Ettevõtlus vormiks on FIE ja Tulundusühing Haabneeme: Hoolimata et Haabneemes oli varasemalt Kirovi kalurikolhoos, ei ole tegutsevat kalandusettevõtet Metsandusettevõtted Leppneeme: Metsaala looduskaitselist ja rekreatiivset väärtust suurendab oluliselt RMK Anija (metsandusettevõte, ma eeldan) metskonna Viimsi metsandiku 36. kvartalis asuv inimtegevusest vähemõjutatud rabamets ja siirdesoo männik. Tootmisettevõtted Leppneeme: Leppneeme külas tagab käesoleval ajal veevarustuse kolm lokaalset veevärki.; Lageraie, et toota uusi ehituskrunte. Haabneeme: Erinevad väiketootmised (nt. Viimre, Viimsi keevitus) Traditsioonid Leppneeme: Jaanituli Jaanitulel võisteldakse naaberküladega: Randvere, Tammneeme, Kelvingi...Talgud; Mardi- ja Kadripäevade kombed; Katkenud on laste jõulupidude
Linnade laienemine ja sisestruktuur Linnad jagunevad sektoriteks, mis kujunevad sõltuvalt ma hinnast ja keskuse kaugusest. Vanades ühe keskusega linnades eristatakse järgmisi linnaosi: 1.kesklinn, 2.üleminekupiirkond, 3.vana tööstuspiirkond, 4.madala maksumusega elurajoonid, 5.kõrge maksumusega elamurajoonid, 6.uuskeskus, 7.uus tootmise piirkond, 8.uus tööstuspiirkond, 9.vanad ja keskklassi elamurajoonid, 10.eeslinn ja 11.regeneratsiooniala endises agulis või tööstusalal. Kesklinnast mis on parima kättesaadavusega saab kaubandus- ja kontoritsoon ehk nn. Ärila Linna sisestruktuuri mudelid ühe keskusega ühe keskusega ringmudel sektormudel mitme keskusega sektormudel Kesklinna ümbritseb harilikult üleminekutsoon, varasem agul ja tööstusvöö segahoonestuse, elamute, kontorite, kaupluste ja teenindusettevõtetega. Põllumajandusajastu linn: Iseloo...
Müra ja muusika mõju inimesele MIS ASI ON MÜRA ? Nähtamatu, lõhnatu, maitsetu, käegakatsutamatu. MÜRA, see on tänapäeva elu painaja. Masinamüra mõju hakkas ilmsiks kuulmiskahjustusi. Kuid isegi saama, kui linnakodanikud, kes ei elanud vabrikute vabrikutöölistel läheduses, kaebasid, et neil on aina tekkis raskem rahu leida. Teadete kohaselt on mürareostus praegu tuhat korda suurem kui ajal enne ühiskonna motoriseerimist. Inimkõrv on vähem tundlik madalatele sagedustele (alla 1000 Hz) ja tundlikum kõrgetele sagedustele. MÜRA TUGEVUSE KATEGOORIAD I KATEGOORIA - looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja tervishoiuasutuste puhkealad ...
Rahvas ühe riigi piires elavad inimesed Rahvus Ühtset keelt ja kultuuri omavad inimesed Migratsioon rahvaränne emigratsioon sisse ,Immigratsioon välja Remigratsioon tagasipöördumine , naasmine kodumaale Rahvastiku paiknemise mõjutegurid · Kaugus merest (merel tavaliselt lähemal) · Kliima soojas elatakse aga mitte kõrb · Reljeef- tasastel aladel · Majanduslik olukord riigis Sündimuse mõjutegurid Arenenud riik Arengumaa Naiste vanus kõrgem, Vanus madalam, pole pereplaneerimine tähtsam, erilist planeerimist Majanduslikud võimalused suuremad, Demograafilised ülemineku etapid . Traditsiooniline rahvastiku tüüp Kõrge sündmus ja suremus , Keskmine eluiga 35 a. haigused , näljahädad , rahvaarv ei kasva 1. demograafiline plahvatus 2.sündimus väheneb 3.kaasaegne etapp , sünnib ja sureb vähe Rahvastiku püramiidi iseloomustus · Kui suure osa moodustavad lapsed ...
Muusika ja füüsika Muusika (vanakreeka sõnast 'muusade kunst') on üks kaunitest kunstidest, mille materjaliks võivad olla muusikalised helid, mürad ja konkreetse loodus- või inimkeskkonna helid. Muusika mängib olulist rolli igas ühiskonnas ja kultuuris. See on oluline osa kõigis eluvaldkondades, sealhulgas erinevate sotsiaalsete, religioossete, puhke-ja kultuuri üritustel. Paljud inimesed veedavad palju aega päevas muusikat kuulates või mängides muusikariistu. Muusika võib mõjutada ja reguleerida meie meeleolu ja emotsioone. Samuti on leitud, et muusika on oluline laste arengul. Kuidas muusikat tajutakse ja toodetakse ja kuidas see meid mõjutab, saab uurida teaduslike meetodite abil. Muusika tunnetus on interdistsiplinaarne valdkond, mis uurib seost muusikaga, inimmõistusega ja kultuuriga. See kehtestab uusimaid tehnoloogiaid ja uurimismeetodeid uurida paljusid erinevaid muusikaga seotud küsimusi ...
