volikogu võib maamaksumäära kehtestada diferentseeritult maa hinnatsoonide lõikes. Maa maksustamishind määratakse maa korralise hindamise teel, kasutades masshindamise meetodit ning võttes aluseks turuinformatsiooni. Maamaksuga maksustatakse kogu maa. Maamaksu maksab maa omanik, teatud juhtudel ka maa kasutaja. Hasartmängumaks Hasartmängumaks on riiklik maks, mille sihtotstarbelise kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus toetuste taotlemise alusel. Tollimaks - Tollimaksu võetakse kauba tolliväärtuselt. Tollimaksu määrad on 0-59 %, mis mahuvad Maailma Kaubandusorganisatsiooniga kokkulepitu piiridesse. Enamsoodustusreziim tähendab seda, et kõiki riike tuleb kohelda kõige soodsamalt koheldava riigiga võrdselt. See tähendab, et kõikidest riikidest pärit kaupadele kehtivad ühesuurused tollimaksu määrad. Erandiks on riigid, kellega Eesti on sõlminud vabakaubanduslepingu (Ukraina, Tsehhi,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvetuse õppetool II R VARUDE ARVESTUS Kursusetöö Juhendaja: D. Tandru Mõdriku 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Teema on aktuaalne, sest ebastabiilses majanduslikus olukorras muutub üha aktuaalsemaks ettevõtte varade hindamine. Eestis kehtivad raamatupidamisjuhendid, nagu ka rahvusvahelised standardid nõuavad vara allahindamist juhul, kui selle väärtus on väiksem bilansilisest jääkmaksumusest. Sellise toimingu vajalikkust on kohustatud hindama ettevõtte juhtkond ja tema prognoosidest sõltub paljuski firma tulevik [22: 17]. Varad on liiga laialdane mõiste ning see, et ettevõtted saaksid tegelda tootmisega peavad nad omama, kas suurel või vähemal määral varusid ning seetõttu on otsustanud töö...
Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (tooraine ja materjalide ning pakkematerjali maksumus, lõpetamata toodangu ladustamisega seotud vältimatud kulutused, tööliste palgad) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmishoonete ja -seadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad)
väljamakstud summade ja nendelt kinnipeetud maksude ja maksete kohta. 5 MAKSUKOHUSTUSE LÕPPEMISE ALUSED 1) Tasumine (§105) Tasumise erivormideks on : a) maksumärkide ostmine (tubaka- ja alkoholiaktsiis) b) sularahas tasumine tollimaaklerile Makse ei ole võimalik sularahas tasuda. Erivorm kuna tollimaaklerile on võimalik maksta sularahas. Maksud laekuvad riigieelarvesse, kuid sularahas saab maksta tollimaksu tollimaaklerile, kes omakorda kannab summa edasi eelarvesse). c) sundkorras sissenõudmine – eripära on selles, et maksukohustuslane ei maksa, vaid haldur nõuab selle sisse. Näiteks laseb arestida ja müüb võlgniku vara ja saab sel viisil maksuraha kätte. Samuti saab teha keelumärkeid registritesse või arestida pangaarveid. Maksukohustuse rahalisel täitmisel ja tasaarvestamisel lähtutakse MKS paragrahvi 105 lg 6
c) USA Keskpank suurendas intressimäära ja vähendas seeläbi raha pakkumist; d) inimesed ei julgenud enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus. Lembit Viilup PhD IT Kolledz 23. Tänapäeval hinnatakse, 1929- 1932 a. suure majanduskriisi tagajärgi ränkadeks seetõttu, et: Vastus: a) investorid loobusid aktsiatega kauplemisest börsil; b) USA valitsus kehtestas tollimaksu sisseveetavatele kaupadele; c) USA valitsus kehtestas tollimaksu väljaveetavatele kaupadele; d) inimesed ei julgenud enam raha pangas hoida, vaid säilitasid seda kodus. 24. Enamik Keynesi koolkonna majandusteadlasi usub, et: Vastus: a) majandusel on oma kaitsepühak; b) nii monetaar monetaar- kui ka fiskaalpoliitikat saab kasutada majanduse stabiliseerimiseks; c) majandusele on parim see, kui riik üldse vahele ei segaks;
