sidemete energiast ja kasutab elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid. 21. KLIIMAKS ehk lõppkooslus on ökosüsteemide kooluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 22. KOMMENSIALISM on ühelel liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kahju ega kasu. 23. SAPROFAAG on heterotroofne organism, kes sööb surnud orgaanilist ainet (kõdutoiduline liik). 24. KROONILINE TOKSILISUS, KESTEV MÜRGISUS 25. LITOSFÄÄR on maakoor paksusega kuni 35 km (süvameres kohati kuni 6 km). 26. LD50 on surmav doos toksilist ainet. 27. MAGNETOSFÄÄR on maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega. 28. MAKROKONSUMENT ehk fagotroof on heterotroofne organism (peamiselt, loomad, kes söövad teisi organisme või orgaanilis aine osakesi) 29
kui väikeste lehtedega aedviljadel kuna neil on suurem pind, millele saab sadestuda). Kariloomad ja vabalt peetavad linnud puutuvad PAH-idega kokku peamiselt taimse toidu ning mulla kaudu. PAH-id akumuleeruvad loomade ja lindude rasvkoes. (PAH-ide sisaldus lihas, piimas ja munades pole ülemäära suur, sest PAH-id lagunevad loomsetes kudedes väga kiiresti.) PAH-ide kokkupuude inimestega peamiselt toimub toidu kaudu, vähesemal määral ka saastatud õhu ja joogivee kaudu. VI. Toksilisus ja piirnormid Madalama molekulmassiga PAH-id on teatud organismide jaoks akuutselt toksilised. “Rasked” PAH-id on organismidele vähem mürgisemad, kuid on kindlaks tehtud, et nad on genotoksilised kantserogeenid - tekitavad vähki, mutatsioone ja väärarenguid. (Konkreetse PAH-i kantserogeensus sõltub vastava PAH-i molekuli ruumilisest struktuurist). (PAH-id on toksilised, sest nad on võimelised seonduma rakumembraani ja membraanensüümidega ning
Veri (valged vererakud), antigeen. · Virulentsus mikroobi patogeensuse aste, mikroobide elutegevust mõjutavad keskkonna: kõrge tempratuur, valgus, kuivus = takistavad arengut. · Toksigeenus mikroobi omadus toota toksiine ehk mürke. 1. Eksotoksiinid mürk organismist välja 2. Entotoksiinid mürk jääb kehasse Eksotoksiinid: Toodavad ümbritevasse keskkonda: tugev toksilisus, mikroobid on spetsiifilised, antigeensus kutsub esile kindlate antikehade tekke. Entotoksiinid: Vähem toksilised Toodavad mürke enda sisse Puudub valikuline spetsiifiline toime Toime avaldub üldmürgitusnähuna Ei ole immunseid omadusi · Resistentsus mikroobi vastupanuvõime antibiootikumile või muule kemmilisele ainele. 1. Vähe vastupidavad mikroobid nt. leetriviirus 2. Keskmise vastupidavusega elavad nädalaid või kuid (nt
tugevaid, organismile kahjulikke talitlushäireid või surma. Mürgi mõju võib olla kiire või aeglane, süsteemne või lokaalne. Kohalik toime ilmneb kehaosal, millel on olnud kontakt kemikaaliga. Üldine toime ilmneb siis, kuii kemikaal on imendunud ja levinud alguspunktist teistesse kehaosadesse. · Doos- aine kordselt manustatud hulk( tavaliselt mõõdetakse doosi mg/kg). · Toksilisus- aine toksilisus väljendamiseks on loodus LD. LD- teatud protsendi katseloomade surma põhjustav aine kogus (LD 50 põhjustab 50% katseloomade surma). Toksilisust mõjutavad tegurid: kontsentratsioon (aine hulgast sõltub tema efekt ravimina); ekspositsiooniaeg (lühi/pikaajaline); manustamise viis (kopsude, naha, suus kaudu). · IARC klassifikatsioon- Rahvusvaheline Vähiuurimiskeskus. · Bioakumulatsioon- nähtus, kus organismi kogunenud toksilised ained suurema
Fluoriidid ilmuvad õhku vulkaanilise tegevuse tagajarjel, sealt vihmaga pinnavette. Leostub vette ka kivimitest. F- sisaldus jõgedes 0,01-0,3 mg/l, teistes siseveekogudes 0,02-1,0 mg/l, merevees 1,4-1,5 mg/l. Eestis joogiks tarvitatava põhjavee maks. lubatav F sisaldus 1,5 mg/l, optimaalne on 0,7-1,2 mg/l. Kui joogivees on F alla 0,5 mg/l, on soodustatud hambakaaries, F-l profülaktiline toime kuni konts.ni 1,5 mg/l, kõrgematel ilmneb F-ühendite toksilisus. Lääne- ja Kesk-Eestis on põhjavett, milles 5-6 mg/l. Hiinas põhjavees kohati kuni 10 mg/l fluoriide. F ja fluoriidide akuutne toksilisus: paikne äge söövitav toime, gaasiline F kahjustab juba väikestes kogustes kopsu, südant, nahka ning silmi, H2F2 ärritab silmi, nahka ja kopse. Vigastused võivad olla eluohlikud, juba 5 mg NaF suu kaudu surmav. Fluoriidide krooniline toksilisus. Pikemaajaline tarbimine konts. 2 mg/l võib põhjustada hammaste fluoroosi
1. Mis on.....? (ühe lausega) · Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) · Adaptatsioon on organismised kohanemie keskkonnaga · Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm. · Akuutne toksilisus on äge mürgilisus · Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) · Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond.
