Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"toit" - 4096 õppematerjali

Õppeained

Toitumise alused -Tallinna Ülikool
Toitlustus -Kutsekool
Toitumine -Tartu Tervishoiu Kõrgkool
Toitlustusettevõtte töö planeerimise ja korralduse alused -Eesti Hotelli ja Turismikõrgkool
Toitumisõpetus -Eesti Maaülikool
Toit ja toitumine -Tallinna Tehnikaülikool
Toitumisõpetus -Kutsekool
Toit, toitumine ja sportlik saavutusvõime -Tartu Ülikool
Toitumise alused -Kutsekool
Toitumisfüsioloogia ja metabolism -Eesti Maaülikool
Toitumisõpetus -Tallinna Tehnikaülikool
Toitlustusettevõtete töökorraldus -Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Toitlustus -Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor
Toitlustus -Gümnaasium
Toitumisõpetus -Gümnaasium
Toitlustuse õpetus -Gümnaasium
Toitumisõpetus -Gümnaasium
Toitlustuskorraldus -Gümnaasium
toit

Kasutaja: toit

Faile: 0
20
pptx

Toitumise mõju lihastaastumisele

Toitumise mõju  lihastaastumisele Toitumine  ja taastumine • Toitained ja vedelik o Süsivesikud o Valgud o Vedelik o Elektrolüüdid Süsivesikud­ Energia  taastajad • Lihaste töö o Mitu treeningut päevas • Treeningute vaheline energia taastamine o Pikad treeningud (Jalgratturid ja triatleedid) • Treeningu ajal energia taastamine o Treeningu järgseks taastamiseks vajalik keskmiselt 0.8- 1.2 g süsivesikuid 1kg kehakaalu kohta ( oleneb treeningu pikkusest) • Aju töö o Aju ainuke energia allikas Valgud­ Lihase  ehitusmaterjal • Koormuse järgne lihaskoe taastamine o Treeningu käigus vigastatud lihaskoe taastamine • Koos süsivesikutega manustamine o Tagab kiirema imendumise o Taastab kiiremini • Šokolaadipiim • Teraviljad ja väherasvane piim • Kogused o Peale treeningut peaks vähemalt 0,3- 0,4 g valku 1...

Toit ja toitumine - Tallinna Tehnikaülikool
6 allalaadimist
10
docx

Lihashooldus: toitumise mõju taastumisele

TARTU ÜLIKOOL Kehakultuuri Teaduskond Kehaline kasvatus ja sport Mikk Saarela Toitumise mõju lihastaastumisele Referaat Juhendaja: Inga Neissaar Tartu 2015 Sissejuhatus Mitte kaua aega tagasi, soovitati peale rasket treeningut või võistlust juua palju vedelikke ja süüa banaani. Selle peale, kui palju ja millal vedelikke ja toitaineid tarbida, mõltlesid vähesed. Viimasel ajal on sellele valdkonnale spordis palju rõhku pandud. Peale tippspordi, on lihaste võimekuse võimalikult kiirele taastamisele rohkem mõtlema hakatud ka amatöör- ja rahvaspordis. Selle üle, kuidas toitumist ja vedeliku tarbimist võimalikult kasulikult taastumise kasuks tööle panna, arutletakse pidevalt ja selle koha pealt on palju erinevaid arvamusi. Samuti tekivad erinevused ka sõltuvalt sportliku eriala spetsiifikast. Taastumis protsessis on hõlmatud erinevate toitainete taastamine organismis, nagu süsivesikud, valgud, vedelikud ja elektrolüü...