Taastuvenergial on ka negatiivseid külgi. Tuuleenergia tootmisel oleks üks negatiivne aspekt see, et turbiine saab kasutada vaid sobiva tuule korral. Kui tuul on liiga vaikne või liiga vali, siis ei saa energiat toota. See aga tingib selle, et tuuleenergia on ebastabiilne. Kui tuul ei puhu, siis ei ole kuskilt ka energiat võtta. Elekter on aga see, millele tänapäeva kaasaegne ühiskond üles ehitatud on. Haiglad, tootmisettevõtted, kauplused ja sajad miljonid kodud - kõikjal kasutame elektrit ning meile on oluline, et see oleks stabiilne. Tuuleenergia aga alati ei suuda seda meile garanteerida. Tuul on küll tasuta, kuid sellest elektri saamiseks peavad olema hiiglaslikud turbiinid. Tuuleturbiinide ehitamine on aga kallis ja pärast eluea lõppu peab need ka utiliseerima. Tuuleparkide negatiivseks mõjuks on ka, et nad rikuvad maastiku ilmet, tekitavad müra ning segavad televisiooni ja raadiosidet
Pendelränne – liikumine alalise elukoha ja töökoha vahel. 11. Linnastumine Linnastumise tase on kõrge, kuid linnastumise tempo on aeglane ehk linnad suurenenud ainult sisserändavate inimeste tõttu. Samuti on iive väga väike või negatiivne. 11.1 Linnad infoajastul Info- ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb; tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse; uued töökohad tekivad; vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse; eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid. 12. Linnastumisega kaasnevad keskkonnaprobleemid Prügi kuhjumine; liiklusummikud; müra; maapinna reostus; põllumajandus- ja metsamaa vähenemine; õhusaaste; liigne vee ja energia tarbimine. 13. Rahvastikupoliitika
otsuste vastuvõtmisega 4.) Kes juhib laotööd ning selle õigeaegse teostamise eest? • Laojuhataja laotöötaja klient 5.) Mis laod on hulgilaod? jaotusterminal • imporijate ja hulgimüüjate laod vahelaod 6.) Milliste ladude puhul on ehitamise ja laiendamise kriteeriumid suhteliselt universaalsed? tootmise ladude puhul jaekaubanduse ladude puhul • hulgikaubanduse ladude puhul 7.) Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted • ekspedeerijad,vedajad, raudtee ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted 8.) Millised on laonduse kolm olulisemat komponenti? lao personal, tööaeg, töö kvaliteet lao seadmed, lao inventar, lao personal • lao ruum, lao seadmed, lao personal 9.) Kaupade väikse ringlemissagedusega laos on selle efektiivse toimimise seisukohalt kõige olulisem • hoiustamise efektiivusus töö tootlikus ja efektiivsus
privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust kannab kas täielikku või osalist vastutust vastavalt sellele, mida sätestab nende vahel sõlmitud leping või vastavad rahvusvahelised eeskirjad 10
linnastumine tööstusühiskonnas- toimub kiire linnastumine, tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse, Euroopas ilmus 18 sajandi keskel, langes kokku demograafilise plahvatusega, tööstusajastu lõppedes kolis üha enam inimesi eeslinnadesse infoajastu linn- väheneb tööstustöökohtade osakaal, info- ja teadussekoris töötavate inimeste osakaal suureneb, tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse, linnade tagamaadele rajatakse rikaste inimeste elamurajonid, eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid, uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, paljud inimesed teevad kaugtööd, vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse, elanikkond jaguneb kaheks (kõrgprofessionaalid ja teenindustöötajad) 10
Klienditeenindus Kõik toimingud , mis aitavad ettevõttel toodet või teenust kliendile kättesaadavaks teha. Klienditeenindus on protsess, mis leiab aset müüja, ostja ja või logistikateenuse tarnija vahel: tellimuste töötlemine, laotoimingud, veokorraldus, arveldamine, reklamatsioonide käsitlemine jne. Klienditeeninduses on teenindamise objektid materjalivoo vahendajad – tootmisettevõtted, jaotuskeskused, jaemüügiettevõtted ja tarbijad. Kliente võivad kaubanduslikult ja logistiliselt teenindada nii tootmisettevõtted kui tarneahela vahendajad. Klienditeenindus ei tohi olla suunatud ainult tarbijale, vaid ka nendele vahehelilülidele, mis asuvad tarneahelas materjalitarnija ja tootja ning tarbija vahel. Klienditeenindus lisab tootele väärtust. Klienditeenindus kui äritegevuse funktsioon …et saavutada kliendi rahulolu müügitellimuste täitmise või
vahel: eraladu, üldkasutatav ladu või lepinguline ladu. Võimalused erinevad üksteisest kasutajapoolse kontrolli ulatumiselt. Paljud ettevõtted kasutavad nende võimaluste kombinatsioone. Eraladustamine Ettevõtte omab, rendib või liisib vajalikku laopinda. Kauba omanik korraldab lao tegevust ja kontrollib seda täielikult. Vahel on eraladu ainuke ladustamisvõimalus (ravimite, ohtlike kemikaalide jms puhul). Tavaliselt kasutavad eraladusid hulgifirmad ja tootmisettevõtted. Eraladu iseloomustab püsikulude suur osakaal ja vajadus ise ladu juhtida. Ladustamine üldkasutatavas laos Üldkasutatava lao omanik ja pidaja on sõltumatu lepingupartner, kes pakub ladustamisteemuseid rohkem kui ühele kliendile. Üldkasutatava lao pidaja omab üldjuhul ladu sadet ja tehnikat, kuid mitte laos asuvaid kaupu. See ladu peab katma oma müügi- ja turunduskulud. Lepinguline ladustamine
