii indiviidi, firma, tootmisharu ja üksikturu majanduskäitumise kui ka kogu rahvamajanduse uurimise teel. Kursus õpetab majanduslikku mõtlemist ja saadud teadmisi majanduse analüüsimisel iseseisvalt kasutama. Õppetool: majandusteooria Õppejõud: dotsent Mare Randveer ruum: X-228
teooriad. Palgakontuuride mudel - palgaerinevuste kogu massiivi nimetatakse palgastruktuuriks ehk palgakontuuriks, mis tähendab, et muutused palga tasemes on peaaegu alati seotud muutustega palgakontuuris. Palgakontuuride alusel tunnevad töötajad, kas neid koheldakse palga maksmisel õigesti või mitte. Töölised võrdlevad palkasid teiste tööstusharude töötajatega ning on kohanenud teatud erinevustega. Kui aga ühes tootmisharus tõstetakse palkasid, siis nõuavad ka teise tootmisharu töötajad palgatõusu, et säiliks juba harjumuspäraseks kujunenud proportsioon. Palgakontuur on suhteline, kuid samas harjumuslikult fikseeritud nähtus. Efektiivne palgateooria efektiivne palgateooria eeldab seda, et kui firmad maksavad töötajatele keskmisest kõrgemat palka, on firmal võimalik tõsta tööviljakust (töötootlikkust), valida paremaid töötajaid, vähendad tööjõu väljaõppega seotud kulutusi. Kõrge töötasu võib
Majandust analüüsides näeme, et probleemid on erinevad, nimelt mikrotasandil ja makrotasandil olevad. Sellest tulenevalt on välja kujunenud erinev teaduslik lähenemine, on erinevad uurimisobjektid. Mikroökonoomika on teoreetiline majandusteadus, mis uurib majandusotsuste tegemist majanduse üksikosalejate, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete (firmade ) poolt. Mikroökonoomika pühendub majandusuuringutele kitsas plaanis, analüüsides konkreetse kauba turgu, ettevõtet või tootmisharu. Ettevõtete puhul tuuakse esile hinna kujunemist turgudel ja optimaalsuse saavutamist. Samuti analüüsitakse üksikindiviidi või tarbija majanduslikku käitumist tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks. Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. Makroökonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse
27. Kui TKF-id saavad lühiperioodil majanduskasumit, siis pikal perioodil a) haru toodangu pakkumine väheneb; b) haru toodangu pakkumine suureneb; c) haru toodangu nõudlus suureneb; d) firmad lahkuvad antud harust. 28. TKT pika perioodi tasakaalu iseloomustab see, et a) kõik firmad saavad majanduskasumit; b) kõik firmad toodavad seda kogust, mille keskmine kogukulu on minimaalne; c) antud turule püüavad tulla uued firmad; d) toodangu hind ületab piirkulu. 29. Kui täielikult konkureeriva tootmisharu firmad saavad märkimisväärset kahjumit, siis haru toodang tõenäoliselt: a) suureneb, hind tõuseb ja kahjum kaob; b) väheneb, hind langeb ja kahjum suureneb; c) väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob; d) suureneb, hind langeb ja kahjum kaob. 30. Konstantsete kuludega tootmisharu: a) pika perioodi pakkumiskõver on horisontaalne; b) võib suurendada tootmise mahtu, tõstmata oma toodangu hinda; c) võib suurendada oma tootmise mahtu üksnes siis, kui ta tõstab oma toodangu hinda; 31
· Millised muudatused on vajalikud ettevõtte tulemuste parandamiseks. 2. näitajate arvutamine ja interpreteerimine- sellel etapil kasutatakse erinevaid finantsanalüüsi liike: · Näitajate võrdlus ehk analüüs. Arvutatakse ettevõtte finantsnäitajad ja neid võrreldakse erinevate taust näitajatega. 1) võrreldakse ettevõtte majandusaasta alg- ja lõpp näitajaid; 2) analüüsitava ettevõtte näitajaid võrreldakse tootmisharu keskmistega; 3) võrreldakse teise või teiste sama valdkonna ettevõtete näitajatega- võrdlus konkurentidega; 4) võrreldakse erinevate normatiividega (tuleks veenduda et normatiivid oleks õiged) · Struktuuri analüüs ehk vertikaalanalüüs. Arvutatakse anruannete üksikute kirjete osakaalud, mingi terviku või summaarse näitaja suhtes protsentides. Selle
