Mao proksimaalses osas pole näärmeid – pH on sobiv amülaasi jaoks ja see ei inaktiveerita. Mao distaalses osas on pH üsna madal ja süljeensüümid inaktiveeritakse. Ehk kohe kui toit makku jõuab, ei segata maonäärmetega. Liigilised erinevused Mäletsejalistel tugevalt aluseline - bikarbonaat (HCO3 - ) neutraliseerib suuõõnes ja vatsas bakterite toodetud happeid (kaitseb hambaemaili). Mäletsejalistel lisaks bikarbonaadile ka palju fosfaatioone – vatsakeskkonna puhverdamine ja toitaine mikroobide. Mäletsejaliste sülg sisaldab ka uureat – proteiini sünteesivate vatsabakterite toitaine. Ruminantide sülg on isotooniline, kõrge bikarbonaatide ja fosfaatide konts, kõrge pH. Vaja, et neutraliseerida fermeteerimisel tekkinud happeid vatsas. 100-200 l sülge eritavad lehmad päevas. Sülg ja elektrolüüdid tuleb taasimendada kiiresti, muidu tekib dehüdratatsioon. Koeral nõrgalt aluseline, hüpotooniline, väike elektrolüütide sisaldus. Salivatsiooni regulatsioon
Leeliselisus näitab: · Puhverdusvõimet · Bioproduktsioonivõimet *Floor- liiga vähe ja liiga palju pole hea *S divesiniksulfiid H2S mürgine elusorganismidele *Asbest- kujutab endast silikaatmaterjali, asbesti tolm sisaldab silikaat osakesi. Sissehingamisel võib põhjustada kopsuvähki ja mitmeid haigusi. Toitained ja eutrofikatioon Eutrofeerumine- vetikate ja taimede ülikiire kasv liigse toitaine sisalduse tõttu C (CO2) HCO3- CO32- H H2O O H2O,atm. N P N kuni mikroelemendid on mineraalid,org. lagunemine K Mg on klorofülli kompleksis S Mg, Ca +mikroelemendid Fosfori sisaldus veekoguseutrofeerumine Paljude tetergentide (pesuvahendite) kasutamine. (sünteetilised pesuained) Pestitsiidid: · herbitsiidid · insektitsiidid · femgutsiidid- seene vastased mürgid Diooksiidid pestitsiitide tootnmise kõrvalproduktid.
mineraalained). TOIDU TOITEVÄÄRTUS EHK KALORSUS Toiteväärtus ehk kalorsus on soojushulk, mille toit annab täielikul oksüdatsioonil. Tähtis on ka see, et toit oleks tasakaalus. Näited: süsivesikud ja valgud ~17 MJ/kg, rasvad ~39 MJ/kg Vajadused: vaimse töö korral 12 MJ(2900 kcal) päevas, füüsilise töö korral 19 MJ(4550 kcal) päevas. INIMESE TOIDUKAART Inimene on omnivoor kõigesööja. Üks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompenseerida. Valgud akumuleeruvad kas rasvkoena või glükgeenina. Üleliigsed toitained väljastatakse organismist. RASVAD Taimsed (õlid) ja loomsed rasvad. Küllastunud ja küllastumata rasvad. Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster. Küllastumata rasvad on olulised närvitalituse seisukohalt. SÜSIVESIKUD EHK SAHHARIIDID Põhiline organismi energiaallikas. Vaimse töö puhul on nende vajadus suurem.
Kalandus ehk kalamajandus on majandusharu, mis on seotud kalade ja teiste veeorganismide (krabide, veetaimede jpt) püügiga, töötlemisega ja valmistoodangu turustamisega. Samuti arvatakse kalanduse alla kalakasvatus ja kalakaitse, viimane hõlmab ka kalavarude ratsionaalse ja jätkusuutliku kasutamise ning liigilise mitmekesisuse säilimise. Peamiseks kala tähtsuseks on toitaineks olemine ja see on väga kasulik ja väärtuslik toitaine. Seda tarbitakse toiduks värskelt, soolatult, suitsetatult, konserveeritult ja paljudel teistel viisidel. Veeimetajate rasva kasutatakse keemia- ja farmaatisatööstuses. Kalajahu ja õli kasutatakse loomasöödaks. Vetikaid kasutatakse toiduainetööstuses ja väetiste valmistamisel. Kalapüügi piirkonnad • TERRITORIAALVEED 3-12 meremiili, igasugune tegevus on lubatud ainult rannikuriigi loal.
jälgi. Biosfääris on lämmastik amino-vormis (NH2) proteiinidena. Hüdro- ja geosfääris on lahustunud lämmastik ioonsel kujul NO3- ja NH4+-na. Seotud orgaaniline lämmastik on surnud biomassis ja fossiilkütuste koostises. Antroposfäär toodab anorgaanilisi ja orgaanilisi N-ühendeid: NH3, HNO3, NO, NO2, CO(NH2)2 (karbamiid) jt. N2 tagastub atmosfääri mikrobiaalse denitrifikatsiooni käigus. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad vees lahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks. Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad. Analoogselt
seal ei oleks muid lisaaineid (maitse tugevdajaid), shokolaad sisaldab ka rauda ja magneesiumi. Tuleb hoolitseda selle eest, et neid aineid saaks piisavalt toiduga. Suurenenud magusavajaduse põhjuseks võib ka olla liiga pikad söögikordade vahed kui ka liiga madal või liiga kõrge süsivesikutesisaldusega toit. Kui menüü koosneb mitmekülgsest toiduvalikust, siis on väga väike võimalus, et see põhjustab toitainete puudust. Kui ühe toitaine vastu tekib vastumeelsus, siis tuleb vaadata, et teisi toitaineid süües saaks puudujääk korvatud. Näiteks, kui ei talu enam punast liha, siis tuleb süüa Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener piisavalt palju teisi valgulisi toite (kala, juust, pähklid, tofu) ja rohelisi lehtvilju, et saada kätte vajatav raud ja valk.
Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis Mulla õhu tähtsus: Mulla soojusreziim on soojuse Mullavesi on seotud vee mulda tungimise seal liikumise 1. Avaldab mõju mullas mulda tungimise, seal leviku ja Tähtsus: ja kaoga mullast. toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on soojuse äraandmisega seotud · vajalik kivimite murenemisel Reziimi mõjutavad tegurid: õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni nähtuste tervikut. Päikeseenergia · mõjutab orgaaniliste ühendite · reljeef e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 maale tulek on tsükliline: päevane sü...
A. Kitzbergi nim Gümnaasiumi 10. klassi geograafia eksami piletite küsimused 2014-15 õ.-a. 1. a. Rahvastiku paiknemine ja tihedus, seda mõjutavad tegurid Aastatuhandete jooksul on rahvastiku paiknemist ja asustuse arengut mõjutanud nii looduslikud kui ka ühiskondlikud tegurid. Asustuse kujunemist etendas tähtsat osa ka kaubandus ja trantspordivõimalused. Nii tekkisid paljud asulad kaubanduse ristumis- kohtatesse ja soodsa sadamakohaga suurte jõgede suudmealale. Kui hakati 19 sajandi lõpul raudteeid ehitama tekkisid asulad raudteede sõlmpunktidesse. Suurde transporditeede lähedus ja seega paremad liikumisvõimalused mõjuvad inimeste elukohavalikut ka nüüdisajal. Tööstusajastul tekkisd paljud asulad maavarade kaevandamis piirkondadesse ja mõned neist asulatest kujunesid kiiresti kasvavateks tööstuslinnadeks. LOODUSLIKUD ...
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
mikroorganismid. Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure hulga korral nitraadid kuhjuvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele. NB: joonis!! · Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. · Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad fosforühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks.
Mäng: Mängijad jaotuvad 3 4-liikmelisteks võistkondadeks. Igale võistkonnale antakse raamat ja komplekt erinevate toitainemehikestega. Igale võistkonnale antakse ka kolm roaga/toiduainega pilti erinevatest toitainete gruppidest. Võistkonna liikmed arutavad koos läbi, milline vajalik sõber elab igas sõnakaardil nimetatud roas/toiduaines. Vajadusel saavad võistkonnad kasutada raamatu abi. Iga toidukaardi juurde asetatakse selles toidus oleva põhilise toitaine mehike (nt leib süsivesikud). Grupitöö lõppedes tehakse tutvustus. Iga õige vastuse eest saab võistkond ühe tähekese. Vastatakse võistkondadekaupa. 3.Puu- ja köögiviljapood. Mängu eesmärk: kinnistada teadmisi puu- ja köögiviljadest, ka nende värvusest, arendada suhtlemisoskust. Mäng: Mängujuht ehk "müüja" viskab lastele palli, paludes öelda mõni värv.Kui laps ütleb näiteks ROHELINE, siis "müüja" ulatab talle õunakujutisegapildikaardi (või
s¿ ^y |x =t 1- /2 ( w-1 )s ¿ 20 Statistilised meetodid ja mudelid ning nende rakendamine toidutehnika valdkonnas Statistilisi meetodeid rakendatakse enamikes valdkondades. Toidutehnika valdkonnas kasutatakse neid näiteks analüüside teostamisel ja tootmisprotsesside juures. Analüüside teostamise põhjuseks võib olla mõne toitaine leidumise kindlakstegemine. Selleks tuleb võtta homogeniseeritud tootest juhuslikud proovid, teostada neil analüüsid, leida otsitava komponendi sisalduse keskväärtus ning ühtlasi ka mõõtemääramatus. Neid toitainete keskväärtusi kajastavad toodete etiketid ning kui tootjatel on soov reklaamida mõnd toote toitainet eriti, võib määramatuse raames seda tulemust ka ülespoole ümardada, või vastupidi. Määramatus omakorda on enamasti standardhälve. Kusjuures, kui hälbe põhjustab
Veevahetus Loomseid kudesid iseloomustab suur veesisaldus. Täiskasvanud looma kehamassist moodustab vesi 55-65%, vastsündinuil isegi 70-80%. Vee hulga vähenemine organismis 15-20% võrra põhjustab looma surma. Vee ja otus kudede ja organite vahel ei ole ühtlane. Suurem veesisaldus iseloomustab ainevahetuse seisukohast aktiivsemaid kudesid ja organeid nt: hambad sisaldavad 10% vett, skelett 22%, aju 74-75%, lümf 89-90%. Veel on organismis palju ülesandeid: vesi on biokeemiline toitaine, universaalne biolahusti, dissotsieerumise tõttu seotud organismi happe-alustasakaaluga, paljudes reaktsioonides on üheks lähteaineks, on reagent, tagab rakkudes stabiilse sisekeskkonna, on termoregulaator, moodustab organismide hüdrostaatilise skeleti (vajalik organismide kindlapiirilise kuju tekkeks), omab kaitsefunktsiooni (pisarad). Vesi on toitaine. Toidu seedimine, kehaomaste ainete süntees, biomolekulide
