moodust. 1960ndatel arvasid inimesed, et kõik probleemid on lahendatavad teaduse ja tehnika abil. Globaal probleemid - inimtegevuse ja looduse vastuolude tagajärg. Globaal probleemid jagunevad võimalikeks ja tegelikeks. Keskkonna saatamine: atmosfäri paisatakse orgaanilise kütuse põletamise tulemusena süsihappe gaasi, see põhjustab kasvuhoone efekti, see sulatab polaarjääd, see tekitab maailmamere veetaseme tõusu. Hapevihmad - kivisöe ja põlevkivi tootmisest. 80 Freoonid - lagundavad osooni kihti, mille tulemusena kasvab UV kiirgus. See hävitab meredes bioplanktoni, toidu ahela alguse. Joogi- ja niisutusvee saatamine. Demograafiline plahvatus arenguriikides. Toitluskriis - näljahäda ja alatoitlus. Põhjused on inimtegevusest ja looduskatastroofidest. 10. ÜHENDUSED NACC - Põhja Atlandi Koostöö Nõukogu. NATO lisaorganisatsioon. (Eesti 1991. aastast.) PfP - Partnerlus rahu nimel. 1994
1.NÜÜDISÜHISKOND Ühiskond Ühiskond on inimeste omavaheliste suhete kogum. Ühiskonna mõiste hõlmab inimrühmi, keda ühendavad eriomased ja süstemaatilised normatiivsed suhted, s.t et ühte ühiskonda kuulujatel on ühesugused arusaamad asjaajamisest ja koostööst. Inimühiskond on konkreetsest ühiskonna mõiste tarvitusest abstraktsem mõiste, millega ühelt poolt märgitakse inimkonda tervikuna, eeldusel, et inimene on põhiloomuselt sotsiaalne ja niisiis vältimatult mõne inimgrupi liige, mis omakorda puutub kokku või teeb koostööd teise inimrühmaga. Õpetuse ühiskonnast lõid K. Marks ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse (baasi) inimeste suhted tootmises (tootmissuhted). Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond ei ole lihtsalt inimeste kogum, vaid inimestevaheliste suhete võrgustik. Ühiskonna tunnuseks on kul...
ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA 1.NÜÜDISÜHISKOND Nüüdisühiskonna kujunemine. Tööstusrevolutsioon ja kapitalismi kujunemine. Poliitökonoomilised teooriad kapitalismi arengust. Demokraatia printsiibid ja väärtused. XX sajandi ühiskonna poliitilise arengu tendentse. Moderne elustiil. Kaasaegsed majanduse- ja sotsioloogilised teooriad. Ühiskonna mõiste. Ühiskonnaelu peamised valdkonnad, ühiskonna jaotus sektoriteks. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valit...
Liberaalid jäid seisukohale, et riik ei tohi sekkuda ei majandus- ega sotsiaalsuhetesse. Vaba võistlus ja turuseadused peavad valitsema nii majanduses kui ka ettevõtjate ja töötajate vahelistes suhetes. Sotsialism ongi reaktsiooniks liberaalsetele ideedele ja varasele kapitalismile. Sotsialistlikud parteid olid enamuses linlaste ühendused, mistõttu maaelu probleemidele ei pööratud tähelepanu – arvati et eraomandus on kõige halva algus (kuna tootmisest võtab osa kogu ühiskond, tuleb toode kogu ühiskonna vahel ära jagada). Loomulikult selline asi maarahvale ei meeldinud. Kommunistlik sotsialism eitab individualismi ja tähtsad pole ka traditsioonid ja religioon. Eitatakse ka rahvuslust. Selle asemel rõhutatakse töölisklassi internatsionaalse koostöö vajadust (kõigi maade proletaarlased ühinege!). See vähendas aga sotsialismi mõju rahvusliku rõhumise all kannatavate rahvaste juures.
