Iga 3 tunni tagant valku saama. Kindlasti söö tunnike enne magamaminekut paar kolm õuna või pool liitrit jogurtit või pakk petti või 1 kodujuust või 1 kohupiim. Pane tähele, kõikide variantide vahel on või sa ei pea neid kõiki korraga sööma. Nagu ütlesin, toidukordi ära vahele jäta, kui korralikku toidukorda pole võimalik teha siis väga hea variant on liitrine jogurt korraga kinni keerata, saad kiiresti tarbida, pealegi annab sulle enam vähem toidukorraks vajalikud toitained, ca. 150 g süsikaid ja 30 g valku. Nii, et kokkuvõttes kui tahad, et toitumine oleks korras, siis söö kindlasti korralik hommikusöök, enne trenni (1 1.5 tundi) tarbi süsikaid, et jõuaksid trennis tegutseda. Kindlasti kohe trennijärgselt midagi valgulist + süsikad. Toidukordi ära jäta vahele ja söö julgelt ka tunike veel enne magamaminekut!!! Valgupulbritega oota veidi, tee korralikult trenni nii 1 aasta, siis võiks vabalt hakata ka nende peale mõtlema!!! Edu,
küllalt pika aja möödudes. Ainult mitmekülgne toitumine ja õiged toiduvalmistamise viisid tagavad toidu vitamiinide ja mineraalainete piisava sisalduse. Piimatooted on heaks kaltsiumi allikaks, kiud sisaldavad vähe rauda. Lihas seevastu on rauda küllalt palju ja organism omastab seda hästi. Täisteratoodetes on palju Brühma vitamiine aedviljas vitamiini C. Jälgides toidu püramiidi peaks toiduga saama kätte kõik vajalikud toitained. Toidu valmistamisel võivad tekkida vitamiinide ja mineraalainete suured kaod. Selle vältimiseks tuleks valida õiged toiduvalmistamise viisid. Kui tarbite alkoholi, siis ainult mõõdukalt Paljudele inimestele on meeldivas seltskonnas alkoholi tarbimine mõnus ajaveetmise viis. Liigsel määral või valel ajal joomine võib põhjustada probleeme ja kahjuks mitte ainult joojale.
D-vitamiini, kaltsiumi-, kaaliumi- ja rauaühendeid. Oma lõunasöögi kõrvale joon piima. Piim on väga kasulik, sest sisaldab D-, B1-, B2-ja B12-vitamiine ning rohkesti kaltsiumi ja fosforit. 8 Kokkuvõte Tervisliku toitumise aluseks on neli põhimõtet. · Söö vastavalt vajadusele Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. · Tarbi organismile vajalikke toitaineid õiges vahekorras
• Taastatakse hulkraksus ( - viljastatud munarakk on ju algul vaid üks rakk; Hulkraksus võimaldab rakkude eristumist ja seega kudede teket). Lõigustumine (järg): blastula/blastotsüst ehk põisloode • Kobarloote rakud paigutuvad ümber -> areneb blastotsüst. • 6-7 päeva pärast viljastumist kinnitub loode (blastotsüst) emaka seinale. • Koorion ehk kõldkest ja emaka limaskest kasvavad kokku => platsenta • Platsenta: hapnik, toitained, hormoonid emalt lootele ainevahetuse jääkprodukid lootelt emale. * Emal ja lootel pole ühine vereringe, ained peavad läbima vastavate veresoonte seinu. Kahjuks pääsevad sealt läbi ka mõned haigustekitajad (viirused, aga ka mõned bakterid). Blastotsüst (imetajatel, sh inimesel) Alamatel loomadel nim. blastula Embrüoblast - sisemine rakkude mass, millest areneb organism/ nt inimene. Ülejäänud blastotsüsti osast arenevad lootekestad (abiorganid) loote arengus.
Nad söövad vees hõljuvaid toiduosakesi (bakterid, mikroskoopilised taimed ja loomad ning muu orgaaniline hõljum). Veel on oluline roll ka toidu hankimises. Kaelusviburrakkude abil sõelutakse veest välja tillukesi toiduosakesi, mis kanduvad veega käsna kehasse. Tänu sellele filtersüsteemile võib käsni pidada olulisteks biofiltriteks, kes puhastavad vett orgaanilisest hõljumist. Ülejäägid antakse käsna kehas liikuvatele amööbitaolistele rakkudele, kes jaotavad toitained teiste rakkude vahel. Paljunemine-Käsnad sigivad nii pungumise teel kui ka sugurakkude abil. Emakäsnal moodustuvast pungast areneb noor käsn, mis jääb emaloomaga ühendusse. Nii võivad moodustuda väga suured käsnakolooniad. Selline sigimisviis on käsnadele rohkem iseloomulik. Käsnad moodustavad ka sisepungi. Sisepungad tekivad jahedas vees elavatel käsnadel ning hakkavad moodustuma hilissuvel. Sisepungad on olulised talve üleelamiseks, kuna jahedas vees ei suuda käsnad elada.
mahtu. Kaevamisel tuleks ära kasutada võimalust kujundada uuesti sobivaid laugeid nõlvu, looklevat kaldajoont ja saari. Väljakaevatud setet ei tohi mingil juhul lasta sattuda suublasse. Suuremate tööde korral tuleks konsulteerida keskkonnateenistusega. o Vetikate vohamine. See võib olla probleemiks just esimestel aastatel pärast tiigi loomist. Hiljem tingimused stabiliseeruvad ja vohamine võib lakata. Vetikate vohamise peamiseks põhjuseks on pindmise või muu veega koos tiiki sattuvad toitained. Toitained võivad vette sattuda ka veekogu põhjas leiduva orgaanilise aine lagunemisest. Vetikaid võib veest mehaaniliselt sobiva rehaga eemaldada. Vohamise vastu saab kasutada ka põhku. Sobivaim on odrapõhk. 25 m2 tiigi pinna kohta kulub üks põhupall, mis tuleb tiiki asetada kevadel. Pikaajaliselt on oluline siiski toitainete sissekande peatamine, näiteks eraldi taimestikpinnasfiltri ehitamisega. o Kõrgemate veetaimede vohamine. Üle veepinna kasvavad taimed on oluline osa
.................................................. 7 3.3.2 Soolased toidud................................................................................................................... 7 3.4 Näpunäited tervislikuks toitumiseks...........................................................................................8 3.5 Taimetoit tervislik või kahjulik................................................................................................8 3.6 Lapsele vajalikud toitained.........................................................................................................9 3.6.1 Süsivesikud..........................................................................................................................9 3.6.2 Rasvad................................................................................................................................. 9 3.6.3 Valgud..............................................................................
