Ottode õukonnas tõlgendati sama teemat skulptuuris. 10. saj lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Piinast moonutatud keha kujutamine erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. 10. saj kujurit ei huvita anatoomiline täpsus, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. Mõneski pühakukujutises on romaani stiili meistrid osanud välja tuua inimhinge neid külgi, mis on jäänud tabamatuks varasema aja kunstis.11. saj alguses valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene Piiblist. Ei püüta kujutada ruumi ja detaile, oluline on haarav jutustus. 10. saj keskel hakati looma arhitektuuriga seotuid skulptuure. Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadil. Eriti rikkalikud ja ilmekad jutustava sisuga reljeefid olid Prantsusmaa kirikutel. Mõnikord katsid reljeefid pea kogu läänefassaadi (Poitiers). Tihti oli reljeefe ka siseruumis, eriti piilarite kapiteelidel
Ometi ei jätkunud sakslastel selleks majanduslikku ja kunstilist jõudu, nii et nad olid sunnitud minema lihtsustamise ja kokkuhoiu teed. Näiteks ehitati sageli kahe läänetorni asemel üks. Joonis 23. Joonis 24. Joonis 24. Kölni toomkirik Kölni toomkiriku nelitis Sellisena jäi tookirik 16. sajandil pooleli. Kõige enam järgivad prantsuse eeskuju Kölni ja Strassburgi katedraalid ehk toomkirikud (praegu kuulub Strasbourg Prantsusmaale). Keskajal suudeti näiteks Kölni katedraalist ainult koor, pikihoone alusmüür ja läänetornide alumine osa. Sellise poolikuna, nagu mingit murtud selgroogu hiigellooma meenutades, püsis kirik kuni möödunud sajandi keskpaigani, mil ta viimaks lõpetati
kasutatakse tänapäevani kuningalossina Crac des Chevaliers Kõige suurem ja võimsam romaaniajastu kindlus ehitatud Süüriasse Esimese ristisõja järel Seal 7-8 donjoni Asub kõrgel mäetipul Prantsusekeelne nimetus tähendab Kotka Pesa ja tähendas vallutamatust Kujutav kunst: Omapärane skulptuurtöö (ümarstruktuuri meenutab) GERO RIST puidust, kõrgus on umbes 2 meetrit Hoitakse Kölnis Tuntud on ka Saksamaal Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mis on kaunistatud pronksist reljeefidega. Seal on kujutatud suurelt ihualasti ka Aadmat ja Eevat Tarbekunst: BAYEUX VAIP Tehtud villasest ja linasest kangast Kujutab prantslaste suurt kangelastegu Inglismaa vallutamist Tohutult pikk (ca 70 m) aga väga kitsas (ainult 0,5 m) Kokku loetud sadu inimfiguure, sadu loomi (hobuseid, loomi) Kesksel kohal lahingusündmused (Hastingsi lahing 1066) ja anglosakside kuninga tapmine
Nõiaprotsesse jälitati. 1626 avaldati Hermann Samsoni asjaline juhend "nõidade väli- määraja". rakendati kõigepealt "veeproovi" ning hiljem põletamine tuleriidal. Rootsi aja lõpul rakendati mõõgaga surmamist. Viimane surmanuhtlus oli Eestis 1699. Bengt Gottfried Forselius ainus õpetaja piiskopimõisa seminaris 1684 asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks. Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl koostas 1637 a. esimese eesti keele grammatika, saksa keele reeglistikuga. Johan Hornung 1693 aastal avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, mida tuntakse vana kirjaviisi nime all. 1686 anti välja lõunaeestikeelne Uus(Vastne) Testament, tõlkijateks pastos Andreas Virginius ja tema poeg Adrian Virginius. Johan Skytte, kes oli Gustav II Adolfi kasvataja ja hiljem Uppsala ülikooli kantsler, tema eestvõttel loodi 1630 Tartus nn Akadeemiline gümnaasium.
ehit 1-lööv kirikuid, N: Saha kabel, erandlikult 2-löövilisena ehit 14.saj Keila kirik(torn19) Virumal ehit enams 3-löv kodakirik. 14saj pär Viru-Nigula, 15.saj Haljala ja Viru- Jaagupi kirik. 14.saj ehit kindlut tsistertslaste mungaklost Padisel 1343.a Jüriöö õlestõusu ajal est vallut selle ja klost ehit üles võimsa kindlusena, mida kaits ringmür ja vallikraav. Klost purust liivisõj, varem paremini säilinud kloostriõue põhjatiiv asuv väike 1-löövil kirik Tartu- järel Toomkiriku varemed ja Jaani kirik. Tartu Toomkirik, piiskopkonna peakirik ehit alust 13.saj basilikaalsena. 16.saj lõpet 2võims torn läänefassaad, mille tornid pidid kaugel ümbruskond paistm. Keskajal oli see suurim kirk Läänemere idakalt ja ainuk,millel 2torn. Kirik põles 1624.a ja seda ei taast. 19saj ehit kooriruum varem ülikol raamatukogu. Jaani kirik- tart kõige vääruslikum ehit 3löv basilikaalne, põhjaosa valm 14.saj. hoone teeb erilisek ülirikkalik terrakotast ehitusplastik
31.10.2012 · Michelangelo- Pidi koosnema 40 kujust(Julius II hauamonument) ja olema kahekorruseline, lõpuks valmis 40 a hiljem, ainult 3 kujudest oli tema enda tehtud. Mooses on üks kuulsam kuju. Oma elu lõpul tegi ta teise pieta Firenze toomkiriku jaoks. Kuulsaim skulptuur on 5m kõrgune Taaveti marmorfiguur algselt palazzo Vecchio ette mõeldud. · Renessanss Prantsusmaal: Nii nagu arhitektuuris kujunes Prantsusmaal välja omalaadne ehk prantsaslik stiil. Tuntuimad skulptorid olid: · Colombe(1430-1513)- Francois? II hauamonument, sarkofaagi nurkades allegoorilist voorusefiguuri. Burgundia hertsogi Philipp Ilusa büst · Richier(1500-1567)- Rene de Chalons'i hauamonument.
