“superstaarid”. Tänu selle on levivaks trendiks kaks halba haigust nagu buliimia ja anoreksia. Kahjuks võetaksegi need ilusad ja “perfektse” eluga noored supermodellid eeskujuks, kes just ei hiilga millegi erilisega, kui just uuemate kosmeetikatoodete ning soengustiilide tutvustamist väga edasiviivaks jõuks pidada. Nende peale noored vaatavad alt ülesse - jääb vaid üle loota, et sellest välja kasvame või sureme nutitelefon käes. Võin öelda seda, et tehnika areng on küll toonud meile nii moodi kasu ka kahju, sest see on üks suurematest probleemidest, miks sellel generatsioonil nii palju probleeme on. Soovitan oma sõpradel ja lähedastel astuda välja sellest digimaailmast ja võtta mõõtu päris elu probleemidega.
pealegi veel nii kiiresti edasi liikuda. Räägitakse, et ühel õhtul läksid küla julgemad mehed lõpuks külatänavale. Nad kandsid teele palke, risu ja kive. Siis jäid nad kaikad peos vanakuradit ootama. Peagi kostiski hirmus ragin ja mütsatus. Mehed kargasid kaigastega keset teed lamavale kuradile kallale. Siis aga selgus, et see polnudki kurat. See oli hoopis kreisiülema üliõpilasest poeg, kes oli tulnud suveks maale. Ta oli linnast jalgratta kaasa toonud ja käis nüüd igal õhtul külateel sõitmas. Esmene jalgratas jõudis Eestisse 1850. aastal. Esialgu kasutasid seda muidugi rikkad inimesed. See oli uus moeasi ja uhkuseasi. Siis aga saadi aru, et jalgratas on praktiline liiklusvahend. Seda hakkasid kasutama paljud inimesed, ka postiljonid ja politseinikud. Jalgratas on aja jooksul väga palju muutunud. Esimene jalgratas oli lihtsalt kaks vankriratast, mis olid ühendatud puitraamiga teineteise taha. Edasi tehti
oluliselt vatsa pH-d, kuid odrajahu asendamine toorglütserooliga mõjutas täisratsioonilises segasöödas lenduvate rasvhapete vahekorda vatsavedelikus. Glütserooli suurendamine ratsioonis tõstis vatsavedeliku propioon- ja võihappe osakaalu äädikhappe arvelt. Antud uurimistöö katsest võid järeldada, et odrajahu osaline asendamine täisratsioonilises segasöödas toorglütserooliga suurendab ratsiooni kuivaine söömust. Odrajahu asendamine toorglütserooliga ei toonud kaasa piimatoodangu suurenemist, kuid samas kasvas piima valgusisaldus. Samuti ei mõjutanud toorglütserooli asendamine täisratsioonilises segasöödas valgu pH-d, kuid suurenes propioon- kui võihappe osakaal vatsavedelikus. Kokkuvõtvalt saab öelda, et odrajahu osaline asendamine täisratsioonilises segasöödas toorglütserooliga ei mõjuta lüpsilehmade piima koostist ega vatsa keskkonda. Kuid enne toorglütserooli
Tähelepanu tuleks pöörata ka välismaal elavatele eestlastele. On ju selge, et võõramaalasi ei kohelda kunagi nagu kaasmaalasi. Suur osa pagulastest on pidanud kannatama tagakiusamist, ümberrahvastamispoliitikat ning repressioone. Meie riik on kasutanud erinevaid võtteid, et saada uusi elanikke. Erakonnad on pakkunud variante, mis peaksid Eesti rahvaarvu iivet tõstma. Näiteks on Keskerakond välja toonud mitmeid erinevaid punkte rahvuspoliitika paremaks muutmiseks. Erakonnad ei leia üksmeelt mis viib järeleandmistele. Küll aga järeleandmised mõjuvad negatiivselt. Näiteks on vähenenud Eesti kodakondsuse taotlemine. Isegi kui Eesti riik pingutab rahvaarvu kasvamise nimel, ei anna see tulemusi. Isiklikult arvan, et peamiseks põhjuseks on see, et Eesti riik ei tegutse ühtselt ehk kõik tahavad erinevaid asju. Nii ei jõuda kokkuleppele ning jäävadki tähtsad valikud tegemata.
Idarinne(19141917) Aastal 1914 oli Vene väejuhatuse eesmärk Ida Preisimaa vallutamine ja tegutseva kaheksa armee purustamine. Venemaa väed saavutasidki algul edu, kuid augusti lõpus toimunud Tannenbergi lahingus purustati üks kahest Ida Preisimaal tegutsevast Vene armeest. Edukamalt tegutses Vene armee Austria Ungari vastu. Idarindel jätkusid lahingud ka 1914. aasta lõpul. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonud siiski kaasa läbimurret. 1915 aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia Daugavpilsi Pinski Tsernovtsõ joonel. Aastal 1916 võtsid idarindel suurpealetungi ette Venemaa väed, keda juhtis kindral A. Brussilov. Ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäi püsima. 1917 aasta Veebruarirevulutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule
Eetika ja õiglus Läbi ajaloo on inimesed püüdnud luua ühiskonda, kus valitseks rahu ja üksteise mõistmine. On arvatud, et jumala kümme käsku ongi kõige õigem seadus meie elus. Samuti on oldud arvamusel, et seadus on võrdne kõigile ja ei ole arvestatud juurde eetikat ega õiglust. Õnneks on viimased aastakümned toonud juurde erinevaid lähenemisi õigusele, kaasates sellesse ka eetika ja õigluse. On tekkinud vaidlused, kuidas peaks välja nägema õiglane ühiskond ja millised peaksid olema seadused selles riigis. Vaieldud on ka õigluse tõlgendamise üle, mis on minu arvates ülimalt subjektiivne mõiste. Ka Eestis on olnud erinevaid lähenemisi eetikale ja õiglusele. Eriti pidas seda tähtsaks kommunistlik reziim. Praegune kapitalistlik ühiskond
