PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJANDUSARVESTUS Kätlin Muru Internetikohvik Äriplaan Juhendaja: Ille Kukk Pärnu 2009 Sisukord Lk. 1. Noorte internetikohviku äriplaan 3 2.1 Turg 4 2.2 SWOT analüüs 5 2.3 Tulevikuplaanid 6 2.4 Majanduskeskkond 7 2.5 Tootmisprotsess 8 2.6 Tootmistegevus 8 2.7 Internetikohviku sisseseade 9 2.8 Projekti maksumus ja finantseerimise allikad 12 2.9 Teenuse kvaliteet ...
Tartu Kutsehariduskeskus Eestis tegutsevate kaubanduskettide iseloomustus Referaat Koostaja:Klaarika Leppik 2008 Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 ETK lk 4-7 Põlva Tarbjate Ühistu lk 8-10 Selver lk 11-14 Comarket lk 15 Rimi ja säästumarket lk 16 Prisma Peremarket lk 17-20 Maxima lk 21-22 Ektoni hulgikaubandus lk 23 Õiglase kaubanduse ajalugu lk 24 Kokkuvõtte lk 25 Kasutatud kirjandus lk 26 2 Kuigi Eesti majanduskasv on viimase 5-6 aasta jooksul olnud väga kiire, on Eesti Lääne-Euroopaga võrreldes siiski umbes poole vaesem. Eesti elanike sissetulek on umbes pool Lääne-Euroopa keskmisest, kuigi majanduskasv viima...
Pühapäeval 9.00-18.00 ; Toidumaailm 9.00-19.00. Firma Struktuur(vt. Lisa 1) Personali arv ja ametikohad Kopli Õpperestoran Õpperestoranis oli umbes 28 inimest personalis ning koosnes enamasti praktikantidest. Nendeks 2 müüjat, umb. 9 kokka(kokade hulka kuulusid ka mõned toitlustusteenindust õppivad noorukid), umb. 11 teenindajat(iga restorani laua kohta oli üks teenindaja) ja 2 nõudepesijat. Samuti kuulusid personali hulka 2 juhendajat, lisaks toitlustuse juhataja ja osakonnajuhataja. 2.3. Kaupluse asukoht, ümbrus, viidad, juurdepääs transpordiga, parkimisvõimalused Kopli Õpperestoran Tartu kutsehariduskeskuse Kopli 1 B-korpuses asub Õpperestoran. Restorani ümbrus on korralik. Restoran asub kesklinnast autoga sõites umbes 10-15 minuti tee kaugusel. Kooli asukoht ei ole eriti hea autodega või ühistranspordiga liiklemiseks, sest tänavad on kooli ümbruses üsnagi kitsad
Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid
Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid
näidendeid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09 KÕ Nastasja Musienko PERSONALI JUHTIMISEPRAKTIKA aruanne Praktikajuhendaja: Heve Kirikal Mõdriku 12.12.12 Sissejuhatus. Minu personalijuhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, töökorraldusliku dokumentatsiooni kirjeldusega ja pakutavate teenustega, ettevõttes kasutatava tarkvaraga, töökeskkonna ja selle ohutusega ning dokumendihalduse ja asjaajamise korraldusega. Lugeja saab teada, millist rolli mängib ettevõttes per...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä09KÕ Nastasja Musienko STRATEEGILISE JUHTIMISE PRAKTIKA aruanne õppejõud: Ain Suurkaev Mõdriku 2012 SISUKORD Sissejuhatus. Minu strateegilise juhtimise praktika aruanne kajastab kogutud uusi teadmisi ning ettevõtte tutvustust olles Treegeri Kohviku OÜ praktikant. Praktika käigus pean tutvuma kõikide valdkondadega, mis on seotud selle ettevõttega. Praktikaaruandega tahan välja tuua olulise osa nii juhtimises kui ka väljakujunenud juhtimise strateegiates,millist rolli see mängib,millised on eesmärgid ja ülesanded. Järgnevas praktikaaruandes saab lugeja tutvuda praktikaettevõtte üldiseloomustusega, põhitegevusega, organisatsiooni struktuuriga, koosseisuga, strateegilise dokumentatsiooni kirje...
