kahjustavad muldi http://www.buckmanager.com/2007/09/19/fertilizing- your-food-plot/ Põllumajanduspoliitika • Igal riigil on võimalik põllumajanduslikku tootmist reguleerida põllumajanduspoliitikaga. http://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhine-pollumajanduspoliitika/ Põllumajanduspoliitika • Oma riigi siseturgu kaitstakse tollide, kvootide või teiste impordipiirangutega. Importkaubad muutuvad tollimaksude tõttu kallimaks. Importi saab piirata kvootidega ja ka sisseostetavatele kaupadele mitmesuguseid kvaliteedinõuded kehtestades. • Riik maksab oma põllumajandustoodetele subsiidiume, eriti ekspordi preemiaid. Neid saavad põllumajandustootjad, kes oma kaupa ekspordivad. Raha ekspordi toetusteks eraldatakse riigieelarvest. • Tagatakse kõrged kokkuostu hinnad, mis on üldjuhul
· Majanduslikus mõttes on linn koht, kus asuvad ettevõtted, poed, pangad, turg jne. · Veidigi suurema linna majanduslik mõju ulatub tavaliselt kaugele maapiirkondadesse. Igal linnal kujuneb erineva ulatusega tagamaa. Kas linna mõiste on kõikjal ühesugune? · Poliitiliselt on linn kui haldusüksus, näiteks kohaliku omavalitsuse piirkond, mis omab linna staatust. Ajalooliselt olid linnadel küladest erinevad õigused, näiteks maksude ja tollide kogumise osas. Tänapäeval enam mitte. · Inimeste elukohana on linn eelkõige sotsiaalne ja kultuuriline nähtus, kus sünnivad ja arenevad uued ideed, ettevõtmised, moed ja kultuurid. · Eestis on kokku 39 linna. Osa nendest on saanud linna staatuse suuruse tõttu, ajaloolise tähtsuse või haldusmuutuste tulemusena. Linnastumise arenguetapid LINNASTUMINE - kasvab linnalise
politsei, mõned sotsiaalsed aspektid: keskkond, tarbijakaitse, tervishoid, turvalisus. 3) LIIKMESRIIKIDE PÄDEVUS: hariduspoliitika, kultuuripoliitika, keelepoliitika, suurem osa sotsiaalpoliitikast, perepoliitika. Euroopa Liitu kuulumise tähtsus ja muutused Eestile! Euroopa Liidu neli põhivabadust: 1) Kaupade vaba liikumine Euroopa Liidus siseselt on keelatud igasuguste piirangute, tollide ja muude kaubandustõkete kehtestamine; 2) Teenuste vaba liikumine/asutamisvabadus iga oskustööline, arhitekt või insener võib kõigis ELi liikmesriigis vabalt teenuseid pakkuda. Tal on õigus asutada ettevõte ükskõik millises liikmesriigis. 3) Kapitali vaba liikumine puuduvad piirangud rahaülekannete tegemiseks teistesse liikmesriikidesse ning ka sellel, milllises mahus tohib teises Eli liikmesriikides sisseoste teha või pankades raha hoida.
rüütlilaulik, esitas sageli südamedaamile pühendatud armastusluulet Müsteerium kiriklik näitemäng Kuninga domeen kuninga pärusvaldus Generaalstaadid seisuste esindus Prantsusmaal Hastingsi lahing hertsog William lõi 1066.a. toimunud lahingus anglosaksid puruks, sai võimu Suur vabaduskiri selles määrati kindlaks linnade, feodaalide, vaimulike maksud ja õigused Parlament jagunes kaheks kojaks: ülemkojaks, alamkojaks. Selle õiguseks jäi maksude ja tollide kehtestamine. Aja jooksul selle mõju suurenes Saja-aastane sõda sõda kahe dünastia vahel, tõi kaasa arengu sõjakunstis, relvastuses, ei kestnud sada aastat, peeti Prantsusmaal ja Inglismaal Must surm XIV saj. Keskpaiku Lõuna-Euroopast levinud katkuepideemia Zakerii 1358. a. toimunud Pariisi ülestõus, haaras ka talupoegi Tsentraliseeritud riik tugeva kuningavõimuga riik Rooside sõda Inglise kuningatrooni pärast käinud võitlus, mille võitis lõpuks Henry VII Tudor.
osta tuli, otsene puudus kätte tulla. Linnarahva olukord oli kõikuvam. Kehvemad kihid elasid toimetuleku piiril. Töölistel 6 oli harva võimalik säästa ning kui sääste oligi, siis sõja- ja revolutsiooniaegne inflatsioon oli need hävitanud. Nii tähendas töölisele töö kaotus või isegi palga alanemine juba otsest näljaohtu. Sama võis juhtuda isegi esmatarbekaupade tollide järsu tõstmise ja toiduainete kallinemise korral. Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb. Hindade tõusu perioodi nimetatakse inflatsiooniks. Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus. Sõda oli raskeks koormaks majandusele. 1) Tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse (relvad, laskemoon, mundrid, toiduained) tootmiseks.
