SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
mida tunnustatakse vähemalt siseriiklikul tasandil ja mis on kooskõlas tehnoloogilise ja majandusliku otstarbekuse põhimõtetega. Siit tuleneb omakorda vajadus luua kultuuriüksuse tunnusandmetele keskenduv veebirakendus. Vt ka MINERVA (www.minervaeurope.org) ja EPRANET-i (www.epranet.org) projekte 2. Veebirakenduse kvaliteet: üldpõhimõtted ja praktilised soovitused 2.1 Sissejuhatus Enam kui kümneaastase arengu järel on veeb muutunud üldkasutatavaks tooteks. Olles algselt teadusringkondade loodud avalike ja teadusdokumentide kogumise üks võimalik vorm, muutus see peatselt ulatusliku kommunikatsiooni, kaasaegse õppe, äri, meelelahutuse ja kultuuri vahendajaks. Esialgu jäljendas veeb tolleaegse meedia (eelkõige pressi ja televisiooni) kommunikatsioonitehnikat ja -meetodeid. Veebi hilisem plahvatuslik levik tõi kaasa ka rakenduslikult sobivamad meetodid ja tehnika.
Siin-seal seintel oli küll mõni pealiskiri, aga need kõik olid puhtteaduslikud või vagad mõtteterad pari-mailt kirjanikelt. Ülemdiakon istus käsikirjadega täidetud suure kirstu ette vaskse kolmiklühtri valgusse. Ta toetas küünarnuki pärani avatud Autuni Honoriuse * 8 9 raamatule «De praedestinatione et libero arbitrio»2 ja lehitses sügavamõtteliselt trükitud folianti, mille ta oli kaasa toonud ja mis ta kambris oli ainsaks trükikunsti tooteks. Koputus uksele äratas ta mõtetest. «Kes seal on?» hüüdis teadlane nälginud peni lahkusega, kellelt tahetakse kont ära võtta. Hääl väljas vastas. «Teie sõber Jacques Coictier.» ülemdiakon tõusis ja avas ukse. See oli kuninga ihuarst, umbes viiekümneaastane mees, kelle kalki näoilmet ainult kava! pilk pehmendas. Teine mees oli tal kaasas. Mõlemal oli seljas pikk kilt-kivi värvi, oravanahaga vooderdatud kuub, eest kinni ja keskelt vööga varustatud; peakate oli neil