Põhirajad: Erinevates organismides ja kudedes praktiliselt Ühesugused, Spetsiifilisemad rajad: Täidavad organismides, elundites, kudedes spetsiifilise funktsioone. Metaboolne võrgustik: Metabolism käib läbi metaboolsete radade. Selles osalevad tavaliselt mitmed ensüümid, igaüks katalüüsib kindlat reaktsiooni, mille produkt on järgmisele substraadiks. Selle käigus konverteeritakse järkjärguliselt energiaks toitaine (maksimaalne kasutegur, pikema aja jooksul, mitte korraga ning reguleeritav igakülgselt). Ühelt rajal on võimalik üle minna teisele (efektiivne) ning on kordineeritud (katabolismi (vahe-)produktid on vajalikud sünteesis, mida vaja, et oleks nt. katabolismi ensüüme). Nad ei ole pöördprotsessid, mis tähendab, et on võimalik samaaegselt teha. Anabolism ja katabolism. Anabolism: Anabolism ehk assimilatsioon on organismis asetleidvate
mullastik: Mullaviljakuselt varieeruvad mullad Euroopa Liidus samuti väga suurtes piirides. Kapitaliga varustatus: Maaga kindlustatus,Maaomandi suhted,tehnika arengutase. Tööjõu ress põllumaj-s:sektoris 5% koguhõivest. 27) Põllumaj tootmisega seotud probleemid:35% ülekarjatamine, 30% liigne metsaraie, 28% ebaõigete põllumaj võtete kasutamine. Veega varustamine on muutunud ülemaailmseks probleemiks. Niisutamise prob: sooldumine,kasvuhoone gaasid,joogivesi väheneb, toitaine väljauhtumine mullast. Liigne väetamine:põhjavee reostumine.Arengumaades alatoitlus, arenenud ületoodang. 28) Ettevõtete maj suurus. ESU- Eur suurusühik. Standardkogutulu= rahaline väärtus- selle toote tootmiseks muutuvkulud. ESU= st andardkogutulu/ 1200 EUR. 29) Põllumaj toetamise põhjendatus Els ja arenenud riikides. Sõltuvus looduslikest tingimustest. Tähtsaim tootmistegur maa on asukohalt liikumatu, turumuutustele reageerimine aeglane.,ebapiisav sisemine
Toitumisalane teave esitatakse 100 g mee kohta kasutades pealdist ,,100 g mett sisaldab" või ,,Toitumisalane teave 100 g mee kohta" või muud samaväärset. Teabes esitatakse keskmised väärtused, mis on saadud toidu keemilisel analüüsimisel või pärinevad üldtunnustatud andmetest, näiteks teatmeteostest. Energiasisaldus väljendatakse nii kilokalorites (kcal) kui ka kilodzaulides (kJ), valgud, süsivesikud ja rasvad esitatakse grammides (g). Kui mingi toitaine sisalduse arvväärtus on 0 tuleb see ikkagi märgistusel esitada. Lisaks võib anda teavet ka toidukorra, näiteks supilusikatäie mee kohta, kui toidukorra suurus on märgistusel esitatud. Näide 5 Aegna saare lehemesi Netokogus: 300 g Toitumisalane teave: 100 g mett sisaldab 1 sl (20 g) mett sisaldab Energiat 334 kcal/ 1399 kJ 67 kcal/ 279 kJ Valke 0,3 g 0g Süsivesikuid 82,0 g 16 g Rasvu 0 g 0 g 9
süsihappegaasi ja vesiniku eraldumisega. Loetletud käärimistest on juustutootmise seisukohast kahjulikud koli- ja võihappeline käärimine. Mõlemad põhjustavad rohke gaasieritamise tõttu juustude paisumist. [8] 14 Piimhappebakterid Piimhape Laktoos Pärmseened Etanool jt toitaine d Heterofermidentat Äädikhap iivsed mikroobid e, (kolibakterid jt) piimahap Piimhape, e laktoos jt Propioonhappebak Propioon-
Epidemioloogia mõiste ja peamised uurimisteemad. Epidemioloogia on teadusharu, mis uurib mingil piiritletud rühmal esinevate haiguste (ja teiste tervisega seotud nähtuste) esinemist ning neid nähtusi esilekutsunud mõjureid. Epidemioloogid hindavad näiteks haiguste esinemise sagedust ja levikut ning riskitegureid. Nakkushaigused, väärtoitumishaigused, pahaloomulised kasvajad, vereringe elundite haigused, minevikus lühikese kuluga haigused, nüüd kroonilised haigused, kutseoht, ravimite kõrvaltoimed, haiguse esinemise seos tervishoiuteenuste vajaduse, nõudluse ja pakkumisega Haiguste esinemisnäitajad ja nende tõlgendamine (absoluutarvud ja rahvastiku suurusega seotud suhtarvud; haigestumus ja levimus; elulemisaeg; levimusmäär; kumulatiivhaigestumusmäär; haigestumuskordaja). Alguses peab haiguse esinemisnäitajaid käsitlema lahus andmetest rahvastiku suuruse kohta, ent hiljem tuleb haigusjuhtude arv seostada inimeste arvug...
Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse 9. Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba 10. Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse. 1. marmor lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad kvartsiit Savimineraalid mullas Savimineraalid on kõrge peensus astmega vett sisaldavad silikaadid
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaarne viljakus on primaarsest viljakusest madalam, s...
