vahele. Seejärel tekib tema kehas lihaste kokkutõmbe tõttu laiem koht ning vihmauss tõmbab tagumise kehapoole järele. Tänu sellele kobestab ta mulda. Miks on mullas elavad lagundajad vajalikud? Kuna lagundajate tegevuse tulemusena tekib mulda huumus ning mida rohkem on mullas huumust, seda viljakam on muld. Aineringe: Surnud organimid – lagundajad – huumus – süsihappegaas ja toitained – roheline taim. Mullas elavad ka suuremad loomad. Millised? Väiksemad mullas elavad organismid on bakterid, vetikad, seened ja ainuraksed loomad. Suuremad on näiteks: mutt, mügri, sitasitikas, vihmauss, maipõrnikas, kaerasori jne. Kes tegutsevad mullas ka talvel? Talvel seiskub elu pealmises mullakihis, kuna see jäätub. Siiski alumistes kihtides elu toimib. Sügavamas kihis tegutseb näiteks mullamutt ja vihmauss. Kuidas taimed elavad üle talve?
Kui palju väetis?100 kilos väetises 18kg N =555kg/ha väetist Kui palju saaab oder P ja K Kui palju väetist on vaja kui otra on 90ha = 50t väetist 100kg väetist 4 555-x X=22kg/ha 100- 7,5 555 x X=42kg/ha K Taimede kasvutegurid -valgus -fotosüntees -soojus - +- 50c; opt umbes 200c -vesi -mulla omadused Õhustatus, pH jm. -toitained Toitained Mittemineraalsed · C,O,H üle 90% taime kuivainest -omastamine CO2, H2O Lämmastik · Allikad · Orgaanilise aine lagunemisel 30.90kg/ha vabanevad NH4 ühendid · Mikroorganismide poolt seotav N2 · 50-200kg/ha Peamiselt mügarbakterid · Sademetega mulda sattuv NO3 Tekkinud äikese ajal - 10-15kg/ha · Orgaaniliste väetiste lämmastik 1 tonn tahket sõnnikut umbes 5kg N (I aasal omastav 25%)
vaiku, tardub ja katab haava. Kabium tüve perifeerses osas. Seespoolt niint ja väljaspool puidukude, asub puidujuurdekasvu kiht ehk kambium (mähk). Kasvuperioodil moodustab see endast sissepoole puidurakke e ksüleemi, millest omakorda moodustuvad aastarõngad. Väljaspool tekitab kambium koorerakke. Kuna kasvade puu mõõdud suurenevad peab ka kambium moodustama uusi kambiumi rakke ja suurendama oma ümbermõõtu. Säsikiired ühendavad niine puiduga, millest toitained liiguvad lehtedest või okastest allapoole. Teisejärgulised säsikiired ei ulati säsini. Säsikiired koosnevad parenhüümrakkudest. Ülesanne juhtida toitained ja vesi säsisse ja need seal säilitada. Lülipuidu tekkmisel säsikiired ummistuvad ja surevad. Pikki säsikiirt raiudes puit lõheneb paremini, sammuti ka aurustub. Puidu mikroskoopiline ehitus: trahheiidid, puidukiud, puiduparenhüüm, sooned, säiskiired, vaigukäigud.
Rasvad inimkehas. Meelika Männik Energeetiline funktsioon Rasvade peamine ülesanne on rasvade ladustamine Rasvad on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained 1g rasva ca 9,3 kcal Päevas saame 3040 % energiat rasvadest Pruunis rasvkoes toimub aktiivne lõhustumine ja soojuse eraldumine Termoskaitseline soojusisolatsioon Lipiidid aitavad hoida keha temperatuuri Loomade rasvkude Imikute soojusregulatsioon Põrutuste amortiseerumine Moodustavad põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi Siseorganite ümber N: Neerud, silmamuna taga Rasv varuainena Varuainena neutraalrasvad
1. Taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks suuremates kogustes (grammides) N ; P ; K ; C ; O ; H ; Ca ; Mg ; S. Lisaks on taimedele olulised väiksemates kogustes (milligrammides, mikrogrammides) Fe ; B ; Cu ; Mn ; Zn ; Co ; Mo jt. 2. Taimed saavad toiteelemente õhust (C ; O ; H) ja mullast (N ; K ; P ; Ca ; Mg ; S ; Fe ; B ; Cu ; Mn ; Zn jt. 3. Põhiliste toiteelementide puudumisel taimekasv pidurdub, lehed muutuvad heledaks, lehed võivad isegi kolletuda, taime lehed võivad minna isegi allikaks, seemete idavnevus langeb, taimed haigestuvad kergemini, lehed kuivavad. 4. Väetiste liigid: orgaaniline väetis (toitained), mineraalväetis (fosfor, lämmastik, kaalium) 5. Mineraalväetist hakati kasutama põllumajanduses 1840. aastal. 6. Täisväetised erinevad teistest väetistest selle poolest, et täisväetised sisaldavad kasvuks ja arenguks kõiki vajalike makroelemente (N ; P ; K ; S ; Ca ; Mg) ja mikroelemente (Fe ; B ; ...