Aspiriin ja astma ägenemine 10% astmaatikutest on aspiriin-tundlikud (või indometatsiin-tundlikud) Sageli kaasub vasomotoorne riniit, ninapolüübid Sümptomid tekivad kuni 24 h peale aspiriini tarvitamist Aspiriin-astma ei ole tõeline allergia, nahatestid negatiivsed Aspiriin blokeerib COX, aga mitte lipoksügenaasi kopsudes hakatakse tootma ülehulgas leukotrieene Leukotrieen C4 bronhospasm Vältida aspiriini, kaaluda aspiriini vahetamist koksiibi vastu Aspiriini toksilisus Täiskasvanutel tinnitus, kuulmislangus Lastel kesknärvisüsteemi kõrvaltoimed Terapeutilises annuses hüperventilatsioon, respiratoorne alkaloos Toksilises annuses tekib hingamiskeskuse depressioon ja respiratoorne atsidoos + neerude kompensatsioonivõme vähenemine metaboolne atsidoos Abinõud Maoloputus, aktiivsüsi Uriini alkaliseerimine, forsseeritud diurees, hemodialüüs Spetsiifiline antidoot puudub Aspiriini toksilisus Aspiriini
väljaviimiseks) BIOAKUMULATSIOONprotsess, mille käigus toimub aine kogunemine organismi või selle osadesse aja jooksulabsorptsioonekskretsioon BIOKONTSENTRATSIOONerilinebioakumulatsiooniprotsess, mille tulemusel ainekontsentratsioonorganismison kõrgemkuiselleainekontsentratsioonorganismiümbritsevasõhusvõiveesabsorp tsioon ekskretsioon ADITIIVSUS (1+1=2) Kui saasteainete segu komponendid omavad sarnast toimemehhanismi nii, et segu summaarne toksilisus on võrdne üksikkomponentide toksilisusega. Kõige levinum kemikaalide segude toimemehhanism.Näide: närviimpulsside ülekande aktiveerimise kaudu toimivate fosfororgaaniliste insektitsiidide toime liitub nende koos toimimisel SÜNERGISM (1+12)koos mõjuvad, Kui saasteainete segu komponendid omavad ennustatust suuremat mõju. Eriti ohtlik toimemehhanism, kuna on etteennustamatu ning madalam, kui aditiivsust eeldades ennustada
Agrotehniliste ja klimaatiliste tegurite mõju rukkijahu küpsetusomadustele Rukis Rukis on arvatavasti pärit VäikeAasiast. Eestis tunti rukist juba 4000 aastat tagasi nisupõldude umbrohuna. Praegu annab umbes pool rukkitoodangust Venemaa. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte. Rukis Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja on ka külmakindel. Seetõttu sobib see hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Kooritud rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult ja jahvatatuna helvesteks või jahuks. Tangained rukkist Rukkitang saadakse rukkitera koorimise ja lihvimise teel. Rukkihelbed valmistatakse lihvitud rukkiteradest, mis on kuumtöödeldud, jahutatud ja valtsitud õhukesteks helvesteks. Rukkijahu enamasti jahvatatakse peeneks kogu tera. Rukkijahu Kuni 11 % valku, 7577 % süsivesikuid, 12 % rasva. Sisaldab mineraalained: kaalium, magneesium, f...
Seega on looded mingil moel ka looduslikud protsessid, mitte ainult antropogeensed. · Suurenenud biomass, mis võib omakorda põhjustada suuremat hapnikutarvet ning seega hapnikupuudust piiratud vees. `merejärvedes' ja Läänemeres. · Muudatused liigilises koosseisus alates ränivetikatest kuni flagellaatideni, kui N:Si suhe suureneb Põhjamere, Saksamaa rannikualadel. 4 · Toksilisus näiteks dinoflagellaat Gyrodinium aureolum põhjustas kalade suremise 1980 aastal Loch Fyne's; mõned dinoflagellaadid pole seotud eutrofeerumisega. Eutrofeerumise mõju Läänemerele: · suurenenud primaarproduktsioon · sagenenud vee õitsengud · suurenenud klorofülli a sisaldus · suurenenud orgaanilise aine sadenemine põhja · suurenenud makrobentose biomass ülalpool halokliini · sagenenud ja tugevnenud hapnikupuudus põhjakihtides
o Abiootilised faktorid: eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. o Adaptsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga o Aeroobne hingamine- hapniku hingamine o Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses. o Krooniline toksilisus- puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid on suhteliselt madalad ning efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. o Autotroofne organism- (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud). o Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. o Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed nin...
