energiaallikaks olev alalispinge allikas (joon 7.1). Sisendklemmidega ühendatakse signaaliallikas mille signaal vajab võimendamist. Väljundklemmidega aga ühendatakse see tarbija, millele antakse võimendatud signaal, milleks võib olla kas valjuhääldi, mingi relee mähis, mingi täiturmehhanismi juhtmähis jne. Nimetatud objektid on elektriliselt vaadeldavad takistustena ja seepärast me räägime üldistatult võimendi koormustakistusest. Võimendusprotsess toimub alati toiteallika energia arvel ja sellest seisukohast võiks võimendit vaadelda kui regulaatorit, mis reguleerib toiteallika energia andmist tarbijale kooskõlas sisendsignaali muutustega. Võimendite analüüsi seisukohalt vaadeldakse aga võimendusprotsessi aseskeemide abil, kus alalispingelist toiteallikat isegi ei näidata, küll kajastuvad seal aga kõik muud elemendid, kaasaarvatud ka parasiitelemendid, mis mõjutavad signaali võimendust. Võimendeid liigitatakse mitme tunnuse alusel
See skeem sobib väikeste takituste mõõtmiseks. 28. Alalisvoolu ja ühefaasilise vahelduvvoolu võimsuse mõõtmine. Alalisvoolu võimsust võib leida kaudselt ampermeetri ja voltmeetri näidu kaudu, kuna P = UI. Võimsust võib otse mõõta ka vattmeetri abil nagu aktiivvõimsust vahelduvvoolu puhul. Aktiivvõimsust mõõdetakse vattmeetriga. Vattmeetri voolumähis ühendatakse tarvitiga jadamisi, pingemähis (punane) aga rööbiti. Tärniga märgitud klemmid ühendatakse tavaliselt toiteallika poole. Kuna aktiivvõimsus leitakse valemiga P = UI cos, siis vattmeetril on kaks nimisuurust nimipinge ja nimivool. Voolumähist läbiv vool ei tohi ületada vattmeetri mähise nimivoolu In, pingemähisele rakendatav pinge ei tohi ületada vattmeetri mähise nimipinget Un. Vattmeetri näidu järgi ei saa otsustada tema mähiste koormatuse üle. Näiteks mõõtes reaktiivse iseloomuga tarviti (cos on väike) aktiivvõimsust, võib juhtuda, et
28. Alalisvoolu ja ühefaasilise vahelduvvoolu võimsuse mõõtmine - Alalisvoolu võimsust võib leida kaudselt ampermeetri ja voltmeetri näidu kaudu, kuna P = UI. Võimsust võib otse mõõta ka vattmeetri abil nagu aktiivvõimsust vahelduvvoolu puhul. Aktiivvõimsuse mõõtmine. Aktiivvõimsust mõõdetakse vattmeetriga. Vattmeetri voolumähis ühendatakse tarvitiga jadamisi, pingemähis aga rööbiti. Tärniga märgitud klemmid ühendatakse tavaliselt toiteallika poole. Kuna aktiivvõimsus leitakse valemiga P = UI cos, siis vattmeetril on kaks nimisuurust nimipinge ja nimivool. Voolumähist läbiv vool ei tohi ületada vattmeetri mähise nimivoolu In, pingemähisele rakendatav pinge ei tohi ületada vattmeetri mähise nimipinget Un. 29. Aktiivvõimsuse mõõtmine kolmefaasilise ahela mittesümmeetrilise koormuse korral - Võimsuse mõõtmine kahe vattmeetriga (üks võimalik variant) Vattmeetri
arvule. Maatriksi erinevate võimalike NING-funktsioonide arv vastab aga rõhtjuhtmete arvule. Nagu jooniselt näha, saab suhteliselt lihtsa maatriksiga, mil on homogeenne struktuur, asendada suurt hulka diskreetseid loogikaelemente. Maatriksi M1 väljundsignaalideks on konjunktsioonid, mis on omakorda disjunktiivse ehk VÕI-maatriksi M2 sisendsignaalideks. Maatriksis M2 kasutatakse rõht- ja püstjuhtmete ristumiskohtadel ühenduselementidena transistore, mille kollektorid on ühendatud toiteallika plussklemmiga, baasid maatriksi rõhtjuhtmetega ja emitterid püstjuhtmetega. Püstjuhtmed on takistite kaudu ühenduses ka toiteallika 0-klemmiga. Juhul kui maatriksi Ml väljundist saabub transistori baasile kõrge potentsiaaliga signaal 1, siis transistor avaneb ja toiteallika plussklemm ühendatakse läbi transistori maatriksi M2 püstjuhtmega. Takistit R2 läbib vool, mis tekitab takistil pingelangu. Pingelang takistil ongi maatriksi M2 väljundsignaaliks.
