rootorit koheselt kaasa vedada (puudub libistus)! · Mootor tuleb eelnevalt viia sünkroonkiirusele lähedasele kiirusele · Peamiselt kasutatavad käivitusviisid on: 1)abimootoriga käivitamine kasutatakse eraldi mootorit (taval. faasirootoriga asünkroonmootor), suurtel võimsustel; 2)asünkroonne käivitamine kasutatakse peamiselt. Rootori poolusekingades on eraldi asünkroonmähis, mis annab libistuse · Sünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub toitepinge sageduse reguleerimisega sarnaselt asünkroonmootoriga: · Sünkroonmootoris määrab rootori pöörlemise suuna faaside järjestus ja asetus staatoris Nurgakarakteristik · Sünkroonmootor arendab momenti ainult sünkroontalitluses · Tekkivat momenti iseloomustab koormusnurk (teeta), mis on masina stabiilsuspiiriks · Koormusel üle /2 hakkab moment vähenema ja teatud punktis ei suuda mootor enam tasakaalustada koormusmomenti ning mootor langeb sünkronismist välja
kuum või niiske õhk piisavas koguses värske või konditsioneeritud õhuga ning vähendatakse miinimumini ebameeldivate lõhnade levimist. l Ehkki piisav õhuvahetus võib toimuda ka akende või muude avade kaudu, tuleb vajaduse korral näha ette sundventilatsiooni süsteemid ja tagada nende regulaarne hooldus. TERVIS JA TÖÖKAITSE Ohutusnõuded arvutiga töötamisel 220 V toitepinge, mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutule ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südame töö ebereeglipärasust aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Seepärast peab arvestama: l elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud; l enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja
Punktisamm 0,26 mm Kiirus 56 Kbps - Sõrmistik (Keyboard) - Võrgukaart (LAN Card) 10/100 Seotud riigi kooditabeliga. Mbps - UPS Katkematu toitepinge allikas võimsus 500 W 5. Arvuti mälu 1) Mäluühikud Arvuti mälus esitatakse info (andmed) digitaalkujul see on teabe ainus esitusvorm arvutites. Digitaalandmed on andmed, mis on kirja pandud arvude 0 ja 1 jadadena (binaarkujul, kahendkujul ehk digitaalkujul). Sellisena digitaalkujul läbivad andmed arvuteis kõik elutsüklid:
Kui vigastatud on kahe juhtme vaheline isolatsioon (juhtmed on lühistatud mingi üleminekutakistusega R r) ja kasutada saab kolmandat, kahjustamata juhet, on võimalik kaugus rikke asukohani leida järgmist skeemi kasutades 7 Mõõdetakse püsiva õlgade takistuste suhtega alalisvoolusillaga silmust, mis koosneb kahjustamata juhtmest R3 ja ühest kahjustatud paari juhtmest Kahjustatud paari teist juhet kasutatakse toitepinge lülitamiseks silla ühte diagonaali Kui üleminekutakistus Rr on suur võib suurendada kasutatava toite pinget 100 ja isegi 500 voldini Silla tasakaalutingimusest ra(rc + rx) = rb(Rs - rx) saame leida takistuse rx suuruse rx = (rbRs - rarc )/( ra + rb) Eelmises valemis on Rs juhtmete R1 ja R3 summa, mis võetakse varasematest mõõtetulemustest või mõõdetakse Kui võtta ra = rb, saame leida takistuse rx suuruse lihtsama valemiga rx = (Rs - rc )/2
kaelalihaseid ja lõdvestu ning korda sama teise käega Tööreziim Töö peab olema korraldatud selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teist laadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Elektriohutus 220 V toitepinge, mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutule ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südame töö ebereeglipärasust aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Seepärast peab arvestama: - elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud; - enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved
Tavaliselt ei kujundata töökohti nii, et seal oleks võimalus komistada, selle põhjustajad tekivad töö käigus. Kõige ohtlikumad ongi just ootamatud takistused liikumisteel- inimene ei oska takistustega arvestada, sest tavaliselt ei ole neid segamas. Kuidas hoiduda: Kõrvaldage augud, praod, kulunud vaibad või matid, hoidke põrandad ja liikumisteed takistustest vabana. Lammutage läved või piirake nende kõrgust; muutke läved nähtavamaks. Elektrisokk: 220 V toitepinge, mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutute ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südametöö ebereeglipärasust, aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Kuidas hoiduda: Töötaja peab arvestama järgnevate tingimustega: - Elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud;
6. Vahelduvvoolu mootorite liigitus ja elektrimootorite põhiparameetrid. 1) magnetvälja pöörlemissageduse ja rootori pöörlemissageduse ühtimise järgi: a) sünkroonmootorid b) asünkroonmootorid 2) rootori konstruktsiooni järgi: a) lühisrootoriga b) faasirootoriga 3) faaside arvu järgi: a) ühefaasilised b) kolmefaasilised 4. töörežiimi järgi: a) lühiajalis-perioodiline b) pidev. Elektrimootorite põhiparameetrid on a) toitepinge b) tarbitav võimsus c) võlli pöörlemissagedus. 7. Hüdropumpade liigitus. a) hammasrataspump b) labapump c) radiaal-plunserpump d) aksiaal- kolbpump. Enimkasutatavateks on hammasratas ja aksiaal-kolbpump 8. Hüdrosüsteemide täidesaatvate jõuseadmete liigitus. a) hüdromootorid – kasut. pöörleva liikumise saamiseks b) hüdrosilindrid – kasut. kulgeva liikumise saamiseks. 9. Hüdromootorite liigitus. a) hammasratasmootorid b) labamootorid c) kõrgmomendilised
Kui voolude süsteem lasta mähisesse, mille poolid on ruumis nihutatud, tekib magnetväli, mille tugevus ruumis perioodiliselt muutub. Seda välja saab kujutada induktsioonivektoriga, mis ruumis liigub. Magnetvälja pöörlemiskiirus sõltub voolusagedusest f ja pooluspaaride arvust p (n =f/p). Sageduse muutmisega saab pöörlemiskiirust muuta suhteliselt laiades piirides. Vajaliks pooluspaaride arv tekitatakse mähise paigutusega staatoris. Mootori pöörlemissuuna muutmiseks muundatakse toitepinge faasijärjestust. Kui päripäeva pöörleb mootor siis kui A C1, B C2, C C3, siis tuleb ta ümberlülitada nii: A C1, B C3, C C2 45. Kuidas juhitakse elektriajamiga elektriautot? Mootori juhtimine tagab käivituse, vajaliku töö teostamise ja pidurdamise. · Mootorit juhitakse mootorisõbralikult kontrollides voolu või kiirust ja selle järgi muudetakse mootori talitlust. Sel juhul ei ole töötsükli kestus ette teada.
