Keera kruvidega kinni 26. Ühenda juhtmed emaplaadi külge. 27. Kinnita toiteplokk kasti külge. 28. Hakka juhtmeid paika panema. 29. Kontrolli ega juhtmed pole jahuti peal. 30. Veendu, et kõik vajalikud asjad oleksid olemas. 31. Kui kõik korras pane korpus peale . 32. Kui arvuti on kokku pandud, siis tuleks hakata juhtmeid arvutiga ühendama hakata. 33. Juhtmed ei tohiks olla vooluall, sest muidu võid elektrit saada. 34. Ühenda VGA kaabel. Arvuti ja monitori vahel. 35. Pane arvutile järgi toitejuhe. 36. Pane monitorile järgi toitejuhe. 37. Lisa arvutile hiir järgi. 38. Lisa arvutile klaviatuur järgi. 39. Kontrolli kas kõik juhtmed on ilusti paigas. 40. Pane arvuti toitejuhe pistikupessa. 41. Pane monitori juhe pistikupessa. 42. Lülita arvuti käima. 43. Kui mõni asi ei tööta veendu, et kõik juhtmed oleks ilusti järel. 44. Kui arvuti töötab oled asjadega ilusti hakkama saanud.
Sülearvuti Kasutusjuhend Minimaalne sülearvuti komplekt: - arvuti - toitejuhe + adapter - kasutusjuhend Sülearvuti paigutamine, ergonoomika: Paigutage sülearvuti selliselt, et selle ventilatsioon saaks korralikult töötada, selleks piisab 5 cm vabast ruumist arvuti ümber. Arvutit ei tohi paigutada küttekeha ega soojust kiirgava seadme lähedusse. Kasutage sülearvutit puhtal ja kuival pinnal. Arvuti transportimiseks ja hoidmiseks soovitame spetsiaalselt sülearvutile mõeldud kotti. Kuigi sülearvuti on mõeldud kasutamiseks mitmesugustes tingimustes, soovitame
soojendamisest puhuriga. Ülearuse liimi saab ära lõigata sooja noaga. Joonis 1. Liimipüstoli kasutamine vaiba liimimisel. Ohutusjuhised: 1. Kasuta liimipüstoliga liimimisel alusmaterjali, millel toimub liimimine. 2. Jälgi, et kuum liim ei tilguks kätele või riietele. 3. Väldi keha kontakti liimipüstoli kuuma otsikuga. 4. Jälgi, et liimipüstoli toitejuhe ei satuks kokkupuutesse kuuma otsikuga. Seda tuleb jälgida ka pärast seadme väljalülitamist. 5. Sisselülitatud seadet ei tohi jätta järelvalveta. 3. Kuumaõhupuhur Kuumaõhupuhur on elektritööriist, kus kütteelement soojendab ventilaatori poolt väljapuhutava õhujoa. Täiuslikumatel mudelitel on töötemperatuuri sujuva reguleerimise ning küttekeha väljalülitamise võimalus. Õhujoa suunamiseks või hajutamiseks kasutatakse erinevaid puhuri otsikuid
2. hendage kolm arvutit internetiga lbi traadiga ruuteri. Kasutage 3COM ruuterit (sarvedega ruuter, lessandes on eldud et kasutage traadiga ruuterit. Kik ruuterid on traadiga, 3COM'il on lihtsalt WiFi vimalus mida me ei kasuta.) Arvutid hendage LAN portidesse ja Switchist tulev kaabel WAN porti (toite juhtme krval olev auk). Switch asub akna juures. Tehke ruuterile reset, et kindlustada, et kik ttaks. Selleks: 1) hendage lisaks kigile muudele juhtemetel lahti ka toitejuhe 2) hendage he otse patch kaabliga (mitte ristkaabel) kokku 1 ruuteri LAN port ja WAN port 3) Llitage ruuteri toide sisse (hendage toitekaabel) 4) Oodake (u 20 s) kuni punane error lamp hakkab aeglaselt vilkuma (u 2s periood) 5) hendage algul lahti toitejuhe ja siis patch kaabel 6) hendage toitejuhe ruuteri klge tagasi 2.1 hendage arvutid ja ruuter sobivate kaablitega. Sobivad kaablid on kaablid millel pole punast risti otstel.