1. Abiootilised faktorid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast anorgaanilisest maailmast (eluta loodusest). Tähtsamad abiootilised tegurid on valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH, raskmetalliühendid, radioaktiivne kiirgus jt. 2. Adaptatsioon – organismide kohandumine elukeskkonnaga elusas looduses 3. Aeroobne hingamine – hingamine keskkonnas, kus on hapnikku 4. Akuutne toksilisus – äge mürgistus, kus tegu suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul tagajärgi (muutusi või surma) 5. Autotroofne organism - sünteesib ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest, nt rohelised taimed 6. Biogeotsönoos –looduslik kompleks, millesse kuuluvad biotsönoos ja eluta keskkond selle elupaigas. (Biotsönoos e elukeskkond) 7. Biootiline kooslus – organismidest ja nende suhteist koosnev kooslus 8
ÖKOLOOGIA KT KÜSIMUSED 1. Mis on…..? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid - eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon - kohandamine, kohandumine, kohastumine või kohanemine või nende tulemus. 3. Aeroobne hingamine - hapnikuhingamine 4. Akuutne toksilisus - tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, põhjustavad lühikese aja jooksul organimis muutusi. 5. Autotroofne organism – isetoituv organism 6. Biogeotsönoos - elukooslus ning selle ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - organismidest ja nende suhteist olenev kooslus. 8. Bioloogiline liik – Kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsioon. 9. Biosfäär - Suurim bioloogiline süsteem, sisaldab kõiki Maa elusorganisme. 10. Bioota - elustik 11
Vasteliina Gümnaasium HALOGEENIÜHENDID Koostas: 11 klass 1. Sissejuhatus ja nimetused Halogeeniühendid on orgaanilised ühendid, milles süsiniku aatom(id) on seotud ühe või mitme halogeeni (Br, Cl, F, I) aatomiga. · Nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisele. Asendusrühmadeks on siin aga halogeeni aatomid. Nimetused on vastavalt fluoro, kloro, bromo, ja jodo. Nimetamisel pannakse halogeeniaatomid omavahel tähestikulisse järjekorda. Näiteks: CH2 -- CH2 | | (1bromo2kloroetaan). Cl Br 2. Ahelaja asendiisomeerid · Ahelaisomeerid erinevad üksteisest süsinikahela ehituse poolest (asendusrühmade asukoht jääb samaks). · Asendiisomeerid erinevad üksteisest asendusrühma (näiteks halogeeni aatomi) paigutuse poolest. 3. Halogeeniühendite omadused ja struktuur ·...
Kloriidid: HgCl2, Hg2Cl2 Bromiidid: HgBr2, Hg2Br2 Jodiidid: HgI2, Hg2I2 Hüdriidid: HgH2 Oksiidid: HgO, Hg2O Sulfiidid: HgS Seleniidid: HgSe Telluriidid: HgTe Tähtsus ja kasutamine Elavhõbedat kasutatakse kehatemperatuuri mõõtmiseks termomeetrites ja õhurõhu mõõtmiseks,hambaravis (hambaplommide koostises). Elavhõbeda rakendusi piirab oluliselt tema aurude toksilisus Teadusajaloos on elavhõbe seotud paljude avastustega. Seda ainet kasutati varem igasuguste mõõtmistega seotud suurustes: näiteks õhurõhku mõõdeti elavhõbeda sammastes ( seda kasutatakse isegi veel tänapäeval ), ka elektritakistusühikuna on elavhõbe hästi tuntud Bioloogiline toime Elavhõbeda ohtlikkus ja toime inimesele sõltub suuresti sellest, millise ühendina ta inimorganismi sattub, kuidas inimene on selle ainega kokku puutunud ja kui kaua kokkupuude on kestnud
17. Millised on sagedasemad antiarütmikumide põhjustatud kõrvaltoimed? Kinidiin – iiveldus, oksendamine, diarröa, segadusseisund, hüpotensioon. Lidokaiin – bradükardia, hüpotensioon, krambid, hägune nägemine. BB – bradükardia, hüpotensioon. Ca-kanalite blokaatorid – bradükardia, hüpotensioon, iiveldus, oksendamine * Kõik arütmiavastased ravimid võivad ise arütmiat esile kutsuda! 18. Amiodarooni kõrvaltoimed. Pulmonaalne toksilisus – kõige ohtlikum. Düspnoe, kuiv köha, kopsufibroos, pulmonaalne kollaps. * Maksakahjustus * Kilpnäärme funktsiooni häired * Seedetrakti kõrvaltoimed: iiveldus, oksendamine, maitsetundlikkuse häired, kõhukinnisus (ravi alguses) * Fototoksilisus – tõsine! Vältida UV kiirgusega kokkupuudet, nahavärvi muutused.
Põhikasutusala tuumareaktorite konstruktsioonmaterjal (reguleervarraste katted, torud jm.) Kasutatakse ka keemiatööstuses, reaktiivmootorites, meditsiinis(tehisliigesed, proteesid). Sulamit Zr + Nb kasutatakse kõrgrõhu-naatriumlampides ja ülijuhtivate magnetite mähistena. Zr väikegi lisand teistele metallidele( nt terasele) suurendab järsult nende püsivust korrosiooni suhtes. 7. BIOTOIME Tsirkooniumil pole teada bioloogilist rolli ja selle ühenditel on madal toksilisus. Inimkeha sisaldab keskmiselt ainult 1 mg tsirkooniumi, ja päevadoos on umbes 50 mg päevas. Tsirkooniumi sisaldus inimveres on madalam kui 10 osa miljardi kohta. 70% taimedest pole tuvastatud tsirkooniumisisaldust ja neid, kellel on, on vähem kui 5 osa miljardi kohta. Lühiajaline kokkupuude tsirkooniumi pulbriga võib tekitada ärritust, aga arsti juurde tuleks pöörduda ainult siis , kui on kokkupuude silmaga. KOKKUVÕTE 8