Süvapöördusmälud. Random access memory –suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel. Mälul on 1024 aadressi ja tema kogumaht on 1024 bitti ehk 1024 pesa. Iga bitt on salvestatud trigerisse ning triger valitakse rea- ja veerudekoodri abil. Mälu juhtimiseks kasutatakse järgmisi signaale:
See nõuab arvutile tervet rida kaitsemeetmeid. V = Anduri mähises indutseeritav pinge Т = Aeg R = Väntvõlli pöörlemise algus А = Väntvõll ei pöörle AKTIIVSED ANDURID Andurit nimetatakse aktiivseks, kui tema tööks on vajalik väline toitepinge, mille puudumisel andur elektrilisi impulsse ei genereeri. Tänu oma väikestele mõõtudele ja väikesele massile saab aktiivandureid paigaldada rattalaagri juurde. Sellisel juhul on anduriketas sisse ehitatud laagri separaatorisse ning andurikettaks on vahelduv magnetväli. Reeglina on aktiivsete anduritena kasutusel Halli efektil põhinevad või siis magnet- takistuslikud andurid. Nende andurite poolt genereeritava signaalpinge suurus ei sõltu
Üldjuhul ei tohi redelil töötada kõrgemal kui 5m aluspinnast. 6.Ohtutu töötamine elektritööriistadega nurklihvija, segumikser, trell Trellid: Elektritrellid on ette nähtud aukude puurimiseks puitu, metalli, plastikutesse ja keraamilistesse materjalidesse ning löökmehhanismiga varustatud trellidega ka betooni, tellistesse ja kividesse. Võrgutoitega elektritrellide kasutamisel tuleb jälgida kõiki elektriohutuse nõudeid. Akutrellide puhul elektrikahjustuste oht madala toitepinge tõttu puudub. Puuri padruni muudetava pöörlemiskiirusega trellidega on võimalik ka kruvide keeramine ja aukude keermestamine. Enne trelli töölerakendamist tuleb veenduda tema korrasolekus. Töötamisel tuleb veenduda, et toetuspind oleks kindel. Trelli tuleb hoida kindlalt käes. Käed tuleb eemal hoida pöörlevatest osadest. Väikesed töödeldavad detailid tuleb alati kinnitada kruustangidega või teiste kinnitusvahenditega (detaili ei tohi käega hoida).
Muut- ja püsimälude töökiirus peab olema võimalikult suur. 13.1 Muutmälud Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel. Mälul on 1024 aadressi ja tema kogumaht on 1024 bitti ehk 1024 pesa. Iga bitt on salvestatud trigerisse ning triger valitakse rea- ja veerudekoodri abil. Mälu juhtimiseks kasutatakse järgmisi signaale:
sirge ja õlad lõdvestatud asendis. 7. TÖÖREZIIM Töö peab olema korraldatud selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teist laadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. 8. ELEKTRIOHUTUS 220 V toitepinge, mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutule ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südame töö ebareeglipärasust aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Seepärast peab arvestama: - elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud; - enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved
takistus. Vaadeldud lülitusel on üks puudus, mis avaldub selles, et mõlemad lülid võivad käivitamisel alalisvoolu mootorit. Siis tekib meil olukord, et türistor ei saa positiivse poolperioodi lõpul sulguda, sest jääda samasse asendisse. See tekib praktiliselt siis, kui toitepinge antakse peale aeglaselt muutuvalt. teda läbib induktiivkoormuse vool ja kuna türistor jääb selliselt avatuks ka alaldatava pinge negatiivsel Sisuliseks põhjuseks on see, et häirekindluse tõstmiseks on avanemis pinged viidud küllalt kõrgeks poolperioodil, siis tekib väljundpinge vähenemine. See tähendab et türistor ei sulgu mitte ajahetkel t1,
Sõltuvad toitepingest ja jagunevad kahte liiki: staatilised koosneb trigeritest vm positiivse tagasisidega elementidest. Andmed hävivad toite kadumisel. Kasutatakse protsessoris töötsüklite ajal vajaminevate andmete säilitamiseks. Chip, millel aadressisisend, data väljund ning ChipSelect, OutputEnabled ning Read/Write väljundid. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Andmesõna pikkuseks on tavaliselt 8, 16, 32 jne bitti. dünaamilised Dünaamilises muutmälus säilib info MOSFETtransistori paisu mahtuvuse elektrilaenguna. Tavaliselt säilib see laeng lekkevoolu tõttu väga lühikest aega. Seepärast tuleb info säilitamiseks laengut perioodiliselt näiteks iga 2 ms järel uuendada (regenereerida)
