vastrajatudarenevaid tööstusharusid välismaise konkurentsi eest. 4) Tollimaksu kaitsetollina rakendatakse vastumeetmetena teise riigi poolt rakendatud tollile. Väliskaubanduse liberaliseerimisel maailmas on oluline roll Maailma Kaubandusorganisatsioonil WTO.WTO eesmärgiks on saavutada maailmaturul ideaalne kaubanduskord, kus kõiki partnereid koheldaks võrdsetel alustel, kaubandussuhetesvalitseks selgus ning kaubandusbarjäärid oleks minimaalsed. WTO tegevuse tulemusena on alandatud tollimakse, praktiliselt on kaotatud tööstustoodete eksporditoetused. Rahvusvahelised finantsturudKapitali ost ja müük toimub ülemaailmsetel finantsturgudel börsidel, mille eesmärk on raha vajajad ja raha pakkujad omavahel kokku viia. Rahvusvahelistel finantsturud jagunevad :1)rahaturgudeks kaubeldakse kõikvõimalike eri riikide raha ehk valuutadega 2)väärtpaberiturgudeks.-kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega. Väärtpaberite turul kaubeldakse:
Turul toimib konkurents. Konkurentsis toimetulekuks peab müüja leidma vastuse küsimusele miks tarbija just tema kaupa või teenust peaks ostma. Ta peab uurima oma konkurente ja võrdlema end toodet konkurentide omaga. Euroopa ühisturg tähendab seda, et kaubad, teenused, inimesed ja kapital saab vabalt, ilma piiranguteta, liikuda liikmesriikide vahel. Kaupadele on ühtlustatud nõuded ja standardid. Kaupade liikumisel liikmesriikide vahel ei rakendata tollimakse, ega toimu kaupade füüsilist kontrolli piiril. KOKKUVÕTE Õpilane sai baasteadmised turust ja sellega seotud mõistetest, saab aru Euroopa Liidu ühisturu olemust, teab mis on konkurents ja mõistab kuidas see mõjutab ettevõtte tegevust. 4.4 ETTEVÕTTE ÜLESEHITUS JA ETTEVÕTTE TEGEVUSE KIRJELDUS Kuidas suureneb ettevõtjate rikkus? Mida ettevõte vajab kaupade ja teenuste loomiseks? Miks ettevõtte vajab juhtimist? Kuidas ettevõte tegutseb? Struktuur
tervishoiustandardid, mille täitmine on kohustuslik vaid need kehtestanud riigis; riigiti väga erinevad WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon; sai alguse GATTist (1948) - Alates 1995 uue nimetusega - 153 liiget; Eesti ühines 1999 - Ülesanne: lihtsustada kaubandust kõigi riikide vahel - Aktsepteerib barjääridena ainult tollimakse IMF Rahvusvaheline Valuutafond; loomises lepiti kokku 1944. -185 liiget; Eesti liitus 1992 - rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsuse tagamisega tegelev organisatsioon - peamised tegevusvaldkonnad: majanduspoliitika seire, finantsabi ja tehniline abi - peakorter Washingtonis 35. Euroopa Liidu 4 vabadust: KAUPADE, KAPITALI, TEENUSTE JA ISIKUTE vaba liikumise tagamine ELi liikmesriikide piires.
Kaubanduspoliitika · Tööstusühiskonna algusaega iseloomustab riigi oma turgu kaitsev poliitika 17.-18. Saj. · SB tõrjuti kõrvale just USA ja Saksamaa oma tööstust ja turgu kaitsva poliitika tulemusena. · Turu kaitsmist ilmnes ka 1930. Ja 1970. A., siiani kaitseb oma turgusid Lõuna- Korea, teatud määral ka Jaapan. Üldjuhul on riigid importi piiranud ja eksporti toetanud, et säilitada inimeste tööhõivet. · Enamasti kasutatakse selleks tollimakse, s.o. makse, mis nõutakse sisse kaupade eest piiril. Tollid ei piira kaubakoguseid, kuid tõstavad kauba hinda konkurentsivõime!! Tollid tavaliselt kõrgemad valmistoodangule, madalamad toormele. · Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse- ja väljaveole kindel koguseline piirang. · Kaudsed piirangud (tervisekaitse, turvalisuse nõuded..) · Sisereeglid tolliformaalsused, dokumentatsioon...