banaani lõhn) Rasvad rasvhapete ja propaantriooli estrid * väsrvuseta, maitseta, lõhnata * veest kergemad * tema agregaatolek sõltub koostisesse kuuluva rasvhappe radikaalist * kui radikaalis esineb kaksiksidemeid, on rasv vedel * küllastunud rasvhappe radikaali puhul on rasv tahke * Vedelad rasvad e rasvõlid nt: taimerasvad, hülge ning vaal rasvad * vees ei lahustu * lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol, atseton, bensiin) *kõrge toiteväärtus. *energiarikkad toitained * Rasvad räästuvad seismisel õhu käes, räästumise vältimiseks lisatakse antiosüdeerijaid (nt C vitamiin) * Tähtsaim omadus on hüdrolüüs! vee toimel kõrgel temperatuuril ja rõhul moodustuvad stearhapped ja klütserool hüdrolüüs aluselises keskkonnas moodustuvad rasvhappe sool ja glütserool
Valgud Olemus ja asukoht Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk. Kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini jt. ainete koostisesse. Päevane vajadus Valgud peaksid moodustama 1015% päevasest energiavajadusest, mis moodustab 45110 g valku päevas. Nähud valkude puudumisel ja ületarbimisel
Tsöliaakia ehk gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad päriliku eelsoodumusega isikutel nisust, rukkist, odrast ja võimalik, et ka kaerast valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoolelimaskest järk- järgult hävivad limaskesta hatud kuni täieliku kaoni atroofiani (joonis 1). Et just peensoole limaskesta hattude kaudu imenduvad organismi kõik toitained valgud, lipiidid, süsivesikud, vitamiinid, mineraalained ja mikroelemendid kujuneb kahjustunud peensoole limaskestaga tsöliaakiahaigel nende vaegus. Tsöliaakia tüüpilised haigusnähud krooniline kõhulahtisus ja kõhnumine väljendavadki toitainete kadu organismist. Tsöliaakiahaige vaevused taanduvad ja peensoole limaskesta hatud taastuvad aga täielikult, kuid ainult siis, kui haige järgib rangelt nisu-, rukki-, odra- ja soovitatavalt ka kaeravaba dieeti
Kui palju on inimesel kromosoome ja kuidas nad jaotuvad? Inimesel on diplodine kromosoomistik. 22 haploidset autosoomi ja 1 gonsoom (X või Y, olenevalt soost) Mehel: 22+Y (44+XY) Naisel 22+X (44+XX) Loote üsasisene areng kestab 40 nädalat = 10 lunaarkuud 1 lunaarkuu = 4 nädalat Platsenta funktsioonid: Platsenta funktsioonideks on ema organismi ühendamine looteorganismiga. Ainevahetuse tagamine ema ja loote vahel. Ema saab jääkained, loode toitained ja hapnikuga vere. Platsentaarbarjääri tagamine, et ema ja loote veri kokku ei puutuks otseselt. Loote varustamine antikehadega. Toodab naissuguhormoone. Loote vereringe erinevused võrreldes täiskasvanuga Lootel puudub väikene vereringe ehk kopsuvereringe. See tekib, kui toimub esimene hingetõmme. Täiskasvanul on see aga olemas.
kaalus, puudus vähendab kaalu Somatotüübid Toidu mõju · Tervis MESO -morph · Välimus · Käitumine ECTO -morph · Meeleolu ENDO -morph 1 Toitaine Toitained · Toidu komponent mida organism kasutab · Süsivesikud normaalseks kasvuks ja oma funktsiooni · Rasvad säilitamiseks · Valgud · Vesi · Vitamiinid · Mineraalained
mitmesuguste haigustekitajate sissetungi eest. ninaõõs – ninaõõnega algavad hingamisteed. Ülesanne: sissehingatava õhu soojendamine ja puhastamine. hingetoru – soojendab ja puhastab õhku. kopsutoru – viib sissehingatava õhu kopsudesse. kopsusomp – toimub gaasivahetus. hingamiskeskus – peaajus asuv närvikeskus, mis juhib hingamisliigutusi. seedimine – seedimise ülesanne on muuta toidu koostisse kuuluvad toitained organismile omastavaks. ainevahetus – seob organismi ümbritseva keskkonnaga. ensüüm – erilised valgud, mis kiirendavad kehas toimuvaid keemilisi reaktsioone. vitamiin – toitainete rühm, millesse kuuluvad madalmolekulaarsed orgaanilised bioaktiivsed ühendid, mida organism ise ei tooda. hambaemail – katab hammast väljastpoolt ning kaitseb hammast kulumise ja mikroobide eest. sülg – sisaldab amülaasi. Sülg muudab toidupala libedaks.
Leetumine on mulla kujunemisprotsess mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. Mitmerindeline mets kõrgemad puud kasvavad madalate puude ja pöösastega. 1) Kui suure ala maakera maismaast katavad metsad? Metsad katavad umbes 5-diku maakera maismaast. 2) Mis on taiga, iseloomusta seda lühidalt ja too nende jaotus Siberis kutsutakse okasmetsa taigaks.Eristatakse heletaiga seal kasvavad pöhiliselt männid ja lehised ning nad on valgusküllasemad kui tumedad.Tumetaiga- pöhilised puuliigid kuused ja
Ja takistab hõõrdumist. Peale kodade kokkutõmbumist surutakse veri vatsakestesse Peale parema vatsakese kokkutõmbumist surutakse veri kopsuarterisse. Peale vasaku vatsakese Kokkutõmbumist surutakse veri aorti. Peale südame üldist lõtvumist toimub kodade kokkutõmbumine 1.vasakust vatsakesest pumbatakse arteriaalne veri arteritesse 2. arteritest liigub veri kapillaaridesse 3. kapillaarides veri loovutab hapniku ja toitained ning sinna kogunevad CO2 ja jääkained 4.kapilaarides voolab venoosne veri veenidesse 5.veenidest voolab veri südame paremasse kotta 6.paremast kojast pumbatakse veri paremasse vatsakesse 7.venoosne veri pumbatakse paremast Vatsakesest kopsudesse 8.kopsudes rikastub veri hapnikuga 9. kopsudest pumbatakse arterjaalne veri Vasakusse kotta 10.vasakust kojast pumbatakse areriaalne veri vasakusse vatsakesse
mugulad, linnumunad ja muud. Mõnikord sattusid osavinimesed kiskjaist maha jäetud, vanadusse või haigustesse surnud loomade korjustele, mis andsid teretulnud toidulisa. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi, nagu närilisi, kilpkonni, linde. Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. Toore liha söömine oli inimese arengus tähtsal kohal, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust. Wikipedia Google
Vereanalüüs Nägemaks kas inimesega on kõik korras, kas toitained on olemas või on inimene haige, tuleb võtta vereproov ehk vereanalüüs. Sinu veregrupp ABO-süsteemis võib olla O, A, B või AB. Veregrupi määravad ära 2 antigeeni, mis paiknevad inimese punalibledel. · A-veregrupp -- punalibledel on ainult A-antigeen · B-veregrupp -- punalibledel on ainult B-antigeen · AB-veregrupp -- punalibledel on mõlemad nii A kui B antigeen · O-veregrupp -- ei ole ei A ega B antigeeni
rohevetikad (keermikvetikas, vesijuus). · Umbes 410...440 mlj aastat tagasi kujnesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. o Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksammaldel. o Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad o Paljunemine toimus eoste abil · Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed o Sõnajalgtaimedel on juba: Tõelised juured toitained Varred toitainete juhtimine ja talletamine Lehed - fotosüntees o Nende hulgas on sõnajalad: Osjad Kollad o Paljunevad eostega, paljud ka risoomidega o Eostega paljunevad taimed on väga sõltuvad veest · Kivisöeajastul, 280...360 mlj aastat tagasi, kasvasid hiidsõnajalgtaimede metsad. Kliima oli soe ja niiske, bioproduktsioon väga kiire.