2lööviline . Tallinn: Toomkirik-vanim tln, muudetud basiilikaks, Niguliste-restaur., Keskaja kunstimuuseum asub seal, , Oleviste kirik- järkjärgult muudetud, suurim tnp 123 m torn Pühavaimu kirik- 2lööviline pikihoone, asub raekojas kodakirik, oli Püha Katariina klooster, oli 3lööviline Pirita klooster-nunnad+mungad, tnp funktsionaalne hoone, oli Padise klooster (restaureeritud) 4)Tartu ja Lõuna Eesti- Tartu: toomkiriku varemed, Jaani kirik. Toomkirik- oli basiilika kodakirku stiilis kooriga, 2 läänetorniga, suurim kirik Läänemere idakaldal, põles 17. saj Jaani kirik- 3lööviline basiiliks, terrakotast ehitusplastika, algse joonise järgi restaureeritud Lõuna-Eestis- 3lööviline kirikutüüp, sõdades hävinud. Eesti ainsana basiilikana säilinud Urvaste- seal ka võlvid, suur kooriruum, Kindlusarhitektuur Tallinna südalinnas kaitsemüürid, sealt torne säilinud, nt. Paks Margareta ja Kiek in de Kök
osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Tallinna, Tartu ja Saare-Lääne toomhärradeks said tihti kohalikud aadliperekondade pojad, kui nende isikut vääristas ülikooliharidus. Toomhärrad moodustasid koos piiskoppidega keskaegse Liivimaa haridusliku eliidi, kunad nad olid õppinud ülikoolides, ja see polnud sugugi tavaline. Toomkiriku juures toomkool, juhatas toomhärra- skolastik. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks ehk territoriaalseteks kogudeks, mida teenisid kogudusepreestrid. Igal kihelkonnakirikul kaitsepühak. Keskajal Eestis ei osanud rahvas peamiselt lugeda ega kirjutada. Sellegipoolest käidi kirikus ning neil oli usk. Kirikutes oli ladina keelsed palvused, vähesel määral rahvakeelsed. Lisaks kristlaste Jumalale, austati väiksemaid jumalusi ja haldjaid
Hakati jäljendama vanaaegset stiili ning sellisena rajati uusi linnu. Iseloomulikuks on minevikuarhitektuuri eeskujuks võtmine, Vana-Rooma ja Vana-Kreeka kunsti eelistamine, raudkonstruktsioonide kasutusele võtt, tekkis vastuolu siseruumide ja fassaadi vahel, elektika. Elektika on erinevate stiilielementide segamine ja täiendamine originaalitsevate detailidegga. Neogootika, neobarokk, neorenesanss. Tuntumad olid näitks Charles Barry (Londoni parlamendihoone) ja Johann Wilhelm Krause (Tartu toomkiriku raamatukogu). ROMANTISM Romantism tuli 19. Sajandi esimesel poolel, kuid juba tunda oli selle mõju peale Prantsuse revolutsiooni. Levis Inglismaal, Hispaanias, Saksamaal ja Prantsusmaal. Tuli, kuna taheti põgeneda reaalsest maailmast ning rõhutada just ühe inimese olulisust. Romantismile oli iseloomulik keskaja imetlus, eksootiliste maade imetlus, rahulolematus kaasajaga ja boheemlus. Romantism jagunes ametlikuks ja sõltumatuks
Habsburgide impeeriumi selles nurgas elasid tihedalt kõrvuti paljud rahvused: austerlased, ungarlased, slovakid, horvaadid. Ka Hayni enda rahvuslikku päritolu on üsna raske aimata. Väidetakse, et tema tõllassepast isa laulis kodus palju ja mängis harfi. Kindlasti oli perekond muusikalsie eriliselt avatud: peale Josephi oli väljapaistev helilooja ka tema vend Michael ning veel üks vendadest sai Viinis lauljaks. 1740. aastal kutsus Viini Stephani toomkiriku kapellmeister Haydni kooripoisiks. Sealses toomkoolis õppis tulevane helilooja laulukunsti, klaveri- ja viiulimängu ning sai ka teooria- ja kompositsiooniõpetust. Pärast häälemurret, ilmselt 1749. aastal, lahkus ta toomkoolist. Vanemad soovisid, et Haydn alustaks Viinis vaimulikuõpinguid, kuna teda see aga ei huvitanud, lõpetasid nad tema rahalise toetamise. Haydn elaas järgnevail aastail üsna kasinates oludes, ent väga oluline on seik, et tema “vilets pööningukamber”
Mõnikord tõid tõstepaneelid ja -luugid loomad, gladiaatorid ning dekoratsioonid välja otse lava alt. Colosseumi ülaserva küljest sirutus laiali päikesepuri, mis pakkus vaatajatele varju päikese eest. Colosseum avati 80. aasta suvel 100 päevaste pidustustega. Pisa torn Pisa torn oli algul mõeldud toomkiriku kampaniiliks. Torni ehitamist alustati juba 1173. Torn hakkas tänu aluspinna ebakindlusele viltu vajuma juba ehitamise ajal. Ehitus valmis alles 1350. Tituse võidukaar Kui 1806. aastal töid alustati, pidi see triumfikaar ülistama Napoleoni vägede sissemarssi Milanosse. 1813 tööd katkesid kuna Napoleon sai Leipzigi lahingus lüüa ja varsti pidi ka troonist loobuma
Kuigi arhitektid said nüüd üha enam tellimusi ka ilmalike hoonete loomiseks, jäid siiski selle ala kõige suuremad saavutused endiselt seotuks ristiusu kirikuga. Nii hoonete ülesehituses kui ka kaunistamisel loobuti kõigest gootilikust. Antiikaja mõjul hakati kõige täiuslikumaks pidama kupliga kaetud ehitisi; eeskujuks oli siin Rooma Panteon. Teerajajaks võib pidada Filippo Brunelleschit (1377-1446), kelle loodud ehitised Firenzes (eriti Firenze toomkiriku kuppel) ning antiikehitiste uuringud palju imetlejaid ja järgijaid leidsid. Renessansiajastul loodud hooneid kaunistasid sambad, pilastrid, lõvipead, putod (alasti lapsukesed), kipsist lille- ja puuviljavanikud, akantuselehed ja paljud muud roomaaegsete ehitiste varemetelt õpitud üksikasjad. Suur osa neist jäi tarvitusele kuni meie sajandini. Jälle tuli käsutusele ümarkaar. Eriti rikkalikud olid idamaist toredust armastava Veneetsia paleed, mille vastu kanaleid
Järgmistel aastatel piirati linnustpalju kordi, kuna kõik piiramised lõppesid edudult, tõendas see jällegi seda, et hoone oli hästi varustatud ja turvaliselt kindlustatud. Linnus suutis mahutada arvukalt kaitsemeeskonda. 1227.aastal vallutas Taanilinnuse Mõõgavendade ordu, kes jäi linnusesse kümneks aastaks ning kellel on seega Toompea kujunemisel oluline koht. Ordu jagas linnuse kaheks : Suur linnus ja Väike linnus. Suur linnus asus põhimõtteliselt praeguse toomkiriku kohal, Sellest sai piiskoplik keskus. Väike linnus paiknes aga praeguse lossi kohal ning sellest sai ilmaliku võimu keskus. Üks energiline ordumeister lasi Tallinna ehitada esimese kastelli tüüpi kivist ordulinnuse. See linnus oli sügavate kraavide ja tornidega hästi kindlustatud. Kastelli 4 varjus asunud eluhoone, aidad, tallid, küünid ja laudad olid aga puust, et linnus