Eesti majandus sattus tõsiselt raskustesse, sest Eesti majanduspoliitika oli kahekümnendate aastate esimesel poolel väga suurel määral orienteeritud itta. See oli õppetund, mis kulus Eestile ära 1990ndail aastail, kui varitses oht viga korrata ja ennast liiga tugevalt vene turuga siduda. Eestis hakati ellu viima Rahvasteliidu poolt soovitatud majanduspoliitikat. Kärbiti riigi kulusid, lõpetati kergekäeline laenude andmine, konkurentsivõimet toetati tollide tõstmisega, eksporti suurendati ja importi ohjeldati. Mõne aja pärast hakkasid need meetmed vilja kandma. Eriti hästi hakkas minema põllumajandussaaduste ekspordil, arenema hakkasid ka paber-, puidu- ja tekstiilitööstus. 1928. aasta alguses viidi läbi rahareform, mille käigus vahetati margad kroonide vastu. Majandustõusu katkestas varsti saabuv ülemaailmne kriis. 1929. aastal alanud majanduskriis saavutas Eestis tipu 1932-1933. Ettevõtted pankrotistusid ja
EL SISETURUÕIGUS 31. jaanuar 2012 1. Vabakaubandusala. NAFTA 2. TOLLILIIT liikmisriikide vahel on kaotatud tollimaksud ja muus tõkked. Ühtsed reeglid, st tollide mõttes on Euroopa Liit on just kui üks liit. 3. ÜHISTURG (common market) 4. RAHALIIT 5. MAJANDUSÜHENDUS st lisaks ühisele rahale koordineeritakse väga tugevalt majanduspoliitikat. 6. POLIITILINE LIIT st seda liitu iseloomustab ka koostöö muudest valdkondadega, nt valis ja julgeoleku poliitika, immigratsiooni küsimused, olemas parlament ehk demokraatlikud institutsioonid 7
Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ... Prantsuse absolutism: Ühiskonda lõhestanud ususõdade ning trooni ümber käinud võitluse lõpetamine. Katoliiklaste ja hugenottide küsimuste lahendamine. Vastasseis tõusva kodanluse ja vana aristokraatia vahel. 1614 generaalstaatide kokkukutsumine (kolmanda seisuse ja aadli taotlused, fundamentaalseadused)....
EUROOPA 16. SAJANDIL • Uue ajastu algus (varauusaeg) • 1492 Kolumbus avastas Ameerika • 1535 WANRADT - KOELLI KATEKISMUS • 1525 - KIRJUTIS EESTIKEELSETE RAAMATUTE HÄVITAMISEST • Gutenbergi trükimasin • Reformatsioon • Saksa-Rooma keiser ja Rooma paavst kaotasid juhtiva rolli kristliku maailma vaimsete ja poliitiliste liidritena • Tugeva kuningavõimuga riigid • Agressiivne välispoliitika, pidev valmisoleks sõjaks • Maksude, tollide, aktsiiside tõst • Moskva suurvürstiriigi võimsuse kasv • Poola ja Leedu tugevnemine • Saksa ordu ilmalikuks muutmine - sekulariseerimine • Ordu Liivimaa haru iseseisev — sõjaliselt ka • Kalmaari unioni lagunemine, Rootsi iseseisvumine • Vasade dünastia - aadli mõjuvõimu vähendamine, tugev tsentraliseeritud riik • Gustav I Vasa - põgenemine (Vasaloped), kuningana pärimisseadus • Kindlate diplomaatiliste reeglite järgimine
· teiseks ekspordikaubaks olid valdavalt Venemaalt pärit lina, kanep ning laevaehituskraam - mastipuit, plangud, lauad jms - peamiselt viidi Madalmaadesse ning vähem ka Saksamaale · Sisse toodi hispaania ja prantsuse soola, metalli(rauda, vaske), soolaheeringat ja tubakat; peale selle ka veel veini, klaasi, paberit ning koloniaalkaupu(vürtsid, suhkur, kohv, tee) · riik kontrollis kaubandust saades tollide ja teistest kaubandusest laekuvatest maksudest olulist sissetulekut · sisekaubandus koosnes linna väikekaupmeeste kätte · kehtestati kaupmeeste arvu ülempiir · Vene kaupmeeste tegevus oli linnas keelatud, küll lubati neil tegelda maal ja eeslinnades, kus nende peamisteks klieantideks olid sõjaväelased · sõbrakaubanduse põhimõte - igal talupojal oli linnas kindel kaupmees kellega too oma äri ajas · olulised kauplemiskohad - maalaadad
menetluse kasutamist). Tagasihoidlik tulemus näitas, et riigid ei suutnud uute riikide vastuvõtmist sisuliselt ette valmistada. Lepinguga sisse viidud muudatused: · Euroopa Parlamendi volituste laiendamine läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise · Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine · Koostöö tihendamine: tööhõive, võimaluste võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse · Avatuse põhimõte ja läbipaistvuse põhimõte · Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine · Keskkonnapoliitika tõhustamine 1.6. Nizza leping Leping sõlmiti aastal 2001, jõustus 2003. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg,Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal PLUSS Austria, Soome, Rootsi.
tühjalt kohalt, aga uued talud jõudsid kiiresti järjele. Mõisamajandus asendud talumajandusega, tekkis EV lojaalne väikeomanike kiht. Algas kiire majandustõus, kiiresti arenes tööstus, rajati uusi tehaseid ja tööliste arv mitmekordistus. Keskendusid siseturule, Venemaale, vähem Euroopa turule. Majandustõusule järgnes 1923.a kriis, sai alguse rahandusest, kuna pangad andsid laene, tuli käivitada inflatsioon. Kriisi süvendas väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajanduse ikaldus, Venemaa kärpis majandussidemeid, kriisi tulemusena pankrotistusid ettevõtted, kasvas tööpuudus, langes elatustase. 1924. uus majanduspoliitika- valitsus sekkus rahaasjadesse, orienteeruti euroopa turule, esikohale seati põllumajandus, riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, maaparandusele ja sordiaretusele, kutseoskuste levitamisele. Toetati ettevõtteid, mis kasutasid kütust ja toorainet
tööhõive. Muidugi võib selle maksu- või rahapoliitika kaudu ning aidata välist bilanssi tulemuseks olla nii kõrge raha devalveerimisega. Importkaupade hinnad tõusevad ja sissetulekute tase, et väline inflatsioon suureneb. Kaubanduse bilanssi mõjutab aasta või tasakaal saab rikutud. isegi pikema perioodi pärast, esialgu halvendab olukorda. Teiseks, tollide, kvootide kehtestamine. Kaubavahetuse defitsiit ja tasakaalu sissetulek 27 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz 2. ... tellimusi ei saa tühistada, ka asendajate leidmine võtab aega, siis imporditakse sama kogus kaupa kuid kõrgemate hindadega 1
metalli- ja paberitööstuse majanduspoliitikaga. 1923.-1924. A MAJANDUSKRIIS Majandustõus osutus liiga kiireks ning sellest kujunes kriis, mis sai alguse rahandusest, sest pangad olid jaganud hiiglaslikke laene ning ei saanud enam raha tagasi. Selle tõttu pidid nad raha juurde trükkima ning see omakorda käivitas inflatsiooni. Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti rängalt mõjutas majandust Venemaa tegevus, kes kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted, kiiresti kasvas tööpuudus ja langes elatustase. MUUDATUSED MAJANDUSPOLIITIKAS ENNE 1924. AASTAT UUS MAJANDUSPOLIITIKA ALATES 1924. A
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õiguslik...
