Mõisted Sahhariidid - süsivesikud; polühüdroksükarbonüülühendite ning nende oligo-ja polümeeride üldnimetus. Monosahhariid - lihtsuhkur Disahhariid - sahhariid, mille molekulis on glükosiidsidemega seotud kaks monosahhariidi jääki. Polüsahhariid - monosahhariidide jääkidest koosnev polümeer. Pentoos - viie süsinikuga monosahhariidi ahel. Heksoos - kuue süsinikuga monosahhariidi ahel. Aldoos - monosahhariid, mis sisaldab aldehüüdrühma. Ketoos - monosahhariid, mis sisaldab ketorühma. Amülopektiin - tärklise vorm, mis on sarnane loomsele tärklisele. Amüloos - tärklise vorm, mis erineb amülopektiinist peaaegu hargnemata ahelate poolest. Amülaas - seedeensüüm, mis lõhustab tärklist maltoosiks. Glükogeen - loomne tärklis, mis on loomsete rakkude ja loomorganismide varuaineks. Leidub ka taimedes. Galaktoos monosahhariid, mis tekib laktoosi lagunemisel Laktaas - laktoosi hüdrolüüsiv ensüüm Dekstriin - tärklise kuumutamise saadus. Tsellulaas -...
1. Selgita mõisteid: ainevahetus, toiduaine, toitaine, ensüüm, vitamiin 2. Toiduained ja toitained (mis ei sobi loetellu ja miks?) Toitained - Süsivesikud, valgud, rasvad 3. Seedeelundid ja seedenäärmed, nende ülesanded organismis (tunda jooniselt ära märgitud elundid; millised neist on seedenäärmed?) Seedenäärmed - maks, kõhunääre, süljenääre Seedeelund - magu ja pärasool 4. Kus algab erinevate toitainete (süsivesikute, valkude, rasvade) seedimine? Milliseid ensüüme on nende lõhustamiseks vaja? (TV lk 38 ül 2) Süsivesikud(suus) - amülaas Rasvad(peensooles) - Lipaas Valgud(maos) - Pepsiin 5. Kus lõpeb toitainete seedimine ja kuhu imenduvad lõhustumise saadused? (TV lk 38 ül 2) Toitainete lõhustamine toimub peensooles Rasvad - lümfisoontesse Imenduvad veresoontesse(valgud, süsivesikud) 6. Milleks kasutab organism lõhustumissaadusi? Uute ainete moodustamiseks, organismile vajalik 7. Koosta 3...
seotud keskkonnaga ja mis võimaldavad tema elutegevust. Toitained on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. Makrotoitained on vesi, valgud, süsivesikud ja toidurasvad. Peab saama palju. Mikrotoitained on vitamiinid ja mineraalid, ei pea saama palju. Toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. Ensüümid on valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reakts toimumie, jääed ise muutumatuks. Leidub kõikjal.Kiirendavad reaktsioonide kulgu. Toime sõltub organismi temp, keskkonna happelisusest v aluselisusest. 2100 erinevat ensüümi in org. Vitamiinid on lihtensüümid. Vitamiinid on orgaanilised ühendid, mida inimene vajab normaalseks elutegevuseks. (Cvit puudus=skorbuut; Avit puudus=kuivsilmsus, Dvit puudus = rahhiit)
Termin "atmosfäär" pärineb kreeka keelest (athmos 'aur' ja sphaira 'kera'). Maa atmosfääri alumine piir on maa- ja merepind, ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Atmosfäär on gaaside segu. Atmosfäär sisaldab ka veeauru, see osa on muutuv: 0,5 4 %.Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist. CH4 (metaan) tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktiviseeruvad). Metaani annavad ka põlemised, riisikasvatus,
Autotroofid sünteesivad elutegevuseks vajaliku energia väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Heterotroofid saavad vajaliku energia toidus leiduva orgaanilise asine oksüdatsioonist. 2. Milliseid organisme nimetatakse autotroofideks? Tooge näiteid. Autotroofideks nimetatakse selliseid organisme, kes sünteesivad endale ise orgaanilise aine. Näiteks roosid, tulbid, kastanid ehk enamik taimi. 3. Kuidas on omavahel seotud organismi aine- ja energiavahetus? Kui toitaine lagundatakse, siis vabaneb energiat ja see talletatakse makroergilistesse ühenditesse, näiteks ATP (adenosiintrifosfaat) ja kui nüüd vajatakse mingite hormoonide sünteesiks energiat, siis saadakse see ATP'st ja ATP'd saab ainult nii, kui lagundatakse toitainet. 4. Milles poolest erinevad heterotroofid autotroofidest? Tooge heterotroofide näiteid. Heterotroofid ei sünteesi ise energiat ja seega toituvad autotroofide poolt moodustatud orgaanilisest ainest. 5
Sellepärast on õige söötade energiat nimetada toitefaktoriks, mitte toitaineks. Loomorganismi toitumisel on energia materiaalseks kandjaks sööda orgaanilised toitained (rasv, süsivesikud, proteiin). Nende lõhustumisel organismis energia vabaneb. Peamise koguse vajaminevast energiast saavad loomad sööda süsivesikutest (tärklis, kiudained, suhkrud), kuna neid leidub söötades koguselt kõige rohkem. Teatud koguse ka rasvast ja proteiinist. Kuigi rasv on kõige energiarikkam toitaine, leidub teda taimsetes söötades vähe (mitte üle 5% kuivainest) ning see ei mõjuta sööda energiasisaldust. Toitainete lõhustamisel ja oksüdatsioonil loomakehas vabanenud energia leiab organismi poolt kasutamist peamiselt peamiselt soojusenergiana, teatud kogus muutub mehhaaniliseks ja väga väike osa elektri- ja kiirgusenergiaks. Energia mõõtühikuid on mitmeid (dzaul, kalor, kilovatt-tund jt.) Energia mõõtühikuks on kasutatud sageli soojuse