Suitsuandur ehk autonoomne tulekahjuandur on lokaalne seade, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks ja helialarmi andmiseks põlemise algfaasis, kui tule kustutamine on ka veel tavainimesele jõukohane. Suitsuandur on seade, mis reageerib põlemisel vabanevate osakeste mõjule. Seade on patareitoitel, selle paigaldamine on lihtne ning ei kahjusta ruumide siseviimistlust. Tavaline patarei tagab seadme töö ca aasta - poolteise vältel ning toiteallika tühjenemisest annab märku helisignaal. Seadme kasutusaeg on soovitavalt kümme aastat. Seade on hooldusvaba ning selle töökorras olekut saab kasutaja iseseisvalt testida. Suitsuandur peaks olema igas elutoas, koridoris ning kindlasti igas magamistoas, paigaldatuna lakke vähemalt 0,5 meetri kaugusele seinast. Võimaluse korral võiks sellise anduri lisada veel pööningule ja keldrisse. Andurit ei tohiks panna
Arvutan voolu ahelas E2 I ´´´= R1 + R2 + R3 + R4 + R5 36 I ´´´= 1 + 36 +12 + 5 +11 I´´´= 0,5538 A 15 Võtame toiteallika J2 ja eeldame et teiste allikate voolud võrduvad nulliga. Skeem. R1 R2 2 7 1 36 1 R4 J2 R3 5 1 A 12
hargnemispunkti kokku voolab, peab sealt samal ajahetkel ka ära voolama. Vastasel korral tekiks laengute kuhjumine või puudujääk, mis pole võimalik. 1.11 Kirchhoffi teine seadus Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E =I R 17 Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul E I= , millest E = I R0 + I R , ehk R0 + R E = I R , mida eelmine valem väidabki. Toiteallikaid võib olla mitu, nagu on mootorrattal rööbiti ühendatud generaator ja aku. Seejuures tuleb arvestada märke: elektromotoorjõud suundub toiteallika negatiivselt klemmilt positiivsele, s.t. ühtib voolu suunaga vooluringis. Enamasti on vooluahelate elektromotoorjõud E ja takistused R teada, otsitavad on voolud ja pinged.
Rakenduselektroonika 2 1. Võimendid 1.1. Võimendite liigid ja neid iseloomustavad parameetrid Võimendi on seade, mis suurendab signaali pinget, voolu või võimsust kusjuures see protsess peab toimuma võimalikult ilma signaali moonutusteta. Võimendamise protsess toimub toiteallika energia arvel ja sellest tulenevalt me võime vaadelda võimendit kui regulaatorit või ventiili, mis juhib toiteallika võimsust tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Võimendeid liigitatakse mitmesuguste tunnuste alusel. Nii võib liigitada võimendeid sõltuvalt sellest millist võimendus elementi kasutatakse vastavalt sellele on olemas lampvõimendid, transistor võimendid ja intergraal võimendid.
VanaVigala Tehnika ja Teeninduskool. Tuleohutus sinu kodus. Referaat. Nimi:Getter Angerjärv. VanaVigala 2006 Sisukord. 1. Palju ovreid tulekahjudes Lk 3. 2.Valmisolek Lk 34 3.Suitsuandur Lk 45. *Suitsu andur päästab elusi Lk 5. *Vajalikkus garanteeritud Lk 56. *Äratab magaja Lk 78. 4.Tulekustuti Lk 8. *Tulekustuti kööki Lk 9. *Gloria Lk 9. *Kustuti kontroll ja hooldus on kohustuslikud Lk.1011. 5.Kasutatud kirjandus Lk.12. 2 Eesti on tulekahjuohvrite poolest maailmas teisel kohal. Eestis oli eelmine aasta 12719 ...
omadused (induktiivsus, lekkevool jne). · Ühik Farad (Maa mahtuvus ca 700 nF). Skeemil sümbol C · Kasutatakse pinge silumiseks toiteallikates (vihmaveetünn) ; viidete tekitamiseks; filtrites; signaali ahelates alalispinge blokeerimiseks. Sügis 2010 Praktilise elektroonika loeng 2 Konded · Silub, võimendi toide nt. Samuti kasulik patareiga paralleelselt vähendab toiteallika sisetakistust · Mahtuvustakistus. Vananemine (elektrolüütkoned) mahtuvus väheneb. · Ühik, värvikoodid. Polaarsed ja mittepolaarsed. Unipolaarsed. Keraamilised, suure mahtuvusega. · Skeemisümbolid. Paralleel- ja järjestikühendus. · Erikonded (trimmer jne). Elektriliselt
jääks piisavalt väikseks. 5.Kaitse eraldus-Seisneb antud vooluahela töökindlas enamasti kaitseisolatsiooni abil eraldamises muudes vooluahelates vahelduvvoolu ahelatesse lülitatakse eraldustrafo kusjuures kaitse eraldatud ahelaid ei maandata. 6.Seadme elektritoite automaatset ja kiiret väljalülitamist –Elektritarvitite kõik pingealtid osad peavad olema kaitse või PEN juhi kaudu töökindlalt ühendatud võrku toiteallika maandusega. Juhuslik ühendus seadme pingestatud osa ja pingealti osa vahel kujuneb lühiseks suhteliselt suure lühisvooluga. Kaudpuute kaitsena saab sel juhul kasutada liigvoolu kaitseseadmeid mis lülitavad piirse toite välja. Toote ja teenuse ohutuse seadus elektriohutuse võtmes Seadme ohutuse seadus Seaduse eesmärk ja reguleerimisala: 1.Seaduse eesmärgiks on tagada turul olevate toodete ja pakutavate teenuste ohutust. 2
Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 11 (11) 5.1.8. Eeltakistid. I = 0,2A Re Ue + 24V _ UL HL1 Joonis 5.13. Eeltakisti kasutamine toiteallika pinge alandamiseks. Eeltakistit kasutades on võimalik vähendada toiteallika pinget tarbija jaoks lubatava määrani. Vaatleme näitena 6V nimipingega ja 0,2A nimivooluga hõõglambi toitmist 24V allikast (joonis 5.13). Eeltakisti Re tuleb siin valida nii, et sellel tekiks 0,2A voolu korral pingelang 24V 6V = 18V: U e 18V Re = = = 90W I 0,2 A 5.1.9
6. kitsama otstarbe järgi (jõu valgustus või kütte juhistik, ahela abijuhistik või muu juhistik) 7. ehitusviisi järgi(lahtine, pinnapealne, süvistatud, kohtkindel, teisaldatav või muu juhistik) 8. talitlus maanduse järgi(maandatud neutraaliga, maandatud faasiga või maas isoleeritud juhistik) 9. elektriohutusmeetmete järgi kaud puute puhul(nt juhistikud milles pinge altid osad ona kaitsemaandatud või juhistikud, milles need osad on kaitsejuhikaudu ühendatud toiteallika maandatud neutraal või muu punktiga) juhistiku töökindlus, häirekindlus, ohutusmeetmete ja kaitseaaparatuuri valik sõltub suurel määral 2hest viimastena nimetatud asjaolust. Kasutusel on 3 standardset juhistiku süsteemi, mille tähised on nende tunnuste järgi IT;TT;TN. Juhistiku süsteemide tähistused: madalpinge võrkude juhistiku süsteemide liigitus ja juhtide tähised on määratud rahvusvahelises standardis, mis kehtib ka eestis. Süsteemid
d 1. Voltmeeter R172 2 volti magnetelektri ~ 0 60V line 2. Ampermeeter R172 0.2 amprit magnetelektri ~ 0 5A line 3. Lambid 36V 60W 3tk (L1, L2, L3) 4. Juhtmed 7tk (1.5 mm2). Toiteallika klemmid L ja N emj. Mõõtmiseks PINGE EI TOHI ÜLETADA LAMPIDELE LUBATUD VÄÄRTUST a) Voolu sõltuvus pingest Jrk U (V) I (A) R () 1. 20 V 0,5 A 3 lampi 2. 40 V 1A 3 lampi 3. 60 V 1,2 A 3 lampi b) Voolu sõltuvus takistusest
positiivne ruumlaeng. Sama toimub ka aukudega. Erinimeliste laengutega kihtide vahele tekib elektriväli., mis on suunatud N-juhtivusega pooljuhist P-juhtivusega pooljuhi suunas. Sama väli takistab laengute edasist difundeerumist. 37. Mis on pärilülitus ja mis on vastulülitus? 38. Pooljuhtdiood, selle tunnusjoon, läbilöök, parameetrid. Pooljuhtdiood – ventiili omadusega passiivne pooljuhtelement. Rakendades dioodile pinge nii, et katood ehk miinuselektrood on ühendatud toiteallika negatiivse polaarsusega ja anood ehk plusselektrood positiivse polaarsusega, läbib dioodi vool. Tema takistus on väga väike. Vastupidisel ühendamisel ilmneb, et vool on väga väike ning takistus suur. 39. Pooljuhtstabilitron, tunnusjoon, tööpõhimõte, parameetrid. Stabilitron (Zener diode) – pooljuhtelement, mis töötab läbilöögipiirkonnas ja hoiab temaga paralleelselt ühendatud koormusel pinge peaaegu konstantsena. Stabilitroni läbilöök on pöörduv, dioodil ei ole. 40
2. Vrgu slmedesse, niteks madalpinge jaotuskilpidesse. 3. Alajaamadesse, hendatuna madalama pinge lattidele. Esimest nimetatakse individuaalseks reaktiivvimsuse kompenseerimiseks. Teist grupiviisiliseks reaktiivvimsuse kompenseerimiseks. Kolmandat tsentraalseks reaktiivvimsuse kompenseerimiseks. Individuaalsel kompenseerimisel on jrgmised halvad kljed: 1. Suurenevad ldkulutused, aastane kasutusaeg on vike. 2. Alandab toiteallika tkindlust Grupiviisilisel kompenseerimisel vivad kondensaatorid olla mittereguleeritavad ja ja valitakse koormusgraafiku miinimumi jrgi, vltimaks lekompenseerimist. Alates 50kVAr-st vib osutuda konoomiliselt kasulikumaks automaatne kompensatsiooni reguleerimine. Sel juhul kompenseerimisseadme nimivimsus valitakse koormusgraafiku maksimumi jrgi. Tsentraalsel kompenseerimisel vivad kondensaatorid samuti olla mittereguleeritavad,
skaala esimeses otsas. 26. Miks on vattmeetri ühendamiseks mõõteahelasse vaja nelja klemmi? Vattmeetri ühendamiseks mõõteahelasse on vaja nelja klemmi. Vattmeetri liikumatu mähis on voolumähiseks ja lülitatakse ahelasse jadamisi tarbijaga, liikuv pingemähis lülitatakse ahelasse aga rööbiti. Õigeks ühendamiseks on vattmeetritel üks voolu- ja üks pingemähise klemm märgitud tärniga. Need on generaatoriklemmid, mille puhul tuleb jälgida, et need jääksid toiteallika poole. 27. Miks dioodi takistus sõltub talle rakendatud pinge polaarsusest? Dioodi takistus sõltub talle rakendatud pinge polaarsusest - dioodi takistus voolule päripinge korral on väike, vastupinge korral aga suur. 28. Kuidas käitub diood, mis on lülitatud vahelduvpingele? Diood, mis on lülitatud vahelduvpingele alandab pinget ning laseb läbi ainult positiivsed impulsid. 29. Miks dioodil on mittelineaarne pinge-voolu tunnusjoon?
