Australopithecus robustus (2,01,2 mln a.t.) Homo rudolfensis (2,51,9 mln a.t.) Homo habilis osav inimene (2,51,6 mln a.t.) Homo habilis (osavinimene) oli kuni 127 sentimeetrit pikk ja kaalus umbes 45 kilogrammi. Oskas tööriistu valmistada Elatas end korilusega Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. (väiksemad saagid siiski kuna relvi ei tehtud) Liha söömine oli tähtsal kohal inimese arengus, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust. Maapealne eluviis erinevalt ahvinimestest. On küsitav, kas Homo habilis kasutas tuld, mattis surnuid, tegi küttimise ajal koostööd ja kasutas keelt (Kindlasti kasutasid nad miimikat) Homo erectus (klassikaline) 1,8 mln 200 000...50 000 aastat tagasi Homo ergaster 1,8 1,4 mln aastat tagasi Homo antecessor 1,1 mln 700 000 aastat tagasi Homo erectus (sirginimene) erines osavinimesest selle
vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks plasmodesm- rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat plastiid- membraanidest koosnev taimerakule omane organell. Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro-, kromo- ja leukoplaste piil- bakteril kinnitumiseks vajalikud väikesed karvakesed patogeenne bakter- teiste organismide haigestumist põhjustav bakter, eritavad mürke organismi saprotroof- organism, kes saab oma toitained osmoosi teel surnud orgaanilisest ainest spoor- protistidel, seentel ja osal taimedel esinev paljunemisotstarbeline rakk. Bakterirakus moodustub ebasobivate elutingimuste üleelamiseks, kuid ei ole paljunemisotstarbeline tugor- raku siserõhk, mis on tingitud osmoosist. Selle tulemusena kujuneb taimede turgor vakuool- peamiselt taimerakule iseloomulik organell, mis koosneb membraaniga ümbritsetud põiekesest. Esineb ka mõnedes teistes rakkudes, bakterites sisaldab gaasi (gaasivakuool)
korda rohkem vitamiine. Avokaado Brokkoli Kalorsus 100 g kohta 200 kcal Kalorsus 100 g kohta 31 kcal Analüüs: Nendest on kasulikum Brokkoli , kuid siiski on mõlemad väga kasulikuid köögiviljad. Kaerahelbed Nisuhelbed Kalorsus 100 g kohta 364.6 kcal Kalorsus 100 g kohta 325.3 kcal Analüüs: Helbed on mõlemad väga kasulikud kuna need on ühed suurema süsivesiku ja valgu sisaldusega toitained. Nisujahu Rukkijahu Kalorsus 100 g kohta 328.3 kcal Kalorsus 100 g kohta 328.1 kcal Täisteraleib Peenleib Kalorsus 100 g kohta 233 kcal Kalorsus 100 g kohta 234 kcal Analüüs: Ise eelistan peenleiba kuid mõlemad on siiski põhimõtteliselt sama kasulikuid kuna toitainete % on võrdsed. Täisteralepik Nisukukkul
Känguru 8.B klass Kristin Kaskema Elukoht Elab Austraalias ja Uus- Guineal ja sealse piirkonna väikestel saartel Suuremad kängurud on kohandunud elama Austraalia maastikutel inimeste poolt loodud muudatustega ning kuigi paljud nende väiksemad sugulased on ohus, on neid ikkagi küllaga Elukoht: hõrendikud, savann või põõsastud, neid leidub nii tasandikel kui mägedes Eluviis Päevase eluviisiga Ei ole agressiivsed, kui aga sundida neid kaitsma, võivad nad saada ohtlikuks Känguru liike: Hiidkänguru (Macropus) Metskänguru (Protemnodon) Puiskänguru (Dendrolagus) Kaljukänguru (Petrogale) Toitumine Taimtoidulistena täidavad nad Austraalias looduses selle ökonisi, mis muial mandreil sõralised Osa neist sööb ainult kindlat liiki taimi Inimene on hävitanud mitut liiki känguruid, kui põllu- ja aiakahjuritena ning muutnud need niiviisi väga haruldaseks Söövad lehti, liaane, sõnajalgu, metsmarju ja puuvilju Vahel söövad ka l...
ja veresoonte (südamepõimik) - kõrgemad keskused ajus (nt. mõtlemine jpm) Veresoonte toonuse regulatsioon Jaguneb kaheks: 1.Neurogeenne regulatsioon · Ahendavad närvid · Laiendavad närvid, mille keskused asuvad piklikus ajus 1.Reflektoorne regulatisoon · Pressorretseptorid · Baroretseptorid · Kemoretseptorid Maksa läbiv vereringe Maksa läbib väga intensiivne vereringe. Kõik soolest verre imendunud toitained juhitakse maksaveeni kaudu kõigepealt maksa. Samuti pumbatakse osa verd südamest maksaarteri kaudu otse maksa. Maksa ülesanded · vere glükoosisisalduse regulatsioon · plasmavalkude süntees · vere punaliblede lagundamine · kahjulike ainete lagundamine · sapi tootmine · aminohapete sisalduse regulatsioon · rasvade sisalduse regulatsioon · vitamiinide varu säilitamine · punaste vereliblede süntees lootel · kolesterooli süntees Tsirroos on
1 SELGITA MÖISTED TOIDUAINE- inimese toiduks kasutatavad ained. Need jagunevad taimseteks ja loomseteks. Taimsed on teravili, aed- ja puuvili ja taimeöli. Loomsed on liha, kala, munad ja piim. TOITAINED- toidu koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat. Need jagunevad makrotoitaineteks ja mikrotoitaineteks. Makrotoitained on vesi, süsivesikud, pasvad ja valgud. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalained. SEEDEKULGLA e. SEEDEELUNDKOD- körgemate organismide suust pärakuni kulgev ööneselundite süsteem, mida söödud toit läbib. SEEDIMINE- toitainete löhustamine seedekulglas väiksemateks koostisosadeks. 2 SEEDENÄÄRMED JA SELLE ÜLESANDED Seedenäärmed toodavad seedenöresid ja seedeensüüme selleks, et saaks seedida. - SÜLJENÄÄRMED (toodavad sülge) - MAONÄÄRMED (toodavad maomahla) - KÖHUNÄÄRE (p...