millele raskus kandus. Roidvõlv(ristroidvõlv) igas võlvikus oli diagonaalselt asetatud 2 tugevat raidkivist vööd. Võimaldasid kanda suuri raskusi. Tugipiided ja tugikaared külgsurve toestuseks näiteks gooti stiilis kirikutel. Nt Lincolni katedraal 34.krutsifiks rist ühes ristilöödud Kristuse kujutisega Pieta Maarja, kes leinab oma ristilt võetud poega. II Kursus 35. Eelrenessanss Vararenessanss Kõrgrenessanss 36. Filipo Brunelleschi Firenze toomkiriku kuplit võib luua üheks esimeseks renessansi ajal. 37. Palazzo kolmekorruselised, nelinurksed, avatud siseõuega, lamekatusega, fassaad läheb alt üles alustades kõige suuremate kividega ja lõpetades peente kividega. 38. Rooma Peetri kirik oli Itaalia renessansi uhkeim ehitis Donato Bramante Michelangelo Buonarroti. Kõrguselt võrdne Cheopsi püramiidiga. 39. Kolme Renessansi ajastu suurtegijat: 1) Leonardo da Vinci ,,Mona Lisa" ,,Püha Õhtusöömaaeg"
Mälestuspingi (1940, autor taas R. Haavamägi) asukoht valiti arvamuse põhjal, et kaunite helide punujast maestro armastanud just siit sokolaadi tee kaldalt päikesetõusu jälgida. Praegu on pink varustatud tehniliste abivahenditega, mille abil võimalik mitmes keeles ammutada helilooja kohta infot ja kuulata muusikakatket. HAAPSALU VALGE DAAMI LEGEND Haapsalu toomkiriku külge ehitatud ristimiskabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel naisterahva kuju Valge Daam. Keskajal ei tohtinud naised linnusesse tulla. Juhtus aga nii , et üks toomhärra tõi siia oma armastatu, kes oli poisi riietes. Kui teised sellest teada said, heideti toomhärra vangikongi nälga surema, tütarlaps aga müüriti elusalt ristimiskabeli seina sisse. Nüüd käib ta augustikuu täiskuuöödel oma armastatut leinamas. 19
Laulukooridest tuli esimesena "Vanemuise" koor, rongkäigu lõpetasid Maarja kirikukoor ja sakslastest koosnev Tartu noormeeste laulukoor, mida juhatas Willigerode. Teiste kooride järjestus määrati loosivõtmisega Tamarkin 1965:30). Rongkäigus lehvis 37 lippu ja lauljad kandsid eri värvi rahvariideid, mis tõstsid oluliselt peo välist dekoratiivsust ja suurendasid pidulikku meeleolu. Kokku osales laulupeos 46 laulu- ja 5 pasunakoori Kell 10 hakkas Toomeorus, Toomkiriku varemete kõrval, kus praegu on tenniseväljakud, avajumalateenistus. Kell 4 pärast lõunat algas vaimulik kontsert saksa seltsi "Ressource´i" aias, mis asus praeguse Peetri kiriku vastas ning kuhu 1959. aastal püstitati mälestusmärk tähistamaks I üldlaulupidu. Õhtul avasid lauljatele ajaveetmiseks oma uksed "Vanemuise" ja Tartu Saksa Käsitööliste Selts Esimese päeva kava koosnes ainult vaimulikest koorilauludest ja jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa juhatas J. V
Eestikeelseid trükiseid oli aga ilmunud juba kaugelt enne Forseliuse aega. Esimene teadaolev, arvatavasti luterliku jumalateenistuse käsiraamat ilmus juba 1525.aastal, kuid selle tiraaz hävitati. Usuteemalisi raamatuid ilmus veel hiljemgi, kuid need olid väga vigases keeles kirjutatud ja raskesti arusaadavad. Esimese eesti keele grammatika reeglistiku, mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga, koostas juba 1637. aastal Tallinna Toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. Kuigi Stahli grammatika jäi rahvakeelest kaugeks, oli tema koostatud jutlustekogu ja nn. käsi- ja koduraamat üsna laialt levinud. Stahli saksapärastatud eesti keelt kasutati pea kogu 17.sajandi vältel, kuni sajandi lõpu Forselius koos mitme teise kaasosalisega selle vastu mässu tõstis. 1693. aastal avaldaski Forseliuse sõber Johan Hornung murranguliseks osutunud ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti
Välise omapära annavad tugipiilarid ja tugikaared. 5. Jumalaema kirikul Pariisis pole tornikiivreid, kuna need olid kaks korda maha põlenud. 6. Keskajal peeti ühe kiriku mõjupiirkonnaks ala, kuhuni kuuldi kellade helinat. 7. Gooti katedraalidel paikneb roosaken kiriku keskmise portaali kohal. 8. Gooti basiilika võlvidel aitasid raskust kanda erilised tugipiilarid. 9. Tuntuimad gootistiili ehitised on Maastrichti toomkirik, Utrechti toomkiriku koor ja Prantsusmaa Jumalaema kirik. 10. Eestis on gooti stiili Ridala ja Karja kirikutes. 11. Tallinna gooti kirikutel on muus stiilis tornikiivrid, kuna 19. saj. hakati neid uuendama. 12. Maalikunstis viljeleti peamiselt miniatuurmaale, freskosid ning vitraaze. 13. Tiibaltarid olid ehitatud nii, et tema erinevad osad käisid kinni-lahti justkui kapil. Romaani 1. Romaani kunst on oma nime saanud ladina keelest arenenud romaani keeli
NOTKE ,,Surmatants" 13. Renessanss(15. saj Itaalia 16. saj). Tuleb itaaliakeelsest sõnast, mis tähendab taassündi. Renessanss on antiigi taassünd. Linnakultuuri edenemine Itaalias, vastanudmine keskajale, antiigi tundmaõppimine, humanism, moraal, kirik ja uuspaganlus. Uusplatonism. Vt õpik lk 31-35. seletatakse lahti eeltoodud mõisted. Renessansimaa Ehitised, skultuurid, maalikunst BRUNELLESCHI Firenze toomkiriku kuppel(punane); palazzod; DONATELLO ,,Taavet" MANTEGNA ,,Surnud Kristus" BOTTICELLI ,,Kevad" ja ,,Venuse sünd" MICHELANGELO Rooma Peetri kiriku Itaalia kuppel(valge), ,,Taavet" ,,Sixtuse kabeli laemaalid" LEONARDO ,,Püha õhtusöömaaeg" ,,Madonna kaljukoopas" ,,Mona Lisa" RAFAEL ,,Ateena kool" ja ,,Sixtuse Madonna" TIZIAN ,,Urbino Venus" ,,Maarja taevaminek"
BAROKK Portugaali k. Lopergune pärl. Barokk on korrapäratu, emotisonaalne, voolav, maaliline. Peamiselt kasutati tumedaid värve ja tunnete väljendamist. Sellel perioodil oli ka absolutismi levik- revolutsioonid ja ususõjad. Olulisel kohal ka teadmised ning filosoofia. Sellel ajal muutub inimeste vaatepunkt (hakatakse leppima sellega, et maa on üks planeet päikesesüsteemist ning tiirleb ümber päikese). Barokk oli inimestele meelepärasem ja vastuvõtavam kui renessanss. Baroki tunnuseks on ovaal ja ovaalsed aknad. Pole rangelt korrapärane. Barokk saab alguse Itaaliast, kus esile tõuseb Rooma. BAROKK KUNSTI JAGUNEMINE: Absolutism seotud katoliku kirikuga. (Hispaania, Portogal, Austria, Poola-Leedu, Lõuna-Saksamaa riigid). Põhiliseks kunsti tellijaks on kirik ning enim arenenud on arhitektuur. Absolutistlikud riigid, kus kuningavõim on kiriku endale allutanud. ...
