majapidamisrum, ülal kaitsekorrus, teisl kirik, rüütelvend koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal(refektoorium) magamissal (dormitoorium) linnusepealiku (komtuuri) elurumid. Hoonetiib ühend nagu kloostris siseõue ümbrit galerii-ristkäik. Konvendihon ehit TLN Toompea linnuse sisse, kasut vana kastelli müüre (1347). Konvend on ka Viljandi ordulinnus ja Kuressaare linnus( oma keskaegsete vormide säilit) Keskaegn sakraalarhitekt Tlinas- kirik on neli- toomkirik,niguliste,oleviste ja pühavaimu. Kloost 3- dominiiklaste Püha Katariina klooster, tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster ja Püha Brigitta e Pirita klooster 1)Toomkirk e Püha Maarja peakirk-maini 1233.a I korda, algul madal 1-lööviline hoone. 14saj ehit 3löövilisex ning 15.saj kolmelöv basiilikaks. 1684.a tulekahju, taastat 1686.a jõulupühadex. Länetorn hilisem 1778-1779 2) Pühavaimu ainukesena säilind oma 14.saj ilme. Erandlik kuna on 2-
niss apsiid (seal asus altar), vahel ümbritsesid apsiidi poolringis väikesed kabelid(kabelitepärg) ja kooriümbriskäik. 6.Kiriku kooriruumi all paiknev võlvkelder-krüpt, hoiti pühakute säilmeid. 7.Londonis romaani stiilis ehitis-Toweri linnus, mis ei ole sakraalehitis.Profaanehitis (ei ole seotud kirikuga). 8.Itaalias-Püha Markuse Kirik, mis on sakraalehitis. 9.Kirikute kellatornid kiriku kõrval-Itaalias, Pisa toomkirik oma eraldi seisva viltuse kellatorniga. 10.Eestis-puhas romaani stiil puudub, 13.saj, kui saabusid ristirüütlid, oli see stiil moest läinud. Gooti kunst. 1.Gooti stiil sündis Prantsusmaal. 2.Nimi tuleb germaani hõimu gootide nimest, see anti tegelikult hiljem, et halvustada eelenva ajajärgu kunsti. 3.Gooti arhitektuuri põhitunnus-teravkaar ja hoonete üleüldine kõrgusesse pürgimine. 4.Gooti basiilika-valgemad ja kõrgemad kirikud, kui romaani stiilil, võeti kasutusele
osaliselt purustati Väike linnus ning eellinnuse müürid. 17. sajandi lõpul kanti Haapsalu linnus Rootsi riigi Eestimaa provintsi kaitseehitiste nimekirjast maha. Põhjasõja käigus läks linnusl Vene keisririigi valdusesse ning linnus kaotas oma tähtsuse lõplikult. Nii sai 7 torniga 803 meetri pikkuse ja 8-12 meetri kõrguse ringmüüriga kindlusest varemetepark. Linnuses asub Haapsalu Toom-Niguliste kirik, mis on kahtlemata Haapsalu linna tähtsaim ajaloo- ja arhitektuurimälestis. Toomkirik on 15,5 m kõrgusele ulatuvate kuplitaoliste domikaalvõlvide ja 425m² pindalaga üka suurimaid ühelöövilisi kirikuid Põhja- ja Baltimaades. Pühakoda on romaani stiililt gooti stiilile üleminekuaja ehitis. Toomkirik oli pühitsetud Saare-Lääne piiskopkonna kaitsepühakule Püha Johannesele. Kiriku ehitamisel järgiti tsistertslaste vaimuliku ordu ehitusnõudeid. Sellele viitab torni puudumine, lakooniline interjöör ja portaali kohal asuv roosaken. Kiriku põranda alla maeti
toomkapiitel - piiskopkonna juhtimine maaisanda roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid vaimulikena olid piiskopid universalistliku kristliku maailmapildi kandjad piiskopid vahendasid Liivimaale uusi kultuurilii mõjusid toomkapiitli moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valimistel toomkapiitel oli iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga 3 katedraali ehk toomkirikut tallinn, tartu, haapsalu Tartu toomkirik oli vana-liivimaa suurim ehitis haapsalu ja tallinna igal piiskopil 1 toomkirik toomkoolid juhatas üks toomhärradest - skolastik korraldatud toomkapiitli poolt et koolitada järelkasvu inimeste ettevalmistamine vaimulikuks tööks (õpetaja jne) ladina keel, teoloogia, filosoofia, muusika tallinnas konflikt dominiiklastega (kerjusmungaordu liikmed) dominiiklased asutasid koole jne
Notre-Dame, Ridala kirik, Lääne maakonnas. ROIDVÕLV- e ristvõlv e ristroidvõlv - diagonaalselt neljaks võlvisiiluks jaotatud võlvikuju, mis tekib kahe silindervõlvi ristuval lõikumisel. Kui servjoonte kohal siilude vahele roided paigutada, tekib ristroidvõlv. N: Paistu Neitsi Maarja kirik, Viljandi maakonnas. TERAVKAAR- kahest või mitmest keskpunktist konstrueeritud kaarekuju, kus kaare küljed ühinedes moodustava teravnurga; iseloomulik gooti stiilile. N: Strassbourg'i toomkirik, Saksamaal. BASIILIKA - pikliku põhiplaaniga, sammaste või piilaritega kolmeks või enamaks lööviks jaotatud kirikuehitis, mille kesklööv on külglöövidest tunduvalt laiem ja kõrgem, asub iseseisva katuse all ja saab valgust ülemistest, akendega osast. N: Reimsi katedraal, Prantsusmaal VITRAAZ mosaiigist või maalist koosnevad aknad pühakodadel. N: Chartres'i katedraal, Prantsusmaal PORTAAL- hoone kunstiliselt kujundatud peasissekäik N: Tartu Jaani kiriku portaal, Tartu maakonnas
Firenze katedraal Santa Maria Del Fiore Filippo Brunelleschi Filippo Brunelleschi (1377 Firenze – 15. aprill 1446 Firenze) oli Itaalia renessansi esimene suur Firenze arhitekt. Tema kõige kuulsamad tööd asuvad Firenzes. Tema meistriteos on Firenze kõrge Santa Maria del Fiore toomkiriku (Duomo) kõrge kaheksatahuline roideline kuppel (valmis 1434), esimene märkimisväärne kuppel Itaalias antiikajast saadik. asuvad Firenzes. Filippo Brunelleschi Brunelleschi õppis tüüpilises Firenze töökojas skulptoriks ja kullassepaks ning oli 1401. aastast kullasseppade tsunfti liige. Võistluses toomkiriku juures oleva Firenze baptisteeriumi teise ustekomplekti kaunistamiseks jäi ta napilt alla Lorenzo Ghibertile, kes valmistas kuulsate "Paradiisi väravate" pronksreljeefid. (Nad said võrdsed tulemused, kuid tellimus anti Ghibertile). See võistlus tegi ta tuntuks. Skulptuur Brunelleschist vaatamas Santa Maria del Fiore kup...