(kool) 1.3. ja 7.9. klasside õpilaste seas. Peatükis "Tervislik toitumine" saadi teada: Toitumise mõjust lapse arengule ja tulevasele tervisele. Tervisliku toiduvaliku peamised põhimõtted. Õige toiduvaliku tegemisel on abiks toidupüramiid. Peatükis "Toiduained" saadi teada: Toiduainetes leiduvatest toitainetest ja nende mõjust tervisele. Kui palju tuleks erinevaid toiduaineid süüa, et saada kätte kõik vajalikud toitained. Läbiviidud küsitluses osales 126 õpilast. Valik klasside suhtes, kus küsitlust läbi viidi, tehti vanusegruppide järgi. Küsitluses küsiti, mida õpilased nendest klassidest söövad hommikul, pärast kooli ja õhtusöögiks, kas nad käivad koolis söömas ja kui teadlikud on nad enda toitumisest. Veel saadi teada ka, kas õpilased oma iseteadlikus valikus püüavad arvestada toidu tervislikkusega.
Tekitab halva enesetunde Ülle Krigulson Saastunud õhu kahjulikkus maapinnale ja taimestikule Happesademete korral näiteks taimede kasv nõrgestub. Lehed/okkad surevad. Haigestumise oht suureneb. Taimedel tekib veepuudus. Muld hapestub. Juurestik kahjustub. Taime varustumine vee ja toitainetega halveneb. Toitained uhutakse mullast välja Ülle Krigulson Saastunud õhu kahjulikkus vees Vesi happelisus suureneb. Vee-elustik sureb. Võivad tekkida nn surnud järved. Ülle Krigulson Süsihappegaas ja kliima soojenemine Kasutame fossiilseid kütuseid erinevatel eesmärkidel, mis sisaldavad rohkelt süsinikku. Loomakasvatusest ja prügimägedelt eraldub metaani.
1. Väike vereringe e. kopsuvereringe • parem vatsake- pumpab kopsuarterisse- kopsud (alveoolid)- süsihappegaas antakse ära ja vastu võetakse hapnik- kopsuveen- vasak koda. 2. Suur vereringe e. kehavereringe • vasak vatsake- aort: poolkuuklapid (takistavad vere valgumist tagasi südamesse)- kapillaarid- ainevahetus- kapillaarid koonduvad veenideks- parem koda. Vereplasma 55% • valkude vesilahus (vett 92%; valke 6-8%) • kannab laiali toitained • viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse Vererakud 45% : ➔ punased vererakud: • punased; ei sisalda tuuma; 90% moodustab hemoglobiin; kettakujulised; ei liigu; eluiga 120päeva e. 4Kuud • hapniku transportimine kopsudest kudedesse ➔ valged vererakud: • värvitud; amööbjas; liigub nagu amööb; eluiga mõni päev/nädal • võitlevad organismi tekkinud haigusetekitajatega ➔ vereliistakud:
Peale seda muundust saadetakse vool magnetronile, mis omakorda tekitab mikrolaineid. Mikrolaineahjuga ei ole võimalik soojenda kõiki aineid. Soojendatavad ained peavad olema elektrilised dipoolid. See tähendab seda, et positiivne laeng on kogunenud molekuli ühte otsa, negatiivne aga teise. Vee molekul on dipool, sest koosneb negatiivse laenguga hapniku aatomist ning kahest positiivse laenguga vesiniku aatomist. Sarnase ehitusega on ka suhkrud, rasvad ja teised toitained, ehkki nad pole nii tugevalt polariseerunud kui vesi. Kui sellised molekulid satuvad mikrolainete mõjuvälja, siis nad pöörduvad, et joonduda vastavalt elektrivälja suunale. Kui aga suunda iga natukese aja tagant muuta (toit on pöörleval alusel ning mikrolained põrkuvad ahju seintelt), peavad ka molekulid pidevalt kiiresti vibreerima. See tekitab molekulide üksteise vastu hõõrdumise ning seega aine soojenemise.
..20% proteiini kuivaines): hea karjamaarohi, heina silod (sees liblikõielised), ristik-ja lutsernhein, kapsas, juurviljapealsed, nisuterad, nisukliid. 5 Napi proteiinisisaldusega söödad (10...15% proteiini kuivaines): oder, kaer, rukis, mais (terad), hea kõrreliste hein Proteiinivaesed söödad (alla 10% proteiini kuivaines): maisi-ja viljasilo, kartul, juurvili, halb hein, põhk. 4) Toorkiud, toorrasv ja N vabad ekstraktiivained kui toitained. Rasv loomorganismis tähtsaks varuaineks. Loomorganismis rasvasisaldus kõigub 2...50%-ni, keskmiselt 18...25%. Vähe on rasva vastsündinute ja noorloomade kehas, rohkem hästi nuumatud loomade kehas. Rasv ei ole loomadele nii oluline toitaine kui proteiin, mineraalelemendid või vitamiinid. Kui söödas on rasva vähe, võivad loomad oma keharasva sünteesida sööda süsivesikutest (tärklis, suhkrud, toorkiud), samuti proteiinist.
Võru Gümnaasium Jako Laidver TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: Paula Solvak Võru 2018 1 Sisukord 2SISSEJUHATUS...................................................................................................... 2 3TERVISLIK TOITUMINE........................................................................................... 3 3.1Valgud............................................................................................................ 4 3.2Süsivesikud.................................................................................................... 4 3.2.1Suhkrud.................................................................................................... 5 3.2.2Kiudained................................................................................................. 5 3.3Rasvad, rasvhapped........................................
