Cambride´i ja Oxfordi kolledzite hooned 19. Millised kirikud olid eeskujuks Saksamaal? Prantsuse kirikud. Strasbourgi toomkiriku läänefassaad meenutab Pariisi Notre-Dame´i. Prantsuse gootikat meenutavad Freiburgi ja Regensburgi toomkirikud. 20. Mis toimus samal ajal Itaalias? Gooti stiil ei kinnita Itaalias kanda. Nad lähevad sujuvalt romaanist renessanssi. 21. Nimeta gootikirikuid Itaalias. Milano katedraal-klassikaline gooti stiil, Siena toomkirik, Orvieto toomkirik. 22. Kes oli suurim kunstitellija gootiajastul? Kirik 23. Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Chartres´i katedraali läänefassaad, Reimsi ja Amiens´i katedraali skulptuurid 24. Mis on vitraaz, kuidas neid valmistati? Klaasimaal. Aken kujundati eri värvi klaasitükkidest; omavahel ühendasid neid tinaribad, mis langesid kokku kujutiste piirjoontega; peeneid detaile(silmad, jalad) joonistati pintsliga. 25
monumendi avamine toimus 29. juunil 2004. 27. septembril 1931 toimus Tartus Toomemäel mälestussamba pidulik avamistseremoonia. Avasõnad ütles ja pikema kõnega Villem Reimani isikust ja tööst esines komitee esimees, välisminister Jaan Tõnisson. Villem Reimani umbes kahe meetri kõrguse kuju valas pronksi OÜ Ars Monumentaal. Mälestussammas seisab 2,5 meetri kõrgusel graniitalusel oma endisel kohal Toomemäel alates 29. juunist 2004. Tartu Toomkirik Tartu Toomkirik on Tartus Toomemäel asuv ehitis. Kirikuna pole see pärast Liivi sõda funktsioneerinud. Hoone aadress on Lossi 25. Toomkiriku ehitamist alustati tõenäoliselt 13. sajandi kolmandal veerandil, selle täiendamist jätkati aga kuni 16. sajandi alguseni. Viimasena valmisid Toomkiriku tornid. Kirik pühendati Peetrusele ja Paulusele. Toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja piiskopi kirik. 16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis.
Koos sellega sai raekoda ka uued lohepeakujulised veesülitid ja uue tuulelipu. Kivisillutise sai plats juba 14. sajandil. Rajekoja platsi keskel on ümmargune kivi, mis tähistab linna keskpunkti. Rakojas asus linnavalitsus ehk raad, mis tegutses seal aastani 1970. Toomkirik Toomkirik paikneb Toompea keskosas paikneval väljakul. Kirik on rajatud puukirikuna praegusele kohale juba 1219. aastal. Kivikiriku rajasid sinna dominikaani mungad. Toomkirik sai kannatada 1684. aastal Toompeal lõõmanud tulekajus. Pärast põlengut kattis seda piirkonda mite meetri paksune rusukiht, Kiriku taastamisel seda ära ei veetud ja seega tundub praegune kirik osaliselt maa siise ehitatud olevat. Toomkirikusse on maetud mitmeid aadlikke ja rikkaid kaupmehi. Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis ehitis. Kirik on pühitsetud
KESKAJA KIRIK 1.Mõisted: paavst, katedraal e. toomkirik, misjonär, sakramendid (7), investituuritüli, Cannossas käik, kuuria, bulla, ketserid (hereesia), katarid, inkvisitsioon, simoonia 2. Millal ja kuidas moodustati paavstiriik? 3. Milles avaldus 9.-10.saj. katoliku kiriku langus? 4. Milles seisnesid Gregorius VII reformid? 5. Mis toimus aastal 1054? Mille poolest kaks kirikut erinesid? 1) paavst- roomakatoliku kiriku pea. katedraal e. toomkirik- peakirik (näiteks piiskopkonnas). misjonär- kristluse levitaja. sakramendid (7)-
tee. Mujal oli Emajõgi selleks sobimatute soiste kallastega. Tarbatu vallutamine ristisõdijate poolt 1223 oli siinsetel aladel toimunud Põhjala ristisõdade resp. eestlaste muistse vabadusvõitluse üks olulisemaid sündmusi. Aasta hiljem 1224. aastal rajati muinaslinnuse varemetele kivist piiskopilinnus ning Toomemäest sai samanimelise piiskopkonna keskus. Linnuse lähedale püstitati ka võimas toomkirik (kaasajal varemeis). Toomemägi kannatas pildirüüste ja Liivi sõja ajal. Praeguse tähetorni kohal asunud piiskopilinnus jäi varemeisse Põhjasõja ajal, misjärel selle varemed arvatavasti lammutati ehitusmaterjaliks. Tartu Ülikooli taasasutamise järel 1802 hakkasid Toomemäele kerkima ülikooli ehitised klassitsistlik Vana Anatoomikum, tähetorn (piiskopilinnuse asukohale) jne. Toomkiriku varemete kooriruumi osa kohandati ülikooli raamatukoguks
Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogootika varaseimad suursugused näited on 1830ndatel aastatel varemeist taastatud Oleviste kirik Tallinnas ning Peterburi arhitekti Andreas (Andrei) Stackenschneideri poolt 1830ndatel aastatel projekteeritud Keila-Joa mõis. Tartu Jaani kirik Tallinna Toomkirik Gooti stiili esindajad · Klaus Sluter (skulptor) · Adam Kraft (skulptor) · Tilman Rimenshnaider (skulptor) · Vit Stvosh (skulptor) · Matteo Dzovanetti ( maalikunstnik) · Juri Felten (arhitektor) · Vassili Bozhenov (arhitektor) Täname kuulamast! .
