Mõju andis Stalini isikukultus. Kirjanduses puudus nii kvaliteet kui ka kvantiteet. Olulist osa etendasid tagalas tegutsenud kirjanikud. Kirjanduslikud põhiteemad olid sotsialistlik ülesehitustöö, klassi- ja rahuvõitlus, põllumajanduse kollektiviseerimine, sõjatemaatika, heroiline põhitoon. Luules oli kandvam jõud Vaarandi, Smuul, Kaal, Nurme, Parve. Proosa teemad oli memuaarid, külaelu ainestik, inimese kujunemine sotsiaalseks. Kandev jõud oli Männik, Sirge, Krusten, Leberecht, Tooming, A. Hint. Juhan Smuul Oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Temast pidi saama talu pärija, kuid sai hoopis merekirjanik, publitsist ja ühiskonnategelane. Käis Piiri algkoolis ja Jäneda põllutöökoolis, siis haigestus ja sellega haridustee piirdus. Sõjaajal tervise tõttu rindele ei saadetud. Ta oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947
Sresnewsky asemeletulek, vene keeles. Sademetevaatusvõrgu mõõtmiste analüüs tuli 1913. I maailmasõjaga katkesid vaatlusread, v. a. Tartus. Metoodiline juhendaja K. Kirde. Keelteoskuse vajalikkus ajaloouurimisel. Temp aegrida on sakilise iseloomuga:). Eesti kliima uurijatest on puudu eradotsent J. Letzman, kes töötas välja tornaadotekkimise teooria. Teaduslik tegevus: J. Ross lõi koolkonna kiirguskliima uurimise valdkonnas. O. Avaste taastas meteoroloogia õpetamise TÜ-s. H. Tooming ja Agu Laisk  fotosünteesikoolkond. Jaan-Mati Punning  paleoklimatoloogia valdkond. Eesti Agrometeoroloogialaboratoorium. Füüsika peaobservatooriumi aastaraamatud  letopissid. 1865. aastast hakati ära tooma Eesti ilmajaamade vaatlustulemused, kuid raamatud on varasemastki. Tsaari-Venemaa oli tegelikult Euroopa tasemel riik, ainus viga, et oli absoluutne monarhia ja ühiskondliku arengut polnud.
Aga kuidas?, 2·2011, lk 70 4. TEMPT, Öko-Green & Energy: Looduslikud värvid, http://www.tempt.ee/topic.php? topic=388 5. OÜ Võõp, Looduslikud värvid- Struktuurne kaseiin-savivärv, http://www.voop.ee/Struktuurne-saviv%C3%A4rv.php 6. OÜ Võõp, Looduslikud värvid- Tooted- Kaseiin-savivärv, http://www.voop.ee/Tooted.php 7. Lubi I, Ajalugu, valmistamine ja kasutamine, Kaire Tooming, http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:W2tmdrC4QtMJ:telliskiviselts.info/cmtls/1/94/album/179/202/downloa d+Looduslikud+v%C3%A4rvid+ehituses.+Kuidas+valmistada+ja+kasutada+vanu+h %C3%A4id+v %C3%A4rve&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESjjwO4auslQOsFL6MXgkSP0c- Q5w6UZltz1fsHxcSVo7fiXFv8UeOYl04yTVC0aK8tMj42I- ZyetOOsQDMca8dsxzPNd4DvQYC1uK89vZnI0gVmNLkakKnWhBsy4ExY7Ttr571 q&sig=AHIEtbQNNwnPaINBd9U82kYgdOhXNxPodA 8
tulevane kirjanik vaikne, tagasihoidlik ja abivalmis. Ta armastas lugeda (kevadel tihti varahommikuti kirikumõisa koplis), mängis vahel viiulit ning käis kalmistul jalutamas ja luuletusi kirjutamas. Mõnikord, kui J. Liiv koolimaja külastas, kutsuti ka Anton J.Tamme korterisse ja siis oli läbi ukse kuulda luuletuste lugemist. A.H.Tammsaare on öelnud: "Väike-Maarjas puutusin esmakordselt kokku kirjandusega. Mind juhatas sinna Jakob Tamm." lk 5 Osvald Tooming (26. jaan. 1914 - 6. juuni 1992). 1916 asus perekond elama Simuna kihelkonda Luusikale, 1920 Väike-Maarja kihelkonda Naraka (Männisalu) külla. Õppis 1921-1925 Raeküla algkoolis, 1925-1927 Väike-Maarja 6-kl Algkoolis. Gümnaasiunihariduse sai ta Rakveres. Oli saksa okupatsiooniajal vangis, 1951-1955 aga Nõukogude vangilaagris ja asumisel. Töötanud ajakirjanikuna ja kutselise kirjanikuna. On avaldanud jutte, pikemaid jutustusi, novelle, romaane ja publitsistikat