ning 5-7% köögiviljade ning puuviljadega. Kui organism saab süsivesikuid piisavas koguses, nad kogunevad peamiselt maksas ja lihastes glükogeenina. Järgnevalt gükogeeni varud lõhestatakse glükoosi seisundini, ja laekudes verre ja teistesse kudedesse, seda kasutatakse organismi vajadusel. VITAMIINIDE TÄHTSUS TOITUMISES Vitamiinide roll toitumises on väga suur, nagu kõik toitained nad on täiesti hädavajalikud organismi jaoks ning mängivad suurt osa ainevahetuse protsessides. Kui inimene ei saa koos toiduga ühe või mitu vitamiini, siis organismis tekkivad tõsised probleemid. Vitamiinid mängivad organismis katalüsaatoreid ainevahetuslike protsesside kiirendajaid. Vitamiinid on asendamatud, kuid ei ole energiaallikad. Nende sisaldus toidus on tavaliselt 10- 100mg/100g. Vitamiinide puudus tekkib nende väikesest sisaldusest ööpäevases ratsioonis, vale
Tüvirakkudest lihasrakkude saamiseks kasutatakse spetsiaalselt välja arendatud Escherichia coli baktereid, mis toodavad selleks vajalikke kasvufaktoreid. Lihasrakud kasvavad bioreaktoris lahusel, mis koosneb tsüanobakteri hüdrolüsaadist, mis on rikastatud kasvufaktorite ja vitamiinidega. Teoorias on süsteem väga lihtne, kuid tegelikult on asi palju keerukam. Et saadud liha oleks pärisliha moodi, on vaja rikastamissüsteemi, mis imiteeriks verevarustust, et saada igale rakule toitained ja hapnik. Seda oleks vaja ka jääkainete eemaldamiseks. Lisaks on vaja kasvatada ka teisi rakutüüpe, nagu rasvarakke. Kasvavat liha tuleb ka treenida, et lihas õigesti areneks. Selleks kasutatakse lihaste võimet kokkutõmmeteks ja venitatakse neid velcro tahvlite vahel petri tassides. Rakud In vitro liha kasvatamisel on võimalik kasutada kahte rakutüüpi tüvirakke või satelliitrakke. Teoorias on neil limiteerimata regeneratiivne potentsiaal, nii et kui kasv on juba olemas, ei ole
Transpordi ülesanne jm. Valkude kõrval leidub orgaaniliste ainete rakkudes ka teisi biopolümeere. On teada, et ööpäevas lammutub inimorganismisumbes 400g kehavalke, samapalju ka sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Tasakaalu hoidmiseks peaks tarbima valke 10-15% päevasest energiavajadusest ja need peaksid olema võrdses tasakaalus ehk 50% taimset päritolu valke ja 50% loomset päritolu valke. Olgugi, et valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk, on valkude vaeg- ja liigtarbmine mittesoovitav, kohati isegi ohtlik, kuna mõlemad juhud põhjustavad organismi kaitsevõime langemist ja vastuvõtlikust erinevatele haigustekitajatele. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE. Antud referaat annab ka ülevaate valkude jagunemisest ning nende 4-st struktuuri järgust ja püsivusest 3
künnikiht. Järgmine kiht on aluspinnas või mulla B-kiht. Künnikihist leostub sinna orgaaniline aine, soolad, saviosakesed. Ckiht koosneb murenenud kivimitest. 6. Nimetage põhilised pinnase toitained ning kirjeldage kuidas saab nende varud pinnases taastada mahepõllumajanduse ning intensiivse põllumajanduse puhul. Taimedel on vaja makro- ja mikrotoitaineid. Taimedele vajalikud makroelemendid on süsinik, vesinik, hapnik, lämmastik, fosfor, kaalium, kaltsium, magneesium ning väävel. Taimede kasvu jaoks on kõige tähtsamad toitained N, P, K.