pankade finantsstabiilsuse tagamine. 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. o Tulud o nn heaolumaks - suurus soltub riigi majanduslikest näitajatest (SKP) ning loplik proportsioon määratakse igal aastal eelarveprotsessi käigus. (Eesti 0,93% SKTst, EL keskmine 0,84%) o Traditsioonilised omavahendid - tolli- ja pollumajandusmaksud. Tollimakse ja pollumajandusmaksu kogutakse kaupade ja pollumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile) o Käibemaksul pohinevad omavahendid - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. o Muud tulud o Trahvid (konkurentsitingimuste rikkumiste eest) o töötajate tulumaksud o kolmandate riikide osamaksed EL programmides (teadusuuringud) o hilinenud maksete intressid
)ettevõtete majanduslikud raskus 3.)suur sõltuvus interventsioonitoodete turgudest; ebaühtlane tootearenduse ja -kvaliteedialane tegevuse Rakendatavad kaubandusmeetmed Riiklikul tasandil on otsene sekkumine põllumajandusturu toimimisse olnud Eestis pärast taasiseseisuvmist minimaalne. Maailma Kaubandusorganisatsiooni kaudu on Eesti võtnud endale kohustused, mis võimaldavad rakendada tollimakse põllumajandussaaduste importimisel suhteliselt madalal tasemel (max 59%). Ekspordisubsiidiumide rakendamise õigus Eestil puudub. Alates 2000. aasta 1. jaanuarist rakendati piiratud arvu riikide suhtes tollimaksud, kuid nende praktiline mõju kaubandusele kujunes minimaalseks. Sõlmitud on rida vabakaubanduslepinguid (Kesk-ja Ida- Euroopa EL kandidaatriigid, EFTA, Fääri saared, Türgi, Ukraina, Läti, Leedu) ja Euroopa leping, et suurendada Eesti kaupade juurdepääsu välisturgudele
olukord ähvardab kogu euroala majanduslikku ja finantsilist julgeolekut, ESM-ilt laenu võtta. 6 RAHANDUSPOLIITIKA 22. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Tulud 1) nn heaolumaks - suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest (SKP) 2) Traditsioonilised omavahendid - tolli- ja põllumajandusmaksud. Tollimakse ja põllumajandusmaksu kogutakse kaupade ja põllumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (75% EL eelarvesse, 25% riigile) 3) Käibemaksul põhinevad omavahendid - liikmesriigid omavahenditena teatud osa ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasidest. 4) Töötajate tulumaksud 5) Hilinenud maksete intressid Kulud
koolide juhtimine (efektiivsus, paindlikkus, osapoolte kaasatus) VÄLISMAJ POLIITIKA- Väliskaubandus: kaupade ja teenuste eksport ja import. Importimiseks on vaja välisvaluutat, mida saab eksportides. Piirangud: tollimaksud (Els 14%) ja kvoodid (mahuline piirang), mittetollilised piirangud (standardid). Põhjus: tollimaks kui tuluallikas, tärkava tööstusharu argument WTO- Minimaalsed kaubandsbarjäärid. On alandatud tollimakse, kaotatud tööstustoodete eksporditoetused. RV FINANTSTURG- Börsid: eesmärk raha vajajad ja pakkujad kokku viia, toimub kapitali ost ja müük. Jaguneb: rahaturgudeks (kaubeldakse kõikvõimalike valuutadega), väärtpaberiturgudeks (kaubeldakse ettevõtete ja riikide väärtpaberitega). Võlakirja müües laenab ettevõte raha ning võtab kohustuse see teatud aja möödudes intressidega tagasi maksta