Eesti põllumajandusele mõjuvad majanduslikud tegurid: Kapital põllumajanduslik tootmine vajab suuri kapitaalmahutusi (hooned, masinad), et konkureerida välisturgudel, seetõttu pole paljud ettevõtjad suutnud oma tootmist euronõuetega vastavusse viia. Tööjõud maapiirkondades on palju vaba tööjõudu, kes varem on olnud põllumajanduses rakendatud ja kes töökohtade loomisel edaspidigi põllumajanduses töötaksid. Turgude kättesaadavus tollide tõttu ei suuda Eesti tootjad Venemaa turgudel piisavalt oma tooteid müüa. Valitsuse poliitika Eesti Vabariigi valitsused ei ole ajanud järjekindlalt põllumajandust toetavat poliitikat, mistõttu põllumajanduslik tootmine on vähenenud. Valitsus on SAPARD-i rahadega põllumajandusettevõtjaid toetanud. 6 2. Iseloomusta põllumajandusliku tootmise vorme: segatalu, hiigelfarm,
Keelustav tollimaks on nii kõrge, et ta katkestab impordi täielikult. Tollimaksu tagajärjed: 1) riigieelarvesse laekuvad tollitulud. 2) rahvuslikud tootjad, tegutsedes tolli varjus, saavad suurendada tootmise mahtu ja kasumeid. 3) tarbija on sunnitud maksma toodete eest kõrgemat hinda ja seetõttu vähem tarbima. Reeglina tunnistatakse, et valitsuse tulude ja tootjate tulude kasv on väiksemad kui tarbijate kahjud hinnatõusust tollimaksu tõttu. Tollide kehtestamine soodustab ühiskonna piiratud ressursside raiskamist, kuna ei lase toimida suhtelise eelise põhimõttel. Importkvoodiga kehtestatakse kauba maksimaalne kogus, mida võib importida teatud aja jooksul. (sageli kvoot mõjusam kui toll). Mõningaid kaupu on võimalik importida suhteliselt suurtes kogustes ka kõrge tollimaksu korral. Madal impordikvoot keelab täielikult impordi üle lubatud kvoodi.
Vene transiit soodustas kaubanduse arengut. Mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal sooritatud ärioperatsioonide järel. Majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. aastal kaasa kriisi. Kriis sai alguse rahandusest. Pangad olid jaganud hiiglaslikke laene, kuid laenude tagasisaamine osutus raskeks. Eesti Pank pidi raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni. Eesti Pank pidi maha müüma suure osa riigi kullavarudest. Väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt, ikaldus. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted. Kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. 1924. aasta kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Nüüdsest sekkus valitsus senisest enam majanduse suunamisse. Vene turult orienteeruti ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele (asutati sadu uusi masinaühistuid, meiereisid jne)
ärioperatsioonide järel. Kuid majandustõus ostus liiga kiireks ja tõi 1923.a kaasa kriisi. See sai alguse rahandusest, sest pangad (ennekõike Eesti Pank) olid jaganud hiigaslikke laene, kusjuures sageli anti neid ka viljatute äriplaanide koostajatele. Kuna laenude tagasisaamine osutus raskeks, oli Eesti Pank sunnitud raha juurde trükkima, käivitades sellega inflatsiooni, ning müüma maha suure osa riigi kullavarudest. Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus. Eriti rängalt mõjutas majandust aga Venemaa tegevus, kes poliitilistel motiividel kärpis järsult majandussidemeid Eestiga. Kriisi tulemusena pankrotistusid sajad kaubandus- ja tööstusettevõtted, kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase. Sai selgeks, et senine majanduspoliitika vajab põhjalikku muutmist. 1924. aasta kevadel käivitas rahandusminister Otto Strandman uue majanduspoliitika.