Gootika kontrolltöö 1. Gooti stiili tunnused: Teravad kaared, mingi kõrgustesse (kõrged müürid), raskuspärasus kadus. 2. Nimeta gooti kirikuid Itaalias, Prantsusmaal, Saksamaal: Itaalias: Milano toomkirik, Pisa katedraal, Siena katedraal Prantsusmaal: Jumalaema kirik, Amiens'i katedraal, Reimsi katedraal, Chartres'i katedraal Saksamaal: Kölni katedraal, Strasbourgi katedraal 3. Inglise gootika omapära ja näiteid: Võlvid, leeke stiil, dekoorirohkus. Näiteid: Lincolni katedraal, Yorki katedraal, Westminster'i katedraal, Salisbury katedraal. 4. Gootika jõudmine Eestisse: Gootika jõudis Eestisse tänu taanlastele, kui nad siinseid alasi allutasid ristiusule. Hakati
piki- ja põikihoone ristumis- kohas ● Piilarid ● Torne võis olla ka rohkem, need võisid kaitset pakkuda Romaani stiil ● Romaaniaegse basiilika põhiplaan oli keerulisem kui varakristlikel kirikutel. ● Kooriruumi lisamine ● Kiriku põhiplaan muutus ladina risti kujuliseks ● Apsiid - kiriku kõige püham paik (reliikviad) ● Krüpt - keldriruum (reliikviate hoidmise koht) Bjernede kirik Taanis https://www.youtube.com/watch?v=Our23yp8 fJo Notre-Dame-la-Grande Mainzi toomkirik Pisa toomkirik ja kellatorn Gooti stiil ● Ladina risti kujuline põhiplaan ● Kõrged hooned (kirikud) ● Saledad tornid läänefassaadil ● Kitsas haritorn nelitise kohal ● Teravkaar ● Roidvõlvid ● Üksikosade ja terviku pürgimine kõrgusesse Gooti stiil ● Tugipiilarid ● Tugikaared ● Seinad ja võlvid ei pidanud enam olema nii paksud, sest piilaritest moodustus sõrestik ● Palju vitraažaknaid ● Suur ja uhke portaal - peauks, rikkalike reljeefidega
Virumaal ehitati enamasti kolmelöövilisi kirikuid. Tallinna kome suure kiriku- Toomkiriku, Niguliste ja Olevste ehituse areng on olnud ühesugune. Algul olid kõik väiksed hooned, kuid lõpuks muudeti nad kõik basiilikaks. Vanim Tallinna klooster on Püha Katariina klooster. Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoones on säilinud Püha Miikaeli nunnaloostri osi. Tartu ja Lõuna-Eesti Tartu keskaegsest sakraalarihtetuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik, piiskipkonna peakirik, ehitati 13.- 16. saj. See oli basiilika. Keskajal oli see suurim kirik ning ainuke millel oli 2 torni. Kirik põles 17. saj. 19. saj ehitati varemetest ülikooli raamatukogu. Lõuna-Eesti maapiirkonnas levis kolmelöövikine kirikutüüp. Enamik on kilisemates sõdades purustatud. Eesti kodakirikutele oli tüüpiline suhteliselt suur, ruudule läheneva põhiplaaniga kooriruum ning lühike lai pikihoone. Toomkirik Tartus
TARTU TOOMEMÄGI AJALOOS Tartu Toomemägi oli Venemaa keiser Paul I kingitus Tartu ülikoolile. Seda ala kasutati varem karjamaana, kuid muudeti 19. sajandil avalikuks pargiks. Parki rajati romantiline kividest küngas Musumägi ning haljastati endine liivakarjäär -Kassitoome. Toomemäel asub ohtralt skulptuure (K. E. von Baer, N. Pirogov, Fr. R. Faehlmann, Fr. G. W. Struve, K. J. Peterson jt) ning arhitektuurilise väärtusega hooneid: endine Toomkirik (praegune TÜ Ajaloo Muuseum), Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Toomemägi asub Tartu linnas ja kuulub Tartu vanalinna muinsuskaitseala koosseisu ning on kaitstav selle põhimääruse (RT I 1995, 37, 472) alusel. Aastasadade vältel oli Toomemägi asustuse keskpunktiks. Hiljem asus samas kohas piiskopiloss keskaegse Tartu piiskopiriigi keskus. Peale Põhjasõda, kui koos tulirelvade kiire arenguga kadus vajadus kindluslinnade järele, tasandati Toome bastionid
teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist.Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel. Tallinna Toomkirik Tallinna Toomkiriku kui ehitismälestise ajalugu ulatub tagasi 13. sajandi esimesse kolmandikku. Riiklikus registris on koguduse esmamainimise aastaks märgitud 1233. Samas tuleb märkida, et ega kiriku asutamise aasta pole täpselt teada, kuid on väga tõenäoline, et 1219. aastal, kui taanlased Tallinna tungisid, ehitati Toompeale kohe ka kirik. Kümme aastat hiljem, 1229. aastal saabusid Taanist Tallinna dominikaani mungad, kelle eesmärgiks oli Toompeale rajada uus klooster
Kaari kandsid PIILARID(mis võisid olla ümmargused, neljatahulised) Arkaadide kohal avanesid kesklöövi poole EMPOORID. käiku mis avanes samuti arkaadina kesklöövi nim TRIFOORIUMIKS. Lihtsaimaks võlvitüübiks oli juba ammu tundud SILINDERVÕLV. Laiemaid lööve sai katta RISTVÕLVIDEGA. Lõõvid jagunesid VÕLVIKUTEKS e. TRAVEEDEKS. Transepti ja pikihoonet ühendab VÕIDUVÄRAV e TRIUMFIKAAR. Vararomaani e Ottode ajal(kuni11.saj keskpaigani) ehitati SAKSAMAAL HILDESHEIMI TOOMKIRIK. Romaani stiili tegelik levik algaski alles 11.saj keskelt.LÕUNA_PRANTSUSMAAL oli mitu koolkonda. Toulouse'is ehitati suur palverändurite kirik SAINT-SERNIN. Sellest ulatuvad välja 5 kabelit,mis moodustavad KABELITEPÄRJA. IDA-PRANTSUSMAAL olidkahe olulise mungaordu keskused. CITEAUX oli tsistertslaste emaklooster.Benediktlaste kloostrikirik oli CLUNYS. SAKSAMAAL reini jõe ümbruses ehitati kirikutele (MARIA LAACHI KLOOSTRIKIRIK, WORMSI,MAINZI ja SPEYERI TOOMKIRIKUD) DURHAMI