Tallinna Raeapteek Aleksand Sagadi mõis Kuressaare kindlus Kärde mõis er Nevski Rahvusooper Estonia katedraal maja Vihula mõis Rätsepa tuulik Tallinna Tartu Raekoja plats Abja mõis Toomkirik Teater Vanemuine (suur Adavere mõis EELK Kärla maja) Maarja- Albu Mõis Magdalee Hobuveski Ammende Villa na kirik Kärdla tuletõrjemaja Anija mõis AEÕK Suure- Jaani Eivere Mõis Peetruse
soovi on. Ta on kogunud iga maali tarvis personaalselt loodu materiali, iga maal on omaette lugu ja personaalselt erinevad. Vaadeldes maale, tunneme enese loo ära Näitusi on olnud 21, töid on müüdud ka kaugemale, näiteks Inglismaale, Austraaliasse. Tema piltide näitused: 2001. a. Haapsalu Lastekunstikooli galerii. 2001. a. Viimsi Vabaõhumuuseum. 2001. a. Soome, Veiko Suuroneni erakogu. 2002. a. Nõmme Galerii 2003. a. Viimsi hotell Ateena. 2003. a. Haapsalu Toomkirik. 2004. a. Tallinn, galerii Aatrium. 2004. a. Tallinn, Müürivahe 17 2004. a. Tallinn "Kullo galerii" 2004. a. Tallinn "Ericssoni keskus" 2005. a. Rakvere ART Cafe 2005 .a. Pärnu Nooruse Maja 2005 .a. Rakvere Art Café 2005 .a. Pärnu Haigla 2006. a. Tallinn,Müürivahe 17 2006. a. Kuressaare Kunstistuudio 2007. a. Kuressaare Ajamaja 2007. a. Tallinn Liivalaia 7 2007. a. Tallinn Kuninga 6 2007. a. Globeart galerii 2007. a. La Galerie Passage, Tallinn 2008. a. Tallinn Bonapart Loodus
Ajaloo kontrolltöö Koolid- · Haridust anti ainult poistele · Tekkisid toomkirikute ja kloostrite juurde (13. saj toomkirik) Haapsalu, Tallinn, Tartu · 1432. a tekkis esimene linnakool- Oleviste kiriku juurde. Vaeste poiste kool. · Järgmised koolid tekkisid maale. Neid ei olnud palju (Luurimaal) · Õpetajaid polnud · Miks? Talupoeg ei olnud valmis kooli jaoks · Ülikoolid olid Saksamaal (Johannes Pulck kõrgeim kirikuametnik) · Lugemisoskus oli kolmandik eestlastest Lugemisvarad- · Esimene raamat trükiti 1525 (pole säilinud) · Siiani vanim, trükiti 1535 Wandrat-Koelli katekismus · Eesti keelde tõlkis Johann Koell (jutustaja), Wandrat pani selle kokku · Piibli tõlkimine eesti keelde (Hans Susi). Lõpetas vaeste poiste kooli. Sai katku. Tallinn ostis selle pooliku piibli talt ära · 1773. a täielik piibel · 14. saj tekib koduõpetaja. Rikkad õpivad kodus, vaesed ...
Neljas tase Viies tase Viies tase Gooti stiil Eestis Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Toomkirik Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Keila-Joa mõis Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase
energia osakaal energiamajanduses 50% peale. TÖÖSTUS ENERGIAMAJANDUS Energia jaotumine protsentides 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Nafta Maagaas hüdroenergia KULTUUR Heliloojad: Kirjanikud: Bach Goethe Beethoven Grass Händel Hesse Teadlased: Filosoofid: Einstein Engels Hertz Hegel Röntgen Kant VAATAMISVÄÄRSUSED Kuningalossid Brandenburgi väravad Potsdami lossid ja aiad Ulmi katedraal Kölni toomkirik Ajalooline Bremeni vanalinn SPORT Edukat sportlased: Enim harrastatavad alad: Tobias Angerer Jalgpall Claudia Nystad Jalgratasõit Axel Teichmann Tennis Michael Schumacher Motosport Jan Ullrich Ragbi Steffi Graf Suusatamine 2006. aasta seisuga olid spordiklubide liikmed enam kui 27 miljonit sakslast Einigkeit und Recht und Freiheit! LÕPP
Vana-Liivimaa maavaldused Riia peapiiskopkond, Saksa ordu alad, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Taani valdused Vana Liivimaa Hierarhia -- Lundi peapiiskop Tallinna piiskop Rooma paavst Riia Peapiiskop(kõrgeim võimukandja Liivimaal) TRTmaa piiskop saare Lääne piiskop Kuramaa piiskop Kuidas mõjutas seotus paavstiga Vana liivimaa maaisandate omavahelisi suhteid? - Ordu ja piiskopid püüdsid oma huve kaitsta Seisused õiguslikud ja sotsiaalselt piiritletud inimrühmad, mille liikmeskond oli suletud, õigused ja kohustused pärilikud Eramõis feodaali maavaldus koos selle juurde kuuluvate hoonete ja elanikega Lääne valdus maahärralt vasallile teenistuse eest kasutamiseks antud maa-ala Millised olid läänimehe õigused oma valdustes? Õigus koguda kümniseid, makse ja õigus pidada oma valduses kohut Senjööri kohustus kohustus lääni anda Vasalli kohustuse...