Meile tähtsad õied ja viljad • Kasutatakse toidu maitsestamiseks (köömned, pipar, vanill jms.) • Ravimiks • Kangast ja vatti saadakse puuvillapõõsast • Ilutaimed • Parfümeeriatööstus Kuidas õistaimi rühmitatakse? ÜHEIDULEHELISE KAHEIDULEHELIS D TAIMED ED TAIMED Kuidas õistaimi rühmitatakse? PUITTAIMED ROHTTAIMED Parasiittaimed • Neil pole rohelisi lehti • Vajalikud toitained hangitakse seenelt või teiselt taimelt Putuktoidulised taimed • Tarvitavad lisatoitu • Püüavad putukaid näiteks lehtede abil • Kärbsepüünis ja näpitsli ll
Kordamisküsimused 1.Kirjelda seedimist suus ja tee hamba joonis nimetustega. Kõigepealt suhu sattunud toit peenestatakse mehaaniliselt, et seda oleks kergem pärast lõhustada. Mälumisel seguneb toit süljega. Sülg muudab toidu libedamaks ja süljes sisalduva ensüümi amülaasi toimel (lõhustab süsivesikuid) hakkavad toitained lõhustuma. Joonis: 2. Kirjelda seedimist maos ja kaksteistsõrmiksooles.(maks ja kõhunääre) Maos algab ka valkude lõhustumine soolhappe ja ensüüm pepsiini mõjul. Magu mahutab korraga üsna palju toitu ning see võimaldab olla inimestel pikemat aega söömata. Lagundatud aminohapped imenduvad maost verre ja kantakse keharakkude juurde. Neist saab hiljem rakkudes ehitada juurde kehale vajalikke valke. (nt tärklis ja rasvad) Maost liigub toit peensoolde
Alkaanidesse ei toimi ka enamik kontsentreeritud hapetest ega leelistest. Sellised omadused on tingitud C-C ja C-H sideme suurest püsivusest. Reaktsioonide kulgemiseks, st. ainete muundumiseks, on esmalt tarvis enamikel juhtudel lõhkuda sidemed, et võiks toimuda uute sidemete moodustumine. Lõhkumiseks tuleb molekulile anda kuumutamise ja kiirguse abil anda hulk energiat juurde. Madala reaktsioonivõime tõttu ei reageeri alkaanid ka inimorganismis. Seetõttu pole alkaanid ei toitained ega ka eriti mürgised. Parafiin ja polüetüleen on materjalid, mille kokkupuude toiduainetega on lubatud. Vedelate alkaanide veekogudesse sattumisel on paljudele organismidele kahjulikud (naftareostus). Õnneks leidub looduslikes veekogudes mikroorganisme, mis suudavad alkaane oksüdeerida. See puhastusprotsess toimub aga üpris aeglaselt. Pürolüüs on aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel (krakkimine, isomeerimine).
20. Struktuurivalemid. 21. Tähtsamate alkoholide summaarsed valemid ja nimetused(3)? 22. Mürgisuse järjekord: metanool,etanool js glütserool? 23. Milleks kasutatakse metanooli, etanooli ja glütserooli? 24. Tähtsamate karboksüülhapete summaarsed valemid ja nimetused(2). 25. Milleks kasutatakse etaanhapet? 26. Nimeta puu- ja juurvilju mis sisaldavad suurel hulgal kasroksüülhapet(4). 27. Millised süsinikuühendid on peamiselt elusorganismi ehitusmaterjalid ja toitained? 28. Millistest aatomitest koosnevad sahhariidide molekulid? 29. Kahe suhkru summaarsed valemid. 30. Tärklise ja tselluloosi erinevus, kuigi nende struktuurid on sarnased. 31. Milleks on taimedel tärklist vaja? 32. Millised toiduained toodavad tärklist? 33. Milleks lagunevad rasvad tugevate leelistega keetes? (2) 34. Mis on taimedes konstruktsioonimaterjaliks? 35. Mis jääkidest koosnevad valgu molekulid? 36
5) Millised sooned moodustavad veresoonkonna? V: Arterid, kapillaarid ja veenid. 6) Võrdle artereid, veene ja kapillaare. V: Arterid: Mööda artereid liigub veri südamest eemale. Areterid on jämedad paksuseinalised ja elastsed veresooned Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks Kalipllaarid: Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseinalised veresooned Hapnik ja lahutstunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas ja jääkained rakkudest verre. Veenid: Mööda veene liigub veri südamesse tagasi Veenid on õhemate seintega kui arterid Veeni sintes on klapid mis takistavad vere tagasivoolu Veenides voolav veri sisaldab keharakkudest pärit olevat süsihappegaasi ja jääkaineid. 7) Milline veri voolab kehaveenides ja kopusarterites, kehaarterites ja kopsuveenides? V: a) Kehaveenides ja kopsuarterites liigub venoosneveri
SÜDA nimi Süda asetseb kopsude vahekohal, vastu diafragmat ehk vahelihast. Kaks kolmandikku sellest paikneb vasakul kehapoolel. Süda on rusikasuurune (keskmine diameeter täiskasvanul 13 cm) koonusjas õõneselund, mille alus on suunatud ülespoole ja tipp alla vasakule V ja VI roide vahele. Piki südant kulgeb nii selle ees- kui tagapinnal vatsakestevagu, ristisuunas aga pärgvagu. Neis paiknevad südame enese suured veresooned. Süda on lihaselise vaheseinaga jaotatud paremaks ja vasakuks pooleks. Kumbki pool jaguneb kaheks kambriks: kojaks (üleval) ja vatsakeseks (all). Südame parema koja ülaosasse ehk venoosurkesse suubuvad kolm õõnesveeni: ülemine ja alumine õõnesveen ja südame pärgurge. Parem vatsake on parema kojaga ühendatud koja-vatsakesesuudme abil, mis on suletav parema hõlmise klapiga. Vatsakese ülaosas paikneb kopsutüve suue, mille kaudu veri kopsutüvesse ja sealt k...