Väidetakse, et infoajastu linnadest kaob keskklass (töölised) ja elanikkond jaguneb kaheks: suure sissetulekuga kõrgprofessionaalid ning madalapalgalised teenindustöötajad (koristajad, lapsehoidjad, isikuteenindajad). Muugulgas kaotavad mitmed varasemad ühiskondlikust teadvusest lähtuvad käitumismallid (auto ja maja omamine kui teatud klassitunnus) endise tähtsuse ja inimeste ruumiline käitumine linnas muutub märksa mitmekesisemaks. Ennekõike tootmisettevõtted, aga üha enam ka ettevõtete peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad ummikutes vaevlevatest kesklinnadest eeslinnadesse ja veelgi kaugemale, et juurdepääs autoga oleks hõlpsam. Uuesd töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, soodustades töö ja elukohtade hajumist. Suurema kuritegevusega linnade (Los Angeles, Miami jt.) tagamaale kerkivad rikaste turvatud asumid. Üha enam infoühiskonna inimesi töötab kodus, nn.kaugtööd
· Asusid sageli veekogu ääres ja olid esialgu piiratud müüridega Linnastumine tööstusühiskonnas · Toimub kiire linnastumine · Tekivad uued linnad kaevanduste, sadamate, ülikoolide, kuurortide lähedusse · Looduvarade olemasolu on suur tegur elukoha valmimises Infoajastu linn - hajutumine linnasturuumis ja taaslinnastumine · Väheneb tööstustöökohtade osakaal · Info-ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb · Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse, vähe ruumi ja kõrged rendihinnad lükkavad väikettevõtted ja tööstuse linnast välja · Linnade tagamaale rajatakse rikkade inimeste elamurajoonid · Eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid 3. Iseloomusta linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades. LINNASTUMISE ETAPID: I - Algab industrialiseerimisega ja langeb kokku demograafilise plahvatusega ( linnastu osatähtsus
Põllumajandus Põllumajandus on majandusharu, kus tegeldakse taime ja loomakasvatusega, et saada toorainet toiduainetööstusele ja mõningal määral ka muudele tööstusharudele (naha, tekstiilitööstus jt.). Põllumajanduses on peamiseks tootmisvahendiks maa. Kaasaegne põllumajandus vajab ka mitmesuguseid teenindavaid harusid nagu tõu ja sordiaretus, maaparandus, teadusnõuanne, koolitus ja täiendõpe, toodangu säilitamine, turustamine ja reklaam, pangateenused, jpm. Nii kujuneb kompleks majandustegevusi, mis on omavahel tihedalt seotud. Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid Põllumajandusega tegelemise võimalikkuse määravad looduslikud tegurid. Paremad eeldused põllumajanduse jaoks Eestis on tasase või lainja pinnamoega, soodsa veereziimi ja piisavalt viljakate muldadega piirkondades: Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Vooremaal, Harju, Viru ja KaguEesti lavamaal ning KeskEesti tasandikul. Kuid peale looduslike tingimuste mõjutava...
tähendab tööandajale lisakohustusi- ja väljaminekuid. Samuti vajavad tööandajd koolitusi, kuidas erivajadustega inimesi tööle rakendada. Puudega ja erivajadustega inimesed vajavad tööjuures pidevat juhendamist ja jälgimist, mis tähendab tööandale lisakulutusi juhendaja või tugiisiku näol, kes ise ei tooda lisaväärtust. Füüsilise puudega inimesel on pea võimatu pääseda töökohta, kuna paljud tootmisettevõtted asuvad aastakümneid tagasi ehitatud tootmis- ja kontorihoonetes, kus puuduvad võimalused näiteks ratastooliga liikumiseks või üldse hoonesse sisenemiseks. Samas olen töötanud sellise tööandja juures, kes võimaldas süveneva kroonilise haiguse tagajärjel vähenenud liikumis- ja töövõimega inimesele spetsiaalse töötooli, mis aitas töötajal täisväärtuslikult edasi töötada. Sama tööandja võimaldas Eesti Töötukassa
---------- RVE ehk rahvusvaheline ettevõte (ehk hargmaine ettevõte ehk transnatsionaalne ettevõte)- firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel Firmade teadus- ja arendustegevus toimub arenenud riikides, ja lihtsamad tööd (detailide valmistamine jne) tehakse arengumaades, sest... a) On ettevõtteid, mille tootmisettevõtted on peaaegu kõigis riikides (Coca-Cola) b) Rahvusvahelistel firmadel on peakorter emamaal, aga tootmine ja turustus paiknevad teistes riikides c) Firmade peakorterid on maailmalinnades, kus asuvad suurimad pangad, börsid ja kust on võimalik leida kõrge kvalifikatsiooniga ja spetsiifiliste oskustega tööjõudu RVE-d kujunesid alates 16.sajandist, mil hakati huvi tundma loodusvarade ligipääsule. Hiljem
24. Muutused, mis iseloomustavad infoajastu linna võrreldes tööstusaja linnaga. Infoajastulinnas väheneb tööstustöökohtade osakaal, Info- ja teadussektoris töötavate inimeste osatähtsus suureneb. Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. Infoajastu linnadest kaob keskklass, kelleks on töölised. Elanikkond jaguneb suure sissetulekuga kõrgprofessionaalideks ja madala sissetulekuga teenindustöötajateks. Tootmisettevõtted, ettevõtete peakorterid ja infoteenindusettevõtted kolivad eeslinnadesse, et juurdepääs autoga oleks lihtsam. Uued töökohad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse, soodustades töö- ja elukohtade hajumist. Üha enam inimesitöötab kodus. Pendelrände ja transpordi intensiivsus väheneb oluliselt.
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 TÖÖ ISELOOM................................................................................................................ 2 TÖÖ TINGIMUSED ......................................................................................................... 4 KUTSENÕUDED JA EELDUSED.................................................................................. 5 TÖÖVÄLJAVAATED........................................................................................................ 6 HARIDUS JA VÄLJAÕPE.................................................................................................... 7 PALK JA MUUD SOODUSTUSED................................................................................... 8 TÖÖ ISELOOM Müügiesindaja tööl on tähtis osa selles, et tootjate ...