3. Suurim teenuste eksportija USA, ka EL. Kaubanduspoliitika 1. Tööstusühiskonna algusaega iseloomustab riigi oma turgu kaitsev poliitika 17-18 saj. 2. SB tõrjuti kõrvale just USA ja Saksamaa oma tööstust ja turgu kaitsva poliitika tulemusena 3. Turu kaitsmist ilmes ka 1930 ja 1970 a. Siiani kaitseb oma turgusid Lõuna-Korea ja teatud määral ka Jaapan. Üldjuhul on riigid importi piiranud ja eksporti toetanud, et säilitada inimeste tööhõivet. 1. Enamasti kasutatakse selleks tollimakse makse, mis nõutakse sisse kaupade eest piiril. Tollid ei piira kaubakauguseid,kuid tõstavad kauba hinda konkurentsivõime !! tollid tavaliselt kõrgemad valmistoodandule,madalamad toormele. 2. Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse-ja väljaveole kindel koguseline piirang. 3. Kaudsed piirangud ( tervisekaitse, turvalisuse nõuded ) 4. Sisereeglid tolliformaalsused, dokumentatsioon Riiklik ekspordipoliitika soodustab ekspordiks tootmist, et tagada ettevõtetele
Raskeks löögiks kujunes Inglise naelsterlingi devalveerimine novembris 1931. Plahvatuslikult tõusis töötute arv- 1932. aastaks 32 000-ni. Töötutele korraldati hädaabitöid- suuremahulisi mehhaniseerimata töid raudteede, maanteede, lennuväljade jms. Rajamiseks. Kuigi keskmiseks päevapalgaks kujunes töötutel vaid 1 kroon, nõudis tööde korraldamine 1932. aastal 3 miljonit krooni. Rakendati ranget kokkuhoiupo- liitikat. Kärbiti töötajate palku, kõrgendati tollimakse. 1933. aastal devalveeriti Eesti kroon. 1935. aastateks olid kriisi raskused ületatud ning Eesti majanduses algas hoogne tõus. Majandus 1930. aastate II pooles 1934. aastal alanud kiire majanduskasvu eelduseks olid soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud majanduselu elavnemine. Autoritaarse riigikorra rajamisega kaasnes senise suhteliselt liberaalse majanduspoliitika asendumine uut tüüpi majandusmudeliga- majandusliku rahvuslusega
pärinevad siit mitmed majanduspoliitilised uuendused. 1990. aastatel reformis Eesti kiiresti edukalt ja põhjalikult oma majanduse. Eesti oli esimesi riike, kes 1994. aastal proportsionaalse tulumaksusüsteemi kasutusele võttis. Oleme infotehnoloogia kasutamiselt maailmas esirinnas meil tavalistest e-hääletamistest või e-pangandusest ei ole paljudes maades midagi kuuldud. Aastatuhande vahetusel oli raske leida Eestist avatuma majandusega riiki, siin polnud isegi tollimakse, mis on väga haruldane. Kui Eesti püstitas oma hiljutise majanduspoliitilise peaeesmärgi euroga liitumise, kasutades ära majanduslangusega kaasnevat inflatsiooni vähenemist , kahtlesid selle saavutatavuses paljud. Protsessi käigus sai Eestist maailmameister eelarvekärbete alal, majandus näitas üles suurt kohanemisvõimet ning Eesti liitus euroalaga 1. jaanuaril 2011. 4. ORGANISATSIOONI TOIMIMINE
tooteid otse koju Kauba hinda pole sisse arvatud tollimakse Keeruline kasutada 12 Vajalikud ressursid Ressursi vajadus/olemasolu finantsressurss 70 000/ vajadus 30 000/ olemas
vaid 20% ja 80% on seal lämmastikku. Inglise teadlane Henry Cavendish avastas aga, et hapniku ja vesiniku sünteesil on võimalik teha tavaline vesi. 1789. aastal ilmus Lavoisieri raamat ,,Keemia elemendid", milles ta loetles 33 põhielementi, lükates lõplikult ümber kujutluse et planeet Maa koosneb vaid 4 5 elemendist. Ta hukati läbi giljotiini seoses sellega et ta kogus tollimakse, selle tõttu ei valminud ka tema viimane uurimustöö. Palju sajandeid ravisid inimesi peamiselt targad ja nõiad. Veel 17. sajandil olid tavalised ravimeetodid aadrilaskmine ja klistiir, millega taotleti vere ning soolte puhastamist. Praktilist arstiabi osutasid ämmaemandad ja ka habemeajajad. Sajand hiljem tegi arstiteadus siiski juba nii suuri edusamme , et inimesed suudeti terveks ravida ja paljudel juhtudel päästa surmast. See tõstis ka usaldust arstide ja muude ravijate vastu.