0 1 0.5 -0.5 0 -0.5 0.5 0 4 0 0 1.25 0.25 0 98.75 99.75 100 -23 4. Kirjutada välja primaarne lahend ja anda tundmatute optimaalsetele väärtustele majanduslik tõlgendus. x1 = 5 sööt S1 kogus x2 = 4 sööt S2 kogus x3 = 0 toitaine K ülejääk - kõik kasutatakse ära x4 = 0 toitaine L ülejääk - kõik kasutatakse ära x5 = 8 toitaine M ülejääk - 8ühikut jääb üle toitainet M x6 = 0 x7 = 0 x8 = 0 W = -23 söödale tehtavad kulutused 14 7.333333 1 13 6.333333 5 11
o Konservandid o Maitseained · Toiteväärtus ehk kalorsus- on soojushulk, mille toit annab täielikul osüdatsioonil · Tähtis on toidu tasakaalusus · Näited o Süsivesikud ja valgud ~17 MJ/kg o Rasvad ~39 MJ/kg · Vajadus o Vaime töö 12MJ (2900 kcal) päevas o Füüsiline töö 19MJ (4550 kcal) päevas Inimese toidukaart Inime on omnivoor kõigesööja Üks toitaine saab teise puudumist osaliselt kompeseerida Varud akumuleeruvad kas rasvkoena või glükogeenina Rasvad Taimed (õlid) ja loomsed rasvad Küllastunud ja küllastumata rasvad Organismi energiavaru ja soojuskaitse, samuti polster Küllastumata rasvad on olulised närvitalituse jaoks Süsivesikud eehk sahhariidid · Põhiline organismi energiaallikas · Vaimse töö puhul on vajadus suurem
- Tselluloos glükoosi jäägid, vees ei lahustu, põleb, pole magus - Glükogeen ei ole magus, ei lahustu vees. · Tärklise ja tselluloosi erinevus seisneb glükoosijääkide erinevatest asenditest. (Tselluloosi hapniku molekulid on 180° kraadises pöördes.) · Kõik sahhariidide molekulid sisaldavad OH-rühmi. · Tärklist tõestatakse joodiga. · Glükoos, fruktoos, sahharoos ja tärklis on tähtis toitaine. Tselluloos on taimede konstruktsioonimaterjal. · Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid. Lipiidid on vees mittelahustuvad ühendid. 1. Lihtlipiidid rasvad ja õlid. Rasvad tahked; õlid vedelad. Rasvad on organismides energia varuained. 2. Liitlipiidid fosfolipiidid, mis on tähtsad rakumembraani koostises 3. Steroidid tsüklilised ühendid - Kolesterool
| | H -- C -- C --O -- H | | H H propaan-1,2,3-triool ehk glütserool (glütseriin) Struktuurvalem: HOCH2CHOHCH2OH seguneb hästi veega; värvuseta; magusamaitseline, siirupitaoline; veest raskem (=1,261 kg/m³) ; hügroskoopne (imamisvõimeline) ; mittemürgine; lahtistavalt mõjuv vedelik; sulab 19 ºC juures ja keeb 290 ºC juures. Omadused Glütserool on looduslik ühend, teatud mõttes isegi toitaine. Tema molekulijääk kuulub kõigi rasvade koostisesse. Glütserool on magusamaitseline, siirupjas, toatemperatuuril viskoosne* vedelik *Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Saamine Glütserooli saadakse: kõrvalsaadusena rasvade lagunemisel; seebi keetmisel; nafta krakkgaasides sisalduvast propeenist (CH2=CH-CH3) kõrvalsaadusena. Kasutusalad Parfürmeerias;
Meie keha ei vaja pelgalt surnud kaloreid, et elus püsida. Neist piisab küll mõneks ajaks, kuid teatud perioodi pärast tekib defitsiit. Defitsiit tähendab, et kehal jääb millestki puudu ja siis algavad hädad. Keha ei ole vaikiv kannataja, tema võtab sõna ning vahest üsna ebameeldivalt. Seega on hästi oluline pakkuda talle kvaliteetset ning mitmekülgset toitu. Viimasel ajal on muutunud populaarseks teema nimega ,,toidu kiiritamine" ning see haakub otseselt keha toitaine vajadustega. Tabav oli ka sõnade mäng kiiritatud vs ärritatud. Ega see niivõrd vale ei olegi. Kiiritamine on midagi, mida üks tavaline inimene peab väga negatiivset mõju omavaks tegevuseks. Enamasti seostub meile sellega tuumaseen, mis teeb palju halba mitmekümneteks aastateks. Kohe kuhjaga. Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises
aine fsikalised omadused,kuid ei muutu aine koostis. Keemiline nhtus-protsess,milles muutub aine koostis. Kdunemine-orgaaniliste ainete muundumine mikroorganismide toimel. Krimine-orgaaniliste ainete muundumine bakterite vi prmseente elutegevusel hapniku osaluseta vi ka hapniku osavtul. Toitained-ssivesikud,rasvad,valgud;toiduainete koostisosad. Ktus-soojus- ja elektrienergia saamiseks kasutatav aine. Kttevrtus-soojushulk,mis eraldub 1 kg ktuse tielikul plemisel(kJ/kg). Toitevrtus-1 g toitaine oksdatsioonil vabanev energia (kJ/g). Lahus-lahustist ja lahustunud ainest koosnev ainete htane kogum. Lihtaine-aine,mis koosneb he elemendi aatomist. Leelis-vees hsti lahustuv hdroksiid. Liitaine-mitut keemilist elementi sisaldav aine. Puhas aine-aine,mis ei sisalda lisandina teisi aineid. Plemine-kiiresti kulgev oksdatsioon,mille puhul eraldub valgust ja soojust. Materjal-mitme aine sega,mida ei saa kergesti lahutada ksikutest koostisosadeks. Setitamine-tahke aine sadestumine lahusest.