Pärnu Koidula Gümnaasium GLOBAALSED PROBLEEMID Referaat Kristiina Marchesani Juhendaja: Marge Kanniste 10R Pärnu 2007 2 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ÖKOLOOGILISED PROBLEEMID ....................................................................................5 1.1 Magevee varude puudus....................................................................................................5 2.KLIIMAMUUTUS.................................................................................................................. 8 2.1 Kasvuhooneefekt......................................................................................
Tamsalu Gümnaasium RIIUL Praktiline töö Kristjan Tooming Johannes Vask 11.klass Juhendaja õpetaja Riho Ringinen Tamsalu 2014 Sisukord RIIUL................................................................................................................................1 Sisukord............................................................................................................................2 Sissejuhatus...................
väljavahetus, osalus oreli remondis (ületas 1/3 üldkuludest), soojasõlme väljavahetamise toetamine 50%, toetused kultuuriprogrammidele jne. Oreli renoveerimine sai võimalikuks eeskätt tänu abistamisfondile, mille eesotsas seisis praost emer. Toomas Põld Bielefeldist, Saksamaalt. 19 Joonis 0. 22 Raam, V. (1999) Eesti arhitektuur: Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa, Tallinn; Valgus 1919 Tooming, A., (2010) Tartu Peetri kirik, Tartu; EELK Tähe 3 maja  historitsismi profaan Tähe tänava hoone on vanim spetsiaalselt korporatsiooni tarbeks loodud hoone Eestis. Maja on puhasvuukviimistlusega tellisehitis mille tänavapoolse kahekorruselise hooneosaga liitub tagaküljel ühekorruseline saaliplokk. Peafassaadi liigendab kaheastmeline risaliit, mille kujunduslikud aktsendid on peasissepääsu portaal, kahe ümarsamba ja balustraadiga lodza ning seda päädiv kolmnurkfrontoon.2
töö spetsiifikast lähtudes. Erialase hariduse olemasolu või selle puudumine ei saanud liigita- mise alus olla põhjusel, et maailma esimene džässikool avati alles 1945. aastal Bostonis (Lip- man 2001: 1); klassikaline muusikaharidus sai olla siiski vaid eelduseks. Džässi ajalugu tunneb paljusid kesise muusikaharidusega andekaid autodidakte, nagu L. Armstrong, Ch. Par- ker, E. Garner (H. Speek, H. Tooming Eesti kontekstis), kelle tase on teistele eeskujuks olnud. 3.2.2. Tallinna kohvikute ja restoranide džässorkestrid Oma arengu esimestel aastakümnetel mängiti džässmuusikat põhiliselt alkoholiloaga resto- ranides. Märkimisväärse erandina võiks Tallinnas mainida vaid alkoholivaba tantsukohvikut Marcelle. Tallinna restoranide ajalugu uurinud Kalervo Hovi kinnitab, et selles linnas on läbi