Toit ja toitumine - Tallinna Tehnikaülikool
8 allalaadimist
20
pptx

Avokaado

Avokaado TKHK Heidi Hanst KK14 Päritolu • Kariibi mere saaretelt • 10 maailma suurimat avokaadokasvatuseriiki: • Mehhiko, Indoneesia, USA, Colombia • Brasiilia, Tšiili, Dominikaani Vabariik • Peruu, Hiina ja Etioopia. • Euroopasse tuuakse peamiselt Argentiinast, • Tšiilist, Iisraelist. • Palju erinevaid sorte: Hass & Fuerte. • Hassil on tugev pruunjasmust koor, Fuertel on siledam, tumeroheline koor ning märgatavam pirnikuju. Avokaado • Avokaadopuu kasvab väga suureks, lehed on nahkjad umbes 30 cm pikkused. Õied on väikesed. • Avokaado vili on pirni-kujuline, 7-20 cm pikk ning kaalub 100g - 1kg. • Vilja sees on suur kõva seeme. • Vilja ümbritseb krobeline kest. • Kest ega ka seeme ei ole söögiks. • Kasvab väga niiskes keskkonnas. Vesi millega puid kastetakse, ei tohi olla soolane. Ka tugev tuul pole hea kasvatuse eelduseks. ... • Kõige paremini maitseb avokaado siis, kui ta on täiesti valminud. • Maitse on suhteliselt mahe ja...

Toit ja toitumine - Kutsekool
3 allalaadimist
14
pptx

Toitumiskava kasulikkus

TOITUMISKAVA KASULIKKUS Koostas: Rando Pilberg Juhendaja: Merit Süving Teema valik • Tegelen tervisliku toitumisega • Huvi toitumise valdkonnast teadmisi juurde saada • Teada saada, kui palju ma suudan kaalust alla võtta kolme nädalaga Eesmärgid • Omandada uusi teadmisi • Võtta toitumiskuuri ajal kaalust alla, mitte juurde • Teada saada, kas tervislik toitumine mõjutab vereproovi tulemusi • Välja selgitada tervisekuuri mõju organismile Hüpoteesid 1. Toitumiskava järgi oma söömisharjumusi muutes on selle tulemuseks positiivne mõju ja kaalukaotus 2. Süsivesikute piiramine mõjub positiivselt kaalu langusele Minu toitumiskava • Sõin tervislikult kolm nädalat ja märkisin kõik üles Tulemused • Võtsin kaalust alla 3 kilo • Leukotsüütide arv oli normaalnäitajast väiksem • Keha välimus muutus peenemaks ja kenamaks TÄNAN KUULAMAST! ...

Toit ja toitumine - Keskkool
3 allalaadimist
16
pptx

Rahvusköögid- Maroko

Väga pika ajalooga. 20. sajandil Euroopa riikide poolt koloniseeritud. Toidukultuur seeläbi mõjutatud mitmete erinevate rahvuste poolt. Maroko köök Segu lambakasvatajatest berberitest, moslemitest, Andaluusiast seilanud eurooplaste, Sudaanist pärist mustade orjade ning prantslaste söögitavadest. Köögikultuur sai aluse suuremates linnades olnud kungilikest köökidest. Kasutatakse palju vürtse. Kliima lubab kasvatada erinevaid puuvilju ning osasid vürtse. Vürtsid Vürtside valik väga lai, kuna Maroko on üks vürtside eksporditeedest. Saffranit, münti, oliive, sidruneid ja apelsine kasvatatakse koha peal. Tüüpiline eine Ollakse harjunud mitmekäiguliste söömaaegadega. Tüüpiline lõuna algab külmade ja kuumade salatatitega Järgneb tagine (savinõus tehtud hautis) Igale einele süüakse kõrvale leiba. Süüakse kana-, lamba-, veiseliha. Uskl...

Toit ja toitumine - Kutsekool
2 allalaadimist
24
doc

ŠOKOLAAD

Sissejuhatus..................................................................................................................3 2. Ajalugu.........................................................................................................................4 2.1. Varajane ajalugu...............................................................................................4 2.2. Euroopa ajalugu.............................................................................................4-5 3. Tume šokolaad..............................................................................................................6 3.1 Tume šokolaad tervisele..................................................................................6 4. Piimašokolaad...