Õuntest Calvados Sissukord Mis on Calvados? Klassifikatsioon Kus toodetakse? Õunte tootmine Toitainete sisaldus õuntes Calvadosi valmistamine Tarbimine Mis on Calvados? Kalvados on brändilaadne alkohoolne jook, mile tooraineks on õunad. Jook on oma nime saanud Calvadose piirkonna järgi Põhja-Prantsusmaal Inglise kanaali lõunarannikul. Esimene teadaolev Normandia destillatsioon viidi läbi Gouberville'i ,,Krahvi" poolt aastal 1554. Kus toodetakse? Calvadosi toodetakse Põhja-Prantsusmaal, Basse Normandie Piirkonnas. 70% kogu maailma toodangust toimud just seal ning ametlikku Calvadosi nimelist jooki saab toota ainult seal või selle piirkonna vahetus läheduses. Calvadosi klassifikatsioon Fine küpsenud tammevaadis min 2 aastat V.S.O.P. küpsenud tammevaadis min 4 aastat X.O. Küpsenud tammevaadis min 6 aastat Õunte tootmine maailmas ...
Fosfor Toorrasv Proteiin Toorkiud Puhas valk Lämmastikuva bad Amiidid ekstraktiivaine d 3) Proteiin kui toitaine. Kõiki taimedes ja loomorganismis leiduvaid lämmastikku sisaldavaid ühendeid nimetatakse proteiiniks. Proteiin on energia järel tähtsuselt teine toitaine. Selle väärtuslikuma osa moodustab valk. Üldse on looma kehas 15...20% valku, seega täiskasvanud ca 500kg eluskaaluga veise kehas kokku 80...90kg. Valgud on organismi ainevahetuses kesksel kohal, kuna kõik eluprotsessid on seotud valgu ainevahetusega. Valgud on vajalikud keharakkude uuendamiseks, kasvamiseks, sigimiseks,
MULD Muld on maakore pealmine kobe kiht. Mullatekketegurid: · lähtekivim => lubjakivi, liivakivi, moreen · reljeef · organismid(taimed, loomad, lagundajad) · kliima(temperatuur, sademed) · aeg · inimtegevus(tuhamäed) · vesi Mulla koostis: · elus osa: bakterid, seened, vihmaussid, mutid · eluta osa: orgaaniline(kõdu-lehed; huumus) mineraalne(kruus, liiv, savi) · vedel: vesi · gaasiline: õhk Eesti muldkatet iseloomustab: · muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest · soo- ja soostunud muldade suur osatähtsus · lubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis · muldade kivisus Mulla ehituse määrab ära mullalõimis ehk mulle mehaaniline koostis. Mulla profiil e. läbilõige koosned erineva värvuse, tiheduse, paksusega mullakihtidest.(Eestis eristatakse kümmekond mulla tüüpi) Paepealsed mullad (rendsiinad): Põhja ja Lään...
Glükogeen Lihastes, maksas Süsivesikute ülesanded rakus: a) Vahetuks energiaallikaks (17,6 kJ/g glükoosi täielikul oksüdatsioonil lõppproduktideni), katavad 53 57% ööpäevasest energiavajadusest b) Energeetiliseks varuaineks tärklis kartulimugulates, glükogeen lihastes c) Ehituslik ülesanne tselluloos taimerakkudes, kitiin putukate kestades d) Bioregulatoorne funktsioon hormoonide koostises e) Kaitse - antikehade ehituses f) Toitaine funktsioon - piimas laktoos g) Biosünteetiline funktsioon sünteesitakse neutraalrasva h) Ligimeelitav funktsioon magusad viljad, õienektar Lipiidid Lipiidid on orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, asteroidid jt. vees mittelahustuvad ühendid Lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol) Leidub taimedes ....................., loomades rasvkoes, elundite ümber Jagunevad: 1. Lihtlipiidid e
SEEDEELUNDKONNA ül. on toidu seedimine. I Seedimine suus · toidu purustamine/mälumine => hambad · toidu segamine => keel · maitsmine · suuõõnes algab ühe toitaine(suhkrute) seedimine => on vaja E=amülaas(süljes, alus. kk.) Hambad kinnituvad hambasompudesse, välja ulatub igemest hambakroon. Piimahambad(20) vahetuvad 12. aluaastaks Jäävhambad(32): lõike-, silma- ja purihambad II Neel (10-13 cm pikk, lehtrikujuline) viimane tahtele alluv liigutus · neelu taga kilpkõhr, mis suleb neelamisel hingetoru => toit liigub söögitorru III Söögitoru( 25-30 cm pikk) · juhib toidu makku IV Magu · mao sisemine on kaetud limaskestaga=> lima(kaitse happe eest), maonõre(happeline) pH=1-2 => algab toidus olevate valkude seedimine, on vaja E=pepsiin(lagundab valke, happel. kk, kehato) · toidu segamine/soojendamine · toit on maos 3-4 tundi · maohape hävitab mikroobe · ül: hävitada toidus olevad bakte...
Hüdrosfäär- hõlmab Maa mineraalidega keemiliselt sidumata vee: maailmamere, järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Atmosfäär ehk õhkkond- on Maad ümbritsev õhukiht. Atmosfääri ülapiiriks peetakse tinglikult hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluste põhjal kõrgust 1000- 1200km. Atmosfäärist pärineb hapnik, mida hingates käivitub elusolendite energiavarustus, ja lämmastik, mis on taimede toitaine. Biosfäär- on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. MAA ENERGIASÜSTEEM Elastsuse potensiaalne energia ehk elastsusenergia- on molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö- s.t keha kokkusurumise või venitamise- mõjul kehasse salvestunud energia. Kineetilist ehk liikumisenergiat- omavad kõik liikuvad kehad.