rohkem. Protsessor on nii ka pidevalt koormatud. Probleemiks on aga siirdekäsud (Branch bubbles) ja andmesõltuvus (Data dependency). Nendega tekkivad nö ,,mullid" lahendab andmete otsene edastus. 3. SUVAPÖÖRDUSMÄLUD Ehk muutmälud on toitepingest sõltuvad. Iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega asukohast sõltumata. Staatilised iga infobiti salvestamiseks kasutatakse ühe trigerit, mis säilitab infot kuni säilib toitepinge. Salvestatud info säilib ka pärast mälust lugemist toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua. Dünaamilised info säilib MOSFET-transistorite lekkevoolu tõttu väga lühikest aega. Info säilitamiseks tuleb laengut perioodiliselt (nt iga 2 ms järel) uuendada. Lihtsama ehitusega. Ühe biti salvestamiseks vaja umbes kaks korda vähem elemente. Aeglasem, kuid tarvitab vähem energiat. 1. LOENDURID Impulsside loendamiseks ette nähtud loogikaskeem
Suvapöördusmälud Random access memory suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel. Mälul on 1024 aadressi ja tema kogumaht on 1024 bitti ehk 1024 pesa. Iga bitt on salvestatud trigerisse ning triger valitakse rea- ja veerudekoodri abil. Mälu juhtimiseks kasutatakse järgmisi signaale:
Kõigis horisontaalide ja vertikaalide ristumiskohtades on lülitid (klahvid). Iga lüliti küljes on klahv vastava numbri või tähega. Joonisel on klaviatuuril 16 tähte. 39 24. Katkematu pingeallikas (UPS) (335-337) UPS-i olemasolul on võimalik üle minna akude toitele ja vooluvõrgu häiretest tingitud probleeme lahendada. UPS-i abil lahendatakse järgmisi probleeme: täielik elektrikatkestus – elektrivõrgus on toitepinge täielikult kadunud; ülepinge ja impulsshäired – lühiajaliselt tõuseb toitepinge elektrivõrgus lubatust kõrgemaks; pingelangus – pinge langeb toitevõrgus lühemaks või pikemaks ajaks lubatust madalamaks; sageduse erinevus normaalsest 50 Hz-st. Odavamate UPS-ide akud võivad võimaldada ainult kiiret programmide töö korrektset lõpetamist, kuid kallimad UPS-id lubavad ka teatud aja jooksul edasi töötada. Arvestades akude suhteliselt suurt hinda, on
Random access memory suvapöördusmälu( iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema sukohast mälus) Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel. Mälul on 1024 aadressi ja tema kogumaht on 1024 bitti ehk 1024 pesa. Iga bitt on salvestatud trigerisse ning triger valitakse rea- ja veerudekoodri abil. Mälu juhtimiseks kasutatakse järgmisi signaale:
kvaliteeti. Tööreziim Töö peab olema korraldatud selliselt, et töötaja saab silmade ülepinge ja sundasendis töötamisega tekkivate vaevuste ennetamiseks vaheldada kuvariga töötamist teist laadsete tööülesannete täitmisega. Kui see pole võimalik, peab töötaja saama perioodiliselt pidada puhkepause. Puhkepauside kestus peab moodustama vähemalt 10% kuvariga töötamise ajast. Elektriohutus 220 V toitepinge, mida kasutatakse olme- ja kontoriseadmete toiteks, on inimesele ohtlik. Kuigi kontoriruumid kuuluvad ohutule ruumide hulka, võib 220 V poolt põhjustatud vool tekitada südame töö ebereeglipärasust aja jooksul hingamislihaste krampi ning teadvuse kaotust, mis võib põhjustada surma. Seepärast peab arvestama: - elektriseadmete katete pühkimine märja materjaliga on keelatud; - enne elektriseadmete kasutuselevõttu peab veenduma, et ühendus- ja pikendusjuhtmed on terved
isoleerimata paisuga väljatransistorid. Seal on paisu ja juhtiva kanali vahel vaesunud ala, kus on vähe voolukandjaid. Mida kõrgem on vastupinge pn- 6 siirdel seda laiem on vaesunud ala. Mida laiem on vaesunud ala, seda kitsam on kanal ja seda väiksem vool läbi voolab. 1.13. Mis on türistor? Vahendid voolu sisse-väljalülitamiseks, kasutusel jõuelektroonikas (energeetikas). Vool katkeb toitepinge mahavõtmisel.Keskmine np-siire vastupingel on ~0,7V. Joonisel on trinistor. Kui midagi juurde mõelda same väljalülitatavad türistorid, mis on keerukamad. On olemas ka türistorid vahelduvvoolule. 1.14. Fotoresistor Fotoresistor (takistisse paistab valgus ja takistus sõltub valguse intensiivsusest (pimedus 0, valgus 1)) Tavaline takistus, kuid korpusel on aken, kust tuleb valgus. Pimedas on R suur
1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otstarve, kasutusnäide, HiZ realiseerimise põhimõte
