1. Milline alltoodust on positiivne vastastikune seos? 1. Eesti keele valdamine suurendab inimese konkurentsivõimet tööjõuturul * 2. Eesti keele valdamine vähendab konkurentsivõimet tööjõuturul 3. Eesti keele oskused ei ole seotud konkurentsivõimega tööjõuturul 2. Milline näitaja on väites sõltumatu näitaja? Inimese keskmine eluiga sõltub elulaadist, toitlustamisest ja haridusest. 1. Toitlustamine 2. Keskmine eluiga * 3. Haridus 4. Elulaad 3. Hüpotees on 1. kahe näitaja omavaheline seos ning selle seose seletus * 2. kahe näitaja väljatoomine uurimistöös 3. peamine uurimisküsimus töös 4. ühe näitaja põhjalik analüüs ja seletus 4. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne uurimismeetod 1. erinevad ainult sel juhul kui neid valesti kasutada praktikas 2
56990 Tarnijatelt saadud turundustugi 0 0 0 0 0 56999 Reklaamikulud kokku 0 0 0 0 0 57110 Äripartnerite majutamine 0 0 0 0 0 57120 Äripartnerite toitlustamine 19,6 0 0 0 19,6 57130 Äripartnerite transport 0 0 0 0 0 57140 Äripartnerite meelelahutus 0 0 0 0 0 57150 Äripartnerite kohvikulud 0 0 0 0 0
ÄRIÕIGUSE KONTROLLKÜSIMUSED 1. Füüsilisest isikust ettevõtja. Õigused,kohustused,vastutus Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid enda nimel ning kaupade või teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. FIE tegevust reguleerib Äriseadustik. Füüsilisest isikust ettevõtjaks võib olla iga füüsiline isik. Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse. Äriregistrisse kandmiseks tuleb esitada kohtu registriosakonnale avaldus ettevõtjaportaali kaudu või notariaalse kinnitusega. Kui tegevusala on reguleeritud eriseadusega (nt kaubandustegevuse puhul Kaubandustegevuse seadus), tuleb arvestada selle seaduse nõudeid. Äriregistrisse kantakse 1. Ärinimi ja asukoht.. 2. Nimi, isikukood 3. Muud seadusest ettenähtud andmed Füüsilisest isikust ettevõtja võib äriregistri pidajale teatada oma ettevõtte tegevuse peatamisest ette, märkides ajavahemiku...
mõõtmed ja viimistlus peavad olema ohutud ning võimaldama noortele ohutut, eakohast, mitmekesist ja arendavat tegevust; sportlikud tegevused peavad vastama noorte vanusele, tervislikule seisundile ja füüsilisele ettevalmistusele; alla 18-aastaste noorte ujulasse, basseini, veekeskusesse või veekogu avalikku supluskohta ujuma viimisel peab iga 10 alaealise kohta olema vähemalt kaks täiskasvanut; võimalus riiete ja jalanõude kuivatamiseks. Noorte toitlustamine: vastama "toiduseaduse" ja teistele õigusaktidele; kindlaksmääratud kellaaegadel neli korda päevas. Söögiaeg peab kestma vähemalt 30 minutit ja toidukordade vahe ei tohi ületada nelja tundi; Kohtade arv söögisaalis peab võimaldama kõikide noorte toitlustamist ühe tunni jooksul. 5. Rakendussätted ja jõustumine 19. Kuidas mõjutab looduses lastega liikumist keskkonnaseadustiku üldosa seadus? Keskkonnaseadustiku Üldosa seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/104032015009
o Kohati on tegemist erakaupadega Tervishoid, haridus Tervishoid on erakaup: tarbijad konkureerivad teenusele, täiendav tarbija toob kaasa täiendavaid kulutusi. Teenuse tarbijat on võimalik välistada. On võimalik ise finantseerida. Palju erakliinikuid. Pakub, sest on monopoolne, puudulik info, neg välismõjud kui ei tarbi, pos kui tarbib o Mitmeid teenuseid osutavad teised sektorid delegeeritud Nt. toitlustamine koolides 2 või osutabki ise. Nt. erakliinikud, erakoolid o Avalike teenuste rahastamine on segane Keskvalitsus, kov, teised finantseerijad, lõpptarbija Nt. osa tasub haigekassa, osa tuleb kliendil endal maksta 3.Iseloomustage avaliku sektori tegevuskeskkonda ja võrrelge seda erasektori tegevuskeskkonnaga