( autod, telerid, külmikud, koduelektroonika ) 3. Brändi tarbekaupade masstootmine müügieduks on vaja meediareklaami ( sigaretid, karastusjoogid, hambapasta, hügieenitarbed ) Rahvusvaheliste firmade paiknemine Peakorterid koonduvad suurlinnadesse , et olla lähemal finantsinstitutsioonidele. New York, London, Tokyo , Pariis. Kaubanduspoliitika Riigid on viimasel ajal importi piiranud ja eksporti toetanud, et säilitada inimeste tööhõivet. Kasutatakse tollimakse makse, mis nõutakse kaupade eest riigipiiride ületamisel . Toll ei piira kaubakoguseid, kuid tõstavad imporditavate kaupade hinda, mõjutades nende konkurentsivõimet. Tollid on kõrgemad valmistoodangule ja madalamad toormele. Kvootidega kehtestatakse teatud kaupade sisse-ja väljaveole kindel koguseline piirang. Rakenduvad veel kaudsed piirangud, nagu tervisekaitse ja turvalisuse nõuded. Riiklik ekspordipoliitika soodustab toomist ekspordiks, et tagada kodustele ettevõtetele
Vene ajal pakkusid Eestisadamalinnadele konkurentsi lisaks Riiale Peterburg.. Teravili oli Eesti peamine eksportkaup. Lisaks teraviljale eksporditi ka lina, kanepit. Laevaehituskaupadest eksporditi mastipuitu, planke, laudu, tõrva ja tökatit. Suurem osa väljaveetavast kaubast läks Madalmaadesse, väiksem osa Saksamaale. Sisseveokaupadeks jäid Hispaania ja Prantsuse sool, raud, vask, soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber ning koloniaalkaubad. Vilja kõrged ekspordihinnad hoidsid tollimakse kõrgel ja riik sai sellega endale rohkem raha. Sisekaubandus. Erinevalt väliskaubandusest jäid sisekaubanduses püsima keskajast pärit reglementatsioon ja kauplemispõhimõtted. Kogu sisekaubandus koondus linna väikekaupmeeste kätte. Leevendamiseks siinsete kaupmeeste omavahelist konkurentsi, kehtestati väikelinnades kaupmeeste arvu ülempiir. 18. Sajandil valmistasid aadlike kõrval siinsetele kaupmeestele meelehärmi Vene kaupmehed, kes pakkusid oma kaupa märksa odavama hinnaga
Humanitaarõigus kaitseb sõjaolukorras teatud inimõiguseid õigus toidule ja puhtale joogiveele, õigus evakueeruda pingekoldest, tsiviilelanike kaitse sõjaolukorras 11. ORGANISATSIOONID www.vm.ee Eesti ja rahvusvahelised organisatsioonid 11.1 Euroopa liit - majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, ühine kaubandus tegevus, tagab kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires (27), kujundatud ühine majandus ruum, tollimakse ei kehtestata 11.2 NATO Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon, sõjaväeline koostöö riikide vahel, terrorismi vastane võitlus, kaitsereformide läbiviimine 11.3 OSCE Euroopa Julgeoleku ja Koostöö organisatsioon, püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguse tagamisele 11.4 ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, rahvusvahelise rahu ja julgeoleku,
Rahanduspoliitika 36. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest. Tulud: Nn heaolumaks (66%) - suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest ning lõplik proportsioon määratakse igal aastal EÜ eelarveprotsessi käigus. (Eesti 0,93% SKTst, EL keskmine 0,84%) Traditsioonilised omavahendid (15%) - tolli-, põllumajandus- ja suhkrumaksud. Tollimakse ja põllumajandusmaksu kogutakse kaupade ja 8 põllumajandustoodangu importimisel kolmandatest riikidest. (80% EL eelarvesse, 20% riigile). Käibemaksul põhinevad omavahendid (15%) - maksavad liikmesriigid omavahenditena 0,3% ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasist. Muud tulud (4%): Trahvid
Rahanduse kordamisküsimused I osa – raha ja rahasüsteemid 1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või k...
jne ja 2,0 ha ulatuses mujal. Alles jääb põllumajandusmaa soodusmäära vahemik. KOV võib täiendavalt vabastada pensioni saaja linnas, vallas... ning tiheasustusega alal kuni 0,15 ha ulatuses. KOV võib täiendavalt vabastada maamaksust represseeritu ja elamumaa või õuemaa osas. TOLLIMAKSUSTAMISE MUUDATUSED EESTIS SEOSES EL LIITUMISEGA: Eesti kuulub tolliliitu: ühine tolliterritoorium, mis koosneb kahest või enamast tolliterritooriumist, mille vahel ei ole tollimakse ega muid kaubanduslikke piiranguid. Kolmandate riikide suhtes on kasutusel ühtsed tollimaksud ja piirangud. EL TOLLISEADUSTIK: Tollimaksud põhinevad Euroopa ühenduste tollitariifistikul. Tollitariifistiku moodustavad: kombineeritud nomenklatuur KN (8-kohaline kood, millest 6 esimest kohta on harmoniseeritud süsteemi HSkood); mistahes KNil põhinev nomenklatuur tariifsete meetmete kehtestamiseks; KNis hõlmatud toodetele tavaliselt kohaldatavad