Enne küttemati põranda külge liimimist tuleb paigaldada põrandaandur. Andur, mis paikneb 4-meetrise kaabli otsas, tuleb paigutada kaitsetorusse ja see omakorda 10- mm soonde, mis lõigatakse põrandasse. (Toru ülesanne on võimaldada anduri asendamist, kui see peaks kunagi katki minema). Anduri kaabel tuleb viia krohvi alt paigalduskaabli karpi, kuhu paigutatakse temperatuuriregulaator. Temperatuuriandur tuleb panna võimalikult põranda keskele. Pärast küttemati mahapanekut viiakse toitejuhe koos anduri juhtmega kaablikarpi. Kaablikarp tuleb paigutada õigesti nii esteetilises (temperatuuriregulaator jääb seinal nähtavale) kui praktilises mõttes. Vannitoa temperatuuriregulaator tuleb paigutada ruumist välja (s.t sobivasse naaberruumi), kuna suurenenud niiskus võib regulaatori toimimist mõjutada. Kui matid on paigutatud nii, et mõni juhe (s.t toitejuhe või anduri juhe) ei ulatu temperatuuriregulaatori karpi, võib neid vahekarbi abil pikendada. Küttemattide paigutus
Elektritrell löökreziimi korpus lüliti kiirkinnitus reevers padrun käivituslüliti lukusti puurimissügavus käivituslüliti e piiraja käepide toitejuhe 4 Elektritrell korpus kommutaatormootor löögireziim padrun elektroonika plokk löökpuurimise mehhanism reduktor reevers pöörlemiskiiruse regulaator käivituslüliti
Fourth level Fifth level Active Guard´i komplektsus Click to edit Master text styles 1. Lugeja Second level 2. Toalaadija Third level 3. Autolaadija Fourth level 4. Toitejuhe Fifth level *Ülemisel pildil olev must mobiiltelefon ei kuulu komplekti ning on illustratiivse iseloomuga. Allikad: http://www.tagtronics.co.uk/security/activeguardtoursystem.aspx http://www.securitas.com/ee/et/Services/Patrullteenus/ M.Kauge erakogu Internet
7. Küpsetamise ajal temperatuuri indikaator kustub ja süttib vahelduvalt. See näitab, et seade hoiab valitud küpsetamistemperatuuri. Küpsemise lõppedes ( küpsetamisajad on toodud toote pakendil või retseptis ) avage ettevaatlikult kaas ( seadmest võib tulla kuuma auru ) 8. Tõske friteerimiskorv üles ja laske õlil toidust välja nõrguda. Selleks kinnitage friteerimiskorv õlimahuti serva külge. 9. Lülitage seade POWER ON / OFF nupuga välja ja tõmmake toitejuhe vooluvõrgust välja. Praktilisi nõuandeid Kõrge temperatuuri juures on kõige sobivam kasutada teravilja- või maapähkliõli või kõrgekvaliteedilist searasva. Ärge kasutage taimeõlisi, margariini, võid ega oliiviõli, kuna need võivad kuumutamisel suitseda või üle keeda. Ärge segage erinevaid õlisi kokku. Eelküpsetatud toit nõuab kõrgemat küpsetamistemperatuuri kui küpsetamata toit. Jälgige, et toit oleks täielikult läbi küpsenud.
Õige tööasend: Seadme ees, lõikejoonelt eemal. Höövelpink. A....Sisse- ja väljalülitamise lüliti B....Ülekoormuskatkesti C....Transportrullikud D....Mootori harjad E....Paksuse hoob F ....Kandepidemed G....Paksuse skaala H....Paigaldusavad I .....Rullikuga etteandelaud Joonis 1 Ohutusnõuded: Hoolitsege, et toitejuhe ei takista tööd ning et inimesed ei saa selle otsa komistada. Töötavat masinat ei tohi jätta järelevalveta. Enne töökohalt lahkumist lülitage masin välja. Enne masinaga töötlemist eemaldage töödeldavast materjalist naelad ja muud võõrkehad. Kasutage söötmisel abivahendit (tõukamispuud), kui soovite sööta masinasse lühikesi toorikuid. Nõuetekohane tööasend: Töödeldava detaili masinasse söötmiseks
abita. Järgmistel juhtudel tuleb ühendust võtta kvalifitseeritud spetsialistidega: - paigaldamine (vastavalt valmistaja instruktsioonidele); - kahtluste korral seadme kasutamise osas; - pistikupesa välja vahetamine kui see ei sobi seadme toitejuhtme pistikuga. Järgmistel juhtudel tuleb ühendust võtta valmistaja poolt volitatud teeninduskeskusega: - kui teil on tekkinud kahtlused peale seadme pakendist välja võtmist; - kui toitejuhe on vigastada saanud või vajab välja vahetamist; - kui seade läheb rivist välja või ei funktsioneeri korralikult; paluge kasutada originaaltagavaraosi. Hea oleks teha järgmist: - Kasutage seadet ainult toidu valmistamiseks ja mitte millekski muuks. - Kontrollige seadme head seisundit peale pakendite eemaldamist. - Eraldage seade vooluvõrgust kui ta ei funktsioneeri korralikult ning samuti enne puhastamist või hooldamist. - Kui seadet pikema aja vältel ei kasutata eraldage seade