Toit ja toitumine - Kutsekool
5 allalaadimist
10
doc

MENÜÜ

MENÜÜ Eelroog Idusalat vähisabade, kartuli- ja trühvlimajoneesiga Joogiks: Valge vein Pearoog Praetud paltusefilee, blanśeeritud pak-choi kapsa, fenkolipüree ja siiamarja kastmega Joogiks: Valge vein Dessert Kodune juustukook põldmarjakastmega Joogiks: Koorekohv Töövahendid ja nõud 1. Kelnerirätt veini valamiseks 2. Kandik 3. Leivakorv koos maitseainetega 4. Valge veini pokaal 5. Leivataldrik 6. Eelroa taldrik 7. Eelroa all olev taldrik koos salfrätiga 8. Eelroa kahvel ja nuga 9. Pearoa taldrik 10. Pearoa kahvel ja nuga 11. Desserdi taldrik 12. Desserdi kahvel 13. Kohvitass 14. Kohvitassi alustaldrik koos salfrätiga 15. Kohvi jaoks lusikas 16. Kohvi jaoks suhkrutoos 17. Kohvi jaoks koorekann 18. Volditud salfrätik Ettevalmistustöö Laua eelkat...

Toit ja toitumine - Kutsekool
9 allalaadimist
6
docx

Menüü Mehhiko

MENÜÜ Eelroog Guacamole chipsidega Pearoog Fajata broileri-riisi-köögiviljatäidisega Dessert Flan Joogid Kannuga sidrunivesi Karastusjook (Coca-cola, Fanta, Sprite) Kohv, tee MENU Starter Guacamole with chips Main dish Fajata with chicken rice and vegetables Dessert Flan Drinks Water jug with lemon Beverage (Coca-cola, Fanta, Sprite) Coffee, tea МЕНЮ Закуска Гуакамоле c чипсaми Основнойe блюдо фaйaтa с курицай и рис с овощaми Десерт флан Напитки Лимонная вода в кувшинe Безалкогольн...

Toit ja toitumine - Kutsekool
7 allalaadimist
24
pptx

Toiduainete kuumtöötlusviisid

Keetmise alguses tuleb vesi keema ajada (100 °C) ning seejärel kuumust vähendada, et vedelik terve kuumtöötlemise aja tasaselt keeks (95–97 °C). • Väheses vedelikus • Rohkes vedelikus. • Omas mahlas • Veeaurus keetmisel • Veevannis • Rõhu all kiirkeetjas KEETMINE • Väheses vedelikus keetmisel on toiduaine vaevalt vedelikuga kaetud või on vedeliku maht vaid 13 toiduaine omast. Keetmiseks kasutatakse kaanega nõu, et vedelik ei aurustuks. Väheses vedelikus keedetakse aedvilja, kala jm. • Rohkes vedelikus keetmisel on vedelikku niisama palju või rohkem kui toiduainet. Nii keedetakse tangaineid, makaronitooteid, liha jne. • Omas mahlas keedetakse rohkelt vett sisaldavaid toiduaineid (värske aedvili). Keedunõu kaetakse hästi sulguva kaanega või keeratakse toiduaine fooliumisse, et küpsemisel moodustuv vedelik ei pääseks välja ja toit ei jääks keedunõu põhja kinni. PRAADIMINE • Praadimine on toiduaine kuumutamine pannil, kasutades toiduaines olevat rasva ning erinevaid vedelaid (õli) ja kõvasid (või, margariin) rasvu või nende segu. Praadimistemperatuur sõltub toorainest (nt liha vajab kõrgemat temperatuuri kui kala). • Üldiselt jääb praadimistemperatuur 150-280 °C vahele. • Praadimisel tekib pruunikas koorik PRAADIMINE • Väheses rasvas praadimine • Rohkes rasvas praadimine • Frittimine • Rasvata praadimine • Praeahjus küpsetamine • Grillimine • Röstimine • Pruunistamine • Üleküpsetamine PRAADIMINE • Väheses rasvas praadimisel lisatakse rasva 5–10% praetava toiduaine kogusest. Toiduaine asetatakse kuumale pannile kuuma rasva sisse ning seda keeratakse pannil ainult üks kord. Selline praadimisviis sobib peaaegu kõikidele toitudele (nt pannkoogid, kotletid, köögiviljad, liha, kartulid) • Rohkes ra...