või lähetamine, transport ja jaotus. Siselogistika all mõeldakse kõikide nende toimingute teostamist, mis jäävad siseneva ja väljuva logistika vahele. Nendeks on hoiustamine, inventeerimine, väljastamine tootmisele, vastuvõtt tootmisest, samuti ka tootmis- ja tagastuslogistika. Käsitledes logistikatoiminguid, mida tehakse ettevõtte territooriumil, räägitakse ka intra- logistikast (intralogistics). Siselogistika ja intralogistika mõisted kattuvad suures ulatuses. Intra- logistikal on tähendus rohkem tehnoloogilisest aspektist
Avaliku sektori kulutused on üks osa valitsuse kulutustest kaupade ja teenuste ostmiseks. Netoeksport on ekspordi ja impordi vahe Kõrvuti sisemajanduse kogutoodanguga kasutatakse majanduse üldise seisundi iseloomustamiseks ka teisi rahvamajanduslikke agregaatnäitajaid. Lahutades sisemajanduse kogutoodangust põhivara kulumi (amortisatsiooni) saadakse sisemajanduse puhastoodang. Rahvatulu defineeritakse kui töö ja omandi arvelt saadud kogutulu, mis on saadud kaupade tootmisest ja teenuste osutamisest. Rahvatulu arvutamiseks tuleb puhasproduktist maha arvata kaudsed maksud (näiteks käibemaks, aktsiisimaks jne) ja siirdemaksed (näiteks lastetoetused, töötute abiraha jne). Samal ajal lisatakse juurde avaliku sektori ettevõtetelt tagasisaadavate summade ja valitsuse subsiidiumide positiivne vahe Isiklik tulu on see tulu, mida inimesed tegelikult saavad. Isiklikku tulu eristatakse rahvatulust kahe tunnuse põhjal: 1) Osa rahast, mis on teenitud ei kuulu
KAUBAÕPE. TOIDUKAUBAD 1.ÜLDOSA 1.1. Toidukaupade omadused Toidukaubad on toit, mida ostetakse ja müüakse hulgi- või jaekaubanduses, toitlustusettevõtetes või eksporditakse või imporditakse. Toit toiduained ja toiduainete segud on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toidukaupade kaubaõppe aineks on toidukaupade tarbimisomadused ning liigitamine ja sortiment. Toidukaupade tarbimisomadused jagunevad sensoorseteks, füüsilisteks, toitelisteks, funktsionaalseteks ja hügieenilisteks. Sensoorsed ehk organoleptilised omadused on määratletavad meeleorganite abil. Nendeks on maitse, lõhn, kuju, värvus, konsistents (kompimise teel määratletav omadus) jt.. Füüsilised omadused on elastsus, poorsus, lahustuvus, sulamis- ja tahkumistemperatuur jt.. Toitelised omadused tulenevad keemilisest koostisest, mis määravad ära toidu toiteväärtuse. Funktsionaalsed omadused on pakend, säilitamise- ...
Ollakse seisukohal, et puhverladusid ei tohiks tootmisettevõtetes olla. Kui need on siiski möödapääsmatud katkematu tootmise tagamiseks, peaksid laovarud olema võimalikult väikesed. Puhverlaod tehastes annavad sageli tunnistust puudulikult toimivast logisti- kasüsteemist. Hooldus- ja abilaod on varuosade, tarvikute ja tööriistade ning hooldusmaterjalide ja -vahen- dite laod katkematu tootmise tagamiseks. Valmistoodangu ladudes hoitakse tootmisest tulnud, nõuetekohaselt pakitud tooteid, mis väljastatakse kaubandusele tarbimisvalmis toodetena või lõpptoodete tootjatele. Tootmisettevõtetes paiknevad materjali- ja valmistoodangu laod tihti eraldi. See võib põhjustada ressursside ebaefektiivset kasutamist. Tootmisettevõtetes puudub sageli põhjus eral- dada üksteisest materjalilaod ja valmistoodangu laod. Mida väiksem tootmisfirma on, seda rohkem
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultu...