Majanduskriis oli ülemaailmne (alguse sai USAs ning levis Euroopasse, Austraaliasse ja LõunaAmeerikasse). Üks põhjus, miks majanduskriisi üldse jõuti oli ületootmine. Toodeti rohkem, kui oli tarbijaid. Hinnad langesid. Sai alguse tööpuuduse kasv (inimesi polnud vaja). Eesti vedas välja põllumajandustoodangut. Hind maailmaturul oli langenud, kui teised riigid kaitsesid oma turge ning tõstsid tollimakse, seega kadus Eesti jaoks välisturg. Kadus ka suurel määral siseturg. Abinõudena kasutati riiklikke hädaabitöid. Ehitati suuremahulisi raudteid, maanteid, lennujaamu jne. Tallinnas istutati haljasalasid juurde. Peamiseks abinõuks oli Eesti krooni devalveerimine (1933). 35%, valitsuse juhiks oli Jaan Tõnisson. Rahvas sellele eriti nagu
(vt lisa). Eeskirjad näevad ette, et kõik kaupade vaba liikumist piiravad meetmed on keelatud, välja arvatud juhul, kui neid on võimalik objektiivselt põhjendada ja nad on proportsionaalsed. Millised meetmed võivad olla keelatud? ELi toimimise lepingu kohaselt ei tohi liikmesriigid kehtestada omavahel piiranguid imporditud ja eksporditud kaupadele. Keeld hõlmab nii fiskaalseid kui koguselisi piiranguid. Fiskaalsete piirangute keeld Fiskaalsed piirangud tähendavad peamiselt tollimakse, makse ja muid tasusid, mida kogutakse ainult imporditud ja eksporditud toodetelt (diskrimineerimise keeld). Isegi juhul, kui sama maksu kohaldatakse nii kodu- kui välismaiste kaupade suhtes (näiteks litsentsi taotlemisel), võib maksu käsitleda diskrimineerivana, kui siseriiklikud tooted saavad seeläbi teatava eelise. See võib näiteks hõlmata maksustamise edasilükkamise võimalust, mida võimaldatakse ainult kohalikele tootjatele. Koguseliste piirangute keeld
Ka selle üle, kas anda mõnele riigile või riikide grupile kauplemisealaseid soodustusi, otsustab euroliit. Tollid kehtestatakse: nt et vältida tööpuudust; võimaldada mingil tööstusharul soodustingimustes tugevneda. EL poliitikud on kinnitanud soovi maailmaturul kaubandustõkkeid vähendada. Tollimäärad on valdkonniti erinevad. Põllumajandussaadustel on kõrgeimad - u 25 % + koguselised toodete siseveopiirangud. Tollimakse võetakse kokku u 1400 kaubalt. EL kohtleb kolmandaid riike erinevalt, mistõttu nende siseturule pääsemine on ebavõrdne, eriti banaanikaubanduses. EL ostab kallima hinnaga banaane endistest Prantsusmaa ja Ühendkuningriigi kolooniatest ning on kehtestanud nii tolli- kui ka koguselised piirangud neid odavamalt pakkuvatele Ladina-Ameerika maadele. Kolmandad riigid vaatavad EL laienemist kui protektsionismi laienemist, kuigi Euroopa Komisjon vaatab laienemist kui piirangute vähenemist.
Nagu näha saavad mõlemad riigid mõlemad kaubad, kuid Kunstika töölised kulutavad nüüd 2 tundi endise 3 tunni asemel ja Sportika 6 tundi 9 tunni asemel. Kuna mõlemad riigid toodavad nüüd kaupu ressursse otstarbekamalt kasutades on tõusnud nende tootlikus. Tollimaks Tollimaks on riigipiiri ületavatelt kaupadelt nõutav lõiv, mida võetakse teatud tariifide järgi. Tollimakse on kahte põhilist liiki: 1. Tulutolli võetakse raha hankimiseks. 2. Kaitsetolle võetakse kodumaise tööstuse kaitsmiseks välismaise konkurentsi eest. Kogumiskoha järgi: - impordi tollimaks - ekspordi tollimaks - transiittollimaks Maksustamisviisi järgi:
Seni väljastpoolt odavamalt hangitud kaupu tuleb osta kallimalt tolliliidu seest. EL väliskaubanduspoliitika on väga protektsionistlik, kuid ei erine piirangute poolest oluliselt USA või Jaapani omast. Euroopa Liidu riigid annavad tänapäeval poole maailmakaubanduse mahust, tegemist on maailma suurima ühtse turuga. 1986-92 kasvas EL import isegi maailma impordist kiiremini. Algul olid EL-i välistollid võrdsed asutajariikide välistollide keskmisega, edaspidi on tollimakse järk-järgult vähendatud, ka kolmandate riikide suhtes. Viimastel tuli 2000. aastate algul EL-i turule pääsemiseks tasuda keskmiselt 3,5protsendine maks. Euroliidu välispiiril kehtib Ühine Tollitariif (ingl. Common Customs Tariff CCT), millega maksustatakse kõiki sisseveetavaid kaupu. Kaubanduslepinguid teiste riikidega sõlmib Euroopa Liit, mitte iga tema liikmesriik eraldi. Ka selle üle, kas anda mõnele riigile või riikide grupile kauplemisealaseid soodustusi, otsustab euroliit.