Elektriajami kiiruse reguleerimiseks nimetatakse nurkkiiruse tahtlikku muutmist. Näiteks metallilõikepingi kiirust tuleb muuta sõltuvalt töödeldavast materjalist, lõiketera materjalist, lõikesügavusest ja ettenihkest. Kiiruse muutmine võib toimuda mehaaniliselt või elektriliselt. Eelistatakse elektrilist. Elektrilisel reguleerimisel võib muuta mootori parameetreid: o pooluspaaride arvu, o mähiste keerdude arvu, o mähiste takistust, o toiteallika pinget või o toitesagedust. Rööpergutusmootori kiiruse reguleerimine: Kiirust võib reguleerida: 1) ankrupinge U, 2) ankruahela takistuse R 3) magnetvoo muutmisega Rööpergutusmootori ankruahelasse takisti lülitamisel saame suure kaldega pehmed tunnusjooned. Nurkkiiruse reguleerimine magnetvoo muutmisega on lihtsaim ja odavaim reguleerimisviis. Kiiruse reguleerimine on sujuv. Magnetvoo vähendamisel muutuvad tunnusjooned pehmemaks
Ülesannete perioodid on staatilised kasutuses (standby). Ainukene võimalus vabaneda ootele mittevajalikke komponente. Eesmärgiks on EDF algoritm: või sellest on toiteallika eemaldamine energia kokkuhoid Iga kord kui uus ülesanne saabub: Kasutatakse teatud piiratud dünaamilist Lühiste energia on ca 10% kogu energiast DPMi jaoks on OSide tugi (näiteks Windows Lisatakse see valmis ülesannete järjekorda, prioriteetide Lülituste energia on tänapäevastes kiipides 2000 ja
+ E R R IT 2 Alghetkel on laadimisvool IL suurim, sest kondensaator on tühi ja tema sisetakistus on väga väike. Seejärel hakkab laadimisvool vähenema, sest UC hakkab 4 Skeemitehnika. SS-98. suurenema ja püüab jõuda toiteallika pingeni E. Kuna UC polaarsus on vastupidine E suunaga, siis E ja UC vahe väheneb pidevalt. Pinge takistil R on võrdeline laadimisvooluga: U R I L R . U C 100% Ajakonstant: RC Kondensaatori laadimisvool:
3.) Mõõtekilpides toimub elektrienergia kulu arvestamine. Alajaamas toimub elektrienergia edastamine 4.) Reservtoite ülesanne on tagada hoone tähtsamate süsteemide või nende osade funktrionaalsus, näiteks: avariivalgustuse töö, tuletõrjelifti töökord, tuletõrje veesüsteemi töö, signalisitsiooni osaline töö ja ventilatsiooni süsteemi teatud funktsioonide töö. Avariivalgustuse töö, signalisitsiooni töö ja sidekanalite töö säilib ka kolmanda toiteallika UPS ehk akkumulaatoti toite abil ajavahemikul kui reservtoide sisse lülitub ehk 30 sekundi jooksul. 5.) diiselgeneraator, kus diiselmootor on ühendatud mehaaaniliselt on kolme faasilise sünkroonmasinaga mis täidab generaatori ülesannet. Elektri kadumise puhul käivitab teatud aja jooksul umbes kolmekümmne sekundi jooksul reservtoite kilp diiselgeneraatori. Diiselgeneraatori tööd juhib täielikult reservtoite kilp. Keldri korruse ventilaatsiooni juhtimisskeem
1. Mootorite toiteallikad "Yes! The apparatus of which I speak and which will doubtless astonish you, is only an assemble of a number of good conductors of different sorts arranged in a certain way" Alessandro Volta Universaalse toiteallika ja elektrimootori koostoime sõltub otseselt elektriajami süsteemist, mis muundab elektrienergia koormusmasina võimsuseks. Eriti kiiretoimeliste lülitusseadmete kättesaadavus ja digitaaltehnoloogia edusammud on viinud jõupooljuhtmuundurite tormilisele arengule. Neli peamist jõupooljuhtmuunduri tüüpi, mida kasutatakse elektrimootorite toiteks, on kujutatud joonisel 1.1. Need on:
Joonis 6.13 Pingete ja voolu kõverad faasi A maaühendusel isoleeritud neutraaliga võrgus 79. Transientliigpinged kaarmaaühendusel isoleeritud neutraaliga võrgus 80. Resonantsliigpinged · Resonants sagedusel 50 Hz · Kõrgemate harmoonikute resonants · Ferroresonants · Madalharmoonikute resonants · Parameetriline resonants Resonantsliigpinged esinevad ahelates, kus induktiivsus ja mahtuvus on jadaühenduses ja nende omavõnkesagedus on lähedane toiteallika sagedusele. Näide: kõrgepingeliinide pikikompensatsioon. Joonis 6.14 Pikikompenseeritud liini lühis Pikimahtuvusega kompenseeritakse osaliselt liini induktiivtakistust, millega parandatakse liini ülekandevõimet. Kui tekib lühis mahtuvuse "taga" ning induktiivsuse ja mahtuvuse omavõnkesagedus läheneb 50 Hz-le, tekib liinis resonants. Resonantsi tagajärjel kasvab liini vool I ja kondensaatorile rakenduv pinge UC 81. Ferroresonants