Kui tööriista kasutatakse segamisvahendina või suure läbimõõduga avade puurimisel, siis tuleb kasutada mehhaanilise ajami 1. käiku Ohutustehnika ja õnnetuste vältimine ·Pöörake tähelepanu tööriista mootori ,,kinnijäämisele", nt kui puur kiilub kinni või puuriots tungib betooni puurimisel metallarmatuuri. · Enne töövahendite kinnitamise alustamist padrunisse või trelli kinnitamist spindlisse tuleb tööriist vooluvõrgust lahti ühendada või eemaldada toitejuhe koos kiirlukustusseadmega käepideme küljest, vajutades lukustusseadme nuppu. · Ärge töödelge asbesti sisaldavaid materjale! ·Väljas asuvad pistikupesad tuleb kaitsta rikkevoolukaitsega. Trelli kasutamine löökpuurimisreziimis Tööriistal on sisseehitatud löögimehhanism ning seda saab lülitada tavaliselt puurimiselt (spiraalpuurimiselt) löökpuurimisele. Liuglüliti võimaldab tööriista ümberlülitamist
Referaat Käsitööriistad Trell Aaron Selg 12 rühm Käsitrell Käsitrell on väiksemate aukude tegemise riist, mis pannakse pöörlema spiraalmehhanismi abil inimese käte musklijõuga. Enne elektri jõul töötavate trellide kasutuselevõttu oli levinuim puurtööriist väntpuur, sellega puurimine oli kauakestev ning väsitav. Varasemad puurimisriistad olid käsipuur (kahe käega pööratav riist palkidesse salapulgaaukude tegemiseks), oherdi, naaskel ning puuriotsikutest lusikpuur. Elektritrell On püstolikujuline tööriist, mille tööotsiku (padruni) paneb pöörlema väike elektrimootor. Maailma esimese elektritrelli leiutas Wilhelm Emil Fein 1895 aastal. 1955 aastal Metabo tegi lööktrelli. Tänapäeval varustatakse elektritrellid türistori- või sümistori veomuunduriga, lülitiga, reversiga, reostaat- või türistori võimsusregulaatoriga. Tihti on elektritrelli varustuses norskmehhanism, mis võimaldab puurida beto...
Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntumatest elektritööriistu tootvatest firmadest on meil levinud firmade Bosch, Metabo, Makita, Black & Decker, Skil, DEwalt ja Ryobi tööriistad. Elektritööriistad Elektritööriistade ehitus vahelduvvoolul töötavate elektritööriistade põhiosadeks on korpus e kere, kommutaatormootor, reduktor, lülitid ja toitejuhe. 1 Elektritööriistad omavad topeltisolatsiooni lisaks isoleerivale korpusele on elektrit mittejuhtivate materjalidega ümbritsetud ka sisemised elektrisõlmed. Sellepärast kasutatakse toitejuhtmena tavalist kahesoonelist kiudkaablit, kus on vaid faasijuhe ja nulltööjuhe. Kaitsenulljuhtme kasutamiseks puudub vajadus. Kõikide elektritööriistade iseloomulikuks tunnuseks on kommutaatormootori olemasolu.
V: Serial ATA kõvaketas 3)Milleks kasutatakse arvutite kokkupanemisel pastat? V:Protsessori ja radiaatori vahelise soojusliku kontakti parandamiseks 4)Millises asendis olev protsessor sobib ilma täiendava pööramiseta joonise keskel olevasse pessa? V:H 5)Millisesse pildil kujutatud emaplaadi pistikusse/pessa tuleks ühendada Serial- ATA kõvaketta andmekaabel? V: H 6)Millisesse pildil kujutatud emaplaadi pistikusse/pessa tuleks ühendada emaplaadi peamine toitejuhe? V: J VAATA EELMIST PILTI 7)Millise seadme toiteks kasutatakse pildil kujutatud pistikut? V: DVD-lugeja (IDE) 8)Järjesta protsessori paigaldamisel tehtavad operatsioonid nende toimumise järjekorras. V:D,E,A,C,B,F,G 9)Millega oleks arvuti kokkuladumisel kõige sobivam ühendada randmerihma vedrujuhe? V:Metallist arvutikorpusega või mõne muu suure metallist kehaga 10)Millisesse pildil kujutatud emaplaadi pistikusse/oesasse tuleks ühendada emaplaadi täiendav +12V toitejuhe? V: G 12
Lahtiühendamine Ohutus ennekõike! Enne boileri kallale minemist eemalda see vooluvõrgust! Juhul kui boileri toitejuhe tuleb otse elektrikilbist, siis lülita vastav kaitse välja ning rakenda abinõusid, et keegi teine seda boileri puhastamise ajal ei saaks sisse lülitada. Pärast elektrivõrgust eemaldamist sulge külma vee toru ning ühenda see lahti. Kui Teie torumees oli nupukas, siis paigaldas ta boileri külma vee toitele eraldi kraani. Vastasel juhul peate otsima kraani, mis sulgeb kogu majapidamise vee. Viimane lahendus ei ole hea, sest Teil kaob boileri loputamise võimalus
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Referaat Diskett ja mälupulk Therese-LiiseAasma 9b kl. 2008 Sisukord Osad: Tiitelleht Diskett ja mälupulk........................................................................................................ 1 Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Diskett........................................................................................................................ 4 1. 1 Ajalugu......................................................................................
