Dussi all ennast seebitades vesi kinni panna. 15. Mis on soo peamised tunnused?(2) Pidev turba moodustumine, sammalde ja rohttaimede levik, kidur puude kasv, alaline liigniiskus. 16. Mille poolest erinevad Eesti madalike ja kõrgustike sood? Madal-Eestis on sood suuremad. Kõrg-Eestis on soid rohkem, kuid nad on enamasti väiksed. 17. Mille poolest erineb madalsoo ja raba(toitumine, taimeliigid, turba omadused)? *Madalsoo saab toitained ümbritsevatelt nõlvadelt pinna-ja põhjaveega. Raba toitub ainult sademetest ja tolmust. *Madalsoo turvas on hästi lagunenud musta värvi, sisaldab tarna, pilliroo ja puidu jäänuseid. Rabaturvas on halvasti lagunenud elepruuni värvi ja koosneb valdavalt turbasammalde ja villpeade jäänustest. *Madalsootaimed on tarnad, sookastik, soo-sõnajalg jpt. Rabataimed on turbasamblad, tupp-villpead, jõhvikad. 18. Nimeta Eesti pikim jõgi, sügavaim järv, kõrgeim juga.
Artikkel on korrektselt vormistatud JA Artikkel on kuni 1 A4 lk pikk EI Artikkel on 1,5 lk pikk EI Artikkel on 2 lk pikk JA Artiklile on lisatud illustratsiooni või joonised JA Artikkel on analüüsiv, välja toodud mõju tervisele ja toiduainest JA saadavad toitained Artiklisse on lisatud toiduretsept analüüsitud toiduainest JA Artiklisse on lisatud humoorikaid seiku(reklaame) uuritud JA toiduainest Lisatud on üks kirjandusallikas EI Lisatud on mitu kirjandusallikat JA Hinne: Ma võiksin esitatud artikli eest saada hindeks (Lähtu 5
BIOPSÜHHOLOOGIA 1 Punktid: 1/1 Informatsiooni ülekanne neuronite vahel toimub: Vali üks vastus. a. elektriliselt b. elektriliselt ja keemiliselt c. keemiliselt Question 2 Punktid: 1/1 Neuroni ülesanne on erutuslainete juhtimine. Vastus: Õige Vale Question 3 Punktid: 1/1 Virgatsainete ehk neurotransmitterite ülesanne ajus on? Vali üks vastus. A. Närvimürkide toime lõpetamine B. Vastutada selle eest, et toitained jõuaksid õigete ajurakkudeni C. Tagada erutavate või pidurdavate sõnumite edastamine naaberrakkude vahel D. Närvirakkude üksteisest isoleerimine Question 4 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Question 5 Punktid: 1/1 Pange õigesse vastavusse ajukoore piirkonnad ja nende funktsioonid
Süsivesikud: suhkrud, tärklis, kiudained Süsivesikud on looduses kõige enam levinud orgaaniliste ühendite klass. Need tekivad taimedes fotosünteesi tulemusena. Kuna inimesel puudub päikseenergia otsese kasutamise ehk fotosünteesi võime, on äärmiselt oluline energia saamiseks tarbida taimseid toiduaineid. Süsivesikud on parimad allikad keharakkudele vajaliku energia saamiseks, selle protsessiga on omakorda seotud mitmed teised erinevad toitained ja protsessid organismis. Seedimise tulemusena vabaneb 1g kohta energiat 4,1 kcal ehk 17,2 kJ. Süsivesikud jagunevad vastavalt ehitusele lihtsüsivesikuteks ja liitsüsivesikuteks ning neil on kehale erinev mõju. Lihtsüsivesikud on erinevate maitseomadustega magusamaitselised suhkrud, mida nimetatakse vastavalt keemilisele ehitusele kas mono- või disahhariidideks. Neist lihtsüsivesikutest eraldub seedimise käigus energia kiiresti.
* Söögiseened ja nende söödavusomadused * Seened soodustavad seedimist ja annavad toidule maitset ning on väga väärtuslikud mineraalainete ja vitamiinide allikad * Seene osa mida korjatakse ja süüakse nimetatakse viljakehaks * Seened mille viljakeha võimalik näha, nim suurseenteks * Umbes 90% seeneviljakehast vesi * 10% kuivained, peamiselt rakuseinte kiudained, toitained, vitamiinid, mineraalid. * Osades seentes toiduks kõlbmatud ained * Põhjamaades sadakond väga häid söögiseni http://seenteolulisus.weebly.com/soumloumlgiseened.html http://www.directorie.eu/news-Seened_Eesti_Seened_S %C3%B6%C3%B6giseened.php *Söögiseened * Austerservik * Prgandriisikas * Harilik murumuna * Timpnarmik * Kukeseen * Mürkel
glükolüüs, hingamisahel, 7.Kuidas võib jaotada metabolismi? assimilatsioon, dissimilatsioon 8.Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid? fotosünteesiga 9.Palju energiat saadakse 1 glükoosi molekuli täielikul lagundamisel? 30kJ 10.Millised etapid on eristatavad glükoosi lagundamisel? glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid 11.Kus toimub glükolüüs? tsütoplasmas 12.Mis on glükolüüsi lähteained? toitained, polüsahhariidid, glükoos 13.Mis on glükolüüsi saadused? 2 püroviinamarihape, 4 vesinikku, 14.Kuidas kasutatakse ära eraldunud vesiniku aatomid? seostatakse vesinikukandja NAD-iga, mis võimaldav vesiniku aatomeid kasutada hingamisahelas 15.Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? 2 16.Kus toimub tsitraaditsükkel? mitokondris 17.Mis on tsitraaditsükli lähteained? püruviinamarihape, CO2 ja 2H (aktiveeritud äädikhape) 18.Mis on tsitraaditsükli produktid