alustala. Sotsialism oli ühisomandil põhinev ühiskond. 16) Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja põllumajandus) kaupa? Põhjenda! Friedrich List oli Ajaloolise Koolkonna eelkäija. Propageeris majandusliku natsionalismi ideid. Põhjus: esindas mahajäänud Saksamaad. Kritiseeris Smithi vabakaubandusteooriat. List oli tööstustollide poolt. Põllumajanduse vastane, oli põllumajanduse tollide vastane, toetas tugevalt põllumajanduslikku vabakaubandust Sks-l, sest põllumajandus oli sks-l juba välja arenenud. Kaitses tööstustolle, kuid oli samal ajal põllumajandustollide vastane. 17) Mis on liberalistide käsitluses ühiskondliku arengu nurgakivi ja milline on selle roll ühiskonna arengus? Ühiskondliku arengu nurgakiviks peeti eraomandit. Eraomandit peeti, kui töö ja isikliku rikkuse tagatist. Nad väitsid, et tööd ja rikkust stimuleerib eraomand
kiiresti. Vaid paari aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus. Tööstuse ümberkorraldamine oli suunatud uute välisturgude leidmisele Euroopas. Paraku ostutus majanduskasv liialt kiireks ning see tõi endaga kaasa 1923. aastal alanud kriisi. Alguse sai see kergelt jagatud laenudest, mida hiljem polnud võimalik tagasi saada ning Eesti Pank hakkas peatselt raha juurde trükkima, mis omakorda viis inflatsioonini. Tee allakäigule rajas ka tollide tõstmine välisriikide poolt ja majandussidemete järsk katkemine Venemaaga. Tolleaegne rahandusminister Otto Strandman rajas kiirelt uue majanduspoliitika, kus valitsus sekkus majandusse rohkem ja orienteeruti rohkem Euroopa turule. Pärast markade vahetamist kroonideks, mille jaoks võttis riik laenu 27 miljonit krooni, hakkas majandus vaikselt kuid kindlalt taas tõusma. Nii põllumajandus kui ka majanduse tööstuslik pool puhkesid õide ja avanesid uued võimalused investeeringuteks
õiguskaitse', lk 127): · eranditeta enamsoodustusrezhiimi (Most Favoured Nation ehk MFN põhimõtte) kehtestamine kõigi osapoolte vahel, soodustused ühele osapoolele pidid automaatselt laienema kõigile teistele; · kohalikku tootmist ei olnud lubatud kaitsta sisseveotollide- ja kvootidega; · hädavajalikke impordipiiranguid rakendav osapool pidi kõigepealt konsulteerima teiste liikmesriikidega; · pidi organiseeritama läbirääkimisi tollide edasise alandamise suhtes. MFN põhimõttest kalduti kõrvale arengumaade puhul, kelle suhtes rakendati lisasoodustusi. GATT jäi siiski põhiosas kaubandust reguleerivaks dokumendiks. Sellega ei olnud kaetud näiteks põllumajandus, lisaks sõlmiti osa GATT-i hilisematest tollide- ning dumpinguvastastest lepetest suhteliselt väikese osa vahel kogu liikmeskonnast. GATT-i kandepinda näitab fakt, et selle 125 osapoole arvel toimus 90% rahvusvahelistest kaubandusest. 1
alandada, või on sidunud siis tasemel, mis on madalam praegusest. Kindlasti on kasulik ka see, et Venemaa võtab üle kõik WTO lepingud oma seadusandluses, mis tähendab siis palju paremat ja kergemini prognoositavat tulevikku. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Ott Otsmanni sõnul peaksid Venemaa liitumisel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) praeguse kokkuleppe kohaselt eksporditollid ümarpuidule alanema, kuid esialgu tollid täielikult ei kao. Otsmanni sõnul on tollide alanemine hea, kuid Eesti ettevõtetele see väga suurt mõju koheselt ei avalda. Ta märkis, et Venemaal on ka idee, et eksisteerima peaksid Euroopa riikide põhised kvoodid, et kui palju ühte või teise riiki võib puitu saata. Kui Venemaalt Eestisse liikuvale ümarpuidule on kehtestatud eksporditollid, siis saematerjalile neid seatud pole. Samas häirib Otsmanni sõnul sissevedu Venemaa poolne pikaajaliselt kestev niinimetatud raudteeblokaad ehk pikaajaliselt kestev raudtee remont
*Mõne aastaga rajati sadu uusi tehaseid ja tööliste arv kolmekordistus *Majanduskasvus oli oma osa ka Venemaal: Vene tellimused elustasid metalli- ja paberitööstuse, Vene transiit soodustas kaubanduse arengut, mitmed ettevõtted loodi edukalt Venemaal sooritatud ärioperatsioonide järel *Kuid majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923. aastal kaasa kriisi *See sai alguse rahandusest, sest pangad jagasid hiiglaslikke laene *Kriisi süvendasid veelgi väliskaubanduse negatiivne bilanss, tollide tõstmine välisriikide poolt ja põllumajandust tabanud ikaldus *Kiiresti kasvas tööpuudus, langes elatustase *1924. aasta kevadel käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika *Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule *Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus *Rahvasteliidu vahendusel hangiti välislaen, mille abil tehti panga- ja rahareform *1920. aastate teist poolt iseloomustas majanduslik tõus Välispoliitika
Autarkia ja loosung "laissez faire". · Olemus. Omavahelisest kaubandusest saavad kasu mõlemad partnerid, kui nad spetsialiseeruvad nendele kaupadele, mille tootmiseks neil on absoluutne eelis. Looduslik ja omandatud eelis( vilumuste, tööjõu kõrge tase). · Kitsendused. Absoluutne eelis on vaid üks erijuhtum suhtelise eelise üldteoorias. Mis on see jõud, mis sunnib vahendeid keskendama efektiivsematesse valdkondadesse? · Tekkepõhjused. Tulenes A. Smithi nõue tollide kaotamise ja rahvusvahelise kaubandusvabaduse järele. A. Smith kirjutas: "Täieliku vabakaubanduse juures on iga maa võistluse tõttu sunnitud tootma kaupa, milleks tema loomulikud eeldused on parimad ja tootmise tingimused odavaimad. Kui mingi võõras maa saab meid varustada teatud hüvistega odavamalt, kui võimaldavad kodumaised tootmiskulud, siis on kasulikum neid hüviseid importida, andes vastu kaupu, mille tootmistingimused kodumaal on soodsamad kui mujal.