tohututele sammastele kergeid lagesid Paksud müürid Ehistornikesed kaunistavad tornikesi Väikesed aknad Roosaken ümmargune kiviraamistus Kõrgetest ümarkaartest kaarist vitraazaken Petikkaared Kõrge nelitistorn Kõrgusesse pürgimine Üks või kaks läänetorni Kõige enam kaunistati portaale, Milaano toomkirik mahult suurim gooti sambakapiteele ja fassaade stiilis ehitis Kirikute seinu katavad maalingud olid Jaani kirik haruldaste naiivselt tõsised, pinnalised ja varjudeta terrakotaskulptuuridega Peamisteks ehituskeskusteks olid Tekkis ümarplastika kloostrid Nelitistornid ehk nelitised Tiibaltarid meenutavad õhukesi kappe, mille sisemust ja uksi, nn. tiibu katavad
6. 7. Itaalia kirikutes olid väikesed aknad, seintel palju vaba ruumi, kuhu tehti seinamaale. Maaliti ka märjale krohvile(freskod) 8. Bayeux vaibal on kujutatud Normandia hertsogi vägitegusi Inglismaa vallutamisel. See on oluline ajalooallikas, sest see kujutab tolleaegseid võitlusvahendeid, inimesi, hobuseid, laevu, losse. 9. Gooti stiilis ehitised: Prantsusmaal chartres'i reimsi, amieus, sainte-chapelle. Saksamaal Kölni toomkirik. Inglismaal west-minister abbey, canterbury katedraal. Itaalias Doozide palu veneetsias. 10. Kiiu ja Vao tornlinnus. 11. Kastell on linnusetüüp. See linnusetüüp kujunes välja Rooma piirikindluste süsteemi kuuluvates kaitsepunktides ja leviskeskajal Euroopas. Tallinna, Narva, Rakvere, Põltsamaa linnus 12. kaupmeeste olil elamine kitsas. Palju tulusam elupaik oli liiklusteede sõlmpunktides,
kooriks. Koori all oli kabel krüpt ( hauakamber ). Basiilika kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik ( 3- lööviline, kuid aknaid kesklöövi ülaosas polnud) . ÜMARKAAR on üks silmapaistvaim romaani stiili tunnus. PIILARID samba taolised, ainult kaunistuselemendina kasutatav. Esimestel kirikutel lagi puudus (oli ainult talastik või võlvid). Kirikute katmine ristvõlvidega. · Püha Markuse kirik Veneetsia/Itaalia, 5-kuppel kirik. · Pisa toomkirik - Itaalia · Hildesheimi toomkirik Saksamaa · Saint-Sernin Lõuna-Prantsusmaa palverändurite kirik 5 lööviline, 3 transeptiga. · Poitiers Lääne-Prantsusmaa rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Citeaux tsitertslaste keskus ( Ida-Prantsusmaa) · Clunys benediktlaste keskus-põlluharijad ( Ida-Prantsusmaa) oma aja kõige suurem kloostrikirik; 5-lööviline,mille ees veel 3-lööviline eelkirik
Prooviti palju ja 1320 koos leedulastega läksid venelased tallinnani välja kuid tallinnat ei vallutatud. Vastutasuks üritasid liivimaalased pihkvat piirata kuid edutult .tähtsus:Venemaal ei hakkanud kehtima rooma- katoliku usk. 1248. a sai linnaõiguse Tallinn 1262. Aasta Tartu Kokku tekkis selleks sajandi keskpaigaks 9 linna. Tallinn,Tartu,Vana-pärnu,Uus-pärnu,Haapsalu,Paide,Viljandi,Narva,Rakvere Uute ehituskunstiteostena kerkisid Toomkirikud ja linnakirikud. Paekivist toomkirik, Niguliste ja Oleviste kirik, haapsalu toomkirik ja viljandi linnakirik. Tellisarhitektuuris oli Tartu pealinn. toomemäel seisis suuim sakraalehitis tartu toomkirik, veel Jaani kirik,järvamaa kirikud. Saaremaal kasutati dolomiiti (Valjala kirik) Jüriöö ülestõus 1343-1345 Ülestõusu Põhjused: *et saada vabaks * koormised * et keegi ei kamandaks sind Ülestõusu Plaaniti ette pikka aega ning hoiti sakslaste eest saladuses. 23
Brüsseli raekojad. Itaalia: gooti stiil tõi tsistertslastest mungad. Firenze toomkirikud. Saksamaa: gootika jõudis hilja, valmisid kirikuarhidekt. parimad näited: Strasbourgi ja Külni katedraalid. Saksa eri gootika (14. saj): lihtsustamine, kõik löövid ühe katuse all. Alam-Saksamaal telliskiviarhidektuur.: Saksa Ordu erinevad lossid. Eesti: jõudis selle alamsaksamaalt (13. saj keskel). Tartus: Toomkirik (Baltikumi suurim punastest tellistest kirik), Jaani kirik (terrakota skulpuurid) Tallinn: traditsiooniline gooti linn: Toomkirik, Oleviste, Niguliste, Pühavaimu kirik, raekoda, kesklinna majad, linna müür. Linnused: Kuressaare, Rakvere, Haapsalu, Narva. Kujutav kunst: alguse sai Prantsusmaalt, skuptuur: arhidektuuri kaunistamiseks, propotsioonid ei olnud paigas, kujud pikaks venitatud, üleni riietatud, S tähe kujuline poos. Maalikunst: miniatuurmaalid, keskuseks Pariis
- Lääne-Prantsusmaal, Itaalias ( Püha Markuse kirik ) 13. Milliste teemadega on seotud kogu romaani ajastu kujutav kunst? Too näiteid. ristilöödud Kristus, piibel. Kujutati pmst pühakuid ja ristiusu tegelasi. Skulptuuris eelisstati ähvardavaid süzeesid ning imede kujutusi. Kirikuid kaunistas ornamentika. 14. Täida tabel: Maa Kirik Eripära Saksamaa 1.Bambergi toomkirik Alustatud romaani stiilis, lõpetatud varagootikas. 2.Hildesheimi toomkirik Koor nii idas kui läänes Prantsusmaa 1.SaintSernin Võimas nelitistorn, palverändurite kirik