Eksperimentide laboratoorne läbiviimine •Selliseid projekte on juba edukalt sooritatud ja robotid on mõnevõrra edukamad isegi olnud inimteadlastest. ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 16 Ja nii edasi ! ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus informaatikasse 17 i100 - IT ettevõtted Infotehnoloogia ettevõtted IBM •Loodud 1911 (juured aastast 1888). •Saavutas monopoolse seisundi 1960’ndatel arvutiturul •1990’ndatel orienteerus suuresti ümber riistavara tootmisest teenustele ja kaotas turgu seal, kus ta enne domineeris •Alates 2001 aastast on IBM teenuste käive olnud suurem kui riistavara tootmise käive. •Alates 1992 igal aastal kõige rohkem US patente saanud ettevõte. •Käive$91.4B(+0,3%) •Kasum$9.5B(+ 19,6%) •Töötajaid355 766 ITK 2007, Kalev Pihl Sissejuhatus Informaatikasse 2 Intel ja AMD 1955 Shockley Semiconductors 1957 Fairchild Semiconductors (8 people from Shockley) 1968 Intel (Noyce ja Moore): Käive: $35,4B (-8,9%)
ja turuosale? 11. Milliste kriteeriumide alusel ja mille võrdlemisel tajub klient temale pakutavat teenindustaset? 12. Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus? 13. Mis on klienditeenindusstandard ja milleks seda kasutatakse? 14. Milliste üksikute mõõdikute ja kriteeriumide alusel kujuneb terviklik teenindustase ja kuidas seda arvutatakse? 15. Mida mõistetakse tarnevõime all laost tarnimisel ja mida tarnevõime all tootmisest tarnimisel? 16. Mida mõistetakse klientide segmenteerimise all ja milleks on vaja seda teostada? 17. Kuidas on üldjuhul seotud teenindustase sellega seotud kuludega? 18. Mis on ettevõtetes peamisteks probleemideks teenindustaseme ja sellega kulude kulude puhul? 19. Mida mõistetakse klientide vajaduste rahuldamise piirläve all? 20. Mis on optimaalne teenindustase? Situatsioon-probleemülesanne 1 Tööpäeva lõpp laos Andmed
11. Milliste kriteeriumide alusel ja mille võrdlemisel tajub klient temale pakutavat teenindustaset? 12. Mida tähendab klientide silmis ettevõtte usaldusväärsus? 13. Mis on klienditeenindusstandard ja milleks seda kasutatakse? 14. Milliste üksikute mõõdikute ja kriteeriumide alusel kujuneb terviklik teenindustase ja kuidas seda arvutatakse? 15. Mida mõistetakse tarnevõime all laost tarnimisel ja mida tarnevõime all tootmisest tarnimisel? 16. Mida mõistetakse klientide segmenteerimise all ja milleks on vaja seda teostada? 17. Kuidas on üldjuhul seotud teenindustase sellega seotud kuludega? 18. Mis on ettevõtetes peamisteks probleemideks teenindustaseme ja sellega kulude kulude puhul? 19. Mida mõistetakse klientide vajaduste rahuldamise piirläve all? 20. Mis on optimaalne teenindustase? Situatsioon-probleemülesanne 1 Tööpäeva lõpp laos Andmed
1) toorme- ja heitmemahukas vananenud tehnoloogia; 2) vähene keskkonnateadlikkus; 3) keskkonna-alase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus ning 4) rahapuudus ja keskkonnakorralduse nõrgad toimemehhanismid. Keskkonnaalastest eesmärkidest on tähtsamad: 1) rahva keskkonnateadlikkuse tõstmine ja 2) keskkonnahoidliku tehnoloogia laialdane kasutuselevõtmine. Eritähelepanu vajab globaalsete ja lokaalsete probleemide suurim põhjustaja energia tootmisest lähtuv keskkonnasaaste. Tervisliku elukeskkonna tagamiseks tuleb: 1) hoolitseda õhu puhtuse eest; 2) korrastada jäätmemajandus; 3) vähendada jääkreostust; 4) kasutada otstarbekalt põhjaveevarusid; 5) kaitsta pinnaveekogusid ja rannikumerd; 6) säilitada maastikku ja elustikku; 7) muuta tehiskeskkond inimsõbralikumaks. Keskkonnastrateegia rakendamine tähendab, et 1) taastatakse ja säilitatakse Eestile omane keskkonnahoidlik looduskasutus ja seda tagav elu- ja kultuurikeskkond;