lageraie põllumajanduseks kõlbuliku maa pindala suurendamiseks. T'nu suurele hulgale v'ljaveetavale puidule tekib vihmamatsades erosioon ning maha j''b peaaegu viljatu maa. T'nu ebaseaduslikule raiele on vihmamets iga aastaga [ha enam ohus. Ebaseaduslikult puhtaks tehtud maalappe kasutatakse peamiselt loomaliha tootmiseks, loomas;;da ja rohumaana. Kuigi Brasiilias t;;stus ]itseb, siis rahvale see eriti kasu pole toonud, vaid hoopis rahva olusid halvemaks muutnud. Amazonase dzungel on maailma suurim säilinud vihmamets ning oma liigirohkusega üks maailma liigirikkamid kohti. Amazonase vihmamets on endiselt koduks ka Amasoonia indiaanlastele, kes on elanud ürgmetsas tuhandeid aastaid. Paraku neid tänapäeval järel vähem kui 200 000 inimest. Nad on põlluharijad ning peatuvad ühes kohas lühikest aega, et loomi küttida, toitu kasvatada, seejäel liigutakse edasi järgmisesse paika
aastal eluaegne aadlitiitel. 4 Georg Malvius (30. mai 1945) Georg Malviuson rootsi lavastaja, kes lavastas Eestis toimunud muusikali „Ooperifantoom“. 1991. aastal valiti ta Göteborgi Ülikooli ja 1996. aastal Müncheni Ülikooli muusikaliteaduskonna professoriks. Ta on õpetanud näitlemist, muusikalikunsti ning lavastamist ligikaudu kahekümnes riigis. Ta on kirjutanud ka mitmeid näidendeid ja muusikale. Georg Malvius on lavale toonud enam kui 60 näidendit, 20 ooperit ja 70 muusikali Rootsis, Soomes, Eestis, Norras, Ühendkuningriikides, Saksamaal, Austrias, Ungaris, Monacos ja mujal. Vanemuises on ta lavale toonud Webberi muusikalid „Jesus Christ Superstar ” ja „Evita” , Ulvaeus & Anderssoni „Chessi”, Abrahami opereti „Savoy ball”, draamalavastuse „Vihmamees” ja Jacobsi & Casey muusikali „Grease”. Neile lisandus 2014 aasta oktoobris Webberi „Ooperifantoom”. Malviusele on antud kunstiliste
konkurentsivõime kasvu, mis omakorda suurendab sissetulekuid. Igal asjal on omad positiivsed ka negatiivsed küljed ja iga otsus, mis tehakse meie riigi ja rahva poolt mõjutab meie tulevikku. Otsused, mis meie teeme praegu mõjutavad Eesti tulevikku kas positiivses või siis negatiivses küljest. Kui tehakse mingisugune tõsine otsus siis võib ju prognoosida milline on selle otsuse mõju tulevikule aga päris täpselt seda keegi kindlasti ei tea. Euroopa Liit on kindlasti toonud Eestile nii mõneski mõttes kahju aga kas need negatiivsed aspektid kaaluvad üle positiivsed aspektid on juba omaette küsimus. Mis on siis Euroopa Liidu kahjulikud mõjud Eestile? Kindlasti võib välja tuua selle, et Euroopa Liit on kaasa toonud palju norme, reegleid ja seadusi mida me kõik peame järgima ja millega me peame kohanema. 1. EUROOPA LIIT EL on unikaalne majanduslik ja poliitiline partnerlus 28 Euroopa riigi vahel, kes üheskoos
järgult kaotamine Rahvusvahelise kaubanduse käibe kiirem kasv võrreldes kogu maailma majanduse SKT või RKT kasvuga Kapitali liikumine üle maailma Hargmaiste ettevõtete arvu ja osatähtsuse kasv maailmamajanduses Rahvusvaheliste majandusorganisatsioonide loomine, finantsturgude üleilmastumine Riikide suveräänsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete töttu, mida on kaasa toonud Euroopa liidu, WTO, OPEC jne loomine. võrgustikupõhise majanduse areng. Kultuuri üleilmastumise näitajateks on kultuuride segunemine, parem juurdepääs eri kultuuride väärtustele, kultuuriliste erinevuste vähenemine. Soodustab ka kasvanud välisturism, riikidevaheline migratsioon ja rahvusköökide üleilmne levik.
kahjumeel, mure, tusk, valu, olemise piin vms. Ridala esikkogus leidub ka mitmesuguseid antistroofe, mis on algset malli järgdes välja peetud kvantiteerivas värsisüsteemis. Muude tegurite kõrvalisemaks jäädes loob neis rütmi peamiselt pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine. 1930.a. avaldas ta ballaadide kogu ,,Sinine kari", mis põhineb samuti regivärsil ning järgib hoolsalt selle stiili. Tema algatuslikud katsed ei toonud luuletajale lugejamenu ega arvustuse tunnustust, kuid teadlased on neid hiljem lähemalt analüüsinud ja väärtustanud. Ridala looming rikastas sajandi alguskümnendite eesti luulet. Võitlusvalmis Suitsu kõrval esindab Ridala üksildast endamisi vaatlejat ning kirjeldajat. Uudsena tõi ta luulesse impressionistliku stiili tunnustega saaremaastikud ja rannapildid. Ta virguas otsima ilmekat ja täpset sõna. Kirjaniku vormikatsetused näitasid eesti värsikunstile uusi võimalusi.
tehakse. Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes lõplikult omab äriühingut või teostab lõplikku kontrolli äriühingu juhtimise üle: 1) omades üle 25 protsendi aktsiatest, osadest või hääleõigustest otsese või kaudse omamise või kontrollimise kaudu, kaasa arvatud esitajaaktsiate või -osade kujul; 2) kontrollides muul viisil juriidilise isiku juhtimist. Rahapesu tõkestamisest. · Viimaste aastate rahvusvahelised arengud on toonud kaasa vajaduse pöörata senisest enam tähelepanu riigi majanduskeskkonna usaldusväärsuse kaitsele. Pidades silmas pidama, et rahapesu ohustab ja õõnestab iga õigusriigi majandust: suured "musta raha" vood võivad kahjustada rahandussektori stabiilsust ja ohustada siseturgu. Kuidas hoida ära rahapesu? · Rahapesu ei ole reeglina vaid ühe riigi piirides toimuv kuritegevus, mistõttu peab tagama kõigi lülide toimimise rahvusvahelises järelevalvevõrgustikus.