silmahammast, 12 purihammast taga, 8 ees Ehitus: 5. Nimeta kõik seedenäärmed, mida nad seedivad? Süljenäärmed(alustab süsivesikute seedimist),Maonäärmed(alustab valkude seedimist),Maks(alustab rasvade seedimist),Kõhunääre(seedib rasvu,süsivesikuid,valke),Soolenäärmed(seedib süsivesikuid) 6. Millises seedeelundis, mille toimel, millised toitained seedivad? Seedeelund, Seediv toitaine, Seedenäärme abil Suu, Süsivesikud, Süljenäärmed Magu, Valgud, Maonäärmed Peensool, Rasvad, Maks,kõhunääre,soolenäärmed Valgud, süsivesikud, Kõhunääre,soolenäärmed 7. Kus ja kuhu toitainete lõhustumissaadused imenduvad? Süsivesikud-peensoole soolehattude veresoontesse Valgud-peensoole soolehattude veresoontesse Mineraalid-peensoole soolehattude veresoontesse Vitamiinid-peensoole, jämesoole soolehattude veresoontesse
Toiduleksikon Tallinn 2007 Valk ehk proteiin on aminohapetest koosnev toitaine, mis aitab kaasa rakkude, kudede ja DNA uuenemisele. Valk on meie ehitusmaterjal, milleta me ei suuda elada. Valke leidub põhiliselt loomsetes toiduainetes nagu näiteks piim, liha, kala ja kana. Mõningaid valke sünteesib meie keha ise, kuid osasid on meil tarvis saada toidust. Lasanje Itaaliast pärit pastaroog, mis koosneb lasanjeplaatidest, lihakastmest ning juustukastmest. Kõik need komponendid valmistatakse enne eraldi valmis ning laotakse
Põhjavesi- maasisene vesi pinnavesi- alatised veekogud, ajutised veekogud ja sademete ja sulamisvesi Veebilanss-on vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas 3 veerohkemat jõge Narva,emajõgi ja pärnu 3 pikimat jõge-Pärnu, põltsamaa ja emajõgi Eesti vesikonnad-Soome lahe vesikond, peipsi järve vesikond, väinamere ja liivi lahe vesikond Eesti järved on tekkinud-mandrijäätekkelised(pühajärv), maatõusu tagajärjel(harku järv), rabajärv(loosalu) Lammijärved, karstijärved, meteoorijärved Jõgede toitumine- Eestis enamjaolt sademetest, lume sulamisest ja põhjaveest Mineraalvesi-Suure mineraalsisaldusega vesi(jood, broom jt. Mikroelemendid) annavad veele ravitoime Vett kasutatakse-tööstus, olme, joogivesi Madalsoo-saab enamiku toitaineid ümbritsevatelt nõlvadelt pinna või põhjaveega, survelise põhjavee Toite korral tekkib alliksoo siirdeesoo-turbaseisundi kasvades soopind kerkib ja tekib siirdesoo, siin Kasvavad mätastel tüüpilised rabataomed, mä...
Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustavad rasvhapete soolad ehk seebid. Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Osa rasvhapetest ja glütseroolist kasutatakse organismile omaste rasvade sünteesiks ning osa muudetakse rasvadeks ning ladestatakse. Need imenduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See annab palju energiat. Rasv on tähtis energeetiline toitaine. Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim asendamatuteks rasvhapeteks ja need tuleb tagada õige toiduvalikuga. Rasvad osalevad organismi elutähtsates protsessides, eriti oluline on nende roll rakumembraanide ülesehitamisel ja hormoonisarnaste ainete moodustamisel. Rasvadega koos saame ülimalt vajalikke A-, D- ja E-vitamiine. Rasvad annavad energiat, mida meie kliimavöötmes kulub ainuüksi kehasoojuse säilitamiseks palju enam kui lõunamaades. Suurt
MULDKATE; Eesti muldade teket ja arengut mõjutavad taimekooslused, lähtekivim(sete või aluspõjakivim, milles muld on tekkinud) ja veeolud. Tänapäeval ka inimtegevus. Põllumuldade omadused muutuvad loodusliku taimkatte hävimise,harimise,väetamise ja eriti kuivenduse tulemusel. Eest muldkatet iseloomustab:1)muldade mitmekesisus, mis tuleneb lähtekivimi koostise ja veeolude muutlikkusest.2)soo-jasoostunud muldade suur osatähtsus3)kubjarikaste muldade rohkus, eriti Põhja- ja Lääne-Eestis.4)muldade kivisus. Mulla ehituse määrab mullalõimis e. Mulla mehaaniline koostis.Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsenntuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. Eristatakse nt. Kruusa(,iööapsakeste läbimõõt 1-10mm. Mullaprofiil on mullahorisantide-erineva tiheduse,värvuse ja omadusega mullakihtide-läbilõige.Eestis eristatakse kümmekond mullatüüpe,mis erinevad üksteisest oma leviku, kujunemise ehituse,omaduste ning kasutusviisi poolest.Eestile o...
Tv lk 60 Keemia 11.klass 1.Täitke lüngad. Inimese organism vajab elutegevuseks toitaineid:Valgud,Sahhariidid,lipiidid,vitamiinid ja mineraalained. Loomulikul teel saab inimene vajalikud toitained kätte mitmekülgsest toidust.aga ühekülgse toitumise või haiguste tõttu vajavad inimesed mõikord lisaks mõnd toitainet.Tänapäeval on tavaline kasutada toidulisandeid,mis võimaldavad mõne toitaine defitsiiti vähendada. Enamasti on inimesel täiendavalt vaja tarbida vitamiine ja mineraalaineid. Inimene peab toituma mitmekülgselt ja jälgima toidu koostist,et saada toidust energiat ja piisav kogus toitaineid.Toit on inimese organismilie vajalik nii uute ainete moodustamisel kui ka elutegevuseks tarviliku energia saamiseks,Toidu valikul ei saa piirduda tähelepanu pööramisega ainult valkude (10-14%),rasvade(25-28%) ja süsivesikute(58-60%) üldisele protsendile toidu kogumassist,vaid ka
Taimetoitainete neeldumine mullas 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses 9. Toitainete omastamine taimede poolt Omastatavad on toitained, mis on kas veel või nõrkades hapetes lahustunud. Neelduvad kolloididena. Ühe valentsed. · Juureväline maapealne võime omastada toitaineid väljaspool juuri. N: Pritsimine toitainelahustega. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid · Toiteelement keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvuks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimelik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga. C-45%, O-42%, H-6,5%. · Toiteelementide jaotus: 1. Kvantitatiivsest vajadusest lähtudes: Makroelemendid C, O, H ei anta juurde väetistega.