Talinisu botaaniline iseloomustus Juurestik. Teraviljadel on narmasjuurestik, peajuur puudub. Tera idanemisel arenevad kõigepealt esmased(primaarsed) idujuured. Idujuuri on talinisul 3. Hiljem arenevad maa- alustest võrsesõlmedest(sekundaarsed) lisajuured. Need on tihedalt kaetud juurekarvakestega,mille ülesandeks on mullast toitainete võtmine. Võrreldes teiste teraviljadega areneb talinisul nõrgem juurestik ning seepärast nõuab ta ka viljakamat mulda, kus toitained on kergemini kättesaadavad. Vars. Rohtne, ristlõikes ümmargune või veidi lapik. Vart nimetatakse kõrreks. Kõrt mööda liiguvad lahustunud toitained juurtest lehtedesse. Kõrrel on umbsed sõlmed. Kahe sõlme vahelist kõrreosa nimetatakse sõlmevaheks. Sõlmevahesid on talinisul 5-7. Leht. Leht koosneb lehelabast ja lehetupest ja on peamine fotosünteesi ning vee auramise organ. Lehetupp moodustab alumise leheosa ja ümbritseb kõrt. Ta teeb kõrre tugevamaks ja
Jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga (“dumping”), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1. Tööstuse-, majapidamis- ning põllumajandusreovete orgaanilised ained; 2. haigusi tekitavad mikroobid ja viirused; 3. toitained (N ja P); 4. anorgaanilised ained, eeskätt raskmetallid; 5. naftasaadused, pestitsiidid, sünteenilised pesuained (detergendid), fenoolid jne; 6. põhjasetted; 7. termiline reostus - jääksoojus – soojuselektrijaamade ning tööstuse soojavete heide. Litosfääri saaste. Inimtegevuse tulemusel ammutatakse litosfäärist süstemaatiliselt maavarasid ja akumuleeritakse need ökosfääris. Maapõuevarad leiavad kasutamist ehitusmaterjalide ja
II põlvkond -Mineraalelemendid on seotud väikese arvu, sageli kahe aminohappega. - Kontsentreeritum ja stabiilsem. III põlvkond (Glütsinaadid ja metionaadid) Vitamiinid · Vitamiinid on väga mitmekesise koostisega, enamasti taimse päritoluga orgaanilised ained, mis toimelt kuuluvad biokatalüsaatorite (ensüümide ja hormoonidega ühisesse) rühma. Nad ei ole loomadele energia allikaks nagu teised sööda orgaanilised toitained ega ka plastiliseks materjaliks. Vitamiinid on väga kõrge bioloogilise aktiivsusega ained, mis juba väga väikestes kogustes avaldavad loomadele aktiivset mõju. Nad normaliseerivad ainevahetusprotsesse, kesknärvisüsteemi funktsionaalset seisundit, paljud vitamiinid kuuluvad ensüümide koostisse või aktiviseerivad ensüümisüsteeme, mis katalüüsivad valkude, rasvade ja süsivesikute muundumist organismis.
pinnas alla. Ehitise rajamine nõlvale Pinnas võib hakkata libisema, nihkuma ehitise raskuse pärast. Tee ehitamine nõlvale Varingu oht. Nõlv on tehtud järsemaks. Autode poolt tekitatav müra, vibratsioon võivad viia varinguni. Jõesängi süvendamine Veekogu kallast on süvendatud. Lainetuse mõjul võib tekkida voolamine, varing. Pedosfäär Taimed Kinnituskoht, toitained. Elusorganismid Elukeskkond. Filter Puhastab õhu tolmust ja saasteainetest. Muld : Elus osa Seened, bakterid, mutt, rottm putukad, vihmauss. Eluta osa Vedel osa : mulla vesi. Tahke osa : · Mineraalne osa Liiv, kruus, tolm, kivid. · Orgaaniline aine Huumus, lagunemata jäänused. Gaasiline osa : Mulla õhk. Passiivsed mullatekke tegurid : Lähtekivim Mineraalne alus
Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse. 4. Iseloomusta mullahorisonte ja nende esinemist eri mullaprofiilides. Must huumushorisont näitab orgaanilise aine sisaldust, seega viljakust. Hall huumushorisont toitaine vaesem, kuivem. Horisondi sinakashall toon märg, gleistunud muld. Roostetäpid mullas gleistumine või raua sisaldus. Hele horisont huumushorisondi all väljauhte horisont. BHorisont sisseuhte, vesi kuhjab toitained. Ehorisont väljauhte, vesi uhub ained ära. Ghorisont gleistumine, pidev liigniiskus. 5. Selgita veereziimi mõju mulla kujunemisele. Läbiuhtelise veereziimiga mullad: Sademed ületavad auramise. Paras ja palavvöötme metsad. Sademete vesi nõrgub läbi mulla ja lähtekivimi põhjaveeni. Muldade läbiuhtumine, muldade leostumine. Mullaviljakuse langus. Auramise ülekaaluga veereziim: Auramine ületab sademed. Kuiv troopiline kliima
· samblikud on toiduks · teatud liike kasutatakse bioindikatsiooniks- nt. õhu saastatuse hindamiseks (lihhenoindikatsioon) põõsassamblik ainult puhtas lehtsamblik koorikasmblik ka saastatud kohtades roheline kirme => vetikas e. pleurokokk väga saastatud kohtades Mükoriisa · seenjuur = seene ja taime kooselu; seen + taim; · kasulik mõlemale · seen annab taimele vett ja toitained ning kaiteb taime juureparasiitide eest · seen saab taimelt vastu org.ühendeid ja vitamiine 4 tüüpi: 1) arbuskulaarne endomükoriisa esineb ikkeseentel: ikkeseen + rohttaim (sammaltaim v. sõnajalgtaim) seeneniidid (hüüfid) tungivad taime rakukesta ja rakumembraani vahele arbuskul hargnenud seeneniidimoodustis taime juured jäävad alles 2) ektomükoriisa
Kõikide elusorganismide ühised tunnused- 1)Elusorganismid koosnevad rakkudest. 2)Elusorganismidel esineb ainevahetus ja energiavahetus. 3)Elusorganismid kasvavad ja arenevad. 4)Elusorganismid paljunevad. 5) Elusorganismidel on kõrge organiseerituse tase. 6) Elusorganismides on stabiilne sisekeskkond. 7) Elusorganismid reageerivad ärritusele. 8)Elusorganismid kohastuvad oma elukeskkonnaga. Eluslooduse organiseerituse tasemed- molekul- organell- rakk- kude- organ- organsüsteem(elundkond)- isend(organism)- populatsioon- liik- ökosüsteem- biosfäär. Aatom- keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne. Molekul- aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. Prooton- positiivse laenguga osake aatomituumas. Neutron- ilma laenguta aatomituuma koostisosake. Elektron- negatiivse laenguga osake aatomituumas. Aatommass keemilise elemendi aatomi mass. Molekulmass aine molekuli ma...