rüütelkondade võim üldjuhul ei ulatunud. Eesti talurahva olukord halvenes, eriti sotsiaalne ja õiguslik, ning eesti aladel püsis pärisorjus. Ilma Balti erikorrata oleks, kas eestlased saanud pärisorjusest vabaks, või oleks läinud pärisorjus rangemaks. Kuna eestlased olid vähemus rahvus ning väga väike ning väga paljudel puudus kõrge haridus siis oleks lihtne olnud neid orjastada. Kui eestlased oleks tahtnud saada vabaks talupoja staatusest, oleks see kaasa toonud paratamatult saksastumise, kuna aadlikud ja kõrgemad võimu kandjad paljud olid saksa soost. Kuid Balti erikorra tõttu ei olnud see sunniviisiline. Kui poleks olnud Balti erikorda, siis suure tõenäosusega oleks eesti ja Liivimaa alad võetud sunniviisiliselt Venemaa alla. Poleks olnud nii suurt "vabadust" ning eesti alal elavad inimesed oleks pidanud võtma vastu Venemaal oleva õigeusu ning rahvused oleksid segunenud. Isegi, kui poleks olnud Balti erikorda, poleks eestlased saanud
Pasternaki romaan ,,Doktor Zivago". Millisena kujutab autor teose ajastut ning millest tuleneb peategelase isiksuslik traagika? Tegevustik toimub Esimese maailmasõja , Venemaa revolutsiooni ja kodusõja ajal, kus võitlus käis nii erinevate riikide kui ka Venemaa kahe leeri punaste ja valgete vahel - ajastu mis hõlmas paljusid konflikte ja rahutusi. Peategelane doktor Zivago esines filmis tavatohtri kui ka sõjaarstina, mis ei toonud talle ainult kasu. Zivago pidi jätma oma lähedased, kui partisanid sundisid ta oma kasuks tööle. Peategelase põhi eesmärgiks oli oma perekonna turvalisuse tagamine, seega tuli tal olukorraga leppida. Filmi sisu näis mulle väga realistlik, kuna esile on toodud käesoleva ajastu tunnused ühiskonna vaesus kui ka ükikisiku rõõmud ja mured. Zivago soovis kõigest väest olla ühiskonnas toimuvast eraldatud, kuid see mõjutas ka teda. Ühiskonna ja indiviidi vahel oli tugev suhe,
Kuidas taastati Eesti Vabariigi iseseisvus? Arutlus 20.augustil 1991 kuulutas Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 69 poolthääle ja mitte ühegi vastuhäälega välja Eesti riikliku iseseisvuse. Kuidas aga taastati Eesti Vabariigi iseseisvus? 1. juunil 1989 moodustati Endel Lippmaa ettepanekul Nõukogude Liidu Rahvasaadikute kongressi komisjon, et anda hinnang NSVL- Saksamaa kokkuleppele. Eestit esindas seal 48 saadikut. Eesti poliitikute suureks saavutuseks oli MRP salaprotokollide mille koopiad E.Lippmaa oli USA-st ära toonud, avalikustamine ja nende õigustühiseks kuulutamine. Kongressil võeti vastu otsused, mis andsid Balti riikidele, seega ka Eestile, võimaluse eralduda NSV Liidust. Taheti ka läbi viia suvenäärsusdeklaratsioon, mis tähendab, et Eestile kuulub kohtuorganite näol kõrgeim võim oma riigi territooriumil, kuid see kuulutati kehtetuks NSV Liidu Ülemnõukogu poolt. Seevastu tegid E...
Tema uue muusika populaarsus lääneriikides tõi kaasa Pärdi tagakiusamise Nõukogude Liidus ja 1979. aastal soovitasid partei esindajad tal riigist lahkuda. 1980. aastal emigreerus Pärt Nõukogude Liidust Austriasse, Viini ning alustas koostöö muusikakirjandusega Universal Edition, mis on tänaseni tema loomingute kirjastaja. Peale seda läks ta Saksamaale lääne Berliini. 2005. aastal kolis ta aga tagasi oma kodumaale, Eestisse. Ta on võitnud mitmeid mainekaid auhindu ning toonud sellega kuulsust Eestile. Näiteks 2007 aastal Arvo Pärdi muusikaga plaat “Da Pacem” võitis Grammy auhinna. Arvo Pärdi muusika on kõige rohkem mängitud elavate klassikalise muusika heliloojate looming 9 aastat järjest.
tõepoolest korda käisin sõpradega igalpool rannas ja väljas. Suve lõpp aga oli oodatust kurvem. Olin juba mõelnud kooli peale ja tahtsin kooli minna, siis aga juhtus minuga õnnetus, mis tegelikult avas mu silmad. Ma olin alati arvanud, et minuga ei juhtu iialgi õnnetusi ja õnnetused juhtuvad just inimestega, kes on tähelepanematud. Ometigi olen nüüd sellises olukorras, millest poleks arvnud kunagi ennast olemast. Suveteedele jäi mõndagi meeliköitvat. Tõepoolest, suved on alati toonud minu ellu midagi uut. Kas siis uusi tutvusi, naljakaid kogemusi või meeldejäävaid hetki. Nagu arvatavasti igale inimesele on mulle tähtis perekond. Ma arvan, et need suveõhtud perega grillides, pühapäeviti koos pannkooke moosiga süües, üheskoos sportimised, juttude rääkimised ja möödunud aja meenutamised jäävad alatiseks meelde kui heade mälestustena, mis ei unune. Uus kooliaasta on alanud. Nüüd olen juba kaheksandas klassis ja ka koolis läheb raskemaks
vormid on plagiaat, piraatlus. Tänapäeval on väga populaarne piraatlus, mis kujutab endast failide, programmide ebaseaduslikku paljundamist. Kõige sagedamini langevad piraatluse ohvriks muusikateosed, filmid, videomängud, arvutitarkvara. Piraatlus on õigusvastane tegevus, mis on kriminaalkorras karistatav. Eestis on ligi pool kasutusel olevast tarkvarast piraattarkvara, 2010. aastal oli mõõdetav kahju piraatlusest ligi 17,5 miljonit eurot. Infoühiskond on endaga kaasa toonud palju autori tööd soodustavaid , kuid samas ka takistavaid tegureid. Kui mina tahaksin kunagi oma loomingut müüma hakata , siis peaksin eelkõige arvestama sellega, et mina, kui autor/looja , olen sõltuv nii ühiskonnast ning ühiskonnas elavate inimeste moraalitunnetest.