gooti stiilis ( pärast hilisemaid põlenguid ja pommitamisi on osalt ümber tehtud barokki stiilis) Ehitatud algselt kaitsekirikuna Tallinna raekoda Esimest korda mainitakse Tallinna raadi Taani kuninga Erik IV Adraraha 15. mail 1248 antud ürikus, millega Tallinnale kinnitatakse Lübecki õiguse kasutamise luba Raekoda sai oma praeguse kuju 1404 aastal 64 meetrit kõrge Torn oli algselt püramiidi kujuline, gooti stiilis (hiljem hilisrenessanss vormides ) Tallinna Toomkirik Asub Toompeal Oli algselt puukirik (Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel) Kuningas Valdemar II tegi sellest oma Eesti valduste (Eestimaa hertsogkonna) peakiriku Tänan Tähelepanu eest! Kasutatud allikad Niguliste kirik http://www.eelk.ee/tallinna.toom Tallinna raekodahttp://veeb.tallinn.ee/raekoda/?id=901 Niguliste kirikhttp://et.wikipedia.org/wiki/Niguliste_kirik Oleviste kirikhttp://et.wikipedia.org/wiki/Oleviste_kirik
Vast kauneim selletaolistest on tumerohelisest ja valgest marmorist fassaadiga väike San Miniato al Monte Firenzes. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas eraldi kiriku kõrvale ehitatud kellatorn. Praegu teatakse kahtlemata kõige enam viltuvajunud Pisa katedraali kellatorni, mille edasine viltuvajumine on lõpuks ometi peatatud. St. Michaeli kirik Mainzi katedraal Speyeri toomkirik Hildesheimis Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber oma monumentaalseks ja raskepäraseks stiiliks. Väliskaunistustest torkavad silma liseenid, petikud ja kääbuskaleriid. Saksa kirikute omapäraks on see, et mõnikord ehitati neile läänepoolsesse otsa veel teinegi kooriruum. Saksa romaani arhitektuuri tipuks on St. Michaeli kirik Hildesheimis, Mainzi, Speyeri, Wormsi katedraalid (pea- ehk toomkirikud) ja Maria Laachi kloostri kirik Reini jõe ääres.
ristumisel. Oma raskusega toetub ristvõlv nelja äärmisse punkti, mida piilarite või sammastega toetati. Ristvõlviga kaetud lööviosa nimetatkse traveeks, traveesid eraldavad vööndkaared. Hoolimata ristvõlvi kasutuselevõtust, jäi kiriku seintele küllaltki suur kanderaskus. Paksu müüri liigendasid ainult kitsad ümarkaarelised akna- ja ukseavad. Siseruum jäi raskepäraseks ja hämaraks. · Vararomaani ehk Ottode ajal ajal ehitati Saksamaale Hildesheimi toomkirik. · Lõuna Prantsusmaal Toulouse'is palverändurite kirik Saint- Sernin. · Lääne Prantsusmaal mitme kiriku löövid kaetud väikeste kuplite reaga, mõned kirikud rikkaliku skulpturaalse kujundusega. · Ida Prantsusmaal kahe olulise mungaordu keskused. Citeaux (tsitserlaste kooster, lihtne, ilma tornideta) ja Clunys(kristlik pühakoda, 5-lööviline pikihoone, kolmelööviline eelkirik, palju kabeleid, usuelu reformimise keskus.Kesklööv ja
klaasakna Jumalaema´´ asub Chartesi katedraalis. Chartesi katerdaal ´´Kauni klaasakna Jumalaema´´ Miniatuurmaal-Keskaegsete raamatute käsitsi maalitud pildid.Liikumist ei kujutata,figuurid on tardunud.Pühakupildid on raamistatud ornamentikaga(geomeetrilised motiivid,steriliseeritud looma-ja taimekujutised). Bayeaux vaip-Kujutati Inglismaa vallutamist William I vallutaja poolt.See on 0,5 m kõrge ja 70 meetrit pikk.1500 inimfiguuri,lossid,hobused,laevad,jne.. Pisa toomkirik kellatorniga Pseudoromaani stiilis kirikud Eestis: Kaarli Kirik Rapla kirik Gooti stiil Gooti stiil tekkis 12.sajandil Prantsusmaal.Nimetus on tulnud germaani hõimu gootide nimest. Gooti arhtitektuuti 2 põhilist tunnust:Teravkaared(ukseavad,aknaavad) ja Kõikide ehitusosade kõrgusse pürgimine. Uuenduseks Gooti stiilile oli roidvõlvide kasutuselevõtt. Roosaken-Portaalide kohal asuv hiigelsuur ümmargune vitaažitehnikas aken
......................................................................................9 4.GOOTI STIILIS HOONED TALLINNAS..........................................................................11 4.1. Tallinna Niguliste kirik................................................................................................11 4.2 Tallinna Raekoda..........................................................................................................12 4.3 Tallinna Toomkirik........................................................................................................13 4.4. Tallinna Pühavaimu kirik.............................................................................................14 4.5. Tallinna Oleviste kirik..................................................................................................14 5 GOOTI STIILIS HOONED ÜLE EESTI.............................................................................15 5.1 Türi kirik..