Tinuküla (elanike arv-7), Tõlliste (elanike arv-113), Vilaski (elanike arv-25), Väljaküla (elanike arv-66). Tõlliste valla rahvaarv väheneb iga aastaga. Uute töökohtade otsimisel rändavad inimesed linnadesse ja asuvad elama juba vastavasse omavalitsusse. Viimasel viiel aastal on rahvaarv vallas vähenenud 6% . Tõlliste vallas tegutseb 34 füüsilisest isikust ettevõtjat, 22 osaühingut, 2 tulundusühistut ja 4 aktsiaseltsi. Suurimad tootmisettevõtted on metallitööstus OÜ Otolux ja puidutööstus OÜ Muhkva. Suurimad põllumajandusettevõtted AS Laatre Piim ja OÜ Linnu talu. Kool asub Tsirguliinas, Tsirguliina keskkool (213 õpilast) ja lasteaiad Laatre lasteaed, Tsirguliina lasteaed ja Sooru lasteaed. (3) Infrastruktuur Tõlliste valla infrastruktuur on heas seisukorras. Kuna valda läbib Valga Tartu, Valga Otepää ja Valga Antsla maantee. Külasid ja alevikke siduvad teed on enamjaolt kõik asfalteeritud
J. Nevan Wright. “The management of service operations”, New York Cassell, 1999 9 KOKKUVÕTE Eesti suundumus kõrgtehnoloogilistele ja teadusmahukale ning suurt lisandväärtust andvale tootmisele eeldab ka vastavat ettevalmistust. Selle üheks osaks on tootmis- ja teeninduskorraldus. Need on tänapäeval tihedalt seotud ning ka teeninduses rakendatakse sageli tootmislikke printsiipe ja teeninduse väljundit nimetatakse tooteks. Tootmisettevõtted teevad järjest tihedamat koostööd lõppklientidega. See sunnib nõudeid täpsusatama ja mõtlema, kuida kvaliteetsemalt, tõhusamalt ning kiiremini vastata turu turu ootustele ja neid isegi ennetada. Tootja peab teadma, kuidas kliente järjest kuluefektiivsemalt teenindada. Tuleviku tootmine põhineb küberfüüsilistel süsteemidel. Need on autonoomsed tootmisüksused, mis suhtlevad omavahel eri tehnoloogiate abil, millega toodangut
elanikke linnast eeslinnadesse: 1960. aastatel hakkas Põhja - Ameerikas ja Lääne - Euroopas linnade rahvaarv eeslinnastumise (suburbanisatsioon) tõttu vähenema. 1980. aastatel algas vastulinnastumine (kontraurbanisatsioon) paljud linnaelanikud asusid elama maale. Infoajastu linn - hajutumine linnasturuumis ja taaslinnastumine · Väheneb tööstustöökohtade osakaal · Info-ja teadussektoris töötavate inimeste osakaal suureneb · Tootmisettevõtted kolivad eeslinnadesse · Linnade tagamaale rajatakse rikkade inimeste elamurajoonid · Eelistatakse linnalähedasi väiksemaid asulaid 14 Infoajastu linn: · Uued töökohad tekivad kõrgtehnoloogilistesse teadusparkidesse ja uustööstuspiirkondadesse. · Paljud inimesed töötavad kodus kaugtöö. · Vanad agulid taasasustatakse ja tööstushooned renoveeritakse. · Elanikkond jaguneb kaheks:
Terast toodavab kõige rohkem Hiina, kellele järgneb Jaapan. USA, Venemaa, Saksamaa. Hiina ja India metallurgia osakaal kasvab väga kiiresti. Vanasti ehitati kõik söe juurde, aga tänapäeval ehitatakse nad sadama linnadesse ja sinna, kus on odavat elektrienergiat või maagaasi. Alumiiniumi tootmine Kõige rohkem boksiidi on Austraalias, Guineal, Brasiilias, Jamaical ja Hiinal. Ajalooliselt tekkisid alumiiniumi tootmisettevõtted odava energia ja mageda vee piirkonda ehk jõed ja järved pidid olema lähedal. Tootmiseks on vaja ka odavat energiat ja kõige ideaalsem kohad olid mäestikud, kus kasutati hüdroenergiat. Ühed esimesed rajati Alpidete, Sotimaale ja Skandinaavia mäestikku. Tänapäeval rajatakse ettevõtted sadamalinnadesse ja põhus on selles, et tooraine tuuakse arengumaadest ja energia tuuakse kaabliga sealt, kus saab. Uued
Valitsusasutuse Pere- ja sõpruskond; d; sise ja Täielikult või Erakapitalil huvidest ja välisjulgeolek; osaliselt riigi põhinevad teenindus- maailmavaatest tingitud majanduselu; omanduses olevad ja tootmisettevõtted vabatahtlikud ühendused õigusmõistmise äriettevõtted ning finantsasutused ja huvigrupid korraldamine valija, õpilane, omanik, klient, lapsevanem, vend, sõber, tarbija, riigiettevõtte ametnik, sõdur, aktsionär, investor,
2)Eratasand => Eraeluline tegevus. >>> pere- ja sõpruskond; huvist ja maailmavaatest tingitud vabatahtlikud, organisatsioonid ja huvigrupid (laps, lapsevanem, vend, sõber jne) *Majanduslik hüve (riigi osalus eraettevõtluses): 1)Ühistasand => Riigi ettevõtlus. >>> täielikult või osaliselt riigi omanduses olevad äriettevõtted (tarbija, riigiettevõtte juht või töötaja jne) 2) Eratasand => Eraettevõtlus. >>> erakapitalil põhinev teenindus- ja tootmisettevõtted ning finantsasutused (omanik, klient, võlgnik, investor, palgatööline jne) 3. Selgita: õhuke ja paks riik. Kas Eesti on õhuke või paks riik? Põhjenda. - Õhuke riik valitsuse vähene sekkumine majandusse (liberaalriik). Paks riik valitsuse jõuline sekkumine majandusse (sotsiaalriik). Eesti on õhuke riik, kuna kodanikkude majanduslik kindlustatus sõltub neist endist. 4. Mis on ühishüve? Kuidas jaguneb (näidetega)? Millised on ühishüvede allikad?