Taimetoitainete neeldumine mullas 7. Taimetoiteelementide vormid mullas ja nende sisalduse väljendamise viisid 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses 9. Toitainete omastamine taimede poolt Omastatavad on toitained, mis on kas veel või nõrkades hapetes lahustunud. Neelduvad kolloididena. Ühe valentsed. · Juureväline maapealne võime omastada toitaineid väljaspool juuri. N: Pritsimine toitainelahustega. 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid · Toiteelement keemilised elemendid, mis on vajalikud taimede kasvuks ja arenemiseks ning millest ühtegi pole võimelik asendada talle omaste funktsioonide tõttu mõne teise keemilise elemendiga. C-45%, O-42%, H-6,5%. · Toiteelementide jaotus: 1. Kvantitatiivsest vajadusest lähtudes: Makroelemendid C, O, H ei anta juurde väetistega.
riskiga ning soovitav on mõõdukas väherasvaste joogipiimatoodete ning väheses koguses madala rasvasisaldusega teiste piimatoodete (juust, kohupiimakreemid, hapukoor) tarbimine. Liikumise vajalikkusest on küll alati räägitud, kuid uutes soovitustes tunnistatakse kehaline aktiivsus möödapääsmatuks nõudeks. Toidusoovitused ei ole selleks, et võrrelda füsioloogia ja kliinilise biokeemia teadmiste põhjal iga toitaine omastamist ja vajalikkust. Toidusoovitused peavad olema kõigile arusaadavad ja igapäevaelus kasutatavad. Soovitustes esitatu jälgimisel on tagatud organismi kasv ja funktsioneerimise vajadus tänapäeva seisukohtade põhjal ja seeläbi väheneb võimalik tasakaalustamata toitumisest tingitud haiguste risk. Uus toidupüramiid Eesti Toitumisteraapia Assotsiatsioon (ETA) töötas välja uue toidupüramiidi, mis põhineb
1.Keemilise reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid Keemilise reaktsiooni mõiste ainete muundumine teisteks aineteks (ühtedest ainetest tekivad teised ained). Keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste osakeste vaheliste põrgete arv kindal ajahetkel kindlas ruumalaühikus. Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse kas lähteainete kontsentratsiooni vähenemisel või saaduste kontsentratsiooni suurenemisel kindlas ajaühikus ja kindlas ruumalaühikus. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumalaühikus (tähis c ja põhiühik mol/dm3). 1.1 Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Reageerivate ainete iseloom vaata metallide aktiivsusrida (vaskul aktiivsemad, paremal vähemaktiivsed), tugevad ja nõrgad happed. Reageerivate ainete kontsentratsioon läheteainete kontsentratsiooni suurendamisel reaktsiooni kiirus kasvab. Gaasi rõhk gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus rõhu tõstmisel kasvab. Reageerivate ainete kokk...
Atmosfäär - Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Atmosfääri koostis: · Hapnik 21% · Lämmastik 78% · süsihappegaas · veeaur · lisaained Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks.Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja on vajalik organismide hingamiseks.Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust kliima soojenemine. CH4 (metaan) tekib soodes, põlemisel, loomakasvatusel, prügimägedes, kulu põletamisel. KLIIMA SOOJENEMISE PÕHJUSEKS! Troposfäär: pilved, sademed, ilm, kliima. Stratosfäär: kuni 50 km. Neelab päikesekiirgusttemp
Õuntest saab Calvados Signe Kaasik KATB41 Sissejuhatus Mis on Calvados? Erinevate toodete liigitus Kus toodetakse? Tooraine tootmine maailmas, selle koostis Tehnoloogiline skeem Toote koostis Kuidas tarbida? Tootmine, tarbimine Mis on Calvados? Click to edit Master text styles Second level Prantsusmaa põhjaosas Third level toodetav õunabrändi. Fourth level Fifth level Mis on Calvados'il ja Calvados'il vahet? AOC Calvados AOC Calvados Pays d'Auge AOC Calvados Domfrontais Fermier Calvados "Trois etoiles"-"Trois pommes" "Fine" "Vieux"-"Réserve" "V.O."-"Vieille Réserve"-"VSOP" "Extra"-"XO"-"Napoléon"-"Hors d'Age"-"A...
● läbimõõt tavaliselt 10–15 cm, koor 1 cm paks, kahvatukollane või roosa ● keskelt võib vili olla kas täis või poolõõnes ● viljaliha asub 11–14 mõrkja kilega eraldatud segmendis, lõhnav, väga mahlane, kollane, roosakas või punakas, maitselt hapukas, magus või mõrkjas ● Kasvatamine ● saab kasvatada igal kontinendil, välja arvatud Antarktika ● Kasvamiseks vajab soojust, valgust, niiskust ja toitaine ● kasvatatakse greibipuud peamiselt Ameerika Ühendriikide lõunaosas, kust tuleb ligi 70% maailmatoodangust ● 1971. aastal toodeti maailmas 3,1 miljonit tonni greipe ● kasvatatakse lisaks nende algkodule Lääne-India saarestikus veel Jaapanis, Ees-Indias ja mujal ● kasvatatakse nii seemnetega kui seemneteta sorte ● ühes viljas võib olla kuni 90 teravatipulist kuni 1,25 cm pikkust seemet, kasvavad kobarates.
VEERINGELÜLI: I aurumine, II sademed, III äravool. 71% maapinnast kaetud veega. 97% soolane ja 3% mage vesi. VEERINGE ehk vee ringkäik. SUUR VEERINGE on ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. VÄIKE VEERINGE on see kui vesi aurustub ookeanidelt ja jõuab sinna ka tagasi. VEEBILANSS ON POSITIIVNE, kui juurde tulev veehulk on suurem kui ära voolav. Sademeid rohkem, surumine väiksem. VEEBILANSS ON NEGATIIVNE, kui juurde tulev veehulkon väiksem kui ära voolav. Sademeid vähem, aurumine suurem. VEEBILANSS TASAKAALUS, kui sademed võrduvad aurumisega. Veetase ei muutu. JÕE OSAD: lähe, ülemjooks,keskjooks, alamjooks,suue, peajõgi, lisajõgi, sälkorg,lammorg, delta. JÕED JAGATAKSE KOLMANDITEKS: ülemjooks (jõe algus), keskjooks, alamjooks (kus vesi hakkab lõppema). DELTA on tekkinud setete tagajärjel ja suubub mitme harujõena. KANAL on pinnasesse rajatud kindla ristlõikega tehisveekogu. SOO on looduslik ala , kus on liigniiskus. Seda sodus...