..........................................................11 Tulemuste analuus ja järeldused...................................................................................13 Testi läbiviijad .. Vastutav organisatsioon Tallinna Tehnika Ülikool Andmed kasutatud seadme kohta 1. Datex Seerianumber: 410501 Kaitseklass: 1 Patsiendikontaktide tüübid: CF ja BF Tüüp: OSE-123-23-01 Toite ühendus: DPS Lisad: toitejuhe, Sattelite PLUStm pulse wave oximeter with combined ECG Display, maandusjuhe, SPO2 (kõrvalest), SPO2 (näpu külge), EKG patsendikaabel. Seadme eesmärk: Jälgida patsiendi südametööd ning hemoglobiini taset mõõta. 2. Metron QA-90 Mk IISafety Analyzer Seerianumber: 12737 Kaitseklass: I Seadme eesmärk: Mõõteseade eeltoodud seadme testimiseks. Andmed katse seisukohalt oluliste üldiste tingimuste kohta
HP tindiprinteri must tindikassett: * #336 must tindikassett * #338 suuremahuline must tindikassett 2.HP tindiprinteri kolmevärviline tindikassett * # 342 väriline tindikassett * #343 suuremahuline värviline tindikassett 3.HP tindiprinteri fototindikassett * #348 värviline fototindikassett 13. Seadme klaasi puhasamine: 1. Lülitage HP All-In-One välja, eemaldage toitejuhe pistikupesast ja tõstke kaas üles. 2. Puhastag klaasi pehme riide või svammiga, mis on kergelt niisutatud mitteabrasiivse klaasipuhastusvahendiga. NB! Ärge kasutage klaasi puhastamiseks abrasiivaineid, atsetooni, benseeni või süsiniktetrakloriidi, kuna need võivad klaasi kahjustada, Ärge kandke ega pihustage vedelikku otse klaasile. Vedelik võib klaasi alla valguda ja seadet kahjustada. 3. Plekkide tekkimise vältimiseks kuivatage klaas seemisnaha või svammiga. 14.
Tartu Kutshariduskeskus Autode ja remondiosakond Autotehniku töövahendid Referaat Juhendaja : Üllar Kivi Tartu 2012 Sisukord 2 Contents Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 MIG-MAG Keevitus.................................................................................................. 4 MIG/MAG keevituse seadmed................................................................................. 5 Kasutus................................................................................................................... 7 Keevitusõmblus...............................................................................
alusplaat millel on kinnitatud seade l6ikesügavuse astmeliseks seadistamiseks. Osadel mudelitel on ka l6ikesügavuse täppisreguleerimise v6imalus. Freesi terad 1.Soone-ja valtsimisfreesid 2.Kujufreesid Otsfreesid 1)otsfrees 2)kalasabafrees 3)ümarfrees 4)väikeümarfrees 5)kooniline frees Servaprofiilide freesid 1.valtsfrees 2.faasifrees 3.n6gusfrees 4.ümarfrees 5.dekoratiivprofiilifrees Ohutsn6uded 1.Töötamisel tuleb kasutada kaitseprille ja kuulmekaitsmeid. 2.Tuleb jälgida , et toitejuhe ei satuks töötsooni 3.Freesi vahetamise ajaks tuleb eemaldada pistik pistikupesast. 4.Enne kui alustada freesimist peab kontrollima , et frees oleks korralikult kinnitatud . 5.Ei tohi käivitada ülafreesi kui l6iketera puutub vastu töödeldavat materjali. 6.Töötamisel tuleb hoida ülafreesi alati kahe käega. 7.Tööasend peab olema kindel. 8.Mida ühtlasem on ülafreesi liikumine , seda kvaliteetsem jääb freesitud pind. 9.Freesimise suund peab alati olema vastupidine
volti, mis sõrmega katsudes on vähemalt ebamugav, kui mitte surmav. Seega ettevaatust! Enne toite sisselülitamist tuleks kindlasti arvuti juhendist kontrollida millisele toitepingele arvuti on mõeldud. Vastasel korral võib saada suurte, kuid kallihinnaliste suitsupilvede omanikuks, kui arvuti on lülitatud pingele 110 või 127 volti. Enamik kaasaegseid arvuteid võimaldab töötada nii 110 kui ka 220 voldise pingega, kuid võibolla on vaja teha ümberlülitus või toitejuhe teisiti ühendada. Sageli on juhised kirjas toitejuhtme pistikupesa kõrval. Üldiselt püüavad tehased väljastada lollikindlaid seadmeid ja vaikimisi seatakse toitepinge vahemikku 220...230 volti. Arvutiplokis on peidus ka jahutusventilaator. Harilikult ei nõua ta endale erilist tähelepanu, kuid kui ventilaator muutub lärmakaks või on tunda kõrbelõhna, siis tuleks töö kiiresti lõpetada ja arvuti välja lülitada. Peale seda ei soovita arvutit