Tuli välja saata 87 000 inimest Leedust 25 500, Lätist 39 000 ja Eestist 22 500 inimest Korraldamisel arvestati ca 21 000 isiku osavõtuga Märtsiküüditamine Kolme ööpäeva jooksul Läheneti hoonele, blokeeriti, siseneti Vara üleskirjutamine Küüditatud toimetati kogumispunktidesse Märtsiküüditamise tagajärg Eestist saadeti välja 20 702 isikut 1949. a suri küüditatutest ca 15 protsenti Muutused pärast Stalini surma 1953 Vabastamine ei toonud kaasa konfiskeeritud vara tagastamist ega andnud õigust loata endisesse elukohta elama asuda. Kasutatud kirjandus: http://www.estonica.org/et/1949_a_m%C3%A4rtsik%C3%BC%C3%BCditamine/ http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BC%C3%BCditamine http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4rtsik%C3%BC%C3%BCditamine http://kylaelu.blogspot.com/2011/03/martsikuuditamiseaastapaev.html http://lood.wordpress.com/2007/04/05/koolivaheajalalgassoitkulmalemaale/#more105 http://lood.wordpress
Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähki vend.Ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütred Kaarin, Liisa ja Teele. Ta on lavastanud näidendeid ja olnud stsenarist ("Lepatriinude jõulud"). On saanud palju kultuuripreemiaid (Lutsu huumoripreemia, parima lastekirjaniku preemia) Looming: Alustas humoreskidega 15 aastaselt. Kuulsaks sai 1990 aastate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes. Ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjde üle. Ta kirjutab lugusid seeriatena. Neis tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailmast räägitakse. See isik on mõnikord välja mõeldud (Orav, Seljanka), mõnikord aga on tal tuntud prominendi nime, hääl ja nägu (Vähja Tiit, Heintz (lavastaja Eino Baskin), Lennu taadu). Igaühel on oma monomanne vaatenurk või eluviis, mille ta on absolutiseerinud.
Kui seda teeb ainult üks, siis võib suhe samuti puruneda. Hea suhte ja perekonna püsimiseks on vaja rääkida. Enamik inimesi ei oska teiste mõtteid lugeda. Ma võin ainult oletada, et Anna ning Karenini suhe oleks võib-olla püsinud, kui nad oleksid mõlemad rääkinud, mida nad ootavad ja soovivad. Pole mõtet abielu proovida säilitada laste või kellegi teise pärast. Anna ei tahtnud oma mehest lahutada oma poja tõttu, kuid see ei toonud midagi head kaasa. Võimalik, et ta oleks saanud oma poega rohkem hoidnud ja näinud hiljem, kui oleks andnud mõistlikul ajal lahutuse sisse. Petmise teel sündinud laps võib saada pigem halva kui hea tähelepanu osaliseks. Anna pettis oma meest ja sai teise mehega lapse, kellest ta lõpuks ei hoolinud pooltki nii palju, kui oma abikaasaga ühisest lapsest. Pole oluline, kus sa elad. Vronski ja Anna proovisid alustada koos uut elu, kui sõitsid Itaaliasse
Neid väheseid nimetatakse mõistlikeks hingedeks ehk vaimudeks. Vaimus on midagi enamat, kui lihtsates hingedes. Nad on võimelised mõtlema, mäletama, avastama, katsetama. Vaimud nii inimvaimud kui geeniused elavad kõik koos Jumalaga täiuslikus Jumalariigis, kus kõik on omavahel võrdsed, kus põhjus on alati seotud tagajärjega ja kus igas hinges leidub nii headust kui voorust. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maailm suudab saavutada. Autor tõestab, et kõik asjad sünnivad põhjusega ja põhjused on Jumala loodud. Kõik sünnib nii nagu Jumal on tahtnud. Kui inimene Jumalat ei usu, siis temale jääb ikkagi arusaamatuks, miks miski juhtub. Autori argumendid parima võimaliku maailma kohta on usaldavad, kui on usku Jumalasse ja tema võimetesse. Mind see ei veennud, kuna maailma joonistab iga
eesti kirjandusteaduse looja ja põhjendaja akadeemiline õpetaja Friedebert Tuglas Elas ja töötas aastatel 1886-1971 Novellid, romaanid, reisikirjad, miniatuurid, monograafiad, tõlked Varasemad novellid kujutavad realistlikult ja kriitiliselt Eesti ühiskonda 20. sajandi alguses Osales veel kirjandusrühmituses Siuru ja Tarapita Oli Eesti Kirjanike Liidu ning kirjandusajakirja Looming asutaja Teda võib nimetada ka sõnadega maalijaks Ta on toonud eesti keelde uusi värvinimetusi On üks tuntuimaid iseõppijaid eesti kultuuriloos Johannes Aavik Oli eesti keeleteadlane Kuulub tähelepanuväärne koht eesti tänapäeva kirjakeele kujundamises Tunnustused: o 1938 Valgetähe III klassi teenetemärk o 28. aprill 1940 Eesti Kirjanduse o Seltsi auliige Bernhard Linde Sündis 4.aprillil 1886
Kand ja varbad Ühel külmal sügisesel hommikul mõtles halli habemega Härra Kand, et võiks jalutama minna. Mõeldud tehtud ütles kand ja hakkas riidesse panema. Kand haaras taevasinise soki ja hakkas seda selga panema. Hetkel kui sokk lähenes varvastele hüüdsid viis väikest külmetavat varvast valjult EI TOHI. Kand oli üllatunud ja natkuke sõnatu, miks on tema head sõbrad järsku tema vastu. Algul ei saanud elukogenud Härra Kand mitte midagi aru, mida kõik need viis väetit varvast öelda tahavad, sest kõik nad hädaldasid läbisegi. Hiljem kui kõik varbad olid maha rahunenud, sai Kand aru mis toimub. Kolmel varbal oli jääkülm ning kaks varvast olid igapäevasest bussis seismisest ja istumisest kanged nagu pensionärid. Pärast paari minutit jõudis Härra Kand selgusele, et toas passimine ja ainult soojades autodes reisimine pole ka hea. Marss püsti ütles Kand valjult ja karmilt....