Endine maaomanik (feodaal) kas müüb oma maa See tekkis siis kui Inglismaa loobus merkantilistlikest suundadest. Cobben- Chevalieri leping kujutas endast Inglismaa ja 1315-1317 suur nälg ), seega oli häiritud manufaktuuride ja talunikele või hakkab mõisas kasutama palgatööjõudu. See pööre Prantsusmaa vahelist vabade tollide lepingut. Tollid säilisid ainult tsunftide tegevus.Talud jäeti maha ja kirikud olid tühjad. Musta muutis inimeste mõtteviisi ja elulaadi- konkurents kasvas1) luksus kaupadele. Inglismaa kaotas tollid täielikult kuid surma vallapääsemiseni oli Euroopas olnud tööjõu ülejääk ning Vähenes maaelanikkond2) Suurenes põllumaj. toodang3) Prantsusmaa läks äärmuslikult protektsionismilt üle mõõdukale
· Regendina valitses ema Austria Anna, tegelik valitseja tema armuke kardinal Jules Mazarin · Pärast Mazarin'i surma hakkab valitsema Louis XIV · Fronde'i mahasurumine printside mäss võimude vastu · Merkantilistlik majanduspoliitika (looja Jean-Baptiste Colbert): tööstuse sihipärane toetamine, töö tootlikkuse toetamine (manufaktuurid, odav tööjõud), kaubanduse arendamine (väliskaubanduses sisseveotollid, sisseveokeelud, riigisiseste tollide kaotamine, ekspordi kasvatamine, kaubakompaniide loomine, kaugkaubanduse arendamine (kolooniate vahel), koloniaalsüsteemi rajamine) · Pariisi parlament kohus, mis registreeris kuninga akte ja edikte, võis avaldada arvamust Võimule sai Louis XV: · Louis XIV pojapojapoeg · Regendiks Orleans'i hertsog Philippe, kes korraldas lossis orgiaid ja aadamapidusid · Louis XV ei hoolinud samuti riigiasjadest, vaid tegeles oma armukestega nt markiis de
aastate I poolel põhiliselt Eesti Panga kaudu. Venemaalt 1920. aasta kevadel rahulepingu põhjal saabunud kuld läks Eesti Panka hoiule. Venemaa kasutas Eestit vahendaja- maana, et oma kullaga läänes kaubelda. Tänu liigsele rahaga emiteerimisele toimus marga odavnemine.1920. aasta algul võrdus 1 naesterling 385 margaga, aasta lõpul aga 1350 margaga. Pank jagas kergekäeliselt laene, mis tõi kaasa range kokkuhoiu, krediitide piiramise, laenuprotsendi suurenemise, tollide tõstmise, luksuskaupade sesseveo keelustamise ja teisi meetmeid. 1924. aasta esimesel poolel kriis süvenes, kuid sügisel olukord juba paranes. Kriisi ajal hakati kaaluma rahareformi. Uueks rahaühikuks määrati kroon, mis oli võrdne 0,40322 gr kullaga. 1920. aastate algul arvati, et Nõukogude Venemaaga kujunevad laialdased kaubandus- suhted. Paraku osutus tööstuslik orientatsioon vääraks, sest turulootused Venemaal ei täitunud. Vallandus uute ettevõtete asutamise buum
sidunud siis tasemel, mis on madalam praegusest. Kindlasti on kasulik ka see, et Venemaa võtab üle kõik WTO lepingud oma seadusandluses, mis tähendab siis palju paremat ja kergemini prognoositavat tulevikku. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Ott Otsmanni sõnul peaksid Venemaa liitumisel Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) praeguse kokkuleppe kohaselt eksporditollid ümarpuidule alanema, kuid esialgu tollid täielikult ei kao. Otsmanni sõnul on tollide alanemine hea, kuid Eesti ettevõtetele see väga suurt mõju koheselt ei avalda. Ta märkis, et Venemaal on ka idee, et eksisteerima peaksid Euroopa riikide põhised kvoodid, et kui palju ühte või teise riiki võib puitu saata. Kui Venemaalt Eestisse liikuvale ümarpuidule on kehtestatud eksporditollid, siis saematerjalile neid seatud pole. Samas häirib Otsmanni sõnul sissevedu Venemaa poolne pikaajaliselt kestev niinimetatud raudteeblokaad ehk pikaajaliselt kestev raudtee remont
liitik d kasutavad k t d makse k niiii turu t väljaminekute älj i k t mõjutamiseks kui ka avaliku sektori sissetulekute tõstmiseks. 5. Tollide ja kvootide mõju majandusele. 6. Maailmakaubandus ja maailmaturu hindade mõju tasakaalu hindadele. 47 Lembit Viilup Ph.D, IT Kolledz Jäätise hind Jäätise hind 2. Ülemine piirhind, millest alla ei saa minna, siis on ... S 11. Tasakaaluhind S
Viimane kuningas, kes tegi läbi kroonimistalitsuse Rootsis ja Norras; Arvestas Riksdagi arvamusega, ei omanud Rootsi poliitikas enam suurt rolli; 1873 Rahareform rahaühikuks saab kroon; 1876 loodi peaministri ametioht. Esimene peaminister Louis de Geer; Louis de Geer; Hakkasid välja kujunema parteid: Maameestepartei- maa jaoks; Keskpartei linnade jaoks; 1879 esimene suurem streik metsatööstuses; 1880.aastail algas tüi tollide pooldajate ja vabakaubanduse pooldajate vahel, 1887 jäid peale tollide pooldajad; Sõjaväereform mindi üle sõjaväekohustele; Hakati arutama hääleõiguse laiendamist; 17.02.2017 Põhjamaade ajalugu 13 Soome 19.sajandil 1809 sõmitud Hamina rahuga läksid Soome ja Ahvenamaa Venemaa koosseisu; 1809 Porvoo riigipäev; Soomes sai suurvürstiriik Venemaa koosseisus, Vene keisrist sai Soome suurvürst;