Siinsetes lähtekivimites leidub palju raua- ja alumiiniumiühendeid, millest on tingitud ka siinsete muldade värvus ja nimetuski (ferrum tähendab ladina keeles rauda). Pidevast kiirest aineringlusest tingituna (või sellest hoolimata) on vihmametsade mullad väheviljakad, kuna kiiresti lagunevast orgaanilisest ainest kasutavad teised organismid enamiku väärtuslikest toitainetest ära enne, kui need mulda jõuavad. Ekvatoriaalse vihmametsa mullad sisaldavad vähe huumust, sest toitained kasutatakse teiste organismide poolt kiiresti ära. Üldised mulla omadused: Raua- ja alumiiniumoksiidide rohkus Happelised(ph-4,5-5,5) Minereaalainevaesed, sest niiskuse ja soojuse tõttu on aineringlus väga kiire. Keemiline murenemine. Tingimused muldade tekkeks on: Rohkelt niiskust ja soojust Kiire ainevahetus Mineraalainete välja uhtumist ei toimu Savikas muld, mis ei lase vett väga hästi läbi.
Mitmekesise toitumise põhitõed Triinu Tellis Keskmise inimese kohta Tervise seisukohalt ohtlikud äärmused on ülekaal ning alakaal KMI on suurus, mis näitab kaalu ja pikkuse suhet toidulisandid ning kiirdieedid ei ole lahendusvalgud 10-15% rasvad 25-30% süsivesikud 55-60% Lihtsad põhitõed Söö selleks, et elada, mitte vastupidi! ❏ Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks ❏ Inimeste energiavajadused on erinevad ❏ Süües rohkem, kui tarbitakse, siis kehakaal tõuseb ❏ ka ebastabiilse rutiiniga süües tõuseb kehakaal Toit olgu mitmekesine! ❏ Ouline on ka see, millistest toiduainetes saadav energiahulk saadakse ❏ Ühekülgse toitumise korral võib organism paljudest ainetest puudust tunda, nind võivad tekkida erinevaid
kindel tööülesanne moodustavad ja selle ülesande elundkonnad täitmiseks sobiv kuju · Elundid on näiteks süda, kopsud, magu jne Tugi- ja liikumiselundkond · Luud- toetavad keha ja kaitsevad siseelundeid · Liigesed- luudevahelised ühendused, mis võimaldavad keha liikumist · Lihased- kinnituvad luudele, võimaldavad liikumist Vereringeelundkond · Süda- koosneb lihastest ja ta paneb vere soontes liikuma · Veresoontes voolav veri kannab toitained ja hapniku keha rakkudeni · Veri kogub kokku rakkudes tekkinud süsihappegaasi ja jääkained ERITUSELUNDKOND · Tagab jääkainete kõrvaldamise organismist. Hingamiselundkond · Hingamisteed: nina, kõri, hingetoru, bronhid · Kopsud- veri kannab hapniku kopsust rakkudeni · Veri kannab süsihappegaasi kopsudesse , kust see läheb hingamisteede kaudu kehast välja Seedeelundkond · suuõõs · neel · söögitoru · magu · maks ja kõhunääre
KT küsimused 9. klassile ,,Süsinikuühendid igapäevaelus" 1. Mis on kütused ? Kütused on C-ühendid, mille põlemisel vabaneb soojusenergia. 2. Kuidas jaotatakse kütuseid ? Too näiteid. Kütused jagunevad gaasilisteks(maagaas, propaan), vedelateks(bensiin, diisel, etanool) ja tahketeks(põlevkivi, süsi). 3. Mis on põlemine ? reaktsioon , kus aine ühineb hapnikuga ja eraldub soojus. 4. Mis on põlemisel oksüdeerijaks ja mis on põlemise saadused ? Peamiselt hapnik ja saaduseks on põleva aine oksiidid. 5. Millal tekib põlemisel leek ? Leek tekib gaaside või aurude põlemise tagajärjel. 6. Millistest osadest koosneb leek ? Koosneb 3 osast: alumisest, keskmisest ja välimisest osast. 7. Miks mõne materjali põlemisel eraldub tahma ? Tahm eraldub siis kui kütuses on liiga palju C-ühendeid. 8. Mida näitab kütteväärtus ja millest see oleneb ? Kui palju soojusenergiat annab kindel ...