- küüned peavad olema lühikeseks lõigatud; - enne töö alustamist pesta hoolikalt käed. 3. ENNE TÖÖD 3.1. Riietuda tööriietesse. Riietus peab olema puhas ja hästi triigitud. 3.2. Jalga panna madala kontsaga mugavad jalatsid. Sellega välditakse libisemist ja jalgade väsimust. Talvel hoolitseda, et jalad ei külmetuks. 3.3. Vaadata üle ja vajadusel korrastada töövahendid ja töökoht. 3.4. Elektriseadmete ülevaatamisel veenduda, et neil oleks toitejuhe vigastamata. 3.5. Ettenägematute takistuste korral pöörduda kohe otsese ülemuse poole, tema äraolekul tööandja või tema esindaja poole. 4. TÖÖ AJAL 4.1. Töötades elektriseadmetega tuleb täita nende kasutamise juhendit. 4.2. Mitte töötada seametega, mille käsitsemist Teile ei ole õpetatud. 4.3. Nõud asetada kandikule ainult ühes kõrguses. 4.4. Klaastaarat avada ainult selleks ettenähtud vahenditega (avaja, korgitser). Vajadusel
Kui keskkond on ebamugav, siis peab rakendama ergonoomilisi soovitusi. Peab teadma, et töökeskkond peab painduma töötaja järgi, mitte vastupidi.7 Õige ohutusnõuete täitmine arvutiga töötamisel vähendab tervisele tekkivaid kahjusid. Õnnetuse vältimiseks on arvutiga töötaja kohustatud kinni pidama järgnevatest ohutusnõuetest; 1.1 Enne arvuti, monitori ja teiste seadmete puhastamist või hooldamist tõmmata toitejuhe pistikupesast välja. 1.2 Enne mistahes seadmetevaheliste ühenduste tegemist peavad seadmed olema vooluvõrgust välja lülitatud. 1.3 Vaatamata korrektse, maandusega elektrisüsteemi olemasolule, ei ole soovitav korraga puudutada töötava arvuti metallkorpust ning mõnda muud ruumis asuvat massiivset metalleset, veetorustikku või radiaatorit. 1.4 Ülekuumenemise vältimiseks ei tohi sulgeda arvuti, monitori ja teiste seadmete ventilatsiooniavasid
s. Töödeldav detail peab olema kindlalt kinnitatud. t. Enne avade puurimist või lõikamist seintesse tuleb veenduda, et selles kohas ei oleks elektrijuhtmeid ega torustikke. u. Akutrelli võib kinni hoida ainult käepidemest või korpusest. Keelatud on hoida tööorganist (lõikeriistast) või toitejuhtmest. v. Töötamisel tuleb jälgida, et toitejuhe ei keerduks ega satuks lõikeriista vastu või mõne muu purustava eseme alla või vahele. w. Töövaheaegadeks tuleb elektritööriist vooluvõrgust välja lülitada. 5. TEGUTSEMINE AVARIIOLUKORRAS a. Töötaja peab oskama anda esmaabi. b. Õnnetusjuhtumi korral tuleb kannatanule anda esmaabi (I-EE-19), vajadusel välja kutsuda kiirabi või toimetada ta tervishoiuasutusse. Igast tööõnnetusest või
ohutuskatted masinat eelnevalt vooluvõrgust välja lülitamata. Kindlasti on sellisel juhul vaja esmalt välja lülitada masina toide. Selleks tuleb töötajatele selgitada ohutuid töövõtteid ja tagada nii tööprotsessi kui ka hoolduse turvalisus. Survepesur Õnnetuse põhjuseks võib olla: · elektrilöök (sageli lõpeb surmaga); · vedeliku tungimine naha alla Nende seadmete kõige nõrgemaks kohaks on toitejuhe ja pistikud. Seetõttu on otstarbekas survepesur võimaluse korral paigutada statsionaarselt ja ühendada püsivalt vooluvõrku. Pistiku, toitejuhtme või pesuri enda elektrilise rikke korral võib painduva vooliku otsas olev metallist otsik sattuda voolu alla ja anda selle puudutamisel elektrilöögi. Regulaarsete ajavahemike tagant tuleb kontrollida, et seadme visuaalsel kontrollil ei oleks märgata defekti või viga. Seadet tuleb kontrollida iga kord enne selle kasutamist. Rikkis seade