vooluringi? Põhjenda ühendamise viisi. 7.Elektromotoorjõud (allikapinge), sisepingelang ja pinge. 1. Mida on vaja elektromotoorjõu tekitamiseks? 2. Mida nimetatakse elektromotoorjõuks (emj.)? 3. Kuidas emj. tähistatakse, mis ühikutes mõõdetakse? 4. Millal on emj. üks volt?Kuidas pinget tähistatakse, mis ühikutes mõõdetakse? 5. Mida tehakse kestva voolu saamiseks vooluahelas? 6. Kuidas mõõdetakse emj. ja kuidas pinget toiteallika klemmidelt? 7. Millal saavad emj. ja pinge olla võrdsed (või ei saa)? 8. Kas vool saab olla ilma pingeta? Tuua näide. 9. Kas pinge saab olla ilma vooluta? Tuua näide. 10. kV = ... V; 11. 1 mV = ... V; 12. 1µV = ... V 8.Elektrivool. 1. Kuidas liigitatakse ained sõltuvalt nende võimest juhtida elektrivoolu? Selgitada. 2. Millised ained on elektrivoolu juhid? Tuua näiteid. 3. Millised ained on elektriisoleer materjalid? Tuua näiteid. 4
Ehitus: Sellise mootori peamisteks koostisosadeks on paigal seisev staator ja pöörlev rootor. Staator koosneb püsimagnetitest, rootor aga mähistest (ankrud) ja kommutaatorist. Võimsused 3-faasilistes süsteemides Võimsused ühefaasilises vahelduvvooluringis Aktiivvõimsus – P=U*I*cosφ, W Võimsus, mis muundab elektrienergia soojuslikuks, mehaaniliseks, valguslikuks, keemiliseks energiaks. Reaktiivvõimsus – Q=U*I*sinφ, var Võimsus, mis pendeldab toiteallika ja tarbija vahel. Koormab liine, toiteallikat. Temast kasu ei saa. Näivvõimsus – S=U*I, V*A
da 2 sirge punkti: Valime: 1) u = 0, siis i = E/R (lühis) 2) i = 0, siis u = E (tüh.jooks) 59 5. Analoogelektroonika lülitused 5.1. Elektrisignaali võimendamine Transistor kui pidevatoimeline võimenduselement Võimendite liigitus esimeses lähenduses tööreziimi järgi: 60 Võimendusaste: VE võimenduselement Võimendus toiteallika (E) elektrienergia muundamine väljundsignaali energiaks võimenduselemendi takistuse muutmise abil._________________________________ Võimenduselemendi takistus sõltub sisendsignaalist. Võimendusastme põhiparameetrid: KU = Uvälj/Usis ; KI = Ivälj/Isis ; KP = Pvälj /Psis = (Uvälj/Usis)(Ivälj/Isis) = KUKI Tavaliselt: KU > 1: KI > 1; KP >> 1 Mõnedel võimendusastmetel KU < 1 või KI < 1; aga KP võimendi puhul on alati KP >> 1
lühispunkti 1) Tsehhi alajaamad Sn>630kVA; augusest toiteallika suhtes. Lühisprotsessis esinevat lühisvoolu vaadeldakse koosnevana perioodilisest ja 2) S 630kVA Tsehhi alajaam n ;
pinge/voolu suund märgitu suhtes tegelikult vastupidine (plussilt miinusele). Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 33 Tabel 3.4. Erinevat liiki väljatransistoride tingmärgid ja tunnusjooned [6]. Tabel 3.5. Selgitused tabeli 3.4 juurde. n-kanaliga p-kanaliga Toitepinge polaarsus Toiteallika plusspoolus Toiteallika miinuspoolus ühendatakse transistori neeluga. ühendatakse transistori neeluga. Neeluvoolu Kokkuleppeline voolusuund Kokkuleppeline voolusuund kokkuleppeline suund kulgeb neelult lättele. kulgeb lättelt neelule. pn-siirdega FET Neeluvool on nullväärtusega Neeluvool on nullväärtusega
sõitmisel, jalgrattaga sõitmisel jne. 2.3 Mänguasjade nõuded Kindlasti tuleks jälgida, et väiksemate mänguasjade ja nende osade puhul ei tekiks allaneelamise ja hingamisteedesse sattumise ohtu. Mänguasi ja selle osad ning mänguasja müügipakend ei tohi põhjustada poomis- ega lämbumisohtu. Mänguasjad, mis on mõeldud sõitmiseks, peavad olema varustatud lihtsalt kasutatava ja ohutu pidurdussüsteemiga. Mänguasja toiteallika nimipinge ning ühegi osa pinge ei tohi ületada 24 volti. Müra tekitavatel mänguasjadel (viled, püstolid)tuleb kontrollida, et need ei kahjustaks kuulmist. Heli tase ei tohi olla üle 65dBA 50cm kaugusel mänguasjast (ruumis). Loomulikult kontrollida, et kinnituskonstruktsioonide osad, ligipääsetavad servad, väljaulatuvad osad, nöörid, juhtmed, ja kinnitused on vastupidavad ning nendest tuleneda võiv oht minimaalne.