pudelite korkidena ja tuleb märkida, et isegi korgi tootmisesse ei ole mehaanilist või keemilist protsessi kaasatud ja seetõttu metsakeskkond jääb endiseks. 154 Kork ja metsade kaitse Erinevate metsasaaduste seast, mis saadakse Portugali metsadest ,on üks peamisi kork. Portugal moodustab umbes 50% kogu korktoodete tootmisest maailmas ning on maailmas juhtiv koggi eksportija. Vahemere tüüpi kliima hõlbustab korgitamme puu tootmise.. Korgitamme puu võib elada üle 150 aasta ja kui see on umbes 25 aastat vana eemaldatakse sellelt koor, mida kasutatakse korgi valmistamiseks. On loomulik küsida siinkohal, et mil moel saab kork aidata metsade kaitset. On mitmeid põhjusi. Kõigepealt tuleb meeles pidada, et niipea, kui koor korgitamme puult või kork on eemaldatud,
66 Korratüüp, kus toimub küll detsentraliseeritud plaanimine, kuid tootmisvahendid on ühis- kondlikus (riigi) omanduses. Seda korratüüpi nimetati ka konkurentsisotsialismiks ja püüti ilma märkimisväärse eduta mõningates omaaegsetes nn sotsialistlikes riikides rakendada. Korratüüp, kus toimub tsentraliseeritud plaanimine, kuid näiteks käsitöönduslik teenindus või osa toiduainete tootmisest on antud erakätesse (näiteks majandusreformid Ungaris alates 1968. aastast kuni 1980. aastate lõpuni). Tegelikkuses pole olemas puhast turumajandust või puhast käsumajandust. Alati on tegu nende mingi kombinatsiooniga – segamajandusega. Ka kõige enam turule orienteeritumas majanduses eksisteerib teatav valitsuse kontroll ette- võtete tegevuse üle.
3. Ettevõtlus see on kasumit taotleva ettevõtte asutamine, käigus hoidmine, arendamine ja laiendamine. Tulumaksuseaduse § 14 lõikes 2 antud ettevõtluse mõiste definitsiooni kohaselt on ettevõtlus isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus (sealhulgas ka notari ja kohtutäituri, samuti vandetõlgi seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud juhul vandetõlgi kutsetegevus ning vabakutselise loovisiku loometegevus), mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse osutamisest või muust tegevusest, kaasa arvatud loominguline või teaduslik tegevus. (Seejuures ei loeta ettevõtluseks füüsilise isiku poolt oma väärtpaberite võõrandamist. /Tulumaksuseaduse § 14 lg 3./) Äri põhiolemust on selliselt aastaid käsitletud ning kindlasti on äri olemuse põhisisu sel moel ka avatud. Aga kaasaja integreeruvas maailmas reguleeritakse äritegevuse reeglitega igasugust
mitte kunagi tootmisprotsess. Teenuste turunduse erilisus võrreldes teiste kaupadega tuleneb osaliselt eeltoodud teenuste kolmefaasilisest potentsiaal protsess tulemus käsitlusest. Teenuseid on vaadeldud eelkõige kui inimeste ja/või masinate valmisolekut ja oskust rahuldada tarbijate vajadusi läbi tarbija enda või tema objektikaasamise teenuse osutamise protsessi. Lähtuvalt eeltoodud definitsioonist võib välja tuua järgmised teenuste erisused: · Erinevalt materiaalse toote tootmisest ei ole teenuste tootmise protsess autonoomselt plaanitav ja teostatav. Välisteguri vajadus võtab teenindusettevõtte tootmise plaanimiselt autonoomsuse. · Teenuse tootmine põhineb välisteguri, tarbija või tema objekti, kaasamisel tootmisprotsessi ja selle alusel tootmisvahendite lõppkombinatsiooni loomisel. · Vajadus hoida kõrget valmisolekut teenuste osutamiseks ning see, et teenuseid ei ole võimalik varuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