Töökohtade kohtvalgustite lampe võib vahetada alles pärast valgustist voolu väljalülitamist. Tööruumides peavad üldvalgustuse valgustid paiknema sellisel kõrgusel põrandast või teenindusplatvormist, et oleks välistatud töötaja igasugune kokkupuude valgustiga. Elektriliste tööriistade kasutamisel tohib tööriista sisse lülitada vahetult enne töö algust. Tööriista käest kätte andes tuleb seda hoida käepidemest, mitte juhtmest. Töötamisel tuleb jälgida, et toitejuhe ei keerduks ega satuks lõikeriista või mõne muu purustava eseme alla või vahele. Tööseisakutel ei tohi tööriista asetada põlvedele ega enda vastu, et välistada tööriista juhuslikku sisselülitumist. Maanduskontaktiga pistiku korral tuleb kasutada ka maanduskontaktiga pistikupesa. Kaitseisolatsiooniga tööriistadel pole vajadust kaitsemaanduse järele ja pistik on maanduskontaktita. Töö lõpetamisel tuleb tööriista pistik pistikupesast välja tõmmata (mitte juhtmest tõmmates).
Veendu, et saetera on terav ja kindlalt kinnitatud Lõiget lõpetades vähenda survet saele . Ketassaag . Materjali tükeldamiseks Materjali servamiseks . Sae välajulatuse reguleerimine : Saag ei tohi materjalist rohkem välja ulatada kui 2….3mm Elektriketassaer ohutu kasutamine Kontrolli, et sae liikumise tee oleks vaba ja et seal ei oleks metallesemeiD Kontrolli, et toitejuhe ei jääks saagimisel ette Saagimisel peab kiilnuga olema alati paigaldatud õigesse asendisse Terakaitse peab olema alati tööasendis ja töökorras . Elektriline ülafrees . Kujufreesid – freesimiseks juhtlati või piirajaga . Ülafreesi ohtu kasutmine : Jälgi, et toitejuhe ei ole töötsoonis Juhi freesi alati kahe käega Kinnita detaili kindlalt töölauale Jälgi, et tera oleks kindlalt kinnitatud . Lamellifrees
Vertikaalõmbluste keevitamisel saab parema tulemuse kui õhukest (kuni 2mm) marterjali keevitada ülevalt alla aga paksemat alt üles. 15 MIG/MAG keevituse seadmed MIG/MAG keevituseade põhiosad on: vooluallikas-a, traadietteandemehanism-b, traadipool-c, juhtimisblokk-d, gaasibaloon-e koos reduktori-f ja voolikuga, voolikukomplekt koos keevituspüstoliga- g, tagasivoolu- ja toitejuhe (Joon. 30 ja 31). Vooluallika moodustavad trafo ja alaldi. Etteandemehanism koosneb etteveorullidest ja traadipoolist. Traadipool mahutab 15 või 5kg traati (Joon. 32). Etteveorulli soon peab vastama kasutatava traadi läbimõõdule. Joon. 30 MIG/MAG keevitusaparaat koos balooni ja juhtmetega Joon. 32 Keevitustraat
29B). Vertikaalõmbluste keevitamisel saab parema tulemuse kui õhukest (kuni 2mm) marterjali keevitada ülevalt alla aga paksemat alt üles. 14 14. MIG/MAG keevituse seadmed MIG/MAG keevituseade põhiosad on: vooluallikas-a, traadietteandemehanism-b, traadipool-c, juhtimisblokk-d, gaasibaloon-e koos reduktori-f ja voolikuga, voolikukomplekt koos keevituspüstoliga- g, tagasivoolu- ja toitejuhe (Joon. 30 ja 31). Vooluallika moodustavad trafo ja alaldi. Etteandemehanism koosneb etteveorullidest ja traadipoolist. Traadipool mahutab 15 või 5kg traati (Joon. 32). Etteveorulli soon peab vastama kasutatava traadi läbimõõdule. Joon. 30 MIG/MAG keevitusaparaat koos balooni ja juhtmetega Joon. 32 Keevitustraat
väiksed, kuna inverteeris kasutatavad kõrgsagedusvoolu trafod on väiksed ja kerged. Elektroodkeevitusega on võimalik keevitada terast (nii harilikku kui roostevaba) ja malmi aga ka mõningaid värvilisi metalle ning sulameid. MIG/MAG keevituse seadmed MIG/MAG keevituseade põhiosad on: vooluallikas-a, traadi etteandemehhanism-b, traadipool-c, juhtimisblokk -d, gaasiballoon -e koos reduktori-f ja voolikuga, voolikukomplekt koos keevituspüstoliga-g, tagasivoolu- ja toitejuhe (Joon. 18 ja 19 ). Vooluallika moodustavad trafo ja alaldi. Etteandemehhanism koosneb etteveorullidest ja traadipoolist. Traadipool mahutab 15 või 5kg traati (Joon. 20). Etteveorulli soon peab vastama kasutatava traadi läbimõõdule. Voolikukomplekt koos keevituspüstoliga (Joon. 21) koosneb keevituspüstolist, elektroodikõrist, keevitusvoolujuhtmest, kaitsegaasivoolikust ja etteveomehhanismi lüliti juhtmest. Voolikukomplekti pikkus on 2,5-3 m.