Küsimused lk 110-119 ja 09.12 tunnis vaadatud filmi põhjal vastamiseks 1.Miks on loote arengus olulised kolm esimest kuud? Esimese kolme kuu jooksul arenevad idulase veresooned, luud, lihased, jäsemed, aju, närvisüsteem e. hakkab arenema lapse keha. 2.Kust saab loode oma eluks vajalikke aineid? Milliseid aineid? Milliseid ülesandeid see elund veel täidab? Loode saab kõik arenguks vajalikud toitained emaka limaskesta e platsenta kaudu. Loode saab vajalike vitamiine, toitaineid ja hapnikku. Platsenta ei lase kõiki aineid looteni. Ta takistab mitmesuguste haigustekitajate ja keemiliste ainete tungimist oma verest lootesse, kuid nikotiin, alkohol ja narkootikumid nende hulka ei kuulu. 3.Millises keskkonnas arenevad kõikide selgroogsete ja paljude selgrootute loomade järglased? Miks see vajalik on? (3)
Kakao ja kakaotooted Birgit, Hedi, Kärolin, Regina 11.B Kakao saadused on tooraineks nii toiduainete- kui ka kosmeetikatööstuses. Kõige suurem osa kakaosaaduseid läheb sokolaaditööstusesse. Kuid kakaoprodukte kasutavad ka kosmeetika- ja parfümeeriatööstus. Kakaooad Kakaopuu pärineb LõunaAmeerikast Amazonase vihmametsadest. Tänapäeval kasvatatakse kakaopuid peale LõunaAmeerika ka Kesk- Ameerikas, Aafrikas ja Aasias. Niiske ja soe keskkond Viljad valmivad 45 kuuga Kakaopuu viljad on paksu koorega- 1525 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. Viljaliha sees ridadena 2050 pruuni seemet ehk kakaouba. Nägus kakaopuu kannab lehti, õisi ja vilju samaaegselt ja aasta ringi. Kakaopuu kasvatus annab tänapäeval maailma vaesemates piirkondades tööd ja ülalpidamist kümnetele miljonitele inimestele Meie magusatootja Kalev saab oma tooraine Ghanast Kakaoubadest tehakse kakaod Sokolaad, kakaopulber, kakaojoogid, kakaovõi Kaka...
Paranda oma kehalist tublidust! Muuda oma tervisevormi! Liikumine on alati lõbusam koos teistega. Erguta oma sõpru ja vanemaid tulema koos sinuga jalgrattaga sõitma, sportmänge mängima, matkama või lihtsalt sörkima. Püüa kasvõi üks kord nädalas teha sporti ja olla koos sõpradega! Söö rohkem teraviljast tehtud toite, puu- ja juurvilja! Neist toitudest saad organismile vajalikud toitained, eriti vajalikud süsivesikud, mineraalid ja vitamiinid suhteliselt väikese energiahulgaga. Sellega hoiad ära liigsed kilod! Lisaks on need toidud maitsvad! Puu- ja juurvili on ka toorelt väga maitsev! Osale võimalikult paljudes koolis läbiviidavates kehalise aktiivsuse ja sporditegevustes! Kooli kehalise kasvatuse tunnid ja muud liikumisega seotud üritused on kõige kindlamaks ja lihtsamaks viisiks säilitada sportlik ja tervislik väljanägemine, tunda end hästi ja püsida heas
4. Tagab stabiilse siekeskkonna 5. On loote joogi- ja uriinikeskonnaks Koorioni iseloomustavad hatud, mis osalsevad lootepoolse platsenta kujunemises. Kui koorin ja emaka limaskest kokku kasvavad, tekibki platsenta. Koorionihatud rebenevad sünnitusel = oeri. Platsenta hakkab tekkima 6-7 päeval, toimima aga 2. Arengukuu keskel, see kaalub u pool kilo, pindala võib olla u 15 ruutmeetrit, see moodustab sagarikke. Platsenta ülesanded: 1. Ainevahetus (emalt lootele hapnik ja toitained, lootelt temale süsihappegaas ja jääkained) 2. Kaitse kindlustamine (ei las läbi paljusid kahjulikke aineid ega haigustekitajaid; läbi platsenta liikuvad antikehad tekitavad kaasasündinud immuunsuse. 3. Toodab hormoone (progesteroon kontrollib sünnituse aegust) Lk 122 tabel pähe Lootejärgsed arengustaadiumid: 1. Noorjärgne ehk juvehiilne staadium 2. Sigimisvõimeline elujärk ehk generatiivne staadium (enamik ei jõua siit kaugemale) 3
Levivad läbi õhu või vee ja kui satuvad sobivasse kasvukohta hakkavad idanema ja neist arenevad uued seeneniidid. Käärimine Käärimiseks nimetatakse protsessi, kus anaeroobses keskkonnas pärmseente eluviis tekitab süsihappegaasi ja alkoholi. Mükoriisa Mükoriisaks nimetatakse seente kooselu taime juurtega ehk seenjuur kus mütseel põimub ümber juurte või põimub nende sisse. Mütseel Seeneniidistik. Tekkinud hüüfidest ja see omastab vett ja lahustunud toitained läbi rakukesta. Pärmseen Üherakuline organism. Viljakeha - Pärm Kasvatatud ja kokkusurutud pärmseente mass. 2 . Seene ja taime erinevused: Rakukestas olev aine erineb. Puudub klorofüll, ei fotosünteesi. Ei vaja valgust. Seene ja taime sarnasused: Mõlemal on rakukest. Mõlemal puudub aktiivne liikumisvõime. Mõlema rakud sisaldavad vakuoole. Seene ja looma erinevused: Loomal pole rakukesta. Loomadel on piiratud jagunemisvõime ja kasv. Loom liigub.
Punamullad on huumusevaesed ja väheviljakad, seetõttu nad põllumajanduseks eriti ei sobi. • Siiski on neid tänapäeval hakatud ulatuslikumalt kasutama, aga selleks on vaja põllule lisada lupja ja väetist (Brasiilias). • Et aastaaegu ei eristata, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Aastas saab mitu saaki. • Kuna ka mikroorganismid lagundavad taimejäänused väga kiiresti ning puud võtavad neist vabanenud toitained taas kasutusele, sisaldavad ferralliitmullad vähe huumust. • Pinnamood on üsna tasane ja ei ole liigestatud ning seetõttu oleks hea taimekasvatuseks. Joonis 5: Sao Paulo kliimadiagramm Joonis 6 : Brasiilia sademete kaart Joonis 7: Brasiilia temperatuuride kaart Joonis 8: Kasvuperioodi pikkus Põllumajandusmaa kasutamine Joonis 9: Brasiilia põld • Riigi pindala: 851488000 ha
MADALSOO Millised taimed Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad Metssiga,Põder, Jänes, Mäger, Hunt Rebane, Karu Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised Ämblikud, Kiilid, Parmud, Sääsed Linnud : Madalsoos pesitseb ligi 100 linnuliiki Puid-põõsaid jätkub pesade tegemiseks ja toidu saab laugastest Levinumad siis Sookurg, Teder, Rukkirääk, Suur koovitaja Madalsoo on soo esimene arengujä...