Projekti raames rekonstrueeriti linna torustike ja Himmaste, Orasjõe, Mammaste, Sika, Peri ja Rosma külades vee- ning kanalisatsioonitorustike.(1) 1.7. Küttesüsteem Põlva valla elamuid ja tööstushooneid köetakse põhiliselt AS Põlva Soojuse katlamajadest. Nimetatud katlamajad on kaugkütte katlamajad. Vald näeb vaeva, et muuta soojamajandus säästlikumaks, ökonoomsemaks ja tõsta töökindlust. 1.8. Jäätmemajandus Põlva vallas puuduvad suured ja keskkonda saastavad tootmisettevõtted ning olulised reostusallikad. Looduse reostamine on vähenenud seoses korraldatud jäätmeveoga. Taaskasutatavaid jäätmeid kogutakse valla kogumisplatsidel ning metallijäätmeid kokkuostupunktide kaudu. Linna eramukrundi omanikel on võimalik pakendid tasuta ära anda värava tagant üks kord kuus. Haljasjäätmed saab viia kompostimisväljakule. 2012. aastal valmis Põlva valla ja linna ühine jäätmejaam. Adiste prügila suleti 2009. aastal. Valla kohustus on teha
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Kulusäästlik mõtlemine Koostas: Annika Niidas Juhendaja: lektor Tarvo Niine Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................3 Mis on kulusäästlik mõtlemine?............................................................................4 Kulutüübid.........................................................................................................5 Kulusäästliku mõtteviisi printsiibid...................................................................6 Ajalugu...................................................................................................................8 Kulusäästliku mõtteviisi strateegia ja eesmärgid...............................................
Millised on operatsioonijuhtimise ülesanded ? 1. Organisatsiooni operatsioonisüsteemi üldise arengustrateegia kavandamine ja elluviimine – millised on eesmärgid, kes on kliendid (sellest peab ettevõte lähtuma) 2. Operatsioonistrateegia ja taktika – kuidas toodame, milliste ressurssidega 3. Operatsioonisüsteemi arendamine ja juurutamine (tootmisprotsess, tootmisvõimsus, asukoht, tootearendus, standardid, töökorraldus..) 4. Süsteemi talitluse planeerimine ja kontroll plaanide täitmise üle (varude juhtimine, tarneahela juhtimine, tootmisplaanid, kvaliteedikontroll..) 5. Kvaliteedi tõstmine (kvaliteedijuhtimine, protsesside parendamine, riskijuhtimine..) Operatsioonisüsteemi sisendid ja väljundid. Muudetavad sisendid: •Materjal – kasutavad tootmisettevõtted; jaekaubandus; posti- ja transpordiettevõtted, laoteenuste pakkujad. •Info – raamatupidamisteenuse pakkujad; turu-uuringute ettevõtted; finantsanalü...
1. Turunduse mõiste ja olemus: põhilised kontseptsioonid Tekkis vajadus tooteid kas omavahel vahetada või neid müüa ja osta. Turundus hakkas arenema juba 20. sajandi esimesel poolel. Põhiseisukohad kujunesid välja alles pärast II maailmasõda. Kaasaegne turunduse definitsioon on järgmine: Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, reklaami ja jaotuse planeerimise ning teostamise protsess loomaks vahetusi, mis realiseerivad individuaalseid ja organisatsiooni eesmärke. Vajadused ja nendest tulenevad soovid, mille eest ollakse valmis maksma, moodustavad nõudluse. Öeldakse, et nõudlus on ostuvõimega kaetud soovid. Selle info põhjal saab luua vajadust rahuldava toote. Kuid sellest veel ei piisa. Edasi tuleb see toode anda tarbijale. Ja ka siin ei lõppe see protsess, vaid edasi tuleb muuta, kohendada, arendada toodet vastavalt sellele, kuidas muutuvad tarbija soovid ja eelistused. Tehingud toimuvad tu...
äriühingutele kui ka eraisikutele. Sihtgrupiks on meil: - kõrgema sissetulekuga kiire eluviisiga inimesed, kellel puudub aeg ja soov oma pesu ise pesta; - inimesed kellel puudub kodus pesumasin või ei saa selle ostu endale lubada; - üksikud poissmehed, kellel puudub harjumus oma pesu ise pesta; - paljulapselised pered, kellel puudub aeg, et pesu pesta: - majutusettevõtted; - toitlustusettevõtted; - tootmisettevõtted (töörõivaste puhastus); - lasteaiad; - juuksurisalongid; - tervisekeskused (SPA) - haiglad; - ehitusfirmad; - igasugused teenindusettevõtted jne. Kliendid on meil jagatud järgmistesse gruppidesse: - klientide asukoha järgi; - kliendid, kes kohal käivad; 3 - kliendid, kelle juurde peab ise minema (uksest-ukseni);
Rahvusvahelised jaotusstruktuurid Põhiveod tehakse tootjate ja keskladude vahel, samuti ka kesk- ja jaotusladude vahel. Veetavad kaubakogused on suured ning veoteekonnad pikad. Tavapäraselt pööratakse põhivedude korraldamisel tähelepanu lastiruumi ja/või veovahendi ja veoühiku kandejõu maksimaalsele kasutamisele ja veomarsruudi valikule. Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (terminalidest ja ladudest) saajatele, kelleks on enamasti jaekaubandus, aga ka muud edasimüüjad ja tootmisettevõtted. Enamasti on tegemist kohalike ehk riigisiseste vedudega. Jaotusvedudena käsitletakse ka euroliidus naaberriikide ja lähiriikide vahelisi vedusid, mille puhul paikneb jaotusladu või terminal ühes riigis, saajad aga teises. Jaotusvedude puhul on põhiveoga võrreldes märksa suurem tähtsus logistilise teenindamise näitajatel: tarneaeg, tarnesagedus, tarne täpsus, tarne paindlikkus jne. Hub-and-spoke süsteem