ja tahke osa: organiline aine(kõdu, huumus), mineraalid (kruus, liiv, kivid, lähtekivimid, gaasiline osa: mulla õhk). Mulla horisondid: must huumushorisont näitab orgaanilise aine sisaldust, seega viljakust. Hall huumushorisont toitaine vaesem, kuivem. Horisondi sinakashall toon märg, gleistunud muld. Roostetäpid mullas gleistumine või raua sisaldus. Hele horisont huumushorisondi all väljauhte horisont. B-Horisont sisseuhte, vesi kuhjab toitained. E-horisont väljauhte, vesi uhub ained ära. G-horisont gleistumine, pidev liigniiskus. Muld jaotub erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kihtideks, mida nimetatakse mullahorisontideks. Horisontide tüsedus muutub nii ruumis kui ka ajas, s.t mulla arengu käigus. Muldade gleistumine: toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas, mikroorganismid võtavad endale vajaliku hapniku rauaühenditest, mille tulemusena raud(III)oksiid muutub raud(II)oksiidiks, need moodustavad mulla
ainevahetus aeglustunud; taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi (kõrged ja madalad temperatuurid, kuivus, niiskus) · Spoori sisse jääb pärilikkuse aine DNA ning väike osa tsütoplasmast ja raku "organellidest" · Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks, areneb spoorist bakter, seega pole see bakterite paljunemisviis BIOFILM · Moodustuvad pindadele, sest sinna kogunevad erinevad toitained · Biofilmis võivad elada väga erinevad mikroobid (bakterid, seened) · Biofilm on kaitse keskkonnafaktorite eest (nt. antibiootikumid, raskemetallid jne.) · Biofilmi tekkimise korral vaatamata korralikule antibiootikumravile ei õnnestu nakkusest jagu saada BIOFILMI TEKE Biofilmi tekke etapid: 1.Esialgne kinnitumine 2.Pöördumatu kinnitumine 3.Kasv 4.Küpsemine 5.Eraldumine BIOFILMIDE KASUTAMINE · Reoveepuhastid · Keefiri tootmine · Teeseen
Kordamine kontrolltööks. Toitumine, seede- ja erituselundkond 1. Toitainete jaotamine (mikro- ja makrotoitained), nende erinevused. Toitained jaotatakse: valgud, rasvad ja süsivesikud. Mikrotoitained: Vajame oluliselt väiksemas koguses. Vitamiinid. Mineraalained. Makrotoitained: Vajame suures koguses. Süsivesikud. Rasvad. Valgud. 2. Mis on ainevahetus ja millised protsessid sinna alla käivad? Ainevahetus on protsess, mille kaudu on organism seotud väliskeskkonnaga. Selle alla kuuluvad toitumine, hingamine, imendumine, lagundumine ja eritamine. 3. Millest sõltub päevane energiatarbimine (seletada lühidalt lahti, kuidas sõltub) Inimese tegemistest, füüsilisest koormusest, inimese kehakaalust ja pikkusest. 4. Valgud, süsivesikud, rasvad - ülesanded organismis, energeetiline väärtus 1g kohta. Valgud: transpordivad ja hoiustavad teisi molekule (näiteks hapnikku), pakuvad mehaanilist tuge ja immuunkaitset ja kontrollivad kasvu. 1g v...
Rakvere Ametikool Tervislik toitumine Referaat Koostas: Merle Kaasik MT-12 2014 Rakvere Ametikool Toidupüramiid. Toidupüramiidi jälgides on lihtsam igapäevaselt vajalikud toitained kätte saada. Esimene põhikorrus tärkliserikkad toiduained: teraviljasaadused ja kartul ( nt. 1 viil rukkileiba, 1 dl putru, 3 spl helbeid, 1-2 viilu sepikut ). Teine põhikorrus puu-, köögiviljad ja marjad (ka mahlad, nektar, kuivatatud puuvili) ( nt. 100 g puu-, köögivilja või salatit, 2 dl mahla, 2 dl marju, 15 g kuivatatud puuvilju ). Kolmas põhikorrus piim ja piimatooted (jogurt, kohupiim, juust) ( nt. 1 2 dl piima või hapendatud piimatooteid, 100 g kohupiima, 80 g
Kirjuta iga väite juurde sobiva loodusliku vööndi nimi. Looduslikud vööndid: vihmamets, kõrb, tundra, rohtla Looduslik vöönd A Ariidse kliima tõttu on muldadel suur soolasisaldus. kõrb B Kamardumise tõttu on muld viljakas. rohtla C Igikeltsa aladel on levinud gleistunud mullad. tundra D Mullad on väheviljakad, kuna toitained omastatakse kiiresti. vihmamets 9. Märgi joonisele kõrg- ja madalrõhuala (K ja M). Millist tuult on joonisel kujutatud, tõmba õigele vastusele joon alla. Suvemussoon /talvemussoon Selgita, kuidas tekib selline tuul.......................................................... Maismaa jahtub talvel palju. Selle keskosas tekib kõrgrõhkkond Laskuvate õhuvooludega
lahustuvaid orgaani- metallilisi liiteid[4] Tehaste ja Taimede ja Vihmaveega Veetaimede põllumajandus loomade mullast vohamine kemikaalid laguproduktid Lahustunud Orgaaniline aine Eluks võtab osa kõigist vajalikud Mürgistuste keemilistest ja toitained põhjus bioloogilistest organismide protsessidest l vesikeskkonnas Kasutatud kirjandus 1. http://www.eau.ee/~aland/vee_oksid.pdf 2. Looduslikes vetes lahustunud süsinikühendite kvalitatiivne ja kvantitatiivne analüüs (Kristiina Ehapalu Bakalaureose töö 2009) 3. http://ethesis.helsinki.fi/julkaisut/bio/bioja/vk/tulon en/roleofal
tingimustel kaupa müüa 18. Milline asutus otsustab tunnustamise? · Tervisekaitseinspektsioon · Veterinaar- ja Toiduamet o Veterinaar- ja Toiduamet või Tervisekaitseinspektsioon 19. Mis on uuendtoit? · toit, mida ei ole varem toodetud · geneetiliselt muundatud toit · uudse retsepti alusel toodetud toit 20. Mis on eritoit? · lemmikloomatoit · imiku- ja väikelapsetoit · geneetiliselt muundatud toit 21. Mis on toidulisand? · garneering · lisaained · toitained tavatoidu täiendamiseks 22. Mis ei ole sertifitseerimine? · tõendada käitleja kvaliteedisüsteemi · tõendada käideldava toidu vastavust nõuetele · oma toodete tootmise vastavusse viimine Euroopa Liidu direktiividega 23. Kui tihti peavad toiduga kokku puutuva ettevõtte töötajad läbima toiduhügieenikoolituse? · kord 2 aasta jooksul · kord 3 aasta jooksul · vastavalt vajadusele 24. Toidukäitlemisettevõtte töötaja, kes toitu vahetult ei käitle (nt. sekretär):