Roomlastel õnnestus luua süsteem, mis säilitas voorusi piisavalt pikka aega ning seetõttu muutuski Rooma tõeliselt suureks riigiks. Mida roomlastel õppida? Head seadused, mis reguleerivad inimeste võimuloleku aega. Kaks vastandikku gruppi aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat. Uus-Rooma vabadus 17.saj Inglismaal Parlamendi ja kuninga vastasseis: millised õigused ühel v teisel poolel peaksid olema? 1610-1614 kuningas kehtestas Parlamendi nõusolekut küsimata tollimakse, apelleerides krooni eesõiguse. 1628 riiklik sundlaen, keeldujatele vangistus. 1630. aastatel laevamaksu muutumine üldiseks maksuks. 1642- viie Parlamendi liikme vangistamine. Parlamendi eestkõnelejad hakkasid kasutama mõistet orjus. 1642- võimukriis ja kodusõja algus. Maaväe küsimus Parlament võttis selle juhtimise enda kätte. Kuningas viivtas vastava seaduse heakskiitmisega. Parlament eitas kuninga veto-õigust. Kuningas : ilma veto-õiguseta pole ta enam Inglismaa kuningas.
individuaalsust ja eneseteostust. Humanismi kohaselt on ideaalne inimene hästi mitmekülgne ja pidevalt arendab ennast. Ideaalinimene oli näiteks Leonardo da Vinci (teadlane, kunstnik, leiutaja). 23. Maadeavastused (eeldused, põhjused) Maadeavastused toimusid Idamaadesse. Põhjused: o Uus meretee Idamaadesse Senine kaubandustee läks Türgi valdustesse ja Türgi kaudu oli liiga kallis kaubelda, taheti leida eraldi meretee, mis viiks Idamaadesse, ilma et tollimakse maksta vaja oleks. o Vajadus väärismetalli järele Idamaiste kaupade nõudluse tõttu liikusid Euroopast kuld ja hõbe välja. Kulla ja hõbeda vastu saadi vürtse, siidi ja portselani. o Eurooplastel oli ettekujutus Idamaadest kui pururikkast piirkonnast Eurooplased läksid rikkaid maid otsima. Eeldused: o Tehnilised eeldused: · kompass orienteerumine merel · astrolaab tähekõrgusemõõtja, mille abil määrati laiuskraade · karavell - ookeanilaev
o Seadused, mis reguleerivad võimuloleku aega, varanduse kasutamist jne o Kaht vastandlikku sotsiaalset gruppi (grandi vs populo) esindavate poliitiliste institutsioonide vastasseis aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat 3. Uus-Rooma vabariikliku vabadusekäsituse rakendused poliitikas · Parlamendi ja kuninga vastasseis: · 16101614 kuningas kehtestas Parlamendi nõusolekut küsimata tollimakse, apelleerides krooni eesõigusele · 1628 riiklik sundlaen (Forced Loan). Keeldujate vangistamine · 1630. aastatel laevamaksu (Ship Money) muutmine üldiseks maksuks · 1642 viie Parlamendiliikme vangistamine · Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga taotluse oma alamad orjastada, muutes nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast 4. Thomas Hobbesi liberaalne vabadusekäsitus ja selle rakendused poliitikas Hobbes "Leviathan" (1651)
Uus-Meremaa Konstitutsiooniline Akt 1852.a. Uus-Meremaa Valimisseadus 1927.a. Westminsteri 1931.a.statuudi mõningate jagude vastuvõtmise akt. [25 november 1947.a.] [Uus-Meremaa 1950.a.akt] Uus-Meremaa New Zealand Aotearoa Pindala 268,046 ruutkilomeetrit. Elanikke 3.389.000 (1990.a.). Iseseisvus 1931.a. Rahvuspüha 6.veebruar, Waitangi päev (1840.a. maoorid tunnistasid selle lepinguga Briti ülemvõimu). 1907.a. dominiooni staatuses. Peale Westminsteri statuudi aktsepteerimist sai 1947.a. täieliku iseseisvuse. Uus- Meremaa esimesest põhiseaduslikust 1852.a. Konstitutsioonilist Aktist on tänapäevaks [82 paragrahvist oli viimati (1960) 19 paragrahvi.] jõus enamus paragrahve kaotanud jõu ja asendatud uutega, mis on vastu võetud kas Inglise või oma parlamendi poolt. Paljud eluvaldkonnad ei ole reguleeritud normatiivaktidega, vaid tavadega – konstitutsiooniliste kokkulepetega. Hümn: “God De...
