käija, et kõigil oleks võimalus siin kool lõpetada . Siin on meil kõik võimalused , trennid ja huviringi. Paljud peaksid siis linnas kooli käima ja osale oleks see lihtsal üks pikk ja väsitav bussisõit. Gümnaasiumi sulgemine ei ole hea ! `` Sander süld : "No laste vanematel, kelle lapsed soovivad keskkooli osas õppida, tuleb rahakotti tugevalt kergendada. Kuna lastel, kes linna õppima lähevad, peab olema kindel koht elamiseks, toitlustus, seega kulutused tuleksid väga suured. Plus veel see, et hulk lapsi on järelvalveta, ning kes teab, mis ärevust suurlinna tuled neis tekitavad ?" 8. klassi Sten, kelle tulevikku see otsus oluliselt mõjutab, leidis asjas ainult negatiivsust : ,,Kõige mõtlematum tegu üldse. Tahetakse mingit bussi Leisi ja linna vahel liikuma panna, mis oleks kokku kallim kui gümnaasiumi ülal hoidmine. Ise pean üldse linna elama minema pärast üheksandat."
9 2.1.Toodete – teenuste/sihtgruppide maatriks ja selle analüüs Sihtgrupp Pered Juhukliendi Ärituristid Grupid Välisturisti Pakutavad d d teenused Majutus xxxx xxx xxxxx xxxxx xxx Toitlustus xxxxx xxxx xxxxx xxxxx xxxx Konverents x x xxxxx xxxx x Saun xxxx xx xxxx xxxxx xxxx Teenuste nõutavus: xxxxx- väga nõutav xxxx- sageli nõutav xxx- keskmiselt nõutav xx- harva nõutav x- väga harva nõutav Kõige rohkem kasutavad teenuseid grupid ja ärituristid
.......................8 5.3. Kalandus.........................................................................................8 - 9 5.4. Tööstusharud........................................................................................9 5.5. Metsandus............................................................................................9 6. Teenindus ( haridus, tervisehoid, transport, kommunaalteenused )..............9 -10 7. Turism ( kaubandus, toitlustus, majutus )...................................................10 - 11 Kokkuvõte................................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.................................................................................................12 Lisad........................................................................................................................13
Nädala kommentaar EESTI: Uuring: EKRE toetus kasvas, IRL vajus viimaseks, Keskerakond endiselt populaarseim Skandaal Keskerakonna esimehe Edgar Savisaare ümber ei kahandanud märkimisväärselt erakonna toetust, selgus Rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest. Kui homme toimuksid riigikogu valimised, annaks Keskerakonnale oma hääle 27 protsenti valijatest, mida on küll 2 protsendipunkti vähem kui skandaali eelselt tehtud küsitluses septembris, ent endiselt piisavalt, et jätkata populaarseima erakonnana, vahendab ERR Uudised. Populaarsuselt teisel kohal on Reformierakond 19 protsendi suuruse toetusega, mida on samuti kaks protsendipunkti vähem kui kuu aja eest. Kolmandal-neljandal kohal on võrdse 14-protsendise toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vabaerakond. Suurima tõusu tegi septembrikuuga võrreldes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus, nim...
TOIDUAINETE TOITEVÄÄRTUS NING TERVISLIKKUSE SEOS NENDE KOOSTISEGA Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Toiteväärtus ehk toidu energeetiline väärtus 4 Valgud 5 Lipiidid 6 Süsivesikud 7 Vitamiinid 8 Mineraalained 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Toiduained on tooted, mida inimene kasutab toiduks ning on võimeline seedima. Toiduained on taimsed või loomsed saadused. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ning samuti energeetilistel eesmärkidel. Toitained on süsivesikud, lipiidid, vesi, valgud, vi...
4. Õppeülesanne: Õppija juhis: Tööta läbi 4. teemakonspekt Leia konspekti abil vastused kordamisküsimustele Loe juhtum ja vasta küsimustele Kordamisküsimused: 1. Millest algab ettevõtte toote / teenuse väljatöötamine? Toote / teenuse väljatöötamine algab ettevõtte äriideest. (MIKS?) Asetades end valitud sihtrühma (KELLELE?) seisukohale, vastab asjatundlik ettevõtja juba äriideed sõnastades küsimustele: milline toode/teenus (MIDA?) rahuldab minu kliendisühmade vajadusi ja soove? kuidas ma toodan ja toote/teenuse kliendini viin (KUIDAS?) , kuidas ettevõte toimib? 2. Majutus- ja toitlustusettevõtte toode on kombineeritud toode. Millistest osadest see koosneb, too näiteid. koosneb esemelisest ja immateriaalsest osast ning keskkonnast. Esemeline osa: Hoone ehituslik kvaliteet ja arhitektuur ja interjöör Majutustingimused toa suurus, varustus toidud ja jo...