vähemalt 60 cm kaugusel. Monitori kiirgusohtlikkusest on tehtud ulatuslikke uuringuid. Uuringutest selgub, et kõige ohutumad osad arvutil ja teleril on monitori tagumine pool ja ülaosa. Kuna elektromagnetväljad kiirgavad ka läbi seinte, ei tohiks voodit vahetult selle seina äärde panna, kus teiselpool seina asub teler. Teleri kiirgus levib läbi seina ja võib tekitada inimesel rahutut und, migreenihooge. See võib tekkida ka siis, kui teler ei tööta aga toitejuhe asub elektripistikus. Suureks ohuteguriks on muutunud ka vooluvõrgust töötav äratuskell-raadio. Eriti ohtlik on kell-raadio magaja pea vahetus läheduses, sest see kiirgab lakkamatult ülimadalsageduslikku magnetvälja. Tunduvalt ohutum on kasutada patareitoitel äratuskella. Ka on uuritud erinevate valgustite ohtlikkuse mõju inimese organismile ja keskkonnale.
olles mõjustatav töötingimuste erinevusest (tööasend, -kestvus, -koormus, nägemiselundi pinge, nägemise korrektsiooni puudulikkus jms.) Naised kaebavad peavalusid üldjuhul sagedamini kui mehed. Arvutitööl kestvalt erinevad stressitegurid võivad esile kutsuda tervisehäireid. Need võivad soodustada väsimust (isegi üleväsimust). Ohutusnõuetest arvutiga töötamisel: · Enne arvuti, monitori ja teiste seadmete puhastamist või hooldamist tõmba toitejuhe pistikupesast välja. · Enne mistahes seadmetevaheliste ühenduste tegemist peavad seadmed olema vooluvõrgust välja lülitatud. · Vaatamata korrektse, maandusega elektrisüsteemi olemasolule ei ole soovitav korraga puudutada töötava arvuti metallkorpust ning mõnda muud ruumis asuvat massiivset metalleset, veetorustikku või radiaatorit. · Ülekuumenemise vältimiseks ei tohi sulgeda arvuti, monitori ja teiste seadmete ventilatsiooniavasid
detailide liitekohal (Joon. 33B). Vertikaalõmbluste keevitamisel saab parema tulemuse kui õhukest (kuni 2mm) marterjali keevitada ülevalt alla aga paksemat alt üles. 19 MIG/MAG keevituse seadmed MIG/MAG keevituseade põhiosad on: keevitusvooluallikas, etteandemehhanism, traadipool, juhtimisblokk, gaasiballoon koos reduktori ja voolikuga, voolikukomplekt koos keevituspüstoliga , tagasivoolu- ja toitejuhe (Joon. 34 ja 36). Keevitusvooluallika moodustavad trafo ja alaldi. Etteandemehhanism koosneb mootorist, etteanderullidest koos pingutiga ja traadipoolist (Joon. 35). Etteanderulli soon peab vastama kasutatava traadi läbimõõdule. Joon. 34 MIG/MAG keevitusaparaat koos ballooni ja juhtmetega Joon. 35 Keevitustraat Voolikukomplekt koos keevituspüstoliga (Joon
Arvuti ja selle põhikomponendid, töö Windows'i keskkonnas Esmatutvus arvutiga Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (...