kloororgaanilisi ühendeid (selle vältimiseks kasut ntx osoneerimist ja eelkloorimisest loobumist). Mikroobse sisalduse vähendamise meetodid: filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Heitvesi – inimkasutuses olnud ja siis loodusesse tagasi juhitud vesi. Reovesi – osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Jaguneb olmereoveeks, tootmisveeks, sademeveeks. Reoained on näiteks orgaanilised ained, toitained, heljum, vee bakteriaalne reostus. Veepuhastusmeetodid on füüsikalis-mehhaaniline (settimise või filtreerimise põhimõttega), keemiline (keemilise reaktsiooni tekitamine puhastusaine ja reoaine vahel), bioloogiline (aluseks mikroorganismide võime lagundada ja kasutada toitainena ära vees sisalduv orgaaniline aine). Puhastusjaam=nende meetodite kombinatsioon. Organismid ja bioloogilised protsessid jaotuvad hapnikutarbe järgi aeroobseteks ja anaeroobseteks. Reostuskoormus – reostatava
1 5 TOIDU OLEMUS Toit on üks inimese põhivajadusi. Olemuseselt võrdväärne teiste eluliste vajadustega nagu hingamine, liikumine ja magamine, annab toit meile energiat ja rikkastab keha vajalike toitainete, mineraalide ja vitamiinidega, millest ammutame jõudu arenemiseks, kasvamiseks ning selleks, et püsida terve ja tugev2. Toit varustab meie organismi elutähtsate toitainetega. Põhilised toitained on järgmised: 1 Igaleühele oma tõde. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, 2005, Lk 9 1 Igaleühele oma tõde. Lk 9 süsivesikud, rasvad, valgud, mineraalsed elemendid ning vitamiinid. Toidus leiduvad ained jagunevad kahte põhilisse gruppi. Suured ehk makrotoitained on süsivesikud, rasvad, valgud ja vesi. Väikesed ehk mikrotoitained on vitamiinid ja mineraaltoiduained. Peale toitainete leidub toidus veel palju teisigi väärtaineid, nagu näiteks
põlevkivi, kivisüsi, tahked kütused turvas, põlevkivi, kivisüsi, puit, vedelad kütused nafta ja piiritus ning gaasiline kütus maagaas. Kütuse kütteväärtus on kütuse kindla koguse täielikul põlemisel eralduv soojushulk (energia). Seda suurem, mida madalam on süsiniku oksüdatsiooniaste ning mida rohkem on kütuse koostises vesinikku. Toiduained on ained, mida me iga päev lauale paneme ja sööme. Nad sisaldavad toitaineid, mis annavad meile energiat. Tähtsamad toitained on sahhariidid, rasvad, valgud, vitamiinid ja mineraalained, mis kõik annavad meile energiat ning hoiavad õige toitumise korral tervist. Toiteväärtus näitab, kas toit sisaldab vajalikul hulgal energiat, valke, rasvu, sahhariide, vitamiine, lisaaineid ning mineraalaineid.
* Arterid on jmedad paksuseinalised ja elastsed veresooned * Arterid hargnevad jrjest peenemateks arteriteks ja lpuks kapillaarideks. * Mda kiki artereid ei voola hapnikurikas veri. Vere liikumine arteris ja veenis * Arteris liigub veri sdame kokkutmmete survel. * Veenides paneb vere liikuma neid mbritsevalt lihaste kokkutmbumine. Kapillaarid - hendavad artereid veenidega. - Peenikesed hukeseseinalised veresooned. - Hapnik ja lahustunud toitained psevad lbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning ssihappegaas ja jkained rakkudest verre. Vererhk * Kindlustab vere liikumise soontes. * Tekib sdame vatsakeste kokku tmbel, mis vere arterisse suunab. * Veri voolab krgema rhu all olevatest soontest,sinna kus vererhk on madalam. - Normaalne vere rhk 115-130 / 70-80mm Suur vereringe - Algab sdame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. - aordist lhtuvad arterid, mis viivad vere kikidesse kehaosadesse laiali -
Tervisliku toitumise põhimõtted Toit ja toitumine on faktorid, mis mõjutavad treeningu efektiivsust ja sportliku saavutusvõimet. Toit peab rahuldama järgmised vajadused: · Energiavajadus · Uute rakkude loomine nn ehitusmaterjal · Organismi talitluses olulist rolli omavad ained, millel ei ole otsest energeetilist ega ehituslikku rolli vitamiinid, mineraalained · Organismi vedelikutasakaalu säilitamine Ainevahetuse põhikäive On vajalik elu alalhoidmiseks eluprotsessideks täielikuks passiivses seisundis. Sõltub: · Soost · Vanusest · Keha kaalust ja pikkusest e pindalast · Keha koostises Kõige olulisemad on valgud, neid pidevalt lammutatakse ja sünteesitakse. Täiskasvanu vajab valke 0,8 1,0 g/kg kohta; sportlastel 1,2 1,7. Need on eriti olulised kiirus ja jõualade arendamiseks, ainsaks aineks ei ole valk. Inimene vajab palju erinevaid ühendeid, mis osalevad aineva...