Toit ja toitumine - Keskkool
7 allalaadimist
14
pptx

Mitmekesise toitumise põhitõed

Mitmekesise toitumise põhitõed Triinu Tellis Keskmise inimese kohta Tervise seisukohalt ohtlikud äärmused on ülekaal ning alakaal KMI on suurus, mis näitab kaalu ja pikkuse suhet toidulisandid ning kiirdieedid ei ole lahendusvalgud 10-15% rasvad 25-30% süsivesikud 55-60% Lihtsad põhitõed Söö selleks, et elada, mitte vastupidi! ❏ Energia ja toitained on vajalikud igapäevasteks tegevusteks ja organismi normaalseks toimimiseks ❏ Inimeste energiavajadused on erinevad ❏ Süües rohkem, kui tarbitakse, siis kehakaal tõuseb ❏ ka ebastabiilse rutiiniga süües tõuseb kehakaal Toit olgu mitmekesine! ❏ Ouline on ka see, millistest toiduainetes saadav energiahulk saadakse ❏ Ühekülgse toitumise korral võib organism paljudest ainetest puudust tunda, nind võivad tekkida erinevaid tervisehäireid ❏ Ka loomne toit on inimese organismile vajalik, sest on valkeaminohapp...

Toit ja toitumine - Keskkool
2 allalaadimist
4
docx

Krõpsud

Sellest hoolimata on selgelt tegu ühe kõige mürgisema töödeldud toiduga, mida on võimalik süüa – olgu need krõpsud siis valmistatud päris kartulilaastudest või mitte. Selleks et mõista Pringlesite ja teiste purgis müüdavate krõpsude olemust, tuleb esmalt hüljata arusaam, et neid krõpse valmistatakse mingil äratuntaval viisil päris kartulitest. Kõnealuseid krõpse valmistav firma The Pringles Company üritas kord isegi vältida makse, mis kehtivad Suurbritannias kõigile "luksustoitudele" nagu kartulikrõpsud, väites, et nende krõpsude kartulisisaldus on nii väike, et tehniliselt võttes polegi tegu kartulikrõpsudega. Kui neid krõpse seega kartulitest ei tehta, siis mis neis õigupoolest on? Protsess saab alguse riisi, nisu, maisi ja kartulihelveste kokkupressimisest, mille käigus tehakse kogu mass lamedaks. Siis rullitakse see taignataoline aine üliõhukese kihina plaadile, kus masin lõikab taignast ümmargused krõpsud. "Krõpsud liiguvad edasi konveierilindil, kus need pressitakse lõpuks vormidesse, mis annavad krõpsudele iseloomuliku kaardus kuju, võimaldades neil üksteise sisse mahtuda. Need vormid liiguvad seejärel läbi keeva õli. Siis krõpsud kuivatatakse, pihustatakse maitseainepulbriga ja viimaks pööratakse ümber aeglasemale konveierilindile nõnda, et krõpsud üksteise peale kukuvad. Sealt viiakse need edasi purkidesse, kust krõpsud jõuavad pahaaimamatute tarbijate suhu." Kartulikrõ...

Toit ja toitumine - Keskkool
2 allalaadimist
13
pptx

JUUSTUD

J U U ST PECORINO · Nimetus tuleb itaalia sõnast pecora- lammas · Valmistatakse lambapiimast · Struktuurilt on kõva juust · Enamus juuste valmistatakse Sardinia nimelises linnas · Pähklise ja võilise maitsega · Tavaliselt teralise struktuuriga, mis intensiivistub mida kauem see laagerdub · See sisaldab asendamatuid KASUTAMINE · Pecorino juust sobib hästi pirniga, viinamarjaga, kreekapähkliga, meega ja koduse leivaga · Tihti kasutatakse Pecorinot ka pastade valmistamisel · Pecorino juustukera kasutatakse populaarses Itaalia mängus ,,Ruzzola" VALMISTATAKSE ERINEVAID SORTE · Pecorino Romano · Pecorino Sardo · Pecorino Toscano · Pecorino Siciliano · Pecorino di Filiano · Pecorino Crotonese ROQUEFORT · Roqueforti juust ehk rokfoor pärineb Lõuna- Prantsusmaalt Roquefort-sur-Soulzonist. · Roqueforti nime võib kanda vaid Roquefort-sur- Soulzoni lähedal Combalou' mäe...