firma püsikulud on 2000 €, muutuvkulud 2500 € ning piirkulu 1,25 €. Mida nende andmete alusel saate ettevõttele soovitada: Vali üks: suurendada tootmist vähendada tootmist Jah, sest MC>p. jätkata sama tootmismahuga Tagasiside Kui täiendava ühiku tootmisel kaasnevad kulud on suuremad kui toote müügihind, siis ei ole niisugune tootmine jätkusuutlik. Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui täielikult konkureeriva tootmisharu firmad saavad märkimisväärset kahju, siis haru toodang tõenäoliselt Vali üks: suureneb, hind langeb ja kahjum kaob suureneb, hind tõuseb ja kahjum kaob väheneb, hind tõuseb ja kahjum kaob väheneb, hind langeb ja kahjum suureneb Tagasiside Osad ettevõtted ei suuda seda kahjumit kanda ning lahkuvad harust, mistõttu haru toodangumaht tõesti väheneb, järgneb juba nõudmise- pakkumise koosmõju ja sellest tulenev. Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0
eeldatava läbimüügi järgi) Kasumiprotsendi meetod toetuskulud tuletatakse vastavalt kasumile (eeldatava või möödunud ajaperioodi põhjal) Ühikupõhine meetod kindel toetuskulu arvestatakse igale toodetavale ühikule Konkurentsipõhine meetod toetuskulude planeerimisel lähtutakse põhiliste konkurentide toetuskuludest Turupõhine meetod toetuskulud planeeritakse lähtuvalt tootmisharu keskmistest tootmiskulude ja käibe suhtest Sihtmeetod toetuseelarve määratakse vastavalt toetuse eesmärkidele ja vajadustele Katsemeetod toetuseelarve püütakse paika panna vastavalt igal turul tehtud uuringutele ja katsetele Matemaatilised meetodid toetuseelarve määratakse arvestuslikul meetodil kindlate arvutiprogrammide abil Võimaluste meetod toetusele eraldatakse niipalju raha kui antud hetkel võimalik on (tavaliselt
Kuni on tegemist ühe otsustajaga, seega ei saa kerkida probleemi, kuidas selle ainsa otsustaja poolt vastu võetud optimaalne otsustus mõjutab teiste otsustajate tegevust (või teiste selle ainsa otsustaja oma). Äritegevuses sageli püüavad kaks või enam üksteisega seotud osapoolt teha kumbki enda jaoks optimaalseid otsustusi. Näiteks tootmisettevõtte otsustused reklaami ja hinnapoliitika valdkonnas mõjutavad peale tema enda käibe ja kasumi veel ka teiste sama tootmisharu ettevõtete käibeid ja kasumit. Tavaliselt on tegemist konfliktiga otsustajate vahel. x Kui ühe mängija võit konfliktisituatsiooni lahendamisel võrdub teise mängija kaotusega, on tegemist kahe isiku nullsummamänguga ehk maatriksmänguga. x Kui mängija valib käigu oma tahte kohaselt, on tegemist isikliku käiguga. Kui mängu käigu otsustab juhus (ilm, täringuvise vms), on tegemist juhusliku käiguga (vaja teada esinemise tõenäosusi ja tulemusi
Otsesed ja kaudsed kulud Kuna põllumajandussaaduste tootmine, eelkõige taimekasvatus on olemuselt hooajaline tegevus, kasutatakse siin enamasti täiskuluarvestust. Nagu juba eelpool kuluarvestuse põhimõtetes kirjeldatud, kantakse täiskuluarvestuses otsekulud otse tooteühikule, kadukulud koondatakse kulukeskusele ja alles seejärel jagatakse valitud meetodi järgi tooteühikule. Kasutatav arvestussüsteem ei välista muidugi kulude jaotamist muutuv- ja püsielemendi alusel, mis iga tootmisharu puhul on erinevad. Taimekasvatuses kuuluvad otseste kulude hulka tootmistööliste töötasu, seemne, istikute, kütuse ja määrdeainete, väetiste ja taimekaitsevahendite maksumus, põllumasinate amortisatsioon, taimekasvatusega seotud põhivara jooksva remondi kulud jmt. 22 Loomakasvatuses kuuluvad otseste kulude hulka tootmistööliste töötasu, kasutatud söötade ja allapanu maksumus, ravimite ja seemenduse kulud,
- Tulud varadelt Fiskaal Fiskaal tähendab finantsilist. Nii eelarve kui raamatupidamise seisukohalt võib fiskaalaasta erineda kalendriaastast. Aktsiisimaks Aktsiisimakse võetakse teatud toode tarbimise korral, näiteks mootorikütus, tubakas, alkohol, mootorsõidukid, pakendid. Milleks kogutakse - et mingit tootmisharu kaitsta tollimaks makse? - et pidurdada tegevust, mida valitsus peab kahjulikuks tubaka- ja alkoholiaktsiis - et teatud tegevusi soodustada Maksusüsteemid - proportsionaalne - progressiivne - regressiivne Proportsionaalne maks Kõik maksavad samasuguse % tuludest. Tulude kasvades, kasvab sama palju ka maksukoormus.