1)Seente üldine ehitus,elupaigad,elutingimused,paljunemine ? Ehitus: seeneniidid, glükogeen varu aineks elupaigad: mullas,vees, eluta esemetes, Eluvajadused: niiskus,soojus, orgaanilised toitained. Paljunemine: eostega ja seeneniidistikuga. 2) Seente toitumistüübid? Lagundajad, parasiidid, sümbiondid 3) Parasiit- , sümbioos- on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele, mükoriisa- seenjuur on sümbioos seene ja aimejuure vahel 5) Mis on pärmseente toiduks,kuidas paljunevad ja pärmi kasutus? Toituks: suhkur , paljunevad: eostega, pungumisel. Kasutus: tainakergitamine, õlle toomine 6) Seentekajurid? Seenesääsed, nälkjad 7) Seente tähtsus looduses
ning tähtis roll inimorganismi talitlusel. Valgud on keha tähtsaim ehitusmaterjal ja neid on inimorganismis 50 000-60 000. 19,6% kehast moodustuvad valgud. Neid on paljude kudede hulgas ja nad osalevad ka rakumembraani ehituses. Valgud toimivad ensüümidena ja ensüümid käivitavad kogu ainevahetuse ning kiirendavad seda organismis. Mitmed hormoonid, mis reguleerivad ainevahetusprotsesse on samuti valgulise koostisega. Näiteks insuliin. Veel on valkudel transpordi funktsioon. Paljusid toitained transporditakse vere kaudu valgulise ühendi abil. Näiteks hemoglobiini, mis varustab hapnikuga kogu organismi. Valgud on seotud ka pärilikkuse edasikandmisega, nimelt pärilikkuse edasikandmine toimub nukleoproteiidide vahendusel, mille põhiosa on RNA ja DNA. Valkudel on ka kaitseomadused. Mõned valgud suudavad teha baktereid ja viirusi kahjutuks. Toimub ka tänu valkudele väline kaitse. Näiteks juuksed, küüned ja nahk Valkudel on energeetiline funktsioon, sest nende lagunemisel
kodumaal ja mitmel pool mujalgi. 1948 - 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoodete vabrik Kalev. Korraldati nimekonkurss, kuhu esitati kaks ettepanekut “Punane Kompu" ja “Kalev" – vaid ühe häälega jäi peale nimi “Kalev". Šokolaad Mis on šokolaad? ● aastatuhandeid vana maiustus ● kakaooad,kakaovõi,suhkur Tüübid: ● Tume ● Piimašokolaad ● Valge Šokolaadi kasulikkus 1. ei tõsta vere kolesteroolitaset(steariinhape) 2. ergutav mõju(teobromiin) 3. toitained: Fe, Zn, K, Ca, Mg, Cu, B- vitamiin 4. ei tekita aknet ega hambakaariest Kasutatud allikad http://www.kalev.ee/ettevote/kalevi-ajalugu http://kalev.ee/magusamaailm/mis-on-sokolaad/mille-poolest-on-sokolaad-kasulik
nahatüübile ja neile kes hindavad nahasõbralikku parabeenivaba loodusksmeetikat. Kreemi loomise ideeks oli Baba de Caracoli Active Geli kasutajate soov saada kõrgekvaliteedislist sügavniisutavat ja looduslikku kreemi mida kanda näole peale geeli kasutamist. Geel teatavasti kuivatab nahka ja peale geeli kasutamist peaks nahale kandma niisutavat kreemi. Toime: Sügavniisutav, nahka toitev. Rosa Mosqueta aitab säilitada naha loomuliku niiskustasakaalu, õli väärtuslikud toitained imenduvad kuni naha rakutasandini välja. Kuidas: Kibuvitsaseemneõli sisldab rohkelt nahka hooldavaid ja toitvaid hulgiküllastamatta rasvhappeid. Valmistuses on kasutatud ainult nahasõbralikke tooraineid. Päevakreemina: Rosa Mosqueta kreemi pehme konsistents annab nahale loomuliku värskustunde ja tagab vajaliku kaitse kahjulike keskkonnategurite eest. Rosa Mosqueta kibuvitsaseemneõliga sügavniistuav kreem säilitab niiskustunde nahal terve
Taimerakk Membraan kaitse Kest kaitse-, tugi- ja trantsport ül Plastiidid a)kloroplastid fotosüntees , energia tootmine (mitokondrid), roheline b)kromoplastid ainevahetus , ligimeelitamise ül (paljunemine),värviline c)leukoplastid- energeetiline (varuaine) , värvuseta Vakuool tugi ül · Vananedes suurenevad , vesi hoiab taime üleval · Noortes taimedes toitained vanades jääkained · Suhrud (seemete levitamiseks) alkaoidid (mürgist eemale hoidmiseks hapu maitse) Seened on heterotroof kasutab energiaallikana orgaanilisi aineid , mida sünteesib (lagundab toitaineid rakuväliselt) on nii päris kui ka eeltuumseid rakke mbritseb membraan ja kitiin (polüsahhariid-tselluloos) paljuneb suguliselt,eostega -surnud organismide lagundaja -sümbiondid (kooselu , nt. samblikud, mänd-männiriisikas)
.......................................................5 2.1. Glaukoom....................................................................................................................5 Glaukoom ehk roheline kae on krooniline eakate inimeste silmahaigus, mida iseloomustab suurenenud silma siserõhk. Glaukoomi puhul on silma kanalid häiritud ja silmas toodetud vedelik ei pääse enam minema. Silma jäänud vedelik suurendab silma siserõhku, mis hakkab pressima veresoontele ning toitained ei jõua enam närvirakkudeni. Selle tulemusena närvirakud surevad. Sellise protsessi käigus kaob järk- järgult nägemine, kuni inimene võib pimedaks jääda. (Bodh jt 2011). Joonisel 1. on näha silma, millel on glaukoom. . Joonis 1. Glaukoom silmas. (Koppel)...................................5 2.2. Katarakt........................................................................................................................6
Okasmetsades on kujunenud happelised huumusained. See põhjustab mulla mineraalosa lagunemist lahustavaiks ühendeiks. Selle tulemusena lahustuvad vihmavees ja kanduvad sügavamale. Kliima Okasmetsa kliima on tundra omast mahedam, kuid lehtmetsast karmim Okasmetsa keskmine temperatuur on +10° kuni +20° (juuli) ja talvel aga 10° kuni 30° (veebruar) Aastane sademete hulk on suhteliselt suur, 400 kuni 1000 mm ja see põhjustab muldade leetumise toitained uhutakse sügavamale, see seletab ka põõsarinde praktilist puudumist Kliima diagrammid Okasmetsade Liigid Eristatakse kahte okasmetsa liiki hele ja tumetaiga Tumetaiga on levinud mandrite äärealadel, valdav puuliik on kuusk, sest see armastab rohkem niiskust Vähem niiskust armastav mänd kasvab mandrite siseosas ja moodustab heletaiga Loomastik Loomastik on suhteliselt liigirikas Okasmetsas elutsevad hunt, karu, jänes, rebane,
Inimene põhjustab happesademeid Energia tootmisega kaasneb õhukeskkonna saastumine. Kütuste ja puidu põletamisel paiskub atmosfääri palju erinevaid gaase. Õhus olevas veeaurus lahustudes moodustavad need ühendid happeid. Kui veeaur muutub veepiiskadeks, sajavad need happesademetena maapinnale. See kahjustab taimestikku, veekogusid ja mulda ning ka kivist ehitisi. Happesademed mõjuvad taimedele Kui happevihm sajab maapinnale, siis muld hapestub. Seejärel kahjustub juurestik. Kuna toitained uhutakse mullast välja, siis taime varustamine vee ja toitainetega halveneb, selletõttu okkad surevad ning taimes tekib veepuudus. Happesademed kahjustavad lehti ja okkaid Okaspuud on happevihmadele eriti tundlikud. Lehtpuud langetavad lehti igal sügisel, okaspuude okaste eluiga on mitu aastat ning seetõttu on okaspuude okkad kauem happerünnaku mõju all. Happe sademed pesevad okastelt maha aurumist takistava vahakihi, mistõttu suureneb taimedest vee aurumine.