teada, et G. Krämeri 1717 aastal surnud tütar Anna Margaretha oli abielus Otto Wilhelm von Harpega (+1739). Viimaselt päris valduse ta poeg Otto Johann (+1761), kelle lese Anna Katharina surma järel müüsid pärijad mõisa 24.6.1775. Christoph Heinrich von Kursellile. Harpedest on Ohtuga seoses teada veel nii palju, et üks tolleaegne mõisaproua, nimelt Euprhosyne Elisabeth von Harpe oli tuntud kroonikakirjutaja Ch. Kelchi tütar; tema ühest pojast tuli Tallinna Iinnapea, teisest Toomkiriku praost. ARHITEKTUUR . OHTU JA TEMA AJASTU Ohtu näol on tegemist ühe kunstiväärtuslikuma mõisaansambliga kogu vabariigis. Siinne mõisasüda on sündinud põhiosas 18.saj. 60.70. aastate vahetuse paiku ja sellisena hilisbarokliku stiilisuuna tüüpilisemaid näiteid. Teatud tugipunktiks dateeringu täpsustamisel on talli tuulelipul leiduv aastaarv 1769 ilmsesti ka peahoone on valminud selle aasta paiku. Barokkstiilile omaselt on kogu Ohtu mõisasüda kavandatud
Pärnu (Perona), mis sai 1251 a. piiskopkonna keskuseks. Vaen teise jõe kaldal asuva Uus- Pärnuga (Embeke) avaldas ebasoodsat mõju ning linna põletati veel mitmel korral, kui 1691 a keelati linna taastamine - Vana-Pärnu liideti Uus-Pärnuga. http://nastik.edicypages.com/teenused/valmis-toode Ajaloolised faktid Sauga jõe kohta 1241 Sauga jõe suudmes paiknenud Pärnu sadama esmamainimine. 1251 Saare-Lääne piiskopkonna toomkiriku sisseõnnistamine piiskop Henrik I poolt Pärnu linnas Sauga jõe (siis Perona) kaldal, Pärnu toomkooli asutamine. 1779 kaugsõidupurjekate ehitamise algus kaubamaja “Heinrich Harder & Co” ellingul Sauga jõe ääres. 2008 aastal toimus Sauga jõe puhastamine OÜ Skeltmer’i poolt. Pärnu linnavalitsuse projekti “Sauga jõe suudmeala ökoloogiline saneerimine” raames tehti tööd nii vees kui ka maal. Liikuv traktor ehk amfiibniiduk tegi vee alla jäävate jõekallaste puhastamist
Gottfried Forselius. · Detsemberis 1686 käis Forselius Stocholmis kuninga jutul, kaasas kaks õpilast Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri, kelle teadmistega kuningas igati rahule jäi. · 1697. Aastal võttis Liivimaa maapäev võimude nõudel vastu otsuse rajada mõisnike kulul igasse kihelkonda talurahvakool ning seada ametisse koolmeister. Vanem eestikeelne kirjasõna: · Esimese eesti keele grammatika koostas 1637. Aastal Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl. · 1630. Aastatel ilmunud mitmeosalises käsiraamatus avaldas Stahl esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara: Lutheri väikese katekismuse, lauluraamatu, evangeeliumid, palveid ja teisi kiriklikke talituste tekste, mis pidid hõlbustama kirikuõpetajatel eesti keele kasutamist. · Esimese eestikeelse piibliväljaandena ilmus 1686. Aastal lõunaeestikeelne Uus
o. piiskopkonna vaimulike koosolekute ja visitatsioonide ehk kirikukatsumiste kaudu. Viimased võimaldasid saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Piiskop õnnistas ametisse madalmaid vaimulikke, pühitses kirikuid, kabeleid, altareid, kirikukelli ja-riistu ning pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi. Piiskopid juhtisid usuelu ka nende maavaldustes väljapoole jäänud ordualadele. Piiskopkonna peakiriku e toomkiriku juures tegutsev toomkapiteel. Niimoodi nimetati kõrgemat vaimulike kolleegiumi, mis koosnes reeglina12 toomhärrast e kanootikust. Kapiitli eesotsas oli praost, kellele tähtsuselt järgnes dekaan. Esimene juhatas lisaks piiskopkonna majanduselule ka kapiitliistungeid, teine jälgis jumalateenistuse korda ja distsipliini. Toomkapiitli kaalukaimaks õiguseks oli õigus piiskopi valida. Kuid valitud kandidaadi kinnitas ta kas isiklikust sümpaatiast või kasust lähtudes piiskopiks
sajandi, Quattrocento 15. sajandi ja Cinquecento e. kõrgrenessanss. 2. RENESSANSI KESKUSED 6 2.1. Renessansiaegne Firenze Renessansiaja kultuuri häll ja vararenessansi tähtsaim kunstikeskus oli Firenze. Siin valitses 1434. aastal rahva kaasabil võimule tõusnud Medicite suguvõsa, kelle esindajad on ajaloos tuntud kunsti soosijaina. Firenzes töötasid paljud kuulsad kunstnikud, nende hulgas arhitekt ja skulptor Filippo Brunelleschi, kelle kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitisele oli eeskujuks kõigile renessansiaja arhitektidele. Jõukas Firenze linnriik sünnitas mitmed renessansi säravaimad saavutused. Hoolimata poole elanikkonna hukkumisest 1340. ja 1348. aasta katkupuhangutes ning sõdade, rahvamässude ja vandenõude tormidest oli 15. sajandil Firenze õitseaeg. Linn, mida rikkad kaupmeheperekonnad ja tsunftid valitsesid sõltumatu kommuunina, oli kuulus oma vabaduseiha, poliitilise ja ärilise andekuse ning ületamatu käsitööoskuse poolest.