Tegevusvaldkonnad sekundaarsektoris. 12 Ülesanne 18 Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb sekundaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi. tegevusvaldkond ettevõte Töötlev tööstus Energeetika-, gaasi-, ja veevarustus Ehitus Tertsiaarsektori moodustavad teenindusega tegelevad ettevõtted. Siia kuuluvad näiteks sellised tegevusvaldkonnad nagu hulgi- ja jaekaubandus, hotellindus- ja toitlustamine, veondus, laondus ja side, finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äritegevus jpm. Joonis Tegevusvaldkonnad tertsiaarsektoris. Ülesanne 19 Arutlege rühmas ja nimetage vähemalt üks ettevõte, kes tegutseb tertsiaarsektoris. Vajadusel kasutage interneti abi. tegevusvaldkond ettevõte Jae- ja hulgikaubandus Hotellid ja restoranid Veondus, laondus ja side Finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äritegevus Ilu- ja isikuteenindus
Loodus, Merle ,,Eesti rahvakalendri tähtpäevi - kombeid, mänge, laule, rahvajutte. 2008 Tallinn Kihnu Roosi Kaalender 2007 Kihnu Kultuuri Instituut Tegevuskavad Võimalused õppekäigu läbiviimiseks Carl Robert Jakobsoni Talumuuseumis Aadress: Kurgja küla, Vändra vald, Pärnumaa 87612 Telefon: 445 8171 e-mail: [email protected] võimalik valida 6-7 aastastele lastele haridusprogramm väliekskursioon toitlustamine õpetajale- talukultuurikool Talumuuseumi vaatamisväärsusi ja tegevusi tutvustab ning juhendab kohapealne professionaalne töötaja. Eesmärgid: 1. Laps väärtustab eesti kultuuritraditsioone. 2. Laps märkab nähtusi ja muutusi looduses (aastaaegade vaheldumise kajastumine inimeste elus: riietus, tööd, mängud, toit) Ettevalmistus: · Eesmärgist lähtuvalt valida, kas õppekäik toimub enne uue materjaliga tutvumist ja on
Matmata laibad Mõttetud rünnakud, mis ei andnud tulemust Deserteerimine Sõdurite vastuhakud 1917. a Prantsuse, Vene armees, 1918 Saksa sõjalaevastikus Mis võimaldas kaevikusõja pidamist? Massiarmeed - mobilisatsiooni kaudu võimalik reserve täiendada Suurtootmine täiendada sõjavarusid ja täita riiklikke tellimusi Töökohustus tagada tööjõud tööstusettevõtetele Tehnilised uuendused relvastus, toitlustamine (konserveerimine), keemiatööstus Muudatused ühiskonnas seoses sõjaga Riikliku reguleerimise suurenemine tagada rinde varustamine tehnika ja toiduainetega Inflatsioon riik trükkis katteta raha Piiratud varude jaotamine kaardisüsteem, töötasu vähendamine Demokraatlike vabaduste piiramine Naiste osatähtsuse tõus ühiskonnas Sõjategevus idarindel 1914 1918 Venemaa pealetung 1914 Ida-Preisimaal Saksamaa vastu ja Galiitsias A-
• Töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesannete täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude hüvitamist • Välislähetuses oldud aja eest päevaraha alammäära ulatuses s.o. 22,37 eurot päevas. Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot. Üle piirmäära hüvitamist käsitletakse kui töötasu. • Tööandja võib välislähetuse päevaraha vähendada, kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine. MAJUTUSKULUDE HÜVITAMINE Erisoodustuseks ei loeta tööandja ettevõtlusega seotud kulutusi töölepingu alusel töötava töötaja majutamiseks: kui töötaja elukoht asub vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast ja töötaja omandis ei ole töökohale lähemal asuvat eluasemena kasutatavat kinnisvara • kuni 200 eurot kalendrikuus majutamise korral Tallinnas või Tartus • kuni 100 eurot muudel juhtudel.