(Euroopa raviamet) Katsetulemustest ilmneb aga, et lakvinimood võib olla kantserogeenne. Lakvinimood oli rottidel teratogeenne, põhjustades emasloomadel hüpospaadiaid. Nende väärarengute tekkeks oli kõige tundlikum rottidel tiinuse 18.21. päev. Varasem kokkupuude ravimiga või ravimi kasutamine imetamise ajal seda liiki väärarengut ei põhjustanud. (Euroopa raviamet) Loomkatsetes täheldatud toimeaine lakvinimood üldine toksilisusprofiil (üldine toksilisus, kantserogeensus ja reproduktiivtoksilisus) on ebasoodne ning ei saa välistada võimalikku kantserogeensusriski inimorganismis. Tootja vastulause- ,,Lakvinimood indutseeris emastel rottidel vähesel määral suuõõne- ja emakakasvajate ning isastel rottidel kilpnäärmekasvajate esinemist. Kantserogeensuse leiud on aga liigispetsiifilised ega tähenda suuremat kantserogeensusriski inimestel." (Euroopa raviamet)
Preventable - ennustatav Non-preventable - ennustamatu 2. Ravimviga ehk medication error. Mis võib põhjustada ravimvigade teket? Millal on medicational error adverse drug event? Ravimviga - ravimi kasutamise käigus tekkinud välditavad juhtumid, mis põhjustavad ravimi ebakorrektset kasutamist või kahju patsiendile Määramisel, tellimisel, märgistamisel, ettevalmistamisel, väljastamisel, transpordil, nõustamisel, jälgimisel jne. tekkinud vead. 3. Ravimi toksilisus on mõnes mõttes suhteline. Millal võib ravim olla toksiline terapeutilistel annustel (mõni näide)? Ravimi toksilisus ravimi otsene toime. Kõrgete dooside kasutamisel. Võib olla suhteline 4. Millised ravimpreparaadis sisalduvad ained võivad põhjustada kõrvaltoimeid? 5. Ravimite kõrvaltoimete tüübid. Tabel! A ja B tüüpi kõrvaltoimed- kuidas neid saab ja kas saab vältida? A tüüpi - vältimiseks peab ravimeid tundma, olema ettevaatlik kitsa terapeutilise
1. Mis on.....? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur sademed) 2. Adaptatsioon on organismi kohanemine keskkonnaga 3. Aeroobne hingamine on hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" vorm, mis nõuab hapnikku 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses 5. Autotroofne organism (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud) 6. Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja seda ümbritsev eluta väliskeskkond 7. Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise
Katseliselt suukaudse manustamise järgselt väljus enamik toksiinist roojaga ning vereplasmast toksiini ei leitud. Süsteemse manustamise järel kumuleerus kudedesse alla 1% manustatust. 2.6 Patuliin Patuliini produtseerivad perekondade Penicillum, Aspergillus ja Byssochlamis seened, tegu on tsüklilise gammalaktooniga. Patuliini kasutatakse antibiootikumina nii meditsiinis kui veterinaarias G(-), G(+) mikroobide ja mõnede ainuraksete kasvu pidurdamiseks, kuid toksilisus piirab tema kasutamist. Toksiin võib vatsavedelikus neutraliseeruda, kui seal sisaldub tioolrühma omavaid ühendeid, mis patoliini molekuli kovalentsete sidemete varal seovad. Seondunud patuliin ei ole vatsa mikrofloorale toksiline, samuti on muutunud imendumisjärgsed toimeomadused rakkudesse ja kiirenenud lagunemisaeg. Seondumata patuliin väikse veeslahustuva molekulina imendub ja lammutub organismis kiiresti, eritub uriiniga, hüdrofoobsetes rakustruktuurides ei kumuleeru. 2
mille juures saak väheneb enam kui 10% võrra. Kuid kahjuliku pliikontsentratsiooni määr on erinevatele kultuuridele erinev. Ka on ta erinevatel muldadel erinev, sest mulla pliisisaldus sõltub tema sisaldusest lähtekivimis, mullatekkeprotsesside iseloomust ja inimtegevusest. Tingituna sellest võibki kirjanduses kohata kahjuliku pliikontsentratsiooni väga erinevaid määrasid. 7 Et plii liiast tingitud toksilisus taimedele sõltub paljudest teguritest, on raske määrata taimedele kahjulikult mõjuva pliisisalduse taset mullas, kuid enamasti varieerub see 100 ja 500 mg/kg vahel. Pliisisalduse lubatud piirkontsentratsioonid (LPK) taimedes on määratud taimekasvu seisukohalt. Sel juhul näitab LPK taimes sellist pliisisaldust, millest suurema sisalduse puhul pidurdub taime kasv. Orienteeruvaks pliisisalduse toksilisuse alampiiriks kaera- ja ristikutaimedes loetakse 50 mg/kg kuivaines.
Kukkumised UPPUMINE TEGUTSEMINE UPPUMISE KORRAL: Päästmisel tuleb uppujale läheneda tagant poolt, hoidudes tema haardest. Veest välja toodud kannatanu pannakse kaldale lamama. Suuõõs tuleb puhastada võõrkehadest. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi ei ole tunda, tuleb koheselt alustada elustamist. Hingamise taastudes tuleb kannatanult märjad riided ära võtta ja asetada ta küliliasendis kuivale riidele ning katta soojalt kiirabi saabumiseni. Keemilised ohutegurid: 1. Toksilisus 2. Tule-ja plahvatusoht Töötajad peavad tõsise ja ähvardava õnnetusohu korral võtma tarvitusele abinõud vastavalt oma teadmistele ja kättesaadavatele tehnilistele vahenditele võimalike tagajärgede vältimiseks ka sellisel juhul, kui vahetu ülemusega ei ole võimalik kohe ühendust saada. Tõsise ja vältimatu ohu korral peavad töötajad töökohalt lahkuma kiirelt ja ohutult. Tõsise ja vältimatu ohu korral oma töökohalt või ohtlikult alalt omavoliliselt lahkunud
Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO Referaat Madis Kokkuta 12.c Tallinn 2009 Mis asi on geenitehnoloogia kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geneetilise muundamise tehnoloogia on suurepärane teadusliku uurimistöö vahend, kuid ta on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laiendamine, ristamisest j...