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga 1049 1276 varustamine Veevarustus, kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 718 926 Ehitus 748 901 Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja 667 831 mootorrataste remont Veondus ja laevandus 677 910 Majutus ja toitlustus 453 617 Info ja side 1131 1507 Finants- ja kindlustustegevus 1113 1465 Kinnisvaraalane tegevus 528 776 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 900 1060 Haldus- ja abitegevused 636 856
Inimesed võiksidki olla huvitatud loodusest, sellega tutvumisest ja tema poolt kaasnevatest üllatustest, niisamuti kuidas olukordades kohaneda sealhulgas raskete kui ka kergetega. Marsruudi kirjeldus ja pikkus (päeva kaupa, kaardimaterjal oluline) 1.päev Kanuumatk algusega Jõõprest Pärnu lahe suunas mööda Andru jõge. Pikkus 15 km. Võimalikud katkestamiskohad/puhkekoha umbes poole maa peal pikem peatumine. Sõit Tõstamaa mõisa, kus toimub majutus, toitlustus, giidi ekskursioon. 2.päev Kanuumatk kinnisel veekogul Erimistu järvel. Pikkus 15 km. Vahepeatusega Erimstu järve ääres olevas puhkealas, kus on võimalik grillida ja parvel saunatada. Ööbimine Tõhela 3.päev Kanuumatk algusega Tõhela järve lüüsidest mööda Paadrema jõge Paastalu puhkekeskuseni. Pikkus 15 km. Võimalikud puhkepaigad poole maa peal. Söök puhkekeskuses. Matka lõpp. Matka logistika: transpordivahendid mida veel kasutatakse (algus ja lõpp-punkt)
Tartu kutsehariduskeskus Majandus- ja toitlustus osakond Eesti Vabariigi sünnipäeva õhtusöök neljale Iseseisev töö Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................lk.3 Laua kate..............................................................................................................................lk.4 Kalkulatsiooni kaardid...
, siis selgita, et viid läbi Muud juhised koolitööna vaatlust ja palu luba vaatlus lõpuni viia. Kasuta vaatlusandmete töötlemisel näidist. Koosta oma Vaatlusandmete töötlemine vaatlustulemuste alusel kokkuvõte ja joonis. TÖÖTAJA AJAKASUTUS Asutus/ettevõte Ristikheina Kohvik OÜ Allüksus Tegevusvaldkond Toitlustus ettevõte Ametikoht Nädalapäev Esmaspäev Kuupäev 10.04.207 Algus Lõpp Efektiivne Vaba aeg Potents. töö vaba aeg 13.00 13.02 x 13.02 13.10 x 13.10 13.12 x 13.12 13.15 x 13.15 13.21 x 13.21 13.23 x 13.23 13.25 x 13.25 13.28 x 13.28 13.32 x 13.32 13
SISSEJUHATUS Heaven OÜ on keskmisest suurem organisatsioon, kus töötab keskmiselt 100 inimest. Antud töös analüüsime terve organisatsiooni tegevusvaldkonda ja juhtimis struktuuri. Töös püüame välja tuua võimalikult täpse informatsiooni antud ettevõtte kohta. Organisatsiooni suurus ja valdkond Ettevõtte tegevusvaldkonnaks on toitlustus, mille alla kuulub neli restorani Budah Garden, Traverno Linquini, Siilika & Kolmnurk ja Gojochi. Igas restoranis töötab keskmiselt 25 inimest, kes töötavad kahes vahetuses. Tööülesanded jagunevad: teenindus, kokandus, majahaldus, puhastusteenus, serviisi hooldus, turundus, juhatus, meelelahutus programmi koostamine, klientide suunamine restorani. Ettevõtte ostab sisse jägmiseid teenuseid: raamatupidamine, aknapesu, IT-haldus, käsitsi leiva valmistamine, rendikelnerid, rendikokad
Finants- ja kindlustustegevus Veondus ja laondus Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne Muud teenindavad tegevused Info ja side Majutus ja toitlustus Põllu- ja metsamajandus ning kalandus Haldus- ja abitegevused Kunst, meelelahutus, vaba aeg Kunst, meelelahutus, vaba aeg Haldus- ja abitegevused Põllu- ja metsamajandus ning kalandus Majutus ja toitlustus
37. Majutusettevõtte külaliste segmentimine Inimeste jagamine rühmadesse, kindlate tunnuste alusel. Sooline, vanuseline, geograafiline, majaduslikk, tarbimine, ostuharjumused,elustiil. 38. Majutusettevõtte eemärgid Kasumi saamine, omanike poolne eneseteostus, piirkonna majanduse edasiviimine, töökohtade loomine, meeldiva keskkonna pakkumine,pärandi säilitamine, turundus 39. Majutusettevõtte osakonnad Turundus, müük, finans, hoolduspersonali osakond, Majutus, toitlustus, lisateenused. 40. Väljaregistreerimisega seotud toimingud vastuvõtu osakonnas Kliendi hotelli külastus lõpebetab tema väljaregristreerimine ja arveldamine. Hiliste kulutuste jälgimine. Kliendi arvet tuleb pidevalt jälgida, et kõik tema kulutused saaksid tasutud. Loomulikult võib ka otse kliendi käest küsida, tema kulutuste kohta ja siis teha vastavad parandused. Arveldustüübi kindlaksmääramine. Väljaregristreerimine: kontrollitakse kliendile saabunud posti