Eesti hülged Hüdrobioloogia Referaat Juhendaja/õppejõud: Henn Kukk Üliõpilane Sirli Tooming 0924354 Üliõpilase meiliaadress [email protected] Õppekava nimetus Bioloogia Sisukor 1.Eesti hülged...................................................................................................................................7 1.1
Teatriuuendused: murrang Eesti teatris 1960.-1970. aastail on eesti teatriajaloo põnevamaid lehekülgi. Teatrite külastatavus kasvas, sest repertuaar paranes. Voldemar Panso (1920-1977). Juhtis 1957-77 Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedrit, oli 1965-70 Noorsooteatri peanäitejuht. Kaarel Ird (1909-1986). Teatriuuendused algasid Tartust ning seonduvad temaga. Esimesed uuenduslikud etendused: 1968. Tallinnas Kirjanike Majas Jaan Tooming ja Eevald Hermakülma nn Suitsu õhtu 1969 "Vanemuises" P-E Rummo "Tuhkatriinumäng", lavastaja E. Hermaküla. Film Leida Laius, Arvo Kruusement Formalismi levik ühiskonnas 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul Stagnatsiooni süvenemine (venestuspoliitika intensiivistumine 1977-1985) Kultuuripoliitika juhtimine EKP KK poolt Intensiivsemat venestuspoliitikat aitas ellu viia uus EKP juhtkond: 1978-1988 sai EKP I peasekretäriks KARL VAINO, ideoloogiasekretäriks REIN RISTLAAN. EKP
Eesti teatri ajaloo eksamiküsimused 1. Teatriajaloo uurimise ja kirjutamise eripära. Teatriajaloo uurimise paradigmad: Positivistlik: Objektiivse ja tõese ajalookirjelduse nõue, kus faktid kõnelevad enda eest ise. Väärtustatud on uurimismaterjali hoolikas kogumine ja kirjeldamine. Postpositivistlik: Subjektiivsus on paratamatus, kus fakte vahendavad sümbolsüsteemid. Väärtustatud on ajaloo tõlgendamine, olles teadlik teiste tõlgenduste võimalikkusest Uurimistöö astmed/etapid: 1) Uurija uurib ja vaatleb (kogub materjali, loeb dokumente). 2) Analüüsib ja sünteesib (tõlgendab kogutud materjali). 1.-2.aste põimuvad! 3) Vahendab tulemusi ettekande, artikli, raamatuna. Teatrisündmused on potentsiaalselt kõik, mis mineviku teatris ja teatrielus on aset leidnud (teatrilavastused; muutused teatriprotsessides; muutused teatrite tegevuses; millegi mittetoimumine ehk "olematud" lavastused). Teatrisündmuse "filtrid"...
Art Museum of Estonia Art Museum of Estonia was founded on November 17th, 1919, but it was not until 1921 that it got its first permanent building  the Kadriorg Palace, built in the 18th century. In 1929 the palace was expropriated from the Art Museum in order to rebuild it as the residence of the President of Estonia. The Art Museum of Estonia was housed in several different temporary spaces, until it moved back to the palace in 1946. In September, 1991 the Kadriorg Palace was closed, because it had totally deteriorated by then. At the end of the year the Supreme Council of the Republic of Estonia decided to guarantee the construction of a new building for the Art Museum of Estonia in Kadriorg. Untill then the Knighthood House at Toompea Hill served as the temporary main building of the Art Museum of Estonia. The exhibition there was opened on April 1, 1993. Art Museum of Estonia premanently closed down the exhibitions in that buildi...