Sel juhul on tegemist nn reaktiivse sünkroonmootoriga ehk reluktantsmootoriga, mille töö põhineb õhupilu magneetilise takistuse (ehk reluktantsi) muutumusel rootori asendist. Sünkroonmootor arendab momenti ainult sünkroontalituses. Seepärast on omaette probleemiks sünkroonmootori käivitamine otsevõrgulülituse puhul, milleks kasutatakse asünkroonkäivitusmähist. Sünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub samuti nagu asünkroonmootori puhul toitepinge sageduse reguleerimine. Joonis 3. Käivitusmähise momenditunnusjoon Sünkroonmootori lihtsustatud vektordiagramm ja momendi-nurgatunnusjoon on näidatud joonisel 3. Vektordiagrammil näidatud staatorimähise elektromotoorjõu ja võrgupinge vektorite vaheline nurk on ühtlasi masina koormusnurk, millest sõltub masina poolt tekitatav moment. Koormusnurga suurenemisel üle /2 hakkab moment vähenema. See nurk on mootori stabiilsuspiiriks. Suurel koormusel ei suuda mootor enam tasakaalustada
Faasirootoriga mootoris (slip ring rotor) muudetakse rootori kiirust takistuse muutmisega rootori ahelas kasutades selleks spetsiaalseid harjakesi, mis aga kuluvad kiiresti. Järjest enam leiab kasutust lühisrootoriga asünkroonmootor (squirrel cage), kus rootori mähised on omavahel lühistatud ning kogu elektrilise energia ülekanne toimub läbi õhupilu. Staatori magnetvälja pöörlemise kiirust nimetatakse sünkroonkiiruseks, mis avaldub kus ns on mootori sünkroonkiirus (p/min), f on toitepinge sagedus ning p on pooluspaaride arv. Nagu näha, sõltub magnetvälja pöörlemise kiirus ka pooluspaaride arvust. Mida suurem on pooluspaaride arv, seda väiksem on sünkroonkiirus, kuid suurem arendatav pöördemoment. Erinevatele pooluspaaride arvule vastavad välja sünkroonkiirused toitesagedusel 50 Hz on ära toodud Tabel 2.3. Tabel 2.3. Pooluspaaride arvule vastavad sünkroonkiirused Pooluspaaride arv Sünkroonkiirus p/min 1 3000
3.ANDURID JA NENDE MÕÕTEPRINTSIIBID. 3.1.Andurite definitsioon ja liigitus. Anduritele esitatavad nõuded, ideaalkarakteristikud. Andur on automaatsüsteemi osa, mis muundab kontrollitava suuruse mõõtmiseks, edastamiseks, säilitamiseks, registreerimiseks, võimendamiseks või juhitavasse seadmesse suunamiseks sobivasse vormi (optiliseks, mehaaniliseks või elektriliseks signaaliks). Andur koosneb tavaliselt tajurist (esmamuundurist) ja ühest või mitmest vahemuundurist. Mõnel juhul moodustab anduri ainult tajur (nt. termopaar, takistustermomeetri andur). Joonisel 0.2.1 on toodud tüüpilise anduri plokkskeem. Andurid liigitatakse füüsikalise tööpõhimõtte järgi: 1. elektrisuuruste muutusel põhinevad andurid : induktiivandurid, mahtuvusandurid, takistusandurid; 2. optilised, kasutavad elektrimagnetilisi protsesse lainepikkustel üle 10¹² Hz.; 3. mehaanilised, kasutavad tahkete kehade liikumist; 4. hüdraulilised, kasutavad vedelike mehaan...
Mootori üle- koormus tekib mootori nimivõimsusest suurema töömasina kasutamisel või töömasina (elektrimajapidamisriist) ülemäärasel koormamisel (näiteks ettenähtust suurema pesukoguse pesemine pesumasinas jm.). Elektrimootori ülekoormus võib tekkida ka nimipingest madalama toitepinge korral. Asi on nimelt selles, et mootori poolt arendatav 18 võimsus on võrdeline pinge ruuduga. Kui näiteks toitepinge on 10% mootori nimipingest madalam, arendab mootor ainult 81% oma nimivõimsusest, 20% madalama pinge korral ainult 64% nimivõimsusest. Järelikult peab sellisel juhul vähendama vastavalt töömasina koormust. Mootori nimipingest kõrgem toitepinge suurendab mootori voolu ja see põhjustab samuti mähiste ülekuumenemist. Eriti tugev mähiste ülekuumenemine tekib kolmefaasilise mootori ühe faasi katkemise korral.
ProDiags Automaatkäigukastid Arvutiprogrammi ülesanded Õpetaja variant http://open.forms.fi/hmv-edu http://www.hmv-systems.fi 2 1. Üldist Automaatkäigukastide liigid Automaatkäigukastid muudavad ülekandearvu ehk käike, nagu nimigi ütleb, automaatselt, ilma autojuhi sekkumiseta. Tänapäeva automaatkäigukaste võib jaotada kolme rühma: · astmeteta ehk CVT variaatorkastid · elektromehaanilise käiguvahetusega käigukastid · hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekandega käigukastid Automaatkäigukastide eeliseks on nende kasutamise mugavus ja suurem sõiduohutus. Autojuht väsib vähem ja ülekandearv muutub koos sõidutingimustega. Hüdrotrafo väldib mootori ja jõuülekande ülekoormamise. Automaatkäigukastide puuduseks võib pidada sidurite läbilibisemisest ja lisandunud elektrienergija vajadusest tingitud v...