Rokokoo- sündis Prantsusmaal, ajastu kerge ja muretu iseloom väljendus peamiselt sisekujunduses, kostüümides ja maalikunstis. Moes olid pehmed murtud toonid, mis kandsid nimetusi: londoni udu, surev ahv, lõbus lesk, noor kirp, vana kirp, kirbu kõht jne. Kuninga õukond neelas tohutult raha, väljend “Pärast meid tulgu või veeuputus” pärineb just neist aegadest. Klassitsism- Klassitsism on 16.–19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses,teatrikunstis ja muusikas. Seda iseloomustasid range vorm, lihtne siluett, lagedad pinnad, pilastrite ja sammaste rohkus, reeglipärasus ja suurejoonelisus.. Palju kasutati ümarkaart ja kupleid (eriti Venemaal). Tol ajal püstitati palju uhkeid mälestusehitisi - sambaid, obeliske, auväravaid, võidukaari jm. Klassitsistliku kunsti põhijooni on kõlbluse ja moraali rõhutamine. Igas teoses pidi olema mingi õp...
äranägemise järgi kloostri asutada. 7. Suur kirikulõhe Oli kiriku lõhenemine kreekakatoliku ja roomakatoliku kirikuks aastal 1054. Paavsti saadik läks patriarhiga tülli. 8. Loetle teaduse ja kultuurisaavutusi, mis on jõudnud araablaste kaudu Euroopasse. 1) antiikkultuuripärand; 2) araabia numbrid; 3) paljud Euroopas kasutatavad mõisted pärinevad araabia keelest, näiteks alkeemia, tariif, algebra; 4) araabia keel ja Koraan. 9. Mõisted 1) katedraal ehk toomkirik piiskopkonna peakirik; 2) Missa armulauaga jumalateenistus; 3) misjonär kristluse levitaja; 4) preester jumala ja inimese vaimulik vahendaja; 5) peapiiskop piiskopkonna kõrgeim ülevaataja: 6) Islami usu rajaja Muhamed; 7) moslemite jumal Allah; 8) Siiidid moodustavad suniitide järel islami suuruselt teise suuna; 9) medresed Araabia kõrgkoolid; 10) dzihaad islami usukohustus; 11) 622 pKr moslemite ajaarvamise algus; 12)
Santiago de Copostela palverännakute kirik (olevat maetud mauride kaitsepühak). Kataloonia Narbonne piiskopkond. · Itaalia ehituslikult hästi kirev. Piirkondadel olid oma iseärasused. Kirikud oli hästi dekoratiivsed. - Lombardia: lameda laega basiilika, võlvima hakati 12. saj. San Zeno kirik Veronas, Modena katedraal. - Veneetsia: tugevad bütsantsi mõjud. Püha Markuse kirik. - Toskaana: Pisa toomkirik, kus on eraldi asetsev torn kampaniil. - Firenze: Itaalia kultuuri häll, Vana-Rooma mõjud. San Miniato del Mante. · Saksamaa romaani stiil valitses kaua aega. Oli suurem monotoonsus, massiivsus, raskepärasus. Eeskujuks olid Prantsusmaa ja Itaalia. Kasutati palju võlvimist. Meizi, Wormsi, Speyeri, Limburgi toomkirikud. Alam-Saksamaal levis eriline telliskivi ehitus (Lübecki toomkirik).
6. Linnade arenemine, 1248 Tallinnale linnaõigused: · 1262 linnaõigused Tartule · Vana- Pärnu põletatakse maha, piiskop kolib Haapsallu · Pärnu vasakule kaldale ehitatakse Uus-Pärnu · XIII sajandil said linnadeks Paide, Viljandi, · XIV saj. l poolel linnaõigused Narva ja Rakvere 7. Ehitakse esimesed kivilinnused, tornlinnused 8. suur osa kiriku- e. sakraalarhitektuuril: 1 1 · Tallinnas paekivist Niguliste ja Oleviste kirik · Haapsalu toomkirik ja Viljandi Linnakirik · Tartus telliskiviarhitektuur - Tartu Toomkirik, Jaanikirik · Saaremaa kirikud dolomiidist Valjalas ja Karjas, saarlastel viljakas loominguline õhkkond ja suhtlemine teiste rahvastega 9. 1343-1345 Jüriöö ülestõus 10. XVI sajandiks Eestis 500 mõisat - teoorjus, raharent Eestlaste vaimuelu: · saksa mõjud kõikides kultuurivaldkondades, laenud eesti keelde · usuliste väärtuste ümberhindamised
Vahel on idaseinas ka kolmikaken, mille keskosa on kõrgem. Vanemates kirikutes asusid sissekäigud sageli külgedel: lõunas meestele ja põhjas naistele. Hiljem rajati peaportaal lääneküljele ja peale selle veel kas lõuna või põhjaportaal, tavaliselt perspektiivportaal. Väljast tõuseb kirikute üldilmes esile torn. Paljudel kirikutel algselt torn puudus ja tornid ehitati hiljem. Tavaliselt oli kirikutel üks torn, mis paiknes lääneküljel. Erandiks on Tartu Toomkirik, millel on kaks torni. Enamik torne on nelja-, harvem kaheksatahulised ja ümarad. Juurdeehitusena on kirikutel käärkambrid, eeskojad ja kabelid. Käärkambrid on koorist madalamad väikesed ühe- või kahevõlvilised ruumid, mis liituvad tavaliselt koori põhjaküljele, olles kooriga ühendatud ukse kaudu. Üleminek romaanistiililt gooti stiilile toimus 13 saj. Tallinnas oli sel ajal elav ehitustegevus. Alustati kolme suurema kiriku ehitamist (Toomkirik, Niguliste,
palee (valitsejate palee) HISPAANIA JA PORTUGAL Gootika tõid Hispaaniasse tsistentslased. N: Toledo, Leoni ja Barcelona katedraalid. SAKSAMAA Prantsusmaalt ja Itaaliast. Ehitati hästi palju. N:Magteburgi, Kölni, Strassbouri, Freiburgi, Kulmi katedraalid. Alam-Saksamaal oli telliskivi arhitektuur. N: Maarjakirik Lübeckis, Saksa ordu meistri kindlusloss Marienburgis. EESTI 13. sajandil lülitus Eesti Euroopaliku kultuuri sekka, kirikute ja linnuste ehitamine. Kiviarhitektuur. N: Toomkirik, Niguliste, Oleviste, Pühavaimu, Tartus Toomkirik ja Jaani kirik. Haapsalus piiskopilinnus, Kuressaare linnus, väiksemad maakirikud. GOOTI KUJUTAV KUNST Skulptuur oli arhitektuuri teenistuses, aga endiselt polnud proportsioonid paigas. Muutus on toimunud rohkem üldilmes, skulptuur on korrastatud. Gooti väljendas rahu-, selgus-, õndsustunnet. Kõrggootikas olid skulptuurid kergel paindes. Kuulsate katedraalide skulpturaalsed kaunistused.