Lisaks pakub Sugar kõigile võimalust liituda family listiga, läbi mille saadetakse registreerunutele värskeim info klubi-kavade, kontsertide, sooduspakkumiste jms osas. Liikmetele pakutakse ka erisoodustusi ning üllatusi. Listi liikmete vahel loositakse iganädalaselt välja klubipasse ning korra kuus ka privileege pakkuv klubikaart. (Sugarclub) Ööklubi Sugar pakub nii eri- kui ka tavaürituste raames võimaluse broneerida klubiruumide tasandeid ja osasid. Soovi korral saab tellida ka toitlustuse Terrass and Lounge Sugarist. Sugar arvestab ka klientide erisoovide ning vajadustega. Pakutakse ka võimalust reserveerida laudu, et pidu oleks soovi korral privaatsem. Erinevad laudkonnad mahutavad 4-10 inimest. Reserveerimiseks on vaja osta lauale 1 liiter klubi joogimenüüs leiduvat kanget alkoholi, millele klubi lisab omaltpoolt tasuta pikendusjoogid. Ruume saab rentida ka erinevate privaatürituste tarbeks. Klubis on võimalik pidada sünnipäevi, firma- jaa
- kohvikusisene reklaam, millel on lisaks ruumikujunduse funktsioon; - ettevõtte reklaam telefonikataloogis "Info+", igas ettevõttes on telefoniraamat; - ümberkaudsetes firmades reklaam, näiteks teadete tahvel. Kui ettevõtte käive suureneb, plaanitakse astuda Kaubandus-Tööstuskoja liikmeks ka teha ettevõttele reklaami läbi selle. 10. TURU, MAJANDUSHARU, KONKURENTSI ANALÜÜS 10.1. Konkurentsi analüüs Kuna ettevõte on määratlenud oma tegevusala toitlustuse ja meelelahutusega, siis ettevõtte konkurendid tegutsevad samal ärimaastikul. Pärnu linna iseloomustab suhteliselt tihe toitlustusettevõtete võrk, kus kõik omas nisis püüavad endale meelitada linna nappi klientuuri. Tegutsevate ettevõtete kõrval peab ettevõte arvestama ka peagi turule tulevate samasugust teenust pakkuvate ettevõtetega. Tihedas konkurentsis on eelis neil ettevõtetel, kes suudavad teenuste kõrval müüa ka
käskjalateenuse ja muu asjaajamisega. 731 – posti ja kullerteenuse korraldamine; 732 – paljundamine ja heli ning video salvestamine. 740 - teenused ruumide kasutamisel – kolimine, väiketööd (kardinate, piltide jm riputamine, mööbli remont), sisekujundus (sh sildid ja viidad). 741 – kolimisteenused; 742 – mööbli ja muu sisseseade remont; 743 –hoone siltide ja reklaami korraldamine; 744 – pisiremonditööd ruumides kasutaja vajadustest tulenevalt. 750 - toitlustuse korraldamine – iga tüüpi toitlustuse korraldamine kinnistu kasutajale. 751 – statsionaarse söögikoha loomine; 752 – catering- teenus; 753 – toitlustus-ja joogiautomaatide töökorras hoidmine. 760 - avarii-dispetšerteenistus – keskse teenistuse olemasolu kinnisvaraobjekti kasutajatel ilmnevate probleemide lahendamiseks (murekontor – helpdesk) ja hoones ilmnevate avariide ning rikete kõrvaldamiseks. 761 - dispetšerteenistus; 762 – teadete edastamine;
leida ümbruskonnas "kimbutavad" kitsaskohad seotud ümbruskonna teeninduskultuuri ja inimeste külalislahkuse ning teenindusvalmidusega seotud kitsaskohad leida teisi kitsaskohti seotud riigi ja kohaliku turismipoliitikaga, transpordikorraldusega jne 27. Tagasidesüsteem turismiettevõtetes Tagasisidesüsteemid majutuses, toitlustuses ja reisibüroodes on kasutusel. Need võivad olla küsimustikud paberkandjal, internetis. Majutuses ja toitlustuse antakse tavaliselt lahkumisel täitmiseks paberkandjal küsitlus. Reisiettevõtted saadavad enamasti kliendi emailile. Kliendiandmebaas (broneerimisinfo, külastusinfo, eriandmed, kaebused , kiitused). Registreerimiskaardid Müügiaruanded Ankeetküsitlus Suuline küsitlus Intervjuu Fookusrühme intervjuu Vaatlus Kaebused, kiitused Proovi ehk kontroll külastused
seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on
selliseid uuendusi läbi viima veel valmis. Tervisekaitse seisukoht on selles küsimuses hetkel kindlasti tõrjuv. Sama peab vist tõdema öiste lasteaia rühmade kohta. Soovijaid ilmselt oleks, kuid kas me oleme sellisteks muutusteks ka valmis? Ilmselt katse-eksituse meetodil võiks mõni selline rühm moodustada suuremate linnade juures, siis oleks ka selged selle plussid ja miinused (mis ikka ilmnevad töö käigus) ning lapsevanemate tagasiside antud võimluse kautamisest. Väga meeldis toitlustuse lahendus. Tänapäeval on paljudel tekkinud oma kindlad maitsed ja toitumisharjumised ja kui toitu saab valida, siis on see küll väga teretulnud projekt. Ka WC poti lahendus on hea, laps õpib harjuma sellega, mis tal kodus juba olemas on. Kuigi seal võib juhtuda igasuguseid apsakaid, siis eesmärk on väga selge – õppida hakkama saama suure potiga. Olen ise olnud mitte lasteaias käiv laps, meil kodus oligi suur pott – ja hakkama lihtsalt pidi saama.