Rasvad ·Rasvad on glütserooli ja rasvhapete ühendid. ·Rasvhapeteks nim. lineaarse ahelaga karboksüülhappeid, milles on 16 või 18 süsiniku. ·Rasvade tähtsus inimesele: Energiatootmiseks, rakukestade ülesehitamiseks. ·Rasvade füüs. omadused: toatemp tahke, kahekordsed sidemed, hüdrofoobsed. Valgud ·Valgud on elutähtsad ühendid, mis koosnevad aminohapete jääkidest. ·Inimese valgud koosnevad 20 aminohappest, millest 8 on asendamatud. ·Valke on kahte tüüpi: Lihtvalgud (ainult aminohaped) ja Liitvalgud (+ suhkur, rasvad). ·Omadused: vedelad, veeslahustuvad, ei sula ega lagune, ·Ülesanded: transport, pärilikuse ülesanne, ülesehitus ül., kaitsefunktsioon Reaktsiooni kiirus ·Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse sekundis ära kulunud lähteaine hulga või sekundis tekkinud saaduste hulgaga. ·Temperatuuri tõus 10º võrra, tõstab reaktsiooni kiirust 2-4 korda ·Kiirust mõjutavad tegurid: Reageerivate ainete iseloom mida aktiivsem on aine, sed...
ülemine piir aga ei ole täpselt määratletav. Hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluse põhjal arvatakse, et see on 1000...1200 km kõrgusel. Atmosfäär on gaaside segu. Atmosfäär sisaldab ka veeauru, see osa on muutuv: 0,5 – 4 %. Kõige rohkem on veeauru ....?....kliimavöötmes. Lämmastik Lämmastik tekib orgaanilise tekib orgaanilise aine lagunemiselaine ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi lagunemisel ja on vajaliktoitaine käigus ja on vajalik organismide hingamiseks. Süsihappegaas satub taimekasvuks õhku fossiilsete kütuste põletamise , vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust, see põhjustab kliima soojenemist . CH4 (metaan) – tekib soodes ja igikeltsa aladel sulanud pinnases (metaani tootvad bakterid aktiviseeruvad)
f) elatustaseme langus Keemiline reostus : a)üleväetamine b)raskemetallied ladestumine c)happevihmad d)sooldumine (üleniisutatus kuivadel ja põuastel aladel) Füüsikaline degradatsioon: a) asulate,linnade laienemine b) teevõrgustike laienemine c) kaevandused, karjäär d) uued töötsuspiirkonnad Parasvöötme okasmets leetmullad Lehtmets pruunmuld Troopika punamuld Rohtla mustmuld Tundra keltsmuld Kõrbes olevad mullad soolduvad. Rohtla mullad on kõige toitaine rikkamad Arvan,et see pole nii oluline kontrolltöös, aga panen ikkagi :D Muldade hävimine : a) vee-erosioon 56% b) Tuule-erosioon 28% c) Keemiline reostus 12% d) füüsikaline degradeerumine 4%
üheski teises lahustis, nt glükoos, keedusool, vitamiinid • Moodustab vesiniksidemeid • Vesi loob rakkude stabiilse sisekeskkonna, tsütoplasma põhiosa • Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp-produktina nt hingamisel) • Organismi veesisalduse ja rakkude siserõhu vähenemisel taimed närtsivad, inimese nahale tekivad kortsud. Vee tähtsus loomadele • Loomadele on vesi kõige tähtsam toitaine • Nad vajavad vett selleks, et püsida hüdratiseeritud, kasvamiseks, organite tööks ning arenguks. • Loomad saavad vett paljudest kohtadest ning sellel on erinevad funktsioonid looma kehas. • Vesi on abiks seedimisel, tasakaalustab pH taste organismis, reguleerib kehatemperatuuri • Loomad vajavad pidevalt vett, ilma selleta nad elada ei saa Kaamelid ja vesi • Kaamelid suudavad olla nädalaid ilma joomata • Nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad
Lääts (Lens culinaris) Sissejuhatus • Vana kultuurtaim, Eestis harva viljeldatav • Ökoloogiliselt puhas kultuur • 1000 seemne kaal 25-65 g • Liblikõieline • Üheaastane • Isetolmleja • Kõrgus kuni 50 cm • Õied on läätsel valkjad või õrnsinise tooniga, paiknevad varrel kas üksikult või kobaras • Jässakad kaunad, milles kuni neli väikest lapikümarat seemet • Seemned 3-9mm http://2.bp.blogspot.com/-6LtokJ0w_yc/VWRi0hQfX_I/AAAAAAAAMdM/uV8ibkxnPpo/s1600/Masur-dal.jpg • Lääts sarnaneb koostiselt ja toite väärtuselt herne või vikiga • 25% proteiini, 1,8% toorrasva, 54% lämmastikuvabu ekstraktiivaineid ja 2,7% toortuhka • Harva loomasööt http://www.canadiangraininc.com/wp-content/uploads/2015/10/shutterstock_224871049.jpg • Eristatakse väikeseseemnelisi ja suureseemnelisi läätsi • Leitakse, et väiksematel läätsedel on mõnevõrra parem maitse lähtuvalt seemnete kooreosa suuremast osakaalust. ...