) Karjasehuiked, Liisa Kümmel Karjase helletus, Leene Jõnts Kihnu pulmahõise, Theodor Saar Loodushäälendid (e. Loodushäälte imiteeringu) o Utilitaarse (nt looma hääle matkimine jahil), maagilise (nt indude äratamine) või meelelahutusliku (nt linnulaulu jäljendamine) funktsiooniga . Pääsukese laul, Elfriide Tooming Loitsud (lausumised, nõiasõnad o Loodusjõudude, loomade ja lindidega suhtlemiseks (nt vihma-, päikese-, tuule-, pikseloitsud, ussi- ja hundisõnad jne) o Inimestevaheliste suhete mõjutamiseks (nt kohtusõnad, sõnad kurja silma vastu, õnne- ja tervisesoovimise sõnad, sajatused jne)majapidamise ja töö edendamiseks (tulesüütamiseks, õlletegemiseks, võitegemiseks, lüpsi- ja põllusõnad, karja-, jahi- ja
N PÕLLUMAJANDUSKULTUURIDE NIISUTAMINE 1. Niisutuse tähtsus, areng ja perspektiivid toidu-. sooda- ja tehniliste kultuuride saakide suurendamisel ja stabiliseerimisel maailmas, Euroopas ja Eestis. Niisutamise ülesanne on hoida kastmsega mullaveevarud optimaalsed, sellest sõltub kastmisreziim. Kui mulla tegevkihi veevaru väheneb alampiirile, tuleb mulda kasta. Kasta tuleb väliveemahutavuseni (kastes üle väliveemahutavuse, siis vesi ei jää niikuinii mulda püsima). Taimed hangivad peaaegu kogu vee mullast. Niisutamiseks nimetatakse tehislikult vee mulda viimist. Niisutamise peamine ülesanne on mulla veevarude täiendamine. Niisutust rakendatakse väetamiseks, reovee puhastamiseks, sooldunud muldade läbipesemiseks ning põllumajanduskultuuride kaitseks liigse kuumuse ja öökülmade kahjuliku mõju eest. Niisutus parandab taimede kasvutingimusi ja vähendab saagi sõltuvust ilmastikust. Maakera kuiva kliima...
Kadri Tüür, Timo Maran EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU Eesti kirjandusloos on looduskirjandusest kõnelemine ja selle uurimine suhteliselt uus nähtus. Mitmed kirjandusuurijad on küll eri aegadel ja eri metoodikaid kasutades tegelenud loodusmotiivide analüüsimisega meie kirjandusklassikasse kuuluvates teostes (Rebane 1977; Tüür 2001; Kalda 2004), märkimisväärselt palju on pööratud tähelepanu loodus- kujunditele luules (Kepp 1999; Soovik 2002; Speek 2002). Eraldi looduse kujutamisele keskenduva proosa uurimine kirjandusteaduslike vahendi- tega ning selle kaasamine eesti kirjandusloo üldpilti on senini entusiast- liku algatuse tasemel, piirdudes peaasjalikult vastavateemaliste käsitlus- tega ajakirjanduses ja artiklikogumikes (Maran, Tüür 2001a; 2001b; Tüür 2004) ning publitseerimata töödega (Relve 1989; Tüür 2003). Loodusest kirjutavaid autoreid on Eestis aegade jooksul olnud kümneid ning nen- de loomingu mõju kultuurile on võrreldav rahvu...
abil, ilukirjandusele omases stiilis Taotlus äratada lugejas huvi vahetute kontaktide loomiseks looduskaunite paikadega Looduskirjandus võib hõlmata nii ilukirjandust, teadus- kui tarbekirjandust. Eestis üle 40 autori rohkem kui 70 teosega. Olulisimad ja rohkem raamatuid avaldanud: Fred Jüssi, Edgar Kask, Tiit Leito, Juhan Lepasaar, Viktor Masing, Johannes Piiper, Kustas Põldmaa, Hendrik Relve, Osvald Tooming. Autorite maht niivõrd suur, et võimaldab uurida eri autorite omavahelisi seondumisi, nt on teatud paigad, mis on Eesti kirjanduses rohkem läbi kirjutatud, nt Vilsandi, Hiiumaa, Põhja-Kõrvemaa, Alutaguse metsamassiivid ja rabad, Aegviidu Nelijärve ümbrus. Pärnumaa ja Lõuna-Eesti kohta küllalt vähe looduskirjandust. Kultuurimüüt, et eestlased on loodusega tihedalt seotud rahvas. Oskar Looritsal ja Matthias Eisenil oluline roll selle müüdi loomisega, vastandamine