· (7) Puhkemaja on puhkuseks mõeldud majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutushoone üüritakse välja täies ulatuses. · (8) Külaliskorter on majutusettevõte, mille toiduvalmistamise võimalust pakkuv majutusüksus on korter, mis üüritakse välja täies ulatuses. · (9) Kodumajutus on hommikusööki pakkuv füüsilise isiku valduses olevas talus, majas või korteris paiknev majutusettevõte Toitlustus Toitlustus kujutab endast turismimajanduse olulist osa, ehkki enamus toitlustusettevõtteid ei paku oma teenuseid ainuüksi turistidele. Toitlustusettevõtted on väga erinevad. Toidukohtade liigitus: · - ainult toitlustusega tegelev (söökla) · - ka ajaviiteteenuseid pakkuv · - kombineeritud Toidukoha valik: · asukoht (juurdepääsetavus transpordiga) · kohtade arv ja paigutus · hinnatase · lahtioleku aeg · menüü (eriroad) · miljöö
Teenindus Tänapäeval näitab teenindus riikide arengu taset. See vajab kõrgelt haritud tööjõudu. Teenindussektori hõive kasvab koos riigi arenguga, kui suureneb spetsialiseerumine. Teenindusharud on: haridus, tervisehoid ja sotsiaalkindlustus, riigivalitsemine ja kaitse, side- ja kommunikatsiooniteenused, kommunaalteenused,kaubandus, majutus ja toitlustus, finantsteenused, transport, ehitus, äriteenused, puhke- ja kultuuriteenused, meelelahutustööstus. Nad ei tooda kaupa, aga annavad erinevaid teenuseid. Sõltub väga palju rahakotist. Teenuseid jaotatakse tarbimise seisukohalt kaks. Isikuteenused ja äriteenused. Isikuteenused on kõik need, mille eest tarbija maksab. Näiteks juuksur, maaklerid, finantsnõustajad jne. Äriteenused on need, mida kasutavad firmad ja, mille hind läheb kauba hinna sisse
kõrvaldatakse või vähendatakse, selle esinemise sagedust vastuvõetava tasemini. Korrigeeriv tegevus - on tegevus juhul, kui kritiiliste kontrollpunktide monitooring näitab kontrolli kadumist Monitooring- planeeritud vaatlused ja mõõtmised, et määrata kriitilise kontrollpunkti üle kontrolli olemasolu Jaemüük- toidu käitlemine ja või töötlemine ning toidu hoiustamine müügikohas või tarnimine lõpptarbijale, k.a jaotus terminalid, toitlustus ettevõtted, sööklad, kauplused, jaotuskeskused ja hulgimüügipunktid Toiduainete sensoorne e. organoleptiline hindamine e. degusteerimine Sensoorne analüüs- toote organoleptiliste omaduste uurimine meeleelundite abil Aisting- sensoorsest ärritusest tulenev subjektiivne reaktsioon Assessor- iga sensoorses testis osalev isik Ekspert- isik, kes oma teadmiste või kogemuste baasil on kompetentne andma hinnangut temaga konsulteeritavates valdkondades.
00 175.00 Lisa1 21.00 Piknikukorv 12.06 25 8.70 217.50 Lisa1 12.00-13.00 Vastuvõtt 12.06 25 12.50 312.50 Lisa1 19.00 Kohvipaus 1 13.06 25 2.30 57.50 Lisa1 10.30-11.00 Toitlustus kokku: 1185,00 MEELELAHUTUS JA TRANSPORT Tegevus Kirjeldus Kestvus Maksumus Pärnu kammerkoor Koor pidulikule 3 tundi 129.00 vastuvõtule 11.06 Ansambel Hero Esineb 12.06 3 tundi 224.00 õhtusöögil
KLIENDIINFO STEND!!! Kaupleja – isik või asutus, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Müüja – kaupleja nimel klienti teenindav füüsiline isik või isik, kes müüb kaupa või osutab teenust väljaspool majandus- või kutsetegevust tänava- või turukaubanduse korras. Kaup – müügiks pakutav või müüdav vallasasi. Klient – tarbija tarbijakaitseseaduse tähenduses ja tarbijaks mitteolev isik, kes soovib teha või teeb tehingu kauplejaga. Müügikoht – koht, kus kaupleja vahetult pakub ja müüb kaupa või pakub ja osutab teenust. Hind- kauba või teenuse eest makstav summa Hind peab avalduma kirjalikult ning selgelt ja loetavalt. Kaupleja või teenusepakkuja peab sind kauba või teenuse hinnast teavitama enne ostutehingu sõlmimist. Kui kauba hind kassas ja müügisaalis ei ühti, siis võib klient kaubast kassas enne ostu sooritamist loobuda. ...
Meil on olemas kindlad kliendisuhted Rakvere Lihakombinaadiga, kes kasutaks meie kohvikut meelsasti ärialasteks kohtumisteks. Olulisemaks turulemineku takistuseks on tihe konkurents kuid meie eeliseks on see, et me suudame teenuste kõrval müüa ka koha omapäras keskkonda, kujundust ja imagot ehk lisaväärtust, mis eristab meid konkurentidest. Ettevõtte saab hakkama ka kõrghooaja välisel ajal kuna klente jätkub igal hooajal. Hinnad toitlustus valdkondade turul on nüüdseks stabiliseerunud. Turustamine Turunduse juhtimine hõlmab turundusotsuste analüüsi, planeerimist, rakendamist ja kontrollimist. Need tegevused on suunatud sihtturu vajadustele ja soovide rahuldamisele. Kliente teavitame reklaamitöö korraldamisega. Reklaamikanalites kasutame välireklaami ja kohaliku ajalehte ning sellepärast, et kohalike hulgast võib välja kujuneda regulaarne kliendibaas. Info viiakse kliendini esialgu korra kvartalis.