neb kahest puithoonest (personali hoone ja söökla), Päeva toidurahaks ühele lapsele planeeritu oli võimlast (540m²), saunast ja kolmeteistkümnest piisav. Toitu valmistasid kaks kutselist kokka. kämpingumajast. Noortele ööbimiseks mõeldud Meditsiiniliselt teenindasid laagrit Tartu arstid, kämpingumajad on möbleeritud ja nendes on 56 õnneks nende abi palju ei vajatud. Juba neljandat kohta. Kasutusel on elektriküte. Toitlustamine toi- aastat osalesid laagris lapsed väljaspoolt Tartut mub eraldiasuvas sööklamajas. (Paidest, Ülenurmelt). 2005. aasta suvel õnnestus meil läbi viia suvelaager Võimaluse korral loodame pakkuda seda võimalust kuues vahetuses, kus osales kokku 420 õpilast. ka järgmistel aastatel. Mäe-Kääraku Noortelaagri Laagrivahetused komplekteerisime peamiselt Tartu suurimateks plussideks on ilus looduslik keskkond,
1. Mis on majutustoode? On klendi elamus, kogemus, mulje, mis kujuneb paljude komponentide koosmõjul, nagu majutuskoha asukoht, keskkond, interjöör, eksterjöör, teenuste valik ja tase, teenindajate profesionaalsed oskused ja välimus, hotelli imago.söök, jook, , lõhnad, materjalid, värvid mööbel disain.rahuldus ja turvatunne. Külastuseelne koha tellimine, sisseregistreerimine saabumisel, väljaregistreerimine lahkumise, pakihoid,arveldamine, puhtus ja kord, külalislahkus, toitlustamine, muud teenused, bassein, juuksur, kauplused rõivaste puhastus, jne. Majutustoode on kompleksne sulam erinevatest teguritest, mis üksteise koosmõjul peaksid meelitama külastajaid seda tarbima. Konkreetne majutustoode kujuneb igale majutuskohale omastest osadest, nt suure luksushotelli puhul rõhutakse teenuste tasemele, lisateenuste paljususele, kvaliteedile, teenuse profesionaalsusele- teenus on suunatud konkreetsele sihtrühmale ärireisija , jõukas puhkusereisija
MÜÜGITÖÖ. PÕHIVARA Kaubandus jaotatakse kõigepealt sise- ja väliskaubanduseks ja siis liigendatakse need mõlemad veel jae- ja hulgikaubanduseks. Vahenduskaubandust eristatakse eelkõige saksa keeleruumis, pidades seda hulgi- ja jaekaubanduse kõrval kolmandaks iseseisvaks, kuid eriliseks kaubandussektoriks. Seejuures defineeritakse vahenduskaubandust kaubandustegevusena võõral nimel ja võõral arvel. Inglise keeleruumis paigutatakse vahenduskaubandus eriliigina hulgikaubanduse alla. Ilmselt sellepärast, et vahenduskaubandus toimub valdavalt hulgikaubanduse tasandil. Sise- ja väliskaubanduse edasiseks liigitamiseks on erinevaid võimalusi. Üldiselt on aga sisekaubanduse jaotamiseks väga palju võimalusi, samal ajal kui väliskaubandus jaguneb: · eksport-, import-, transiitkaubandus. · riikidele või kaubale orienteeritud väliskaubanduseks. Väliskaubandus erineb omakorda veel vabakaubandusest (piiranguteta, tollivaba kaubandus) ja kon...