1687 otsustas Liivimaa maapäev, et igasse kihelkonda peab ehitama kooli. Koolide kõrval oli tähtis osa ka koduõpetusel. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste haridustase märkimisväärselt kõrge. Eestikeelne kirjasõna. Oluline tähtsus oli piibli tõlkimisel rahvuskeelde. See nõudis tõlkijatelt eesti keele valdamist, kuid ka paljude uute sõnade tuletamist ja loomist. Esimesed trükised olid suvalise kirjapildiga. 1637 koostas toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika. Ta kasutas ohtralt võõrtähti. Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel. 1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Suutmatus kirjaviisi üle kokkuleppele jõuda oli peamine põhjus, miks piibel tervikuna Rootsi ajal eesti keeles ei ilmunud. 1686 suutis Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian välja anda lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Rootsi aja trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga
Külglöövid jätkuvad ümber koori ja moodustavad selle ümber käigu. Koorist ulatuvad välja viis kabelit. Kiriku laeks on silindervõlvid. Väljas on nelitistorn. Romaani stiili kujutav ja tarbekunst. 10.saj. lõpul valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest. Skulptuur erineb järsult inimese keha käsitlemisest antiikajal. Kujureid ei huvitanud anatoomiline täpsus vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. 11.saj. alguses valmisid Hilesheimi toomkiriku pronksuksed, millel olid reljeefselt kujutatud stseeni piiblist. Neis reljeefides ei püütud kujutada ruumi ega kõrvaldetaile. Peamine oli haarav jutustus. 11.saj. keskel hakati looma arhitektuuriga seotud skulptuure. Enamasti olid need reljeefid kiriku fassaadidel. Eriti ilmekad ja rikkalikud olid need Prantsusmaa kirikutel. Tihti oli reljeefe ka siseruumides, eriti sammaste kapiteelidel. Reljeefid ei olnud mõeldud lähedalt vaatamiseks
3) 16.sajand- cinquecento ehk kõrgrenessanss Itaalia arhitektuur 15.sajandil · Tähtsaimaks lunstikeskuseks oli Firenze. · Skulptoritel, maalijatel ja arhitektidel oli sajandi alguse võidu tõttu palju tööd · Filippo Brunelleschi oli esimeseks renessansi suurmeistriks. Oli mitmekülgne looja. Suurt menu saavutas ehitajana ja kunstiteoreetikuna. 1419.aastal hakati tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitama Firenze toomkiriku kaheksatahulist kuplit. Elu ajal jõudis kavandada esimese tõelise renessansliku hoone- Leidlaste Kodu. 1421.aastal hakkas ehitama San Lorenzo kirikut. Teda peeti üheks tsentraalperspektiivi leiutajaks. Ta oli tõenäoliselt esimene, kes käsitles pildi pinda aknana, mis asetseb vaataja ja pildil kujutatud esemete vahel. · Palazzod olid Firenze patriitsiperekonnad, kes lasksid endale püstitada paleesid, mis koosnesid neljast tiivast nelinurkse siseõuga
1687 otsustas Liivimaa maapäev, et igasse kihelkonda peab ehitama kooli. Koolide kõrval oli tähtis osa ka koduõpetusel. Rootsi aja lõpuks oli eestlaste haridustase märkimisväärselt kõrge. Eestikeelne kirjasõna. Oluline tähtsus oli piibli tõlkimisel rahvuskeelde. See nõudis tõlkijatelt eesti keele valdamist, kuid ka paljude uute sõnade tuletamist ja loomist. Esimesed trükised olid suvalise kirjapildiga. 1637 koostas toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika. Ta kasutas ohtralt võõrtähti. Kirjaviisi üle vaieldi piiblikonverentsidel. 1693 avaldas Johan Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Suutmatus kirjaviisi üle kokkuleppele jõuda oli peamine põhjus, miks piibel tervikuna Rootsi ajal eesti keeles ei ilmunud. 1686 suutis Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian välja anda lõunaeestikeelse Uue Testamendi. Rootsi aja trükised olid valdavalt vaimuliku sisuga
h m.a.j. T Tallinna kolm suuremat kirikut Keskaegse Euroopa imetlusväärseim Toomkirik, Niguliste ja Oleviste. E 13 saj. kunstistiil oli gootika.See sündis k m.a.j. Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist O on järel toomkiriku ja Jaani kiriku E Prantsusmaal ning seal loodi ka kõige varemed. kaunimad gooti stiilis kunstiteosed. S Gooti ajastut jagatakse tavaliselt
(liturgia-missa muusikalis-sõnaline osa) 4) sekkusid ka järjest rohkem ilmalikku ellu, et saada tulu (isiklikud mõisad ja majad linnas, ametid mitmes kapiitlis korraga, eetika rikkumine) * Tartu toomhärrad (vt GTR EA I osa lk 42) Praost – juhatas piiskopkonna majanduselu, valitses vara ja juhatas kapiitli istungeid Dekaan – valvas distsipliini üle, hoolitses statuudist kinnipidamise üle Skolastik- organiseeris toomkiriku juures noorte õpetamist ja kasvatamist; juhtis toomkooli; Tihti ka õigusnõuniku (sündiku), sekretäri, raamatukoguhoidja arhivaari kohustused Kantor- organiseeris ja juhtis rituaale ja liturgiaid (missa muusikalis-sõnaline osa) Järelevaataja- tagas jumalateenistuse esmavajadused: uste avamine ja sulgemine, valgustus, kellalöögid Varahoidja – hoolitses kiriku reliikviate ja aarete eest Lihttoomhärrad-