pöörlemissuunale. Vigastatud või suurema lõikeketta jäägi kasutamine on keelatud. Enne töö alustamist kontrolli seadme korrasolekut eelneva käivitamisega tühikäigul. Töödeldava esemega kokkupuutel peab nurklihvija töötama juba täispööretel. Lõikekettale ei tohi avaldada külgsuunalist survet, st lõikeketast ei tohi kasutada lihvimiseks. Nurklihvija kasutamisel jälgi, et toitejuhe ei satuks töötlemispiirkonda. Lõiget alusta eseme servast. Liiguta nurklihvijat ketta pöörlemissuunale vastupidises suunas. Ketta pöörlemise aja ei tohi ketta lukustusnupule vajutada. Teemantketta ülekuumenemisest või nürinemisest annab märku sädemevöö ümber töötava ketta. Ülekuumenemise puhul tuleb ketast jahutada tühikäigul. Nürinemise puhul tuleb teha mõni lühikene terituslõige näiteks silikaattellises.
metallide oksiide. Aktiivsuse suurendamiseks lisatakse neile kloriide ja floriide. Joonisel on esitatud ehituse ja kütteviisiga tõlvikuid. Kuumutatavad tõlvikud: a vasartõlvik: 1 pide; 2 hoidik; 3 vaskpea; b otstõlvik Grafiitküttekehaga elektritõlvik: 1 vaskvarb; 2 kere; 3 grafiidi ja liiva segu; 4 asbestisolatsioon; 5 klemm; 6 metalltoru; 7 pide; 8 toitejuhe koos pistikuga Abrasiivelektritõlvik: 1 pide; 2 metalltoru; 3 kere; 4 isolaator; 5 nikroomtraadist kuumuti; 6 abrasiivpliiats; 7 vaskpuks Nikroomtraadist küttekehaga elektritõlvikud: a otstõlvik: 1 pide; 2 terastoru; 3 rõngas; 4 küttekeha; 5 kaitsekate; 6 toitejuhe; 7 pistik; 8 vaskvarb; b vasartõlvik
arvutisse installitud. Seejärel saate printida faile, jälgida oma printimistööde käiku, neid tühistada või taasalustada. Printeri lisamiseks või häälestamiseks peavad teil olema ülema õigused. Järgmised teemad juhendavad teid protsessi algusest lõpuni. Arvuti ühendamine otse printeriga Ühendage printeri kaabel oma arvuti sobivasse porti vastavalt printeri tootja juhistele. Ühendage printeri toitejuhe vooluvõrku ja lülitage printer sisse. Kui kuvatakse uue riistvara võlur, märkige ruut Installi tarkvara automaatselt (soovitatav), klõpsake nuppu Edasi ja järgige juhiseid. Kui võlurit ei kuvata, klõpsake nuppu Start, käsku Juhtpaneel, seejärel käsku Printerid ja muu riistvara ning käsku Printerid ja faksid. Printerilisamisvõluri avamiseks klõpsake jaotises Printeritoimingud linki Lisa printer ja seejärel nuppu Edasi
Foto 15. AT-emaplaadi Foto 17. Disketiseadme toide toide Foto 13. AT- Foto 14. ATX- Foto 16. ATX-emaplaadi Foto 18. Kõvakettaseadme korpuse tagakülg korpuse tagakülg toide toide Toiteplokist (power supply unit) ulatuvad korpuse sisse emaplaadi toitejuhe (AT-emaplaadi toide paigaldatakse emaplaadi külge nii, et kaks musta liini jäävad kõrvuti) ning väikeste 6 Advanced Technology 7 Advanced Technology Extended 10 (disketiseadmele) ja suurte (muudele IDE8 -salvestusseadmetele) pistikutega toitejuhtmeid. Mõnel juhul väljuvad toiteplokist ka protsessori vmt. ventilaatoritele spetsiaalsed toitejuht- med
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedial...
võite kasutada mõnd joonistamise vahendit (Visio või analoogid) või mõistekaartide (mind map) tegemise vahendeid. Kõigepealt kogume korpusest vaadeldava valdkonna terminid, mis praeguse harjutuse jaoks on juba tehtud: tolmuimeja, pealtlaetav pesumasin, sügavkülmik, pump, triikraud, absorptsioonkülmik, automaatpesumasin, külmik, pesumasin, eestlae- tav pesumasin, kompressioonkülmik, kahekambriline külmik, mikser, nõudepesumasin, aurutriikraud, integreeritav köögitehnika, toitejuhe, toitelüliti, pesuvahendi dosaator, klaasriiul, metallriiul, pesukuivati, kondenskuivati, korpus, külmutuskapp, külmkapp Seejärel proovime moodustada nendele terminitele vastavatest mõistetest hierarhilise mõistesüsteemi. Paigutage neid sõnu sisaldavad sedelid kuidagi niimoodi omavahel seostesse, et see aitaks kaasa 116 Terminoloogia lõppeesmärgile, mis on parema (ühtlasema, katvama) sõnastiku tegemine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