moel. • Korduv oksendamine või ravimite tarvitamine, millega kaasneb toitainete puudus organismis, võib põhjustada organismis füsioloogilisi muutusi - elektrolüütide tasakaalu häired, krambid, lihastõmblused ja südamerütmihäired Ortoreksia • Toitumishäire, mille puhul ülehinnatakse tervisliku toitumise tähtsust. Ehk siis tervislik toitumine muutub kinnisideeks, menüüst kaovad paljud eluks vajalikud toitained ning kasutatakse ohtralt toidulisandeid, mis on ohtlikud, kuna mikrotoitained on ülekülluses toksilised. Ortoreksia ei teki üleöö, vaid aja jooksul ning on tervisele ohtlik haigus. Pika • Tuleneb ladinakeelsest sõnast pica ehk harakas ning on häire, mille puhul inimene sööb korduvalt mittesöödavaid asju. Pika on levinud majanduslike raskustega inimeste, arenguhäirega inimeste, 2-3 aastaste laste ja ka rasedate naiste seas
Allannois ehk kusekott Sellest kujunebnabaväät, ühendab loodet platsentaga, selles veresooned enamasti Koorion ehk kõldkest Kattev kaitsefunktsioon (nt toodab valke, mis mõjutavad ema AV loote huvides) 12. Millest moodustub platsenta? Koorionist ja emaka limaskestast, nende vahele ulatub osaliselt amnioni rakke (nahaväädi ühinemise kohal) 13. Millised on platsenta ülesanded? 1)Gaasivahetus ema ja loote vahel, 2)ainevahetus (nt glükoos lootele jt. vajalikud toitained, mida ta omastab lahustunud kujul ning emale kusiaine), 3) toodab erinevaid hormoone (nt progestiini), 4) Kaitse barjäär ema poolt kahjulikele ainetele ja haigustekitajatele, laseb läbi antikehiimmuunsus 14. Nimetada lootelehed. Ektoterm, endoterm ja mesoterm. Millest kujunevad lootel pea- ja seljaaju? Ektotermist Looteleht kujunevad organid Ektoterm Marrasnahk koos tema tekiste ja nahanäärmetega, NS (KNS ja PNS) ja meeleelundite närvirakud
nelja juba kahjustanud. Seega on ilmselge, et peame loodust kaitsma ja taastama selle, mida veel päästa annab. Inimene pole tegelikkuses loodud elama tehismaailmas, ometi veedame suurema osa oma elust ebaloomulikus keskkonnas. See omakorda soodustab uute haiguste ja muidugi ka reostuse teket. Kuid ka maaelu kahjustab mingil määral loodust, sest põllumajandus mängib suurt rolli merede ja siseveekogude saastamises. Igal aastal satub veekogudesse palju toitained ja ka näiteks lämmastik-ja fosforväetisi. Loomulikult ei saa põllumajanduse osakaalu vähendada, sest juba praegu on ülerahvastatuse tõttu maailmas tõsine toidupuudus. Kuidas siis seda olukorda lahendada? Teadusajakirjades on sellele probleemile palju lahendusi välja pakutud. Üks nendest võib peituda toitainete taaskasutuses. Tiheda asustusega piirkondadele leidub väljapääs akvapoonika-nimelises meetodis, mis seisneb taimede ja kalade partnerluses
paraneb ja mulla mikroorganismide tegevus elavneb. Samuti suureneb Ca ja Mg sisaldus mullas. Neutraliseerimiseks kasutatakse 6...10 kg/m3, sõltuvalt kasvuturba algsest pH-st. Turba üldväetis Peat mix 11-25-24 sisaldab kõiki taimedele vajalikke põhi-ja mikroelemente, puuduvad ainult Mg ja Ca, mistõttu turba üldväetisele lisaks on soovitatav kasutada dolomiidijahu. Kasvuturba väetised segatakse mulda 2...3 kuud enne kasvuturba kasutuselevõttu, et toitained jaotuksid ühtlaselt. 5) puukooliväetised: - aeglaselt lahustuvad täisväetised - püsiväetised, kus toitained esinevad aeglaselt lahustuvate ühendite (biotiit, apatiit, metüleenkarbamiid jne.) kujul, näit. puukooli püsiväetis 9-8-6 ja puukooli püsiväetis 2 14-11-17 (Kemira tooted). Esimene neist sobib ilutaimede, viljapuuistikute ja metsaistikute ettekasvatamiseks, sisaldab lisaks põhitoitainetele ka mikroelemente
.......................................................17 4.2.1. Valgud..................................................................................................................................18 4.2.2. Rasvad..................................................................................................................................18 4.2.3. Süsivesikud..........................................................................................................................19 4.2.4. Toitained..............................................................................................................................19 4.2.5. Vitamiinid............................................................................................................................19 4.3. Toitumise režiim.....................................................................................................................20 4.4. Sööme ja kõhneneme............................................................