Tulekahjude kustutamine kooslustes kus regulaarsed tulekahjud loomulikud 13% Metsaraied 12% (Stein jt 2000) Millised on enimohustatud elupaigad maailmas? Miks on vihmametsad olulised? Kirjelda nendega seotud probleeme. Kirjelda rohumaade seisundit ja kadumise põhjuseid. Troopilised vihmametsad. 7% maakera pinnast 50% liikidest seal Vihma ja udumetsad: valgalade kaitsepuhvrid ja kliima reguleerijad CO2 hoiustajad ,,planeedi kopsud" Kerge hävitada väga õhukesed ja toitaine vaesed mullad. Oletatakse et varasem pindala oli 16 mln km2 1982 järgi vaid 9 mln km2Aastas kaob ~ 150 000 210 000 km2 ~ 1 % aastas Kadumise põhjused: 60% ebamajandusliku väikepõllunduse tõttu Rändpõllundus Shifting cultivation 20% Lage ja valikraie 10% karjamaade loomine 5 10% infrastruktuur ja teed Tööstusmaade nõudlus odava toorme järgi Rohumaad- preeriad ja stepid Suurepärased alad põllumajanduse arendamiseks. Enamik neist tänapäeval muudetud põllumajandusmaaks
Lisaks kulutatakse energiat kehaliseks tööks. Kui toiduga saadakse rohkem energiat kui kulutatakse, on tulemuseks kehakaalu tõus. Mehed kulutavad rohkem energiat kui naised, kuna meeste lihasmass on suurem. Vananedes väheneb põhiainevahetuse kiirus. Lisaks alaneb vananedes kehaline koormus. Seepärast tuleks vähendada ka toiduga saadava energia hulka. Tervise seisukohast lähtudes on ohtlik olla nii ala- kui ka ülekaaluline. Alakaalulistel, kes söövad liiga vähe, võib tekkida mõne toitaine puudujääk. Tegelikkuses kohtame siiski sagedamini ülekaalulisi. Ülekaalulistel on palju suurem risk haigestuda paljudesse tsivilisatsioonihaigustesse. Oletame, et teie kaal ületab optimaalset 10 kg võrra. Kas kujutate ette, et peate päev otsa tassima 10 kg suhkrut. Tundub peaaegu võimatu!. Ometi peab organism sellega hakkama saama. Nii ei olegi midagi imestada, kui ülekaalulistel esineb liigeste, eeskätt puusa- ja põlveliigese haigusi. Sageli kaasneb ülekaaluga kõrge vererõhk
koosluste arengurea enam-vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Nt raba 4. Kas genofond/liigirikkus on väiksem looduslikus või põllumajanduslikus ökosüsteemis.? Põhjenda, miks nii arvad. Põllumajanduslikus, sest kasvatatakse vaid mingit kindlat sorti Kultuuride erinevus väike... 5. Millised parameetrid suurenevad põllumajandustootmise intensiivistudes? • Lisaenergia vajadus • Toitaine vajadus • Vahemaa lisasisendite ja süsteemi vahel 6. Milleks on vaja põllumajanduslikus ökosüsteemis lisaenergiat. Kust seda saadakse? – konkurentsi vähendamiseks – kaitsevahendite tootmiseks – lisatoidu tootmiseks – saagi koristuseks – transpordiks Saadakse – Inimtööjõud (toit ja inimväärne elu) – fossiilkütused – taastuvkütused 7
Biomakromolekulid (valgud, polüoosid, nukleiinhapped) 16 19 14 Allikas: M. Zilmer, E. Karelson, T. Vihalemm, A. Rehema, K. Zilmer. Inimorganismi biomolekulid ja metabolism. Tartu 2006 V e s i H2 O Kõikide biosüsteemide eksisteerimine vajab vett. Vesi on sobivam lahusti elussüsteemides (on eluks sobivatel temperatuuridel vedelas olekus). Vesi on biokeemiliselt võttes toitaine, mis on vajalik paljudeks ensüümreaktsioonides kas osalejana või siis keskkonnana Teisalt on kõikide biosüsteemide eksisteerimine lahutamatult seotud veega. Toidu seedimine, kehaomaste ainete sünteesid, biomolekulide katabolism, metabolismilõpp- produktide väljutamine, kehatemperatuuri regulatsioon ja ainete transport organismis on võimalikud veemolekulide osalusel. Elusrakkude ja organismi elutalitlus on veeta mõeldamatu. Organismi hingamine, toidu
Toit sisaldab rohkesti kiudaineid - tselluloosi, pektiine - mis mehhaaniliselt ärritavad mao- ja soolelimaskesta, võttes seega osa peristaltikast; kuuluvad mõningate hormoonide ja koensüümide koostiskomponentideks. 6. Spetsiifiline funktsioon Erinevad süsivesikuid osalevad organismi erinevates funktsioonides nagu antikehade moodustamine, veregruppide spetsiifilsuse tagamine. 7. Toitefunktsioon Rinnapiimas leiduv laktoos on vastsündinule ülioluline toitaine. Laktoos (sisaldub piimas) on vajalik täiskasvanu normaalses toitumises. Klassifikatsioon Meie toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad kolme põhirühma : 1. monoosid, 2. oligosahhariidid (tuntumad esindajad disahhariidid) ja 3. polüoosid. 1. M o n o s a h h a r i i d i d ehk monoosid (lihtsüsivesikud) Looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid. Üldvalem on (CH2O)n, kus n = 3-7.