See keeld kehtib ka fiskaalsete tollimaksude suhtes. C-7/68 Euroopa Komisjon vs Itaalia Kaup - tooteid, mille väärtust on võimalik rahaliselt hinnata ning mis saavad sellisena olla äritehingute objektiks • Itaalia kehtestas maksu eksporditavale kultuuripärandile säästmaks oma kultuuripärandit • Alusleping ei tee vahet, millisel eesmärgil on maks kehtestatud, leping välistab üheselt tollimaksude ja samaväärsete meetmete säilitamise. Tollimakse ega samaväärseid makse ei saa õigustada. Oluline on maksu mõju, mitte selle kehtestamise eesmärk C-24/68 Euroopa Komisjon vs Itaalia • Itaalia kehtestas maksu kaupadele importkaupadele eesmärgiga koguda statistikat saamaks aru kaubavoogude liikumisest. • Kohus otsustas, et maksu kehtestamine importkaubale ei olnud õiguspärane, sest tollimaksude kehtestamine oli aluslepinguga üheselt keelatud, samuti oli keelatud sarnase mõjuga maksude kehtestamine, olenemata
Seni väljastpoolt odavamalt hangitud kaupu tuleb osta kallimalt tolliliidu seest. EL väliskaubanduspoliitika on väga protektsionistlik, kuid ei erine piirangute poolest oluliselt USA või Jaapani omast. Euroopa Liidu riigid annavad tänapäeval poole maailmakaubanduse mahust, tegemist on maailma suurima ühtse turuga. 1986-92 kasvas EL import isegi maailma impordist kiiremini. Algul olid EL-i välistollid võrdsed asutajariikide välistollide keskmisega, edaspidi on tollimakse järk-järgult vähendatud, ka kolmandate riikide suhtes. Viimastel tuli 2000. aastate algul EL-i turule pääsemiseks tasuda keskmiselt 3,5protsendine maks. Euroliidu välispiiril kehtib Ühine Tollitariif (ingl. Common Customs Tariff CCT), millega maksustatakse kõiki sisseveetavaid kaupu. Kaubanduslepinguid teiste riikidega sõlmib Euroopa Liit, mitte iga tema liikmesriik eraldi. Ka selle üle, kas anda mõnele riigile või riikide grupile kauplemisealaseid soodustusi, otsustab euroliit.
Lääne-Euroopa tööstuslikult arenenud riikide kinnise rühmitise nn Euroopa Ühisturu moodustamine 1957.aastal Roomas sõlmitud vastava kokkuleppe alusel. 1958.aastal alustas see rühmitus 12 liikmesriigiga praktilist tööd Euroopa Majandusühenduse (European Economic Community) (eesti keeles lühidalt EMÜ) nime all. Rühmituse peakorter loodi Brüsselisse. Vastavalt Ühisturu Rooma kokkuleppeile hakati järk- järgult kaotama liikmesriikide vahelisi tollimakse ja kaubavahetuse kvootkitsendusi. Kehtestati ka EMÜ-riikide väliste maadega kauplemiseks ühtsed tollitariifid ja ühtne kaubanduspoliitika. Tähsaim oli aga asjaolu, et tagati EMÜ maade vaheline inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Samas hakati ühtlustama EMÜ riikide vahel seadusandlust, rajati Euroopa Sotsiaalfond ja asutati Euroopa Investeerimispank ning hakati hoogustama koostööd arengumaadega. EMÜ lõppeesmärgiks aga kuulutati Euroopa poliitiline integratsioon.