varakevadel. Kui muru kulutatakse pidevalt, antakse esimest korda väetist kevadel, kui muru vajab kõige rohkem toitaineid, suve jooksul, et tagada korralikku juurdekasvu, ning lõpuks hilissügisel, et muru saaks endale koguda varusid järgmiseks aastaks. Enne väetamist on vaja anda maapinnale lõplik siledus ja kalle. Kevadel tuleks väetada NPK 10-7-14 10kg/100m2 kohta ning suvel NPK 7-5-15 10kg/100m2 kohta. Väetamine tagastab mulda toitained, mis niitmisega on eemaldatud, seega mida rohkem murusid niidetakse, seda enam peab neid ka väetama. Reeglina antakse kevadeti aia täisväetist, et kiirendada kasvu algust. Kui muld on happeline, siis võiks murusid ka üle aasta lubjata. Lämmastik (N) on muru kiireks kasvuks oluline element. Lämmastikku tuleb lisada pärast muru külvamist. Fosfor (P) on vajalik juurte kasvuks. Kaalium (K) muudab taimed vastupidavamaks ning talvekindlamaks.
Kaltsium Üldomadused Halli värvusega leelismuldmetall Järjekorranumber 20 Tüüpiline oksüdatsiooniaste 2+ Üks pehmemaid metalle IIA rühma element Tihedus 1550 kg/m³ Sulamistemp 842 °C, keemistemp 1484 °C Keemiliselt aktiivne Looduses vabal kujul ei esine Avastamine Berzelius ja Pontin 1808. aastal Humphry Davy Elektrolüüsi teel Humphry Davy Ajalugu Lupja kasutati ehitusmatrjalina (7000 14000 aastat eKr) Lubjakrohvist säilinud kujud (7000 aastat eKr) Esimene lubjapõletusahi on leitud Khafajah mesopotaamiast (2500 aastat eKr) Ain Ghazal Ühendid Kaltsiumkarbonaat (CaCo3)- tsement, mört, hambapasta, paberitööstus, lubjakivi Kaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2)- loomasööt, väetisena, pärmitaigna toodetes ja klaasitootmises Kaltsiumsulfaat (CaSO4·2H2O) ehk kips, kriit, lahas, seinade ning lagede ...
jooksiklaste liike. Niidul puuduvad dominantliigid. 76 liiki ruutmeetri kohta Kasvutingimused Lubjarikkad mullad Asub õhukese pinnakattega paekõvikul. Rohttaimede juured ulatuvad aluskivimisse. Tänu puudele on niiskusrežiim stabiilsem, temperatuur kõigub vähem ja tuul on nõrgem. Sellistes oludes ulatuvad aluskivimini nii rohttaimede kui ka sügavama juurestikuga puittaimede juured, millega seotud risosfäär lahustab kivimeid, muutes toitained taimedele kättesaadavaks. Koosluse püsimajäämine Et kooslus püsiks ka tulevikus tervena, on selle taimedel mullast vaja saada piisavalt vajalikke toitaineid. Inimene peab selle eest hoolt kandma, et see ala üle käte ei kasvaks. Niidul tuleb säilitada liikide mitmekesisus. Koosluse probleemid Kui iga aastane niitmine ja rohu kokku korjamine lõpeb, siis langeb ka liigikus, sest muld muutub toitainerikkamaks.
Seedimine algab toidu mälumisega suus. Esimesena lagundatakse süsivesikud amülaasi toimel.Seeprotsess alagb suus ja lõpeb soolestikus. Maos toimub valkude lõhustumine pepsiini toimel.Selleks vajaliku happelise keskkonna loob soolhape. Suurim seedenääre on maks, mis toodab rasva lagundamisel oselevat sappi. Paljusid ensüüme toodab kõhunääre, mille nõre lagundab süsivesikuid, valke, rasvad lõplikult. Lagundatud massist imenduvad toitained peensoole kaudu vereringesse. Seedimisel ei lagundata vitamiine ja mineraale. Ainevahetus- koosneb orgamismis toimuvatest keemilistest reaktsioonidest. Ensüümid- e. Biokatalüsaatrorid- viivad läbi keemilisi reaktsioone organismis. Vitamiinid- on ained, mis reguleerivad ainevahetust. Kalorid- näitab toidu lagunemisel vabanevat energia hulka. Süsivesikud(pannkook,sokolaad). Aju tööks, annab kiiresti energiat. Rasvad-(sokolaad, või)- annab energiat, aitab rasvapolstrit kasvatada
Eriti oluline on õige toiduvalik koolis organismi jaoks sobiv toit on vaimse ja füüsilise võimekuse seisukohalt ülimalt oluline. Emori uurimuse kohaselt: Kulutasid Eesti 6.....14 aastased lapsed 2004. aastal ära 310......330 miljonit krooni taskuraha,millest suurem osa läks karastusjookide,maiustuste ja krõpsude peale. Olla kütuseks · Korralik täisväärtuslik kütus tagab organismi kui masinavärgi laitmatu funktsioneerimise · Annab organismile võimaluse töötada efektiivselt · Olla keha ehitusmaterjaliks Terviklik tasakaalustatud toit sisaldab kõike mida keha vajab: Toitained: Makrotoitained ·Valgud ·Lipiidid ·Süsivesikud ·Vesi Mikrotoitained ·Vitamiinid · Mineraalained · Mikroelemendid Ega ilmaasjata öelda: "Oled see,mida sööd"! · Õige toitumine on tihedalt seotud: · Õppimisvõimega, · Võimega toime tulla stressiga (NB!) Ka koolistressiga), · Hea mäluga, · Vastupanuga nakkushaigustele, ·...