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJANDUSARVESTUS JA MAKSUNDUS Elis Kruk ALAEALISED TÖÖKESKKONNAS Referaat Juhendaja: Ene Jaakson Pärnu 2011 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Töövalik...........................................................................................................................................4 Alaealistele lubatud tööd...........................................................................................................4 Alaealistele keelatud tööd..........................................................................................................5 Tööleping.......................................................................................................................................
KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM HIINA TOIDUD Referaat Juhendaja : Õp.Tiitson Koostaja : Kristin Parm Tallinn 2012 Sisukord 14. lk. ........................Vastamine õpetaja poolt antud küsimustele 56.lk. ................................................................Retseptid HIINA Hiina köök on üks maailma populaarsemaid. Kuigi pole olemas ühtset hiina kööki ja söömisharjumused on eri provintsides erinevad, kehtivad kogu Hiinas teatud kindlad toiduvalmistamise ja serveerimise põhimõtted, hiina kokakunsti raudreeglid, mis teevad Hiina köögist just selle, mis ta on. Põhinõudeks on lisandite värskus ja naturaalne maitse. Loomuliku maitse säilitamise eesmärgil lõigatakse köögivilii, kalaa ja liha väikesteks tükkideks ning piirdutakse nii lühikese keetmis ja küpsetusajaga kui võimalik. Ka püütakse kõik toi...
Keda see tabab? Ühe ELi uurimuse tulemuste järgi tunnistab 4% töövõimelisest elanikkonnast, et on langenud tööväliste inimeste poolt põhjustatud füüsilise vägivalla ohvriks. Rohkem on kannatanuid, kellele on saanud osaks ähvardused, solvangud ja muud psühholoogilised kallaletungivormid väljaspool töökohta. Riski on enam teenindussektoris, eriti aga tervishoiu, transpordi, jaemüügi, toitlustus, finants ja haridussektoris. Otsekontakt "ostjatega" või klientidega suurendab vägivallariski. ELi riikides osutatakse sageli tervishoiusektorile kui ühele kõige ohustatumale, samuti on suur "riskirühm" jaemüügisektor. Suur risk vägivalla suhtes on järgnevatel kutsealadel: õed ja teised tervishoiutöötajad, taksojuhid, bussijuhid, kliendi kodus remonditöid tegevad töötajad, teenindajad, kassapidajad, turvamehed, käskjalad, politseiametnikud,
arenenud riikidest Kauplused, ateljeed, turismifirmad pakuvad järjest suveniirikioskid jmt täiuslikumaid turismipakette Toitlustus transpordi kiire areng andis tugeva Restoranid, sööklad, Majutus kohvikud, baarid jne Hotellid, motellid, tõuke turismimajanduse arengule kämpingud, kodumajautus jne
1. Konverentsiteenindus, konverentsiruumide korraldamine. Konverentsi heale algusele annab tooni see, kui sekretär võtab külalised vastu tervitades ja heatujuliselt - näidates inimestele oma energiat, lööb nii mõnigi norgus inimene selja sirgu ja läheb kindlama meelega koosolekule. Väga teretulnud on see, kui sekretär teab erinevate maade kombeid ja tervitab vastava maa inimesi nende kommete järgi. See jätab ettevõttest hea mulje ja tõstab selle mainet. Konverentsi kvaliteedi määravad peamiselt kaks tegurit: laitmatult funktsioneeriv tehniline pool ning kindlatest reeglitest lähtuv sisuline ülesehitus. Kui nendele teguritele liituvad veel hea ligipääsetavus konverentsi toimumiskohale, kõrgtasemel toitlustamine ja igakülgne hoolitsemine konverentsikülalise eest, on konverentsi õnnestumine garanteeritud Registreerimine toimub tavaliselt elektroonselt, aga võib ka nn. käsitsi (telefoni teel). Registreerimise ettevalmistamisel tähelepan...
inimesed ja eakad segamini. Mööbel ja kõik eluks vajalik peab olema inimesel endal kaasas. Kohapeal on ainult köögitehnika. Ühises puhketoas saab lugeda raamatuid ja vaadata telekat aga enamus korterites on inimestel endal telekas olemas. Sotsiaalmajas on ka kriisituba kus saab elada kolm ööpäeva. Süüa tuuakse elanikele haiglast esmaspäevast reedeni mis maksab 1,6€ portsjoni kohta, aga kui inimesel on pension alla 300€ siis on toit poole hinnaga. Nädalavahetusel toitlustus puudub. Asutuses töötab 4 töötajat, nende hulgas hooldustöötajad, sotsiaaltöötaja ja tegevusjuhendaja. Sotsiaalasutuse eesmärk pole nende eest kõik ära teha vaid pigem neid aidata, suunata ja õpetada kuidas hakkama saada igapäevaelus. Sellega tegeleb tegevusjuhendaja. Sotsiaalmaja keldrikorrusel on kodutute varjupaik. Kodutute varjupaigas saavad oma öö mööda saata need inimesed, kes mingitel põhjustel on jäänud ilma elukohata.