Teen referaadi võsaülase kohta, kuna see taim on väga levinud. Ülast leidub peaaegu igas metsas, ning võsas, nagu nimi ütleb. Ülased on tavaliselt valged, kuid ma arvan, et on ka teisi värve, selle ma hakkangi vastust otsima. Ülane on ka silmale ilus vaadata, tema valged õielehed paistavad esimese asjana silma. Kuid selleks, et ülane ikka ilusti kasvaks, on vaja teada tema kõiki vajadusi, ning eripärasusi kasvamiseks. Näiteks palju vajab ta valgust, toitained ja vett. Kuidas ülane paljuneb või levib, missugusel aastaajal ta kasvab ja kui kaua. Paljud taimed on looduskaitse all, ning neid ei tohi vabas looduses korjata, püüan välja selgitada kas ülane on kaitse all või mitte. Taimed on loodukaitse all sellepärast, et neid on kas liiga vähe alles, või on nad mürgised korjamiseks, kuid on ka teisi variante. Andmed Ülaseid leidub leht-ja segametsades, võsastikes ja metsaservades. Taimedel
võimalik diabeediga elada. Kuna suhkruhaige organismis insuliini ei toodeta, on vajalik eluaegne asendusravi iga päev insuliini süstides. Insuliiniasendusravi püüab jäljendada normaalset insuliinieritust. Diabeetik vajab basaalinsuliini, mis katab insuliini vajaduse öösel ja söögikordade vahel. Toidukordade eel süstitakse kiiretoimelist insuliini, mille ülesandeks on talletada toidust saadavad toitained ning vältida liigset veresuhkru tõusu peale sööki. Lisaks insuliinravile on vajalik täpselt järgida oma toitumist. Toidukoguste hindamine ja planeerimine söögikordade kaupa (eriti süsivesikute arvestamine) ning vere suhkrusisalduse mõõtmine aitavad diabeetikul leida just temale sobivad insuliiniannused. Liikumine ning aktiivsed eluviisid, mis tugevdavad insuliini toimet ning langetavad veresuhkrut, on suhkruhaige elus sama tähtsad kui insuliin. 1.1.1.4Mida saan ise ära teha
5 -0.5 -9.1 City 12.4 11.0 Halifax -5.8 -6.0 -1.7 3.6 9.4 14.7 18.3 18.1 13.8 8.5 3.2 -3.0 Charlotteto -7.2 -7.5 -3.0 2.7 9.2 14.8 18.8 18.4 14.0 8.6 3.1 -3.6 wn St. John's -4.0 -4.6 -2.0 1.8 6.4 11.3 15.8 15.6 11.8 7.3 3.3 -1.4 Fredericton -9.6 -8.5 -2.5 4.0 10.8 16.2 19.3 18.3 13.0 7.3 1.2 -6.6 Temperatuur ja sajuhulk Mullad Valdavateks mullatüüpideks on riigis leetunud ja soostunud mullad. Leetmullad on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud, iseloomulik okasmetsadele. Soostunud leetmullad on niisketel madalatel luidestunud rannavallidel ning meretasandike kõrgematel kohtadel. Põuakartlikud mullad, mille viljakus on ebasoodsa niiskusreziimi ning toitainete vähesuse tõttu madal eriti kuivadel suvedel. Enamasti kasutatakse neid alasid looduslike rohumaadena või metsa all. Maa niiskuse hoidmiseks kasutatakse CTD tehnoloogiat. Maaparandus Majanduslikud eeldused
skelett koosneb luukoest, mille külge kinnit kõõluste abi vöötlihased. Moodusutab umb poole inimese kehakaalust./*Seedeelundkond-lagundab toitu.me ei saa toitu süüa otse, tuleb lagundada toitu- seedimine(toimub seedeelundkonna abil). Seedekanal- suuõõne(närid toitu),söögitoru, magu(segatakse toit valke lõhustava nõrega), kaksteistsõlmik(maksanõre-lagundatakse rasvu. Kõhunääre- toidu lagundamine lõpule), peensool(toitainete imendumine verre),seedimata toitained jämesoolde,päraku kaudu välja. *Hingamiselundkond-varustab organismi hapnikuga.Gaasivahetus-kudede pidev varustamine hapnikuga ja ühtlasi oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamine. Hingamisteed(õhk liigub seda teed),kopsud(gaasivahetus õhu ja vere vahel).Hingamisega kaasneb veekadu. *Ringeelundkord-transpordib kehas aineid.moodustuvad veri,veresooned(vedelik liigub seda mööda),süda. *Erituselundkond- eemaldab kehast ainevahetuse käigus mittevajalikud ained
Kui kolesterooli on liiga palju, ladestub see veresoonte seintele ning takistab vere liikumist. Fosfolipiidid on liitlipiidid, mis koosnevad fosforhappejäägist ja kahest pikast süsinikuahelast. Fosfolipiidi molekuli üks ots on vee molekulidega seostuv ehk hüdrofiilne, teine ots aga vet tõrjuv ehk hüdrofoobne. Lipiidide ülesanded organismides Varuaine- loomadel peamiselt rasvad, taimedel rasvavarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades. Energiallikas- Kõige energiarikkamad toitained. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid, samuti vahad, mida mõned putukad kasutavad ehitusmaterjalina. Kaitse- Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moosustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Nahaalune rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni. Taimelehti kattev vahakiht kaitseb taimi ärakuivamise ja liigse UV-kiirguse eest. Vahaga on katud paljude veelindude suled, kaitsetes sulestikku märgumise eest.