· Umbkaudu paarkümmend tuhat eestlast osales teises maailmasõjas ka Punaarmee poolel. · 22.territoriaalne laskurkorpus · Sundmobilisatsioon puudutas aastatel 1905-1922 sündinuid ja hõlmas Põhja-Eestit. Mobiliseerituid saadeti tööpataljonidesse, mis sarnanesid suuresti sunnitöölaagritega: sinna koondati poliitiliselt ebausaldusväärseid mehi, keda ei söandatud rindele saata, neid kasutati füüsiliselt rasketel töödel, nende toitlustamine, varustamine ja arstiabi olid allpool igasugust arvestust. · Uuralites formeerus 1942-aasta sügiseks 8. Eesti laskurkorpus, millesse kuulus umbes 27000 meest. Aasta 1944(ptk.38) Sõda jõub taas Eestisse · Võitlus Narva pärast. · Kodumaale toodi Eesti väeosad: 20. Eesti SS-diviis ning ida-ja politseipataljonid. · 30.jaanuaril 1944 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni, mida sedapuhku asusid toetama ka rahvuslikud ringkonnad.
Ärivaldkonna määratlemine Millises tegevusharus me tegutseme? Määratletakse ettevõtte oluliste huvide sfäär. Ärivaldkonna määratluse muutmine ajas Ärivaldkonna määramine Tehnoloogiakeskselt Tootekeskselt Tarbija vajaduste keskselt Ärivaldkonna määratluste võrdlus Laiem Kitsam Rahvusvaheline reisitransport ? Mööblitootmine Jookide tootmine Saematerjali müük Toitlustamine Reisiteenuste müük Visioon Tulevikupilt, mida tahetakse teatud ajaks saavutada. Ambitsioonikas Kaasatõmbav Seob erinevad tegevused üheks tervikuks. Mõjutab ressursside kasutust, organisatsiooni kultuuri, struktuuri jne Visiooni omadused Peegeldab ideaali, ei ole detailne ega sisalda numbreid Käsitleb üldiselt kõrget kvaliteeti ja kõrgetasemelist tegevust On üldiseks suunanäitajaks pidevalt muutuvas maailmas
1) hulgikaubandus, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust isikule, kes ei ole tarbija; 2) jaekaubandus, mille korral müüakse kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust tarbijale, kusjuures jaekaubanduse 4 korras võib müüa kaupa ja selle müügiga seonduvat teenust isikule, kes ei ole tarbija; 3) toitlustamine, mille korral müüakse toitu koos valmistamise ja serveerimisega kohapeal tarbimiseks või serveerimisega kohapeal tarbimiseks; 4) teenindus, mille korral tehakse töö kliendi tellimusel tasu eest või tasuta ning mille käigus valmistatakse uus vallasasi või hooldatakse, parandatakse või muudetakse olemasolevat vallasasja või selle omadusi või vallasasi võetakse või antakse valdusse või pakutakse või osutatakse ilu või isikuteenust (edaspidi teenus) ning müüakse
alaealist vanema eelneval nõusolekul. Lähetus võib olla kas riigisisene või välislähetus ja kas ühe – v mitmepäevane. T-l on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist: - sõidukulud - majutuskulud - sidekulud jms kulud - välislähetuse korral ka päevaraha. Päevaraha võib vähendada kuni 70%, kui lähetuses toimub tasuta toitlustamine. Töölähetuskulude katteks on T-l õigus nõuda ettemaksu. (mõistliku aja jooksul) ja on õigus keelduda, töölähetusse minemisest kui TA seda ei tee. Hüvitamiseks peab olema tööandja kirjalikult väljendatud otsus, milles on mh näidatud töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Töölähetuse kulud kaetakse kuludokumentide alusel