4. Meeskonnaliige: Marko Mast, Finantsjuht, Kohustused: finantside planeerimine ning nende paigutamine. 2. Taust e. Vajalikkuse põhjendus Probleemiks seisneb puhke- ja kööginurga puudus Eesti Ettevõtlus Kõrgkoolis Mainor, kus oleksid lihtsamad köögiseadmed, sellised nagu mikrolaineahi, külmkapp, veekeedukann ning puhkenurgaks vajalik mööbel: diivan, söögilaud, mõned köögikapid ja toolid. Kuna igal kooli päeval söömine erinevates toitlustus ettevõtetes suundub päris kalliks, siis oleks palju produktiivsem võta toitu kodust kaasa või osta poest valmistoitu ning teha seda soojaks kooli isiklikus kööginurgas. Vajalikkus seisneb selles, et üliõpilastel puudub vajalik viibimisnurk, kus nad saaksid oma sööki süüa ja nautida vaba aega, diivanil puhates. Esialgu see probleem puudutab Tallinna kaugõppe 2
tihti keskmisest tariifist soodsamad. 9. Paindlik turismiklass kellele? Eelised ja puudused. Paindlik turismiklass on mõeldud eelkõige neile, kes vajavad tavaturismiklassist kõrgemat teenindust, kuid ei tohi kasutada äriklassi oma ametisõitudeks(nt ametnikud). Andes reisijale sarnaseid privileege nagu on äriklassis(tavaturimiklassist pandlikumad kuupäevade muutmises ning nime vahetamise tingimused, registreerimine esmajärjekorras, tasuta toitlustus pardal jm), on piletihinnad üldjuhul äriklassi omadest soodsamad. 10. Tulude juhtimine sündmuste ja ürituste kalender. Milleks? Tuleb arvestada erinevate pühade, suurüritustega jne, mis võivad hüppeliselt nõudlust lennuliikluse ja lennupiletite vastu suurendada- jõulud, spordiüritused jne. 11. Miks tsarterlendude turul Ida-Euroopas tihti opereerivad suhtelised vanad õhusõidukid? Lennuettevõtete ja reisikorraldajate vahel pole tavaliselt sellisel juhul
elementidele, koosnedes väga mitmesugustest erinevatest toodetest, teenustest ja viisist, kuidas neid külastajale pakutakse. Turismitoode põhineb puhtal füüsilisel keskkonnal, kohaliku kultuuri ja kogukonna positiivsel esitlemisel ning pakub külastajale midagi unikaalset identiteet, mis eristab konkurentidest. Otsene turismitoode turismitööstuse sektorite ("MATK") pakutav majutus, toitlustus, trantsport, reisiteenused, vaatamisväärsuste ja ürituste külastamine. Kaudne turismitoode muud reisimisega seotud teenused valuutavahetus, infotrükised, fototarbed, kosmeetikatooted jne. TURISMITOOTE ERINEVUS KAUBAST Teenus on teatud vajadustele suunatud tegevus või eelis, mida pakutakse müügiks. Teenustoode Kaup mittemateriaalne materiaalne vahelduv e
Kuressaare Ametikool Toitlustus õppesuund TTP-10 Gristi Adrat REFERAAT Elulugu, Mihkel Raud Juhendaja: Sirje Paakspuu Kuressaare 2012 SISUKORD Elulugu..............................................................................3 Ülevaade loomingust........................................................4 Teose iseloomustused.......................................................4 3 artiklit mis on raamtust tagasi sidemeks tulnud.............5 Kokkuvõtte........................................................................6 Allikad................................................................................7 Mihkel Raud Elulugu Mihkel Raud (sündinud 18. jaanuaril 1969 Tallinnas) ...
hoopis suuremat tähelepanu pöörata välisturgudele suunatud teadmusmahukate ja kõrge tootlikkusega teenuste arendamisele (tarkvara loomine, tervishoiuteenused, loomemajandus, erinevad finantsteenused jne). Ei saa loota, et lihtne teenustemajandus viib Eesti arenenud tööstusriikidele järele. Lahenduseks ei saa olla soov suunata suur osa elanikkonnast pakkuma madala lisandväärtusega teenuseid (hotellindus, toitlustus, kaubandus jne), omamata selle kõrval äärmiselt kõrge tootlikkusega töötlevat tööstust ja välisturgudele orienteeritud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvaid sektoreid. Samal ajal kui arendame välja välisturgudele suunatud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvad majandusharud, peab töötlev tööstus läbima nii struktuuri- kui ka tehnoloogilise muutuse, saavutamaks kõrge tootlikkuse. Loomulikult toimuvad muudatused majanduses pidevalt. Struktuurimuutustele lisaks on veel
esitama kontrolli käigus Saksa tollile täiendavaid dokumente nagu näiteks tööleping; tõendid tööaja kohta, palgaarvestused ja tõendid makstud palga kohta. Üheksas valdkonnas tegutsevad välisettevõtted on kohustatud Saksa tolli töötaja lähetamisest eelnevalt teavitama, need valdkonnad on välja toodud Saksamaa ebaseadusliku töötamise tõkestamise seaduses (Schwarzarbeitsbekämpfungsgesetz) ning nende hulka kuuluvad näiteks ehitus, toitlustus ja majutus, reisijate vedu. VÄLISKAUBANDUS Saksamaa väliskaubandus püsis kaua maailmas teisel kohal USA järel. Viimastel aastatel on sellesse kolmikusse sekkunud Hiina, mille tulemusena on Saksamaa kukkunud väliskaubanduses kolmandale kohale. Samuti on Saksamaa olnud sunnitud loovutama alates 2009. aastast ekspordi maailmameistri tiitli ning on hetkel kolmandal kohal Hiina ning USA järel. Saksamaa majandusei oluline komponent ja kasvumootor on eksport, mis moodustab üle