Filmikunst  ,,Viimne reliikvia" , ,,Siin me oleme" piletid odavad, ,,Mehed ei nuta", panoraamfilmid. Tallinn Film loodi (23 mängufilmi aastas). Rein Marani loodusfilmid. Ajakirjandus  anti välja suurtes tiraazides, kuigi sisu oli väga ideoloogiline. Leht oli umbes 4 lk. Muusika  Propeller, Singer Vinger, JMKE, Anne Veski, Gustav Ernesaks, Arvo Pärt, Teater  piletid odavad, Estonia avati uuest, oli palju kutselisi teatreid. Jaan Tooming, Voldemar Panso. Ants Eskola, Juhan Viiding Sport  Erika Salumäe, Paul Keres, purjeregatt, Jaan Talts, Uudmäe, Ants Antson. 1.06.09 VälisEesti ja väliseestlased Lahkumine ja ümberasumine hakkas juba 1860. aastatest Venemaa erinevatesse paikadesse. Mindi kas maa või töö pärast. Üks osa nendest tuli EV ajal tagasi. Teine osa jäi NSVL ning 1930. tabasid neid repressioonid. Kultuur keelustati. Osa nendest tuli 1940.50. tagasi
FIFA andis Peruule vaenu lõpetamiseks aega esmaspäevani 21.11.2008 21:49 Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA andis Peruule kohaliku vaenu lepitamiseks aega kuni esmaspäevani. Juhul kui olukord kohaliku jalgpalliliidu ja riigi valitsuse vahel ei leebu, ootab Peruud rahvusvahelisest jalgpallielust eemaldamine, vahendab sport.err.ee. «Peruu probleem on riigi valitsuse sekkumine kohaliku jalgpalliliidu tegemistesse,» sõnas Sepp Blatter pressikonverentsil. «Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president. Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud MarÃa Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist...
1323 1790 Tikk Lauri Tartu 04:11:33 M35 109 143 Tilk Arne Põlva 03:02:38 M35 397 544 Tilk Mart Rapla 03:24:00 M35 183 163 Tillo August Tallinn 03:10:20 M35 1703 1852 Timmi Ville Tartu 04:31:34 M35 1830 1739 Tohver Avo Harju 04:39:52 M35 1726 2255 Tomson Peep Tartu 04:32:42 M35 2030 2854 Tooming Einar Harju 04:54:23 M35 732 2480 Toompere Henri Harju 03:42:32 M35 1167 1211 Tootsmann Toomas Põlva 04:04:19 M35 1290 989 Treimut Raigo Harju 04:09:47 M35 268 680 Treimuth Meelis Võru 03:16:12 M35 493 241 Trepp Janek Lääne-Viru 03:30:22 M35 2082 1718 Tropp Kaido Tallinn 04:58:48 M35 1401 2256 Truu Janek Tartu 04:14:54 M35
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitme...
occupations, deportation to Siberia and the less than sincere wellbeing of Soviet times in Nelikümmend küünalt (Forty Candles). Reflections on the future of Estonia, and nonsensical episodes from collective farm life without adornments were described by Heino Kiik (b. 1927) in Tondiöömaja (Ghosts’ Lodging). In Estonian drama, reaching a break from the past and heading to modernisation can be observed, first of all in Theatre Vanemuine in Tartu where Jaan Tooming (b. 1946) and Evald Hermaküla (1941-2000) were active. Play, myth and ritual were interpreted as turning back to the primary vital sources. As a milestone on this path, Tuhkatriinumäng (Cinderella Game, 1969) by Paul-Eerik Rummo is outstanding. The Prince has become a seeker of the truth in this indefinable world reaching finally reconciliation with it. The art scene had become quite active and a new generation was rising to the fore. The painter Malle Leis (b