klappidele kinnituvad kõõluskeelikud, mille teine ots kinnitub vatsakese seinale. Viimane takistab klapi pahupidi pöördumist. Klappide tähtsus seisneb selles, et nad ei lase verel tagurpidi voolata. 4 VERERINGE-ELUNDKONNA TALITLUS VERI Veri on vedel sidekude, mis inimesel ja kõrgematel loomadel ringleb veresoontes ja etendab olulist osa ainevahetuses (toob kõikidele elundite kudedele toitained ja viib neilt ära laguproduktid), hingamisel toob kudedesse hapniku ja viib ära süsihappegaasi, osaleb soojusregulatsioonis, mängib tähtsat rolli humoraalses regulatsioonis (kannab organismis laiali mitmesuguseid hormoone,mis põhjustavad elundite talitluse intensiivistumist või pidurdumist) ning teeb kahjutuks organismi sattunud mikroobid ja viirused.Ta kujutab endast nõrgalt aluselise reaktsiooniga ja soolaka maitsega punast vedelikku
Trendidesse ja sensatsioonilistesse uudistesse toitumisest tasub suhtuda eluterve kahtlusega. Ei ole olemas imetoiduaineid ega imedieete, kõige tähtsamad tervisliku toitumise põhimõtted ei ole tegelikkuses kuigi palju muutunud juba aastakümneid. Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet: 1. Söö vastavalt vajadusele: Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada
suurte riiete kandmine, et varjata kehakaalu (Maser jt, 2007). 1.3 Tagajärjed Anoreksial on kõige kõrgem enneaegsete surmade määr kui ükskõik millisel muul vaimuhaigusel. Anoreksia mõjutab negatiivselt kogu inimese keha. Enese näljutamisega tehakse kahju ajule ja närvidele - ei suudeta mõelda õigesti, pidevalt on hirm võtta kaalust juurde, see toob kaasa ka tujukuse ja pidevalt kurva meeleolu. Samuti kui aju ja keha ei saa piisavalt toitained funktsioneerimiseks tekivad minestushood, mõtlemine on aeglane ning raske on keskenduda, unustatakse tihtipeale asju, suureneb risk vigastustele. Juuksed hõrenevad ja muutuvad hapraks, nahk muutub kollakamaks ja kuivab ning pidevast oksendamise esilekutsumisest tekivad küünarnukkidele haavad. Tekivad südamehäired, madal vererõhk ja nõrkushood. Musklid muutuvad nõrgaks, liigesed on paistes, luumurrud on kergemad tulema. Hambad kukuvad suust välja, igemed veritsevad, kurk on valus ja ka
happelises kui anaeroobses, muutuvad asendamatult seotud.; Immobilisatsioon-lämmastik liikumatuks. 6. Taimetoitainete neeldumine mullas-Mehhaaniline-mulla filtreerimisvõime; füüsikaline positiivne neeldvad pindpinevust vähendavad ühendid (vesi märgab paremini) negatiivne- pindp suurendavad ained (nitraat, kloriid, leostuvad kergelt alumistele kihtidele) ; Füüsikalis-keemiline: e. asendusneeldumine, toitainete neeldumine kolloididel. Kaitseb leostumise eest.; Keemiline: vees lahustuvad toitained lähevad keemilistele reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks- P : Bioloogiline: toitainete omastamine taimede ja mikroorg poolt. 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid- a) orgaanilise aine koostises-taimedele omastamatu, vabaneb mineraliseerumisel b) mulla mineraalosa poolt tugevasti seotud-fikseeritud c) raskesti lahustunud anorgaaniliste sooladena, keemiliselt neeldunud d)
suupiirkonna vajadustest vähemalt vajalik toit.* toidu ja jõi operatsioonist, mis vähem (00002) keskmiselt Jälgi patsiendi piisaval määral väljendub ainult vajaminevad söödud vett. vedela toidu väärtuslikud toidukoguseid ja 28.04 – Patsient söömises. toitained. joodud vedeliku sõi talle Kaugeesmärk: hulka.* määratud vedela Patsient saab Selgita toidu ja jõi päevajooksul patsiendile, piisaval määral täisväärtuses miks tohib vett.
o Toetavad koed- tihe sidekude, kõhrkude, luukude Lihaskoed- silelihaskude, skeletilihaskude, südamelihaskude Närvikoed- närvikude 3. Epiteelide üldiseloomustus, ülesanded Iseloomustus o Rakud on tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheainet on vähe o Epiteelid ei sisalda teiste kudede elemente o Epiteelirakud on eraldatud allpool asuvast sidekoest basaalmembraaniga o Epiteelis pole veresooni, toitained ja hapnik difundeeruvad läbi basaalmembraani o Epiteelirakud uuenevad väga kiiresti (epidermise 2 nädalat, peensool 4-6 p o Epiteelidel esineb polaarne diferents (basaalne osa kontaktis basaalmembraaniga, apikaalne osa on kontaktis valendikuga) o Epiteeli rakud on ühendatud liiduste abil: Tiheliidus ühendab rakkude membraanid, et ained ei pääseks rakkude vahele
19. Millest on moodustunud fosfolipiidid? Miks on nad rakkudes tähtsad ? Fosfolipiidid moodustuvad fosforhappejäägist ja rasvhappejääkidest, mis on rakumembraani peamised koostisosad. Nad on rakkudes tähtsad, sest nad on ideaalsed selleks, et moodustada vesilahuses membraane. 20. Lipiidide ülesanded organismis+näited. a. varuaine (loomadel rasvad, taimedel õlidena seemnetes ja viljades) b. energiaallikas (lipiidid on kõige energiarikkamad toitained 1g=9,3kcal) c. lahusti (talletuvad mürgised ained, lahustab rasvlahustavaid vitamiine) d. ehitusmaterjal (fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid) e. kaitse (lipiidid koonduvad siseorganite ümber) f. signaalmolekulid (suudavad läbida rakumembraane) g. lähteaine (sünteesitakse organismile omased rasvad) 21. Mida nim. valkudeks ? Millest nad koosnevad? a. Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest b
Roosna-Alliku Põhikool LÄÄNEMERE KESKKONNAPROBLEEMID referaat Koostas: Liis Reinaru Juhendaja: Anne-Mai Jürisoo Roosna-Alliku 2006. aasta Sisukord Nafta Reostus ....................................................................................................................................................4 Läänemere kaitse .....................................................................................................................................................5 2 Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja töö...