asemele. Lõunapoolne ringmüür ja lossi lõunatiib ehitati 1930. aastate II poolel ümber esindustraditsionalistlikuks haldushooneks, samuti lammutati Riigisaalihoone jäänused ning sinna ehitati haldushoone. Ka kortermaja linnuse loodeküljel ehitati ümber, samuti ehitati hooneid seni vabade müürilõikude külge. Praegu töötab seal Eesti Vabariigi parlament. Linnuses on erinevaist ajastuist pärit eriilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi. Toomkirik (Chistian Ackermann) Tallinna toomkirik ehk Tallinna Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkirik on pühakoda Tallinnas. XIII sajandi lõpul valminud suurejoonelise kolmelöövilise kodakiriku süsteemis hoone ehitati tänaseni säilinud basilikaalseks kirikuks XV sajandi keskpaiku. Ta on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peakirik Eestis ja seda kasutab Tallinna Püha Neitsi Maarja Piiskoplik Toomkogudus. Esmakordselt mainiti kirikut 1219. aastal. Toomkirik paikneb Toompea (endise Suure Linnuse) keskosas paikneval väljakul
Inglise kirikutele on omane soliidne, kõrge nelitistorn. Heaks näiteks on Inglismaa üks tuntumaid kirikuid Westminster Abbey Londonis, samuti Salisbury katedraal. Eestis: Kunagistest Eesti kindlustatud linnadest on kõige paremini säilinud Tallinn. Oma müüride- tornide, keskaegse tänavatevõrguga, kõrgeviiluliste elamute, kirikute ja ühiskondlike hoonetega on Tallinna vanalinn ainulaadne ehitusmälestis. Raekoda, Toomkirik, Niguliste, Oleviste jaPühavaimu kirik, Toompea linnus kõrge Pika Hermanni torniga, Suur Rannavärav, Kiek in de Kök, linnamüür Tornide väljaku ääres ja mujal ning paljud muud gooti stiilis ehitised teevad Tallinnast tõelise linn- muuseumi.
vastata ümarvõlvide poolt väljaspoole suunatud survele. Alates 1100. aastast hakkasid ehitusmeistrid välja tulema lahendustega, mis võimaldasid katuse raskust paremini jaotada. Nad võtsid kasutusele teravkaare, mis avaldas seintele ümarkaartest väiksemat külgsurvet. Inglismaal Lincolni katedraal Salisbury katedraal Yorki katedraal Itaalias Pisa katedraal Siena katedraal Santa Maria del Fiore katedraal Firenzes Palazzo Vecchio Firenzes Milano toomkirik Hispaania Burgose katedraal Sevilla katedraal 2 Segovia katedraal Gootika Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250– 1280ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520–1540ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik
Estonia Tjorn Treu KP-31 Information · Area- 45,227 km2 · Population- 1,282,963(2011 july) · Location- Baltic Region of Northern Europe · Capital- Tallinn · Main cities- Tallinn,Pärnu,Tartu,Narva · Official Language- Estonia · Political structure- democraic republic National symbols Flag- Coat of arms- Anthem-"My Fatherland, My Happiness and Joy,, Plant-cornflower Bird-chimney swallow Stone-slate Tree- Oak History DATES Independence Day (Iseseisvuspäev) - February 24 May Day (kevadpüha) - May 1 National Flag Day (Eesti lipu päev) - June 4 Victory Day (võidupüha) - June 23 St. John's Day (Jaanipaev) - June 24 Day of Restoration of Independence (taasiseseisvumispäev) - August 20 history EVENTS Viljandi Folk Music Festival - July Ollesummer (Beer Summer) July The All-Estonian Song Festival (Laulupidu) takes place every five years in Tallin...
Renessanss arhitektuuris Perioodid • 13. ja 14. sajand eelrenessanss • 15. sajand varanerenessanss • 16. sajand kõrgrenssanss Kuulsamad ehitised • Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore • Giotto kampaniil • Firenze baptisteerium • Palazzo Vecchio • Ponte Vechhio Näited Eestist • Purtse vasallilinnus • Mustpeade maja • Pärnu-Jaagupi kirik • Kiltsi mõis
Klassitsism Aaspere mõis Hõreda mõis Härgla mõis Kirna mõis Kolga mõis Kuremaa mõis Maidla mõis Penijõe mõis Pirgu mõis Raikküla mõis Riguldi mõis Riispere mõisahoone Sõpruse kino Tartu raekoda Tartu toomkirik Tartu tähetorn Tartu ülikool Teater Estonia Toompea loss Vabaduse väljak (oli enne renoveerimist)
sajandil pseudogooti stiilis. Vertikaalsust isegi liiga palju rõhutatud. * Strassburgi katedraal (praegu Prantsusmaa territooriumil, Strasbourg`i katedraal). Ühe fassaaditorniga. * Maarja kirik Lüübekis. Tellistest, 2 torni. On olnud eeskujuks Riia Peetri kirikule, see omakorda Lõuna-Eesti kirikutele. Itaalia Omapäraks see, et säilisid mõnevõrra antiikaja ja romaani stiili mõjud, vertikaalsust väga ei rõhutata, pigem tasakaalupüüd. Tornid ehitati kirikutest eraldi. * Firenze toomkirik. Kaetud marmorplaatidega, kellatorn eraldi. Kuppel pärit renessansiajast. * Milaano toomkirik. Maailma suurim gooti stiilis kirik, stiilipuhas. Võlvide h=48 m. * Doodzide palee Veneetsias (doodz Veneetsia riigipea). Kaks alumist korrust koosnevad lahtistest sammaskäikudest. Veel Palju kauneid gooti katedraale on Madalmaades eriti uhke on Antverpeni katedraal Belgias, mis on 7-lööviline. Rootsis on kuulsaim Uppsala katedraal, Norras Trondheimi katedraal.