24. Suur kirikulõhe. Millal, olemus, tulemus. Mille poolest kirikud hakkasid teineteisest erinema, nimeta 3 erinevust. Toimus 1054. aastal. Olemus: Rooma paavst tahtis võimu ja Idakirik samuti ning nende vahel tekkis riid, mille käigus tekkis mitu haru. Tulemus: Uued harud nagu katoliiklik ja õigeusu kirikud. 3 erinevust: ühel juhiks paavst teisel patriarh, ristimärgid, kirikute ehitus. 25. Kiriku ülesehitus keskajal- paavst, piiskop, preester, toomkirik ehk katedraal, piiskopkonnad. Ülesehitus on paavst ja patriarh Paavst ehk katoliku kiriku kõrgeim juht Piiskop oli piiskopkonnajuht Preester on abivaimulik Toomkirik ehk katedraal oli piiskopkonna peakirik Piiskopkonnad on erinevad jagatud territooriumid 26. Millega tegeleti kloostrites? Palvetati, räägiti jumalatega, kirjutati raamatuid ümber 27. Ketserlus ja inkvisitsioon. Ketserlus oli kõrvalekaldumine ristiusu ametlikust sisust. Inkvisitsioon oli kiriku kohtu vorm 28
*Maria Laachi kirik , 12. saj lõpp ülitundeline, värviline. -tüüpiline saksa kirik, puudub kooriruum -keskne nelitistorn *Bayeux vaip- villane tikand, 11, saj, Hastingsi lahing -2 külgtorni idas 1066 -väga pikk-70 m pikk, 50 cm lai *Speyeri toomkirik 11.saj lõpp-12.saj lõpp - inimesed, loomad -15 saksa keisrit maetud - 58 stseeni - inglased usuvad, et nende esiisad tegid * Worms- keisri kroonimiskompleks *Kõige kuulsam- Pisa kompleks - *Krüpt- uus nähtus, kiriku sisse matmine -kellatorn, katedraal -torn 8 m keskpunkti suhtes kaldu
LINNA VAPP (LISA 1) JA LIPP (LISA 2). HAAPSALU ON SAJANDEID TUNTUD SOOJA MEREVEE, RAVIMUDA JA VÄRSKE ÕHU POOLEST. TÄNU HAAPSALU LAHE MADALATELE LAHESOPPIDELE SOOJENEB MEREVESI SUVE ALGUSES KIIRESTI JA PÜSIB KAUA SOE. HAAPSALU TUNTUIMA RANNA PARALEPA VEETEMPERATUUR ON SUVEL EESTI MERERANDADEST KÕIGE SOOJEM. HAAPSALU TAGALAHEST PÄRIT MEREMUDAGA SAAB RAVIDA HAIGUSEID. LINNA VAATAMISVÄÄRSUSTE SEAS ON KÕIGE HINNATUIM ÜLE 700. AASTA VANA PIISKOPILINNUS JA TOOMKIRIK. MEREÄÄRSET PROMENAADI KAUNISTAB PUITPITSILINE KUURSAAL JA KÕLAKODA. AINULAADNE ON KA 216 MEETRI PIKKUSE KATUSEGA KAETUD RAUDTEEJAAMA PERROON. AASTARINGSELT PAKUB HAAPSALU KULTUURIÜRITUSI (VALGEDAAMI PÄEVAD), MAITSVAID SÖÖKE JA KAUNIST KÄSITÖÖD (HAAPSALU PITSSALLID). LINNAS SAAB AEGA VEETA: VALLIKRAAVI MÄNGUPARGIS, ILONI IMEDEMAAL, SÕITA HUVISÕIDURONGIGA ,,PEETRIKE" VÕI AURULAEVAGA ,,KALLIS MARI", KÜLASTADA ERINEVAID
Pärast seinamüüride valmimist alustati kiriku võlvimisega. Sellele osutavad läänevõlviku konsoolid, mis tunduvalt erinevad idapoolsetest. 13 saj. teisel poolel muudeti kirik kaitsekirikuks. Hiljem müüriti ka akende alumised osad ja ehitati nende ettepuidust kaitsekäik. Ehituse juhtivat osa etendab arvatavasti Vestfaali päritoluga ehitusmeister. Hilisromaanika meisterliku teosena on säilinud suur ristimiskivi, mille vormid on tuletatud ehituskunstist. Haapsalu piiskoplinnuse toomkirik: Saare-Lääne piiskopkonna üks vanimaid ja suurimaid sakraalehitisi. Valmis arvatavasti üheaegselt Valjala kirikuga. Toomkirik hõlmab täielikult linnuse lõunatiiva. Ta on ühelööviline ja iseseisva kooriruumita. Kõrged kuplitaolised domikaalvõlvid, teravselgsed mõigasroided ja vööndkaare ning akende terevaks tõmbunud tipid kuuluvad varagootiliste vormide hulka. Ümarkaarne peaportaal ja hilisromaani ajast pärinev kapiteelkujutis loovad nn. üleminekustiilile
Vähe järvi ja palju jõgesid Suurim ja tähtsaim jõgi on Doonau Suurim järv Bodeni järv Sademeid 500mm aastas Vegetatsiooni periood kestab 10 kuud Vaatamisväärsused Brandenburgi väravad Pergamoni muuseum Museum Island Filmmuseum Berlin New National Gallery Kölni katedraal Brandenburgi väravad Autor: Carl Gotthard Langhans Pikkus: 65m Laius: 11m Kõrgus: 20m Valmis aastal 1791 Meenutab Ateena Akropolise Sissekäiku. Kölni toomkirik Gooti Stiilis kirik Suurim keskaegne kultushoone saksamaal Kiriku ehitamine: Ehitamist alustati 1248 a. 1560 a. Lõpetati kõik ehitustööd Kirik valmis lõplikult 1880a. Sarnaneb Amiens´i katedraalile
Linnused olid pigem praktiliseks otstarbeks,kunstiline vorm oli teisejärguline Linnuse tüüp sõltus geograafilisest situatsioonist Kaitseehitise vorm sõltus ka majanduslikust ja sotsiaalsest arenguastmest Linnuse arhitektuur arenes koos vajaduste ja hädaohuga Müüride kaitse oli olulisim Eesti linnustes ei esine ülisuuri saalruume v.a Toomkirik Väiksemaid tornlinnuseid ja majalinnuseid ehitasid kõik maavaldajad Sageli muutus üks linnusetüüp ümberehituste käigus hoopis teiseks linnuseks Kõike eeltoodut arvestades on linnused liigitatud : Suurlinnused- nt Lihulas,Viljandis,Pärnus jt. (9) Suured linnu- nt Laiuse,Põltsamaal,rakveres jt. (16) Väikelinnused- nt Väänas,Keilas,Virtsu jt. (30) Palju nõrku ja väikesi linnuseid hävis Liivi
taksoga. Lisaks on linnas ka palju wi-fi levialad, mis on tänapäeval väga oluline. Tallinnas on turistil teha üsnagi palju : käia ostukeskustes, kinos, teatris, ööklubides, restoranides, spaades, teha sporti, tutvuda vaatamisväärsustega ja palju muud. Vaatamisväärsusi on Tallinnas palju ja väga erinevale sihtgrupile. Neist kõige kuulsam võib olla terve vanalinn ning selle ehitised. Vanalinn on täis erinevaid kirikuid, nagu näiteks Oleviste kirik, Toomkirik jt. Samuti leidub rohkesti erinevaid muuseume, nt.Tallinna linnamuuseum jt. Tallinna vanalinna omapäraks võib pidada ka väikste poodide ja vabaõhu restoranide rohkust.Tallinna vanalinn on üks väheseid säilinud omasuguseid. Lisaks on võimalik jalutada ka kesklinna lähedal asuvas Kadriorus ning Kadrioru pargis. Seal on võimalik näha ka Eesti presidendilossi. Tallinnas leiab aset ka palju kultuurilisi üritusi nii teatrites, kinodes kui ka tänavail.