Põhja Ameerikas suri 1982 aastal 51 000 inimest väävli saastesse ja umbes 200 000 jäi saaste tõttu haigeks. Kuidas happesademed mõjutavad keskonda Metsale langev happeline depositsioon muudab mulla keemilisi tingimusi: happelises metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happelistest mullakübemetest pääsevad liikvele ka taimedele vajalikud toitained, nt kaltsium, magneesium ja kaalium, mis seejärel uhutakse välja juurestiku ulatusest ning jäävad taimedele kättesaamatuks. Happeline depositsioon võib mõjustada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist, kuid kogu seda mõju metsaökosüsteemidele on raske tõestada. Olukorra muudab keerukaks see, et vahel ilmneb happelise depositsiooniga kaasnev väetusefekt: toitainetevaestel muldade on happeline
Suurtemates poekettides müügil olev virsikutarretise pulber sisaldab väga ebatervislike E-aineid mis võivad põhjustada ninakinnisust, allergiaid, hüperaktiivsust, iiveeldust ja oksendamist, seedehäireid ning kõhuvalu. Soovitan kindlasti enne mõelda kui ostad seda toodet-kas tasub oma tervisega riskida? Müügil Vandamme nimelised vahukommid mis võivad samuti põhjustada allergiaid ja ka astmat. RASVAD: Rasvad on ainukesed toitained mida meie organism suudab säilitada tagavarana. Rasvad on meie energiaallikad, neid saame rasvasest lihalt, võist, hapukoorest, pähklitest, ka juustust ning vorstis. Kindlasti märkate poeriiulitel et mõni vorst on väga roosa ning teine näeb välja kuivanud ning hallikat tooni. Alati kui ostate vorsti või sinki soovitan eelkõige valida see hallikam sest se võib küll tunduda kuivanud aga see on oluliselt
moodustavad kimpe Epiteelkude rakud väga tihdelat koos, puudub rakuvaheaine TAIMERAKK RAKUKEST: koosneb peamiselt tselluloosist, ligniinist, pektiinist. · Ainevahetus · Kaitse · Kuju ja tugevus Eriti paks rakukest on kivisrakkudel (pähklid, kirisseeemned). Rakkude vananemisel rakukest korgistub või puitub. VAKUOOL ainult taimerakkudes · Vee reservuaar · Kindlustab raku siserõhu ehk turgori · Nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained · Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid · Viljade vakuoolid võivad sisaldada loomadele maitsvaid magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid nii aitavad loomad levitada seemneid. · Sisaldavad lahustunud pigmente, alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse on taimele kaitseks ära söömise eest. PLASTIIDID ainult taimerakkudes Proplastiidid noored plastiidid, poolduvad ; seejärel arenevad :
RAKK RAKUTEOORIA Rakuteooria põhiseisukohad: 1. kõik organismid on rakulise ehitusega 2. iga uus rakk saab alguse üksnes olemas olevast rakust selle jagunemise teel 3. rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas Rakkude mitmekesisus: Rakud ei saa kasvada liiga suureks kuna siis ei jõuaks info ja toitained, mis liiguvad läbi rakumembraani, raku keskossa . EUKARÜOOTNE RAKK Eukarüootne rakk e. päristuumne rakk rakk või organism, millel on selgelt eristatav tuum. Siia kuuluvad taimed, loomad, seened ja protistid. Eukarüootse raku ehitus ja talitlus: TSÜTOPLASMA Tsütoplasma koosneb: 1. aminohapped 2. nukleotiidid 3. mono- ja oligosahhariidid 4. orgaanilised happed 5
MOLEKULAARBIOLOOGIA. ... teadus, mis uurib organismide pärilikkust ja muutlikkust ning nende toimumise seaduspärasusi Geneetika mõistet kasutati alles hiljem kui pärilikkuse ja muutlikkuse mõistet. pärilikkus looduse üldine seaduspärasus, mille alusel järglased sarnanevad oma vanematele (mitte vaid välimuselt kui ka talitluselt) muutlikkus liigisisene erinevus üksteisest Geneetika looja Gregor Mendel (tsehhi vaimulik). * avastas pärilikkuse seaduspärasuse 1869 Miescher eraldas rakutuumast nukleiinhappe. 1953 Watson, Crick, Wilkins, (Franklin) tegid kindlaks DNA biheeliksi struktuuri, said Nobeli preemia. * loetakse molekulaargeneetika alguseks geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-sünteesi ning ühe valgu struktuuri DNA sisaldab infot valkude sünteesi kohta genoom liigiomases ühekordses kromosoomistikus sisalduv geneetiline materjal; antakse arvuli...