põhimõte: kasuta madalaimat t/km hinda. Dramaatiline ladude arvu kasv põhjustas laovarude, tellimis- ja transpordikulude kasvu ja rakendas nõudluse prognoosi. 1960.aastal oli Soomes 320 ladu. 1987 aastaks oli nende arv langenud 32-ni. 90-ndate lõpuks oli ladusid 10. Põhimõte ,,teha kõike ise" hakkas murenema alles 70-ndate keskel, kui allhanke tähtsus firma hankestrateegias tugevnes. Ka vedusid hakati tellima transpordifirmadelt. Alles 80-ndatel mõistsid tootmisettevõtted, et info- ja materjalivoo eraldatuse tõttu ei saada piisavat ülevaadet jaotussüsteemist. Samas oli veel 90.aastatelgi Soomes ja mulaj Euroopas levinud seisukoht, et heal firmal peab kaup alati laos olema; Laod on jõukuse mõõdupuu jne. 15. Lükkamise meetodi põhi märksõnad. Jaotusfirmade turundusstrateegiad loodi lükkamise põhimõttel. Lükkamine on traditsiooniline meetod, mille puhul toode läheb hankimisel, tootmisel või jaotusel järgmisse staadiumisse mitte
Jamaica Kanada Brasiilia Austraalia Lääne-Euroopa Rauametallurgia · kuni 20. sajandini koondus tootmine peamiselt rauamaagi või söe leiukohtadesse · nüüdsel ajal on tootmisettevõtted ümber paigutunud odava elektri piirkondadesse ja sadamalinnadesse, kuhu maak sisse veetakse Alumiinium · varasemal ajal koondus tootmine peamiselt mägistesse piirkondadesse, kus oli odav hüdroenergia · tänapäeval sulatatakse alumiiniumi ka sadamalinnades, kuhu on odav maaki vedada või suurte gaasijuhtmete kui odava energiaallika läheduses Autotööstus Fordism igaks juhuks tootmine Toyotism õigeks ajaks tootmine
tasemetega. See kehtib ka masinate kohta, mis on kujundatud viisil, mis sõltuvalt turu vajadustest suudab toota mitmesuguseid tooteid väiksemates või suuremates kogustes, võimaldades ettevõtetel masinaid ja käsitöölisi odavalt müüa, ilma et oleks vaja investeerida spetsialiseeritud seadmetesse iga kord, kui nad soovivad turule uue toote käivitada. (10) Praktikas peavad nii JIT kui ka kuusäästlik tootmisettevõtted edukaks rakendamiseks arvestama arvukate tingimustega. Nende hulka kuuluvad väikeste valmistoodete partiide hoidmine, kohesed seadistused ja üleminekuajad, tootekvaliteedi kontrollimine tõhusalt ja tõhusalt ning tootmisprotsessi väljatöötamine, mille eesmärgiks on vähendada jäätmeid ja maksimeerida mis tahes tööjõu tõhusust. (10) Kokkuvõte Tänaseks päevaks on kulusääslik mõtteviis ja tegutsemine levinud enamikku tootmis- ja teenindusharudesse
neid hinnata, tutvustada ja demonstreerida tooteid, vastata küsimustele ja vastuväidetele, sõlmida tehinguid ning luua ja süvendada suhteid. Kõige kõrgem prof. aste. i. Tarbijaturu müügiesindaja - kes käivad “ukselt uksele” ja müüvad elanikkonnale peamiselt valiktooteid või teenuseid. ii. Ärituru müügiesindaja - kelle ülesandeks on arendada ostu-müügitehinguid kolmel turul: tootmisettevõtted, vahendajad ja mittetulunduslikud organisatsioonid. iii. Uute ärisuhete looja - funktsiooniks on laiendada ettevõtte turutuntust ja hankida uusi ärikontakte. b. Tugipersonal - moodustavad inimesed, kes oma suure erialase kompetentse tõttu suudavad muuta müüki edukamaks, kuid ise tooteid ei tutvusta ega võta ka tellimusi vastu. i. Tehnilised spetsialistid - kes tunnevad oma kaubagruppi
Kodanikuühiskon Riigi osalus Valitsusasutused; sise-ja Pere- ja sõpruskond; huvist ja Täielikult või osaliselt Erakapitalil põhinevad d välisjulgeoleku maailmavaatest tingitud riigi omanduses olevad teenindus- ja tagamine; majanduselu vabatahtlikud, äriettevõtted tootmisettevõtted ning ja õigusemõistmise organisatsioonid ja huvigrupid finantsasutused korraldamine Ühiskonna liige on... ..valija, õpilane, ..laps, lapsevanem, vend, sõber, ..tarbija, riigiettevõtte ..omanik, klient, parlamendisaadik, abikaasa, juht või töötaja jne aktsionär, investor,
ETTEVÕTLUS JA ETTEVÕTJA Ettevõtlus ( e. tulunduslik tegevus) on igasugune tulu saamisele suunatud majandustegevus. Peale ettevõtjate võivad ettevõtlusega tegelda ka muud subjektid (isikud) nagu mittetulundusühingud, avaliku sektori asutused. Ettevõtja on ettevõtlusega tegelev isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid, mille müük on talle püsivaks tegevuseks. Ettevõtjana käitumine eeldab üldjuhul ka investeerimist ehk vara paigutamist ettevõtlusse lootusega saada tulu dividendidena ja/ või kasvanud väärtusega vara müügist. Üldjuhul kaasneb investeerimisega risk, mis parimal juhul väljendub tuluootuste mittetäitumises, halvimal juhul investeeritud vara osalises või täielikus kaotuses. Füüsiline isik on iga inimene, juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olem...