Kaera võib külvata nii sügisel kui ka kevadel, vili koristatakse siis vastavalt suvel või varasügisel. Eestis on soovitatav kevadkülv, sest talved on meil liiga külmad. Maailmas külvatakse kaera enamasti just kevadel. Sügisel külvatakse kaera piirkondades, kus suved on liiga kuivad ja kuumad, näiteks Himaalaja ja Hindukusi mägipiirkondades (kuni 3860 m üle merepinna). · Kasvupinnas Kaer pole mulla suhtes nõudlik ning kasutab hästi ära selles leiduvad toitained. Ta kasvab hästi erinevat tüüpi muldadel, näiteks rasketel savimuldadel,happelistel muldadel ja kuivendatud turvasmuldadel. Teiste teraviljadega võrreldes talub kaer paremini just happelisemaid muldasid. Samas ei sobi kaerale kuivad liiv- ja rähkmullad. Kasvuks optimaalne mulla pH on 4,57,5, ideaalne aga 5,56,0. Juurestik areneb kasvuperioodi alguses üsna kiiresti, mistõttu talub taim üsna hästi kevadist põuaperioodi, samas on vajalik piisav niiskus enne
LOOMA- JA TAIMEFÜSIOLOOGIA Närvisüsteem Neuron koosneb rakukehast ja jätketest. Jätked, mida nimetatakse ka närvikiududeks, jagunevad aksoniteks ja dendriitideks. Raku puhkeolekus esinevat elektrilist pinget rakusisese ja -välise keskkonna vahel nimetatakse puhke(oleku)potentsiaaliks. Neuronitel on see umbes -70 mV. · Rakumembraanis paiknev Na+-K+-ATPaas tõstab igas tsüklis kolm Na iooni rakust välja ja raku ümbritsevast keskkonnast kaks K iooni rakku sisse. (raku sees K konts. suur) -4 mV · Kuna raku puhkeolekus on membraanis leiduvad K -(lekke)kanalid osaliselt avatud, siis liiguvad osad K+-ioonid rakust välja kuni elektrokeemilise tasakaalu tekkeni Puhkepotentsiaali langust (negatiivsemaks muutumist) ehk polarisatsiooni suurenemist nimetatakse hüperpolarisatsiooniks, tõusu (0-le lähenemist) ehk polarisatsiooni vähenemist depolarisatsiooniks. Aktsioonipotents: Juhul, kui mingite stiimulite tulemusel üle...
..lk.23 2.1. Taimetoiteelementide ja –toitainete mõiste ………………………………………………..lk.23 2.2. Toitainete omastamine taimede poolt ………………………………………………………lk.25 2.3. Taimetoitainete jagunemine nende kättesaadavuse järgi…………………………………lk.26 2.3.1. Mullavees lahustuvad ehk liikuvad toitained ……………………………………..lk.26 2.3.2. Asenduvad toitained ja asendusneeldumine ……………………………………..lk.26 2.3.3. Raskestilahustuvad toitained ………………………………………………………lk.30 2.4. Kasvupinnaste reaktsioon ja selle mõju taimetoiteelementide omastatavusele …….…lk.30 2.4.1. Reaktsiooni mõiste ………………………………………………………………….lk.30 2.4.2
keskkonnamuutustega Taimede saastetolerantsus - kohastumine eluks saastatud keskkonna Kultuuliigistik liigid, kelle olelusvõime ja levikuala on inimene tahtlikult või tahtmata laiendanud Bioindikatsioon- keskkonnasesundi jälgimine taime- ja loomaliikide abil Veepuhastus Heitvesi inimkasutuses olnud ja loodusesse tagasi juhitud vesi Reovesi heitvee osa, mille füüsikalised või keemilised omadused muutnud ja mis vajab puhastamist Reoained orgaanilised, toitained, heljum Puhastusseadmed: biotiigid, imbväljak, niisutusväljak, filterväljak Fosfor saadakse kätte keemiliselt setitades. Lämmastik eraldatakse nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooniprotsessis, väljub lämmastik. Toksilkoloogia teadusharu, mis uurib toksiliste ainete mõju organismile Keskkonnakorraldus Eesmärkideks biosfääri säilitamine ja säästlik areng.
Kahjulikkus:kahjustavad puid , põhjustavad loomadele haigusi 19. Milles seisneb seente ja taimede vaheline sümbioos? 20. Millist kasu ja kahju toovad seened inimesele? Kasu:Toiduks , ravimiks , loomasöödaks (söödapärmid), käsitööks Kahjulikkus:mürgitused, allergiad kutusvad esile hallitusseente eoseid, haigused , seenhaigused , hallitused (esemel ,toidul ), 21. Kuidas hinnata seeni kui toiduainet, miks? Nad sisaldavad väärtuslike toitained ja vitamiine , 22. Selgita mõisted: Hüüfseeneniit Mütseelseeneniidistik Antibiootikumaine, mis pidurdab bakterite elutegevust või sumavad neid Käärimineprotsess mille käigus laguned suhkur ja eraldub süsihappegaas ja etanool Mükoriisaseeneniitidega ümbritsetud puujuur Punguminepärmseente üks paljunemise viise
toidukonkurent. Enamik mardikaid ei hoolitse oma järeltulijate eest, kui mõni sitikaliik ehitab järglaste tarbeks erilisi haudekambritega urgusid. Kasu ja kahju Paljud mardikad on kahjurid nad söövad põllu- ja aedvilju, ründavad aitasid ja toiduladusid ning järavad riiet. Kuid mardikatest on inimesele ka kasu: ühed on tähtsad kultuurtaimede tolmeldajad, teised toituvad sõnnikust ning taime- ja loomajäänustest ning viivad toitained pinnasesse tagasi. Aednikud soosivad lepatriinusid, sest nad hävitavad lehe- ja kilptäid. Nad on tähtsad ka biotõrje seisukohalt. Looduslikus puhastuses on olulised raipeid söövad raisamardikalased. Meditsiinis tarvitatakse villimardikaliste kantaridiini sisaldavat hemolümfi. Kahjurid Osa mardikaid kahjustab taimi otseselt, teised aga kaudselt, siirutades näiteks taimehaigusi. Üks tuntumaid näiteid on suur maltsaürask. Nii tema valmikud kui