maad on viimaste aastate jooksu väisanud ligikaudu 10 miljonit turisti. Külastajate hulk muudkui kasvab. Töötuse tase on Horvaatias viimasel ajal järjest vähenenud. Riigi tähtsamad tööstusharud on keemiatööstus, plasttoodete valmistamine, töövahendite ja kütuse tootmine, metalli ümbertöötlus, laevaehitus, elektroonika, paberi-, puidu-, tekstiili- ja toiduainetööstus. Horvaatia majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2016. aastal hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus, tööstus ning avalik haldus, riigikaitse, haridus ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne. Horvaatia majanduspoliitika kahjuks ei toeta horvaate nii palju, kui võiks. Põllumajandustootjad suudavad vaevu rahaliselt oma otsi kokku viia, valitsus ja poliitika toetab põllumehi nii vähe, et aina rohkem panevad väikeettevõtjad oma farmid kinni. Farmerite tööd alahinnatakse ning neile makstakse väga vähe toetust, põhiline, mida saadakse, on Euroopa Liidust tulev toetus
13 · projekti koostamine; · Seminari toimumiskoht; · Vahendite maksumus; · vajaduste ja võimaluste · aeg; · kulud reklaamile. uuring; · tehnika; · koostööpartnerite ja · projektimeeskond rahastajate leidmine; · loengute läbiviijad · majutuskoha otsimine ja · toitlustus. tehnika seadistamine; · lepingute sõlmimine; · vabatahtlike otsimine ja värbamine; · vabatahtlike koolitamine; · seminari läbiviimine. Strateegia sisaldab omavahel seotud eesmärke ning eelpool nimetatud eesmärgid on teostatavad. Loogilise raamsüsteemi maatriksi järgi on kavandatud ka tegevuste, eesmärkide ja väljundite vaheline loogiline seos ning on loodud raamistik projekti edenemise jälgimiseks ja hindamiseks. Projekti keskmeks on seminari korraldamine
Tartu kutsehariduskeskus Toitlustus ja majutusosakond Antoine de Saint-Exupéry Kaili Kilk Tep07 Tartu 2009 1 Sisukord Antoine de Saint-Exupéry.......................................................................................................1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Elulugu....................................................................................................................................4 Looming..............................................................................................................................5 Pildid................................................................................................................................... 6 Kokkuvõte...
Taagepera loss arendab jahiturismi. 5. Barclay de Tolly mauoleum vürtsi ja tema abikaasa balsameeritud surnukehad, Napoleoni vastastes sõdades Vene väejuht. Viljandi maakond 1. Soomaa RP soode ja metsade kaitseks. Eelkõige populaarne kevadiste suurvete ajal. Kuna need on regulaarsed siis kutsutakse seal seda viiendaks aastaajaks. EDEN. 2. Olustvere mõisakompleks mõisamajas tegutseb TIK, võimalus tellida ekskursioone, teha üritusi ja toitlustus, käsitöökojad, ratsutamine. Park on liigirikas ingliste stiilis. Muuseumituba topistega. Olusteveres tegutseb Teenindus- ja Maamajanduskool. 3. Halliste - kihelkond on Sakala üks vanemaid. Praegune kivikirik on mitmeid kordi hävinuid kuid annetuste toetusel alustati 1989.a pühakoja taastamist ja valminud kirik pühitseti 1991.a. jõulude ajal. Halliste kirik on Eesti ilusamaid ja huvitavamaid
VENE KÖÖK Vene köögi ajalugu · Vene kokakunst on lahutamatu osa vene kultuurist ja ajaloost. Esimesed teated vene köögi kohta pärinevad XIXVII sajandi kirjalikest allikatest. Jõgede, järvede ja metsade rohkus aitasid kaasa rohkearvuliste kala, linnu ja seeneroogade ning metsamarjadest toitude tekkimisele. Oma põldudel kasvatasid venelased rukist, kaera, nisu, otra, hirssi, tatart. · Tunti hapnemata ja hapendatud taigna valmistamist. Lihtsast hapendamata taignast tehti karaskeid ja kohupiimakakukesi, hiljem lapsaad, pelmeene, vareenikuid. Rukkijahust küpsetati musta leiba, milleta ei kujuta ette vene söögilauda tänapäevalgi. Pärmiga kergitatud nisutainast küpsetati ümmargusi saiu ja rõngassaiu, plaadipirukaid, täidistega pirukaid, pliine. · Ammustest aegadest on vene köögis kasutatud naerist, kapsast, rõigast, hernest, kurke. Juurvilju söödi toore...
ebaefektiivne. Üldjuhul toodab monopol vähem kui oleks optimaalne, küsides sealjuures kõrgemat hinda. Peamised valdkonnad, kus on võimalik monopoli tekkimine on näiteks elekteri-, gaasi- kui ka vee tööstusharud. 3.3. Monopolistlik konkurents Tänapäeval levinum konkurentsiliik on monopolistlik konkurents. Ehk siis on turul suur hulk tootjaid, kes pakuvad sarnast toodet või teenust, kuid on vähesel määral eristatud. Näiteks juuksurid, toitlustus, ravimid, riietus. Tarbija seisukohalt on toodete mitmekesisus kasulik, sest esineb valikuvõimalus. Tooted on küll sarnased, kuid siiski üksteisest mitte täielikult asendavad (näiteks seebisordid). Ehk siis sisuliselt on tegemist lähedaste asendajate, kuid mitte identsete kaupadega. Toote eristamiseks konkurentidest peavad tootjad lisama tootele omandusi või võimalusi, et eristuda teistest pakutavatest toodetest, mis eeldab innovatsiooni
on midagi puudu. Valisime võrdlevaks riigiks Rootsi. Rootsi on riik Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas, kus valitseb konstitutsiooniline monarhia ja 1995. aastast Rootsi on Euroopa Liidu liige. Rootsi majanduse kõige olulisemad sektorid olid 2015. aastal avalik haldus, riigikaitse, haridus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus, transport, majutus ja toitlustus. Rootsi merenduspoliitika suund on mere- ja rannikualaderessurse kasutamine säästaval viisil selleks, et ökosüsteemi säilitada ja taastada, aga võimaldades samal ajal merega seotud tööstusharudes arendada, kasvada ning tugevdada Rootsi konkurentsivõimet. Toome välja mõned Rootsi merenduspoliitika lähtepunktid. Esiteks, regionaalne koostöö merenduse küsimustes on tugevdatud tänu koostööle Euroopa Liiduga.