· Paljud fermenteeritud toidud omavad unikaalse aroomi , maitset ja teksuuri Olulised osad toiduainete käärimises · Baseerub süsivesikute ja nende derivaatide oksüdeerimisel, · Lõpp-produktid on happed, alkohol ja süsinikdioksiidid · Paljudes fermenteerimisprotsessides kasutatakse piimhappebakterid. · Piimhappebakterite käärimise lõpp-produktid omavad mitte ainult head säilivust, vaid ka omapärast maitset, tekstuuri ja aroomi. · Toidu toksilisus võiks ka alaneda fermentatsiooni abil , Nagu marineeritud ingveri tootmisel (GARI) Piimhappebakterite metaboolne aktiivsus · Mesofiilid · Võivad kasvada 4.0-4.5 pH juures, · Tüved vajavad kasvamiseks aminohappeid ja B vitamiini. · Kõik piimhappebakterid toodavad piimhappet heksoosidest. Energiat nad saavad substraadi tasemel fosforüülimise kaudu · Piimhappe L(+) või D(-) . · Näiteks Lb
KORDAMINE VIIRUSEVASTASED RAVIAINED 1. Kuidas on võimalik viirusinfektsiooni nakatuda ja millise elundkonna rakke kõige sagedamini viirused nakatavad? Inhalatsiooni teel; viiruste sattumisel seedetrakti; putukahammustuste tagajärjel; seksuaalkontakti teel; katkise naha ja limaskestade kaudu; raseduse ja rinnaga toitmise teel. Kõige sagedamini nakatavad viirused hingamiselundkonna rakke. 2. Kirjelda üleüldiselt viiruse ehitust. Kõige tähtsamaks komponendiks ja kõikgi omaduste määrajaks on genoom, milleks on DNA või RNA molekulid. Genoomi kaitseb tihe ja tugev kapsel – kapsiid. Mõnedel viirustel on lisaks kapsiidile ka seda kattev ümbris. 3. Millest sõltub viiruse organismi rakkude nakatamise võime? Kas viirused on võimelised nakatama kõiki organismi rakke? Viirused tungivad peremeesorganismi raku sisse seostudes nende pinnal olevate retseptoritega (lokalisatsioon ja retseptorid määravad nakatumise). Antikehad kaitseva...
Värvuseta vedelik millel on iseloomulik lõhn. Mürgine ja väga tuleohtlik. Kuna dikloroetaani ohtlikkus avaldub tema sattumisel pinnasesse ja sügavamale maapinda, tuleb selle vältimisele dikloroetaani ladustamisel eriliselt tõsist tähelepanu pöörata. Kuulub püsivate orgaaniliste ainete hulka ja võib kanduda kaugele. Atmosfääris laguneb dikloroetaan 30300 päeva jooksul teisteks kemikaalideks, eeskätt CO2 ja HCl (viimane on hapestumist ja udu tekitav ühend). Toksilisus avaldub välispidiselt, ta on naha kaudu kergesti absorbeeruv aine, ärritab silmi, nina, hingamisteid, võib kahjustada kopsu ja avaldab kantserogeenset toimet. Kasutatakse lahustina aga ka taimekaitsevahendina. Halotaan CF3CHBrCl. Värvuseta 50,2 oC juures keev omapärase lõhnaga vedelik. Halotaan ei põle ega moodusta õhuga plahvatavaid segusid. Kasutatakse inhalatsiooninarkoosis. Halotaan toimib anesteesias nagu eeter aga puudub erutusstaadium ning kirurgiline anesteesia
mõjuks. See on tingitud eeskätt sellest, et plii on füsioloogiliselt inertne element. Ka omavad taimed inaktiveerivat süsteemi, mis takistab pliiühendite juurtest maapealsetesse osadesse edasiliikumist. Ainult rikkalik pliisisaldus mullas või mulda viidud suured pliikogused mõjuvad taimede kasvule pärssivalt ja viivad pliisisalduse taimedes sellisele tasemele, et see nende toidu või söödana kasutamisel kahjustab inim- või loomorganismide tervist. Et plii liiast tingitud toksilisus taimedele sõltub paljudest teguritest, on raske määrata taimedele kahjulikult mõjuva pliisisalduse taset mullas, kuid enamasti varieerub see 100 ja 500 mg/kg vahel. Linnades on õhu peamiseks saastajaks autotransport. Autode heitgaasi kahjulikkuse peamiseks põhjuseks on see, et põlemisprotsess kestab auto silindris ainult sekundi murdosa vältel ja heitgaaside sekka satub palju mürgiseid lõpuni oksüdeerimata aineid. Bensiini
Biogeensed amiinid- bioaktiivsed ained, mis viivad läbi aminohape karboksüülrühma metabolismi, mille toimel tekivad aminohapetest vastavad amiinid. Nimetus Eelühend Funktsioon Etanoolamiin, koliin ja 1)Ser karboksüülimine 1,2)Fosfolipiidide süntees betaiin 2) Etanoolamiini 2) Letsitiini komponent metüülimine 2) Atsetüülkoliini süntees 3) Koliini oksüdeerimine 3) Metüülrühmade doonor Kreatiin, fosfokreatiin, Skeletilihastes ja (CK) isoensüümne kreatiniin ning kreatiniini südamelihastes markerensüüm süntaas Histamiin Histidiini dekarboksüülimine Lokaalne signaalmolekul nuumrakkudes ja basofiilides Maohappe se...