kus kohtuvad erinevad kultuurid. Tänapäeva Riia kohal olevat varjulist sadamapaika Daugava suudme lähedal on mainitud juba 2. sajandil, kui seal paiknes liivlaste asula. Linna asutas 1201. aastal piiskop Albert von Buxhoeveden ning linn oli keskajal Riia peapiiskopi ning Mõõgavendade ordu Vana-Liivimaa valduste keskpunkt. 1211. aasta 25. juulil pandi nurgakivi Riia toomkirikule, kuid 1215. aastal hävis esimene Toomkirik ning sellega külgnevad hooned tules. Alates 1282. aastast kuulus Riia Hansa Liitu ning linn oli edukas kaubalinn ja linna juhtis auväärsetest linnakodanikest valitud Riia raad. Järgnevatel sajanditel oli Riia Liivimaal ja Lätimaal moodustatud Rzeczpospolita, Rootsi kuningriigi ja Venemaa keisririigi provintsi ja kubermangu halduskeskuseks. 14. sajandi 30-ndatel aastatel kujunes Riia Uue turuplatsi läheduses välja linna haldus- ning avaliku elu keskus -
Renessanss stiil: Kolmas ühtne kunstistiil euroopas. Tekib Itaalias. Eristatakse KOLME etappi: Eel e. Protorenessanss Vararenessanss Kõrgrenessanss Itaalias Manerism. Protorenessanss on mõjutatud: Romaani stiilist; Itaalia antiigi traditsioonidest; Prantsuse gootikast; Bütsansi kunstist Itaalias. Protorenessanss tekib SKULPTUURIS. Maalikunst on mõjutatud BÜTSANSIST. Arhitektuur on lihtne, mõjud GOOTIKAST. Horisontaalsust rõhutab ANTIIK KUNSTI mõjud. Profaanarhitektuurile pööratakse suur tähelepanu. PALAZZO-linnaloss ehk elamu. Sakraalarhitektuur-kirikute juures domineerib nelitise kohal SUUR KUPPEL. Vararenessanss. Arhitektuur: SAMBAD,POOLSAMBAD ja PIILARID on dekoratiivsed ja Kreeka-Rooma mõjutustega. FASSAADI juurde kuuluvad KARINIISID. AKENDE kuju on NELINURKNE. AKENDE ja USTE kohal on FRONTOONID. Katedraal-toomkirik. Rustika-fassadid kividest, mille välispind jäeti tahumata. Frontoon-dekoratiivne madal viil, tugeva äärekaarniisiga. ...
Bütsants l 395 a. Bütsants ehk Ida-Rooma keisririik, l tekkis Rooma impeeriumi jagunemisel Ehitati kirikuid l Näiteks: Apostlite (Ateenas) l Frangi riik Rooma impeeriumist jagunenud riik. kloostreid(suur kompleks,kus olid: kool, kõrts, laut, võõrastemaja, munga/nunna eluru Romaani kunst Pärineb Roomast 10-12 saj. l Tunnus: Ümarkaar l Peamiselt ehitati neid kirikutele l Näiteks: Pisa toomkirik ja kellatorn(Itaalia), l l Püha Markuse kirik(Veneetsias) l Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht http://kunstiabi.weebly.com/
Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe ehk skisma, mis jagas kiriku kaheks: 1) Rooma katoliku kirik, mida juhtis paavst 2) Õigeusu-, ehk Kreeka katoliku kirik, mida juhtis patriarh 8. Loetle teaduse ja kultuurisaavutusi, mis on jõudnud araablaste kaudu Euroopasse? 1) Hiina kompass 2) India arvusüsteem- araabia numbrid 3) Malemäng 4) Araabia keel 5) Kujunes välja farmakoloogia ehk ravimiteadus 9. Mõisted: Katedraal katoliku kirik Toomkirik luterikirik Missa armulauaga jumalateenistus Preester vaimulik, kes on kindla korra järgi ametisse pühitsetud ja kellel on õigus riituste läbiviimiseks. Peapiiskop kindla kirikupiirkonna kõrgeim ülevaataja. Medrese Moseede juures tegutsev islami kõrgem kool. Dzihaad- islami usukohustus, püha sõda 622 a Meka kaupmees Muhamed hakkas kuulutama uut usku; põgenes tagakiusamise pärast Mediinasse; islami ajaarvamise algus
Westminster Abbey Esimese laialt levinud kunstistiilina puudutas gootika ulatuslikult ka Eestit. Oma müüride-tornide, keskaegse tänavatevõrguga, kõrgeviiluliste elamute, kirikute ja ühiskondlike hoonetega on Tallinna vanalinn ainulaadne ehitusmälestis. Keskaegsest piiskopilinnast Tartust on tänu sõdade laastamistööle väga vähe järele jäänud. Siiski asus seal kunagi meie kandi üks võimsamaid kirikuid - Tartu Toomkirik. Väga omapärane on ka Jaani kirik oma haruldaste terrakotaskulptuuridega. 6 Tallinna Toomkirik Jaani kirik . Gooti kunsti skulptuur Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedasema kujutusviisi poole. Taas tekkis ümarplastika nagu antiikajal. Seejuures jäi siiski enamik skulptuure seotuks ehitistega
kloostri ehitamisel? Seda ehitasid tsisterlased. Klooster ei ole rajatud täpselt idast läände, vaid kohalike maastikuolude tõttu kirdest edelasse. Mille poolest oli eriline Tartu Toomkirik? Tartu toomkirikui eriliseks tunnuseks on 2 torni, see on ehitatud punstest tellistest.Peale Liivi sõda on järgi vaid varemed. Kirik on andnud ka nime Toomemäele. Kuidas sai Pirita klooster oma nime?