· teguritulu on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest · toimetulekuoht situatsioon, kus pereliikme tulu on 81100% vaesuspiirist · tolliliit koostöövorm, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas · tollimaks maks, mida kogutakse riigi piiril nii riiki sisseveetavatelt kui ka riigist väljaveetavatelt kaupadelt · tollimaksu kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt kaubalt · tootlikud tegurid töö(jõud), kapital, maa ja kinnisvara, ettevõtlus · tootmisvõimaluste rada vt võimaliku tootmise piir · transitiivne tarbimiseelistus põhimõte, mille järgi, kui tarbija eelistab A'd B'le ja B'd C'le, siis järelikult eelistab ta ka A'd C'le · tuletisväärtpaber väärtpaber, mis sisaldavad endas õigusi või kohustusi mingi vara ostuks või müügiks
teguritulu - on tulu, mida inimesed saavad ettevõtetelt tootmistegurite eest toimetulekuoht - situatsioon, kus pereliikme tulu on 81-100% vaesuspiirist tolliliit - koostöövorm, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele töötavad liikmesriigid välja ühised tollieeskirjad kolmandatest riikidest imporditavate kaupade osas tollimaks - maks, mida kogutakse riigi piiril nii riiki sisseveetavatelt kui ka riigist väljaveetavatelt kaupadelt tollimaksu kogutakse kaupade riigipiiri ületamisel imporditavalt kaubalt tootlikud tegurid - töö(jõud), kapital, maa ja kinnisvara, ettevõtlus tootmisvõimaluste rada - vt võimaliku tootmise piir transitiivne tarbimiseelistus - põhimõte, mille järgi, kui tarbija eelistab A’d B’le ja B’d C’le, siis järelikult eelistab ta ka A’d C’le tuletisväärtpaber - väärtpaber, mis sisaldavad endas õigusi või kohustusi mingi vara ostuks või müügiks
majandustehinguid kajastav register. Maksebilanss on kokkuvõtlik aruanne, milles registreeritakse kõik teatud perioodi (tavaliselt aasta) jooksul toimunud kaupade, teenuste ja kapitali rahvusvahelised vood. Maksebilanss on statistiline kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga 22. Tollimaks - Tollimaksu kogutakse riigi piiril nii riiki sisseveetavatelt kui ka riigist väljaveetavatelt kaupadelt. Traditsiooniliselt moodustavad tollimaksutulud ühe arenenud riigi maksutuludest suhteliselt väikese osa. Tollimaksude rakendamise eesmärgiks ei ole tavapäraselt mitte riigikassa täitmine vaid kodumaiste tootjate ja töökohtade kaitsmine välismaiste konkurentide eest. 23
Keskaja majandusajalugu Keskaeg oli agraarne ajastu: valdav osa inimesi oli seotud põllumajandusega ja said enda sissetuleku maaharimisest. Seetõttu olid ikaldused väga tõsisteks probleemideks. Varakeskajal oli põllumajanduses hõivatud ligi 100% inimestest, aga tihti tuli ette näljahädasid. Põllumajanduses toimus aga keskaja vältel suur areng ja produktiivsus tõusis. Põllumajandus See oli seotud uute tööriistadega nt ratasadeer, millega sai künda kiiremini kui konksadraga., hobuserauad ja rangid, mis lubasid hobuse jõudu paremini rakendada, samuti aga ka kolmeväljasüsteemi kasutuselevõtmine. Kõrgkeskajal kasvas tänu sisekolonistatsioonile uute maade kasutuselevõtmisel külade lähedal ka põllupind. Sellele aitas kaasa ka talupoegade ümberasumine uutele maadele nt rekonkista käigus Hispaaniasse või Ostsiedlungi käigus Ida-Euroopasse. Talupojad olid ise huvitatud sisekolonisatsioonist, sest abiellumise eelduseks oli võime per...