OÜ Adinagaare 10789750 haridusprogrammid ja keeltekursused OÜ Alna business Software 10826126 tarkvara tootmine, hooldus,müük OÜ Greentec 10923705 majade tootmine AS Paldiski Biodiesel 11064316 biokütuse tootmine AS Baltic Broadband 11093996 telekommunikatsiooni teenused OÜ Panotrans 11105624 veo- ja kraanateenused OÜ Equador Grupp 11116993 toitlustamine OÜ E-Geo 1127422 geodeetilised tööd OÜ Medis Grupp 11140951 üldehitus OÜ Manis 10394365 olmeteenused OÜ PartCom 10948177 side- ja kommunikatsiooni teenused AS Oma Varahalduse (Tungren) 10349471 juhtimisteenused, kinnisvara haldus, hooldus AS Haagiserent 10786830 haagiste rent OÜ A&M Invest 10916243 ärikonsultatsioonid
· riigisisesel 50.- kr ühepäevase lähetuse korral o mitmepäevasel 80.- · välislähetusel 350.- ühepäevasel o mitmepäevasel 500.- Kusjuures päevaraha välislähetuse väljasõidupäeva eest makstakse, kui sõiduk väljub vähemalt 3 tundi enne keskööd ja saabumise päeva eest kui 00.00-st on sõiduki saabumise ajaks möödunud 3 tundi (öösel kell 3). Kui see ajavahemik on väiksem, makstakse kui riigisisese lähetuse korral. Kui lähetuskohas tagatakse toitlustamine, siis võib päevaraha määra vähendada 70% võrra. Millised dokumendid tuleb töölähetuse korral esitada (aruanded), tuleb fikseerida TSK-s. Teenistuslähetused ainult dokumendi alusel. 6. tagatis riiklike või KOV kohustuste täitmise ajaks need hüvitab keskmise palga ulatuses see organ, kelle kohustusi töötaja täidab Preemia: · Kindlalt kokku leppida näitajad (võib olla rohkem kui üks) nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed (nt kulude kokkuhoid)
4) noortelaagris või projektlaagris osalejale kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses laagris osaleja kohta; 5) spordivõistlusel osalejale võistlusel kingitud meened kuni 500 krooni ulatuses võistlusel osaleja kohta. Ülesanne 1 Äriühing korraldas partneritele vastuvõtu. Vastuvõtul osales 20 inimest ja iga inimene sai kingituseks reklaami eesmärgil äriühingu logoga pastapliiatsi ja T-särgi koguväärtuses 200.- ilma käibemaksuta. Iga külalise toitlustamine ja majutamine kokku maksis 700.- krooni. Arvuta ettevõtte tulumaks. Lahendus: 50.- on maksuvaba inimese peale. 20 inimest * 50.- (maksuvaba) = 1000.- on maksuvaba 20 in * 200.- (T-särk ja pastapliiats) = 4000.- 1000 + 4000 = 5000 (5000 * 21) :79 = 1329.- (erisoodustuse tulumaks) 700.- (vastuvõtukulu) * 20 in. = 14000.- (14000 * 21) : 79 = 3722.- (erisoodustusemakse) Kokku: 1329 + 3722 = 5051.- Ülesanne 2 Äriühing tegi annetuse mittetulundusühingule, kes (ei) kuulu Vabariigi Valitsuse
enamasti ettevalmistatud toitudele. Saksamaal nimetatakse neid tihti ,,vorstikioskideks", mis piiratud menüüd selgitab. Teistes riikides kohtab tihti väikeseid toidukööke tänavanurgal. Enamasti on tegemist üksikettevõtjaga või pereettevõttega ja enamasti asuvad need ettevõtted rahvarohketes paikades. Reeglina süüakse püsti. Mõningad üritused nagu linnapeod, spordiüritused või näitused pole ilma einelaudadeta mõeldavad. 86 Gastronoomilised standardid Kui turistlik toitlustamine tahab turismiturul edukas olla, peab ta kvaliteedistandard vähemalt samaks jääma või paranema. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata ka hinnateenuse suhtele. Toidukohtade liigitus: ainult toitlustusega tegelev (söökla) ka ajaviiteteenuseid pakkuv kombineeritud Toidukoha valik: asukoht (juurdepääsetavus transpordiga) kohtade arv ja paigutus hinnatase lahtioleku aeg menüü (eriroad) miljöö muud teenused (muusika, tantsuvõimalus jne.)