Itaalia - puuduvad kõrged tornid - kampaniil(kellatornid kiriku kõrval) - sage on kuppel nelitise kohal - hilisgootia suurteos- Milano katedral: basilikaalne, 5lööviline - linnades püstitati suuri lossi- või linnusetaolisi raekodasid (Veneetsias doodzide palee, Seina Palazzo Pubblico) Saksamaa - 2 läänetorni asemel 1 - loobuti kabelipärjast ja triufooriumist - basiilikale hakati eelistama kodakirikuid - mitmel pool eeskujuks Notre-Dame'i läänefassaad nt. Strasbourgi toomkirik. Inglismaa - gootika aluseks loetakse Canterbury ümberehitust 1175 - 13.saj. üsna Pr. pärases stiilis Londonis Westminster Abby - kirikud pikad ja madalad st. tugikaari polud vaja - idaots lõppeb sirgelt (koor, suur aken seinas) - kõrgeim torn nelitise kohal (nt Salisbury katedral) - võlvidele lisati dekoratiivseid roideid ( Yorki katedral) - Ilmaliku gootika näited: Cambridge'i ja Oxfordi kolledzite hooned. II Tuntumad gooti ehitised Lääne- Euroopas. Prantsusmaa
BAROKK(1600 1750) Eestisse umbes 1640. 1.monarhistlikud maad (absolutism,kuningas,jne) kõige baroklikum . N: Itaalia,Hispaania. 2.revolutsiooni & ususõdade maad baroklik klassitsism. N: Prantsusmaa,Saksamaa 3.protestantlikud maad baroklik realism. N: Ingismaa peale revolutsiooni, Holland,Põhja-Saksamaa, Eesti. Sünnimaaks Itaalia.Rõhutab,et elu on liikumine.Kõik lainetab,vohab, liigub, mässab, jne. ARHITEKTUUR. Keskosa kõrgem,kahekorruseline.Kuppel.Poolsambad.Pilastrid.Joonistati aknaid,et nagu näis,et on aknad,tegelikult ei olnud.Ornamendid,kaunistused.Voluut. Itlaalias: Lorenzo Berlini Rooma Peetri kiriku ette rajas väljaku.(oli ka skulptor). Carlo Maderna Rooma Peetri kiriku edasiehituse autor (hiigelsambad peaukse juures, eeskujuks Jeesuse kirik Roomas.) Francesco Borromini üks Rooma linna arhitektid...
Aatriumelamu tüüpiline rooma elamu, milles pearuum (aatrium) ülavalgustusega ja selle all asuva sisebasseiniga. Agoraa peaväljak-turuplats ja rahvakoosolekute pidamise koht Antiik-Kreeka linnades, suurus tavaliselt 1,5-2,5 ha. Akropol linnade kindlustatud osa Kreekas (Kr.keeles akropolis-kindlus, ülalinn) Akvedukt rennikujuline veejuhe, mille abil varustati Rooma riigi linnu veega. Amfiteater vaatemänguehitis, kus pealtvaatajate istmeread asetsevad ellipsi kujuliselt ümber ovaalse platsi (areeni). Amon Egiptuse peajumal uue riigi ajal Arhitektoonika ehituskunst, kandvateja kantavate osade seostus, mõõdusuhe ning vormirütm Basiilika piklik täisnurkne, enamasti mitmelööviline hoone, algselt arvatavasti Roomlaste turu- või kohtuhoone. Dolmen hauakamber, hauamärk Doodz itaalia keeles doge juht, riigipea nimetus veneetsias Etruskid kõrge majandus- ning kultuuri tasemega Kesk-Itaaliasse sisserännanud teadmata päritolug...