mis talle tõsiselt meeldib-sport. Ta suutis panna vastu oma kasvatajatele ning tõestada, et tema pole see inimene, kes jagaks hästi muusikat või mõnda muud valdkonda. Ta suutis tõestada ennast spordis, ning leida täpselt selle ala, millega jõuda maailma tippu. „Ma veel tõestan, kes ma olen“, lausus Erika, kui kasuperest põgenes. Seda ta tegigi, ta tõestas kes ta on- kahekordne olümpiavõitja. Naine, kes väiksena valmistas kõigile suurt muret on toonud nüüd au ja uhukst kogu eesti rahvale. Tema kiired jalad ratta seljas väärivad tõsist tunnustust. Tema võidud MM-idel ning 16. maailmarekordi loomine, millest üks on senini löömata näitavad ainult oma ala parimat. Ka tervis on rattasõitjal mitu korda vembutanud. Kui ta näeb unes hambaid, siis teab, et haigus on tulemas. Sellini asi on tegelikult sprinterile väga tähtis. Tal on olnud pimesoolepõletik ning isegi infarkt, kuid siiski on naine elus ja terve.
Eesti edaspidise arengu kiirenemiseks. Juurdusid Lääne-Euroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile. Vallutajate poolt ei jäänud puutumata ka religioon. Eestlastele varasemalt omane muinasusk lükati ümber ja asendati ristiusuga. Selle tulemusena segunesid paganlikud traditsioonid katolike traditsioonidega, mis omakorda tõi kaasa Eestile omaste traditsioonide osalise hävimise. Muistse vabadusvõitluse kaotus on toonud eesti ajalukku palju muutusi ja suuri pöördeid. Olnuks eestlastel tol ajal suurem ja võimsam sõjavägi ning mõni suurem liitlane, oleks võib-olla tänapäeva Eesti riik suurem ja tugevam ning oleks välditud rahva arengus säärast seisakut, mille käigus inimesed olid sunnitud taluma alamaks olemist ning võõra tahte täitmist. Ehk oleks eestlaste religiooniks endiselt muinasusk? Võib aga tõdeda, et sellised minevikusündmused on
Kui eestlasi poleks alistatud, oleks meil ehk endiselt kombeks ohverdada loomi, et saavutada loodusjõudude heatahtlikkust. Tõusis ka kaubanduse läbikäik Eestist, mis oli eelduseks Hansa linna tekkeks ja kaubanduse arenguks. See aitas aga kujundada keskaegset linnakultuuri ja oli pöördepunktiks Eesti edaspidise arengu kiirenemiseks. Juurdusid lääneeuroopalikud arusaamad, ehitusstiilid ning hakati ehitama ka kirikuid, mis tuginesid kristlikule kultuurile. Muistne vabadusvõitlus on toonud Eesti ajalukku muutusi ja suuri pöördeid. Olnuks eestlastel tol ajal võimsam sõjavägi ning mõni suurem liitlane, oleks võib-olla tänapäeva Eesti riik suurem ja tugevam. Samas on võimalik, et kui meid ei oleks alistatud, elaksid ehk eestlased praegu nagu aborigeenid keset kõrgeltarenenud Euroopat. Võib aga tõdeda, et sellised minevikusündmused on muutnud eesti rahva tugevaks ja suurendanud rahvustunnet sedavõrd, et nüüd saame elada iseseisvas ja püsivas riigis.
Eesti Olümpiavõitjad A.P Tõmba ristsõnas kõigile Eesti olümpiavõitjatele ring ümber ja kirjuta töö taha olümpiavõidu toonud spordiala. Nimed asetsevad vasakult paremale, paremalt vasakule, ülevalt alla, alt üles ja diagonaalselt. I R EUU U T RO A V V K K M E R T E I UKL L V AA J K V O A V Ä D U N N P P L A O I R E KM I A J MN T A I J AN S P E L N A T P U N U A N G K J OK U G R E J R J J S G L L L
olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta. Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna, vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga.
tekkida tööõnnetusi. 8. Töövahendite korralikkus Töötajale vajalikud töövahendid, peavad olema korras, õige pikkusega, vastama ergonoomianõuetele. Kindlasti peab vastama elekrti-, tule- ning plahvatusohutusnõuetele. 9. Ohtlikud bioloogilised tegurid! Töötaja peab tuba koristades olema ettevaatlik. Ei tohi kasutada kliendi asju. Kõike tuleb teha kinnastes, sest mitte keegi ei tea, missuguseid baktereid klient endaga hotelliruumi kaasa toonud on. 10. Töötajale sobivad tööülesaned ja-graafik Töötaja ei tohi tõsta üksinda raskeis asju, nii võib tekitada omale kehavigastusi. Kindlasti peab olema töötajal läbi mõeldud ja talle sobiv töögraafik. Üleväsimuse korral välitida sundliigutusi ja sundasendeid.
Eesti sportlastest Üldiselt Enim tegeletakse Eestis spordialadest kergejõustikuga. Veerpalu on nimekaim Eesti meessuusataja ja naissuusatajatest on kuulsaim Kristina Smigun, kellel on seljataga kaks kuldmedalit Olümpiamängudelt ja kuulub ka maailma naissuusatajate tippu. Läbi aegade on eestlased Olümpialt koju toonud kokku 24 Olümpiavõitu. Olümpiavõitjate autahvel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Simpel Session Simpel Session on Euroopa suurim ekstreemspordivõistlus, mis toimub iga aasta alguses Tallinnas. Kohal on maailma esirulatajad ja BMX sõitjad.
Printsess lossitornist Kord ammu ammu seitsme maa ja mere taguses kuningriigis oli üks printsess lossitorni lukustaha pandud, sest ta olevat salaja konna suudelnud. Tänu oma printsessi tiitlile oli ta aga surmanuhtlusest pääsenud. Üksikust printsessist lossitornis räägiti koledaid lugusid ja seepärast ei tahtnud keegi teda ka ära päästa, kuid tegelikult oli ta väga nägus tütarlaps, kes oli tornis juba 4 aastat elamud. Ühel õhtul kuulsid kolm vaprat meest printsessi laulu ja nägid läbi lossiakna tema ilu. Mehed kelle seas oli üks nõid, üks libahunt ja vampiir olid hellade südametega ja otsustasid printsessi järgmisel hommikul lossitormnist päästa. Järgmise päeva hommikul ei kestnud päästetööd kaua, sest tegu polnud ju päris tavaliste meestega. Kohe, kui nad printsessi tornist alla olid toonud ja kogu tema ilu näinud ei suutnud mehed otsustada mida tehe ja nii mindi vanasse inimsööja koopasse edasist nõu pidam...