• Näiteks: • ravimi manustamine või doos ei vasta määratule; • ravimi ettevalmistusel tehtud vead; • ravimi manustamine patsiendile, kellel on teadaolev allerg • Vastutavad nii professionaalsed meditsiinitöötajad kui ka patsiendid ise. Millal on medicational error adverse drug event? Nt peab saama 1000mg valuvaigisti, andsin 500mg. Ei ole pt kahjulik, ei juhtu midagi Ekslik paracetamoli üleannustamine Sarnane ravimi nimetus 3. Ravimi toksilisus on mõnes mõttes suhteline. Millal võib ravim olla toksiline terapeutilistel annustel (mõni näide)? Ravim võib olla õiges annuses toksiline+ kui maksapuudulikkus, neerupuudulikkus Maksapuudulikkuse tõttu paracetamoli annus õiges annuses aga põhjustab kõrvaltoime (üledoosi) 4. Millised ravimpreparaadis sisalduvad ained võivad põhjustada kõrvaltoimeid? Abiained, toimeained, saasteained 5. Ravimite kõrvaltoimete tüübid. A ja B tüüpi kõrvaltoimed- kas saab vältida?
orgaanilisi ühendeid. 22. Kliimaks- ehk lõppkooslus (ka püsikooslus) on ökoloogias ökosüsteemi koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. 23. Kommensialism- organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele- kommensaalile, kuid kasutu ning kahjutu teisele. 24. Saprofaag- heterotroofi alaliik, mis sööb surnud orgaanilist ainet. 25. Krooniline toksilisus, kestev mürgisus- selle puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline (või kesta kuid või aastaid), kuid doosid on suhteliselt madalad ning nähtavad efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. 26. Litosfäär- maakoor paksusega kuni ca 35 km (süvameres kohati kuni 6 km). 27. LD50- surmav doos. 28. Magnetosfäär- maalähedane ala, mille füüsikalised omaduse on määratud Maa
Seedetrakti funktsioone mõjutavad ravimid • Maosekretsiooni suurendavad ained • Maonõret asendavad ained • Maosekretsiooni pärssivad ained • Maomahla happesust neutraliseerivad ained • Maolimaskesta kaitsvad ained • Söögiisu pärssivad ained • Sapisekretsiooni mõjustavad ained - sapi teket soodustavad ained - sapivoolust soodustavad ained - sapikive lahustuvad ained • Pankrease sekretsiooni mõjustavad ained • Maomotoorikat mõjustavad ained - soolemotoorikat pärssivad ained - soolemotoorikat soodustavad ained 1. Maosekretsiooni mõjustavad ravimid. Atsetüülkoliini, gastriini ja histamiini toime parietaalrakkudesse ja HCl sekretsiooni suurendamise mehhanismid. • Reflektoorse toimega sekretsiooni soodustavad ained – kasutatakse peamiselt söögiisu parandamiseks (mõruained) • Otsese toimega ained – kasututakse diagnostiliseks otstarbeks (nt...
täita ainult vedelas olekus. Seotroopsete agensside tunnusnumbrid algavad 400st (anaseotroopsed segud R407C jt). 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 26 Külmutusagensside tähistus R407C R32 R125 R134a 25% 52% 23% R407C 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 27 Külmutusagensside keskkonnaohtlikkus Toksilisus ja tuleoht on kaks peamist omadust, mida kasutatakse külmutusagensside ohutusklassi määramiseks. Toksilisus · Klass A külmutusagensid, mille puhul ei ole täheldatud toksilisust kontsentratsioonil alla 400 ppm ruumalaühiku kohta; · Klass B külmutusagensid, mille puhul on täheldatud toksilisust kontsentratsioonil alla 400 ppm ruumalaühiku kohta. Tuleohtlikkus · Klass 1 külmutusagensid, mis ei näita tuleohtlikkust testimisel õhus
· Eritugevus · Võime summutada ja taluda lööki (raudteeliiprid) · Head akustilised omadused Negatiivsed omadused: · Puidurikete esinemine oksad, lõhed, mõlgud, mädanikud... · Tundlikkus vee toimele pundumine, kuivamiskahanemine · Omaduste ebaühtlus antiisotroopne materjal (füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades) · Bioloogiline ebaühtlus seenkahjurid · Süttivus · Valgustunlikkus (eriti lehis) · Toksilisus peentolm on kantserogeenne, vähki tekitav Puitmaterjalid ja tooted jagatakse ümarmaterjalideks (palgid), saematerjalideks ja pooltoodeteks, hööveldatud profiiltoodeteks, põranda- ja katusematerjalideks ning laudsepatoodeteks. Puidust tehakse akna raame, voodreid, põranda katteid (parkett), karkasse, piirdeaedu ning liiste.