Viies tase Keskaegsete linnuste võrdlus Linnuste ajaloost Eestis Linnused olid pigem praktiliseks otstarbeks, kunstiline vorm oli teisejärguline Linnuse tüüp sõltus geograafilisest situatsioonist Kaitseehitise vorm sõltus ka majanduslikust ja sotsiaalsest arenguastmest Linnuse arhitektuur arenes koos vajaduste ja hädaohuga Müüride kaitse oli olulisim Eesti linnustes ei esine ülisuuri saalruume v.a toomkirik Väiksemaid tornlinnuseid ja majalinnuseid ehitasid kõik maavaldajad Sageli muutus üks linnusetüüp ümberehituste käigus hoopis teiseks linnuseks Rakvere ordulinnus Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ehitusaja järgi Muinaslinnused Keskaegsedlinnused
-16 saj Itaalias. Euroopa riikides 1500-1630. Eestis 1520- 1650. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus. Kriitika alla võeti religioon ning hakati uskuma inimmõistuse jõusse. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Arhitektuur. Suureneb ilmaliku arhitektuuri osatähtsus(raamatukogud, haiglad) Moodi läheb antiiksammastele toetuv kaaristu- ümarkaar, silindernõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid. Vararenessanss 15saj, Firenze Valmis Firenze toomkirik. Selle kiriku uhkuseks on 8 nurkne kuppel. Hakati ehitama rikastele Palazzosi. On suur kolmekorruseline 4nurkne hoone, mille keskel asub sammastega siseruum. Skulptuur. Vararenes, kultuurialguseks loetakse Firenze ristikabeli pronksukse võidutööd. Autoriks L. Ghilurt. Valminud 2 uks, aga tuli nii kaunis, et seda hakati kutsuma Paradiisi väravaks. Pärast ristiusu teket 1 korda hakati kujutama iseseisvat skulptuuri alasti. Esile hakati tõstma ka indiviide. Nt Donatello. Andre del Verrocchio
25. käsitöö-handicraft 26. keraamika ja pottsepatöö-pottery 27. tikkimine, tikkimistöö-embroidery 28. linna(kujutav) maal- ? 29. akvarellid, vesivärvid-watercolours 30. guass-gouache 31. grafiit, grafiitpliiats-graphite, black lead ? 32. zanr, zanrimaal-genre ? 33. vaikelu, natüürmort-still-life 34. Romaani stiil-Romanesque 35. Gooti stiil-Gothic 36. graafika-graphic art, graphics 37. toomkirik, katedraal-cathedral 38. emailimaal-enamel painting 39. estamp(tõmme puu-või vasegravüürist või linoollõikest graafilisele paberile)-proof, print impression 40. eelkavand, skitseering- sketch, preliminary shape 41. barokkstiil- Baroque 42. ateljee- studio, workshop 43. akt, aktimaal- nude 44. abstraktne kunst-abstract art 45. viimistelema- to elaborate; peenelt, hästi viimistletud-elaborate 46. kaunid kunstid- ? 47. joonistus-drawing 48
Varakeskaeg 1. Millised barbarite riigid tekkisid 5. Sajandil endise Lääne-Rooma riigi aladele? Läänegootide, idagootide, frangi, vandaalide ja burgundia riik. 2. Keskaja algus ja keskaja lõpp. Algus 476a Lääne-Rooma riigi langus. Lõpp 1453 Konstantinoopoli langemine. 1492 Ameerika avastamine. 1517 Martin Lutheri usupuhastus. 3. Frangi riik (frankide ühendamine, Chlodovech, ristiusu vastuvõtmine, majordoomused, Karl suur, frangi riigi lagunemine, lääne-euroopa riikide teke) Frangi kuningas Chlodovech 5. Sajandil. Frangi riigi valitsejad: 1) Merovingid (Chlodovech) ja 2) karolingid (Pippin Lühike). Majordoomus on Frangi kuningakoja ülem. Ristiusu vastuvõtmine 496. Aastal, katoliikluse vormis. 843. Verdunis sõlmiti kokkulepe mis jagas riigi lõplikult kolmeks. Lääne-Frangi riigist sai Prantsusmaa, Ida-Frangi riigist sai Saksamaa ja Lõuna-Frangi riigist Itaalia. 4. Läänik...
Pilte Venemaalt Mansi sambad Mansi sambad on iidsed kivisambad, ms asuvad PetsoroIlõtsski looduskaitsealal Manpupuneri mäel asuval manside ja komide pühapaigas. Neeva jõgi Neeva jõgi algab Laadoga järvest ja suubub Soome Lahte. Jõe pikkus on 74 km ja Peterburis on kolm kanalit: Moika, Gribojedov ja Fontanka. PeeterPauli kindlus Kindluse ehitamist alustati 27. mal 1703. aastal. Neevalinnas asub toomkirik mille kellatorn on linna kõrgeim 122,5 meetrit. Kellatorn on kaetud 36 000 käsitsi liimitud õhukeste kuldplaatidega. Ermitaaz Talvepalee on ehitatud aastatel 1754 1762, 1992 aastal liideti talvepelee Ermitaaziga, kus väljas on u. 3 miljonit eksponaati ja galeriide pikkus on 19 km. Punane väljak Punane väljak asub Moskva kesklinnas ja väljaku ääres asub ka Kreml. Väljakut peetakse Moskva ja kogu Venemaa keskuseks.
KESKAEGNE SAKRAALARHITEKTUUR EESTIS. Keskajal oli Eesti jagatud mitme poliitilise jõu vahel ning see soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili kujunemist. Ehituses kasutatud töövõtted ja vahendid (müüri, kaarte ja võlvide lubimördi abil ladumise oskus) tulid Läänest, sest alguses olid ehitajad rändmeistrid. Keskaja alguses oli valdavalt romaani stiil, ent sajandi lõpuks segunesid need valitsevaks saanud gootikaga.Siinne gootika oli Pariisi ümbruse gootika lihtsustatud variant. Eesti keskaegsed sakraalarhitektuuris võib eristada nelja piirkonda: 1) Lääne-Eesti ja Saaremaa 2) Kesk-Eesti 3) Tallinn ja Põhja-Eesti 4) Tartu ja Lõuna-Eesti Lääne-Eesti ja Saaremaa olid suhteliselt tihedalt asustatud ning kirikud ehitati üksteisele tunduvalt lähemale, kui mujal Eestis. Peale sakslaste sissetungimist ja Saaremaa vallutamist, hakati ...
Arhitektuur: Firenze toomkirik Brunelleschi. Leidlaste kodu Brunelleschi.Pazzide perekonna Firenzes kabel
ostuparadiisi ning suurlinna, kus asub La Scala ooperiteater. Kuid lisaks sellele on Milano ka renessanss stiili sünnipaik. Seal asub üks Leonardo da Vinci kuulsamaid teoseid - Püha Õhtusöömaaeg, Santa Maria delle Grazie kirikus. Lisaks palju teisi kunstiaardeid Pinacoteca di Brera muuseumis. ·Milanos on teha ja näha palju disain ja mood, kauplused ning restoranid, kunstimuuseumid ja ooperiteater. Milano on Itaalia jõukaim ning stiilseim linn. Milano toomkirik Veneetsia · Veneetsia ehk Venezia on sadamalinn Itaalia põhjaosas Aadria mere looderannikul. · Veneetsia on maailma omapärasemaid linnu: ta paiknedes põhiliselt Venezia laguuni saartel. Algselt oli saari 118, nüüdseks on tänu kanalite täitmise ja saarte ühendamisele nende arv vähenenud 18-ni. · Veneetsia on üks Itaalia suurimaid sadamaid ja tähtsaimaid turismilinnu. · Veneetsia on Euroopa suurim autovaba piirkond. Kogu
Skupltuur renessansi ajal Itaalia olí sünnimaa Alustatakse Ghibertiga 1378-1455 Paradiisi väravad- koosnes uks kmnest pronkstahvlist, mis kujutasid sündmusi vanast testamendist Donatello- oli realist, kohati lausa naturalist (inetuma halvema poole väljendamine, realistlikku), mehine ja karge stiil Kaunistas kirikut, kuulsaim püha Jüri kuju Tema tuntim kuju on Taaveti pronksfiguur Lauljate tribüün Gattomelata rartsamonument, esimene ratsafiguur Andrea de Verrochio 1436-1488 Oli mitmekülgne Meister Kuulsaim töö Taaveti pronksfiguur Esimene skulptuur, mis oli loodud vaatamiseks igast küljest On tienud Kristuse ja Uskumatu Toomase Golleoni ratsamonument Veneetisasse Vara-Renessansi tuntumad meistrif olid veel : Perekond della Robbiad, kellest kuulsam on Luca della Robbia Da Settignano- tegi hauamonumente Da Maiano- tegi marmorskulptuure Pisanello- medalikunsti tegija Rizzo- Veneetsa kuulsaim vara-renessansi meister Kõrg-rene...