Süsivesikud, Lipiidid Süsivesikud on orgaanilised ained, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Kõige lihtsamad süsivesikud on lihtsuhkrud, mis koosnevad 3-6 süsinikuaatomist. Rakkude põhiline toitaine on glükoos ning peamiselt glükoosist pannakse kokku kõik suuremad süsivesikute molekulid. Glükoos on fotosünteesi lõpp-produkt, see on väga tähtis taimedele kasvamiseks ja paljunemiseks. Üleliigne glükoos muudetakse tärkliseks, mida talletatakse ja vajadusel energia saamiseks uuesti glükoosimolekulideks lagundatakse. Fruktoos aga on lihtsuhkur, mida esineb kõige rohkem puuviljades, mees, õites, marjades. Seda nimetatakse ka puuviljasuhkruks
Maa kui süsteem 1. Too näiteid avatud süsteemidest (2 näidet). Põhjenda. a) Inimene kui avatud süsteem, toimub ümbritsevaga nii aine kui ka energiavahetus. b) Maal Päikesega on energeetiliselt avatud süsteem. Päikeselt tulev valguskiirgus jõuab Maale ning sealt hajub soojuskiirgus maailmaruumi. 2. Iseloomusta kolme Maa sfääri kui süsteemi. Litosfäär on maakoore ja vahevöö ülemine tahke osa. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, hüdrosfääri-veekogudesse. Pedosfääris muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abil mullakihtides. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe, millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldu...
oksidiaan on keemiline ühend, keemilise valemiga H2O. Seega koosneb üks vee molekul kahest vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vee molekulid on polaarsed. Vesi on normaaltingimustel vedel. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid. Vesi katab ligikaudu 70% Maa pinnast (http://et.wikipedia.org). Inimorganismi elutalitlus on mõeldamatu ilma veeta. Vett joome iga päev ja see on meile asendamatu toitaine. Ilma veeta võib inimene elada sõltuvalt tingimustest vaid 4...7 päeva. Inimene ise on samuti küllaltki veerikas, sest 70 kilose kehakaaluga isik sisaldab 42...45 liitrit vett. Meie veevajadus ei ole püsiv, vaid oleneb kliimast, east, tööst, tervislikust seisundist ja teistest näitajatest. Laste, eriti aga imikute veevajadus on väga suur. Imikute ja laste suhteliselt suur veenõudlus on seletatav nii nende endi veerohkusega kui ka vee suurema liikuvusega nende organismis. Vee
12) molübdeen(VI) – ammooniummolübdaat, kaaliummolübdaat, naatriummolübdaat; 13) fluoriid – kaltsiumfluoriid, kaaliumfluoriid, naatriumfluoriid, naatriummonofluorofosfaat; 14) boor – boorhape, naatriumboraat; 15) räni – koliiniga stabiliseeritud ortoränihape, ränidioksiid, ränihape geelina. Toidulisandi märgistamise ja muul viisil teabe edastamise erinõuded Toidulisandi märgistusel on: 1) toodet iseloomustava toitaine või muu aine grupi nimetus või viide nende iseloomulike omaduste kohta; 2) päevane tarbimiseks soovitatav kogus; 3) hoiatus selle kohta, et päevaseks tarbimiseks soovitatavat kogust ei ületataks; 4) hoiatus selle kohta, et toidulisandit ei kasutataks mitmekesise toitumise asendajana; 5) hoiatus selle kohta, et toodet hoitaks lastele kättesaamatus kohas. (4) Toidulisandi märgistamise ja muul viisil teabe edastamise korral ei ole lubatud viidata asjaolule,
fruktoos = puuviljasuhkur sahharoos = tavaline ehk roosuhkur laktoos = piimasuhkur Tärklis on süsivesik, mis koosneb tuhandetest üksteisega liitunud glükoosi osakestest. Tärklisest ja suhkrutest saadakse suurem osa toiduenergiast. 1 gramm süsivesikuid annab 4 kcal energiat. Söödud süsivesikud imenduvad soolestikust. Need muudetakse glükoosiks ja edasi juba veresuhkruks. Vere kaudu transporditakse vajalik toitaine rakkudesse. Seepärast tõusebki veresuhkru tase peale süsivesikuterikka toidu söömist. RASVAD Rasvad jaotatakse kahte rühma: 1) taimsed rasvad 2) loomsed rasvad Valgud jaotatakse kahte rühma: 1) taimsed valgud (näit. oad, herned, seened, pähklid, sojaoad jne.) 2) loomsed valgud (näit. liha, kala, muna, juust, piim jne.) Seedimise käigus lõhustatakse valgud erinevateks aminohapeteks. Osa aminohappeid on
on inimorganismi normaalseks elutegevuseks väga tähtsad, kuid organism ei suuda neid ise sünteesida ja seepärast peab neid toidust saama, selliseid rasvhappeid nimetatakse asendumatuteks. Maismaaloomade rasvad on tavatingimustel tahked, mereloomade rasvad vedelad. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks. Rasvade lagunemist mikroobide toimel nimetatakse rääsumiseks. Rasv on väga tähtis energeetiline toitaine. Rasvu kasutatakse määrdeõlide, ravimite ja seepide tootmiseks. Inimkeha lipiidid ·Lihtlipiidid ·Liitlipiidid ·Tsüklilised lipiidid Rasvhapped ·Rasvhapped on üle 10 süsinikuga (paarisarvulised) karboksüülhapped · Küllastunud rasvhapped · Küllastumata rasvhapped Rasvade omadused ·Hüdrofoobsed, ei lahustu vees ·Küllastunud rasvad tahked Peamiselt loomsed rasvad ·Küllastumata rasvad vedelad (rasvõlid) ·Peamiselt taimsed rasvad
• tomat sisaldab E-vitamiin ja C- vitamiin. • tumeroheliste lehtedega ja väga hea maitsega Kasvamis protsess • Algul sorteerisin paremad seemned halvematest ja istutasin maha seemned (7.03.2015). • Esimesed võrsed tekkisid 16. märtsil • 13 aprillil pidin juba ümber istutama suurematesse pottidesse. • Varrsi oli näha 27 aprill. • Esimesi rohelisi vilju oli näha 16 juuni. • Väetamiseks kasutasin räime meetodid mis teeb mulla toitaine rikkamaks. Kokkuvõtte Järelduseks sain, et taimed, mille mulla sisse oli maetud räim, kasvasid suuremaks kui need mille potis oli ainult muld. Päikesest kaugemal taimed olid päikese poole kasvanud. Sügiseks oli muld potist enamasti kadunud ja kastes vesi imbus kehvemini mulda. Tomati viljad hakkasid ilmuma juba suve keskel ja pidevalt tuli uusi õisi ja vilju juurde kuni hilise sügiseni. Seemnest eimese väjatulnud taimeni kulus aega umbes 10 päeva. Taimi tuli kasta iga päev muidu
Geo kordamine 1. Süsteemi mõiste , liigid süsteem omavahel seotud objektide kogum. Jaguneb allsüsteemideks: avatud süsteem (süsteem, kus toimub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel), suletud süsteem (süsteem, kus puudub energia- või ainevahetus süsteemi ja seda ümbitseva keskkonna vahel), staatiline süsteem (püsiv muutumatu süsteem), dünaamiline süsteem (ajas muutuv süsteem). 2. Maa sfäärid kui süsteemid Maa süsteemi elementideks on sfäärid. Iga sfäär on eraldi alamsüsteem. Maakera ja tema sfäärid on dünaamilised, sest need muutuvad aegamööda. Litosfäär- koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Toimuvad muutused, kivimite ringe ja ainevahetus teiste sfääridega, nt (seos!!) litosf jõuavad hüdrosfääri vajalikud mineraalid.(aeglased muutused) Pedosfäär ehk mullastik- maakoore pindmine kiht, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesi...