aurustub, soolad jäävad mulda. (kõrbetes) Maailma mullad. Tundravöönd.(gleimullad, turbamullad)- igikelts- aasta läbi maapind külmunud; liigniiske veereziim;rohkem kui 10 cm ; A,G,T horisondid; turvastumine, gleistumine; ei sobi viljeluskultuurideks. Okasmetsad(leetmullad)- külm ja niiske; läbiuhteline, happelised mullad; u. 1 m; 0, A,E,B,C,D horisondid; leetumine; väheviljakad. Lehtmetsad(pruunmullad) - Soe ja niiske; tasakaaluline vr; u 1 m; A,B,C horisondid; leetumist ei ole, toitained jäävad mulda; viljakad. Rohtlad(mustmullad)- Kuiv ja suur temp. kõikumine, mulla lagunemine kiire; aurustumine natuke ülekaalus, u 2 m; A,B,C; kamardumine; kõige viljakamad mullad. Kõrb ja poolkõrb(hallmullad)- Kuiv ja kuum, lagunemine aeglane; ülekaalus läbikuivamine; 20-40 cm; A; sooldumine(erosioon); vähesobiv, vähenõudlikud kultuurid. Vihmamets(punamullad e. ferraliitmullad)- Kuum ja niiske, hästi kiire lagunemine; läbiuhteline, happelised mullad;
TSENTROSOOM · Asub rakutuuma läheduses. · Moodustub 2-st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist. Tsentrosoomi ülesanded: · Moodustab rakujagunemisel kääviniite. · Tagab kromosoomide võrdse lahknemise. VAKUOOL · Vakuool on suur membraaniga ümbritsetud põieke,mis sisaldab taimemahla, suhkruid ja happeid. Vakuooli ülesanded: · Vee reservuaar. · Kindlustavad raku siserõhu ehk turgori. · Nooremate rakkude vakuoolides on toitained. · Vananenud rakkudes jääkained. · Vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid. · Viljade vakuoolid võivad sisaldada magusaid suhkruid ja orgaanilisi happeid (vajalik seemnete levitamiseks). · Võib sisaldada alkaloide, mis annavad hapu või kibeda maitse (kaitsevad taimi ärasöömise eest). RAKUKEST · Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Ta koosneb tselluloosist, hemitselluloosidest ja pektiinainetest. Rakukesta ülesanded:
tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Toidupüramiid. Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Süües iga päev midagi igalt korruselt ning varieerides toite ka toidugrupi siseselt, saab organism kätte kõik vajalikud toitained. Seda nimetataksegi mitmekesiseks toitumiseks. Kindlasti tuleb jälgida ka seda, et süüakse vastavalt vajadusele ehk nii palju, kui organism kulutab. Mõõdukas tuleks olla suhkru-, rasva- ja soolarikaste toitude tarbimisega. Energia ja toitainete vajadused.
14. Väheneb kaks korda kromosoomide arv meiootilise jagunemise käigus. 15. Meioosi tähtsus on toota sugurakke. 16. Mitoos - keharakkude moodustumine, diploidne kromosoomistik, moodustub kaks uut rakku, ei toimu ristsiiret, toimub üks mitootiline jagunemine, meioos - sugurakkude tootmine, haploidne kromosoomistik, moodustub neli uut rakku, profaasis toimub ristsiire, kaks järjestikust jagunemist. 17. Munarakk - naisel, kest on, suured on, toitained on, munarakke pole enam menopausi ajal, seemnerakk - vibur on ,kus on mitokondrid liikumisenergia saamiseks, DNA on tihedalt kokku pakitud, mehel, peas esinevad lõhustuvad ensüümid, mis on vajalikud munarakukesta läbimiseks, sarnasus - nii munarakk, kui ka seemnerakk on mõeldud viljastumiseks ja järglaste saamiseks. 18. Ovogenees - munarakkude areng naistel, moodustub üks viljastamisvõimeline munarakk, üks kord kuus on munarakk viljastamisvõimeline, spermatogenees -
Lääts ehitus sarnaneb luubile. Ripslihas muudab läätse kuju (ümbritseb läätse). Klaaskeha sültjas moodustis, valgus liigub mööda seda võrkkestale Võrkkest valgustundlikud rakud (kepikesed ja kolvikesed). Kepikesed eristavad heledat tumedast, kolvike eristab värve. Kollatähn asub täpselt pupilli vastas, seal on kõige rohkem kolvikesi. Pimetähn koht kuhu kinnitub silmanärv. x o Soonkest seal asuvad veresooned. Vajalik sellejaoks, et silma jõuaksid toitained ja hapnik. Kõvakest ümbritseb silma tagaosa. (2) Kuidas liigub valgus läbi silma? Silma jõudmiseks peavad valguskiired läbima vikerkestas asuva pupilli. Silmaavast liiguvad valguskiired läbi silmaläätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. (3) Kuidas, milline ja kuhu tekib kujutis? Lühinägelikel tekib võrkkesta ette ümberpööratud kujutis. Kaugnägijatel tekib võrkkesta taha ümberpööratud kujutis
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED J. Watson F. Crick 1. Molekulaarne tase sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped (tihedalt, keemia ja füüsikaga seotud) 2. Rakuline tase. elu kõik omadused -siin ilmnevad kõik elu omadused -ainuraksel rakuline tase= organismi tas 3.Organismiline tase (seen, taim, loom, bakter) organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja aavad ainult seal täita neile iseloomulikke funkt. 4. Populatsiooniline tase (suguline paljunemine) - popilatsiooni moodustavad ühes paigas elavad ühe liigi isendid (nt: võrtsjärve latikad) -saame uurida sugulist paljunemist 5. Liigiline tase -liigi moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega isendid, kes võivad omavahel vabalt ristuda st toovad järglasi - - hobune+eesel=muul 6. Ökosüsteemiline tase ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millese kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena -elukooslus + eluta loodus -peip...
putukate vastsed, teod, söödavad juured ning mugulad, linnumunad ja muud. Mõnikord sattusid osavinimesed kiskjaist maha jäetud, vanadusse või haigustesse surnud loomade korjustele, mis andsid teretulnud toidulisa. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi, nagu närilisi, kilpkonni, linde. Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. Toore liha söömine oli inimese arengus tähtsal kohal, sest lihast saadavad toitained mõjutavad soodsalt aju talitlust. On küsitav, kas Homo habilis kasutas tuld, mattis surnuid, tegi küttimise ajal koostööd ja kasutas keelt (kui mitte arvestada žeste). EVOLUTSIOONI TÕENDID PALEONTOLOOGIA Teadus, mis tegeleb möödunud geoloogilistel aegadel elanud organismide jäänuste uurimisega. Paleontoloogid uurivad erinevates kivimikihtides säilunud taime- ja looma jäänuseid - kivistisi ehk fossiile.