oli ühelööviline kirik. kiviehitis. 3) Kesk-Eesti Oli kolmelööviline kodakirik. Ambla ja Koeru. Laiem kui ühelööviline kirik. Võlvid toetuvad ümarpiilaritele. Keskosa romantiline ja salapärane. 4) Põhja-Eesti Toomkirik, Niguliste Ühelöövilised kirikud, kuid kirik, Oleviste kirik. Virumaal enamasti kolmelöövilised. 4. Too paar näidet igast kirikutüübist a) ühelööviline kirik- Nt Valjala kirik Saaremaal. Ühelöövilised kirikud olid kitsad ja mitte avara ruumimõjuga. Ümarakaarelised ja ristküliku kujulised. Kiriku põrand on kaetud hauaplaatidega.
Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet. Andrea del Verrocchio.
1456 trükiti Piibel(1.trükitud raamat Euroopas). ARHITEKTUUR: Romaani ja gooti stiil. Kiriku põhiplaaniks basiilika. Romaani stiil- ümarkaar.(Cluny kloostri kirik, Notre-Dame-la-Grande'i kirik, Mainzi toomkirik). Gooti stiil- teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. Kirikud pidid olema suured, uhkemad. Gooti stiilil laiemad aknad kui romaani stiilil, tehti ka vitraaze. Hilisgootika ajal kaunistati kirikuid veelgi enam.(Chartres'i, Reimsi, Amiens'i katedraal, Kölni toomkirik, Canterbury katedraal) SKULPTUUR:Täitis tähtsat rolli-haris ja kasvatas rahvast usuliselt. Romaani skulptuurid kohmakad, gooti omas realismisuunaline areng. MAALIKUNST: miniatuurmaal- raamatuillustratsioonid. Tekkis uuesti tahvelmaal. Bayeux' vaip. VENEMAA KÕRG- KESKAJAL: 11saj polnud Vana-Vene riik ühtne. Suurvürsti pojad valitsesid tähtsamates keskustes(igaüks ajas oma poliitikat) ning peale suurvürsti surma algas võitlus vendade vahel, kes saab Kiievisse troonile
ja Virumaal ehitati kolmelöövilisi kodakirikuid ning Põhja- Eesti lääneosas ühelöövilisi, erandiks vaid 14. sajandil ehitatud kahelööviline Keila kirik ja selle 19. sajandist pärit torn. Tallinna kirikutes on säilinud 14. sajandi ilme vaid Pühavaimu kirikus, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Kõrvallööv oli määratud alamat sorti rahvale. Teised kolm Tallinna suurimat kirikut- Niguliste, Toomkirik, Oleviste- on esialgselt tehtud väikeste ja madalatena, ning aja jooksul ümber ehitatud suurteks ja kõrgeteks basiilikateks. Üldiselt on ehitiste ilme lihtne, kaine, enesekindel ning mujal Euroopas hilisgootikale omane vormirikkus ja peenutsemine siin ei levinud. Teine tähtis osa keskaegsest arhitektuuripärandist on militaarsed ehitised. Neid hakkasid vallutajad Eestis püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil. Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi:
Romaani basiilika ristlõige Gooti katedraali põhiplaan. Gooti katedraali ristlõige. Pisa toomkiriku Valjala kirik Brüsseli raekoda Jaani kirik Tartu Pariisi Notre dame Westminister abbey Kellatorn 1173-1350 1227 19saj 14saj 18saj Milaano toomkirik Bernt Notke ,,Surmatants" 15 saj lõpp 13841577 Firenze toomkirik palazzo Medici Sain´t Andrea kirik Püha Peetruse kirik Donatello" taavet" 17saj 17saj Vatikanis 18saj 1430a Donatello"Gattamelata" Verrocchio"taavet",Kondotjeer"Colleoni" fra angelico"Maarja kuulutus" 1443-1453 1473-75 1480 1430-32
Austria Austria Vabariik (saksa keeles Republik Österreich) on merepiirita riik Kesk-Euroopas, 9 liidumaast koosnev föderatsioon. Alates 1995. aastast kuulub Austria Euroopa liitu. Riigikeeleks on seal saksa keel ning pealinnaks Viin. Rahaühik on Austria silling (ATS). Pindala: 83 858 km² Rahvaarv: 8 080 000 (1999) Usklikud: katoliiklased (78%), protestandid (5%), muslimid (2%) Naaberriigid Austria Vabariik on maismaariik, piirnedes põhjast Saksamaa, Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ungariga, lõunast Itaalia ja Sloveeniaga, läänest Sveitsi ja kääbusriigi Liechtensteiniga. Majandus Austria, alates 1995. aasta algusest Euroopa Liidu liige, on kõrgelt arenenud tööstusriik, milles mängib tähelepanuväärset osa teenindus. Tähtsaimad tööstusharud on toiduainete, masina- ja terasetootmine, keemiatööstus ja sõidukite valmistamine. Sõidukite valdkonnas moodustavad mootorite ja ülekandemehhanismide toot...
Väga läheb moodi antiiksammastele toetuv kaaristu ümarkaar, silindervõlv, kuppel. Seinapinda hakkavad kaunistama poolsambad ja pilastrid, simsid ja girlandid (kipskrohvist lillevanikud). Vararenessanss Itaalias 15. sajandil GAG, Marju Liidja, 2005 Filippo Brunelleschi (1377-1446). Leidlaste kodu Firenzes. Orbude kodu lähedalt vaates. Filippo Brunelleschi. Pazzi perekonna kabel Santa Croce kiriku juures Firenzes. Filippo Brunelleschi. Firenze toomkirik. Firenze toomkirik Palazzo Pitti Firenzes. Palazzo Pitti Palazzo Pitti siseõu. Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet. Andrea del Verrocchio.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