6.3. Kaubanduspiirangud Eelnevast tulenevalt on ilmne, et igasugused kaubandustõkked on majanduslikust aspektis ebaefektiivsed, millega kaasneb heaolukadu kõikidele riikidele. Ometi on teada, et selliseid kitsendusi rakendatakse. Tekib küsimus, et miks ja kes sellest kasu saavad. Piirangute kehtestamist võiks analüüsida tavalise nõudluse-pakkumise mudeliga allpool oleval joonisel 19, kus on näidatud tollimaksu mõju. 41 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 S Hind Tarbijate kadu Tootjate kasu ja Riigitulu ja tarbijate kadu tarbijate kadu (p)
Detailsusaste määratakse ettevõtte poolt. Varude arvestuse juures keskseks küsimuseks on soetusmaksumuse määramine. Soetusmaksumus on vara omandamise või töötlemise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Soetusmaksumus koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, lõivu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, pakkimise ja ladustamisega seotud kulusid. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (näiteks materjali maksumus, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (näiteks tootmisseadmete amortisatsioon, remondikulu, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete
samaaegselt aktsiakapitali nimiväärtuses ja aktsiate märkimisel ülekursiga ka ülekursi. 14 3.5 Varud Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb varude ostukulutustest, tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi. Varude tootmiskulutused sisaldavad nii otseseid toodetega seotud kulutusi (materjalikulu, tööliste palgad jne) kui ka proportsionaalset osa tootmise üldkuludest (tootmisseadmete amortisatsioon, tootmisega seotud juhtkonna palgad jne). Püsivaid tootmise üldkulusid jagatakse toodete soetusmaksumusele lähtudes normaalsest tootmismahust. Juhul
sisemise intressimäära meetodit kasutades. Edasimüügi eesmärgil soetatud nõudeid kajastatakse õiglase väärtuse meetodil. 45 Varud Varud võetakse algselt arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest ja muudest kuludest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulud sisaldavad lisaks ostuhinnale varude soetamisega otseselt seotud transpordikulusid, tollimaksu ja muid mittetagastatavaid makse, millest on maha arvatud hinnaalandused ja garantiikulud. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Tütar- ja sidusettevõtjad Tütarettevõtteks loetakse äriühingut, mida kontrollib teine äriühing nn. emaettevõte. Tütarettevõtet loetakse emaettevõtte kontrolli all olevaks, kui on täidetud üks järgnevatest tingimustest: emaettevõttele kuulub otseselt või kaudselt üle 50% tütarettevõtte hääleõiguslikest aktsiatest või
Kokku muud nõuded 1 354 280 1 354 280 4 10 3.4 Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude soetusmaksumuse arvestamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. (4) Ettevõtte OÜ Abilis varude alla kuuluvad kõik kaubad mis on ette ostetud: ehitusmaterjalid, köied ja nöörid, abimaterjalid ja muu.
valmistamisel (autoosad, riidekaubad) ära. Arengumaade inimestele tööandmine võimaldab arengumaades elatustaset tõsta. Riikide kaubanduses on import ja eksport. Kasulik on niisugune majandus, kus import ja eksport on enamvähem tasakaalus. Riikidevahelises kaubanduses võib kehtida enamsoodusreziim riigid, kus see kehtib, suhtlevad omavahel kui soositud partneritesse ja kaupu vahetatakse tollivabalt või alandatud tollidega. Tollimaksu sisseseadmine riikides on eelkõige selleks, et kaitsta omamaist põllumajandust ja tööstust. Kaubanduses on kasutusel mitmesuguseid mõisteid, mis reguleerivad kaubandust. N: kvoot kauba koguse sosse või väljaveo reguleerimiseks; litsents näitab nii kauba kogust kui ka ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimise ja importimise õiguse. Ekspordi tõkked on selleks, et keelata või limiteerida mingi kauba väljavedu. Seda kasutatakse
olemasolevasse asukohta või seisundisse (RTJ 4 p 8). Soetusmaksumus (RTJ 4 p 6) on vara omandamise või ehitamise ajal vara eest makstud raha või üleantud mitterahalise tasu õiglane väärtus. Õiglane väärtus (RTJ 4 p 6) on summa, mille eest on võimalik vahetada vara teadlike, huvitatud ja sõltumatute osapoolte vahelises tehingus. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi (RTJ 4 p 9). Vastavalt kehtivale käibemaksuseadusele võtavad käibemaksukohustuslased soetatud kauba- ja tootmisvarud arvele ilma käibemaksuta hinnas. Mittekäibemaksukohustuslased võtavad soetatud väärtused arvele käibemaksuga hinnas. Kauba ja tootmisvarude arvelevõtmisel on aluseks tarnijate arved, saatedokumendid, kviitungid jne. Varude soetamisel koostatakse lausend:
MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE MAKS: Panus valitsuse toetamiseks, mida kogutakse isikutelt, varalt või ettevõtetelt. Riigiks olemise hind / kodanikuks olemise hind. Seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud, ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. MÕISTED: 1) Maks - rahaline kohustus ilma otsese vastutasuta; 2) Koormis - mitterahalise iseloomuga kohustus; 3) Trahv, sunniraha - mõjutusvahend käitumise suunamiseks; 4) Riigilõiv - tasu toimingu sooritamise või dokumendi väljastamise eest; 5) Sundkindlustus - kohustuslik makse, mis on seotud avalik-õigusliku soosinguga 6) Tasud - üldjuhul ei ole maksud. MAKSUSTAMISE AJALUGU...