Smuul "Poloverniku surm" Performance (zanr) - ilma pikema ettevalmistuseta esinemine.Tavaliselt grotsksed Rahvusliku teatri sünd (1870) - L.Koidula "Saarema onupoeg" . Rahvusliku liikumise paiku.Rahvuslikus teatris ei olnud palgalisi näitlejaid.Pole kutsuline, vaid vabatahtlik. Karl Menning - 1906; kutselise teatri suurkuju ; Andres Säres - nõukude aja suur tegija ; Karl Irdi - nn Vana Hirmus, nõuka ajal Vanemuises, soosis noore põlvkonna tulekut teatri (Jaan Tooming ntx) Voldemar Panso - lavakunsti kateedri looja(kutseliste noorte kool). Lõi 61aasta Noorsoo teatri. tsenaarium - dramatiseerimine.Proosa vormi panemine dialoogivormi. Tammsaaret kõige enam dramatiseeriti. Psühholoogiline draama - Tsehhov "3 õde" . Ideedraama - Paul-Eerik Rummo "Tuhkatriinu mäng". Ajalooline draama - Aino Põldmäe "Viru laulik ja koidula". Mikk Mikiver lavastanud "Libahunti" 3korda. Eestis on tugev kooliteatrite võrgustik ( Rakvere, Rapla, Jõgeva , Saaremaa)
keskkonnast välja. Maalt-linna hakkab liikuma. Esmalt keskkooli Tartusse Forseliuse kooli. Seal on kirjanduskallak, süvendatud õpe. Õpetaja mõju Undile olemas, ambivalentne mõju. 62 lõpetab keskkooli, tuleb ülikooli ajakirjanduse erialale. 62-67 ülikoolis ja hakkab 66ndast aastast tööle Vanemuise kirjandusala juhatajana. Saab selle töö pärast Rummot. 66-72 töötab Vanemuises. Teatrikirjanduse ideoloogia väljamõtlemine, Hermaküla ja Tooming viivad selle ellu. See aeg on väga teguderohke. Unt kirjutab aktiivselt, tegutseb teatris, esimesi näidendeid. Segaseks läheb kogu isiklik elu. Teist abielu lahutust elab Unt raskelt üle. 70ndate alguses eraeluline kriis, läheb Toomingate, Hermaküladega tülli ja hülgab Tartu, läheb Tallinna. Eraeluline kriis on olemas küll. 70ndad ei ole loomngukriis, vaid käivitab loomingumootori. Tallinnas tegutseb esialgu vabakutselise kirjanikuna. Hakkab teatris
Annika Tallinn, Andres Talts, Kerst Talving, Riivo Talviste, Hannes Tamjärv, Peeter Tamm, Piia Tamm, Harry Tamm, Ronald Tammepõld, Lauri Tammiste, Erik Tamre, Mare Tannberg, Marju Tannberg, Sander Tanni, Ludvig Tasane, Hardi Teder, Tauno Tedre, Krista Teearu, Mikk Teelahk, Mait Teesalu, Tõnis Telga, Hasso Tepper, Annika Teska, Taavi Tiirik, Annika Tina, Peeter Tinits, Marek Tooming, Laur Tooming, Siiri Toomiste, Tõnis Tootsen, Konstantin Tretjakov, Renee Trisberg, Elmo Trolla, Katri Truu, Andras Tsitskan, Lea Tui, Taavi Tuisk, Terje Tuisk, Ando Tull, Tiina Turban, 14 Toomas Tutt, Reedik Tuuling, Eno Tõnisson, Villi Tõntson, Kai Tätte, Erle Tüür, Marju Unt, Anneli Unt, Eero Uustalu, Marko Vachtel, Avo Vahtramäe, Aigar Vaigu, Janar Vaik, Neeme Vaino, Triinu Vakmann, Kadri Vakmann, Maret Valdisoo, Uku Varb-
olevikus toimuva sündmuste reana. Draamakirjanduse teos on mõeldud etendamiseks, välja arvatud lugemisdraama. Seetõttu on draamateose sündmustik tavaliselt keskendatud, tihendatud, dünaamiline ja dramaatiline. Reeglina jaotub ta vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. 1970ndate algul toimus eesti teatris teatriuuendus, mille keskuseks kujunes Vanemuine, juhtfiguurideks noored lavastajad Evald Hermaküla, Jaan Tooming ja tantsuteatris Ülo Vilimaa. 1990 taasavati 1978. aastal tulekahjus hävinud teatri väike maja. Aastatel 19851990 juhtis teatrit AgoEndrik Kerge. Jaan Tätte (sündis 24. märtsil 1964 Viljandis) näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Sündis velsker Jaan Tätte peres.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