UV-kiirgus solaariumites võib sellele kaasa aidata. Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Patoloogia Epidermis e. marrasnahk Melanotsüüdid Patoloogia Dermis e. koorium e. pärisnahk Epidermise all asetseb pärisnahk e. dermis, see on 0,5 – 1,5 mm paksune. Dermis on põhiliselt sidekude. Kollageen on pärisnaha põhiline komponent (70% kuivainest). Elastiini on alla 1%, sellest sõltub naha elastsus. Selles on palju kiude ja veresooni. Veresoontest difundeeruvad toitained epidermisesse. Nahas ringleb 5 – 10 x rohkem verd, kui selle toitmiseks tegelikult vaja on. Dermis e. koorium e. pärisnahk Pärisnahk moodustab papille, väikesi epidermisesse tungivaid näsasid. Subpapillaarsete veresoonte põimikute suur mahtuvus võimaldab nahaveresoontest suuri verekoguseid ära võtta ja sinna anda. Naha veresooned osalevad organismi soojusregulatsioonis – läbi naha veresoonte antakse organismist soojust ära. Soojakoormusega tõuseb 0,2 -0,3 l/min pealt
nt maks, kõhunääre, suuava, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool, pärak Hingamiselundkond varustab organismi hapnikuga; tagab gaasivahetuse (kudede pideva varustamise hapnikuga ja oksüdeerumisel tekkiva süsihappegaasi kehast eemaldamise). nt ninaava, kurk, kõri, kopsutorud, kopsud, hingetoru Ringeelundkond transpordib kehas aineid; veri, veresooned, süda. · hingamisgaasid teised elundkonnad · toitained seedeelundkonnas teised organid · ainevahetuse jääkproduktid erituselunditesse · hormoonid endrokiinsüsteemist teised kehaosad · organismi soojusregulatsioon · jõu edasikandmine mõne organi liikumisel Erituselundkond eemaldab kehast mittevajalikke aineid; ainevahetuse jääkproduktid, soolade ja vee liig, kehavõõrad ained eemaldatakse kehast. nt neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti (ka nahk-higistamine ja kopsud-süsihappegaasi eritamine)
Õhemate seintega, kui arterid. Seintes klapid, takistamaks vere tagasivoolu. · Arterid veri liigub südame kokkutõmmete survel südamest eemale. Paksuseinalised, jämedad ja elastsed veresooned, mis hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks (mööda kõiki arterid ei voola hapnikurikas veri). · Kapillaarid Peenikesed ja õhukesed veresooned, mis ühendavad arterid veenidega. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas jääb rakkudest verre. 3. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, sellele järgnevast vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Südamelihaste kokkutõmme on südamelöök. 4. 1.Kodade kokkutõmbumisel surutakse veri vatsakestesse. 2.Vatsakeste kokkutõmbel surutakse veri artersse. 3.Rahulikus olekus on nii kodade kui ka
1) Lamellid - moodustavad lamellide kogumikke, kotjad moodustised, sisemuses on klorofülli molekulid, DNA, RNA ja valgu molekulid 2) Ribosoomid – sünteesivad eluks vajalikke valke 3) Väline membraan, sisemine membraan 4) Strooma ja graanid (klorofüll) Vakuoolid Ehitus – membraaniga ümbritsetud põiekesed, sisaldavad rakumahla, muutuvad elu jooksul (väikesed vakuoolid ühinevad omavahel suureks tsentraalvakuooliks) Koostis – vesi, toitained, jääkained, suhkrud, happed, mõruained, mürgid, pigmendid Ülesanded: 1) Turgori tekitamine (raku siserõhk), annavad kindla kuju 2) Leviku soodustamine 3) Varuainete kogumine ja säilitamine 4) Kaitse (mõruained) Taime siserõhk on turgor. Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolides oleva vee ja taim vajub longu, sest vakuooli siserõhk langeb. Taime vette pannes läheb vesi uuesti vakuoolidesse ja turgor taastub.