Huang He Huang He e. Kollane jõgi on üks tuntuimatest jõgedest Hiinas, mis inimeste mälu järgi on seitse korda muutnud oma sängi ja toonud kaasa tohutut viletsust ja häda. 1931. aastal aga vallandus 20.sajandi suurim looduskatastroof. 1931. aasta juulis, pärast pikka põuaperioodi, tõusis suurte paduvihmade tagajärjel Kesk-Hiinas Kollane jõgi üle kallaste. Vihmad jätkusid ka novembris, ujutades üle 108 000 kilomeetrit maad, uhtudes minema põllukultuurid ning uputades sadu linnu ja külasid. Jangtse, mis on Kollase Jõega ühenduses, oli samuti jõe kesk- ja
suhtes. Kui tragöödiat ja komöödiat tehti tõsisemalt Vana- Kreekas juba enne Kristuse sündi, siis filmikunst tekkis alles sadakond aastat tagasi. See tähendab, et teater on olnud iga rahva kultuuris mitu korda pikemalt kui kino. Kui kunagi viis kultuuri edasi suurel määral teater, siis tänapäeval on see kaldunud tehnika arenguga kino poole. Sellel on lihtne põhjendus: tehnikaga on mugavam ja lihtsam. See on aga kaasa toonud suurema kino ja väiksema teatri külastatavuse. Kui võrrelda Jan Uuspõllu etendust „Ürgmees“ nii teatri laval kui ka kino seansina, siis paraku peab tunnistama, et teatri näidendina on sõnum mõjuvam kui salvestisena. Lavastaja mõte jõuab tänu esitaja energijale vaatajateni tõhusamalt kui vaadata sama etendust ekraanilt. Samas kui võrrelda mõnda märulifilmi etendusega, siis peab tõdema, et tänu tehnoloogiale on seda mõnusam vaadata kinos, sest teatris puuduvad
olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta. Jumala täiuslikkusest tuleneb, et kõige täiuslikum ei ole ainult universumi sisekord tervikuna, vaid ka iga monaad., iga olemuslik kese peab oma tajusid omama vaid kõige paremini korrastatuna, mil viisil ta sobib kokku kõige ülejäänuga.
Ta pidas erinevaid ameteid Venemaal, Poolas, Saksamaal. 1893 asus tööle Tallinnas ringkonnakohtu tõlgina, 1901-st arhivaarina. 1907–1917 töötas Bornhöhe kohtu eestistujana Jõhvis, elukohaga Narvas. Siirdus 1919 Tallinna, kus töötas kuni surmani 17. nov 1923 rahukohtunikuna. Bornhöhe põrm maeti Tallinna Kopli surnuaiale, 1951 toimus ümbermatmine Tallinna Metsakalmistule. Bornhöhe esimene jutt ilmus 1878, kui kirjanik oli 16-aastane. Kõige enam tunnustust toonud ja paarikümnes trükis ilmunud ajalooline jutustus “Tasuja” (1880) on kirjutatud 17-aastase noormehe poolt. Teos algatab eesti kirjanduse ajaloolise romaani. Rahvuslikku võitlusvaimu õhutavad ka “Villu võitlused” (1890) ning “Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad” (1892). Raamat “Tallinna narrid ja narrikesed” (1892) naeruvääristab järelromantismile omast ellusuhtumist ja tähistab kirjaniku üleminekut realistlikule kujutamisviisile.
Suurema osa neist moodustavad lasteraamatud, teiste seas sellised eesti lastekirjanduse tähtteosed nagu: - Eno Raua “Naksitrallid” ja “Sipsik”, - Ellen Niidu “Krõlli-raamat”, - Aino Perviku “Kunksmoor”, - Jaan Rannapi “Nublu”. Edgar Valteri piltidega lasteraamatuid on ilmunud ligi paarikümnes võõrkeeles. Illustreerinud ka huumori- ja satiirikogumikke, ilukirjandust täiskasvanutele, aime- ja rakenduslikku kirjandust, õpikuid. Illustratsioonid ja karikatuurid on toonud autorile hulgaliselt auhindu. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 5 1994 ilmus Edgar Valterilt esimene omakirjutatud ja joonistatud lasteraamat – “Pokuraamat”. 18.05.2014 7-B Georg Roosalo 6 Edgar Valter jõudis 12 aasta jooksul (1994-2005) lastele kirjutada-joonistada 15 raamatut ning kujunes lühikese ajaga üheks viljakamaks ja tunnustatumaks eesti lastekirjanikuks. 18.05
Lõpukõne Kallid kamraadid ja kindralid- kõik, kes te olete siia kokku tulnud! Nüüd on hetk Teile edasi anda oma tunded, mis meid täna siia on toonud. Tunded, mille nimel on nähtud rasket vaeva, valatud verd ja pisaraid, tuntud võidurõõmu ja kõõlutud kuristiku äärel. Meie algsest kahurilihast on alles vaid need, kelle kaevikud olid kõige vastupidavamad ning, kes uskusid, et selle sõja võidu kindlustavad nemad. Praegu oleme meie just need õnnelikud, kes on jäänud suuremast kuulirahest puutumata, kuid sõjaõudused meenuvad veel kaua. Kolmeaastane lahing on otsakorral ning tuleb püssid nurka visata
Kuigi probleemist räägitakse avalikult meedias ja seda tunnistavad mõnel pool ka kohalikud ning valitsus, ei tunnista ega võta vastutust endale kakaotootjad ja suurfirmad. Teema on laialdaselt arutlusel ka näiteks ÜRO-s ja Interpolis, kuid nende tegevuse mõju on väike või tihti isegi olematuu. Nende praegune peamine võimalus on sõlmida lepinguid ja korraldada vajadusel haaranguid, kuigi nende efektiivsus pole pikaajaline. Miki Mistrati ei toonud seda küll oma filmis välja, kuid vastutusekoormat võiks veidi kallutada ka šokolaaditarbijate poole. Meie šokolaadi tarbimisvajadus on kasvanud viimase poolesaja aastaga üüratute kogusteni ja selle kasvu peatumist pole märgata. Inimesed on muutunud šokolaadist liiga sõltuvaks ja see on probleem nii inimese tervisele kui ka kakao – ning šokolaaditootjatele. Probleemi lahendamiseks tuleks teha väga paljut ja seda korraga, et
Muutusid meeleolud, inimesi tabanud kahtlused ja kainenemine ja peremured sundisid paljusid loobuma kommuunielust ja romantilisest vaesusest. Hipiliikumisest sündinud kasutegur on sealtmaalt alguse saanud tugevdatud huvi ökoloogia vastu, soorollide vabam käsitlus ja tolerantsus. 2 Hipistiil Igapäevasesse moestiili on hipid toonud nn trompetpüksid, kirkad värvid, pikad juuksed, liibuvad trikoosärgid, heegeldatud murumütsid, vestikesed, maskiseelikud ja platvormkingad, helesinised kulunud teksad, pärlitest punutud käenöörikeste rohkus, ruudulised särgid, helesinised kulunud teksajakid, teksariidest või värvimata linasest riidest õmmeldud ristkülikukujuline pika sangaga ja narmastega kott. Maailm pidas neid omamoodi veidrikeks, aru saamata, et hipiliikumise