Tallinna vanalinn UNESCO- maailmapärandi nimekiri Tallinna vanalinn kuulub 1997. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Tallinna vanalinna eriline väärtus seisneb eelkõige tänaseni püsinud keskaegses miljöös ja struktuuris, mis on teistest PõhjaEuroopa pealinnadest kadunud. Kirikutest on säilinud: Toomkirik Niguliste kirik Oleviste kirik Kaupmeeste majad: Meistrite hoov Raekoda: Raeapteek Raekoja plats Raekoda
tunnuseid. • Tugevad nelitis tornid. • Saksamaa kirikute omapäraks oli tornide rohkus ja tihti kooriosa ka läänesd.(Maria Laachi kirik ja Bambergi kirik) Saint-Sernini kirik Toulouse'is Pr. Kiriku kesklööv on kaetud silindervõlvidega. • Itaalia bütsantsi mõjud: Püha Markuse kirik Veneetsias ja basilikaalne Pisa toomkirik. • Põhja-Euroopas tähtsamad: Lundi toomkirik Rootsis; Ribe ja Viiborgi kirikud Taanis. • Norras levis puustpüstpalkkiriku tüüp • Krüpt- maa-alune ruum (kabel), koori ruumi all, matmis paik Maria Laachi kirik Saksamaal. 11.saj. Norte-Dame-la-Grande'i
kõrge. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse keele õppimiseks ja arusaamiseks. Rootsi ajal jõudis Eesti aladele barokkistiil, mis tõi uuendusi kunsti ja tänavapilti. Paljud kirikud said endale ka uue välisilme. Tänapäeval võib selliseid barokkstiilis ehitisi näha Tallinnas, näiteks Niguliste kirik ja Tallinna reakoda. Kõrgemad ehitised said endale rõdude ja paisutustega baroksed tornikiivrid, Tallinna raekoda, toomkirik, Pühavaimu ja Niguliste kirik. Liivi sõda tõestas, et tornid ja müürid ei paku piisavat kaitset, hakati rajama uut tüüpi kaitseehitisi - bastione, viisnurksed, mullast kuhjatud astangulised kindlused. Ehitati ka väiksemaid, põhiplaanilt nelinurkseid reduude. Ehitustööd tõid kokkuvõttes endaga kaasa uusi makse ja tööjõu vajadust. Kiviraidurite poolt hakati valmistama rõngasriste, päikesevalguse sümbol, kasutati rikaste eesti talupoegade või eesti soost ametikandjate haudadel.
eemal, Toompea nõlval, asub Stenbocki maja, milles asuvad peaministri tööruumid. Ei ole nii tähelepanuväärsed, kuid minu jaoks siiski väga huvitavad on Viru väravad. Nad ehitati 14. sajandil, tänaseks säilinud tornid on vaid osa algsest ehitisest. Tänapäeval on Viru väravad üks vanalinna sissekäikudest, mille kaudu pääseb paljude kaupluste ja söögikohtade rohkele vanalinna peatänavale - Viru tänavale. Viimane, mulle meelde jäänud ehitis, millest ma tahan kirjutada on Toomkirik. Toomkirik on Tallinna kirikutest vanim. Praeguse välimuse on kirik saanud pärast mitmete sajandite jooksul toimunud ulatuslikke ümberehitusi. Kiriku välimus on ebatavaline, aga minu jaoks on huvitav. Kokkuvõtteks võib öelda, et Tallinna vanalinn on väga ilus. Kui te satute Tallinna, siis soovitan teil külastada vanalinna, käia vaateplatvormil, süüa mõnes vanalinna restorranis ning tutvuda vanalinna kirikutega.
KT Gooti 1. Gooti stiili kõige iseloomulikum tunnus on teravkaar, mida võib leida nii portaalidel, akedel, kui ka võlvidel 2. Lisa kiriku fassaadile osad- portaal, ehisviil, krabid, ristlillik, kuningate galerii, roosaken 3. Nimeta 4 tuntumat prantsuse gooti kirikut : Chartes' Notre Dame, Reims, Amiens, Mont saint Michel 4. Nimeta tallinna gooti kirkikud (6) : Niguliste kirik, Pühavaimu kirik, Katariina kirik, Toomkirik, Pirita kloostri kirik, Oleviste kirik 5. Mille poolest erineb vendade Limbourgide ''Berry hertsogi väga rikkad tunnid'' tüüpilistest kuldse taustaga gooti maalidest? Maal esineb kalendri näol, taust on reaalne, pole kuldset tausta, igale kalendrikuule esineb sellele iseloomulik tegevus, kasutatud ka ultramariinsinist värvi, mis on kallis Kirjelda Herman Rode Niguliste kappaltari maale ja skulptuure: Kappaltaril on kujutatud rohkem kui neljakümmet pühakut ja
Romaani kunst 12:10 1012 sajand, Euroopa killustatud. Nt arhitektuuris: Speyeri toomkirik Saksamaal. Kirikute seinad olid paksud ja tugevad,et kaitsa elanikke.Kasutati ristvõlve. · Apsiidseal on kirikus altar · Nelitisristihoone ja põikihoone kokkusaamiskoht. (Sinna hakatakse torne rajama.) · Kooriruumnelitise ja apsiidi vahel. Seal all on maaalune krüpt,kuhu matta inimesi. · Kodakirikilma löövideta kirik. Akna ja ukseavad kaeti ümarkaartega.Ehitusmaterjaliks maakivi või põletatud tellis. 12:10 12:10
15. sajandil ehitati need ümber. Pühavaimu kirik on aga säilitanud algse välimuse. Tallinnasse ehitati ka mitu kloostrit (Pirita klooster, Püha Katariina klooster), 13. sajandil olid Tsistertslaste klooster (Padisel), Püha Miikaeli klooster (ei ole säilinud, oli nunnaklooster), Püha Birgitta (asub Pirital ja on üks suurimaid, oli kolmelööviline kodakirik). Tartu ja Lõuna- Eesti Tartus oli õitseaeg( 13.-14.saj). Nõo kirik ja Urvaste kirik. Kõige tähtsamad olid Toomkirik, praegu on Jaanikirik. Toomkiriku ehitamist alustati 13.sajandil. 14. sajandil laiendati ja 16.sajandil ehitati kirikule lääne fassaad. Toomkirik põles 1614. aastal ja seda ei ole taastatud. Oli ainuke kirik millel oli 2 torni. 19. sajandil ehitati Toomkiriku varemetesse Ülikooli raamatukogu. Jaani kiriku põhiosa sai valmis 14.sajandil. Seal on kuulsad terrakota kujud( põletatud savist kujukesed), mis kõik on ühekaupa tehtud. 1830.aastal kirikut remonditi.