pinget. Väljundtrafost saab loobuda juhul kui koormustakistus ja kasutavad transistoride väljundtakistused on lähedused enamikes valjuhääldite takistuseks on 8 ohmi, samas suurus järgus on ka suure võimsusteliste väljundtakistus taolistel juhtudel on levinud ilma väljundtrafota vastastakt lülitused. Millistest omakorda levinum on kondensaator väljundiga lülitus. Joonis 11 transistori on ühendatud toiteallika suhtes järjestiku ja see võimaldab tööpunkti fikseerimiseks pingejagurit R1-R4 selle takistid valitakse nii, et transistoride baasid oleksid emitterist 0,6-0,7 V võrra positiivsemad. Sisendsignaali poolterioodil on VT1 avatud ja VT2 suletud. Vool kulgeb toite plussist läbi VT1, läbi kondensaatori C ja tarbija RL toitemiinusesse. Kuna vool läbib kondensaatorit C siis laetakse ka see kondensaator ja
Oletame et mingil põhjusel suurenes teise transi kollektori vool sellest tulenevalt väheneb kollektori pinge ja temaga ühendatud kondensaator hakkab nüüd tühjenema. Tühjenemisvool kulgeb positiivselt polaarilt läbi transistori VT2 läbi toiteallika läbi takistuse Rb1 negatiivsele plaadile. See juures tühjenemis vool läbides takistuse Rb1 tekitab seal pinge langu mille minus on suunatud VT1 baasile. Kui baas muutub negatiivsemaks siis põhjustab see
6 Vahelduvvool 6.1 Vahelduvvoolu mõiste Vahelduvvooluks nimetatakse voolu, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutub. Tänapäeva elektrijaotusvõrkudes on kasutusel vahelduvvool. Alalisvoolu kasutatakse seal, kus on vaja võrgust sõltumatut toiteallikat akut autol või taskutelefonis, toiteelementi käe- või seinakellas. Alalisvooluga töötab praegu veel enamus transpordivahendeid elektrirong, tramm, trollibuss. Elektrienergia saadakse nende jaoks aga vahelduvvooluvõrgust alaldusalajaamade kaudu. Alalisvooluga töötavad ka elektrokeemilised ja galvaanikaseadmed. Alalisvool, mida seni vaatlesime, on ajalooliselt varemtuntud ja lihtsam. Lihtsamad on ka teda kirjeldavad matemaatilised seosed. Paljud neist kehtivad ka vahelduvvoolu korral, palju on ka erinevusi. Vahelduvvoolu saamiseks enamkasutatav on siinuspinge, raadiotehnikas kasutatakse näiteks ka saehammaspinget. Käesolevas peatükis tuleb vaatluse ...
26.Elektrodünaamiline vattmeeter vahelduvvooluahelas. vattmeetril ühendatakse jämedast traadist ja väikese takistusega liikumatu pool (voolupool) ahelasse jadamisi nagu ampermeeter; peenest traadist ja suure takistusega liikuv pool (pingepool) rööpühendatakse nagu voltmeter. Vattmeetril on neli klemmi: vooluklemmid I*ja I ning pingeklemid U*ja U, kusjuures tärniga märgitud klemmid I* ja U* tuleb omavahel ühendada nii, et ühenduskoht jääb toiteallika poole. Voolumähise vool I1=I, (võrdub tarviti vooluga), pingemähise vool I2=U/R2 ning osuti hälve =CI1I2=CI =C1UI=C1P on võrdeline alalisvoolu võimsusega.Vahelduvvoolu korral näitab osuti aktiivvõimsust P=UI . Vattmeetril on ühtlane skaala. On väga täpne(valmistatakse täpsusklassiga kuni 0,1), sest terasdetailide puudumine väldib jääkmagnetismist tingitud lisavead. 27.Võimsuse mõõtmine kolmefaasilistes ahelates.
Komparaatoril on kaks sisendit ja üks väljund. Kui üks sisenditest on ühendatud tugipinge allikaga, siis teisele sisendile antav signaal kutsub esile komparaatori väljundpinge hüppelise muutuse hetkel, mil mõlema sisendi pinged on võrdsed (joonis 2.23). Praktiliste ülesannete lahendamisel arvestatakse, et kui U2 > U1, siis väljundsignaal suureneb hüppeliselt positiivse toitepingeni. Kui U2 < U1, siis väljundsignaal suureneb negatiivse toitepingeni kahepolaarse toiteallika korral või väheneb peaaegu nullini juhul, kui toiteallikaid on üks. 11 Põhilised komparaatoritele esitatavad nõuded on piisav ümberlülitamise kiirus ja täpsus. Täpsus sõltub osaliselt temperatuuri muutuste, toitepinge kõikumiste ja muude tegurite mõjul tekkivast mürast. Tavaliselt projekteeritakse
põhjustab Lorentzi jõud ringjoonelist liikumist, pöörates osakest kogu aeg ühes suunas, nii et trajektooriks on ringjoon. See ringjoon tekib samasse tasandisse osakese kiiruse ja Lorentzi jõuga ning on risti magnetinduktsiooni vektoriga. Pööriselektriväli ja induktsiooni elektromotoorjõud. Induktsioonivool ja pööriselektriväli. Juhtme liikumine magnetväljas tekitab juhtmes induktsioonivoolu, mille suund on vastupidine mootori korral toiteallika poolt tekitatud voolule. Nende kahe voolu vastassuunalisuses juhtmelõigu sama liikumissuuna korral avaldub Lenzi reegel. Samas ei tohi unustada, et mootori korral on uuritav mähisekeerd tarviti, generaatoris aga vooluallika rollis. Kui vaatleja täheldab elektrivoolu olemasolu ning teab, et vool on tingitud samas suunas toimivast elektriväljast, siis on vaatleja registreerinud ka elektrivälja. Selle elektrivälja tekkepõhjuseid võib vaatleja