: telgede liikumised+koonusliikumised, näide: pähkeliiges (enarthrosis). 2. Lameliiges (art.plana) – näide: amfiartroos. Liigese kolm osad: 1.Liigesepind (facies articularis) 2. Liigeseõõs (cavitas articularis) 3. Liigesekapsel (capsula articularis) – 2 kihti – fibroos/sünoviaalkiht Sünoovia on kollakas läbipaistev liigesevedelik, mida toodavad sünoviaalrakud vereplasmast. Funktsioonid: 1. vähendab hõõrdumist, 2. kannab toitained kõhre rakkudele, 3. kannab ära kõhrerakkude jääkained, 4. aitab rõhku ühtlaselt jaotada TEST 3 1. NIMETA LÜLISMBA KÕVERUSED. Kaela/nimme LORDOOS (kumerus ette) JA rinna/ristluu KÜFOOS (kumerus taha). SKOLIOOS (kumerus külje poole). 2. LÜLIDEVAHEKETAS. NIMETA OSAD JA FUNKTSIOONID. FIBROOSVÕRU JA SÄSITUUM. FUNKTSIOON: SEOB JA VÕIMALDAB LIIKUMIST. 3. Puusaluu. Osad. Nimeta kaks liigest mille moodustamises puusaluu osa võtab. Pelvis
1. Põhjustada allergiaid; 2. Põhjustada ärritust silmade ja hingamisteede limaskestadel, nahal; 3. Nõrgestada immuunsüsteemi; 4. Põhjustada peavalu, väsimust, mälu halvenemist; 5. Tekitada harvadel juhtudel infektsiooni; 6. Põhjustada sissesöömisel mürgistust. (Hoonete biokahjustused ja sisekliima, 2012) 3. HALLITUSE ENNETAMISE VÕIMALUSED Kõige parem on hallitusseente kolooniate teket ennetada. Selleks tuleb pindu regulaarselt puhastada, et eemaldada toitained (orgaaniline aine). Kolooniate tekkeks piisab reeglina väga vähesest toitainete hulgast ja isegi veepiisast. See tähendab, et toiduvalmistamisel tuleks kasutada tõmbekappi, mille kaudu juhitakse hoonest välja orgaaniliste ainete rohke ja niiske aur, koristada korrapäraselt, kontrollida toiduainete säilivusaegu ja kohe ära visata isegi veidi riknenud toiduained ning tühjendada prügikaste. Pärast vannitoa kasutamist tuleb põhjalikult
Ta on biomembraadise vajalik ehtuskomponent. · tsükliline lipiid kolesteriid. Inikeha kolesteriidid sisaldavad enamasti linoolhappejääki, hsrvemini pikaahelalist küllastatud rasvhapejääki. On vaja rakumembraanide ,sapphappete, suguhormoonide ja vit D süteesiks. Lipiidide ülesanded: Lihtlipiidide ülesanded inimese organismis on järgmised: energiavaru - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained, sest 1 grammi lipiidide täielikul lõhustamisel vabaneb 9,3 kcal energiat, mis on üle kahe korra rohkem kui valkude ja süsivesikute lõhustumisel. kaitsefunktsioon a) termoisolatsioon (nahaalune lipiidide kiht on halb soojusjuht); b) lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi; c) kaitseb märgumise eest (nt villa vahakiht, lindude päranipunäärmeeritis);
kuulus veinivalmistaja. Kõige vähem sajab Lõuna-Prantsusmaal juulis (10mm) ja juunis (25mm); kõige enam oktoobris (85mm) ja septembris (60mm). Keskmine temperatuur juulis on 16-240C, jaanuaris 0-80C. Aastane sademete arv on 500-1000 (umbes 650)mm. Aastas saadakse üks saak ning vegetatsiooniperiood kestab aprillist novembrini. 4) Muldade iseloomustus- peamised mullad, muldade viljakus Metsapruunmullad (küllaltki viljakad) ja leet-pruunmullad. Happelisus leetmuldades on suur ning toitained on sügavale uhutud. 5) Maaparandustööd (niisutus, kuivendus) Rohumaade niisutamist esineb: Prantsusmaal on haritud maad umbes 66 000 000 aakrit. Sellest niisutatakse regulaarselt 6 000 000 aakrit ning seda täiendatakse aeg-ajalt veel 3 000 000 aakri niisutamisega, samuti niisutatakse rohumaid, kuid selleks pole vaja kanaleid ja kalleid struktuure, vett võetakse lähedal asuvatest vooluveekogudest. 6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegeleda põllumajandusega? Kui ei, siis miks?
17.Kuidas muutub veri väikeses vereringe? Kopsude kaudu viib venoosne veri süsihappegaasi kopsudesse. 18.Kujuta skeemina väikest vereringet. Kopsukapillaarides toimub gaasivahetus, Kopsuveenide kaudu saabub arteriaalne veri südamesse, et jätkata oma teed suures vereringes 18. Kujuta skeemina väikest vereringet. 19.Kuidas muutub veri suures vereringes? Arterite kaudu viib arteriaalne veri hapniku ja toitained kõikidesse elunditesse, veenide kaudu kogutakse organismist kokku ainevahetuse jääkproduktid, kapillaarides toimub toitainete ja gaasi ainevahetus vere ja kudede vahel.. 20.Kujuta skeemina suurt vereringet. 21.Millest koosneb veri? koosneb vereplasmast, puna- ja valgelibledest ning vereliistakutest 22.Võrdle vererakke(tabel lk.41) 23.Millal on vere hüübimine organismile vajalik, millal ohtlik? Vajalik, et vältida liigset verejooksu, kaitseb ka haava bakterite eest. 24
omavahelised tõmbejõud on suuremad kui vedeliku molekulide ja tahke aine aineosakeste vahel mõjuvad tõmbejõud. 21. Mis on kapillaar? Mida nimetatakse vedeliku meniskiks? V: peenike toru, vedeliku samba lahtise pinna kõverdunud kuju. Vedeliku meniski on vedeliku pind. 22. . Miks on taimede kasvamise seisukohalt kasulik mullapinnast kobestada/äestada? V: Maapinnas lahustunud toitainete rikas vesi on neid märgav – nii jõuavadki tänu kapillaarsusele toitained taimede juurtest, kus need imenduvad kuni ladvani välja.
Klorosoomis on põhiliseks valguks bakteriklorofüll C. Parasporaalkehad On valgulised kristallid, mis paiknevad spoori kõrval teatud batsillidel Valgulised protoksiinid ehk eeltoksiinid. Kasutatakse biotõrjes. suurimas koguses toodetud biopestitsiidid. Toksiinil on 2 piirkonda: üks määrab ära seostumise sooleepiteelile ja teisel on toksiline toime ta lülitub sooleepiteeli rakkude membraani ja moodustab seal poori, mille kaudu lekivad sealt välja toitained. Magnetosoomid magnetiliste omadustega nanoosakesed. Koosnevad kas magnetiidist või greigiidist ( väävlirikkas keskkonnas) Paiknevad rakus ridade ehk ahelatena. Võimaldavad bakteritel liikuda ainult magnetväljas. ( põhjapoolkeralt isoleeritud bakterid liiguvad põhjasuunas ja lõunapoolkeralt isoleeritud bakterid liiguvad lõunasuunas. Magnetosoome sisaldavad bakterid on hapnikukartlikud. Seega liiguvad nad muda sügavamesse kihtidesse, kus on vähe hapnikku.