Riiki õnnestus mingil määral üles ehitada tänu ajastu loogikale. Kaubanduskapital soodustas suurte rahamasside kontsentreerumist üksikisiku kätte. See aga on kapitalistliku tootmise eelduseks. Pööre feodaalses tootmises põhjustas ka pöörde riiklikus korralduses. Tekkis vajadus ühtse territooriumi ja ühtse poliitilise võimule järele. See tähendas ühtset rahasüsteemi, rahvuslikku kaalude ja mõõtude süsteemi, tollide kaotamist teedelt ja jõgedelt siseriigis, ühtset maksude ja tariifide süsteemi jne. Teiseks, monarhide liitlasteks olid väikemaaomanikud, kes huvitusid kaubalisest põllumajandusest, turumajanduse kasvust ja kindlast korrast riigis. Soodustati põllumajandust. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Merkantilismi
tasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis -mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga (vähima tööjõu vajadusega). Absoluutse eeliste alaliigid: Loomulik e. looduslik ressursid, asukoht. Omandatud- tuleneb tehnoloogia, vilumuste, (hariduse ja infrastruktuuri) kõrgemast tasemest. Olulisim eeldus (utoopiline), et riigid ei sekku ei subsiidiumite ega tollide ega kvootidega jne . Näiteks on Kanadas looduslikud tingimused soodsad nisukasvatuseks, kuna aga banaanikasvatus oleks siin mõeldav vaid kasvuhoonetingimustes. Equador omakorda on efektiivne banaanikasvataja, aga ebaefektiivne nisukasvataja. Sellistes tingimustes saavad mõlemad riigid kasu, kui nad spetsialiseeruvad absoluutse eelisega kauba tootmisele ning siis kauplevad omavahel. Kanada spetsialiseerub nisutootmisele (s.t. toodab rohkem kui
aasta mahtudele Läti puhul mängis rolli ammoniaagi müügi vähenemine (läbi Läti liigub kaup teistesse riikidesse) ja Venemaal värvide ja lakkide müük. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Venemaa osakaal Eesti ekspordis on kasvanud seoses Eesti astumisel Euroopa Liitu, kuna kadusid Venemaa poolt seatud tollitõkked. Erinevad keemiatööstuse tooted moodustavad pea kolmandiku kogu Eesti ekspordist Venemaale. (Estonica) Eksportimist Lätti, Leetu ja Ukraina soodustab tollide puudumine. Keemiatööstus puutub peamiste takistustega kokku eksportimisel Aasiasse, eriti Hiinasse (näiteks seoses mõningate kemikaalide registreerimise ja koormavate impordimenetlustega). Lisaks sellele on kemikaalidega kauplemisel segavateks teguriteks tollivormistus ja läbipaistmatu õigusloome. Samuti on tülikas EL mittekuulumise tõttu nt. Norrasse eksportimisel vajalike tollipaberite vormistamine. (Eur-Lex, 2008) 8
vähenesid tunduvalt. Eriti kannatasid vanad, traditsioonilised tööstusharud nagu söe-ja laevaehitus, samuti tekstiilitööstus. 1926. a. toimus Inglismaa ajaloos esimene ja ka viimane üldstreik, mis lõppes siiski streikijate kaotusega. Tähelepanu väärib see, et streigi käigus suudeti vältida verevalamisi, kuigi streikijate arv ulatus 4 miljonini. 1920-ndatel aastatel käis äge vaidlus vabakaubanduse-ja protektsionismi pooldajate vahel, mis lõppes 1932. a. tollide kehtestamisega Inglismaale toodavatele kaupadele. Nii asuti kaitsma kodumaist tööstust. VÄLISPOLIITIKA. MÕRAD KOLONIAALIMPEERIUMIS. Maailmasõja ajal algas iirlaste vabadusvõitlus, millest inglased püüdsid algul jõuga jagu saada. Puhkes sõda, mis kestis 1921. aastani ja lõppes kompromissrahuga. Alates 1922. a. kannab Inglismaa ametlikku nimetust Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik. 1931. a
Riigi heaolu sidumine kulla ja hõbedaga. Juhtmõte nö raha sünnitab raha. Eesmärgiks saab kaubavahenduse arendamine ja head rahvusvahelised kaubandussuhted. Suurtootmiste teke, monopolid ja tööstuse areng. Riigile peeti kasulikuks võimalikult suurt eksporti ja madalat importi. Oluline on riigi sekkumine majandusse. Prantsusmaa näitel - Jean COLBERT, finantsminister, rahva maksukoormuse vähendamine, laevastiku suurendamine, tollide kehtestamine, globaalsed kaubandusühingud, impordi-ekspordikeelud, väliskaubanduse monopoliseerimine, manufaktuuride teotamine, välismaiste spetsialistide kaasamine. 18. Tööstuskapitali ja manufaktuuride tekkimine Tööstuskapitali tekkimine oli seotud 15. sajandil merkantilismi tekkimisega. Kaubanduskapital ei loonud enam uusi ja ajaga sobivaid tootmisviise, mistõttu tekkisid eeldused tööstuskapitali tekkimiseks
rahva varast. Teaduse ja tehnika saavutuste aktiivne rakendamine tootmises Kapitali väljavedu rikastest tööstusriikidest vähem arenenud maadesse ja kolooniatesse, et kasutada sealseid loodusrikkusi ja odavat tööjõudu. Kasvab rantjeede arv. Rantjee- inimene, kes elatub oma pangaprotsentidest (Pr-l eriti levinud) Kasvab protektsionism - riigi majanduspoliitika oma siseturu kaitsmiseks välismaiste tootjate eest tollide suurendamisega ja sisseveo kvootide kehtestamisega jne. Suurriikide majandustase: Maailmamajanduses domineerib USA. Põhjused: suur siseturg, palju kasutamata maavarasid, kaasaegne sisseseade, pidev odava tööjõu sissevool, raudteede kiire areng, vähene seotus kolooniatega Saksamaa tõuseb 20.sajandi teisel kümnendil teisele kohale. Põhjuseks: hiljem toimunud tööstuslik pööre = tehnoloogia uuem, arenevad just uued