TALLINNA TEENINDUSKOOL Regina Klotskova 011PK Fazer Referaat Juhendaja: Eha Martma Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................3 FAZERI VÄÄRTUSED JA LOOME MAITSE ELAMUSED..4 FAZERI TOOTED....................................................5 MINU PERE EELISTUSED.........................................6 RUKKILEIVA AJALUGU..........................................7 LEIVA- JA SAIA TOOTED ERIVAJADUSTEGA INIMESTELE........................................................8 KOKKUVÕTE.......................................................9 SISSEJUHATUS Lühidalt Fazerist Fazer Grupile pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas perefirmana Helsingis oma esimese kohviku. Täna tegutseb kontsern kaheksas riigis, pakkud...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Helen Vaku KM12-PE Referaat Itaalia Rahvusköök juhendaja: AnnelyKallo Tallinn 2012 Helen Vaku Itaalia Rahvusköök SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................3 Rahvusköök............................................................................................................4-5 Itaalia õhtusöök.........................................................................................................6 Retseptid....................................................................................................................7 Tuntumad rahvustoidud...............................................................................................
Prantsusmaa, USA, Hiina, Hispaania, Itaalia, Inglismaa, Türgi hea kliima, kultuur erinevad atraktsioonid (muuseumid, lõbustuspargid, loodusobjektid) kerge ligipääsetavus 14. Loetle põhjusi miks inimesed reisivad? puhkus, tervis ja religioon, äri- ja ametireisid jne. 15. Miks on turism kujunenud oluliseks majandusharuks? Sest ta on seotud paljude teiste majandusharudega nt: transport, majutus, toitlustus, meedia, meelelahutustööstus. Peale otseste tulude on turism riigi majandusele tähtis investeeringute, eksporditulude ja maksude seisukohalt. 16. Too näiteid turismi negatiivsetest ja positiivsetest mõjudest turismipiirkonda? 1) loodusvarade raiskamine ja väär kasutamine 2) looduse mitmekesisuse vähenemine
2. Hotellinduse ajalugu maailmas ja Eestis. 2.1. Hotellinduse ajalugu maailmas Hotellindusel on väga pikk eellugu, mida saab avada mõistete ,,võõrustamine" ja ,,kostitamine" kaudu. Hotellindus on tekkinud ja arenenud ümbritseva keskkonna mõjul. Tema arengulugu on ühtlasi ka kultuuri- ja arhitektuurilugu. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatest, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellinduse pikk arengulugu jaguneb nelja perioodi: Kristuse-eelne ja vanaaeg; Keskaeg; Uusaeg; Teise maailmasõja järgne aeg. Kristuse-eelset aega iseloomustab külalislahkuse ürgvorm tasuta külalislahkus, mis on tingitud ühelt poolt austusest ja kultusest, teiselt poolt kommetest, käitumisest ja kasvatusest. Külalislahkus ilmneb selles, et külalisele võimaldatakse tasuta kaitset, peavarju ja toitu. Näiteks: karavanidega rändurite majutamine eraisikute poolt. Eraldi tuleb rõhutada kreeklaste ja roo...