Uus-rooma vabadus 17. s. Inglismaal on vabaduse parim tagatis Parlamendi ja kuninga vastasseis: Ka selline süsteem toetub kodanikuvoorusele 1610–1614 kuningas kehtestas parlamendi nõusolekut küsimata Voorust ja seega ka “inglise vabadust” õõnestab kaubanduslik jõukus tollimakse, apelleerides krooni eesõigusele -> laiskus ja lodevus, loobuvad riigi teenimisest. 1628 riiklik sundlaen (Forced loan). Keeldujate vangistamine Kriitika Robert Walpole’i valitsuse (18. saj. algus) korruptsiooni kohta 1630. aastatel laevamaksu (Ship money) muutmine üldiseks maksuks – ohustavad inglaste vabadust 1642 viie parlamendiliikme vangistamine Liberaalne vabadus
institutsioonide vastasseis aristokraatlik senat vs rahva valitav tribunaat. Valvasid teineteise üle, kumbki ei saanud oma erihuve seadustena realiseerida · Selline kontseptsioon levis Euroopas: rahvas vs kuningavõim Uus-rooma vabadus 17. s. Inglismaal · Parlamendi ja kuninga vastasseis: · 16101614 Stuarti suguvõsa kuningas kehtestas Parlamendi nõusolekut küsimata tollimakse, apelleerides krooni eesõigusele · 1628 riiklik sundlaen (Forced loan). Keeldujate vangistamine · 1630. aastatel laevamaksu (Ship money) muutmine üldiseks maksuks · 1642 viie Parlamendiliikme vangistamine · Parlamendi kõnemehed: kirjeldatud sammud reedavad kuninga taotluse oma alamad orjastada, muutes nende isikuvabaduse sõltuvaks kuninga suvast 1642: võimukriis ja kodusõja algus · Maaväe küsimus Parlament võttis selle juhtimise enda kätte
jääda ja hakkama saada. Ülemaailmne majanduskriis: hinnalangus, väljaveo vähenemine, tootmise piiramine: kriis põllumajanduses, tööstuses, kaubanduses, rahanduses: 1929. aasta Suur depressioon jõudis Eestisse. Eestil oli võimatu vältida seda kriisi. Esmalt see tabas Eesti põllumajandust, saaduste hind välismaal langes. Suurendati esialgu põllusaaduste eksporti, siis hakati tõstma tollimakse ja nüüd hakati vähendama väljavedu. Kodumaale jäi rohkem põllumajandussaadusi, langesid kodumaal saaduste hinnad. Põllumajanduse kogutoodangu väärtus kriisi ajal 45% võrra. Polnud võimalik osta väetist, sisseosta uusi tõugi. Taludes algasid oksionid, müüdi maha osa maast, tehnikast, kariloomadest- 7000 talu läks oksnionile. Tööstustes koha peal ei
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
1924. aasta märtsiks läks valitsuskoalitsioon lõhki, vaimule tulnud uues valitsuses kutsuti rahaministri kohale Otto Strandman - pidi hakkama teostama positiivsed ülesehitavat programmi - nn uus majanduspoliitika. Tegemist kahe etapiga - Otto Strandbergi meetmed, et kriisist välja rabeleda ja meetmed, et vältida kriisi kordumist. Rakendas riigi- ja valitsuskulude kokkuhoidu, väliskaubanduse bilansi stabiliseerimine - osalt tõsteti tollimakse, püüti soosida neid, kes vedasid Eesti kaupu välja. Kolmandaks krediidipoliitika muutmine. Vanade laenude sissenõudmist tõhustati. Esialgu näis, et need meetmed pigem süvendavad kriisi - kriisi haripunkt 1924. aasta augustis, aga sealt peale hakkas kriis leevenduma ja inflatsioon saadi kontroll alla juba 1925. aasta alguses. Otto Strandman lahkus rahandusminstri kohalt pärast kommunistide riigipöördekatset. Dets 1924-1927 oli Leo Sepp
selliste valitsuste võim ja mõju põhineb "valitsevate nõusolekul". 2.2.1. Deklaratsiooni struktuur 2.3. 1781.a. Konföderatsiooni artiklid (Articles of Confederation and Permanent Union)- selle pani kirja 1776 aastal mees John Dickinson. Kongress ratifitseeris selle 1777. a novembris ja jõustus 1781. aastal olles ratifitseeritud kõigi osariikide poolt. See pidi sätestama valitsuse tööraamistiku, kuid sellel olidmitmed puudused. Nt valitsusel puudus võim kehtestada tollimakse kui selleks oleks olnud äärmine vajadus, kehtestada makse või reguleerida kaubandust. Puudus ka peamise kontrolli võimalus rahvusvaheliste suhete üle. 2.3.1. Konföderatsioon (kehtis juba konföderatsiooni sätete ajal. Selles süsteemis kuulus ametlik võim poliitilistele allüksustele, kes sõlmisid kokkuleppe. See lubas mõningast võimu ka riigitasandil. Iga alljaotus- iga osariik- säilitas formaalse võimu ja võis
tolliprotseduurid ja tasuti vajadusel impordimaksud, siis alates 1. maist 2004 toimub kaupade sissevedu liikmesriikidest vabalt. Ka kaupade müügil liikmesmaadesse ei tehta enam eksporditol- limist. Euroliidu riikide vahelises kaubavahetuses ei kohaldata mingeid tolliprotseduure ega tasuta ekspordi- ja impordi tollimakse. Samuti pole vajalik kaupade päritolu tõendamine. EL-i liikmesmaad kohaldavad kolmandate riikide suhtes ühesugust kaubanduspoliitikat. Kõik liikmesriigid rakendavad impordil kolmandatest maadest ühesuguseid tollitariife. Sama kehtib eksporditollide kohta kaupade väljaveol kolmandatesse riikidesse. Liikmesmaadevahe-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