Selle tagajärjel uriinikogused suurenevad, tekib pidev janutunne ning kaalulangus Ravi Kuna suhkruhaige organismis insuliini ei toodeta, on vajalik eluaegne asendusravi iga päev insuliini süstides. Insuliiniasendusravi püüab jäljendada normaalset insuliinieritust. Diabeetik vajab basaalinsuliini, mis katab insuliini vajaduse öösel ja söögikordade vahel. Toidukordade eel süstitakse kiiretoimelist insuliini, mille ülesandeks on talletada toidust saadavad toitained ning vältida liigset veresuhkru tõusu peale sööki. 1. tüüpi diabeeti ei ole võimalik ennetada. 2tüüp 2. tüüpi diabeet tekib tavaliselt ülekaalulistel inimestel vanuses 45 ja rohkem. Kuigi järjest kasvav ülekaalulisuse probleem laste ja noorukite seas tõstab riski haigestuda diabeeti juba nooremas eas. Esmane ravi on dieet, kehakaalu kontroll ja füüsilise koormuse suurendamine. Kui vaatamata sellele
esineb tundras soostunud leetmuldi need on tekkinud liigniiskuse tingimustes ,lubjavaesel lähtekivimil. Soostunud leetmuldade peamise kihi moodustab metsakõdu -, huumus -või kuni 30 cm paksune turbahorisont. 2.Okasmetsade leetmullad Okasmetsavöönd ehk taiga on loodusvöönd, mis on levinud peamiselt põhjapoolkeral, Põhja- Ameerikas ja Euraasias parasvöötme põhjaosas. Okasmetsavööndis on peamiseks mullaks leetmullad need on mullad, milles on toitained lagundatud ja sademeteveega sügavamale uhutud. Okasmetsades kujunenud happelised huumusained põhjustavad mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Leetmuldade peamise kihi moodustab kõduhorisont. Kõduhorisont on mullahorisont, mis koosneb eri lagunemisjärgus olevatest variseosadest.Varise (okkad, oksad, lehed jne.) lagunemisel tekib peamiselt huumusaineist koosnev kõdu. 3.Rohtlate mullad Rohtlad moodustavad loodusvööndi nii põhja- kui ka lõunapoolkeral
*Lähtekivimid- mulla minerlähte matrj, selle murenem. mulla paksus suureneb *Kõdukiht- org. horis, mis koos. erineva lagunemisastme juures olevast varisest( kõik maha kukk. oks jne) *Huumushorisont- tumeda värv. toitainerikas kiht, mis toimub org.aine kogunemine NB! maailma vilj mullad paiknevad rohtla vööndis(Venem, Ukr- stepp, Am-preeria, L-am- pampa, Eur, ung- pusta) Mustmullad kus huumuskihi paksus v.o üle 2m *Väljauhteh- heleda värv. kiht, kus sademete vesi on toitained sügavamale uhtunud. *Sisseuhteh- tumedam värv., allapoole liikuvate huumusosakeste kogunemiskoht. PROTSESSID TUNDRAD- 1.turvastumine- org.aine mittetäielik lagunemine pideva liigniiskuse tagajärjel. 2.gleistumine- (savistumine) mulla mineraalosad muutuvad O-vaeses ja veerohkes keskk. savikaks (sinakas-, rohekashall) METSAVÖÖND- leetumine/leostumine- toitainete väljauhtumine sügavamale ja heleda väljauht horis. teke ROHTLAD- kamardumine- (huumusaine ladestumine mulda) NB
kultuurkarjamaad. Looduslikud rohumaad- kultuurkarjamaad, niidud, luhad, rohtlad, poolkõrbed, kõrbed, savannid, tundrad, kõrgmäestikniidud. Kliima- õhutemperatuur taimekasvu perioodil, vegetatsiooniperiood, aktiivsete temperatuuride summa, aasta sademete hulk, sademete jaotus aastas. Pinnamood- tasandikud on maaharimiseks soodsamad, sest ühtlasemad ja paremad mullad ja hea masinaid kasutada. Mäestikud on vähe sobivad taimekasvatuseks, sest järsud nõlvad, jahedam, sademed uhuvad toitained nõlvadelt ära. Mullad- viljakus (huumus, mineraalained), pH, soolasus. Agroklimaatilised vööndid: Parasvööde- taimekasvatus võimalik soojal aastaajal (1 saak aastas), piisavalt niiskust, palju põllumaid/rohumaid (okas-, sega- ja lehtmetsad, rohtlad). Lähistroopiline vööde- Mandrite läänerannik (Vahemeremaad): kuum ja kuiv suvi, pehme ja vihmane talv, mullad viljakad aga õrnad, sobib hästi istandusteks. Mandrite idarannik (Ida-Hiina): niiske
Piimatooted Helgie Mandzolo Saar . 11.klass. Mis on piim? On kõrgeväärtuslik toiduaine , mille koostises inimorganismi arenguks vajalikud toitained. Sisaldab täisväärtuslikke valke. Kasutatakse : kitse-, pühvli-,kaameli-,põhjapõdra ja hobusepiima ning lehmapiima. Kõige rasvarikkam põhjapõdra piim ja süsivesikurikkam hobusepiim Piima töötlemine. Eesmärk on kahjulike mikroobide tõkestamine ja kasulike aineid välja tuua. Jahutamine- pärast lüpsmist. Filteerimine-mehaaniliste lisandite eraldamine. Pastöriseerimine-kahjulike mikroobide hävitamine,piima säilivuse pikendamine.Viiakse 80kraadi juures.
Menüü koostamine- Kaisa Rooba Kadrina Keskkool 7.a 2012 Sisukord Toit Energiavajadus Süsivesikud Valgud Toidurasvad Vesi Vitamiinid ja mineraal ained Lisaained toiduainetes Mitmekülgse ja tasakaalustatud menüü koostamine Toidukorrad Toiduainete toitainelise koostise hinnang Tervisliku toitumise keskkonnad Internetis Toit Organismi esmane vajadus Toiduvajadus sõltub inimese vanusest, soost ja füüsilisest aktiivsusest Toiduvalikut mõjutavad erinevad tegurid NB! Tea millest toiduaine koosnevad!!! Energiavajadus Toiduenergia-toitained Erinev energiavajadus igal inimesel erinev Erergiakulu eriti suur: rattaspordis, ujumise Suur energiakulu: tantsimises, lume lükkamises Vähene: jalutamises, shoppamises Väga väga vähene energiakulu:magamine,lugemine Suurim energiavajadus on sportlasel:4000-7000 kcal Väikseim energiavajadus on beebil:880 kcal Tähtis!!! Energia saamine ja kulutamine peavad olema tasakaalus!!! Inimes...