lai harali juurestik võimaldab koguda niiskust ulatuslikumalt alalt; lühiea taimed - kiire kasvuga kevadel ja suve algul (õitsevad ja viljuvad kiiresti), mil rohkem sademeid ja niiskust; kuivalembesed taimed vajavad vähe niiskust kuumusega kohastunud taimed poolpõõsad ehk pujud paksud juured, sibulad mugultaimedel (näiteks iiris, tulp jne) võimaldab kohe kevadel kiiret kasvama hakkamist, sest toitained varutud paksenenud juurtesse; juured eri sügavuses, et max vett ja toitaineid saada (väga pikkade juurtega taimed hangivad vett isegi paari meetri sügavuselt) kasvavad tihedate puhmikutena, puhmastaimedel kitsad lehed, varsi katab tihe karvastik kõik see aitab hoida niiskust ja vähendada aurumist 5. Miks on looduslikke rohtlaid tänapäevaks vähe säilinud? 2.tund Parasvöötme rohtlad: loomad, inimtegevus,
Umbes paari ööpäeva möödudes viiakse viljastatud ja arenev munarakk tagasi naise organismi. Inimese algne areng idulase ja llote kujunemine Küsimused: 1. Kuidas idulane toitub? 2. Võrrelge idulast ja loodet. 3. Võrrelge enneaegselt ja õigeaegselt sündinud lapsi. 4. Kirjeldage, millised muutused toimuvad lootega viimastel arengukuudel. 5. Millega algab ja millega lõpeb sünnitus? Vastused: 1. Idulane saab vajalikud toitained emaka limaskesta kaudu.Idulase väliskihi rakkudest moodustuvad näsakesed ehk hatud.Need tungivad sügavale emaka limaskesta. Ema veri tungib hattudesse ja nii saab idulane kõik vajaliku ema verest. 2. Idulane ei sarnane inimesega, tal on tuksuv südamealge, esmane närvisüsteem ja silmad ,mis on laugudeta.Idulase areng kestab kolmanda kuuni ning sellest hetkest hakatakse teda kutsuma looteks.
Toitumine erinevatel spordialadel 2019 Sissejuhatus Toidu valimine, mis annab energiat võistluste ja trenni toetamiseks, on hädavajalik ja võib olla üsna keeruline. Erinevatel spordialadega tegeledes peab erinevalt toituma. Et saavutada parimaid tulemusi peab toituma vastavalt. Et saavutada parimad tulemused on välja töötatud erinevatel aladel võistlejatele spetsiaalsed menüüd. Mida järgides saadakse kätte võistluseks vajalikud toitained. Korvpalluri toitumine Korvpallurite keskmine kcal arv päevas jääb umbes 3500 ja 4600kcal vahele päevas kõik oleneb mängija positsioonist ja kaalust. Mängude vahel peab jälgima kehakaalu et lihased saaksid õiget tüüpi toitaineid. Enne mängu 63 Kg mängija näidismenüü • Hommikusöök: 2 tassi hommikuhelbeid, 300 ml rasvavaba piima, banaan, 300 ml apelsinimahla • Suupiste: õun, 2 supilusikatäit maapähklivõid, 28 g
kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (samblik ja puu). Herbivooria-taimtoidulisus, taimtoidulise loomaliigi ja taimeliigi vaheline toitumissuhe (põder, männikoor). Herbivoor-taimtoiduline, toitub ainult taimedest ja teistest autotroofidest. Kisklus-ehk röövlus on röövlooma ja saaklooma vaheline toitumissuhe (ilves, jänes). Parasitism- suhe, mis on vaid ühele osalejale kasulik ja teisele kahjulik. Parasiit saab toitained peremeesorganismilt. Obligatoorne parasiit-parasiit vajab peremeesorganismi vältimatult. Parasiitne eluvormi, mis on täielikult kohastunud peremeesorganismiga (laiuss, paeluss, solkmed). Fakultatiivne parasiit-parasiit on võimeline elama ja paljunema ka ilma peremeesorganismita. Endoparasiidid-siseparasiidid. Laiuss, paeluss. Eksoparasiidid-välisparasiidid. Parm, hallsääsk. Konsumendid(tarbijad)-heterotroofsed organismid. Toituvad tootjate poolt loodud org. ainest. Konsumentide
puudel ja nii mõnedki loomad liiguvad ringi vaid öösiti. Vihmametsades elavad veel näiteks jõehobud, tõmmukaimanid, suurimad maod planeedil Maa: anakondad jne.Vihmametsades on toitu vähe ja loomad-linnud peavad iga päev otsima toitu, mõned neist ka elupaika ja kõike seda selleks, et elama jääda, sest iga päev kõib võitlus elu ja surma peale (esiteks vähene toit ja näljased kiskjad). Vihmametsade mullastik on väga toitaine vaene, sest iga päevased vihmasajud uhuvad toitained mulla ülemistest kihtidest päris maapinna sisse. Põhiliselt koosneb maapind ferralliitmullast, mis on punast värvi, sest muld sisaldab väga palju raua- ja alumiiniumoksiide. Ferralliitmuld sisaldab vähe huumust, see tähendab, et see paik maaharimiseks ei sobi. Nendes paikades elab väga vähe inimesi, põhiliselt need, kelle esivanemad on seal aegade algusest elanikud. Vihmamets ei ole tervislik keskkond eluks, sest seal on väga palav ja niiske
MAIS Kuna mais ei ole Eestis kuigi haruldane, siis võib oletada, et maisi on näinud peaaegu iga inimene. Kuigi ta kasvab väga kiiresti ja Eestis tema kasvukiirusele võrdset taime ei leidu, ei ole ta just kõige sobivam taim meie kliimasse, sest ta armastab meie suvest soojemat aastaaega ja väiksemgi öökülm võib talle liiga teha. Oma algkasvukohas võib see taim kasvada isegi kuni 6 meetri kõrguseks ja annab väga palju terasid. Kuigi maisi vars on tugeva kepi jämedune, kuulub ta siiski kõrreliste hulka. Maisi eristab meie teistest teraviljadest see, et tema viljapea ei kasva harjumuspärases kohas kõrre otsas, vaid hoopis lehekaenlas. Neid on sellel taimel isegi mitu. Maisi viljapeasid kutsutakse tõlvikuteks. Umbes 45 cm pikkuses tõlvikus võib olla kuni tuhat tera. Maisil on emas- ja isasõisikud samal taimel. Emasõisikutest moodustuvad tõlvikud. Sarnaselt teisele Eestis kasvav...