KESKAEGNE KUNST EESTIS § 33 Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis 1) Keskajal oli Eesti jagatud Liivimaa ordu, Tartu piiskopkond ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Poliitilisele killustatusele lisaks põhjustas arhitektuuris piirkondlikke erinevusi ehitusmaterjal: Põhja-Eestis hall paekivi ja Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi. Eesti keskaegses ehituskunstis valitses gootika stiil, kuigi 13. saj keskpaigani esines veel romaani . stiili tunnuseid. 2) Nimeta tähtsamaid keskaegseid kirikuid: Lääne-Eestis ja Saaremaal: *Valjala kirik *Haapsalu kirik *Karuse kirik *Hanila kirik Kesk-Eestis: *Ambla kirik *Koeru kirik *Järva-Peetri kirik *Türi kirik Tallinnas: *Toomkirik *Niguliste kirik *Oleviste kirik *Pühavaimu kirik Tartus: *Toomkirik *Jaani kirik 3) Nimeta keskaegseid kloostreid Tallinnas: *Püha Miikaeli nunnaklooster *Püha Brigitta nunnaklooster ehk Pirita klooster *Püha Katari...
Soome intendandikontori (ehitusvalitsuse) juhiks. Sellel kohal oli tema eelkäija Charles Bass (aastast 1810). Engeli põhiliseks tööpiirkonnaks jäi siiski Helsingi, kuigi tal tuli projekteerida küll maakirikuid, küll läänivalitsuste hooneid. Ampiirstiil levis kogu Soomes ning selles hakati nägema hea arhitektuuri tunnust. Tema projektide järgi on ehitatud ampiirstiilis Helsingi linnakeskus: senati, ülikooli- ja ülikooli raamatukogu (1850) hooned ning Helsingi toomkirik (valmis 1852). Kavandanud Soomes ka Turu tähetorni ning maakirikuid ja mõisahooneid. Tema kujundas ka tulekahjujärgse Turu linnapildi. Ta oli veerand sajandit Soomes domineeriv arhitekt. Carl Ludvig Engel jäädvustas oma esimestel Helsingi-aastatel linna viiele akvarellile. Neil on näha rootsiaegne linn looduslähedasel maastikul. Engel suri Helsingis 14. mail 1840. Hooned · Tänane Õiguskantsleri Kantselei hoone Kohtu tn. 8 Toompeal
Durhami katedraalis Inglismaal kasutati ristvõlve, mis olid ebaühtlase paksusega, mis saab tavaliseks gootikas. Itaalias oli tavaline kuppel. Pisa toomikirkul oli kuppel nelitise koha. Kiriku juurde rajatikupliga ümarhoone (ristimiskabel) ja eraldi seisev kellatorn. Veneetsias Püha Markuse kirikul oli viie kupliga tsentraalehitis. Itaalias olid kirikute fassaadid ohtralt dekoreeritud. Põhja-Euroopas on tähtsaimad romaani stiilis kiviehitised Lundi toomkirik Rootsis ning Ribe ja Viborgi toomkirikud Taanis. Norras ehitati paljud kirikud puust ja mõnikord kasutati viikingite mütoloogiale viitavaid kujundeid. Kirikud koosnevad palksõrestikust ja neile löödud laudvoorist ja katusest. Romaani stiili profaanarhitektuuri põnevaima osa moodustavad linnused. Külmrelvade ajastul oli iga kivihoone kindlus ja linnuse tähtsamad osad olid müür ja torn. Müüride taga olid hooned. Saksamaal oli tähtis kõrge torn Bergfried
valitseti Veneetsia Vabariigi üle. Palees käisid koos vabariigi nõukogud. Palee asub Püha Markuse väljaku ääres. Sadamabasseini poole avaneb Teravilja värav, kus tänapäeval on sissepääs muuseumi. Palee suurim ja tuntuim ruum on Suure Nõukogu saal, kus käis koos legistratuur ning saali ülaserva ääristavad doodzide portreed. Palee tagaosas ühendab Ohete sild lossi vanglaga. 4. Cattedrale di Santa del Fiore See on Firenze toomkirik, mille uhke kuppel on Firenze linna sümboliks. Toomkirik on Euroopa suuruselt neljas kirik ning tänaseni kõrgeim ehitis Firenzes. Santa Maria del Fiore katedraali ehitamist alustati 1296. aastal Arnolfo di Cambio plaanide järgi, kuid täiustati hiljem edasi tänapäevasele kujule. 5. Galleria dell`Accademia See on muuseum- galerii, kus on 19. sajandi kunsti. See asub Veneetsias, Põhja- Itaalias. Esialgselt oli see vaid galerii, seejärel kunstiakadeemia ning kuni 2004
Torni esimene osa ehitati aastatel 13601370, 16. sajandil torni täiendati ning selle kõrguseks sai 45,6 meetrit. Riigilipp heisatakse igal päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ning langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui 22.00. Toomkirik Tallinna toomkirik on pühitsetud Neitsi Maarjale. Toomkirikut mainiti esmakordsel 1219. aastal. Praegust hoonet hakati ehitama tõenäoliselt 1230. aastatel, valmis sai see 1240. aastal. Taani kuninga aed Taani kuninga aed on Tallinna vanalinnas Toompeal asuv haljasala. Tänavate võrk Kasutatud materjalid Google.ee http://et.wikipedia.org http://www.meeri
ümbritsevad ümmargused kaksiktornid ja ruutkeskne torn. Transsepti ristmikul on koonuskujulise katusega lai kuppel. 3. Hildesheimi toomkirik Koor nii idas kui läänes, uksed pronksist. Prantsusmaa 1. Benediktlaste kloostrikirik Cluny Viielöövine pikihoone, millele liitusid ´s kolmelöövine eelkirik ja palju kabeleid. 2
Üheks esimeseks esindajaks: Saint Denis kirik Pariisis Detailid: Teravkaar Ristroidvõlv Tugipiilarid Fiaalid Siirud Amiens Reims Põhiplaan: Ladina risti kujuline Rikkalikult kaunistatud läänefassaad (roosaken), mida kroonivad tavaliselt kaks torni Chartres Hilisgooti arhitektuur/ leekestiil: Palju liialdusi Suurgildi Gooti arhitektuur Eestis tekkis 14. sajandil sakslaste mõjutusel Näiteid: Karja kirik Tallinna toomkirik Pühavaimu kirik Pirita klooster (hilisgooti) 15. ja 16. sajandil käib üle-eestiline maakirikute ehitamine Aitäh!