ja esitamisega seotud teenused ja tootmine - nn. mikus, nt. aastas. Kui bilanss on negatiivne, siis uus majandus. 13 riik veab kaupu rohkem sisse kui välja. 125 info riik - riik, mis on oma elukorralduse kohan kaubanduse liberaliseerum ine - kaubanduspii- danud infoühiskonnale vastavaks. 13, 32 rangute, st. ennekõike tollide ja muude vaba infrastruktuur - hõlmab tootmissfääri teenindava kaubavahetust takistavate piirangute vähenda veonduse, teedeehituse, energeetika, side, vee mine. 18 varustuse, tootmisalase infoteeninduse jms. ning kergetööstus - manufaktuuritootmisest välja kas inimestele soodsaid elamis- ja tööolusid tagavate vanud, inimestele tarbekaupu valmistav tööstus:
rahvusvaheline saadikute kogu Euroopa Kohus (Court of Justice)- ühisseadusandlus- seaduseid on palju -kõigist neist on kasvanud välja tänapäeva Euroopa Liidu institutsioonid Tänapäeval enam ei kehti see leping, sõlmiti 50 aastaks. · 1957/8 Rooma lepingud: · 1957 Euroopa Majandusühenduse asutamisleping (jõustunud 1958) Lepingu eesmärk: Ühisturu loomine: · Vabakaubanduspiirkonna loomine- tollide kaotamine 5 · Ühise tollitariifi sisseseadmine mitte-liikmesriikidele ehk kolmadatele riikidele · Inimeste, kaupade ja kapitali vaba liikumine · Konkurentsipoliitika Majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse · Ühine põllumajanduspoliitika · Ühine transpordipoliitika · Euroopa Sotsiaalfondi loomine
Nominaalne kaitse määr = p Efektiivne kaitse määr näitab, et kui palju kodumaine lisandunud väärtus võib tõusta võrreldes vabakaubandusega. (v '-v) Efektiivne kaitse määr = , kus v t toll lõpptootele P vahekauba hind v kodumaine lisandunud väärtus v' kodumaine lisandunud väärtus tollide korral MAJANDUSTEADUSE ALUSED 76 Meie näites saab tänu tollidele suurendada tegurite kompenseerimist 60% ulatuses. Oletame, et valitsus viib sisse teise tolli 10%, mis on kehtestatud riidele. Seega tõuseb riide hind 200 kroonilt 220 kroonile meetri kohta. Siinkohal tekib küsimus, et kas tootja saab seda kulutust tarbijale üle kanda. Ilmselt mitte, sest välismaised ülikonnad on ikka 1800 krooni
sobivasse kohta, ilmub sinna tekst, mille abil ASP.NET teab veebilehe avamisel tekstikasti HTML-käskluse kuvada. Automaatselt pannakse elementidele ka id-d. Nende järgi on hiljem programmikoodis võimalik nende poole pöörduda. Ning runat="server" jällegi iga elemendi külge, et server sellega midagi peale hakata tohiks. Kui unikaalne id ei taha tekkida, siis tasub tekstikast lehele lohistada disainivaates.
Sentimeetrites oleva tulemuse vaatamiseks piisab kohast, kuhu programmiga pääseb kirjutama. Tekstiväli lubab üldjuhul ka inimesel andmeid sisestada. Paljalt andmete näitamiseks on aga loodud element nimega Label. Selle siis lehele lohistamegi ning tulemuseks on järgnev koodilõik:maalikunstis (suur puhttehnilise, maalilise ja ka hingelise külje rikkus maalides) (Diego) Velasquez Hispaania tuntud maalikunstnik, kujutas olustikku, portreesid, ajalugu. "Vulcanose sepikoda", "Õuedaamid" Rembrandt Hollandit tuntud maalikunstnik, kujutas mütoloogiat, portreesid, ja religiooni. Mõisted Regent Asevalitseja Merkantilism Majandusteaduse suund, kus taotletakse ekspordi soodustamist ja impordi piiramist kõrgete tollide abil, arenes nii kaubandus kui käsitööndus. (Merkantism absolutismi aegne majanduslik poliitika, mille rajajaks peetakse Louis XIV finantside peakontrolöri Colbert'i.) Protekturaat - Parlamendi populaarsuse vähenemine, kuna ei täidetud rahva soove. Breda kokkulepe Breda linnas, peale Cromwelli surma sõlmitud kokkulepe, milles otsustati, et võimule taastatakse Stuartite dünastia. Isikuvabaduste Akt (ehk Habeas Corpus Act) Parlamendi poolt koostatud akt, et
tohutu surve alla maad, mis olid jäänud kindlaks kullastandardile; nende valuutad jäid üleväärtustatuteks peamiste võistlejate vääringute suhtes. Nominaalselt kullaalusele jäänud riigid Euroopas kitsendasid Saksamaa ja Austria eeskujul kõikvõimalike piirangutega kulla ja valuuta liikumist, et mitte kullast ja välisrahast tühjaks joosta. Sisse- ja väljaveo tasakaalu säilitamiseks kalduti kasutama meeleheitlikke abinõusid: valuutakontroll koos või ilma tollide tõstmiseta, impordikvootide laiendamine jms. 1931. aasta lõpuks oli valuutakontroll jõus kahekümnes riigis; impordilitsentsid olid kehtestatud üheksas. Nimekiri riikidest, kes tõstsid järsult tollitariife, oli hoopis pikem. Majandusele eriti pärssivaks kujunes olukord, kus devalveerimata rahaga maa tavapärane eksport oli orienteeritud nüüd devalveeritud valuutaga riikidele. Selles osas oli Eesti olukord
Pilet nr1 *muinasaja allikad ja periodiseerimine Muinasaja allikad on arheoloogilise kaevamised ja kirjalikud allikad. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks võtnud töö- ja tarberiistade materjali. Sellest lähtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb: 1. PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lõppes Põhja- Euroopa viimase jääajaga. 2. MESOLIITIKUM- keskmine kiviaeg 3. NEOLIITIKUM- noorem kiviaeg Pronksiaeg jaguneb: 1. vanem pronksiaeg 2. noorem pronksiaeg Rauaaeg jaguneb: 1. eelrooma rauaaeg 2. rooma rauaaeg 3. viikingiaeg 4. hilisrauaaeg *lahkhelid 19.sajandil rahvuslikus liikumises 1870aastal hakkas senine rahvuslik üksmeel murenema, seni üsna üksmeelselt tegutsenud Hurdas ja Jakobsonist said poliitilised vastased. Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus, mistõttu ta lõpetas oma kaastö...