Vett tarbida iga päev vastavalt individuaalsele vajadusele ja tervislikule seisundile.Alkoholi tarvitamisel on märksõnaks mõõdukus väikese alkoholikoguse tarbimine ja kangetele alkohoolsetele jookidele madala alkoholisisaldusega õlle või veini eelistamine.8. Imiku tervisliku toitumise põhimõtted.Toitumissoovituste eesmärk on anda juhised toidu koostamiseks, arvestades kaasaegse teaduse seisukohtade ja teadusuuringute tulemustega, mis tagavad toiduenergia ja toitained organismi optimaalseks kasvuks, arenguks, funktsioneerimiseks ja hea tervise kogu eluea jooksul.Laste toiduenergiavajadus on erinev täiskasvanute omast. Esimesed kuus kuud on oluline, et imiku toitainete ja energiavajadused rahuldatakse peamiselt rinnapiimaga. Rinnapiima mittesaavate imikute toitmisel tuleks juhinduda toitainete vajadusest vastavalt tabelis 16 toodule. Laste (eriti imikute) 2
20. Plastiidide tüübid, nende iseloomulikud omadused ja tähtsus. Plastiidid on taimedele omased 4...6 (mjuu)m suurused ovaalsed organellid, mis annavad taimede eri osadele erineva värvuse. Eristatakse kolma rühma plastiide: rohelisi kloroplaste, kollaseid või punaseid kromoplaste ja värvusetuid leukoplaste. 21. Vakuoolide tähtsus. Vee reservuaar, kindlustavad raku siserõhu e turgori,nooremate rakkude vakuoolides on toitained, vananenud rakkudes jääkained, vakuoolides toimuvad lõhustumisprotsessid 22.Kuidas on seotud vakuool ja turgor? Vakuoolidest sõltub raku siserõhk e turgor. 23.Miks taim veepuuduses närbub? Veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides oleva vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. 24. Miks muutuvad rohelised viljad küpsedes punaseks? Kloroplastidest võib areneda kromoplast. Näiteks maasikad lähevad punaseks. 25. Millega seletada lehtede nn.sügisvärvi? Vt 24 26
veresooned. Arterid hargnevad järjest peenemateks arteriteks ja lõpuks kapillaarideks. Mööda kõiki artereid ei voola hapnikurikas veri Vere liikumine arteris ja veenis Arteris liigub veri südame kokkutõmmete survel. Veenides paneb vere liikuma neid ümbritsevate lihaste kokkutõmbumine. http://www.istockphoto.com/file_closeup/?id=372911&refnum=387890 Kapillaarid Ühendavad artereid veenidega. Peenikesed õhukeseseinalised veresooned. Hapnik ja lahustunud toitained pääsevad läbi kapillaaride seinte keharakkudesse ning süsihappegaas ja jääkained rakkudest verre. VEEN ARTER KAPILLAARID Vererõhk Kindlustab vere liikumise soontes. Tekib südame vatsakeste kokku tõmbel, mis vere arterisse suunab. Veri voolab kõrgema rõhu all olevatest soontest sinna, kus vererõhk on madalam. Südame lähedal on rõhk kõige suurem, südamest kaugemal see väheneb. Kõige madalam rõhk veenides. Vererõhu mõõtmine
Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi. Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus. Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett. Üheks probleemiks on kindlasti ka see et suureneb vetikate hulk, need võivad limase vaibana katta suuri alasi madalas rannikuvees. Muudatusi põhjustavad ka maismaalt merre kanduvad toitained, nagu fosfori- ja lämmastikuühendid. Ka kalakasvandustest satub ümbruskonda aineid, mis soodustavad vee rikastumist toitainetega. Viimasel ajal on suurenenud ka avamere toiteline koormus. ''Vee õitsemine'', sinivetikate massiline vohamine, võib anda tunnistust mere ohtlikust saastumisest, kuigi ka looduslikus keskkonnas esineb sinivetikaid aeg-ajalt suurel hulgal. Mõnikord võivad sinivetikad eritada vette koduloomadele ja inimestele mürgiseid aineid.
Taimed võivad isegi ühel ajal Loomad on seal lärmakad. pole. Keskmine temp. palju raua- ja vilju kanda ja õitseda. Veekogude on +25 C. Ja aastas alumiiniumoksiide. Sademed kallastel võib märgata mangroovitaimi. Näide: gorilla, tõmmukaiman, sajab 2000 mm. vihmad viivad toitained kapibaara, anakonda, jaaguar, taapir, sügavale. Näide: mangroov, viigipuu, amasoonase aara. viktooria, kakaopuu, kautsukipuu, hiidbambus.