Toit ja toitumine - Kutsekool
1 allalaadimist
308
xlsx

Kokk tase 4 kalkulatsioonid-1

030 3 Mornay kaste kg 0.015 0.015 0.030 0.030 4 Gruyère'i juust kg 0.015 0.015 0.030 0.030 5 sool 0.000 0.000 0.000 6 jahvatatud valge pipar 0.000 0.000 0.000 Kokku: 0.105 0.210 Mise en place: 1. Kaalu vajalik tooraine. 2. Riivi juust. 3. Loputa lillkapsas, eemalda rohelised lehed ja jaga õisik väiksemaks. 4. Pane ahi eelsooja 200 kraadi juurde. Valmistamine 1. Keeda lillkapsas soolaga maitsestatud vees või aururestil peaaegu valmimiseni, ehmata külma veega. 2. Nõruta hoolikalt ja tahenda köögipaberil. 3. Määri gratäänivorm võiga ning raputa nii vormi siseküljed kui ka lillkapsas maitseainetega üle. 4. Pane lillkapsas vormi, kata Mornay kastmega ja raputa üle riivitud juustuga. Küpseta 200 °C ahjus, kuni toit on pealt kuldpruun. Serveerimine: 1. Temperatuuril 75 °C eelsoojendatud taldrikul. 2. Lisandiks vastavalt ülesandele. TOIDU NIMETUS Kartulikroketid portsjoni kaal g 100 valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto 2 bruto 1 kartul kg 0.125 20 0.100 0.250 2 taluvõi kg 0.010 0.010 0.020 3 munakollane tkkg 0.006 0.006 0.012 4 muskaatpähkel kg 0.000 0.000 0.000 5 muna(määrimiseks) tkkg 0.005 0.005 0.010 6 riivsai kg 0.030 0.030 0.060 7 praadimisõli kg 0.000 0.000 0.000 Kokku:...

Toit ja toitumine - Kutsekool
26 allalaadimist
36
docx

Laua katmine ja toidu serveerimine

12 8. supilusikas..................................................................................................... 12 9. austrite või melonikahvel.............................................................................. 12 10. kalakahvel................................................................................................... 12 11. salatikahvel................................................................................................. 12 12. praekahvel.................................................................................................. 12 3. Serveerimine.................................................................................................... 14 3.1 Roogade pakkumisjärjestus.........................................................................16 4. Erinevate toitude serveerimine........................................................................16 4.1 Liha............................................................................................................. 16 4.2 Pagaritooted................................................................................................ 16 4.3 Külmad road................................................................................................ 17 4.4 Salatid......................................................................................................... 17 4.5 Supid........................................................................................................... 17 4.6 Teraviljaroad................................................................................................ 18 4.7 Desserdid.................................................................................................... 18 4.8 Puuviljad...

Toit ja toitumine - Tallinna Tehnikaülikool
20 allalaadimist
6
docx

Tai rahvusköök

 Roogades on esindatud kõik viis peamist maitseaistingut: soolane , magus, mõru, tuline ja hapu, mis üksteist täiendavad ja tasakaalustavad.  Taid armastavad süüa, tavaliselt teevad seda nad kuus-seitse korda päevas. Kogused on väikesed.  Tihedat söömist võimaldavad Tai tänava-turud, kust saab erinevaid värskeid puuvilju ja värskelt valmistatud ja mõõduka hinnaga toite .  Lisaks lõhnale ja värskusele hindavad taid kõrgelt ka toidu kaunist ja elegantset serveerimist. Isegi tagasihoidlikke roogi pakutakse sageli lilleõite või värskete juur- ja puuviljade rosettidega kaunistatult. Etiketirituaalid  Mõned etiketirituaalid, mida Taisse minnes peaks järgima: Taid söövad kahvli ja lusikaga, kahvel vasakus ja lusikas paremas käes. (kahvlit kasutatakse toidu lusika peale lükkamiseks)  Kuna toit – eriti liha, lõigatakse enne valmistamist tükkideks, siis pole nuga vaja.  söögipulki pruugitakse Hiina päritoluga roogade nagu näiteks riisijahust nuudlite söömisel.  Teiseks erandiks Läänest tulnud inimestele on kleepriis (khao niaw), mida süüakse näppude vahelt suhu pistes.  Toitu serveeritakse Tais tavaliselt mitme suure nõuga.  Taldriku ülekuhjamist peetakse ebaviisakaks – kiiret ju ei...