märgatavalt vähendada tuumajäätmete hoiustamiseks kuluvat perioodi. Selline reaktor suudaks teha sama juba kogunenud jäätmetega - selle pärast öeldaksegi, et parim viis tuumajäätmete hoiustamiseks on ajutiselt ja maa peal. Tulevikus võib jäätmetest saada kütus. Tuumajäätmed moodustvad reaktoreid omavates riikidest kõikidest tööstuslikest toksilistest ainetest vähem kui 1%. Paljusid teisi ained tuleb samuti hoida keskkonnast eraldatuna, kuni nende toksilisus väheneb või kaob. Keskonnamõjud - õhusaaste Tuumajaamadest juttu tehes on viimasel ajal üha sagedasemaks muutunud väide nagu tuumaelekter oleks keskkonnasõbralik elektri tootmise viis. Tuumareaktori tegevusega otseselt kasvuhoonegaase ei teki - hiiglaslikest korstendest tõuseb taeva poole ainult veeaur. See vesi on pärit kuskilt tuumajaama jahutussüsteemist ning mürgine ega radioaktiivne see ei ole. Selle tõttu on mitmed keskkonnakaitsjad
nõrgemate hapete sooladega. Vt. happe tugevuse kasv õpik lk 21 o KH füüsikalised omadused Füüsikalised omadused on määratud nende molekulide võimega moodustada tugevaid vesiniksidemeid. Sel põhjusel on KHd võrdlemisi kõrge keemistemperatuuriga vedelad või tahked ained. Väikese süsiniku aatomite arvuga happed on veest tihedamad. Süsinikahela pikenedes tihedus kahaneb ning happed on veest ,,kergemad". Samas suunas väheneb ka lahustuvus vees. KHte toksilisus on eelkõige seotud nende happelisusega. o Asendamata KHd Metaanhape ehk sipelghape on terava lõhna, ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud tarvitavad seda kahjuritõrjeks. Nõgesekõrvetus ja sipelgahammustus. Metaanhappe eripäraks on see, et ta ilmutab ka aldehüüdide omadusi (nt on hea redutseerija). Etaanhape ehk äädikhape (anioon: atsetaat) pole üldse mürgine. Veiniäädikas (veini
manustamisekohas aitab säilitada lokaalanesteetikumi kontsentratsiooni selles kohas pikemat aega. Näiteks lidokaiiniga manustamisel – kestab lidokaiini toime kauem f. Lokaalne hemostaas. Kapillaarse verejooksu peatamiseks: hamba eemaldamine, silmakirurgia jm. g. Vasopressoorne toime. Vererõhu säilitamiseks kirurgiliste protseduuride käigus, anafülaktilise shoki korral. 12. Sümpatomimeetikumide toksilisus? a. Üledoseerimisel põhjustavad A ja NA arteriaalse rõhu ohtiku tõusu, samuti südame rütmihäired kuni ventrikulaarse fibrillatsioonini. b. Hirm, ärevus (mõjutatud on aju, vereringe, ainevahetus). c. Vastavalt ilmnenud tunnustele saab neid leevendada α või β blokaatoritega. d. Hüpertüreoidism, ravi türoidhormoonidega, halogeenitud süsivesinikke sisaldavad anesteetikumid ja tiobarbituraadid tekitavad
nimetatakse sarnast protsessi transformatsiooniks). Viiruste abil DNA üle kandmist nimetatakse transduktsiooniks. Keemilised meetodid tekitatakse DNA-reagent kompleks: · Kaltsiumfosfaat tekitatakse kaltsiumfosfaat-DNA sade, mis lisatakse rakkudele, avastati 1973, hea odav, probleemiks efektiivsus. · katioonsed polümeerid (PEI-polüetüleenimiin, DEAE dekstraan) - soodustavad DNA seostumist membraaniga ja endotsütoosi, puuduseks toksilisus. · dendrimeerid suured hargnevad polümeerid, mis seovad DNA-d. · liposoomid ja katioonsed lipiidid (näit. Lipofectamine) fuseeruvad membraaniga, suhteliselt efektiivne, vähe toksiline, probleemiks hind. Füüsikalised meetodid. · elektroporatsioon rakule tehakse elektrisokk, mille tulemusel tekivad membraani väikesed avad ja DNA siseneb rakku. Tapab osa rakke maha. · sono-poratsioon ultraheliga
inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. · Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. · Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime (keemiline aktiivsus, toksilisus, plahvatusoht-isesüttivus, korrosiivsus jms) tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid jms. · Olmejäätmed on koduses majapidamises ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid.[1] ÜLEVAADE TÖÖKESKKONNAST JA TINGIMUSTEST [2]
Geneetiliselt muundatud organismid referaat Tallinn 2009 Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geneetilise muundamise tehnoloogia on suurepärane teadusliku uurimistöö vahend, kuid ta on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laiendamine, ristamisest järgmine samm, kuid tehniliselt on see täiesti ebakorrektne lähenemine. Kui uue taime loomiseks kasutatakse geneetilist muundamist, toob see endaga kaasa tuhandeid muutu...
kui sulatada. * pehme pehme, suure pikenemisega, väheste jäävate def-ga. * elastne pehmed, elastsed, def taanduvad kiiresti. Püsivus elastsed, löökkoormusi taluvad pragunemata, paljukordseid painutusi, tug väh temp tõustes ja väh-s, om parandat lisandite lisamisega. Koostis ja valm polümeer + täiteaine + plastifikaator + stabilisaator + pigment. Puudused suur voolavus, suur temp pais koef, madal kuumakindlus, põlev, väike kõvadus, toksilisus, vananevus. Muud om soojaisol om on head gaas ja vahtplastidel. Soojamahtuvus. Temp pais koef. Löögikindlus. Optilised om. Vananevus sood UV kiired ja niiskus. Veeaurupüsivus on suur. Liigitus kasutusala järgi: Klaasplastid (klaastekstoliit jne.), Puitplastid (puitkiud, puitlaast jne plaadid), Paberplastid (akustil ja viimistlusplaadid), Tekstiiltäitega plastid (tekstoliit), Mull ja gaas plastid (poroloon),
Geneetiliselt muundatud organismid Referaat Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Kuidas GMO-sid luuakse? GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri a...