6) Mille poolest erineb lämmastikringe süsinikuringest? Lämmastikumolekul on väga püsiv ja selle lõhkumiseks on vaja palju energiat. Seepärast ei suuda enamik aineringes osalevaid organisme sellist lämmastikku kasutada. Looduslikult toimub selle lõhkumine atmosfääri elektrilahenduste (välgu) abil. Teine oluline erinevus on maismaalt tulev suurem lämmastikuvoo mõju veeökosüsteemidele ja ookeanile.See tuleb lämmastikuühendite lahustuvusest, mis seob selle toitaine tihedamini veeringega. 7) Milline näeb välja orgaanilise lämmastiku mineraliseerumine ja selle käigus tekkinud lämmastikuühendite edasine transformeerumine? Selgita igaühte lühidalt! Ammonifikatsioon- Toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas ammonifitseerivate bakterite toimel ilma energialisata Nitrifikatsioon- Toimub aeroobses keskkonnas nitrifitseerivate bakterite toimel ilma lisaenergiata
vesinikust ja hapnikust. Siit ka nimetus süsivesik. Magus ja vees hästi lahustuv oligosahhariid on näiteks suhkur, mida võib kindlasti leida iga inimese majapidamisest. Sahharoos C12H22O11 ehk tavaline suhkur on argielus kõige tähtsam suhkur. Üks tähtsamaid monosahhariide on glükoos ehk viinamarjasuhkur. Glükoosi C 6H12O6 leidub viinamarjades ja osades ravimites. Glükoos on väga tähtis toitaine ja see käärib hästi. Glükoos on tselluloosi koosseisus olulisemaid taime rakukesta komponente. Veel on laialdaselt kasutatav polüsahhariid tärklis (C 6H10O5)n ehk rahvapäraselt kartulijahu. See katab suure osa inimese energiavajadusest ja on taimede glükoosivaru. Paljudele meenub tärklisega seoses kissell ja kliister, mõnele isegi tärgeldatud pesu. Tärklis puhtal kujul on vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Tärklise põhiomaduseks
Atmosfäär ehk õhkkond on maad ümbritsev õhukiht. Lämmastik tekib org aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. Hapnik tekib fotosünteesi käigus ja seda kasutavad organismid hingamisks. Süsihappegaas satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. See neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist. Troposfäär on kõige alumine kiht, paikneb valdav osa õhkkonna massist, seal tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. Statosfäär teine kiht,
Magus ja kleepuv mesi on kontsentreeritud õenektar, mida korjemesilased tarru vastsete toitmiseks ning kogu mesilaspere talvetoiduks toovad. Töölismesilased toidavad aastaringselt kogu mesilasperet mesilasema, vastseid, leski ja töölisi lõhnava toitva ainega, mida nad ise toodavad. Nad korjavad lilledelt nektarit ning töötlevad selle ümber meeks, mille paigutavad taru sisemuses paiknevatesse "hoidlatesse" kärjekannudesse. Mesi on arstirohi ja on väga väärtuslik toitaine. Samuti taruvaik ja õietolm. Huvitavat: · Kui mesilane nõelab inimest, jääb inimese nahka kogu mesilase nõelamisaparaat · Korjemesilased, kes leiavad rikkaliku nektari või õietolmu allika, teatavad sellest tarusse tagasi pöördudes teistele töölistele iseloomulike liigutuste ehk tantsu abil · 1 kilogrammi mee toomiseks vajavad mesilased vähemalt 3 kilogrammi nektarit, mis tähendab umbes 160 000 väljalendu tarust Põhifaktid: Klass: putukad
valgust, hernevalgust jne. Halvad küljed spordi- ja taastusjookide juures on aga see, et nendega pingutatakse üle, seoses nende tarbimisega võib tekkida mõne aine puudus, ülemanustamisel võib tõusta kaal ning kolesterool. Lisaks on olemas ka mälu parandavad toidulisandid. Kes meist ei tahaks mäletada rohkem asju kergema vaevaga. Kõige tähtsam nn. Ajuvitamiin on letsitiin. Letsitiin on tähtis närvirakkude toitaine, mistõttu ta soodustab mälu- ja kontsentreerumisprotsesse. Lisaks aitab letsitiin hoida vere normaalset kolesteroolitaset, parandab naha üldseisundit ja pidurdab isegi juuste väljalangemist. Looduses leidub seda ainet kõige rohkem sojaubades. Vaatamata sellele, et toidulisandid on inimestele mingil määral kasulikud, oleme me evolutsiooni vältel kohastunud siiski tarbima looduslikku ja loomulikku toitu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