ajaks 1.tund bussisõit Abja-Paluoja 30.min. Lõunasöök Mulgi kõrtsis 1.tund. asjade bussi viimine ja päeva kokkuvõte ning reisate tagasiside. Kell 17.00 on kojusõit. Kell 21.00 Narva. Majutus toimub: Abja Õpilaskodu hostelis Hostelis on 22 tuba (2- kohalisi 9 tk, 3- kohalisi 9 tk, 4-kohalisi 4 tk). Duss ja wc toas või kahe toa peale. Voodipesu ja kuivatusrätikute komplekti laenutus. Lisavoodi võimalus. Ettetellimisel kuni 60 kohta. Mida selga panna? Jälgida ilmateadet! Hinnas: toitlustus, majutus, trantsport, välja arvatud esimese päeva lõuna- meie poolt grillimis võimalus. Hommikusöök: Kama unistus, Omlett peekoniga , jook( piim, tee, kohv, mahl) kõik ühe hinnaga. Õhtusöök: Mulgipuder peekoniga( samad joogid mis hommikul omal valikul). Lõunasöök: Mulgi snitsel ja joogid. Ühele inimese maksumus kokku : 185.- Euri. Giid olen mina. https://maps.google.com/maps/ms? msid=205202434699879958250.0004c9534ab7c16254cbb&msa=0&ll=58.101831,25.42236 3&spn=0.322195,1.042328
tõttu kogu ettevõtluse müügitulus. Vähenenud nõudlus ja üha tihenev konkurents turu pärast on sundinud ettevõtteid oma kulutusi vähendama. Samas vähenevad kulud aeglasemalt kui tulud. See on viinud ettevõtete kasumlikkuse vähenemiseni. Ettevõtete II kvartali kogukasum oli 5,4 miljardit krooni. Kasum vähenes eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes enam kui kaks korda. Kahjumis olid põllumajandus, majutus ja toitlustus ning haridus. Ülejäänud tegevusalad jäid kasumisse. Tänavu on aasta algusest alates järsult vähenenud ka ettevõtete investeeringud põhivarasse. Ettevõtted investeerisid II kvartalis 5,4 miljardit krooni, mis oli ligi kaks korda vähem kui 2008. aasta II kvartalis. Investeeriti peamiselt hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse ning masinatesse ja seadmetesse. Suuremad investeerijad olid energia-,
Nad on erinevad isiksused, tajuvad asju erinevalt, samade sümbolite puhul meenuvad neile erinevad assotsiatsioonid. Tarbija ostukäitumine on dünaamiline. Tegemist on pidevalt muutuva protsessiga, muutuvad nii keskkond, inimesed kui ka tooted. 32. Mis on ettevõtte otsesed ja kaudsed kulud? V: Otsesed kulud on vahetult konkreetse teenuse osutamisega seotud kulud, mis jagunevad omakorda: muutuv- ja püsikuludeks. Muutuvkulud koosnevad üksikteenuste hindadest (majutus, toitlustus, piletid muuseumidesse jne) ning on otseselt seotud klientide arvuga. Reisipaketi koguhinnas on muutuvkulu seda suurem , mida suurem on grupi suurus. Püsikulu ei sõltu klientide arvust. Siia alla kuuluvad antud reisi otsesed kulud nagu giidi ja reisisaatja töötasu ning majutus, transport, ruumide üür jne. Kaudsed kulud on seotud ettevõtte administreerimise (büroo- ja sidekulud, töötajate palgad,täiendõpe jne), turunduse (reklaamikulud jt) ning kasumiga
Tartu kutseharidus keskus Majandus ja toitlustus osakond ŠOKOLAAD Referaat Tartu 2013 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus..................................................................................................................3 2. Ajalugu.........................................................................................................................4 2.1. Varajane ajalugu...............................................................................................4 2.2. Euroopa ajalugu.............................................................................................4-5 3. Tume šokolaad..............................................................................................................6 3.1 Tume šokolaad tervisele..................................................................................6 4. Piimašokolaad..............
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
PUHKEREISIDE TRENDID TURISMISEKTORIS Puhkereisid muutuvad järjest populaarsemaks, seetõttu ongi teema üleskerkinud. Puhkereiside trende on oluline uurida, sest paljudele riikidele on turism väga oluline sissetulekuallikas. Turism on kasulik nii ettevõtjatele kui ka riigile. Kui vaadata laiemalt, siis on turism tähtis ka kohalikele elanikele, sest nii tutvub uute inimestega, saab omandada uusi oskusi ja teadmisi ning avardada maailmapilti. Oluline on teada, kuidas trende enda kasuks tööle panna. Artikli eesmärgiks on teada saada, mis on viimaste aastate turismitrendid ja milliseid uusi trende on oodata. Teema autor uurib artiklis eestlaste eelistusi välismaal, kui ka välismaalaste eelistusi Eestis. Teema uurimine aitab mõista, millised on trendide kitsaskohad ja kuidas neid lahendada. Samuti, millised on puhkusreiside trendide tugevad küljed. Lisaks sellele teeb artikli autor ettepanekuid, kuidas käia turismitrendidega ...
suurejoonelisuse ja luksuslikkusega. 1.2 Turunduse mikro- ja makrokeskkond Turunduse mikrokeskkonna alla kuuluvad tarnijad, vahendajad, tarbijad, konkurendid ning huvigrupid. Makrokeskkonna moodustavad majanduslik keskkond, juriidilis- õiguslik keskkond, demograafiline keskkond, kultuuriline keskkond, tehnoloogiline keskkond ning looduslik keskkond. Tarnijateks on kõik need, kes müüvad ettevõttele oma tooteid ja teenuseid. Tänu sellele, et suurem osa mõisatest pakub majutus ja toitlustus teenuseid, on nende peamisteks tarnijateks erinevate toiduainete ja jookide edasimüüjad, samuti ka puhastustoodete pakkujad ja pesumajad. Tarnijateks võivad olla ka kosmeetikatoodete edasimüüjad, kui mõis peaks pakkuma spa teenuseid. Vahendajad on organisatsioonid, kes müüvad ettevõtte tooteid või teenuseid edasi. Mõisate puhul võivad vahendajateks olla erinevad turismibürood nii Eestis, kui ka välismaal. Samuti võivad vahendajateks olla erinevad ürituskorraldusega tegelevad
Rakvere Ametikool Kristi-Leili Dreifeldt H-I kõ Vastuvõtutöö korraldus Kodutöö Juhendaja: Ülle Roodvee Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1. Ettevõtete infosüsteemid.........................................................................................................3 1.1 B2B ehk business to business...........................................................................................3 1.1.1 B2B lahendused täna..................................................................................................4 1.2 B2C ehk business to consumer.........................................................................................4 2. Kliendihaldussüsteemid.................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