Abiootiline keskkond Madalsoo vesi pärineb sademetest ja põhjaveest Toitained kanduvad veega kokku, sest madalsoo pind on ümbruskonnast madalam Turbakiht ei ole madalsoos veel kuigi paks, taimed toituvad mineraalaineterikkast põhjaveest Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8- 6,5) Veereziim alaliselt veega küllastunud, üleujutatud Taimekooslus Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne:
c)Südamelihase lõtvumine (0,4 sek) 1 südametsükli kestus on (0,8 sek) 4.Iseloomusta väikse vereringe teekonda. väike vereringe : 1) kopsuarterite kaudu viib venoosne veri süsihappegaasi kopsudesse 2)kopsukapillaarides veri vabaneb süsihappegaasist ja rikastub hapnikuga 3) kopsuveenide kaudu toob arteriaalne veri kopsudest hapniku südamesse . 5. Iseloomusta suure vereringe teekonda. suur vereringe : 1)arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained kõikidesse kehaosadesse 2) keha kapillaarides toimub gaasi - ja toitainete vahetus vere ja kudede vahel 3)veenide kaudu toob venoosne veri elundidest ära süsihappegaasi ja teised jääkained . 6.Vereringe tähtsus. suur vereringe: varustab kogu keha hapniku ja toitainetega , ning viib kudedest jääkained ära väike verringe : kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks . 7. Mida näitab elektrokardiogramm?
Alternatiivenergeetika- energi tootmis viis, mis kasutab teissuguseid loodusvarasid (tuul, vesi). Dedergendid- sünteetilised puhastus ja pesemis vahendid. Eesti keskkonnastrateegia- 1997.a vastu võetud riiklik dokument, mis määrab eesti keskkonna poliitika põhi eesmärgid. Eesti keskkonna tegevuskava- esitatud tegevuste loetelu, keskkonnastrateegia alusel. Energia allikad- loodusvarad energia tootmiseks. Fossiilkütus- ained, mille põlemisel eraldub palju soojust, organismide jäänused (põlevkivi, nafta, kivisüsi). Happevihmad- vihm või lumi, mille happetase on kõrge. Happestumine- mulla või vee muutumine happeliseks, happevihmade tõttu. Kasvuhoone efekt- niiskuse ja temp. suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikese kiirgust aga ei lase läbi soojuskiirgust ega veeauru. Kliima muutused- paikonna tavapärastes ilmastikuoludes muutumine. Kriteerium- eeskiri, hindamis alus. Loodusvarad- looduses leiduvad varad mida inimene kasutab...
1) Õistaime organid ja ülesanded ? Juur-hangivad vett ja toitained, Vars-toestamine, Leht- vee aurustamine. 2) Organ- elund kindla ülesandega taimeosa , Kude- ühetaolise ehitusega rakkude rühma,mis täitab üht kindlat ülesannet , Rakk- on väikseim üksus millel on elutunnused , Vili- on õistaimede paljunemis organ mis areneb õiest , Tolmlemine- on tolmuterade kandumine emassuguorganile 3) Õie, emaka ja tolmuka osad joonistel ? Õis- kroonlehed,tupplehed, emakas, Emakas- kigimik, kael, suue, Tolmukas- talmukapea, tolmuka niit. 4) Rakuosad ja ülesanne
Mõned mardikad on võimelised ka eritama kibedat, kuuma ja keemilist kaitsevedelikku. Kitiinkest Paljunevad munedes. Tähtsus looduses ja inimese elus Kasulik Kahjulik Kultuurtaimede tolmendajad Tähtsad biotõrje seisukohalt Viivad toitained pinnasesse tagasi Söövad põllu- ja aedvilju Meditsiinis tarvitatakse hemolümfi Järavad riiet Lepatriinud hävitavad lehe- ja kilptäid Ründavad toiduladusid ja aitasid Tähtis osa toiduahelas Levitavad edasi taimehaiguseid https://www.youtube.com/watch
Metspipar Lapsuliblikas Käopäkk Toiduvõrgustik Orav Rebane Raudkull Metssiga Abiootilised tegurid Biootilised tegurid • Vesi • Konkurents • Temperatuur • Kisklus • Radioaktiivsus • Parasitism Sarapuu Abiootilised tegurid Biootilised tegurid • Valgus • Konkurents • Kliima • Loomad, putukad, • Niiskus linnud • Vesi • Sümbioos • Toitained • Muld Populatsioon • Metssea populatsioon kahaneb sigade Aafrika katku tõttu • Kui kiskjate populatsioon suureneb, väheneb põtrade, kitsede, jäneste ja hiirte populatsioon ning tänu sellele vohavad mitmed tootjad • Jäneste populatsioon on stabiilne, kui kiskjaid on piisavalt, kuid ka jänestele endale toitu jätkub Inimtegevuse mõju • Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade
lehtmets kliima, suvi soe toitaineterohke kanarbik, metskass, tööstus, ja niiske, talv sarapuu, metssiga põllundus, pehme nulg Okasmets igikülmunud leedemuld, kuusk, soobel, metsandus, vene keeles taiga, on olemas alad, jahe suvi, toitained sügavale mänd, pruunkaru, kalandus heletaiga ja tumetaiga külm talv uhutud tsuuga, lehis põder, hunt Tundra suvi tundramuld, puhmad, lumekakk, inuitid, saamid, soome keeles tunturi, polaarpäev, toitainetevaene vaevakask, põhjapõder, küttimine, polügonid hulknurksed