möödunud või eeldatava läbimüügi järgi) Kasumiprotsendi meetod toetuskulud tuletatakse vastavalt kasumile (eeldatava või möödunud ajaperioodi põhjal) Ühikupõhine meetod kindel toetuskulu arvestatakse igale toodetavale ühikule Konkurentsipõhine meetod toetuskulude planeerimisel lähtutakse põhiliste konkurentide toetuskuludest Turupõhine meetod toetuskulud planeeritakse lähtuvalt tootmisharu keskmistest tootmiskulude ja käibe suhtest Sihtmeetod toetuseelarve määratakse vastavalt toetuse eesmärkidele ja vajadustele Katsemeetod toetuseelarve püütakse paika panna vastavalt igal turul tehtud uuringutele ja katsetele Matemaatilised meetodid toetuseelarve määratakse arvestuslikul meetodil kindlate arvutiprogrammide abil Võimaluste meetod toetusele eraldatakse niipalju raha kui antud hetkel võimalik on
Selle tasandi strateegilised aktsioonid puudutavad tavaliselt uute allettevõtete omandamist, uute ühisettevõtete loomist valdkondades, kus ettevõte seni ei ole tegutsenud. Peamised strateegiad on vertikaalne integratsioon, toodete mitmekesistamine ja strateegilised liidud. x Äritasandi strateegia vastab küsimusele ,,Kuidas me konkureerime?". See puudutab iga allüksust ja tootmisliini organisatsiooni sees ja keskendub klientide võitmisele ja konkurentsivõimele oma tootmisharu raames. Selle tasandi strateegilised otsused puudutavad reklaami hulka, arendus-ja uurimustöö suundi ja ulatust, muudatusi toodangu osas, uute toodete arendamist ning sisseseadet. Äritasandi strateegiad on omahinna alandamine, diferentseerimine ja fokuseerimine kindlale turunisile. x Funktsionaalse tasandi strateegia vastab küsimusele ,,Kuidas me toetame äritasandi strateegiat?" See
176. 177. Porter jõudis järeldusele, et äritasandi strateegia kujuneb viie konkureeriva jõu mõju tulemusena: 178. · Potentsiaalsete uute sisenejate poolt tekitatav oht 179. · Informeeritud ostjate võim firma üle (eriti juhul kui kogu toodangu ostab 1-2 ostjat) 180. · Tarnijafirmade positsiooni hinnaläbirääkimised 181. · Asenduskaubad teistest tootmisharudest 182. · Firmade omavaheline rivaalitsemine tootmisharu sees seda mõjutavad neli eelnevat faktorit 183. 41. Tulemusjuhtimine on strateegiline, kogu organisatsiooni hõlmav protsess organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks läbi organisatsioonis töötavate inimeste ja meeskondade tulemuslikkuse tõstmise. Tulemusjuhtimine on formaalne, informatsioonipõhine tegevus, mida juhid kasutavad, et säilitada või muuta organisatsiooni tegevust. Sellised süsteemid keskenduvad nii finants- kui mittefinantsinformatsioonile, mis
Seetõttu ei pruugi käibetõde, et kasv on alati kasulik, iga kord paika pidada. Paljudel juhtudel on kõige tähtsam strateegiline küsimus turu läbimüügi ennustamine. Strateegiline otsus, tihti investeerimisotsus, nõuab arusaamist turu liikumapanevatest jõududest. Kui koostatakse põhituru läbimüügi projekt, peab kindlaks määrama need jõud, mis seda läbimüüki võivad mõjutada. Ennustusi turu läbimüügi kohta, eriti uue turu puhul, võib teha ka sarnase tootmisharu eelnevate kogemuste põhjal. On olemas meetodeid, mis võimaldavad küllalt täpselt ennustada mitmesuguste kestvuskaupade läbimüüki. Ka toidukaupade müügi prognoosi meetodid võivad anda häid tulemusi. Minevikuandmed võivad aidata tuleviku ennustamisel ning eristada lootusi reaalsusest, kuid neid tuleb hoolikalt käsitleda. Silmnähtavad suundumused võivad olla tingitud ka juhuslikest kõikumistest või lühiajalistest majandustingimustest ning nende põhjal ei tohiks järeldusi teha
Seoses nii eduka toimimisega fondi börsil, ettevõtte peab kindlasti selle alaga edasi tegelema. Üldiselt võib märkida asjatundliku ettevõtte juhtimist. 26 8 SUHTARVUDE ANALÜÜS Finantssuhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Suhtarvuanalüüsi kasutades saab esile tuua finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi. Ettevõtte finantssuhtarve võrreldakse möödunud perioodi vastavate suhtarvudega, uurimaks finantsseisukorra muutumist, ja teiste selle haru ettevõtete finantssuhtarvudega, selgitamaks oma positsiooni teiste ettevõtete hulgas. Suhtarvuanalüüsi peetakse finantsanalüüsi põhiinstrumendiks.