Tänapäeva elustiil ja toitumine aga soodustab ülekaalu teket. Tervislik toitumine pole mitte ainult kaalikad ja porgandid vaid võtmesõna on tasakaalustatud toitumine. Mis ikkagi on tervslik toit? Kuidas tervislikult toituda? Järgnevas essees räägin ma tervislikust toidust ja tervislikust toitumisest. Tean, et sööma peab vastavalt vajadusele. Organism peab toidust saama nii elutegevuseks vajaliku energia kui kõik vajalikud toitained. Energiat kasutame eelkõige põhiainevahetuse käigushoidmiseks ja füüsiliseks tegevuseks, kuid energiavajadus sõltub paljuski vanusest, soost, organismi ainevahetuse iseärasusest ja seisukorrast, füüsilisest aktiivsusest ja paljudest teistest väiksematest teguritest. Laps vajab vähem toitu kui täiskasvanu, kuid teismeealine poiss võib emast oluliselt rohkem energiat vajada. Kui organism saab energiat rohkem, kui vajab, võib üleliigne hakata põhjustama rasvumist
hormoon), 3) kõhunääre- vähendab glükoosi sisaldust veres ( insuliin) , 4)sugunäärmed- mõjutavad sugutunnuste välja kujunemist (N östrogeen ; M- testosteroon) 17. Protsesse, millele kulun energia puhkaval inimesel- ainevahetus,kasv, metaboolne energiakadu,väljaheited,uriin 18. Protsesse, mis kindlustavad organismis füüsilise pidevuse- ATP, mis lihaskoes; ATP, mis tekib glükoosi käigus; Aeroobsel hingamisel sünteesitav ATP 19. Toitained, millest saab organism energiat füüsilise pingutuse korral: glükoos, rasvad, valgud 20. Inimese vananemisega kaasnevaid muutusi: juuste hõrenemine, kuulmise nõrgenemine, luude hõrenemine, naha elastsuse vähenemine 21. Keskkonnategurid, mis kiirendavad vananemist: tubakasuits, liigne füüsiline koormus, ravimid, rasvane praetud toit III Selgita 1. Mil viisil talitleb nahk meeleelundina? Inimese kompimiselundiks on nahk.
võimendamiseks, nt vere hüübimine, oksendamine, sünnitus. Kuidas toimub negatiivne tagasiside? Mõiste ja näited selle kohta. NEGATIIVNE TAGASISIDE homoöstaasi tagav protsess, mis käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks, nt temperatuur, soolsus, vedeliku regulatsioon, pH. Energiabilansi valem. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? VALEM E=A+K+M+V+U+T. Kui me sööme liiga palju, siis liigsed toitained säilitatakse rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. Nimeta hingamise 5 etappi. I Gaasivahetus kopsudes kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi. II Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. III Hapniku ja süsihappegaasi transport verega. IV Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. V Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes, toodetakse elutegevuseks vajalik energia.
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut VALGUD Referaat Tallinn 2011 Valkude üldiseloomustus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida har...
· Lipiidide jagunemine Lihtlipiidid naturaalrasvad(rasvadloomsed tahked; õlidtaimsed vedelad) vahad(taimsedlehtedel kaitsevaha; loomsedmesilastel kärgede ehitamisel) Liitlipiidid glüko ja fosfo(rakumembraani koostises) Steroidid kolesterool(rasvasisaldus veres), hormoonid, vitamiin D(annab energiat) Lipiidide funktsioonid: aitavad loomadel sooja hoida, kaitsefunktsioon, ehituslik, ainevahetuslik funkt, toitained Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappedest. VALKUDE ÜLESANDED: ehituslik funktsioon, Kaitse, Liikumis, Transpordi, Regulatoorne ülesanne: insuliin reguleerib veresuhkru sisaldust; Kasvuhormo Energeetiline ülesanne Millise kujuga on valgu sekundaar ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarne struktuur tekitab polüpeptiidi keerdumisel kruvikujulise heeliksi Liitvalgud koosnevad valgulistest ja mittevalgulisest osast(kromosoomid, hemoglobiin)
ümbersõnastamine, sõnad ja sümbolid). püsimälu sekundaarne (primaarsest mälust harjutamise ja kordamise teel), tertsiaalne (info, mis üldjuhul ei unune nt nimi). 2. Energiabilansi valem. Mis juhtub kui energiabilanss on tasakaalust väljas? E = A + K + M + V + U + T, E toidu ja joogiga saadav energia, A ainevahetus, K kasv, M soojuskiirgusena eralduv energia, V väljaheide, U uriin, T töö, mida tehakse. Kui sööme liiga palju, siis toitained säilitatakse rasvana. Kui sööme liiga vähe, siis keha varub varuaineid. 3. Nimeta hingamise 5 etappi ning mille alusel reguleeritakse hingamissagedust? 1. Gaasivahetus kopsudes ehk välimine hingamine kopsukapillaarides olev veri rikastub hapnikuga ja annab ära süsihappegaasi. 2. Gaaside difusioon alveoolide õhu ja vere vahel. 3. Hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega. 4. Gaaside difusioon kudede ja vere vahel. 5. Sisemine ehk kudede hingamine toimub rakkudes.
Bakterite elutegevust mõjutavad temperatuur, soolsus, pH, kiirgus jt. Enamik baktereid eelistab mõõdukat temperatuuri ja soolasust ning neutraalset pH-d. Kiirgus mõjub paljunemisele negatiivselt. Ekstremofiilid on bakterid, kes taluvad hästi äärmuslikke keskkonnatingimusi, nad kuuluvad enamasti arhede hulka. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilisepakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib
Sellepärast on oluline teada, et mida tervislikumad on toitumisharjumused lapsena, seda tervem on organism ka hilisemas elus. Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimalik ennetada ülekaalu ja rasvumist, seedehäireid, südame-veresoonkonna ja liigeste haigusi ning mitmeid vähivorme. Vanematel on tihti mure oma järelkasvu toitumisharjumuste pärast. Kas laps sööb ikka piisavalt? Kas toidus on olemas kõik vajalikud toitained? Mida teha, kui lapse lemmiksöök on ainult spagetid ja ketsup? 1.Laps vajab kindlaid söögiaegu Korrapärased söögikorrad ja vahepalad on lapse jaoks olulisemad kui täiskasvanule. Nii on lapse päev turvaline. Ei maksaks unustada, et laps jaksab korraga süüa vaid väikseid koguseid ning on täiskasvanust tundlikum pikkade söögivahede ja näljast tuleneva väsimuse suhtes. Vahepalade kvaliteet on sama oluline kui põhitoidukordade
Globaalprobleem - Happevihmad Happesademed ehk happevihmad on mistahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. See on vihm, mille piiskades on lahustunud ained, mis muudavad vee hapumaks. Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happevihmad tekivad inimtegevusest ja ka loodusest. Inimtegevusest on Kütuste põletamine. Looduses on põlengud, äike ja vulkaanid. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmasti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