Oluline osa elektrilises omatarbes on omatarbeseadmete reguleerimisel. Seadmete tootlikkuse reguleerimisel kasutatakse järgmiseid mooduseid: - sageduse reguleerimine (sujuv) - pöörlemiskiiruse reguleerimine (astmeline) - juhtaparaati kasutamine (ventilaatorid, pöördlabadega pumbad) - drosselreguleerimine - koosseisuga Elektrijaamade töökindluses on oluline osa tema omatarbeseadmete töökindlusel. Eriti tuleb tagada vastutusrikaste omatarbe elektrimootorite normaalne talitlus toitepinge alanemisel või toite katkestusel. Toite katkestusel ja sellele järgneval toite taastumisel algab omatarbeseadmete elektrimootorite isekäivitumine. Suured käivitusvoolud põhjustavad pinge alanemise omatarbelattidel, mis omakorda raskendab mootorite käivitumist. Mootorite lubatava soojenemisega määratud käivitusaeg on 10-12 sekundit (tuumajaamades umbes 2 sekundit). Isekäivitusaeg sõltub pingepausist, omatarbetrafode ja reaktorite parameetritest,
1.47). Olulisemaks elemendiks selles filtris on kondensaator Cf, mis juhib tagasisidesignaali maha. See tähendab, vahelduvpingeline signaal toiteahelates lühistatakse. Sellele aitab kaasa ka kondensaatoriga järjestikku olev takistus, sest kui meil on RC järjestiklülitus, kus mahtuvustakistus vaadeldavale sagedusele on piisavalt väike, tekib küllalt suur selle sagedusega pingelang takistusel Rf . Sellise filtri sisseviimisega kaasneb esimeste astmete toitepinge vähenemine, sest filtri takistusel tekkib paratamatult ka alalispingeline pingelang. See toitepinge vähenemine ei ole probleemiks, sest esimesed astmed kus signaali amplituud on väike, ei vajagi nii kõrget toitepinget. Teiseks võimaluseks tagasiside vältimiseks on kasutada lõppastmele eraldi toiteallikat. Kirjeldatud tagasiside toiteallika kaudu esineb ka digitaaltehnika skeemides. Sealseks eripäraks on see, et tarbitavad voolud on impulsilise iseloomuga, kuna
Mootor peaks töötama peamiselt püsiolukorras ja reguleerimine toimub aeglaselt. Vektorjuhtimisel arvestatakse mootori elektriahelates toimuvaid dünaamilisi protsesse ja seejuures arvestatakse vahelduvvoolu suuruste hetkväärtusi. Asünkroonmootorite nurkkiiruse reguleerimine Kiiruse reguleerimine rootoriahela takistuse muutmisega on võimalik faasasünkroonmootoril. Mingi kindla koormuse korral vähendab rootoriahela takistuse suurendamine nurkkiirust. Kiiruse reguleerimine toitepinge muutmisega on kasutatav lihtsamatel juhtudel, kui ajamimootori võimsus ei ole suur ja töömasin on ventilaatortunnusjoonega. Mootorite juhtimisel kasutatakse kas vahelduvpingeregulaatoreid või vahelduvvoolulüliteid. Kiiruse reguleerimine pooluspaaride arvu muutmisega on kasutatav ajamites, kus ei nõuta kiiruse sujuvat reguleerimist. Kiiruse reguleerimine võrgupinge sageduse muutmisega. Sel juhul muutuvad vääratuslibistus ja -moment
läbiviimisega pumba korpusest. Mahtpumpadeks on kolb-, plunser-, käigukasti või variaatori abil. Samuti kasutatakse selleks ajami membraan-, rootor-, siiber- (ehk lamellpumbad), kruvi- ja mootori kiiruse muutmist, näiteks asünkroonmootorite puhul voolikpumbad. Mahtpumpasid võidakse kasutada ka toodete toitepinge sagedust muutes. doseerimiseks. Erinevalt tsentrifugaalpumpadest, sobivad nad hästi ka suurema viskoossusega toodete, nagu koor, hapukoor, kohupiim, 98. või jt, pumpamiseks. Mahtpumpade tootlikkust reguleeritakse pumba 99. Membraanpumbad 10 100. 101
sõidukis. Lubatud on ka kasutada täiendavaid valmistaja poolt defineeritavaid veakoode. 4. Andurid 4.1 Jahutusvedeliku temperatuuriandur Ehitus ja tööpõhimõte- Jahutusvedeliku temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termistore (takisteid, mille takistus sõltub oluliselt temperatuurist). Tavaliselt kasutatakse NTC (Negative Temperature Coefficient) termistore, mille takistus temperatuuri suurenedes väheneb. Termistore saab toitepinge tavaliselt läbi juhtplokis oleva lisatakisti. Termistori klemmipinge ongi temperatuuri signaaliks. Joonis 1. Jahutusvedeliku temperatuuriandur Diagnostika- Enesediagnoos kontrollib saadud signaali loogilisust. Temperatuuri mõõtepiirkonnaks on tavaliselt määratud -45..140 C (Signaalpinge vastavalt 4,8... 0,2 V). Juhul kui signaal on väljaspool määratud mõõtepiirkonda, loeb juhtplokk selle rikkeks. Rikkekoodid- P0115 Mootori jahutusvedeliku temperatuurianduri vooluahel
Tallinna Polütehnikum Energeetika ja automaatika osakond ELEKTRIMÕÕTMISED 2012 Tallinn Sisukord Mõõtmismeetodid...................................................................................................................3 Mõõtevead...............................................................................................................................4 Mõõtetulemuse absoluutne viga ........................................................................................4 Mõõtetulemuse suhteline viga ...........................................................................................5 Mõõteriista taandatud viga ................................................................................................7 Mõõteriista täpsusklass .....................................................................................................8 Mõõteriistade klassifikatsioon................