4.2. Mittekorras elektriseade lülita vooluvõrgust välja ja pane silt "Mitte kasutada" ja teata kohe töö juhile, tema äraolekul tööandjale või tema esindajale. 4.3. Raskuste tõstmisel jälgida, et see ei oleks füüsiliselt liialt koormav. Võimaluse korral tõsta raskusi kahekesi. 4.4. ogu tööaja vältel pead hoidma oma töökoha korras, puhtana, põrand peab olema pidevalt kuiv. 4.5. Võttes välja kuumast ahjust toitu ei tohi pead ahju kallutada. Kui mõni toitaine jms. on kukkunud ahju tagumisse äärde, siis selle välja võtmiseks kasuta mingit pika varrega tõmmitsat. 4.6. Keedunõult, kus toit või vesi keeb, ning nõus on kuum aur, kaane maha võtmisel alusta tagant serva kergitamisega. Tõstnud tagumise kaane serva 10-15 cm kõrgusele, oota kuni aur väljub ja alles siis eemalda kaan nõult. 4.7. Klaasnõude ja -esemete pesemisel, tõstmisel või paigaldamisel tuleb jälgida, et need
puudus. Loomad omastavad lämmastikku orgaanilistest ühenditest. Lämmastikuringe on lämmastiku tsükliline liikumine atmosfääri gaasilisest vormist anorgaaniliste ja orgaaniliste ühendite seotud lämmastikuks ning tagasi atmosfääri gaasiliseks vormiks. Lämmastikuringe on üks peamisi looduse aineringeid, mida inimene oma huvides mõjutab. Lämmastik on tähtis taimede toitaine. Looduslikes oludes on tavaline taimedele kättesaadava lämmastiku defitsiit. Põllumajanduses kasutatakse taimede kasvatamiseks lämmastiku peamise allikana mineraalväetisi ja sõnnikut. Mineraalväetistes sisalduvad nitraadid on taimedele ja paljudele mikroobidele lämmastiku allikaks, nende elutegevuses redutseeritakse nitraatlämmastik taas ammooniumlämmastiku tasemele. Lämmastikuringe tasakaalu rikub lämmastikväetiste järjest suurenev tootmine ja kasutamine, selle
Erosiooniga settekivimeist vabanedes võivad lahustuda mullavees ja Läänemere staadiumid seejärel saavad taimed neid absorbeerida. 11500 14C a.t. Eesti ala vabanes jääst. Fosforit mullas tavaliselt vähe - limiteeriv toitaine taimedele. Lääne- ja põhjapoolne osa jäid vee alla, sest see oli rohkem vajunud Eesti mineraalmuldade künnikihis 0,04...0,1% ja veel polnud väljapääsu ookeani. 900...3000 kg/ha. Balti jääpaisjärv
vabanevaid ammoniaaki ja ammooniumiühendeid kasutavad taimed ja mikroorganismid. Seda orgaanilise aine lagundamise protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Suur osa orgaanilisi lämmastikuühendeid allub nitrifikatsioonile, oksüdeerudes nitraatideni, mis on kergesti taimede poolt omastatavad. Suure hulga korral nitraadid kuhjuvad ja võivad saada ohtlikuks loomorganismidele. 18. Kirjeldage ja joonistage fosfori ringet. Fosfori ringe: Fosfori ringe Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad veeslahustuvad fosforühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks. Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad. Analoogselt väävliuhenditega on fosforühendid -
2.) viburid- vajalikud liikumiseks, veekeskkonnas. Tsütoplasma- täidab rakku ja koosneb erinevatest ainetest (nagu loomses rakud). Ribosoomid- ümmargused membraanita organellid, kus toimub valgu süntees. Tuumapiirkond- mille moodustab rõngas kromosoom (nukleoid) ja aineliselt DNA molekul koos valkudega. Sinna on talletatud bakteriraku pärilik info. Plasmiidid- neid on mitu. Lühikesed DNA lõigud, kuhu on talletatud pärilik info, bakteri elutegevuse eriolukordade tarbeks. Sisaldised- toitaine kogumikud tsütoplasmas, tärklis, glükogeen. Gaasi vakuoolid- vees elavatel bakteritel. vees vertikaalseks liikumiseks. BAKTERITE PALJUNEMINE LK 74 Paljunevad mittesuguliselt pooldudes. Pooldumise aktiivsus on suurem, kui keskkonnas on optimaalsed tingimused. soodsatel tingimustel pooldub bakteri rakk 30 minutiga- generatsiooni aeg. Pooldumine toimub kolmes etapis: 1.) Pärilik info st. rõngas kromosoom kahekordistub. Toimub DNA replikatsioon. 2
5. Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25- 50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba 10. Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid - sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis-keemilistesse tingimustesse. 1. marmor - lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad - kvartsiit Savimineraalid mullas
K välja nõrgema. Seotuid Al, H. Selle meetodiga on võimalik eraldi välja tuua Al asendushappesus. b) hüdrolüütiline happesus H8,2. Na või Ca atsetaadilahusega. H8,2 alati suurem, kui H5,6. hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Osad taimed on indikaator taimed nt. põldudel ja aias näitavad happesust väike oblikas, põld-nälghein(see näitab, et põld on ka äärmiselt toitaine vaene), põlkannike, põldrõigas(Lõuna-Eestis). Heinamaal näitab hapesust maarjahein. Rabataimed on kõik hapesuse indikaatortaimed. Põhja-eestis näitab leeliselist reak. Põldsinep, põldmurakas, ussikeel, varretu ohakas ja kõige enam lubikas. Põldudel või aias näitavad happelist reaktsiooni väike-oblikas, põld-kaderohi, põld- nälghein, põld-kannike ja põld-rõigas. Looduslikul alal on happesuse näitajaks jusshein. Mulla viljakus NB! .