ühendused. Klienditeenindus logistikas Kõik toimingud, mis aitavad ettevõttel toodet või teenust kliendile kättesaadavaks teha. Klienditeenindus on protsess, mis leiab aset müüja, ostja või logistateenuse tarnija vahel(tellimuste töötlemine, laotoimingud, laokorraldus, arveldamine ja reklamatsioonide käsitlemine). Pretentsioon on kaebus, reklamatsioon rahaga seotud kaebus. Klienditeeninduses on teenindamise objektid materjalivoo vahendajad tootmisettevõtted, jaotuskeskused, jaemüügiettevõtted ja tarbijad. Klienditeenindus kui äritegevuse funktsioon Klienditeeninduse all mõistetakse: 1. Kliendile suunatud tegevuste kogumit(infovahetus, reklaam, müügitöö, turuuuringud, pakkumised, kampaania) 2. Ettevõttes juhitavaid protsesse, toiminguid või funktsioone(osakondade vahelised) 3. Klientide teenindamiseks vajalikke tegevusi 4
Mikro ja makrokeskkond. Organisatsiooni mõjutab otseselt mikro- ehk lähikeskkond: kliendid, konkurendid, koostööpartnerid jt. ning makro- ehk üldkeskkond, mis mõjutab kõiki sellese kuuluvaid organisatsioone ühesuguselt: üldine majanduslik olukord, valitsuse poliitika, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond. Kõik need tegurid mõjutavad üksteist vastastikku, moodustades kompleksse süsteemi. Igale inimrühmale kujuneb vahetu naabrus, mis koosneb teistest üksustest. Nii tootmisettevõtted, koolid kui ärid peavad arvestama oma väliskeskkonnaga, sest see mõjutab neisse kuuluvate inimeste hoiakuid ja töötingimusi ning loob võistluse ressursside ja võimu pärast. Seda kõike tuleb inimeste käitumise puhul organisatsioonides arvesse võtta. Makrokeskkond koosneb järgmistest arengueeldustest: rahvusvahelised, majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised, poliitilised, tehnoloogilised. Mikrokeskkonna moodustavad: konkurendid, kliendid, tarnijad, regulaatorid, strateegilised
15 rikkam. Iseseisvumisajal liituti kiirelt kapitalistliku läänega, ettevõtlusmaastik on soodne ja välisinvesteeringuid meelitav, ettevõtte tegemine lihtne, edendatakse infotehnoloogilist-teaduslikku äritegevust; levinud on teiste riikide hargmaiste ettevõtete laienemine siia, Swedbank kuulub Rootsile, samuti paljud tootmisettevõtted. Hetkel ekspordib Eesti enim puitu ja elektrimasinaid, suurimad partnerid on Rootsi, Soome, Läti jne. 16
Tüüpilised koormuste ümberpaiknemise põhjused: 1. Omaaegsete kolhoosi- ja sovhoosikeskuste koormused on langenud mitmeid ja mitmeid kordi. 2. Endistes väikemajapidamistes on elektritarbimine suurenenud, mitme- suguse kodutehnika aga ka uute tehnoloogiliste seadmete arvel. 3. Endised suvilarajoonid on muutumas elurajoonideks. 4. On aktiviseerunud elamuehitus suuremate linnade piirialadel. 5. Palju omaaegseid suurettevõtteid on lõpetanud oma tegevuse. 6. Olemasolevad tootmisettevõtted kolivad kesklinna kallilt ärimaalt oda- vamatele äärelinna aladele. 7. Uued tootmisettevõtted rajavad oma tootmisüksused suurlinnade ääre- aladele või praeguste maakonnakeskuste lähedusse. Taolised muutused on tekitanud olukorra, kus elektriettevõtted vajavad tohutult investeeringuid, kindlustamaks tarbijate varustamine kvaliteetse elektrienergiaga. Elektrisüsteemide pidev areng tähendab vajadust pidevalt tegelda elektri-
4.4. Tulemuslikkuse hindamise ja juhtimise näitajad ning meetodid Eesti ettevõtetes Tartu Ülikooli majandusarvestuse õppetooli töörühm uuris 2007. a Eesti suuremate ettevõtete andmete alusel (vt Lääts, Haldma, Moeller, 2011) ettevõttesiseste arvestussüsteemide arengut tulemuslikkuse juhtimise metoodika arengut ja neid mõjutavaid tegureid. Õppetooli eelnevad uuringud – 1996 – ettevõtteid erinevatest harudest – 1999 – tootmisettevõtted – 2004 – tootmisettevõtted Käesolev uuring Suunatud: EL uute riikide suurematele ettevõttele Osalenud riigid: Ungari, Tšehhi Vabariik, Saksamaa, Eesti Algataja: Prof Peter Horvath (Horvath & Partners; International Performance Research Institute, Stuttgart) Koordinaator: Budapesti Corvinuse Ülikool ETTEVÕTETE TAUSTAST Valim: 140 ettevõtet Eesti TOPist, Vastused: 61-lt e 42,9% ettevõtetelt Uurisime: seisund 2007 ja 3 aastat enne seda (2004) Haruti :
parimal viisil. TOOTMINE TEENINDUSES JA TEENINDUS TOOTMISES Süvanevates konkurentsi tingimustes jälgivad ev-d yhapingsamalt konkurentide tegevust, selleks etneilt ylevõtta parim lisaksjálgitakse mitteyksnes konkurente vaid koguturgu sest ka teistest valdkondadest võib midagi positiivsetnrakendadanmõnes muus valdkonnas. Seega tekib nii juhtimismeetodite kui ka juhtimistehnikate kopeerimist. Asi on jõudnud nii nkaugele ete tootmisettevõtted on ylevõtnud teenindusettevõtete kogemusi ja ka vastupidi. Teenindus ettevõtte eesmärgiks on kujundada võimalikult kiired tööprotsessid tehes seejuures võimalikult vähem kulutusi teenindusettevøtted eristuvad tootmisestbjärgmised asjad: 1) teeninduse protsessid ei ole sageli kombatavad 2) sama tööprotsess ei tähenda alati sama tegevuste järjekorda. 3) yhel töótajal on sageli käsil mitunerinevas staadiumis tööd.4)teenindusettev töötajad
need koondatakse kliendile lähetatavaks täiskoormaks. Jaotus (distribution, break bulk) on saadetiste koondamise vastand. Suuremahulised saadetised liiguvad lattu ja lähetatakse sealt väikestes kogustes edasi selle piirkonna klientidele, keda ladu teenindab. Eraladustamine (hotell ladu) Ettevõttel on vajalik laopind olemas või ta rendib / liisib seda. Kauba omanik korraldab lao tegevust ja kontrollib seda täielikult. Tavaliselt kasutavad eraladusid hulgifirmad ja tootmisettevõtted. Suurte koguste ja ühtlaste käitlemismahtude puhul on eraladu sageli ökonoomseim ladustamis- võimalus. Eraladu iseloomustab püsikulude suur osakaal ja vajadus ise ladu juhtida / laotegevust korraldada. Üldkasutatava lao omanik ja -pidaja on sõltumatu lepingupartner, kes pakub ladustamisteenuseid rohkem kui ühele kliendile. Üldkasutatava lao pidaja on tavaliselt lao, selle sisseseade ja tehnika omanik, kuid hoiab oma laos teistele kuuluvaid kaupu
1.MIS ON LOGISTIKA?.......................................................................... 7 2.MIS ON HANKELOGISTIKA?................................................................ 7 3.MIS ON JAOTUSLOGISTIKA?............................................................... 7 4.MIS ON TARNELAHEL?....................................................................... 7 5.MIS ON LOGISTIKA MISSIOON?.......................................................... 7 6. KIRJELDA KOGUKULUDE KONTSEPTSIOONI LOGISTIKAS?.................... 8 7.KIRJELDA KULUDE KOMPROMISSI LOGISTIKAS?................................... 8 8.MIS ON SUBOPTIMEERIMISE EHK LOKAALSE OPTIMEERIMISE VÄLTIMINE?......................................................................................... 8 9.MIS ON FRAGMENTEERITUS?............................................................. 8 10.MIS ON INTERDISTSIPLINAARSUS?................................................... 8...