Selliseid ühendusi ei moodustatud ainult Põhja-Saksa kaupmeeste poolt. Keskajal püüdsid kõik väliskaubandusega tegelevad kaupmehed endale saada eriõigusi (näiteks maksudest vabastamist) niisuguste lepingute sõlmimisega. 14 TEISEKS VÄGA TÄHTSAKS asjaoluks Hansa Liidu arengus oli sakslaste tungimine itta . XII sajandi keskpaigast alates hakati slaavlasi, kes elasid Läänemere lõunakaldal, välja suruma, voi nad assimileerusid sakslaste hulgas, kes olid rajanud linnad ja toonud neisse uusasukaid (peamiselt Westfaliast, Saksimaalt ja Friisimaalt). 1143. aastal sai Lüübekist esimene saksa sadamalinn Läänemere ääres. Enamik linnu nii nagu Lüübek asusid kas siis endistes slaavlaste kaubakeskustes või nende lähedal, kuid ei omanud linna staatust enne sakslaste võimu alla langemist. Sakslased andsid neile linnaõigused, mis toodi ära Lüübeki Linnahartas. Lisaks asulatele nendes
siis on põhiväärtused paigas. Edasi saame üheskoos luua uusi väärtusi, saame muuta Eestimaa tugevaks ja järjepidevaks ja meile jäävad alles käsikivi ja rukkileib. David Vseviovi tsitaat "vajame uusi väärtusi" on levinud kõikjale. Kuid millised peaksid olema need uued väärtused, mida vajame? Kas need peaksid olema väärtused vanade probleemide lahendamiseks? Kõik näib olevat Praegune kriis on enesega kaasa toonud väga konkreetse mured ja loonud hirmuäratavad eeldused, mis meid kõikjalt piiravad. Ja selleni on viinud ikka valdavalt vigane rahandus ja majanduspoliitika, mis tulenes pankade kergekäelisusest ning valituse ebapädevusest. Kuid nii ulatusliku kriisini ei saanud viia vaid puhttehnilised põhjused, sellel kõigel on palju sügavamad põhjused, see on laiahaardelisem kriis. Nagu on öelnud ajaloolane David Vseviov on see
.............................. 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 9 . Sissejuhatus Läänemeri on Atlandi ookeani osa. Tal on mitu nime, näiteks rootslased kutsuvad Läänemerd Idamereks. Palju teatakse ka Balti mere nimetust. Läänemerega me tavaliselt otseselt iga päev kokku ei puutu, kuid siiski mõjutab ta oluliselt meie elu. Aegade algusest on see tööd andnud kaluritele ja toonud nii mõnelegi perele toidu lauale. Ka praegu sööme me Läänemerest püütud kala, kuid seda haprat merd vaevavad mitmed probleemid, millest ilmselt kõige aktuaalsem on selle reostus. Käesolevas referaadis käsitlen ma Läänemerd üldiselt, millised on keskkonnaprobleemid täpsemalt ning missugune taimestik ja loomastik seal kanda kinnitab. Üldiseloomustus Läänemere kaldal on 9 riiki- Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani
teoseis "Linnuse ehitamine" ja "Kalevipoja surm" (1935), temperamaalides "Kalev kosjas" (1933), "Ohver" (1935) ja "Pesu" (1937) ning Pedaspea ja Riguldi rannaküas valminud teosed (1938-1940). Viimaste peamine ainevald on loodus ja talupoeg, romantiline meeleolu põimub suursuguse rahu ja lihtsusega. Omaette rühma moodustavad aastaist 1940-1942 pärinevad, seal hulgas inimest ja tema eluavaldusi jälgivad lehed. Nagu kogu Raua looming, on ka need mõtisklevad. Kokkuvõte Kristjan Raud on toonud eesti kunsti väga palju. Kristjan Raud ei ole toonud Eesti rahvale uut kunsti vaid arendanud ka Eesti kultuuri. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Raua illustratsioon rahvuseeposele "Kalevipoeg", tegi kunstniku nime igale kaasmaalasele tuntuks
hinnastabiilsuse kriteerium. Miks on Eestis inflatsioon nii kõrge püsinud? Eesti tarbijahindade kasv on püsinud suhteliselt kiirena juba ELga ühinemisest alates. Inflatsiooni on suurendanud eelkõige nafta-ja toiduhindade kiire kasv maailmaturul, samuti administratiivsed hinnatõusud. Praeguse majanduslanguse ja palganõudmiste alanemises on ka positiivseid külgi. Selle tulemusena on nõrgenenud surve inflatsioonile ja toonud kaasa hindade kasvutempo alanemise. Tulemuseks on see, et Eesti täidab Maastrichti inflatsioonikrteeriumi praeguste arvutuste põhjal selle aasta oktoobris või novembris, mil kaheteist kuu keskmine inflatsiooni kasv langeb allapoole 1,5 protsendi taset ( Lindpere 07.10.2009 ). See avab Eestile uksed euroga ühinemiseks aastal 2011. Neljandaks on intressimäärad, mille korral riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada
tarbimine oluliseks ja inimestele tuleb pakkuda eelk�ige kainet anal��si ning v�hem paanikat. Kindlasti aitaks see inimestel praeguses olukorras paremini toime tulla. Hinne oli 4 Arutlus: Milliseid v�ljakutseid esitab inimesele �hiskonna muutumine posted Dec 8, 2008, 3:13 AM by Ago Press Inimkonna kujunemise algusaegadest saati on kehtinud mingisugune �hiskonna korraldus. Olgu selleks siis perekonnakeskne ja taludest moodustunud agraar�hiskond v�i masinate v�iduk�igu toonud industriaal�hiskond, inimesed on ju p�him�tteliselt samaks j��nud. Erinevad �hiskonna korraldused kehtestavad aga teatud n�udmisi. Muutused �hiskonnas on tingitud kindlast asjaolust. N�iteks t��stus�hiskonna uuenduseks osutusid masinad ja vabrikud ja linlik eluviis. Hajutatult taludes elavad inimesed polnud sellega harjunud. Inimesed seisid dilemma ees: kas �ppida masinate k�sitlemine selgeks ja minna linna v�i j��da oma senise eluviisi juurde.