väheneb ergutusvoolu suurenemise tõttu. Ergutusmähise suntimisel kiirus suureneb. Lubatud võimsus on püsiv. Lubatud moment väheneb. 29. Asünkroonmootori nurkkiiruse reguleerimine. Rootori takistuse muutmine. Siit järeldub, et asünkroonmootori nurkkiirust saab muuta libistuse (s.t. rootoriahela takistuse ja pinge muutmise teel), pooluspaaride arvu ja toitepinge sageduse muutmisega. Kiiruse reguleerimine rootoriahela takistuse muutmisega on võimalik faasasünkroonmootoril. Mingi kindla koormuse korral vähendab rootoriahela takistuse suurendamine nurkkiirust. Kiiruse reguleerimine toitepinge muutmisega on kasutatav lihtsamatel juhtudel, kui ajamimootori võimsus ei ole suur ja töömasin on ventilaatortunnusjoonega. Pingega reguleerimist kasutatakse telgventilaatorite kiiruse muutmiseks
0.2019 11. TRELLIDE KASUTAMINE Elektri/aku trellid on ette nä htud aukude puurimiseks ja kruvide keeramiseks puitu, metalli, plastikutesse ja keraamilistesse materjalidesse ning lö ö kmehhanismiga varustatud trellidega ka betooni, tellistesse ja kividesse. - Võ rgutoitega elektritrellide kasutamisel tuleb jä lgida kõ iki elektriohutuse nõ udeid. Akutrellide puhul elektrikahjustuste oht madala toitepinge tõ ttu puudub.. - Kruviautomaat tö ö tab akutrell- kruvikeeraja põ himõ ttel. Erinevus seisneb selles, et on võ imalus eelnevalt tö ö riist teatud koguse kruvidega. Kruvilint tuleb paigutada kruviautomaadi sö ö tjasse. Enne tö ö alustamist tuleb ette seada kruvimissü gavus. Kruvide keeramisel tuleb hoida kruviautomaati tö ödeldava pinna suhtes mõistliku nurga all. - Trelli tuleb hoida kindlalt kä es.
mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võib-olla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Harilikult ei nõua ta endale erilist tähelepanu, kuid kui ventilaator muutub lärmakaks või on tunda kõrbelõhna, siis tuleks töö kiiresti lõpetada ja arvuti välja lülitada. Peale seda ei soovita arvutit sisse lülitada enne, kui ventilaator on kas kontrollitud või välja vahetatud. Kui jahutamine katkestada, siis kuumenevad integraalskeemid suhteliselt kiiresti üle ja riknevad. Parandada neid
Konveieriga programmi täitmine (Pipeline): 11. Suvapöördusmälud[2] *Suvapöördusmälu(Random access memory)- iga sõna poole pöördumine nõuab ühepalju aega sõltumatta tema asukohast mälus. *Suvapöördusmälud e. muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki: staatilisteks ja dünaamilisteks. *Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. *Mälu juhtimimiseks kasutatavad reziimid: R/W = 1, (read/write) määrab ära lugemisreziimi; R/W = 0, määrab ära kirjutusreziimi; CS = 1, (chip select) lubab mälukiibist bitte lugeda või sellesse kirjutada;
Tundlikkuse määramisel tuleb arvesse võtta signaali ja müra suhet. Selleks nimetatakse modulatsioonisagedusele vastavaid helisageduskomponente sisaldava väljundpinge efektiivväärtuse suhet VV sellisesse väljundvõimsuse 12 Raadiovastuvõtjad efektiivväärtusse, mis tekib väljundis moduleerimata raadiosageduspinge juures. Siin ei ole arvestatud võrgumüra, mis tekib alaldatud toitepinge puuduliku filtreerimise tagajärjel. Välis- ja varrasantenniga vastuvõtul väljendatakse sisendpinge suurust mV V , magnetantenniga vastuvõtul aga elektrivälja tugevust . m Eristatakse reaalset ja maksimaalset tundlikkust. Reaalne on standartse
47k ja kondekate mahtuvus C2 = C3 = 1000 pF. Kummagi lüli ajakonstant = ? * = R*C = 47*103*1000*10-12 = 47 sek Ajakonstant on tunduvalt väiksem, kui kaadrisünkroimpulsi kestus, kuid samal ajal tunduvalt suurem, kui reasünkroimpulssidel. Seejärel jõuab väljundpinge kaadrisünkroimpulsi ajal suureneda kaadrilaotusgeneraatori rakendumispingeni. Kui saadud väljundimpulsi esikülje tõus on lame/väike, siis võib impulsi amplituudi väiksemalgi muutusel või toitepinge kõikumisel käivituda kaadrigen. varem kui vaja. Selle vältimiseks peab int. lülituse iga lüli ajakonstant olema mitu korda väiksem kaadrisünkroimpulsi kestusest. Antud juhul 47/194 = 0,24 ja seega impulsi esikülg on iga lüli väljundis küllalt järsk. U s is U välj Integreeritud lüli rakendusi