esitada kulukirjete kaupa, lisades põhjendatud arvestused) 8. Oodatav tulemus Projektijuhi või tema esindaja allkiri NÄIDIS käskkirja nr ........ lisa nr ...... ........................ noortelaagri eelarve 200..... KULUD 1. Toitlustamine ............................... 2. Töötasu koos sotsiaalmaksuga ............................... 3. Meditsiiniline teenindus ............................... 4. Spordi- ja vaba aja inventar ............................... 5. Transport laagrisse (bussid) ............................... 6. Majandustransport (toiduvedu) ............................... 7. Majandustarbed (puhastus- ja pesupesemisvahendid jne) ............................... 8. Laste kindlustus ............................... 9
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool INFEKTSIOONIKONTROLLI PÕHIALUSED Loengukonspekt Õppejõud: Kristi Voll Olesja Zeel Ulvi Jõgi Tallinn 2009 AJALUGU Ignaz Philipp Semmelweis - Esimene arst, kes jälgis süstemaatiliselt haiglas esinevat infektsiooni ja samuti võttis tarvitusele abinõud. 1861 aastal ta tõdes, et seal osakonnas, kus õpetati arstiteaduse üliõpilasi, oli patsientide suremus sünnitusjärgsesse infektsiooni 8,3%, seevastu osakonnas, kus õpetati ämmaemandaid, vastav arv oli 2%. Semmelweis osutas, et selle erinevuse oli põhjustanud halvasti pestud käed lahangu järgselt. Kui käsi hakati desinfitseerima kloorisisaldusega vedelikuga, siis vähenes suremus 1%-ni. Seda uurimust võib pidada haiglainfektsiooni järelvalve alguseks. Joseph Lister Sotimaal, umbes 20 aastat peale Sem...
praktiliselt kedagi juurde ei olnud toodud. Põhjused: tuleb arvestada USA palju soodsamat kliimat, see oli mitte ainult valgete aoks vaid ka mustade jaoks. Orjade elutingimused võrreldes Kariibiga olid varakult palju paremad , kui kariibil ja brasiilias elasid orjad reeglina barakkides, usa istandustes elasid onnides, mis olid mööbliha varustatud, olid perekesksemad ja individuaalsemad kui onnid. Sageli olid nad kivist ehit. Orjae toitlustamine oli palju parem kui see oli Kariibil, orjade sooline vahekord, kuna ei toodud nii palju massiliselt mehi jurde. Orjade elu oligi perekesksem, meeste-naiste vahekord võrdsem, mis võimaldas laste saamist. Virginias algas tubaka kasvatamine, ei olnud nii intensiivne kui suhkrukasvatamine, kuid ka intensiivne. Vajas suurt maa-ala, kurnas maad, m aaa oli tihti vaja pikaks per sööti panna. Tubaka kasvatamine nõudis rohkem ka oskusi. Lisasks kohvile hakati lõunaosariikides kasvatama ka puuvilla
meedia töögraafikust. · Stsenaarium Kui üldine kontseptsioon on paigas, koostatakse ürituse esialgne stsenaarium koos ligikaudse ajakavaga (hiljem saab seda lähtuvalt esinejatest ja asukohast muuta ja täpsustada) · Esinejate ja koha valik Kui on teada, millised ootused on esinejatele ja ürituse kohale, algab esinejate ja ruumide otsing ning kokkulepped allhangeteks (tehnika, toitlustamine, fotograaf jne). Infovahetuse käigus tekivad tavaliselt ka uued ideed ning muudetakse ja täpsustatakse stsenaariumi. · Kutse koostamine, väljasaatmine ja ülehelistamine 22 Ka kutse tekst ja kujundus peab olema kooskõlas kontseptsiooniga, tekitama huvi ja andma ajakirjanikule mõista, et ta saab kohaletulemisel kasulikku infot. Seega tasub kutses välja tuua