Kooskõlas amplituudigamagnetvoo, mille muutumine indutseerib mõlemas mähis elektromotoorjõu, efektiivväärtusega alalisvoolumasina põhivõrranditega on see võimalik siis kui suureneb kas pöörlemiskiirus või masina E=4,44fw... primaar mähist võib vaadelda tavalise induktsioonpoolina ja tema emj eneseinduktsiooni emj- põhimagnetvoog. Konstantse pingega toitevõrgu korral ei ole mõeldav suurendada ergutusvoolu, sest na, mis igal hetkel on toiteallika pingega vastsassuunaline. Sekund.mähise emj on vastastikuse mootori normaalses tööolukorras ergutusahela takistust vähendada ei saa ning pealegi on magnetahel induktsiooniga emj mis on samuti prim pngega vastssuunaline. Ülekande arv n näitab erinevat mähiste tavaliselt küllastusele lähedases seisus. Seega on generaatortalitluses pidurdamine võimalik üksnes ankru keerdude arvu
9. Pinget tähistatakse tähega U. U = 1 Väär ! 9. Vale 10. Elektrivälja iga punkt omab energiat. Selle energia määramiseks kasutatakse mõistet pinge. Tõene Väär 10. Elektrivälja iga punkt omab energiat. Selle energia määramiseks kasutatakse mõistet potentsiaal Väär ! 10. Vale Valida õige vastus Mis on elektripinge? 1. Laengute hulk, mis läbib juhet ühes sekundis. 2. Elektrivoolu töö ühes sekundis. 3. Jõud, mis tekitab toiteallika klemmide vahele potentsiaalide vahe. 4. Potentsiaalide vahe vooluahela osal. 5. Elektrihulk, mis läbib juhet ühes sekundis. SAADA VASTUSED Kordamine Vasta küsimustele 1. Kas positiivne elektrilaeng liigub elektrivälja mõjul? 2. Kas elektrivälja iga punkt omab energiat ja millist mõistet selle energia määramiseks kasutatakse? 3. Mis juhtub positiivse elektrilaenguga positiivselt laetud elektriväljas? 4
48 Maatriksi M1 väljundsignaalideks on konjunktsioonid, mis on omakorda disjunktiivse ehk VÕI-maatriksi M2 sisendsignaalideks. Maatriksis M2 kasutatakse rõht- ja püstjuhtmete ristumiskohtadel ühenduselementidena transistore, mille kollektorid on ühendatud toiteallika plussklemmiga, baasid maatriksi rõhtjuhtmetega ja emitterid püstjuhtmetega. Püstjuhtmed on takistite kaudu ühenduses ka toiteallika 0-klemmiga. Juhul kui maatriksi Ml väljundist saabub transistori baasile kõrge potentsiaaliga signaal 1, siis transistor avaneb ja toiteallika plussklemm ühendatakse läbi transistori maatriksi M2 püstjuhtmega. Takistit R2 läbib vool, mis tekitab takistil pingelangu. Pingelang takistil ongi maatriksi M2 väljundsignaaliks. Järelikult, kui kas või üks maatriksi püstjuhtmetega ühenduses olevatest transistoridest on avatud, tekib väljundis kõrge potentsiaaliga enk loogilisele l vastav
Kirchhoffi esimest seadust võib võtta aksioomina, mis ei vaja tõestust, sest elektrihulk, mis ajahetkel hargnemispunkti kokku voolab, peab sealt samal ajahetkel ka ära voolama. Vastasel korral tekiks laengute kuhjumine või puudujääk, mis pole võimalik. Kirchhoffi teine seadus Vooluringis toimivate elektromotoorjõudude summa on võrdne kõigi selle kontuuri takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E=I*R Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul E I= Ro + R millest E = I * Ro + I * R ehk E=I*R mida eelmine valem väidabki. [vaata | 6. Harmoonilise signaali parameetrid ja spekter. muuda] Siinussignaali avaldis ja parameetrid: amplituud, sagedus, ringsagedus, periood, algfaas. Definitsioonid ja ühikud. Siinussignaali graafik. Amplituudspekter
kaitsevajadusest tasub kasutada füüsiliselt lahutatud sisend- ja väljundporte. Igal juhul peaksid moodulliidesed olema sellise ehitusega, et üksikud andmekanalid oleksid üksteisest loogiliselt eraldatud, kuigi need võivad jagada ühist sisend- või väljundporti. Krüptomooduli võtmehalduse kontekstis tuleb tagada, et väljundkanalid oleksid sisemisest võtmegenereerimisest või manuaalse võtmesisestuse sisestuspordist vähemalt loogiliselt eraldatud. Sageli on välise toitepinge või toiteallika ühendamiseks ja eranditult parandus- või hooldustööde tegemiseks olemas eraldi liidesed. Krüptomooduli seisukohast on seega otstarbekohane rakendada järgnevat jaotust ja kasutuskorda: - Andmete sisestamise liides, mis vahendab kõiki krüptomooduli sisestusandmeid, mida moodulis töödeldakse (nt krüptograafilisi võtmeid, autentimisinfot, teiste krüptomoodulite seisundiinfot, loetava teksti kujul andmeid jne).