koorma peale on tõstukil ja koormal uus ühine raskuskese. Laotõstuk säilitab stabiilsuse siis, kui koorma raskuskese ja tõstuki raskuskese on veotelje ja tagarataste telje vahel. Kahe telje vaheline ala tähistab stabiilsusala. Bensiinimootoriga tõstukeid kasutatakse üldjuhul töötamisel välitingimustes. Võrreldes diiselmootoriga tõstukitega on eelisteks madalam ostuhind, puuduseks aga väiksem ressurss ja heitgaaside suurem toksilisus. Gaasiga töötavaid sisepõlemismootoriga tõstukeid on võimalik kasutada nii väljas kui ka sisetingimustes, puudusteks on aga tülikam ja aeganõudvam tankimine ning eritingimuste loomine gaasiballoonide tagavara hoidmiseks. Valmistatakse ka gaasi-bensiinimootoriga tõstukeid, mis on suhteliselt universaalsed. Elektritõstukite eelisteks on väiksem pöörderuum, peaaegu olematu müratase, suur töökindlus ja madalad hoolduskulud
raske vorm, mis tekib pikaajalisel alkoholiga liialdamisel. Kliiniliste uuringute hinnangul põevad diagnoositud alkohoolikutest 25-66% ka alkohoolset neuropaatiat. Esmaseks kaebuseks on tavaliselt valu (koos kõrvetava tundega või ilma), mis haarab käed-jalad. Eksperdid usuvad, et alatoitumus (alkohoolikud tihtipeale “unustavad” süüa), tiamiini (B1 vitamiini) puudus, tarbitud alkoholi enda otsene toksilisus ja perekonnas varasemalt esinenud alkoholism suurendavad neuropaatia tekkimise riski. B1 vitamiin, mis mängib suurt rolli perifeerse närvisüsteemi heaolus, on alkohoolikute organismis defitsiidis, sest etanool takistab selle vitamiini imendumist. Lisaks punktides 1-5 toodud sümptomitele on perifeerse neuropaatia tunnusteks veel lihasspasmid, kihelustunne, uriinipidamatus, impotentsus, kõhukinnisus, oksendamine, kuumatalumatus. (Promises, 2016) 2.3
Eksotoksiinid e. enterotoksiinid - toimivad sooleepiteeli rakkudele, põhjustades häireid vee ja elektrolüütide liikumises, millega kaasneb vedeliku hüpersekretsioon soolevalendikku. Kestev diarröa põhjustab eksikoosi (veetustumist) . Eristatakse kaht liiki toksiine: 1) termolabiilne LT toksiin. Sarnaneb Vibrio cholerae toksiiniga ( proteiin, M=100 tuh. daltonit). LT toksilisus on suur, põhjustades ägedat kõhulahtisust. 2) termostabiilne toksiin ST on väiksema molekulmassiga proteiin (polüpeptiid) M ca 2 tuh. Võrreldes LT-ga on väiksema toksilisusega. 13)Kolibakterioosi immunoprofülaktika Kolienteriitide korral vasikatel peab lõpetama piima jootmise, vastasel korral kõhulahtisus süveneb
Väliskeskkonnaga seotud organite muutus toimub tavaliselt idioadaptsiooni (idio = ise) teel: näiteks loomade värvimuutus oleneb keskkonnast, milles nad elavad; üksikult kasvanud või metsas kasvanud kuuse kuju on seotud konkreetsete elutingimustega. 3. Aeroobne hingamine hapniku juuresolekult toimuv bioloogiline protsess, mille käigus redutseeritakse orgaanilised ühendid ning hingamise käigus eraldub vaba energia, mis salvestatakse ATP-na . 4. Akuutne toksilisus - äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism isetoituv organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine. (rohelised klorofülli sisaldavad taimed,
• suhteliselt madal termiline püsivus (kuumakindlus), tavaliselt vahemikus 60…200 0C, erandlikult 300…350 0C • suhteliselt madal tugevus vahelduval koormamisel • suhteliselt kiire vananemine s.o madal pikaealisus. Valguse, temperatuuri ja gaaside mõjul materjalide omadused halvenevad; materjal vana kui tugevus või elastsus on vähenenud 15…30% • põlevus (peaaegu kõik plastid lagunevad 300…400 0C juures) • toksilisus võib avalduda valmistamise käigus kui ka tootes ning põletamisel. 13. EPSi põhilised kasutuskohad? Kõige enam levinud mullpolüstüreen EPS (expanded polystyrene). Värvus valge. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest. Kasutatakse vormitud tooteid: plaate jms. Vormis paisutatud EPS tihedus 10-35kg/m3, survetugevus suureneb koos tihedusega. λ=0,035… 0,040W/mK. Kasutuspiirkond +70…+1000C. 13
Esimesed 1. Abiootilised faktorid on on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. (Nt: temperatuur, sademed) 2. Adaptatsioon on organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, et see tagaks paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. 3. Aeroobne hingamine on hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess. (Hingamise ehk "biooksüdatiooni käigus energia vabanemise" erivorm) 4. Akuutne toksilisus on äge mürgilisus, mis põhjustab lühikese aja (maksimaalselt 24- 48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism on organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad) 6
Vesiniksidemete moodustumise tõttu molekulide vahele võivad karboksüülhapped ühineda omavahel dimeerideks (kahekaupa paarideks) ja nii isegi moodustada ahelaid. Vesiniksidemete tekke tõttu on karboksüülhapete sulamis- ja keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. Väikese süsiniku aatomite arvuga karboksüülhapped on veest tihedamad, kuid süsinikuahela pikenedes väheneb nende tihedus ja lahustuvus vees ja nad muutuvad veest kergemaks. Karboksüülhapete toksilisus on seotud nende happelisusega. Nimelt vees mittelahustuvad karboksüülhapped ei saa organismi sattununa oma happelisust ilmutada, kuna nad ei saa vees dissotseeruda ioonideks. Sel põhjusel on need ka ohutumad. Mõned karboksüülhapped on aga väga mürgised, kuna võivad organismis muutuda toksilisteks aineteks. Näiteks kõik halogenokarboksüülhapped on mürgised ja umbes 0,5 grammi fluroetaanhapet võib osutuda täiskasvanud inimesele surmavaks.
Mis on gmo? Geenitehnoloogia - kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Milleks? Biotehnoloogia firmad lubavad, et GM-kultuuride abil vähendatakse põllumajanduses kasutatavate mürkide kogust, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. Praktikas ei ole kumbki esimesest kahest lubadusest pikemas perspektiivis paika pidanud, samuti on äärmiselt küsitav, et GMO-de kasutuselevõtt võib aidata toita ära planeedi kasvavat...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