(äritasand) 3. Funktsionaalne tasand 4. Globaaltasand Korporatsioonitasand Mis äris me peame olema? -organisatsioon kui tervik Peamised strateegiad: -kasvustrateegia -stabiilsus -kokkuhoiustrateegia -kombineeritud strateegia Äritasandi strateegia Kuidas me konkureerime? Puudutab: -iga äri allüksust ja tootmisliini organisatsiooni sees -keskendub klientide võitmisele -keskendub konkurentsivõimele oma tootmisharu raames Funktsionaalse tasandi strateegia Kuidas me toetame äristrateegiat? Puudutab: Kõiki olulisemaid osakondi Sisaldab kõiki põhilisi funktsioone nagu finantsid arendustöö tootmine uurimistöö Kasvustrateegia valimisel oluline: ·uute klientide võitmine ·vigade vähendamine teenindamisel ·konkurentsivõimelise hinna pakkumine Märksõna: "doing things right"
40. Viie konkurentsijõu mudel (M.Porter) Arvestada tuleb: 1.potentsiaalsete uute sisenejate poolt tekitatavat kahju 2.informeeritud ostjate võimu firma üle, eriti juhul, kui kogu toodangu ostab ära üks või kaks suurt ostjat. 3.tarnijafirmade positsiooni hinnaläbirääkimistel. Mõjukaks võib kujuneda mingi materjali ainutarnija, kui sellele materjalile on palju nõuandjaid. 4. Teiste tootmisharude poolt väljaantavad asendustooteid. 5.Firmade omavahelisi rivaalistsemisi tootmisharu ees, kus püütakse üksteisest reklaamiga üle trumbata, ( seda mõjutavad kõik 4 eelmist) 41. Tulemusjuhtimise mõiste Tulemusjuhtimise lähtekohaks on organisatsioonide vajadus olla edukas oma (strateegiliste) eesmärkide saavutamise tähenduses, st: • kuidas seada olulisi, piisavalt nõudlikke eesmärke? • kuidas nende saavutamist mõõta, hinnata? • kuidas motiveerida töötajaid kõigis nendes protsessides osalema, eesmärke saavutama (kui ka ületama)? jne.
murenemine. - Murenemise tähtsus-looduses tekivad setted,muld,muutub pinnamood.Muld on elukohaks paljudele organismidele,tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed,millest omakorda toituvad loomad ja inimesed.Taimed kinnituvad mulda nt.sügavjuurestik hoiab püsti kõrgekasvulisi taimi.Lisaks talitleb muld ökosüsteemis filtrina st. Puhastab õhku ja vett.Muld on asendamatu loodusvara,põllumajanduse peamine tootmisharu. - Leostumine-vees lahustuvate karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullas. - Karstumine-kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehhaanilisel toimel,mille tagajärjel tekivad pinnavormid. - Mineraliseerumine on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsamateks mineraalaineteks - Humifitseerumine on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja
Raha ja raha ekvivalentide muutus -5 Nagu näha rahavoogude aruandest ja kasumiaruandest, selgus, et ettevõte töötas kasumiga, kuid raha tegelikult ei jätkunud. Aruande aasta jooksu soetati uusimseadmeid ja neid põhiliselt laenude arvelt. 2.5. FINANTSSUHTARVUD Finantssuhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi.
Ettevõtted Eestis vabastatud investeeritud kasumi pealt makstavast tulumaksust. Veel maksab töötaja makseid Töötuskindlustus 2% Kohustuslik kogumispension 2% Tööandja maksab Sotsiaalmaks 33% * 20% pensionifondi, 13% haigekassa Töötuskindlustus makse 1% Kaudsed maksud Käibemaks 20% - lisandub kauba või teenuse ostmisel Aktsiisimaks - lisatakse kaupadele, mile tarvitamist soovib valitsus piirata * kütus 0,42%, alkohol, tubakas, elekter, pakend Tollimaks - mingi tootmisharu kaitsmiseks Hasartmängumaks Raskeveokimaks Kohalikud maksud Reklaamimaks Teede ja tänavate sulgemismaks Mootorsõidukimaks Loomapidamismaks Lõbustusmaks Parkimismaks Maksukoormus Maksude osatähtsust riigi majanduselus näitab maksukoormus, mida väljendatakse riiklike maksude suhtena SKPsse. Eestis on maksukoormus ca 33 % SKPst, mis on EL raames madal, OECD raames keskmine. Inflatsioon raha väärtuse ehk ohtujõu langus. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb.