saadava KS-energia arvel, mistõttu tundlikkus ja tarbijale ülekantav väljundvõimsus on väga väikesed, sõltudes oluliselt: 1) antenni efektiivsusest 2) vastuvõetava jaama poolttekitatud väljatugevusest 3) VV antenni asukohast 4. KS-võimendi ehk raadiosagedusvõimedi [RF- Radio Frequency] Asub VV-s vahetult sisendringide järel. Ül: suurendada sisndringidelt saadavat KS-signaali amplituudi kohaliku toiteallika arvelt. Kasutatakse ka vahesagedusvõimendit (resonantsvõimendi). 5. MS-võimendi [AF – Audio Frequency] Ühendatakse vahetult detektori järele. Ül: detektorist saadava MS-signaali võimendamine väljundseadme jaoks vajalikule tasemele, et toita teda kui tarbijat. Väljundseadmeks võib olla: a) Kõlar 3 Raadiovastuvõtjad b) Telegraafiaparaat
Kļassikaįise ilįirraarrriįise pidur'dr.rse kort'al ļülitatakse niootori staatorimälris võrgrrst välja rrirrg kot'titltuteeI.itakse nräirisęd aļalisvooļutoitele. T'ekib oļukord kus iner1sirrronrerrdi tõftu pöörleva rooic-ri'i-ga trtrlsiita staator'i rrragnetväli seisab paigal. Liikuvas rootoritrräļrises indutseeritakse ertcļiseļt voo]. Scisva staatorivälja ja rooįor'ivo<-iļude vasįastoinre tekitab titrlotot'is uic]uit]iislitoirtcricli. Alalisvoolu toiteallika tõttir rrinletatakse seda ka alaļisvoolupidurduseks. ļ)icļLrlcltlse fiiiisikaIised protsessid satrranevad sütrkr'oongenet'aatoris tojntuvateļe 1;t.ois,-lssiciele. Asütrkroonrnootorį dürraarniĮise pidurduse nrehaaniļised tuturtts!ootrecl eritievate pidur'dtrsvooļr"rde puhul on näidatr"rd joonisel 2'3. 1 500 ļ
parandab saaklooma populatsiooni tervislikku seisundit. Nõrkade ja väikse kohanemisvõimega isendite hävitamine tagab loodusliku valiku tõhususe. Kiskja ja saaklooma areng (kohastumine) on vastandlikud. Kiskja kohastumine lähendab neid saakloomaga terav nägemine, kuulmine, haistmine, reageerimiskiirus. Saaklooma kohastumine viib kiskja võimalikule vältimisele peitevärv, hoiatav ning ehmatav värv, mimikri, väledad jalad. Kiskjaid klassifitseeritakse tihti nende toiteallika järgi ja ka selle põhjal kui lai on nende toiduvalik. Liha söövaid loomi nimetatakse lihasööjaiks ehk karnivoorideks. Ainult ühte saagitüüpi või toitainete kasutavat liiki nimetatakse spetsialistiks (ehk monofaagiks). Kui liik on peamiselt segatoiduline, nimetatakse teda generalistiks (ehk polüfaagiks). Nende äärmuslike tüüpide vahel on rohkesti vahepealseid vorme. Paljud parasiidid ja taimtoidulised putukad on spetsialistid, st spetsialiseerunud ainult ühele peremeesliigile
millest üks oli faasi- ning teine neutraalsoon ning kogu elektrisüsteemi maandus toimis neutraalsoone abil. Sellise madalpinge juhistike süsteem eeldab 0 ohutusklassi seadmeid, mis ei vaja kaitsemaandamist ning samuti on võimatu süsteemis kasutada rikkevoolukaitse lüliteid, kuna nad rakenduksid juba normaaltalitlusel. Elektriohutuse mõttes tähendab see, et esmaseks kaitseviisiks puutepinge eest on elektriseadme pingealdiste osade ühendamine eraldi kaitsejuhi abil toiteallika maandusega lähimas jaotuskilbis, mis aga eeldab maanduri olemasolu korrusekilbis ning kolme soonelist kaablit, millest üks on kaitsejuht (tihti seda ei ole). Praeguseks hetkeks on elektrikaabeldus enamasti üks või kaks korda ümber ehitatud. Tihti on need ümberehitused tehtud ilma projektita ja mitte erialaspetsialisti poolt. Eriõigusi omamata võib, tohib lüliteid, pistikupesi, lambipesi ja kaitsmeid vahetada, parandada ja
Lugeja saadab välja elektromagnetlaineid, need võtab vastu antenn ning selles indutseeritakse elektrivool. Raadiomärk kasutab antennis tekkinud elektrivoolu ener- giat ”lugejaga rääkimiseks”. Tagasipeegeldusena saadetakse lugejale mikrokiibis sisalduv infor- matsioon. Seega on võimalik lugeda mikrokiibilt infot maha ainult välise toiteallika energia arvel. Passiivsed taagid on aktiivsetest mõõtmetelt sadu kordi väiksemad, kaaluvad vähem ja on praktiliselt piiramatu elueaga. Nende mälumaht on palju väiksem aktiivsete omast. Passiivsetel taagidel on raske täita oma funktsiooni keskkondades, kus levib korraga palju eri sagedusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