Esthnischen Sprach, auff Wolgemeinten Rath, und Bittliches Ersuchen". 1637 Reiner Brockmann kirjutab eestikeelse luuletuse ,,Carmen Alexandrinum Esthonicum ad leges Opitij poëticas compositum" (Opitzi poeetikareeglite järgi kirjutatud eestikeelne luuletus aleksandriinides) ja seda saatva saksakeelse Lectori Carminis Esthonici (,,Eestikeelse luuletuse lugejale"), õigustamaks oma eestikeelset luuleharrastust, kui ta ise on sakslane (vt töölehelt). 1638 Heinrich Stahl saab Tallinna Toomkiriku õpetajaks. 1638 sünnib Prantsuse kuningas Louis XIV. Prantsuse näitekirjanik Pierre Corneille kirjutab draama ,,Le Cid". 3 1639 Reiner Brockmann saab Kadrina kirikuõpetajaks ja loobub Tallinna Gümnaasiumi professori kohast (NB! Kõne kooliõpilastele) 1639 Tagasiteel Pärsiast väisab Paul Fleming Tallinnat, kihlub Anna Niehuseniga ja kohtub Brockmanniga. 1640 Paul Fleming kaitseb Leideni ülikoolis meditsiinidoktori kraadi, plaanib tulla Tallinna linnaarstiks, kuid sureb 2
Rongkäigu alguses kanti riigilippu, seejärel Eesti- ja Liivimaa lippu ja nende järel Tartu lippu. Kuna tegu oli vaimuliku rongkäiguga, siis kõndisid lippude järel kolm pastorit – F. Hörschelmann, Jakob Hurt ja A. Kurrikoff, aga puhkpillid rongkäigus ei kõlanud. Pastoritele järgnes pidukomitee ja dirigendid, siis auvõõrad ja külalised ning Vanemuise seltsi juhatus, pärast seda loositud järjekorras koorid. Rongkäiguga liiguti Vanemuise seltsi majast Jaama tänavalt toomkiriku varemete alla orgu, kus peeti jumalateenistus. Seejärel liiguti Maarja kiriku juurde ja siis raekojaplatsile, kus lauldi keisri hümni. Pärastlõunal toimus vaimulik kontsert, kuhu samuti ühiselt rongkäigus mindi. Karl August Hermanni, David Otto Wirkhausi ja Adalbert Hugo Willigerode juhatusel lauldi ja mängiti 15 teost, iga 5 pala järel peeti kõne. Esimesena kõneles Peterburi kindralsuperintendent ja Peterburi Eesti Jaani koguduse pastor C
Rongkäigu alguses kanti riigilippu, seejärel Eesti- ja Liivimaa lippu ja nende järel Tartu lippu. Kuna tegu oli vaimuliku rongkäiguga, siis kõndisid lippude järel kolm pastorit – F. Hörschelmann, Jakob Hurt ja A. Kurrikoff, aga puhkpillid rongkäigus ei kõlanud. Pastoritele järgnes pidukomitee ja dirigendid, siis auvõõrad ja külalised ning Vanemuise seltsi juhatus, pärast seda loositud järjekorras koorid. Rongkäiguga liiguti Vanemuise seltsi majast Jaama tänavalt toomkiriku varemete alla orgu, kus peeti jumalateenistus. Seejärel liiguti Maarja kiriku juurde ja siis raekojaplatsile, kus lauldi keisri hümni. Pärastlõunal toimus vaimulik kontsert, kuhu samuti ühiselt rongkäigus mindi. Karl August Hermanni, David Otto Wirkhausi ja Adalbert Hugo Willigerode juhatusel lauldi ja mängiti 15 teost, iga 5 pala järel peeti kõne. Esimesena kõneles Peterburi kindralsuperintendent ja Peterburi Eesti Jaani koguduse pastor C
tervik hele, lage, selged jooned tervikuga, intensiivne väljendus väline tinglikkus kaob freskod, looduslähedus üllas hingestatus õhuperspektiiv Kunstnikud ja LORENZO GHIBERTI - GIOTTO di BONDONE - Capella LEONARDO da VINCI - Mona Lisa, JAN van EYCK - Abielupaar teosed Firenze toomkiriku dell' Arena, Ristilöömine, viimne Madonna kaljukoopas, Püha Arnolfini portree, Kantsler Rolini baptisteeriumi pronksuksed, kohtuotsus õhtusöömaaeg madonna, Paele altar ANDREA del VERROCCHIO - MASACCIO - the Cappella MICHELANGELO BUONARROTI - HIERONYMUS BOSCH - Lõbude
Nad muutsid Tartu kontserdi elu huuvitavamaks, professionaalsemaks ja mitmekesisemaks. Nad ületasid sel ajal Tallinnas olnud taseme esitades ka lääne ja vene muusika paremikke. 1919. a. Asutati nii tallinnas kui ka tartus kõrgem muusikakool (hiljem oli see Tallinna konservatoorium). 8. Tobiase elu ja looming, seos A. Lätega Rudolf Tobias oli pärit Hiiumaaltköstri perest. Teda huvitas muusika juba varajas nooruses. Ta sai oma muusikalised teadmised Toomkiriku organistilt Ernst Reinickelt. Hiljem suundus ta aga Pet. Konservatooriumi. T lõpetas edukalt nii L. Homiliuse oreliklassi kui ka N.Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi. 1904.a. läks ta elama Tartusse. Ta tgutses seal mitmel erialal, nt. Pedagoogina, pianisti ja organistina, heliloojana, dirigendina,kriitikuna ja ka muusikaelu organiseerijana. A.Lättega oli ta tartus tihedalt seotud. Nad esinesid nt. Vanemuise teatri avakontsertil. Nad koos elavdasid Tartu muusikaelu
J.Fischer-Liivima kindralsuperintendent, Liivimaa keskne kirikutegelane. Osales kiriklike rahvakoolide asutamises, organiseeris Piibli tõlkimist eesti ja läti keelde. 14.Kuidas ja kelle eestvedamisel püüti arendada eesti kirjakeelt? Millised vastavasisulised väljaanded ilmusid? Mis on piiblikonverentsid? Miks neid korraldati? (lk 117 118) 1637 esimese eesti keele grammatika koostamine (Tallinna Toomkiriku vaimulik Heinrich Stahl), mis jäi aastakümneteks eesti keele kirjutamise aluseks. Stahl avaldas oma käsiraamatutes eesti keeles usuõpetuse raudvara. Piiblikonverentsid- nõupidamised, mis Liivimaa kindralsuperintendant Johann Fischer kutsus kokku Piibli eestikeelse tõlke ettevalmistamiseks. 15.Kes etendas Rootsi ajal Liivimaa kubermangus juhtivat rolli hariduselu korraldamisel? Millised kõrgemad õppeasutused loodi? Kus ja millal? (lk 119) Johan Skytte. Tartu Ülikool- 1632 Tartus