osade ja metallkerede ning eri potentsiaaliga osade vahel, mis peab olema vähemalt 1,0 M. Regulaatoritel ja kaitseseadistel tuleb välja reguleerida vastavad sätted. Seadistamine tähendab seadme kindlatele parameetritele reguleerimist, häälestamist. Kaitseaparaatide kindla rakendumise tagamiseks seadet ohusta- vates olukordades tuleb neid enne kasutuselevõtmist ja ekspluatatsiooni käigus ette nähtud tähtaegadel teimida. Tähtajad määratakse tavaliselt kindlaks vastava tootmisharu kohta kehtivate elektriseadmete ekspluatat- sioonieeskirjadega, sõltuvalt töö- ja keskkonnatingimustest. Maksimaalne vaheaeg ekspluatatsiooniliste teimide vahel ei või ületada kolme aastat. Kui käitatav seade mingil põhjusel vahetatakse, tuleb kaitseseade uuesti teimida. Üldiselt teimitakse kaitseseadiseid samaaegselt kaitstava seadme jooksevremondiga. Teimimisel imiteeri- takse seadet ohustavat olukorda ja seatakse kaitseseadise raken- dusparameeter (vool, pinge, temperatuur..
1 Arutle, miks on strateegilist juhtimist vaja ja milline on strateegilise juhtimise eesmärk. Millised on ettevõtte strateegia koostamise alused? Strateegiline juhtimine ehk pikemalt ettevaatav planeerimine. Kunagi ajaloos oli sõjategevusega seotud. Põhiliselt kasutatakse suuremates ettevõtetes, kuid on võimalik edukalt rakendada ka väikeettevõtluses. Strateegilise juhtimise protsessi 4 põhietappi - strateegiline analüüs ehk positsioneerimine; analüüsitakse EV sise- ja väliskeskkonda, et panna paika enda positsioon keskkonnas ning strateegilised tegurid, mis võivad tulevikus EV positsiooni mõjutada. Analüüsi abiga enda positsioneerimine peab andma vastuse, kuidas väliskeskkond kõigi oma muutujatega võib ettevõtet mõjutada, millised on ettevõtte enda võimekused ja võimalikud piirangud ning kuidas mõjutab EV tegevus erinevaid huvigruppe. Enne analüüsi juurde asumist sõnastada äriidee, ettevõtte visioon ning osaliselt ka missio...
Reklaamiõpetuse eksami küsimused ja vastused. 1.Mida tähendab mõiste reklaam? Termin reklaam tuleb ladinakeelsest sõnast reclamare, mis tähendab karjuma,vastu hüüdma. Reklaam-see on ideede, kaupade või teenuste mitteisiklik tutvustamine ja propaganda tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot, televisiooni, ajalehti, müürilehti, postitatavaid prospekte, bussiplakateid, katalooge, tetamikke, programme, ringkirju jms. Reklaamitööd on samastatud tihtipeale kogu turundustegevusega. Tegelikult on reklaam vaid müügitoetuse üks meetmeid, kusjuures toetus on turunduse kui terviku osa. Reklaam võib olla suunatud tootele või tootjale. Tootereklaam on tootja või turustaja sõnum toote toetamiseks, millega tuuakse esile konkreetse toote omadused, funktsioonid, harud, eelised ja mud aspektid. Tootjareklaam loob soodsa pildi ettevõttest ja tema toodetest ning ei ole mõeldud mingi ühe toote müümiseks. Reklaam on marketingi ning promotsioonitegevuse üks osa...
pikaajaline arengukava (3 ja rohkem aastat) – kirjeldatakse üldiselt, mida ettevõte soovib saavutada: ettevõtte suurus, toodang, tehnoloogia, kvaliteet, turg (uued turud, osatähtsus, hind). 4. Majanduskeskkond 4.1. Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus (valitud tegevusala reguleerimine, litsentside vajadus, maksud jms). 4.2. Makromajanduslikud tendentsid – kuidas need mõjutavad antud tegevusala (nt sissetulekute tõus, inflatsioon jne). 4.3. Tootmisharu (tegevusala) arengutendentside analüüs. 4.4. Ressursside olemasolu. (Käsitleda vaid selles osas, mis on oluline antud ettevõttele). 4.4.1 Vesi – lähtekoht ja kvaliteet. Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas piisab ka tegevuse laiendamiseks? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine tõstaks toodangu omahinda (kui palju)? 4.4.2 Kanalisatsioon, jäätmemajandus – kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine, kuidas