3. Laiendame sotsiaalprobleemide leevendamiseks ning õpivõimaluste loomiseks õpilaskodude võrku nii üld- kui keskhariduse tasemel. 4. Loome kõigile lastele kooliküpsuse saavutamiseks soodsad tingimused kas lasteaias või kooli juures eelklassis. 5. Toetame lastevanematele (hooldajaile) korraldatavaid kasvatusalaseid koolitusi, nõustamist ja tugisüsteemi laste võimalike õpiraskuste vältimiseks. 6. Tagame lasteaedades ja algkooli astmes tasuta õppevara, toitlustuse ning koolitranspordi, põhikoolide õpilastele aga tasuta õppematerjalid ja koolitoidu. 7. Tagame professionaalse terviseõpetuse põhikooli teises ja kolmandas astmes, loome tugi- ja raviprogramme sõltlastele. Haridusnõudluse ja hariduse arengu süsteem 1. Käivitame haridus- ja kooliuuringute riikliku programmi. Arendame välja kooliuuringutega tegeleva institutsiooni, kus järjepidevalt tegeletakse õppekavade arenduse, õppemetoodika,
Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti. Kui polnud pillimehi, siis mängiti ringmängulaule või lauldi niisama. Varasematel aegadel kuulus jaanitule juurde maadlemine, jõukatsumine, köievedu ja muud tavad, mida praegugi ametliku jaanitule korraldajad organiseerivad. Tule ääres maitsti pühadetoitu ja joodi jaaniõlut või kalja. Praegused linnajaanituled oma laialdase toitlustuse, õllemüügi, kontsertite ja tantsumuusikaga sarnanevad kunagistele küla- ja mõisajaanituledega. Kära- ja rahvarohkete pidude kõrval on aga alati süüdatud tuli oma kodumaja juures, kuhu kogunes pere, palgalised ja linnasugulased. Tänapäeval teevad oma elamises, kamina või tuleaseme juures, veekogu kaldal või kenal aasal ühistuld sagedasti sõbrad või sõpruskonnad. Laulmine on jaanitulest lahutamatu, nii et perekonna või sõpruskonna lõkke ääreski lauldakse ja mängitakse, kuid
58. Majutusettevõtte külaliste segmentimine? Hotellikülastajaid jagatakse rühmadesse väga erinevate tunnuste abil. Nt, päritolumaa, reiisikorralduse, reisieesmärgi, viibimiskestuse, külastus eesmärgi jne järgi. Päritolumaa järgi jagunevad külastajad sise- ja väliskülastajateks, jaotatakse veel riigiti. Reisikorralduse järgi individuaalreisijad ja rühmareisijad puhkuseosakute omanikud. Individuaalreisijad kujundavad sageli ise oma paketti, korraldavad majutuse, toitlustuse, teenused ning määravad ajakava. Valivad reisisihiks igal aastal eri piirkonna. Suhtleb otse hotelliga, neile tuleb tutvustada teenuseid, pakette, pakkuda vajadusel allahindlust, neile tuleb läheneda personaalselt, kasutades erialaseid teadmisi ja müügioskusi. Ka puhkuse osakute omanikud individuaalreisijad, kuid puhkuse osaku olemusest tulenevalt puhkavad nende omanikud aastaid ühes ja samas kohas.