VALGUD Koostas: Kerli Saluste Järvamaa Kutsehariduskeskus KM11 Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. VALKUDE JAOTUS Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Milleks on vaja valke? Valgud täidavad organismi ehituses ja talituses keskset rolli, osaledes kõigis organismi elulistes protsessides alates uute ainete sünteesimisest ja lõpetades laguproduktide eraldamisega. Nad on valdavateks komponentideks ensüümide koostises, milleta ei toimu ühtegi ainevahetusprot...
Klass: 11. Kuupäev: ________ Nimi: Helen Kont VALIKKURSUS: ELU KEEMIA Teema: Vitamiinid 1. Selgitage mõisted: vitamiinid, ensüümid, koensüümid, hüpervitaminoos, avitaminoos. VITAMIINID- on väga mitmekesise koostisega, enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained, mis toimelt kuuluvad biokatalüsaatorite (ensüümide ja hormoonidega ühisesse) rühma. ENSÜÜMID- ehk fermendid (nende vanema nimetusega) on valgud, mis suudavad miljardeid kordi kiirendada kehale vajalikke keemilisi protsesse. KOENSÜÜMID- orgaanilised molekulid, mis osalevad ensüümireaktsioonides, kus toimub substraadilt aatomite eraldamine või lisamine HÜPERVITAMINOOS- on mõne vitamiini liigtarvitamisest tulenev mürgistus. AVITAMINOOS- on ...
Energiarohkuselt aga ületavad suhkrurikkad toidud kõvasti valgurikkaid toite. Näiteks peale 3 kanamuna söömist on kõht täis pikaks ajaks ja saadud kaloraaz väike, kuid magusast jäätisest nii lihtsalt täiskõhu tunne ei teki, samas saadud kalorite hulk on võrreldes valgurikaste munadega kõvasti suurem. Järgmist probleemi, II tüübi diabeeti, peetakse n-ö. ,,eelustiili haiguseks". Söömisel vabaneb meie kehas insuliin. See on hormoon, mis viib toitained verest rakkudesse. Kui meie toit sisaldab liiga palju suhkurt, siis rakud ei suuda seda kõike vastu võtta, mistõttu muutub glükoosi hulk veres liiga suureks. Selle tagajärjel suureneb insuliini tootmine, et liigne glükoos ikkagi verest eemaldada ja rakkudesse transportida. Ajapikku aga muutub kõrgenenud insuliinitase püsivaks ja liigset suhkurt ei suudeta verest eemaldada, st. ongi kujunenud välja II tüüpi diabeet, mille üheks tagajärjeks omakorda on kehakaalu
......................................................................2 SISSEJUHATUS..........................................................................................3 1. TERVISLIK TOITUMINE............................................................................4 1.1. Toidupüramiid........................................................................................4 1.2. Toiduring...............................................................................................5 1.3. Toitained...............................................................................................5 1.3.1. Süsivesikud..........................................................................................5 1.3.2. Valgud................................................................................................7 1.3.3. Rasvad................................................................................................9 1.3.4. Vitamiinid......................................................
TERVISLIK TOITUMINE Referaat Lauréne Männik Pärnu Hansagümnaasium 11.c 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TERVISLIK TOITUMINE 1.1. Toidupüramiid 1.2. Toiduring 1.3. Toitained 1.3.1. Süsivesikud 1.3.2. Valgud 1.3.3. Rasvad 1.3.4. Vitamiinid 1.4. Suhkur 1.5. Kehamassiindeks 2. TUNTUIMAD DIEEDID 3. TERVISLIK ELUVIIS 3.1. Suitsetamine 3.1.1. Passiivne suitsetamine KOKKUVÕTE Kasutatud kirjandus Lisad SISSEJUHATUS Tänapäeva kiire elutempoga maailmas on tüüpiline, et väljas käies süüakse ära lugematutes kogustes kiir- ja rämpstoitu. Maailmas on üle 300
· radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld · jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga ("dumping"), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. Litosfääri saaste Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja kütuste toormeks.
Inimese arengu algetapp- idulase ja loote kujunemine Emakas areneb rakukobarast kõigepealt idulane. Idulase periood kestab inimese arengus umbes kaks kuud. Pesastunud idulane areneb vedelikuga täidetud põies, kus on kaitstud löökide, kuivamise ja temp.muutuste eest. Idulast ümbritsevad väliskihi rakkudest moodustuvad näsakesed e hatud, mis tungivad sügavale emaka limaskesta, nende abil saab ta kõik oma arenguks vajalikud toitained emaka limaskestast. Idulane esimesel elukuul: 1)esimestel nädalatel areneb idulane väga kiiresti: jätkub rakkude jagunemine, liikumine, ümberpaiknemine, osa rakkude hukkumine. 2)moodustuvad rakkude kogumikud- tulevaste organite algmed. 3)kujuneb esmane närvisüsteem ja ligikaudu samal ajal hakkab tuksuma südamealge. 4)keha ülaosa areneb kiiremini kui alaosa. Idulane teisel elukuul 1)teise elukuu lõpuks on olemas kõik elundite ja elundkondade alged.
· energeetiline- 1g lõhustumine= 4 kcal · glükogeen kui varuaine ( maks, lihased) · kaitsefunktsioon- antikehade, hüübimisfaktorite koosseisus · kuuluvad hormoonide koosseisu · toitelinefunktsioon ( laktoos ) 32. Nõuded laste toidule · värske ja naturaalne · soolasisalduse tõttu ei sobi konservid, vorst, juust, kartulikrõpsud, ketsup · toitu keedame, hautame või grillime · maitsestamiseks maitsetaimed'piisav ja mitmekesine · TOITAINED TÖÖDELDAKSE ORGANISMILE SOBIVAIK KOMPONENTIDEKS, MILLE JÄREL TOIMUB IMENDUMINE 33.Toidupüramiid- laste tervisliku toidu alus Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Põramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. ESIMENE KORRUS teraviljasaadued ja kartul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