varjetingimused on paremad. ● Segametsa kasvatamine on reeglina väiksema riskiga, seda nii metsakasvatuslikus kui majanduslikus mõttes. Otsustades ühe kindla puuliigi kasuks mingil kasvukohal, võib hiljem selguda, et antud liik ei sobi seal kasvatamiseks ning puistu kui selline võib hävida või osutub ta loodetust vähemproduktiivseks. Ka majanduslikus mõttes on puhtpuistu kasvatamine riskantsem, sest metsandus on väga pikaajaline tootmisharu. Raieküpse metsa kasvatamiseks kulub ümmarguselt sada aastat. Väga raske, kui mitte võimatu, on prognoosida olukorda puiduturul saja aasta pärast (milliseid puuliike vajab puidutööstus 100 aasta pärast?). Kasvatades segapuistut, väheneb risk puuliigi valikul. 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. Rohelised taimed sh. ka puud saavad kasvada ja areneda tänu võimele fotosünteesida orgaanilist ainet. Fotosünteesiprotsess
Minimaalselt tuleb tagada ka IT-valdkonda reguleerivatest seadustest kinni pidamine. Tööprotsesside juhtimine eeldab inimeste (kunstnike!) juhtimist ning tootmise ehk tööprotsesside korraldamist. Juht vastutab igasuguse ressursi eest – nii varalise kui inimressursi eest. Igasuguse ressursiplaneerimise alus on adekvaatne informatsioon eksisteerivast olukorrast ja selge tulevikuvisioon – strateegia, äriplaan, projektiportfell jne. Ehk siis – Samuti nagu mõne tootmisharu juht peab ka IT juht teadma kõigest natukene ja juhtima teisi inimesi (oma ala spetsialiste). Ta annab osaliselt oma töö teistele teha kuid vastutus jääb talle. Ta peab olema innovaator ja tagama ka turvalisuse süsteemides. Peaeesmärgiks on tööprotsesside korraldamine. Inimeste juhtimise juures peab ka motiveerima inimesi. Mis on IT juhtimine? IT juhtimine = IT strateegia väljatöötamine ja selle ellu viimine.
Käsitle järgnevaid küsimusi: Milline on antud ettevõtmist reguleeriv seadusandlus (litsentside vajadus, maksud jms)? Millised piirangud või soodustused eksisteerivad? Millised on üldised ja üleriigilised (makromajanduslikud) tendentsid (nt sissetulekute tõus, inflatsioon, pankade krediidipoliitika, riiklikud toetusmeetmed jne) ning kuidas need mõjutavad antud tegevusala? Millised on valitud tootmisharu (tegevusala) arengutendentsid? Ressursside olemasolu. Käsitle vaid ulatuses, mis on oluline antud ettevõttele. Näiteks: Kohalik olukord. Kohalikud maksud, kohalike elanike ja ettevõtjate hoiakud, kohalike omavalitsuste hoiakud ja otsustused. Infrastruktuur, kommunikatsioonid. Asend peamiste maanteede, raudteede ja sadamate suhtes; telefoni-, raadio-, tv-levi; torud, juhtmed (kaablid) jmt. Vajalikud liitumislepingud ja investeeringud.
· Nähtust, kus ühe firma poolt läbiviidud hinnamuutus või mõni muu tootmisotsus mõjustab teiste firmade majanduskäitumist nimetatakse firmade vastastikuseks sõltuvuseks. · Monopol suudab müüa 12 tooteühikut hinnaga 8 krooni tükk, 11 ühikut hinnaga 9 krooni tk ja 10 ühikut 10 krooni tükk. Seega on 11-nd ja tooteühiku müügist saadud piirtulu -1 ja 12-nda piirtulu -3 krooni. Tee õige valik! · Kui täielikult konkureeriv tootmisharu monopoliseeritakse, oleks tulemuseks: o Suurem tootmismaht ja madalam hind o Suurem tootmismaht ja kõrgem hind o Väiksem tootmismaht ja madalam hind o Väiksem tootmismaht ja kõrgem hind · Oligopoli murtud nõudluskõvera mudel aitab selgitada, miks: o Iseloomustavad oligopoolset haru kõrged sisenemisbarjäärid o On oligopoolses harus tavaliselt väike arv firmasid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Teedeinstituut Veonduslogistika õppetool Kristi Alunurm Lendude hilinemisest põhjustatud kulude juhtimine Estonian Air AS näitel Magistritöö Juhendaja: Professor Ott Koppel Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 4 1. Estonian Air AS ........................................................................................................ 6 1.1. Ettevõtte tutvustus.............................................................................................. 6 1.2. Hilinemiste statistika....................................................................................