tekiks 1 liiter piima. Piim sisaldab 87% vett, kuivaineid 11-12%, 3-5% rasva, 2,7-3,8% valku ja ligikaudu 5% laktoosi. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Laktatsioonikõver näitab, palju loom piima toodab. Tänapäeva söötmisteadus uurib peamiselt söötmise mõju piimale, söötade kvaliteeti ja tehnoloogiat ning nende omadusi. Põllumajandusloomade söödad on põhiliselt taimse päritoluga. Toitained on kõik söödas olevad ained, mida loom kasutab energia saamiseks. Need võivad olla orgaanilised ained, kui ka mineraalelemendid. Toitefaktorid on toitained, mida loom ise ei suuda sünteesida ning need pärinevad söödast. Elutegevuseks on loomal kindlasti vaja energiat, proteiini, rasva, 14. vitamiini, 24. Mineraalelementi, vett ja hapniku. Toitaineid saavad loomad kasutada seedeprotsesside kaudu. Ainete lagunemise protsessi organismis nimetatakse kataboolseteks protsessideks
Seda aga võivad takistada vigastused, kahjustused ja ülepingutuse nähud. Kui inimesed treenivad tervise tugevdamise eesmärgil, on samuti olemas väike risk tervise kahjustusteks, kuid see on mitu suurusjärku madalam kui tervisekahjustuste risk istuva eluviisiga inimestel tingituna liikumisvaegusest. 5 TOIT Toitained on organismi elutegevuseks ja arenemiseks vajalikud ained. Kuna organism ei ole võimeline neid aineid omal käel tootma, peame neid omastama toidu kaudu sellest ka nimi - toitained. Meile vajalikud toitained on jagatud erinevatesse gruppidesse: energiat andvad toitained (süsivesikud, rasvad ja valgud) ning vitamiinid ja mineraalid, mis on vajalikud kõikide organismi protsesside alalhoidmiseks. Kui me sööme varieeritud ja mitmekesist toitu, katab toit normaaljuhul organismi toitainete vajaduse ja garanteerib meile hea toitumisstaatuse. Aga kas me sööme alati varieeruvat ja mitmekesist toitu, kas meil on alati kontroll selle üle, mis laadi toitu me sööme? Ei
Tegi 1. valgusmikroskoopi. Rakud jaotatakse prokarüoodid e eeltuumsed puududb piiritletud tuum (bakteril) ja eukarüoodid e päristuumsed tuum on olemas (looma, taime, seene ja protistirakud) Rakud on väga erinevate suurustega. Suurim jaanalinnu munarakk. Väikseim mükoplasma. LOOMARAKK Rakuorganellid on raku osad, millel on kindel ehitus ja ülesanne. Raku tuum. Tuumaümbris koosneb 2st membraanist kaitse ja ainevahetus. Pooride kaudu liiguvad toitained sisse-välja. Tuumasisene plasma ehk karüoplasma sisaldab DNAd, valke, RNAd jt ühendeid. Kromosoomid (kromatiin on nende koostisaine) on olulisimad, sest nad sisaldavad pärilikke tunnuseid määravaid geene. Kromosoomide arv on liigiti erinev, inimesel on 23 kromosoomipaari. X-naisel, XY-mehel.Tuumakese sees toimub kromosoomide süntees ja ribosoomide moodustamine. Raku tuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid tegevusi!!! Tähtsaim! Rakumembraan
(vatsakeste ja neist lähtuvate veresoonte vahel) Südamepaun Vedelikuga täidetud, vähendab hõõrdumist. Vereringe ülesanded · Seob tervikuks kõik organismi osad. · Kannab CO2 kudedest kopsudesse. · Kannab O2 kopsudest kudedesse. · Kannab kehas laiali toitained, hapniku ja hormoonid(vees lahutumatu aine, mis kiirendab org protsesse) · Kindlustab pideva ainevahetuse. · Osaleb jääkainte eemaldamises. · Ühtlustab keha temperatuuri. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. ( veenid, arterid, kapilaarid ) Veenid · Mööda veene liigub veri südamesse tagasi. · Veenid on õhemate seintega kui arterid. · Veenide seintes on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu,
Limused filtreerivad vett ja omastavad toitaineid läbi keha pinna. (Kinnitunud filtreerija) Vetikatest toodetakse agarikku, mida kasutatakse kommitööstuses Vetikakasvatust iseloomustab kõrge toodang, neid kasutatakse toiduks, loomasöödaks, väetiseks, biokütuseks jne. Multitroofne vesiviljelus – kalade väljaheited läbivad vooluveena molluskikasvatuse, kes filtreerivad sealt endale vajalikud toitained – kasvatatakse koos mitmeid veeorganisme ja säästatakse loodust. ________________________________________________________________________ LÕHE, FORELL, TUUR, MUST KALAMARI 100 kg söödast saab 13 kg sealiha, 20 kg kanaliha, 65 kg lõhe See tuleneb sellest, et lõhe on röövkala ning toiduks antakse ka kalajahu ning seega on eelnev väärtus küsitav. Vee läbivoolul põhinev ja vee korduvkasutusel põhinev vesiviljelus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