• Mõisate rajamine — talupojad rohkem sunnismaised, vähem õigusi • Koormised - kümnis, rahaline maks, sõjakäigul käimine, kirikute ja linnuste ehitamine, teotöö • Talupojad 13.saj vabad - käisid sõjakäigul • Enim adratalupoegi (1-2 adramaad) • Niguliste tiibaltar - Bernt Notke • Michel Sittow • I eestikeelse katekismuse koostajad - Wanradt - Koell • Rae poolt kinnitatud tsunfti põhikiri - skraa • Kõrgeim vaimulike kolleegium, toomkiriku juures - toomkool • Kindlaksmääratud suurusega naturaalmaks - hinnas • Feodaalse killustumise ajajärk Eestis - ? • Käsitööliste organisatsioon keskaja linnas - tsunft • Linnade õigusliku korralduse alus - linnaõigus • Piiskopkonna peakirik - toomkirik • Väikeste riikide sõltumatu valitseja - maaisand
Otsekohe pöördusime põlvi nõtkudades palves tema poole." Arvati, et Otto III lasi Karli surnukeha panna sargofaagi, sest hiljem leiti see just sellises, Proserpina-sarkofaagis. Jällegi oli Karli haud unustatud. Pärast haua taasleidmist laskis Friedrich Barbarossa oma ,,esiisa Karli" pühakuks kuulutada. Pärast seda kui Karli säilmed olid 1215. aastal, taas ühe Hohenstaufenist keisri, Friedrich II kaasabil leidnud oma viimse ja lõpliku puhkepaiga kuldses kirstus Aacheni toomkiriku kooris, vajus keiser Karli kahel korral ära unustatud esialgne haud jälle unustusse. Hiljem leiti palju andmeid ja kõik klappis. Haud asus toomkiriku alumise korruse kuningliku trooni lähedal ja oli mõõtmetelt piisavalt suur, et mahutada Proserpina-sarkofaagi. Arvestades selle lihtsakoelisust, võis hauarajatis valmis saada mõne tunniga. Pippin Keskmine, tema poeg Karl Martell, viimase poeg Pippin Noorem ja omakorda tema poeg
tervikuna antiikses vaimus kujundada. Santa Maria Novella kirik Firenzes (fassaad) hele-tume marmortahveldis. San Andrea kirik Mantovas - fassaad meenutab antiiktemplite fronti. Ühelööviline pikihoone, külglöövid on asendatud kabelitega, avar silindervõlv. Nelitise kohal kuppel. Majesteetlik ühtne ruum, mis on eeskujuks hilisematele arhitektidele. FILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) Firenze toomkiriku nelitise kuppel (1420-1436). Kuppelehitis oli eelkõige puhtehitustehniline saavutus ja renessanss-stiili arengut see otseselt ei mõjutanud. Samas oli harmooniline ja täiuslik kuppel kõigi renessanssarhitektide ideaal ja Brunelleschi teostas selle ideaali esimesena. Kuppel oli oma aja suurim tellinguteta ehitatud tarind. Väliskest toetub paksemale sisekestale, mis moodustab selle tugiplatvormi. Katusekivid laoti marmorribade vahele
Dünaamika heliteose tugevus ja selle muutumine, ppp piano pianissimo, pp pianissimo, p piano. tempo, agoogika, tämber, register, meetrum, rütm, harmoonia,helistik, helilaad, faktuur. Rudolf Tobias 1873 1918 Esimene Eesti komponistidiplomiga helilooja. Suurepärane orelimängija, dirigent ja muusikakirjanik. Sündis Hiiumaal Käinas, kolis Kullamaale hiljem. Esimene muusikaline haridus isalt, kes oli köster. Gümnaasiumi kõrvalt sai muusikateooriatunde ja oreliõpetust Tallinnas toomkiriku organisti juurest. 1893 astub Tobias Peterburi konservatooriumisse, saab sealt 2 diplomit, neist üks on orel (Louis Homilius) ja kompositsioon (Nikolai Rimski- Korsakov). Jääb Peterburi tööle. Töötab Jaani kirikus organisti ja koorijuhina. Üks esimesi kuulsmaid teoseid on kantaat ,,Johannes Damaskusest". Tobiase kohta saab öelda korduvalt Eesti esimene: komponist, esimese oratooriumi autor(Joonase lähetamine), klaverikontsert,
aastal asutati Tartu lähedale Piiskopimõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks ja ainsaks õpetajaks selles koolis oligi Forselius; Forselius koostas eestikeelse aabitsa ja tema järgi on tulnud foneetiline kirjaviis (kirjutad nii nagu kuuled). Ignatsi Jaak(Kambja kihelkonnast pärinev) ja Pakri Hansu Jüri Forseliuse kaks parimaid õpilasi; koos tõestasid nad ka kuningas Karl XI ees, et eesti poiste võimed on hiilgavad. Heinrich Stahl-Tallinna toomkiriku õpetaja, kes koostas 1637. aastal esimese eesti grammatika, mille sisu seisnes küll eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Johann Hornung-baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees; 1693. aastal avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, pannes mõlemalt koolkonnalt laenates kirja põhjaeesti õigekirja reeglid (need reeglid, mida meie tunneme nn vana kirjaviisi nime all, kehtisid kuni XIX sajandi keskpaigani). Andreas (isa) ja Adrian Virginius(poeg)-1686
laulu meeskoorile" 1886. Ta on kirjutanud kaks muusika õpikut. Koorilaule ; " Kevade" , " Ööbik" , " Oleksin laululind" , " Ma teretan sind hommik" , " Armukese ootel". Ta kantaatidel on ajalooline tähtsus. Konstantin Türnpu ( 1865 1927 ) Koorijuht ja helilooja. Kogu elu töötas ta Tallinnas. Ta õppis muusikat Tallinnas Toomkiriku organisti juures ( Reinicke ). Tegeles koorilauluga ning 16 aastaselt asutas ta oma koori. 1884 1886 juhatas Lootuse seltsi meeskoori. 1886 a. läks ta Peterburi konservatooriumisse oreli klassi ( Homilius ). Konservatooriumi lõpetas ta 1891. Pärast seda sõitis ta Berliini. 1892 a. jõudis ta tagasi Tallinna. 1894 1895 a. õpetas ta Saksa gümnaasiumis. 1904 1909 a. õpetas ta Nikolai 1. gümnaasiumis. Ta tegeles kooridega Revaler Liederdafel ja Nicolai Gesangverein. 1916 a