Monopol on ebaefektiivne, sest soovib toota turule alati väiksemat kogust kaupa kui tema kasutuses olevad tootmisressursid seda võimaldaksid. Monopoli tekkepõhjused: Sisenemisbarjäärid.takistavad teiste firmade pääsu tootmisharru. seaduslikud piirangud patendid majanduslikud piirangud firma suurus, mis võimaldab tehnoloogiat täiustada.Kontroll mõne sisendi või tehnoloogia üle (vajaliku ressursi ainuomandus). Mastaabiökonoomia-Kui üks firma suudab valmistada tootmisharu kogutoodangu madalama kuluga, kui seda teeksid kaks või rohkem firmat, on tegemist loomuliku monopoliga Loomulik monopol-Suudab majanduses pakkuda kaupu ja teenuseid efektiivsemalt kui seda teeks konkurentsiturg.Vesi ja kanalisatsioon, raudtee, elektrienergia, sadam Konkurentsitõrked ·Ideaalne on täieliku konkurentsi turg ·Mittetäielik turg ei taga majanduses efektiivsust, seega esinevad konkurentsitõrked
pikaajaline arengukava (3 ja rohkem aastat) kirjeldatakse üldiselt, mida ettevõte soovib saavutada: ettevõtte suurus, toodang, tehnoloogia, kvaliteet, turg (uued turud, osatähtsus, hind). 4. Majanduskeskkond 4.1. Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus (valitud tegevusala reguleerimine, litsentside vajadus, maksud jms). 4.2. Makromajanduslikud tendentsid kuidas need mõjutavad antud tegevusala (nt sissetulekute tõus, inflatsioon jne). 4.3. Tootmisharu (tegevusala) arengutendentside analüüs. 4.4. Ressursside olemasolu. (Käsitleda vaid selles osas, mis on oluline antud ettevõttele). 4.4.1 Vesi lähtekoht ja kvaliteet. Kas vajalik varu rahuldab momendi vajadusi ja kas piisab ka tegevuse laiendamiseks? Kas veevarude kättesaadavuse organiseerimine tõstaks toodangu omahinda (kui palju)? 4.4.2 Kanalisatsioon, jäätmemajandus kuidas korraldatakse reovee ärajuhtimine,
18901913 toimus tööstuse struktuuris hulk muutusi. 1890. aastate alguses olid Eesti kuus tähtsaimat tööstusharu tekstiili-, metalli- ja masina-, puidu-, mineraalainete töötlemise, toiduaine- ning paberi- ja tselluloositööstus. Tervikuna oli enne I maailmasõda majanduslikult aktiivsest elanikkonnast 63% hõivatud põllumajanduses, 15% tööstuses ja 22% teistes majandusharudes (sides, transpordis, teeninduses). Tähtsaim tekstiilitööstuse tootmisharu, puuvillatööstus, valmistas ülevenemaalise tööjaotuse raames puuvillast lõnga Lódi piirkonna tekstiiliettevõtete ning toorriiet Peterburi ja Moskva sitsivabrikute tarvis. Üle 1 miljoni mehelise Vene armee pidev vajadus mundrite ja tekkide, telkide ja sõjaväevarustuse pakkekottide järele tagas Eesti kalevi-, puuvilla- ja linatööstuse toodangule kindla turu. Metalli- ja masinatööstus suutis säilitada 19-protsendilise osakaaluga teise koha, vaatamata 20
TARTU ÜLIKOOLI ÕIGUSTEADUSKOND TALLINNAS ( ÕIGUSINSTITUUT) ÕPPEMATERJAL ÕPPEAINES SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE külalisõppejõud Raissa Kokkota MAJANDUSE JA MAJANDUSTEADUSE OLEMUS, ANALÜÜSIMISE MEETODID JA VAHENDID 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus 1.2.Mikroökonoomika ja makroökonoomika 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid 3.Turg ja majandus 3.1.Majandusagendid 3.2.Majandussektorid 3.3.Tulu ja kulu ringkäik 4.Majandusteadlaste töö majanduse analüüsimisel 4.1.Teaduslik meetod = positivistlik ja normatiivne analüüs 4.2.Teooriad ja mudelid 4.3.Majandusanalüüsi keeled 4.4.Tüüpilised vead ehk eksi järeldused 5.Tootmisvõimaluste kõver 5.1.Olemus ja graafiline kujutamine 5.2.Tootmisvõimaluste kõvera nihked 5.3.Alternatiivkulu 1.Majandusteaduse olemus 1.1.Majandusteadus TEADUS - teadmiste süsteem, hulk, mis genereerib uusi teadmisi. MAJANDUSTEADUS - * ökonoomika, inglise .keele...
Aruande aasta jooksu soetati uusimseadmeid ja neid põhiliselt laenude arvelt. 19 Tehnikagümnaasium 2.5. FINANTSSUHTARVUD Finantssuhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi.
Aruande aasta jooksu soetati uusimseadmeid ja neid põhiliselt laenude arvelt. 19 Tehnikagümnaasium 2.5. FINANTSSUHTARVUD Finantssuhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi.
Aruande aasta jooksu soetati uusimseadmeid ja neid põhiliselt laenude arvelt. 19 Tehnikagümnaasium 2.5. FINANTSSUHTARVUD Finantssuhtarv on kahe või enama aruandelise näitaja jagatis, mida väljendatakse kordades, protsentides, päevades või kroonides. Saadud suhtarve võrreldakse normidega. Normideks võivad olla antud tootmisharu keskmised näitajad, konkurentide keskmised näitajad jne. Andmeid normide kohta on võimalik hankida Eesti Statistikaameti väljaannetest nagu: · "Ettevõtte majanduslikud näitajad" aasta bülletään; · "Rahandussuhtarvud", milles tuuakse ära suhtarvude kvartiilid ja mediaan; · "Ettevõtte finantsnäitajad" kvartaalne bülletään Suhtarvuanalüüsi abil on võimalik tuua välja finantsnäitajate seoseid ja teha nende alusel võrdlevat analüüsi.