Kuna aga inimeste tahtmised ja soovid on piiramatud, siis sellest tulenevalt peab iga ühiskond lahendama 3 majanduse põhiküsimust: · Mida toota? Milliseid tooteid toota? Kui palju toota? Millal toota? Kas toota praegu rohkem tarbimiskaupu (toidukaubad, mängufilmid) või hoopis investeerimiskaupu (toiduvalmistamise seadmed, kaamerad)? · Kuidas toota? Kes toodab? Kas käsitsi või masinatega? Kas lubada tootmisega kaasnevat suurt õhusaastet või mitte? Kas tootmisettevõtted peaksid olema eraomanduses või riigiettevõtted? · Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Kes saab maitsta majanduse "vilju"? Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka "laiskadel saada söönuks"? Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: · Maa - Looduslikud ressursid nagu põllumaa, mets, vask, raud, liiv, nafta, õhk, vesi jne. · Töö - Inimeste poolt kulutatud aeg tootmises.
privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel 7. Ekspedeerimisettevõtte terminal kujutab endast olemuselt privaatladu lepingulist ladu avalikku ladu konsignatsiooniladu 8. Avalike ladude omanikud on üldjuhul tootmisettevõtted ekspedeerijad, vedajad, raudtee- ja sadamaoperaatorid hulgimüügiettevõtted importijad ja eksportijad 9. Kas avaliku lao pidaja kannab vastutust klientidele kuuluvate kaupade säilimise eest? ei kanna vastutust kannab osalist vastutust kannab täielikku vastutust 2
Auhinna arendamise ja administreerimise eest vastutavad Kaubandusministeerium (Department of Commerce) ja Riiklik Standardite ja Tehnoloogia instituut (National Institute of Standards and Technology - NIST), toetus tuleb erasektorilt. Tegelik auhinnaprotsess toimub koordineerituna Ameerika Kvaliteediühingu (American Society for Quality - ASQ) poolt (www.asq.org). Malcolm Baldridge Award'i kategooriad: Tootmisettevõtted Teenindusettevõtted Väikeettevõtted (<500 töötajat) Kriteeriumid haridusele (esimene auhind 2001) ja tervishoiule (esimene auhind 2002). MBNQA põhiväärtused Visionäärne eestvedamine Kliendikeskne täiuslikkus Organisatsiooniline ja isiklik õppimine Töötajate ja partnerite väärtustamine Kiire reageering Tulevikku suunatus Innovatsiooni juhtimine Faktidele tuginev juhtimine Ühiskondlik vastutus- ja kodanikutunne
Kasumiaruanne skeem 2 põhineb tulude ja kulude vastavuse printsiibil ning selleks on tarvis müügitulude tekkeks vajalike otseste ja tootmisüldkulude ning kaudsete perioodikulude eristamist (RTJ 2, § 23). Kasumiaruande koostamiseks tuleb tulude ja kulude liigitamisel juhinduda raamatupidamise seaduses ja Raamatupidamise Toimkonna juhendites esitatud nõuetest. Kasumiaruandes skeem 2 jaotatakse kulud funktsioonide põhimõttel ning seda kasutavad põhiliselt tootmisettevõtted, kellele on olulise tähtsusega müüdud toodete kulu määramine. Samuti ehitusettevõtted, kes rakendavad müügitulude ja müüdud toodete kulu määramisel valmidusastme meetodit ning ettevõtted, kellel on kohustus antud skeemi rakendada (Ilisson, 2015, lk 20). Kasumiaruande skeem 2 kasutatakse ettevõtetes, kus on vajalik eristada tootmiskulusid ja perioodikulusid kulude funktsioonide alusel ning siin on vajalik ka tulude ja kulude vastavuse printsiibi järgimine
põhiküsimust: Ø Mida toota? Milliseid tooteid toota? Kui palju toota? Millal toota? Kas toota praegu rohkem tarbimiskaupu (toidukaubad, mängufilmid) või hoopis investeerimiskaupu (toiduvalmistamise seadmed, kaamerad)? Ø Kuidas toota? Kes toodab? Kas käsitsi või masinatega? Kas lubada tootmisega kaasnevat suurt õhusaastet või mitte? Kas tootmisettevõtted peaksid olema eraomanduses või riigiettevõtted? Ø Kuidas toodetuid hüviseid jaotada? Kes saab maitsta majanduse "vilju"? Kas lubada suurt ebavõrdsust? Kas lubada ka "laiskadel saada söönuks"? 1.3. Tootmisressursid Lahendades eelpoolnimetatud kolme majanduse põhiprobleemi, on ühiskonnal kasutada kolme liiki tootmisressurssi: Ø Maa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