Üks olulisemaid probleeme, hinnangute alusel hävib erosiooni tõttu 2 milj.hektarit põllumaad maailmas seega päris suur probleem. Levinud vaid teatud piirkondades Eestis (Lõuna-Eestis näiteks erosioon, deflatsioon rannikualadel). Erodeeritud mullad võiksid olla heinamaa all, mitte põllumaa all! 5. aprill : MULLA TOITEREZIIM Mis vahe on toitelemendil ja toitainel? Toiteelement on N (element sellisel kujul nagu Mendelejevi tabelis ta on), toitaine on see kuidas taim omistab näiteks NO3 -, NH3 . Miinimumseadus ehk nn.tünnilauateooria saagi taseme määrab ära miinimumis olev toiteelement või mõni teine miinimumis olev kasvutegur (niiskus, temperatuur jt). Kui liiga palju head, siis võib aine muutuda toksiliseks, lisaks võivad taimede kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas (n.suur liikuv Al sisaldus). Mikroelementidega taimede ülemürgitamine on suhteliselt suur väikestes
o Lihtlipiidid- e neutraalrasvad, vedelad (taimsed õlid), tahked (loomsed õlid), vahad (taimsed ja loomsed) o Liitlipiidid- e fosfolipiidid, kuuluvad rakumembraani koostisesse, 1 rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, ilma nendeta poleks rakumembraani. o (Tsüklilised lipiidid- e steroidid ) o Varuaine- loomadel kõhuõõnes või naha all, taimedel õlidena seemnetes ja viljades o Energiaallikas- kõige energiarikkam toitaine. 1g => 9,2kcal o Ehitusmaterjal- rakumembraan koosneb fosfolipiididest. o Kaitse- siseorganite ümber mehaaniliste vigastuste vältimiseks. Temperatuuri muutuste eest. o Lähteaine- lipiididest sünteesitakse uusi molekule. o Lahusti- rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine. Küllastumata rasvhape- rasvhape, mille molekulis esinevad nii üksiksidemed kui ka kaksiksidemed Küllastunud rasvhape- - rasvhape, mis sisaldab ainult üksiksidemeid
SISUKORD .......................................................................................................................................................... 1 FÜÜSIKALISED TAASTUSVAHENDID..................................................................................... 2 Saun.............................................................................................................................................. 2 Soome saun...............................................................................................................................2 Aurusaun...................................................................................................................................2 Infrapuna saun.......................................................................................................................... 3 Soolasaun.........................................................
kcal võrra. Kui aga neil perioodidel kehaline koormus oluliselt väheneb, siis ei ole vaja toiduenergiat suurendada, kuna sellega võib kaasneda ebasoovitav kehakaalu tõus. Toiduenergia põhilisteks allikateks on lipiidid ja süsivesikud. Valke hakkab organism kasutama energiaallikana alles rasvade ja süsivesikute defitsiidi korral. Energiat saadakse ka alkoholist. Toitainete 1 grammi energeetiline väärtus (bioloogiline põlemisväärtus) on esitatud tabelis 21. Tabel 21. Toitaine energeetiline väärtus 1g kcal kJ lipiidid 9 -38 süsivesikud 4 -17 valgud 4 -17 etanool 7 -29 Kuna erinevatel inimestel kulub põhiainevahetuseks, lihastööks ja soojuse tekkeks erinev hulk energiat, siis tuleb esitatud toitumissoovitusi võtta kui orientiire ja läheneda neile individuaalselt. Toidu ja
Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-, - konservitööstuses jm. Teraviljapõhku kasutatakse: - katte- ja pakkematerjalina, - paberitööstuse toorainena, - mitmesuguste tarbeesemete (matid, korvid, kübarad, ökomajad) valmistamiseks jne. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? Tuuma kattev aleuroonkiht koosneb kiulistest kihtidest, mis sisaldavad palju vitamiine ja mineraalaineid. Need kihid: - ergutavad seedeelundkonna motoorikat, - aitavad vältida kõhukinnisust. Teraviljadest proteiinirikkaim nisu. Rukkil on valgusisaldus kõige madalam. Rasvasisaldus kõrgeim kaeral (kõige rohkem toorkiudu).
Põhjuseks on taimkahjurite- või haiguste tekitavate mikroorg. ülemäärane kasv mullas- ikaldumine. · Füüsikaline degr. - tee alla panemiseks hävitatakse muld. Keemiline degr. raskmetallid, kemikaalid. ATMOSFÄÄR e. õhkkond · Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, CO 2 ja teistest gaasidest. Lämmastik tekib org. aine lagunemisel, vajalik toitaine taime kasvuks, hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik hingamiseks ja põlemiseks, veeaur tekib aurustumisel ja neelab päikesekiirgust, CO 2 satub õhku fossiilsete kütuste põletamisel ja on vajalik fotosünteesiks. Õhus esineb veel pisikesi tolmu-, tahma-, ja soolaosakesi, mis satuvad õhkus ookeani pinnalt aurustumisel ja neid kokku kutsutakse aerosoolideks. · Ilm- õhkkonna seisund, kliima- pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool optomeetria õppetool OP 3 Kerli Vilimäe TOIDULISANDITE MÕJU SILMALE Kursusetöö Juhendaja: Elo Olonen Tallinn 2013 1.SISSEJUHATUS.................................................................................................................3 2.TOIDULISANDITEST.......................................................................................................5 3.SOOVITATAVAD KOOSTISOSAD TOIDULISANDITELE, MIS ON MÕELDUD SILMADE TERVISE PARANDAMISEKS..........................................................................6 3.1.Vitamiin A.....................................................................................................................6 3.2.Vitamiin E.....................................................................................................................6 ...