Kui seni oli eestlasel neisse riikidesse tööle minnes vaja taotleda tööluba, siis enam selliseid kitsendavaid piiranguid pole. Teatud formaalsusi tuleb aga teise riiki elama ja tööle asudes siiski täita, näiteks elukoht registreerida. Prantsusmaa avas oma tööjõuturu osaliselt, eelkõige avatakse tööjõuturg nende majandusharude puhul, kus valitseb suurem tööjõupuudus. Alates 1. maist on avatud tööjõuturg ehituse ja avalike tööde, hotellinduse, toitlustuse ja restoranide, põllumajanduse, mehaanika ja metallitööde, tööstuse, kaubanduse ja müügi ning puhastustööde alal. Prantsusmaale tööle minevad eestlased hakkavad saama võrdväärset palka prantslastega, samuti kehtib neile samasugune sotsiaalkindlustussüsteem. Prantsuse suursaatkonna teatel seatakse sisse ka lihtsustatud töölubade süsteem, mis võimaldab tööandjatel värvata lihtsustatud korras töölisi ELi kaheksast uuest liikmesriigist. Taani tõrjub nn
6) teede ja tänavate sulgemise maks; 7) mootorsõidukimaks; 8) loomapidamismaks; 9) lõbustusmaks; 10) parkimistasu. § 8. Müügimaks (1) Müügimaksu maksavad valla või linna territooriumil kauplemis või teenindusluba omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Müügimaksu maksab tegevuskohajärgselt kaupleja kaubandustegevuse seaduse mõistes, kes on registreeritud majandustegevuse registris ja tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas. (2) Müügimaksuga maksustatakse maksumaksja poolt valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügihinnas. Kaupade ja teenuste müügihind käesoleva seaduse tähenduses on käibemaksuseaduses sätestatud maksustatava käibe maksustatav väärtus ilma müügimaksuta . (3) Müügimaksu määra kehtestab volikogu, kuid mitte rohkem kui 1% käesoleva paragrahvi 2
KODANIKUÕPETUS III KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Kodanikuõpetus kutseõppeasutuste III kursusele Maht: 1 AP (40 t) Sihtrühm: kutseõppeasutuste III kursuse õpilased Kursuse eesmärk: Tähtsamate rahvusvaheliste institutsioonide ja nende eesmärkide tundmine, Euroopa Liidu (EL) kohta ülevaate saamine: miks Euroopa Ühendused loodi ja kuidas on toimunud laienemisprotsess; EL-i olulisemate lepingute tundmine; millised on EL-i tähtsamad institutsioonid; kuidas kujuneb EL eelarve; kuidas mõjutab Eestit Euroopa Liidu liikmestaatus; anda teadmised õigustest, mis kaasnesid EL-i kodanikuks saamisega, eriti tööjõu vabast liikumisest; ühtse turu funktsioneerimispõhimõtete mõistmine, põhjendatud seisukoha kujunemine EL-i kohta Kursuse sisu Tähtsamad rahvusvahelised koostööorganisatsioonid, demokraatiat kindlustavad konventsioonid. Euroopa Liidu kronoloogia ja integratsioon. Lääne tsivilisatsioon ja Euroopa Liidule aluseks olevad väärtused. Eu...
Alljärgnevalt hinnatakse täiendkoolituste maksumust sotsiaalministeeriumi arvates kõige tõenäolisemalt rakenduva süsteemi puhul, kus täiendkoolitusi korraldab TAI (vt tabel 6). Analüüsi aluseks on sotsiaalministeeriumist saadud andmed, mis tuginevad TAI koostatud nägemusel lastekaitsetöötajate täiendkoolituste süsteemi kohta. Koolituse tulemusena saavutab lastekaitsetöötaja teatava pädevuse. Koolitustega kaasnevatest kuludest on arvestatud majanduskulude (ruumide rendikulu, toitlustuse ja õppematerjalide maksumuse) ning personalikuludega. Koolituste kulusid on korrigeeritud inflatsiooniga. Koolitused viiakse läbi gruppides, mille suurus on 16–25 inimest. Analüüsi sisendandmetes on lastekaitsetöötajatele ette nähtud 228 punkti väärtuses aineid. Kuna sotsiaalministeeriumi andmete kohaselt on täiendkoolituse mahuks 260 tundi, siis on maksumuse arvutamisel lähtutud konservatiivsest
1. Turunduse olemus: Turundus ehk marketing sai oma nime turu järgi, kus vanasti toimusid kauba vahetused raha või teiste toodete vastu linna keskel oleval turuplatsil. Turundus tähendab firma juhtimist turust lähtuvalt. Hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turunduskanalite valikut, hinnapoliitikat, reklaami, müüki ennast jpm. Ajalooliselt on levinumad kolm turundustõlgendust: · Turundus kui kaubandustegevuse organiseerimine · Turundus kui kaupade realiseerimise organisatsiooniliste, tehniliste ja kommertsfunktsioonide süsteem · Turundus kui tootmise juhtimise turukonseptsioon Turunduse 5 põhialust · Kõige tähtsam on tarbijakesksus; · Tarbijad ei osta toodet, vaid probleemilahendust; · Turundus on liialt oluline jätmaks see üksnes turundusosakonna mureks; · Turud on heterogeensed; · Turud ja tarbijad on pidevas muut...