aasta lõpul. Siin ei kujunenud välja positsioonisõda naguläänerindel. Seda arvestades otsustas Saksa väejuhatus anda 1915. aastal pealöögi justidarindel, et Venemaa lõplikult purustada. Saksa vägede ülekaal ja esialgne edu ei toonudsiiski kaasa läbimurret. 1915. aasta lõpul stabiliseerus rinne Riia- Daugavpilsi- Pinski-Tsernovtsõ joonel.1916. aastal võtsid idarindel suurpealetungi ette Vene väed, keda juhtis kindral A. Brussilov.Ent ka Brussovi läbimurre ei toonud venelastele otsustavat edu ning vastasseis idarindel jäipüsima.1917. aasta Veebruarirevolutsiooniga kukutati Venemaal isevalitsus. Võimule tulnud AjutineValitsus jätkas küll tsaaririigi liitlaskohustuste täitmist, kuid edutult. 1917. aasta suvelettevõetud Venemaa pealetung nurjus. Saksa väed alustasid vastupealetungi ja vallutasid1917. aasta septembris Riia. Järgmisel kuul okupeerisid Saksa väed ka Saaremaa, Muhumaa ning Hiiumaa. 4.Sõja lõpp 1918
välja. Ka turumajandust võib pidada uueks sõnaks. Turumajandusega koos tulid eluvaldkonnad nagu pangandus, börsindus, kinnisvaraarendus ja üldse ettevõtlus. Kakskümmend aastat tagasi ei ulatanud teller teile üle leti pangakaarti, raha ei võetud seina seest ehk sularahaautomaadist, poes poleks keegi aru saanud, mis tähendab maksan kaardiga. Perekonnaringis ei arutatud, kas võtta korterilaen või korteriliising. Reklaamiala on toonud sõnavarasse klipid, copywriter´id, posterid. Tööle saamiseks tuleb esitada CV, mille kohta varem öeldi elulugu või elulookirjeldus. Turvateenust pakuvad turvamehed ja plaate keerutavad DJ-s, varem olid diskorid. On tekkinud ööklubid ja rohkesti pubisid. Eesti esimene ööklubi oli 1992. aasta lõpus hotelli Olümpia endise varietee ruumides avatud XL. Eesti ekspress kirjutab: ,, Koos panid pidu tuntud ärimehes ja kurikuulsad allilma tegelased. Toimus suguühteid, kaklusi, isegi mõrv
Vajati hingetõmbeaega ja asuti rahuläbirääkimistele. 1212 Toreida rahuleping. Eestlasi sundisid rahuläbirääkimistele ka pinevad vahekorrad venelastega. II PERIOOD (1215-1221) Sakslased murdsid vaherahu ja tegid 1215 rüüsteretke Ridalasse ja Sakalasse. Pärast eestlaste kaotust Leo all, koostati vastupealetungi kava, mille lõppeesmärgiks sai siinse piirkonna saksa koloonia täielik hävitamine. See aga loodetud tulemusi ei toonud, sest osalenud jõududest jäi lihtsalt väheseks. Seejärel tahtsid ristisõdijad Saksamaale tagasi minna, kuid sattusid tormiga Saaremaale ja seal peeti lahing Uues sadamas. 1215 tegid sakslased rüüsteretki Ugandisse ja nende olukord muutus lootusetuks. Ugandi alistus, tema järel ka Sakala ning nõustutakse ristimisega. See aga pahandas Venemaad, kes tegi 1216. rüüsteretke Ugandisse. Nüüd läksid ugalased koos sakslastega sõjakäigule Venemaale, kust naasti suure saagiga.
maailma liigirikkamaid kohti. Amazonase vihmamets on endiselt koduks ka Amasoonia indiaanlastele, kes on elanud ürgmetsas tuhandeid aastaid. Paraku neid tänapäeval järel vähem kui 200 000 inimest. Nad on põlluharijad ning peatuvad ühes kohas lühikest aega, et loomi küttida, toitu kasvatada, seejärel liigutakse edasi järgmisesse paika. Nii talitades lasevad nad metsamulla viljakusel taastuda. Kahjuks on neile üha saatuslikumaks saamas välisasukad, kes on vihmametsa toonud kaasa selliseid haigusi nagu gripp ja leetrid, mille vastu neil puudub aga immuunsus. Amazonase vihmametsa hävimist peetakse ka kõige hullemaks keskkonna probleemiks nii Brasiilias kui kogu maailmas. Koos vihmametsaga häviks meie hapnik, loendamatud loomaliigid ning võib öelda et pea kogu Maa. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/brasiilia.htm,; http://www.bioneer.ee/eluviis/kliima/aid- 3756/Amazonase-vihmamets) KASUTATUD ALLIKAD http://en.wikipedia
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