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ü...
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
Tootjate jäätmekäitluse alase vastutuse suurendamine. Mõned tootjad on jäätmekäitlusega tegelenud juba kaua aega. Näiteks 1947. aastal villis USA karastusjookide tööstus 100% oma toodangust klaaspudelitesse. Tarbijad maksid jooke ostes esmalt pudeli eest nn panditasu, mille nad hiljem taarat tagastades tagasi said.Tagastatud taara pesti seejärel puhtaks, täideti uuesti ning saadeti müüki. Ent 1970-ndatel aastatel muutis alumiinium- ja plastpakendi kasutuselevõtt seda tootmisharu põhjalikult. Tarbijale sai meelepäraseks see, et ta ei pidanud taarat tagastama ning tootjad hoidsid kokku selle pealt, et ei pidanud tagastatud taaraga tegelema. Lisaks pääseti ka senisest 20 kohustusest pudeleid pesta ning nende seisukorda kontrollida. Nii muutus karastusjookide taara äraviskamine tavaks (Kohaliku Iseseisvuse Instituut, 2002). Äravisatud alumiiniumpurgid ja plastpudelid hakkasid keskkonnakaitsjates muret tekitama,
NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, ...
varjetingimused on paremad. * Segametsa kasvatamine on reeglina väiksema riskiga, seda nii metsakasvatuslikus, kui majanduslikus mõttes. Otsustades ühe kindla puuliigi kasuks mingil kasvukohal, võib hiljem selguda, et antud liik ei sobi seal kasvatamiseks, ning puistu kui selline võib hävida või osutub ta loodetust vähemproduktiivseks. Ka majanduslikus mõttes on puhtpuistu kasvatamine riskantsem, sest metsandus on väga pikaajaline tootmisharu. Raieküpse metsa kasvatamiseks kulub ümmarguselt sada aastat. Väga raske, kui mitte võimatu, on prognoosida olukorda puiduturul saja aasta pärast (milliseid puuliike vajab puidutööstus 100 aasta pärast?). Kasvatades segapuistut, väheneb risk puuliigi valikul. 3. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. Rohelised taimed sh. ka puud saavad kasvada ja areneda tänu võimele fotosünteesida orgaanilist ainet. Fotosünteesiprotsess toimub taimede rohelistes osades (lehtedes, okastes)
varjetingimused on paremad; * Segametsa kasvatamine on reeglina väiksema riskiga, seda nii metsakasvatuslikus (1), kui majanduslikus (2) mõttes. (1) Kui otsustatakse ühe kindla puuliigi kasuks mingil kasvukohal, aga hiljem selgub, et antud liik ei sobi seal kasvatamiseks, võib puistu kui selline hävida või osutub ta loodetust vähemproduktiivseks. (2) Ka majanduslikus mõttes on puhtpuistu kasvatamine riskantsem, sest metsandus on väga pikaajaline tootmisharu. Raieküpse metsa kasvatamiseks kulub ümmarguselt sada aastat. Väga raske, kui mitte võimatu, on prognoosida olukorda puiduturul saja aasta pärast (milliseid puuliike vajab puidutööstus 100 aasat pärast?). Kasvatades segapuistut, vähendame riski puuliigi valikul. 2. Optimaalse tootlikkusega võrastiku loomine. Rohelised taimed, sh. ka puud saavad kasvada ja areneda tänu võimele fotosünteesida orgaanilist ainet. Fotosünteesiprotsess toimub taimede rohelistes osades (puudel
ümber. Portugal, paber ja papp kuuluvad eelkõige metsaressursi mis on eksporditud, ja erinevate tööstusharude ja veskid on loodud selleks, et hooaja toodete enne seda ekspordi jaoks. Viimasel ajal, tohutu maa-metsaala on kadunud Portugal tingitud metsatulekahjude mis mõjutas negatiivselt tootmist papist kui kodumaise toodangu ei vastanud nõudmistele. Statistika näitab, et alates 1997 aastast paberi ja papi tootmisharu on näidanud ülespoole tõusu tootmise graafikus. Alates 2003 tootmise tase on jälle kasvanud ja aastatel 2003 ja 2004, on registreeritud kokku 4% müügi kasvu. See on tingitud laienemisest eksporditurul. 158 KALAPÜÜK PORTUGALIS Kalapüük on Portugalis kallihinnaline meelelahutus, mida paljud võtavad täiesti tõsiselt. On
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