o 2003 kohalduvad TmkS seadus, 2007 otsuse kättetoimetamisel Halduskohtumenetluse seadus (tööinspektsiooni juures, kuid siiski erapooletud ega puutu kokku järelvalvega) o 2% töövaildustes toimub kohtus, RK aastas 2-4 lahendit aastas - TVK-d lahendavad umbes 2700 töövaidlusasja aastas - enamus vaidlusi toimub ehituse, kaubanduse, transpordi, majutuse ja toitlustuse valdkonnas - TVK-sse pöördutakse pärast töösuhte lõppemist - ca 90% avaldustest esitab töötaja, 10% - tööandja - töötaja peamised nõuded: töötasu, puhkusetasu, ülesütlemishüvitis, ülesütlemise tühisuse tuvastamine o 90% saamata jäänud tasu - tööandja peamised nõuded: ülesütlemise tühisuse tuvastamine (TLS § 91 lg 2), kahjuhüvitis (1 kuu palga ulatuses), töötaja lahkumisega seotud hüvitised
Sõja ajal olid hävinud mitmed tööstusettevõtted, paljud aga evakueeriti Venemaale. Samal ajal sai alguse terav kütteainete kriis ja üha süvenev puudus kõikvõimalikest tööstuskaupadest. Põllumajanduses tekitas meeste mobiliseerimine j ahobuste rekvireerimine tööjõupuuduse, millest tulenevalt põllupind ja saagikus vähenes. Vähenes oluliselt ka kariloomade arv. Saksa okupatsiooni ajal need probleemid süvenesid. Vabadussõja puhkemisel valitses kõige tõsisem kriis toitlustuse alal. Nt teraviljatoodang jäi vajadusele alla kolmandiku, lihatoodang poole võrra vajalikust. Linnades kehtestati kaardisüsteemid, anti normide kaupa süüa. Keelati ka teatud toiduainete väljavedu, jm piirangud, nt vorsti ja juustu valmistamine keelati. Olukord stabiliseerus veebruaris, mil tulid tervaviljalaevad Inglismaalt. Ülimalt viletsas seisus oli riigi rahanduslik olukord. Eestil polnud olnud kunagi iseseisvat rahanduspoliitikat vms. Rahandus ja pangandus kogeused olid pm olematud
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ SIRJE REKKOR ANNE KERSNA ANNE ROOSIPÕLD MAIRE MERITS TOITLUSTUSE ALUSED KOHANDANUD: ANA KONTOR 2013 1 SISUKORD 1. Toitlustusettevõtete ja teenuste liigid 4 Toitlustusettevõtete tüübid ja äriideed 4 Kiirtoiduettevõtted 6 Kohvikud 8
kohaliku maksuga. Kohalikud maksud on: müügimaks; paadimaks; reklaamimaks; teede ja tänavate sulgemise maks; mootorsõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusmaks; parkimistasu. Müügimaksu maksavad valla või linna territooriumil kauplemis- või teenindusluba omavad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud. Müügimaksu maksab tegevuskohajärgselt kaupleja kaubandustegevuse seaduse mõistes, kes on registreeritud majandustegevuse registris ja tegutseb jaekaubanduse, toitlustuse või teeninduse valdkonnas. Müügimaksuga maksustatakse 1 maksumaksja poolt valla või linna territooriumil müüdud kaupade ja teenuste maksumus müügihinnas. Kaupade ja teenuste müügihind KoMS-i tähenduses on käibemaksuseaduses sätestatud maksustatava käibe maksustatav väärtus ilma müügimaksuta.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