Veterinaari vaates oleks see väga hea, kui on võimalik niimodi geneetilist pärandit muuta, et loomad ei oleks haigustele nii vastuvõtlikud ja kasvaksid kiiremini. Selle üle on olnud palju vaidlusi, et see on ebaeetiline muuta loomade geneetilist pärandit. Sellega on võimalik ära hoida palju pärilikke haigusi, mis võivad tekkida elujooksul. Minu seisukoht Mina arvan, et GMO on vajalik tänapäeval. Toitained on tänu GMO'le viljakamad ja suurema toiteväärtusega. GMO'l on ka teatud piirid, mis piiravad nende ohtlikkust. Uuringud on näidanud, et GMO pole siiski nii kahjulik, kui arvatakse. Tänu loomade geneetilise pärandi muutmisele, kasvavad loomad kiiremini, näiteks lehm võib anda tänu GM rohkem piima. Kui jõutakse sinnamaani, et see kannaks vilja rohkelt ja loomad muutuksid haigustele resistentsemaks, elaksid kauem ja kasvaksid kiiremini, siis on see positiivne.
vakuooli (tuikekubliku) ja kehapinna kaudu. · Amööb paljuneb pooldumise teel. Mõisted: · kulend väljasopistus. Selle abil amööb liigub (kui tsütoplasma valgub keha mingisse ossa, siis tekib selles kohas väljasopistus (kulend); ühed kulendid tekivad, teised kaovad; niimoodi tsütoplasmat kulenditesse ümber paigutades liigubki amööb edasi) ja haarab toitu. · toitevakuool selles toimub seedimine. Lahustunud toitained imenduvad toitevakuoolist tsütoplasmasse, kus neid elutegevuses tarbitakse. · pulseeriv vakuool aeg-ajalt tsütoplasmasse ilmuv põieke, mis täitub vedelikuga ja seejärel tühjendab end amööbi ümbritsevasse keskkonda. Joonis 2: näide amööbist 1.3 Silmviburlane liigub viburit keerutades · Silmviburlasel on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on vibur. · Valgust tajub silmviburlane punase silmtäpiga.
1) Lamellid - moodustavad lamellide kogumikke, kotjad moodustised, sisemuses on klorofülli molekulid, DNA, RNA ja valgu molekulid 2) Ribosoomid sünteesivad eluks vajalikke valke 3) Väline membraan, sisemine membraan 4) Strooma ja graanid (klorofüll) Vakuoolid Ehitus membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad rakumahla, muutuvad elu jooksul (väikesed vakuoolid ühinevad omavahel suureks tsentraalvakuooliks) Koostis vesi, toitained, jääkained, suhkrud, happed, mõruained, mürgid, pigmendid Ülesanded: 1) Turgori tekitamine (raku siserõhk), annavad kindla kuju 2) Leviku soodustamine 3) Varuainete kogumine ja säilitamine 4) Kaitse (mõruained) Taime siserõhk on turgor. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolides oleva vee ja taim vajub longu, sest vakuooli siserõhk langeb. Taime vette pannes läheb vesi uuesti vakuoolidesse ja turgor taastub.
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad võivad olla väga pikad ja hargnenud • tärklis taimne varuaine, m...
Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad tiheda taimkattega vesiste lohkudega. Leetmullad • Sademeid rohkem, kui aurub. • Laskuv veevool kannab toitained sügavamale. Toiteainetevaensed mullad. Okaspuude kohastumine: igihaljad, okkad takistavad aurumist, fotosüntees saab alata varakevadel, koonusekujuline et lumi maha libiseks, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitseb puutüve pakase eest Heletaiga Valgusrikas, hõre. Kliima mandriline- külm ja kuiv. Mullad väheviljakad: liivased, igikelts. Mänd, lehis Puhmad, samblikud. Tumetaiga Tihe, varjuküllane.
jäätunud ja lumised, mis tõttu on väga raske selles piirkonnas midagi kasvatada. Samuti on ka raske kasvatada kõrbe- ja poolkõrbealadel. Seal kastetakse mulda. Metsanduses kasutatakse ära vihmametsade puid, sellest on olnud ka suuremad keskkonnaprobleemid vihmametsasukatele. Muld Mehhiko muld on üsnagi viljakas. Mehhikos on hallid pruunmullad, soomullad ja vihmametsa ferralliitmullad. Mullad on küll viljakad, kui troopilistel aladel, kus sajab aastas palju, uhutakse muldadest toitained ära. Põhjaosas, on muld pehme ja seetõttu tuleb seda kaitsa. Kuna kuivemal alal on muld väga kuiv, siis tuleb seda kunstlikult kasta. Kõige selle eelduseks on üsnagi hea põllukultuuri kasvatamine. Majanduslikud eeldused Mehhiko põllumajanduse osatähtsus riigi SKTs on 3,7%. Põllumajanduse hõivatus on ainult 13,7% riigi tööealistest inimestest. See näitab, kui vähe inimesi tegeleb Mehhikos põllumajandusega. Kuna Mehhiko on väga vana riik, siis on seal veel säilinud
Etioopia valitsus koos organisatsioonidega nagu Farm Africa on hakanud võtma kasutusele meetmeid, et lõpetada ülemäärane metsa raie. Pinnase viljakuse kahanemine Vihmadest, jõgedest, tuultest põhjustatud erosioon ning põllumajandusmaa korduv kasutamine ja vähese sõnniku kasutamine on muutnud pinnase viljatuks. Näiteks Niiluse ja Orange jõgede tasandikel. Samuti ei kasutata põldudel väetisi, mis aitaks muldasid viljakana hoida. Aafrika pinnases puuduvad orgaanilised toitained. Rahvastiku kasvu tagajärjel peab järjest rohkem harima põldu, kuid ei kasutata vastavaid meetmeid, et maad viljakana hoida, kuna selleks puuduvad majanduslikud vahendid. Sellega tehakse liiga ka teistele keskkonna valdkondadele nagu näiteks metsad, mida peab järjest rohkem kasutusele võtma, et uut viljakat põllumaad saada. Mulla kehv kvaliteet on tingitud ka ökoloogilistest põhjustest, nimelt on mullas palju savi ja kive, mis on päris vulkaanilisest tegevusest
KOOL NIMI Kartulitärklise saamine Praktiline töö Tallinn 2013 Sissejuhatus Antud töös on ülevaade antud kartuli koostisest. Lähema vaatluse all on võetud tärklis ning praktilise katse kaudu on ka tärklist kartulist välja kuivatatud. Kartuli koostis ja selle väärtus Kartuli kui toiduaine bioloogilise väärtuse loovad madal suhkrusisaldus, keskmine tärklisesisaldus ja mitmed vitamiinid. Need näitajad on parimad vahetult peale koristamist. Kartuli söödavaks portsjoni olemuseks on mugul, selle osakaal on 0.9. Kartul on hea C vitamiini, kaaliumi, vitamiin B6 ja magneesiumi allikas. Kartul sisaldab palju valke ning on väga toitev, kuid kartul on ka suur süsivesikute allikas ning seetõttu võiksid kartuli tarbimist piirata inimesed, kes soovivad kaalu langetada. Kartulikoores asuvad inimesele mürgised glükoaloidid, mispärast tuleb kartuleid enne söömist koorida. Glükoaloidid on looduslikud mürgid, mitme...