Klass A - ühetaktilised võimsusvõimendid. Kasutatakse karakt tõus, mida suurem, seda paremad võimendus lõppvõimendina mitmeastmelistes süsteemides, juhul, kui omadused. Trans sisetak-trans kanali dün tak(väike kallak, suur tak). 3pdf väljundsignaali pinge peab olema suurem, kui toitepinge 3. JOONIS1 Kui võtta: Rts = R1 = R2 =.= Rn << Rsis d (trafosidestusega). Oletame: Isis d = 0, siis Its = I1 + I2 +..+ In ; või: Uvälj = - (U1 + 3. JOONIS2 Register on mäluelement mitmebitiste kahendarvude U2 +.+ Un)
iseloomustada siiski ligikaudu lineaarsetena. Nii võib paljude selliste lülituste analüüsil, kus signaalide nivood on madalad, näiteks raadio- ja TV-vastuvõtjates, asendada mittelineaarsed elemendid lineaarsete mudelitega, mis võimaldab kasutada lineaarse analüüsi meetodeid. Ümberpöördult, paljud lineaarsed lülituselemendid ilmutavad signaalinivoo suurendamisel mittelineaarseid omadusi. Kui mitte muu, siis lülituse toitepinge paneb lülituse väljundpinge ulatusele omad piirid. Sealt edasi ei kasva väljund enam võrdeliselt sisendiga, mis ongi mittelineaarsuse tunnuseks. Transistoride ja integraallülituste tootjad eristavad oma toodete puhul mõnikord "lineaarseid" ja "digitaalseid" tooteperesid, kus lineaarkomponentide osas püütakse mittelineaarsused viia miinimumini. Joonis 5.3. Sümmeetrilise takistusliku ("oomilise")
Kütuse temperatuuriandur Kustub mälust rikke kõrvaldumisel Siduripedaali andur Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist Turbolaaduri heitgaasi voolu juhtimise Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist hõrendusklapp Õhu temperatuuri andur Kustub mälust rikke kõrvaldumisel Akupinge Kustub mälust rikke kõrvaldumisel Andurite toitepinge Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist Turbolaaduri heitgaasi voolu juhtimise Jääb mällu ka pärast rikke kõrvaldumist elektromagnetiline klapp Mootori immobilaiser Kustub mälust rikke kõrvaldumisel Salongi lisakütteseade Kustub mälust rikke kõrvaldumisel Mootori avariireziimid: 1. Mootor seiskub.
normaaltingimused x töötingimused hoiutingimused kahjustavad tingimused Joonis 20. Mõõteriista normaal-, töö-, hoiu- ja kahjustavate tingimuste omavaheline vahekord. Mõõtmisteooria alused Näide: Wenzel´i manomeetri A200 passis tuuakse toitepinge, sageduse, temperatuuri ja õhuniiskuse väärtused, milliste täidetuse juures manomeetriga võib töötada: Specifications Parameter Min Typ Max Unit Mains supply voltage (230V-setup) 190 230 242 V Mains supply voltage (120V-setup) 99 120 130 V Frequency 50 60 Hz Power consumption 9 W
tagasiside ahelas. Olukorras kus mootori koormus muutub ja tema pöörlemiskiirus on vaja hoida püsivana. Kui koormus suureneb siis väheneb ka U ts ja kondensaatoril C0 tekib pingelang, selle tulemusena antakse R0-lile negatiivne impulss. TG-le tulevad pinged liidetakse ja EV väljundpinge suureneb, mis toob kaasa EMV väljundpinge suurenemise. See suurendab generaatori ergutuspinget, ning seeläbi suureneb ka mootori toitepinge. See aitab tasakaalustada jõumomenti uuel koormusel, et hoida konstantset pöörlemis kiirust. 2. SÜSTEEMI FUNKTSIONAALSKEEMI JA STRUKTUURSKEEMI KOOSTAMINE 2.1 SÜSTEEMI FUNKTSIONAALSKEEM Printsipiaalskeemi alusel saame koostada funktsionaalse struktuurskeemi. Struktuurskeemi eeliseks on see, et on võimalik paremini kirjeldada süsteemisiseseid seoseid erinevate struktuuri elementide ja muutuvate parameetrite vahel. Järgnevalt
ruuminurk Kombineeritud valgustus koosneb ülavalgustusest ja kohtvalgustusest Loomulik valgustus on tööruumide valgustamine päikesevalgusega. 1 luks (lx) on valgustustihedus, kui 1 m2 suurusele pinnale langeb 1 luumeni (lm) suurune valgusvoog Luksmeeter on valgustustiheduse mõõtja. Luminofoorlamp on elavhõbe-madalrõhu-gaaslahenduslamp. Nad ei tööta ilma juhtlülituseta, sest nende poolt tekitatud pingelang on negatiivne toitepinge suhtes (voolu kasvamisega väheneb takistus) 1 luumen on valgusvoog, millele vastab üks kandela sterradiaani kohta (1 lm = 1 cd⋅str). Pimestamine jaotub otseseks ja kaudseks. Otsene pimestamine võib aset leida kui väga tugevalt valgusallikalt langeb kiir silmale. Kaudset pimestamist tähendatakse arvutustehnika korral kui kuvarile langeb mõni ere kiir aknast või valgustist Pinnaheledus- valgusvoog mis peegeldub vaadeldavatelt pindadelt(cd/m2)