12 2.1.4.1 Ühine põllumajanduspoliitika Ühtse põllumajanduspoliitika (ÜPP) algus tuleneb 01.jaanuaril 1958.aastast, mil Rooma kokkuleppe jõustumisega lõid kuus riiki (Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Luksemburg, Holland) Euroopa Majandusühenduse (EMÜ) Lepe kaasas põllumajanduse ühisturgu, mis tähendas kvootide ja tollimaksude kaotamist liikmesriikide vahel ning ühise tollimaksu kehtestamist. Rahvuslikud põllumajanduspoliitikad olid kuues esmalt ühinenud riigis väga erinevad oma meetoditelt ning toetuste määralt. Rooma kokkulepe andis üldised alused ÜPP loomiseks. Esitas ülesanded, sisaldades samas ka tootjate ja tarbijate huve ning kehtestas ühtlasi turureeglid erinevate tarbekaupade osas. 1962.aastal võttis Ministrite Nõukogu vastu teraviljaturu reguleerimise põhialused. Kuid kulud põllumajandusele said ühenduse eelarve põhiliseks
31130 Kaupade 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 mahakandmine 31140 Kaupade 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 allahindlus 31150 Transpordi 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 korrigeerimine 31160 Alkoholiaktsiisi 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 korrigeerimine 31170 Tollimaksu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 korrigeerimine 31180 Komisjonitasud 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 31190 Muud kaubakulud 4 825,43 331,53 0,00 331,53 5 156,96 31200 Kaubakulu 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 korrigeerimine
kasutatakse mitmesuguste detailide valmistamisel (autoosad, riidekaubad) ära. Arengumaade inimestele tööandmine võimaldab arengumaades elatustaset tõsta. Riikide kaubanduses on import ja eksport. Kasulik on niisugune majandus, kus import ja eksport on enamvähem tasakaalus. Riikidevahelises kaubanduses võib kehtida enamsoodusreziim riigid, kus see kehtib, suhtlevad omavahel kui soositud partneritesse ja kaupu vahetatakse tollivabalt või alandatud tollidega. Tollimaksu sisseseadmine riikides on eelkõige selleks, et kaitsta omamaist põllumajandust ja tööstust. Kaubanduses on kasutusel mitmesuguseid mõisteid, mis reguleerivad kaubandust. N: kvoot kauba koguse sosse või väljaveo reguleerimiseks; litsents näitab nii kauba kogust kui ka ettevõtet, mis saab teatud perioodiks kauba eksportimise ja importimise õiguse. Ekspordi tõkked on selleks, et keelata või limiteerida mingi kauba väljavedu.
Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turu...
Eesti oli 20 aastatel teinud panuse eelkõige põllumajandusele, kuna tööstusorientatsioon oli eesti viinud esimesse majanduskriisi. Pendel läks natuke liiga teise äärmusesse. 20 aastate keskel ja teisel poolel aga tundus, et kõik läheb ssuurepäraselt. 30 aastate kriisi ajal hakkasid kõikjal langema põllumajandussaaduste hinnad, sissetulekud langesid järsult. Algul püüti väljaveo mahtu suurendada, kuid peamised maad(SB, sa), kuhu eesti kaupa veeti, hakkasid tõstma tollimaksu. Seejärel hakkasid langema ka väljaveetavad kogused. Kaupa üritati realiseerida siseturul, mis viis ka siin hinnad alla. Põllumajsaaduste koguväärtus langes kriisiaastatel 45%. Põllumajanduses hakkasid toimuma oksjonid talude peale (mitukümmend tuhat). Tegemist siiski osaliste oksjonitega, müüdi vaid mingi osa talupidamisest. Põllumajanduse järel tabas kriis ka tööstust, ennekõike seda osa, mis oli orienteeritud välisturgudele. Tõusid
menetlust. Kauba suhtes kohaldatakse erilisi järelevalve- ning testimistoiminguid tervise- ja turva- riskide vähendamiseks. Saabunud kauba kohta võidakse nõuda selle päritolu tõendavaid doku- mente ja impordiluba. Euroopa Liitu imporditavalt kaubalt tasutakse tollimaksu kooskõlas ühtse tollitariiistikuga. Kaupade importi EL-i ja eksporti EL-ist jälgivad ning registreerivad tolliasu- tused peamiselt kaubanduspoliitilistel põhjustel. Euroopa Liidu (edaspidi ühenduse) tollistaatusega kaup on:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