◦ Toit sisaldab rohkesti kiudaineid nagu tselluloos ja pektiinid, mis mehaaniliselt ärritavad mao- ja soolelimaskesta, võttes seega osa peristaltikast; kuuluvad mõningate hormoonide ja koensüümide koostiskomponentideks. 6. Spetsiifiline funktsioon ◦ Erinevad süsivesikuid osalevad organismi erinevates funktsioonides nagu antikehade moodustamine, veregruppide spetsiifilsuse tagamine. 7. Toitefunktsioon ◦ Rinnapiimas leiduv laktoos on vastsündinule ülioluline toitaine. Laktoos sisaldub piimas ja on vajalik täiskasvanu normaalses toitumises. SÜSIVESIKUETE KLASSIFIKATSIOON Meie toidu süsivesikud ehk sahhariidid jaotuvad kolme põhirühma : ◦ 1. MONOOSID, Üldvalem on (CH2O)n, kus n = 3-7. ◦ 2. OLIGOSAHHARIIDID (TUNTUMAD ESINDAJAD DISAHHARIIDID), Üldvalem C12H22 O11 ◦ 3. POLÜOOSID. MONOSAHHARIIDID EHK MONOOSID (LIHTSÜSIVESIKUD) Looduslikud süsivesikud on värvitud, veeslahustuvad, reeglina magusamaitselised kristallilised ühendid.
sisaldavad kaltsium fosfaati Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse Turvas orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas turvas 2) toitainete vaene raba Põlevkivi merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 3. Moondekivimid (sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse) Moondekivimid: marmor lubja kivide dolomiitide moondel (Saaremaa, Vasalemma, Väo marmor) kildad kvartsiit Mulla füüsikalis-keemilised omadused:
2005: 172-173). Ainuüksi elektrijaamadest õhku paiskuvate heitmete tõttu pole õhu kvaliteet Kirde-Eesti põlevkivitööstuste juures kiita. Umbes kolmkümmend aastat tagasi oli olukord Kirde- Eestis lausa terviseohtlik ja on haigestunud ka paljud taimekooslused (sealhulgas peamiselt rabad). Õhust sadestunud lendtuhk on kandnud rabadele nii palju leelist ja toitaineid (nagu näiteks K ja N) (Kaasik, Ploompuu 2005). Lähiajal tehtud mõõtmised on näidanud ühe olulise toitaine ( ) sissekande vähenemist. Ida-Virumaal tehtud mõõtmised näitavad, et ajavahemikus 1999–2004 ei ole Ida-Virumaal kalendriaasta keskmine kontsentratsioon ületanud ühelgi aastal inimese tervise kaitseks kehtestatud aasta keskmist piirväärtust (40 μg/ ) ja ainult ühel aastal (2000. a Narvas) ületati vähesel määral ökosüsteemide kaitseks kehtestatud piirväärtust (30 μg/ ). Märgatav on kontsentratsioonide vähenemise tendents nii aasta keskmiste
Oluline rasvade sünteesil ristõielistel kultuuridel.Väävelväetised soodustavad mügarbakterite agengut mullas. 9. Toitainete omastamine taimede pooolt taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena (peamiselt ioonidena) mida nim taimetoitaineteks. Nende sisenemine toimub lahustunud ühenditena. Lahuseid, milles taim toitaineid omastab, nim toitelahusteks, milleks looduses on mullalahus. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid taime toiteelementideks nim keemilisi elemente, mis on vajalikud taime kasvamiseks ja arenemiseks ning millest ühtki ei ole võimalik talle omaste funktsioonide tõttu võimalik asendada mõne teise keemilise elemendiga. Neid jaotatakse kvantitatiivsetest vajadustest lähdudes: o Makroelemendid: C; O; H; N; P; K; Ca; Mg; S(nende sisaldus taime kuivaines on mõni kümnendik kuni mitukümmend %)
Glükoos on rakkude põhiline energiaallikas. Glükoosi lagundamine - glükolüüs. 1. Toitained sisaldavad keemilist sideenergiat. Põhilised energiaallikad on spsivesikud ja rasvad. Mõnikord kasutatakse energiaallikatena ka proteiine ehk valke. 2. Ensüümid lõhustavad toitained seedetraktis väiksemateks molekulideks, sealt imenduvad need vereringesse ja veri transpordib need rakkudeni. 3. Rakkude elutegevuseks vajalik energia saadakse toitaine molekulide lühustamisel. Glükoosi lüolikku lagundamist, mille tulemisel vabaneb energia ja eraldub süsihappegaas nim rakuhingamiseks. Bioloogia Page 34 Küsimused 4-8 lk. 88 25. november 2009. a. 18:39 4. ATP moleku on ribonukleotiid, mis koosneb lämmastikalusest adeniinist, riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. 5. ATP on universaalne energia talletaja ja plekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. 6
1. varis Metsavaris ja -kõdu on kõige suuremad toitainete varuallikad puudele. Lehevaris: lehed lagunevad, toitained vabanevad ja lähevad mulla koostisesse. Puuliikide mõju on erinev: kõige efektiivsemad mullaparandajad on lepad: - lepalehed on lämmastikurikkad (N 3,5-4%), seda tänu sümbiontsele lämmastikusidumisele – sõgisene lämmastiku retranslokatsioon lepalehtedes on madal – lämmastikurikkad lehed lagunevad kiiresti – toitaine jõuavad mulda – 20-aastane lepik võib aastas rikastada mulda umbes 185 kg/ha lämmastikuga – 10-aastane lepik põllumaal umbes 150 kg/ha Ka kask on mulda parandav puuliik. – kaselehed mineraliseeruvad kiiresti – sisaldavad rohkesti lämmastikku, kaltsiumi, kaaliumi, fosfori jt mineraalaineid Okaspuudest on parimad lehised. Puude neg mõju mullatekkeprotsessidele: - kuusk- soodustab mulla leetumist – tamm- lehevaris väga parkaineterikas ja raskesti lagunev
GEOGRAAFIA POOLE AASTA KT EESTI ASEND, PIIRID, SUURUS Asub: Euraasia mandri loodeosas Põhja-Euroopas Läänemere idarannikul, (parasvöötme põhjapoolsemas osas merelise ja mandrilise kliima üleminekualal.) Rannajoon: Merepiir 3800 km.(Mandriosa rannajoone pikkus on 1240km ning ülejäänud langeb saarte arvele.) Saared: Üle 1500(neist asustatud 20) Pindala: 45 227 ruutkm Rahvaarv: 2004. a seisuga 1 351 000, (ühel ruutkm-l 30 inimest) Asend ekvaatori suhtes: Põhjas (äärmuspunktid: N 59 40pl , S 57 30 pl) Asend nullmeridiaani suhtes: Idas (äärmuspunktid: E 28 13pl , W 21 46 ip) Asub(2): Euraasia mandril Euroopa maailmajaos Paikneb: Läänemere ääres Naabrid: Läti-Lõuna, Venemaa-Ida, Rootsi-Lääne, Soome-Põhja Kliimavööde: Parasvöötme põhjaosa / Lähisarktiline Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnaka...