..............................................................lk.11 SISSEJUHATUS Selle referaadiga räägin ühest Eestis paremini säilinud piiskopilinnusest, selle ajaloost, legendist ja mis on temast saanud tänapäeval. Haapsalu piiskopilinnus hõlmab enda alla üle 3 hektari.Haruldane on ta ka veel sellepärast ,et Haapsalu on ümbritsetud kolmest küljest merega. Linnuse vanimad osad on 1270.aastatel valminud väike linnus ja väga hea akustikaga toomkirik. Linnuse kirikutornist avaneb aga parim vaade Haapsalule ja selle ümbrusele. Räägin ka Valge Daami legendist. Augusti südaööl täiskuu paistel ilmub Haapsalu toomkiriku ristimiskabeli aknale valge naisekuju-Valge Daam. Sajandite saladusi varjavad müürid tänapäeval aga on meelelahutuseks sadadele turistidele iga päev ja see on ka hea koht vabaaja veetmiseks. Piiskopilinnuses saab uurida vanu relvi, keldreid, jõudu katsuda mõõgavõistluses, vibu lasta,
S » Tallinn» . , Tallinn refreshingly uncontrived. , , varied moving . Tallinn, - , , yourselves shorefront promenade. , . Tallinn delightful ofcourse - europe. sightsseeings, , intresting. Toompea Nevsky, 1900. Tallinn Mikhail Preobrazhenski St. Petersburg. . Toompea . 16th , Tallinn Europe. , Riga Vilnius , 80 2.35km . St Mary 1223 Toompea. More commonly , noblemen. (Toomkirik) Kiriku . GLAVN Lutheran . . 1878 Classicism Romanticism. 2 , . 1510-1529 seaward storehouse gunpowder, . , Maritime viewing on top of . Toompea , Kiek de Kök (peek ). 38m , 17m 4m . St ...
liikuvatele kokkuostjatele. 6.kiriklik korraldus-Tallinna piiskopid osalesid Riia ja mitte Lundi kiriku ettevõtmisest. Maaisandana roll sidus piiskoppe maa külge, mida nad valitsesid, vaimulikena olid nad aga universalistliku kristliku maailmapildi kandjad. Piiskopkonnad jagunesid kirikukihelkondadeks, mida teenisid kogudusepreestrid. Liivimaa kirikuelu suurimaks nuhtluseks oli ordu ja piiskoppide lakkamatu võimuvõitlus. Toomkirik-piiskopkondade keskus oli toomkirik Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Riias, Aizputes. Seal pidasid jumalateenistust toomhärrad. Toomkapiitel-Kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel ja moodustasid toomkapiitli. Toomkapiitel oli piiskopi kõrval iseseisev autonoomne ükssomaenda vara ja kassaga. Missa-jumalateenistusi peeti küll ladina keeles, kuid ühe osana võis sellesse kuuluda ka rahvakeelne jutlus. Visitatsioon-Saare-Lääne piiskop J. Oras ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas
Arkaad Anastassia Nerobova EAUI 11 Arkaad tähendab 3 erilist aga seotud elementi arhitekruuris. Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena. Pont du Gard Veel arkaade on kasutatud seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Roomlased kasutasid arkaade suurde seinade ja kloostrite ehitamiseks. Colosseum Claustro. Colegiata de Santillana del Mar. Hiline arkaadide vorm laialt kasutati Romantismi, Renessanssi ja Gooti perioodil. Arkaade on kasutatud kui klassi pinnatud vaateaken. The Piazza Maggiore. Bologna. Kui linnaelement arkaadid olid tihti kasutanud nagu käik tänava kvartaalis või elamu liigendajana. Kõige kuulsam arkaad on Galleria Vittorio Emanuele II Milanos(1861-77) Tallinna linnamüür Raeko...
päev Väljasõit varahommikul. Sõit läbi Balti riikide, õhtul ületame Leedu - Poola piiri. Öömaja Poolas. 2. päev Varahommikul jätkub sõit läbi Poola Saksamaa suunas. Õhtul ületame Poola - Saksa piiri. Öömaja Berliini lähistel. Õhtune Berliini jalutuskäik. 3. päev Hommikul suundume Berliini. Linnaekskursioon: võidusammas, Riigipäevahoone, Brandenburgi väravad, Berliini kuulsaim allee - Unter den Linden, Toomkirik, Punane raekoda, Neitsi Maarja kirik, Alexanderplatz ja Berliini müür, mille juures saab pildistada ja tuletada meelde aegu, mil Berliin oli 2 vastandlikuks maailmaks jagatud. Suundume Potsdami väljakule uusi kauneid ehitisi imetlema. 1914 2014 Võimalus jalutada Berliini luksustänavaks kujunenud Kurfürstendammil ja käia Keiser Wilhelmi Mälestuskirikus
Bütsantsi mosaiik- Mosaiigiks kasutati sulatatud klaasisegu, mis andis sügavaid, hõõguvaid värvitoone. Figuure ümbritses kuldne foon, mis lõi piduliku meeleolu. Figuurid ise on pikaks venitatud ja kangetes poosides. Näoilmed on karmid ja pidulikud. Peamiselt võeti eeskuju Idamaadest ja figuure kujutati stiliseeritult, rangetes poosides ja pinnaliselt. Inimkeha peideti rõivavoltidesse, sest see oli kristlikus maailmas patu kehastajaks. Romaani stiil Pisa toomkirik (Itaalia)- Üks tuntumaid romaani stiilis ehitisi on Pisa toomkirik Itaalias ja selle viltune kellatorn. Torn hakkas vajuma tänu halvale aluspinnale juba selle ehitamise ajal. Kiriku ehitamist alustati 11. saj ja kellatorni ehitamist 12. saj. “vaeste piibel”- Iga piiblitegelane on kujutatud koos mingi sümboliga, mille abil teda ära tunti, nt. Peetrusel on võti käes. Harimatu ja kirjaoskamatu inimene sai sel moel pühakirja sündmusi tundma õppida. Seetõttu nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