5 0 -5 -10 100 200 300 Mem , N· m Joonis 6.1. Rööpergutusmootori loomulik (1) ja reostaattunnusjoon (2). Ülesanne 6.2 Arvutada ja joonestada rööpergutusmootorile loomulik ja tehistunnusjooned, kui: a) ankruahelasse on lülitatud lisatakisti Rl = 1,2 , b) vähendatud toitepinge Ut = 180 V, c) vähendatud magnetvoog 1 = 0,87 n. Mootori andmed: Pn = 22 kW, nn = 820 min-1, Un = 220 V, Ra = 0,09 , In = 110 A. Pöörlemissagedus 820/60 = 13,67. Elektromotoorjõu tegur 2 220 -110 0,09 CE = = 15,369 Vs. 13,67 Ideaalse tühijooksu pöörlemissagedus 220 n0 = =14,315 s-1. 15,369
Optilised mälud on CD-ROM, CD- R, CD-RW, DVD, magnetoptiline ja holograafiline. Suvapöördusmälu e. RAM jaguneb pooljuhtmäluks ja magnetmäluks, mis jaguneb ferriitmäluks. Pooljuhtmälu jaguneb mittesäilivaks ja säilivaks mäluks. Mittesäilivad mälud on staatiline RAM ja dünaamiline RAM, säilivad mälud on ROM, PROM, EPROM, EEPROM ja FlashEPROM. · Staatiline pooljuht suvapöördusmälu (Static RAM) Staatilised muutmälud on kiired mälud, mis toitepinge olemasolul säilitavad salvestatud informatsiooni kuitahes kaua. Samas sisaldavad need mäluskeemid arvukalt komponente, võtavad palju ruumi ja on suhteliselt kallid. Seepärast kasutatakse suuremate mälumahtude korral üldiselt dünaamilisi muutmälusid. Mälu nimetatakse staatiliseks, sest salvestatud informatsioon säilib seal ka pärast mälust lugemist, püsides kuitahes kaua, kui mäluelemendile on rakendatud toitepinge.
Muut- ja püsimälude töökiirus peab olema võimalikult suur. 51 1.5.1. Muutmälud Muutmälude (RAM - random access memory) põhiliigiks on pooljuhtmälud, mis koosnevad trigeritest või muudest mäluelementidest. Muutmälud on toitepingest sõltuvad ning jagunevad kahte liiki, staatilisteks ja dünaamilisteks. Staatilises muutmälus kasutatakse iga infobiti salvestamiseks ühte trigerit, mis säilitab infot seni, kuni säilib toitepinge. Kuna staatilises mälus säilib salvestatud informatsioon ka pärast mälust lugemist, püsides seal toitepinge olemasolu korral kui tahes kaua, siis nimetatakse niisugust mälu staatiliseks. Lihtsaima staatilise muutmälu struktuur on joonisel 1.25. Mälul on 1024 aadressi ja tema kogumaht on 1024 bitti ehk 1024 pesa. Iga bitt on salvestatud trigerisse ning triger valitakse rea- ja veerudekoodri abil. Mälu juhtimiseks kasutatakse järgmisi signaale:
58. USB ja USB 2 liidesed. Universal Serial Bus loojad Compaq,IBM,intel,Microsoft,nec ja Northen Telecom Võimalik lisada ilma lisa kaardita Kuni 127 seadet Peamiselt häälestub automaatselt USB 1.1 kahtetüüpi kontaktid TYPE A Hostand hub Kaabli pikkus max 5m TYPE B Lisaseadmed Kaabli max pikkus 3m Väiksed seadmed ei vaja eraldi toidet Sobib kahepoolne suhtlus PC ja seadme vahele Vanematele os sys tulen osta tarkvara tugi Esimene port miis ületas kiirust 12mb/s Kasutab 5v toitepinge Hot Swaping plug & play tugi Aeglasem kui PCI ja FireWire Ei ühildu vanematesse arvutitesse Usb1 max 1,5 MB/s 12Mb/s Usb 2 60 MB/s 480Mb/s 59. Uue põlvkonna arvutid. 60. Videokaardid (ka integreeritud) ja nende häälestamine. Mis on videokaart? Graafikakaart on arvutit ja monitori ühendus Monitor ise ei suuda määrata millise kvaliteediga pilti peab näitama, Olemas kas: emaplaadile integreeritult (on board) lisakaartidena
adapter), mille abil on võimalik ühendada monitor arvutikomplektiga. Leivnumad laienduskaardi on veel: helikaardid, tv- ja raadiokaardid ja võrgukaardid. Toiteplokk Vooluvõrgust saadava vahelduvpinge muundamiseks sobiva väärtusega alalispingeks kasutatakse toiteplokki. Leivnumad võrgupinged on 110V ja 230V (vahelduvpinge), arvutiriistava komponentide tööpinge on enamasti 12V, 5V või 3.3V (alalispinge), protsessorite toitepinge on enamast vahemikus 1-2V. Kahendsüsteem Kaasaegsed arvutisüsteemid töötavad kahendsüsteemis. Kahendsüsteemis on ainult kaks numbrit, üks ja null, kõik arvutused tehakse kahendsüsteemis. See on ka põhjus, miks paljud suurused on kirjeldatud arvutimaailmas veidrate numbrite abil: 128, 256, 512,1024 jne, tegemist on kahe astmetega. Kuidas liiguvad andmed arvutis? Andmed liiguvad arvutis peamiselt kolme ploki vahel: protsessor, mälu ja sisend-väljund (kõvakettad, graafika- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