Kommertsprojektide puhul vähemalt 67 aastaks, ühiskondlike ja tehnilis- majandusliku analüüsi tarbeks projektide puhul objekti kogu eluea kohta. Jooksvad kulud Otsekulud, sealhulgas põhi- ja abimaterjal, tehnoloogiline kütus, energia ja transport, tööliste palgad ja eraldised. Kaudsed kulud, sealhulgas juhtkonna palgad, töökaitse ja tööohutuse kulud, üürid ja rendid, vesi, kanalisatsioon ja heitvete puhastamine, toitlustamine, lähetuskulud, kindlustus, kantselei- ja sidekulud, informatsiooni töötlemine, küte, tuletõrje ja valve, hoonete ja seadmete korrashoid ja remondid, samuti turustamise ja reklaami kulud. Jooksvate kulude summa aastate kaupa. Maksud Maksud, mida ettevõttel tuleb maksta ning nende määrad. Maksude vähendamise ja maksusoodustuste saamise võimalused. Finantsplaanid Ettevõtte kasum ja kasumi jaotus aastate kaupa
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused Võru Lahingukool JAOÜLEMA KÄSIRAAMAT 2012 EESSÕNA Jaoülema käsiraamat on oma olemuselt õpik, mille kaante vahele on koon- datud meie Kaitseväe arusaam jalaväejao lahingutegevusest. Jaoülema käsiraamat on suunatud sõjaaegsetele maaväe ja Kaitseliidu jao-ülematele ning seda peab kasutama põhilise õppevahendina jaoülemate väljaõppes. Kuigi käsiraamatu kirjutamisel on silmas peetud eelkõige jalaväejao üle- maid, sobib see kasutamiseks ka kõikide teiste relvaliikide jagude ja mees- kondade ülemate väljaõppes. Jaoülema käsiraamat annab võimaluse ühtlustada jaoülemate väljaõpet Kaitseväe väljaõppekeskustes ja Kaitseliidus ning tagab ühtse arusaama jaoülema rollist lahingus. Selleks, et see ühtne käsitlus vastaks kõige pa- remini meie vajadustele ja lahinguvälja nõudmistele, ei tohi käsiraamatu kasutajad mitte mingil juhul õpikut ainult passiivs...
organisatsioonile olulistel või ohtlikes töölõikudes töötavatele töötajatele. Mõnikord kindlustatakse töötajaid ametialase (arstid, notarid, audiitorid jt) või üldise (ehitajad, autojuhid jt) tsiviilvastutuse eest, millega korvatakse isiku- ja varakahjud kolmandatele isikutele, st neile, kellele või-dakse kahju tekitada. Soodustusi võib jagada, olenevalt nende võimaldamise ajast kas töötamise ajal kättesaadavateks või tulevikku suunatuteks. Esi-meste hulgas on levinud toitlustamine, sportimise ja aktiivse puh-kuse võimaldamine, lastetoetused jt. Tulevikku suunatud soodus-tuste hulgas on levinud erinevad kindlustusliigid, koolitus- ja õpingutoetused, elamuasemelaen jt. Ametiauto kasutamise võimalus on vähem kui 10%-l töötajatest. Tervisesoodustusena hüvitatakse kõige enam vaktsineerimis- ja tervisekontrolli- kulusid. Levinud on ka prillide ostukulude hüvitamine. Osa ette-
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila D...
- hoolekanne - tervishoid (haiglad ja apteegid) - heakord (tänavate ja teede korrashoid, tänavavalgustus) - teede- ja elamuehitus - mitmesugused sotsiaalsed ülesanded - munitsipaalettevõtlus 1934: jahiseadus (jahipiirkondade registreerimine ja jahitunnistuste väljaandmine) 1934: uus riigi hangete seadus - kodukaunistamine aktsioon - kohalik ehitustegevus (1939. a ehitusseadus) - toitlustamine ja korteriolud - loomataudide vastane võitlus 1 - elukalliduse vastu võitlemine KOV oli omanik, talle kuulus teatud kinnis- ja vallasvara, varalised õigused ja kohustused. Tal oli õigus omandada ja võõrandada nii kinnis- kui vallasvara, sõlmida lepinguid, asutada ja hallata nii üldkasulikke asutusi kui ka ärilisi ettevõtteid. 4
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