kümnendikul (Aasvee jt 2009: 25). Võrreldes neli aastat tagasi läbi viidud uuringuga on nii poiste kui tüdrukute hulgas ülekaalulisust kaks korda rohkem. Samas teeb murelikuks asjaolu, et eriti tütarlapsed hindavad oma keha liiga kriitiliselt. Kolmandik tütarlastest arvab, et nad on liiga paksud (Aasvee jt 2009: 25). Ehkki uuringute kohaselt on suur hulk lapsi ülekaalulised, süüakse siiski ühekülgselt, olles ühe või teise toitaine osas alatoitunud. Vaimsele tervisele ja sellega seotud probleemide varajasele avastamisele, äratundmisele ja asjakohasele abile on seni põhjendamatult vähe tähelepanu pööratud ning nende esinemissagedust oluliselt alahinnatud. Euroopa riikide andmetel esineb 10–20% noorukitest üks või mitu vaimse tervise või käitumisprobleemi (Heidmets jt 2009: 156). Et teismeliseiga on tundlik aeg, mil suureneb enesevigastuse ja suitsiidirisk, peavad olema kättesaadavad
nitraatidest. Värskes reovees on palju orgaanilisi lämmastikühendeid (valgud, aminohapped), mis lagunevad kergesti ammooniumi- lämmastikuks (NH4-N). Olenevalt vee pH-st on lämmastik kas ammoniaagi või ammooniumiooni kujul. Ammooniumlämmastik hapendub nitrititeks ja seejärel nitraatideks. Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4+, NO2- ja NO3- ioonina. Lämmastik on planktoni toitaine ning NH4+ -ioonhapniku tarbija mis, muundub bakteriaalselt nitrifikatsiooniprotsessi käigus NO3--ks. NH4+ + 2O2 = NO3- + 2H+ + H2O Nitrifikatsiooni hapnikutarve on 4,5 kordne NH4+ hulk ja on samas suurusjärgus reovees orgaanilise aine hapniku tarvidusega. Hapnikku kulutavate ainete eraldamine reoveest toimub nitrifikatsiooniga. Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul
lehed (vesiroosid, vesikupud, ujuv penikeel). 3. Elodeiidid vees hõljuvad ja harva põhja kinnituvad taimed. Toitainete hankimine toimub rippuvate juurte, varte ja lehtede pinnaga (vesikatk, vesihernes). 4. Lemniiidid ujuvad vabalt vee pinnal, juured ripuvad vette, lehtede ülapool on kaetud tugeva kutiikulaga (lemled, vesilääts, kilbukas, vesipähkel). Mõnel veetaimel (eriti vesirooside taolistest) on lehe allkülje epidermis haustorid toitaine vastuvõtuks. Veetaimedel pole nõrga valguse tõttu leheriba koed diferentseerunud, epidermi rakud sisaldavad klorofülli. Ka toitu hangitakse kogu pinnaga, seetõttu on juhtkoed vähe arenenud. Paljunemine toimub vegetatiivselt sigipungade või paljunemisvõrsete abil, mis langevad veekogu põhja, kevadel aga tõusevad pinnale või hakkavad ujuma. Sõltuvalt aastaajalistest temp muutustest võib muutuda ka lehtede kuju ja ehitus. Paljude taimede välispind on kaetud limaga.
inuliin(taimerakkude varupolüoos) Struktuursed polüoosid – tselluloos(taimede rakukestad); kitiin(putukate ja muude koorikloomade eksoskelett, lineaarne) +agar-agar Heteropolüsahhariidid e heteropolüoosid e proteoglükaanid koosnevad reeglina korduvatest disahhariidide plokkidest ning need plokid omakorda erinevate monooside derivaatidest. Nad funktsioneerivad vaid teiste molekulidega komplekseerunult. Süsivesikute funktsioonid: energeetiline, varuaine, toitaine, kaitse, struktuurne. 22. Lipiidid: omadused, klassifikatsioon Lipiidid on bioloogiliselt olulised ühendid, mis ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustites; baasalkohol(glütserool, sfingosiin, kolesterool) + rasvhape(karboksüülhape 4-36 süsinikku) [vähemalt kahekomponendilised]. Klassifitseeritakse: Liitlipiidid Lihtlipiidid Tsüklilised lipiidid Omadused:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