Bartolommeo Rastelli poot, samuti Jelgara loss. Skulptor- Etienne Maurice Falconet- Peeter 1 ratsamonument. Peterburi Paleeväljaku ansambel Eestis- põhjasõda jagas barokiajastu Eestis kaheks oskaks. Eesti oli rootsi suurriigi idapoolne provints. Domineerisid kaitseehitised. Kõige baroksem oli Narva, kuid see hävis teise maailmasõja ajal. Barokistiili silmapaistvaim puunikerdaja oli Christian Ackermann, kes on teinud Tallinna Toomkiriku altari. Stukk-dekoor- laekaunistus Riisipere mõis Romantism Prantsusmaal 19. saj teiseks pooleks kujunes Prantsusmaal uus kunstisuund- romantism(romantiline) Tekke põhjused: · Kunstnikud soovisid vastanduda klassitsismile · Maailmapoliitika mõjutas · Kirjandus mõjutas · Tunti huvi eksootiliste maade vastu William Turner (1775-1851) maastikud ja meremaalid. Töödel kaevavad varjud
1850. aastal jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele- ja matemaatika-loodusteaduskonnaks. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Enamik õppejõude kutsuti teenistusse välismaalt, eelkõige Saksamaalt. Taasavatud ülikooli rektoriks sai Parrot. Ülikooli tarvis hakati ehitama hooneid ja Toomemäele rajati Inglise stiilis park. Hoonete projekteerijaks oli Krause. Tema tehtud on ülikooli peahoone, anatoomikum, observatoorium, ülikooli raamatukogu (projekteeriti Toomkiriku varemetesse). Kuulsamad TÜ professorid olid: ● Wilhelm Struuve – astronoom, kelle ajal TÜ observatoorium saavutas ülemaailmse tuntuse. ● Karl Ernst von Baer – embrüoloogia rajaja. ● Morgenstern – keeleteadlane, tõi oma raamatud TÜ raamatukokku, kunstimuuseumi rajaja (TÜ raam. ka). ● M. H. Jacobi – füüsik, galvanoplastika leiutaja, arhitektuuri õppejõud, Inglisilla proj. 1828
Olnud eeskujuks mitmele Saksa Reini jõe orus paiknenud kirikutele. Citeaux- tsistertslaste keskus- lihtsad, ilma tornideta kirikuehitised. o Põhja-Prantsusmaa- 2-läänetorniga ja 2 nelitistorniga. o Itaalia- bütsantsi mõjul on tavaline- kuppel. Pisa toomkirik- nelitise kohal kuppel. Omapärane- erivärviline marmor, millest tehakse mustrit. Rajati ka babtisteerium- ristimiskirik- üleni kaetud kupliga. Pisa toomkiriku viltune kellatorn- kampaniil. Kõik on ühtemoodi kaunistatud ja on kaunistatud ümarkaarseid galeriisid. o Veneetsia- Püha Markuse katedraal. 5- kupliga tsentraalehitis. San Marco. Palju mõjutusi saanud Bütsantsist. (Üldise killunemise taustal sai Euroopa ühendajaks katoliku kirik. Kiriku võim muutus nii suureks et paavsti, piiskoppide ja vaimulike paindusid kõik, nii ülemkiht kui alamrahvas. Usk haaras praktiliselt kõik elualad
profiilid, kihiline struktuur, torniline katus... Kuigi Sangaste lossist kõneldes on teda tihti võrreldud Windsori kuningalossiga, ei ole see võrdlus A. Heina sõnul õigustatud. Pigem imponeeris Hippiusele inglise arhitektide tööstiil, nende oskus sobitada arhitektuuripärandit tolleaegse arenenud ehitustehnoloogiaga. Ka Hippius oli saanud loomingulist innustust keskaegsest ehituskunstist. Hippius suhtus oma töösse äärmiselt loominguliselt. 1867. aastal võttis ta osa Berliini toomkiriku konkursist. Sel perioodil avaldas ta ka mitmeid artikleid, kus põhjendas oma seisukohti. Nii on ta kirjutanud oma 1871. aastal avaldatud töös "Darf der Dom von Berlin ein Kuppelbau sain?" järgmised read: "Arhitektuuristiil pole sugugi üksnes väline maitsesuund ja stiiliprobleem, üksnes konstruktsiooniline küsimus vaid sellel on sügavam tagapõhi, mis seostub traditsioonilise kunstisümboolikaga." Terve elu oli Hippius seotud nooremate põlvkondade õpetamisega
Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed > inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis...
Vana-Liivimaa valitsejate omavahelised suhted 13-16 saj Pärast jüriöö ületõusu suurenes hüppeliselt ordu tähtsus Vana-Liivimaal. Sellepärast, et ostis Taani maad, oli kõige suurem maavaldaja ja ordu oli sisuliselt ülestõusus maha surujaks. Pidevalt ordu ja piiskopkondade vahel vastuolud. Tartu piiskopkonnaga kõige suuremad tülid, vahel ka otsitud tülid.Kõige selle tulemusena toimus juba 13 saj peale pärast muistse vabadusvõitluse lõppu siinsetel aladel kodusõjad. Kodusõdade käigus talupojad olid need,kes kannatasid. Rüüstamine,põletamine,tapmine kodusõdade käigus. Mingisugust võimu siiski omavahel paika panna ei suudetud. Ordu ja tartu piiskopi vahel rõivastustüli 19 saj lõpul. Võeti erinevat värvi rüü, mis oli ordus. Sellega ta näitas, et ei ole sama organisatsioon, mis ordu. Ordu leidis, et tema on kõige suurem vaimuliku esindaja Vana-Liivimaal. Tüli tõi kaasa Danzigi kongressi 1397 aastal. See määras ja muutis palju.Oli oluline, ses...
Silmadele muutub hoone korrus-korruselt kergemaks, õhulisemaks. Dekoratiivsete vormide rohkus. Otsiti kuldlõiget, rõhutati horisontaaljooni. Rustika- ehituskivitüüp Rustikaalne- tahumata, raske. FILIPPO BRUNELLESCHI- Juurutas uut stiili. (Firenze katedraali kuppel, Pühavaimu kirik, San Lorenzo kirik). Lõi perspektiiviteooria (õpetus sellest,kuidas kolmemõõtmelist ruumi kahemõõtmelisel pinnal edasi anda kui kolmemõõtmelist) Tema uuendusliku ja julge kava järgi ehitati Firenze toomkiriku kuppel. Firenze Leidlaste Kodu, mille fassaadi ilmestab peentele korinthose stiilis sammastele toetuv kaarestik. San Lorenzo kirik, lameda puulaega basiilika, mille lööve eraldavad sammastele toetuvad ümarkaared. On veendunud, et hea arhitektuur peab kasutama õigeid proportsioone ja numbrites väljendadavaid mooduleid. MICHELANGELO- Lõpetas kiriku, muutis natuke projekti. Sai veelgi ühtsema ilme ja keskne kuppel pääses paremini mõjule. Kuppelmõjub kergena, peaaegu hõljuvana
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