eraettevõtja silmade Ettevõtjaid esindasid nii väikeettevõtluse kui ka suurettevõtete huve ja probleeme. Iseloomustades praegust arenguetappi Eesti arenevas eraettevõtluses, olid fookusgrupid osalejad ühel meelel kolmes põhilises punktis: a) Eesti riik ei soodusta väikeettevõtlust, pigem takistab sellega, et jätab reguleerimata ja vormistamata riiklike kokkulepete taset nõudvad valdkonnad. Näiteks ei aita kaasa tollide kaotamisele Venemaaga, ei aita kaasa litsentside saamise lihtsustamisele ega mitmete maksude kaotamisele jne. Ida-turismi arengut piirab näiteks nn. peamaks. Et ka mitmesugused nõukogus ja kaubanduskojad ise on alles lapsekingades, siis on olemasolevad kaubandus ja majanduskoostöö kontaktid tekkinud enamasti olemasolevate isiklike tutvuste alusel. b) Tootmist arendada muutub järjest raksemaks, sest niigi vanad seadmed ja
alustala. Sotsialism oli ühisomandil põhinev ühiskond. 16) Friedrich Listi suhtumine vabakaubandusse peamiste majandusharude (tööstus ja põllumajandus) kaupa? Põhjenda! Friedrich List oli Ajaloolise Koolkonna eelkäija. Propageeris majandusliku natsionalismi ideid. Põhjus: esindas mahajäänud Saksamaad. Kritiseeris Smithi vabakaubandusteooriat. List oli tööstustollide poolt. Põllumajanduse vastane, oli põllumajanduse tollide vastane, toetas tugevalt põllumajanduslikku vabakaubandust Sks-l, sest põllumajandus oli sks-l juba välja arenenud. Kaitses tööstustolle, kuid oli samal ajal põllumajandustollide vastane. 17) Mis on liberalistide käsitluses ühiskondliku arengu nurgakivi ja milline on selle roll ühiskonna arengus? Ühiskondliku arengu nurgakiviks peeti eraomandit. Eraomandit peeti, kui töö ja isikliku rikkuse tagatist. Nad väitsid, et tööd ja rikkust stimuleerib eraomand
ekspansiivse mõju kogutulule. 9. Alandades vahetuskurssi teiste valuutade suhtes, võib keskpank läbi viia dealveeremise või vastupidi, tõstes oma ametlikku vahetuskurssi, viia läbi revalveerimise Mundell-Flemingi mudelis nihutab devalveerimine LM* kõvera väljapoole. Tulemus on analoogiline rahapakkumise suurenemisega ujuva vahetuskursi korral. 10. Kitsendava kaubanduspoliitika rakendamisel toob impordikvootide või tollide sisseseadmine importkaupadele kaasa impordi vähenemine ja netoekspordi suurenemine. Kaubanduspiirangute tõttu (impordikvoodid, tollid importkaupadele) nihkub IS* kõver üles paremale. 11. Avaliku sektori kulutuste suurenemine nihutab IS kõvera paremale tõstes intressimäära ja kogutulu 12. Maksukoormuse tõus nihutab IS kõvera vasakule alandades intressimäära ja kogutulu 13. Rahapakkumise kasv nihutab LM kõvera paremale tõstes kogutulu kuid alandades intressimäära 14
IDE ja EIDE) SCSI võimaldab arvutiga liita kuni 16 eri seadet ja tema andmevahetuskiiruseks on 20 MB/s ULTRA SCSI 40-80 SCSI 31. LCD paneelid, monitorid ja nende parameetrid. LCD ehk vedelkristall monitorid Kasutusel algselt sülearvutites, kuna on enda mõõtmetelt väiksed. Nüüd kasutusel ka tavaarvutite kuvaritena, ei arvestata värskendus sagedust LCD suudab võimaldada suuremat eraldusvõimet kui CRT monitorid väiksemate tollide juures Parameetrid: pixleid 65MHz, värskendussagedus nii horisontaalne kui vertikaalne, reageerimsikiirus ms, vaatenurk nii horis, kui vertik, sama ka polariseerimisnurk Jagatakse: passiv ja aktiivmaatriks Passiv: koosneb kahest klaaspinnast, mille vahel on vedelkristallsegu. Klaaspindadele on kantud elektroodid veeru omad ühele ja rea omad teisele. Elektroodid on valmistatud läbipaistvast metallühendist
Tagasihoidlik tulemus näitas, et riigid ei suutnud uute riikide vastuvõtmist sisuliselt ette valmistada. Lepinguga sisse viidud muudatused: · Euroopa Parlamendi volituste laiendamine läbi kaasotsustamisprotseduuri rakendamise laiendamise · Kaasotsustamisprotseduuri lihtsustamine · Koostöö tihendamine: tööhõive, võimaluste võrdsus, tervisekaitse, võltsimise vastu võitlemise vahendid, tollide alane koostöö, statistika ning infokaitse · Avatuse põhimõte ja läbipaistvuse põhimõte · Ühise välis-ja julgeolekupoliitika tõhustamine · Keskkonnapoliitika tõhustamine 19.Nice'i (Nizza) leping: peamised eesmärgid ja tulemused 2001/03 Nice'i (Nizza) leping Eesmärgid 1) Valmistada liit poliitiliselt ja institutsionaalselt ette uute liikmesriikide vastuvõtuks 2) Liidu niiöelda kodanikele lähemale toomine- eelkõige otsusetegemise protsessi ning institusionaalse
suhete arendamine ja riigi reguleeriva osa vähendamine. Peab oluliseks kodanikuõiguste- ja vabaduste kaitsmist ning pöörab suurt tähelepanu parlamentarismi probleemidele( valitsuse vastutus parlamendi ees, konstitutsiooni ja õiguskorra küsimused, kiriku lahutamine riigist ja ilmalik haridussüsteem) religioon on inimeste eraasi. Võimu detsentraliseerimine ja kohaliku omavalitsuse tugevdamine, selleks et võim ei võõranduks inimestest. Vabakaubanduse põhimõte( tollide ja mahuliste väärtuseliste piirangute kõrvaldamine). Sotsialistlik ideoloogia Ühiskonna peaks rajama omandi ühiskasutusele, solidaarsusele ja koostööle ühiskonnaliikmete vahel. See kindlustaks inimestele inimväärse eksistentsi, kõrvaldaks sots konfliktid ning harmoniseeriks suhteid. Tuumaks on võrdsuse idee. Sotsialismiõpetuse järgi ei ole riik ühiskonna arengu käigus tekkinud organisatsioon, mis korraldab ühiskonnasuhteid ühistes huvides