pikendada ka trennide aega. Oluliseks peetakse ka toitumist. Enne trenni tuleb süüa süsivesikute rikka toitu, mis annab palju energiat ning mis võimaldab teha tööd täies ulatuses. Trenni järel tuleb süüa valgu- ja vitamiinirikka toitu. Mõned peavad oluliseks toidulisandite kasutamist nagu vitamiinitabletid, spordijoogid, proteiinipulbrid jne, kuid paljude spordiharrastajate seas on levinud arvamus, et kõik kasulikkud toitained tuleb saada toidust. 3.Jooksutreening ja selle ülesehitus. Jooksmine on inimesele iseloomulik kiire liikumine. Täpsemalt öeldes on jooksmine järjestikuste hüpete kompleks. Joosta võib väga erinevalt : väga kiiresti, kiirest, parajalt, aeglaselt, väga aeglaselt jne. Iga indiviidi jooksmist võib aga trenniga paremaks muuta. Kõike jooksutreeninguid ühendavad järgmised komponendid : jõutreening, jooksutehnika treening ja vastupidavuse treening.
Kordamisküsimused kontrolltööks. Vereringeelundkond. Immuunsüsteem. 1.Nimeta 4 vereringeelundkonna ülesannet.- pidev ainevahetus, kannab kehas laiali toitained, hapniku ja vitamiinid, jääkainete eemaldamine. 2.Mis on fibriin? Vere hüübimise reaktsioonide lõpptulemus. 3.Mis on hemoglobiin? Hemoglobiin on val, mis snob ja transpordib hapnikku. 4.Mis on vererõhk? Selgita vererõhu numbrite tähendust. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu numbrid näitavad kõige kõrgemat ja kõige madalamat rõhku arterites. 5.Mis värvusega on leukotsüüdid ? nad on värvusetud. 6.Millest tuleneb erütrotsüütide värvus?
PÄRILIKKUS 6.1 ORGANISMI TUNNUSTE KUJUNEMINE Pärilikkus-- eluslooduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. - päristuumses organismis paiknevad need rakutuumas. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp-- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Ontogeen e. Surmageen st., et avalduvad valed geenid Terminaator e. Lõppkoodon lõpetab geeni tegevuse ( UAG) Initsiaatorgkoodon - ( AUG), m-RNA-s, mis alustab valgusünteesi, millele vastab amiinohape metioniin. Geen DNA lõik, mis määrab 1. RNA mol-i sünteesi. Koosneb 2-st ahelast. PÄRILIKKUSE TEGUR Geneetiline kood m-rna nukleotiidide t...
Vereringeeelundkond ja südame ehitus Vereringe ülesanded- kannab kehas laiali hormoone, kannab kehas laiali kopsudest saadud hapniku, viib ära rakkudes tekkinud jääkained ,tagades sellega pideva ainevahetuse, kannab kehas laiali toitained, vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri, transpordib veres sisalduvaid kaitserakke ja antikehi, mis aitavad kahjutuks teha haigustekitajaid. Südame ehtius-süda on neljaosaline. Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri. 1. Veri läheb vaskakusse kotta 2.sealt liigub vasakusse vatasakesse ja samal ajal koda lõtvub. 3.vatsake pumpab vere aorti ja seal liigub veri kehasse , teiselt pool tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6
3 1. Tervislik toitumine Toidust saadakse energiat, mida kasutab keha hingamiseks, südametööks ja teisteks eluvajalikeks funktsioonideks (Energia...,:2014). Toit omakorda koosneb toiduainedest, mis on näiteks leib, või, kurk, vorst jne. Toiduained koosnevad aga omakorda toitainetest (Tammer, U. 2004. Toitumissoovitused diabeetikule). Toitained seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning neid kasutab organism kehaomaste ainete ainete sünteesiks ja energeetilistel eesmärkidel. Toitained on valgud, süsivesikud, lipiidid, vesi, mineraalained, vitamiinid ja mikroelemendid. Toitainete põhiülesanndeks on inimorganismi häireteta talitluse tagamine ratsionaalse toitumisega. Inimtoidu koostiskomponente jaotatakse mikrotoitaineteks ja makrotoitaineteks. (Toiduaine ja toitaine...)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