Toit ja toitumine - Tallinna Tehnikaülikool
4 allalaadimist
26
docx

Toiduainete tehnoloogia põhiprotsessid

Mis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Perioodiline protsess toimub tsüklitena ja viiakse teatud aja möödudes lõpule, siis see kordub uuesti, aeganõudvam. Pidev protsess toimub kogu aeg ning ei lõppe ära, sest materjali tuleb koguaeg juurde jne, need on tootlikud ja kiired. 2. Hüdrodünaamilised protsessid soojuslikud protsessid massiülekandeprotsessid mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, vähemalt 3 kaastegurit takistust (koos toime selgitamisega) ning 1 oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid – jõud: rõhkude vahe; kaastegurid: mõõtmedvoolu ristlõike pind (mida suuremad mõõtmed, seda kiirem), temp (mida kõrgem, seda kiiremad protsessid), viskoossus (mida viskoossem, seda aeglasem), vedelik ja s...

Toit ja toitumine - Tallinna Tehnikaülikool
20 allalaadimist
34
docx

MEIE LASTE LEMMIKRETSEPTID

HARAKA LASTEAED MEIE LASTE LEMMIKRETSEPTID 2010 ANDERI JA ARONI LEMMIKSALAT Meie pere tervislik toit , mis ka lastele maitseb, on salat. Koosis: hiinakapsas, tomat, värske kurk, mais. Natukene oliiviõli ja maitse järgi viie pipra segu. Kõik läbi segada ja ongi valmis. ELIISE KANAFILEE - ODRARISOTO Kanafilee - odrarisoto, mis on mugandustega A. Kangi retseptikogust. Retsept on neljale. Ained: 400 gr kanafileed, 1 sl õli, 1 sibul, 3 dl odratangu, 6 dl puljongit, 1 dl apelsini mahla. Filee väikesteks tükkideks lõigata, sibul praadida. Lisada fileetükid, siis odratang, peale puljong ja mahl, segada. Hautada tulel kuni oder pehme. Meil gaasipliidil võtab see aega kuskil 20-30 minutit. Võib veel lisada purustatud sarapuupähkleid (50gr). On valgu- ja b-vitamiini rikas toit. Pähklid sisaldavad a, d, e ning b1 ja b6 vitamiine....

Toit ja toitumine - Põhikool
2 allalaadimist
10
docx

Toidujäätmed REFERAAT

1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................................2 1.TOIDUJÄÄTMED............................................................................................................................................................3 2.TOIDUJÄÄTMETE MÕJU KESKKONNALE................................................................................................................4 3.TOIDUKAO TEKKIMISE PÕHJUSED...........................................................................................................................5 4.TOIDUJÄÄTMETE KÄITLEMINE...

Toit ja toitumine - Tallinna Tehnikaülikool
10 allalaadimist
4
xlsx

Kalkulatsioonikaart

Eksamijuhendi lisa nr 4 Triin Määrits TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjone kokku 0 Retsepti kaal Valmistamise kaal jrk.nr Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto 1 0.000 0.000 0.000 0.000 2 0.000 0.000 0.000 0.000 3 0.000 0.000 0.000 0.000 4 0.000 0.000 0.000 0.000 5 0.000 0.000 0.000 0.000 6 0.000 0.000 0.000 0.000 7 0.000 0.000 0.000 0.000 8 0.000 0.000 0.000 0.000 9 0.000 0.000 0.000 0.000 10...

Toit ja toitumine - Kutsekool
10 allalaadimist
4
docx

Soja

SOJA Soja kasutati juba 7000 aastat tagasi toiduna ja ravimite koosseisus – seda esialgu peamiselt ainult Hiinas, kust pärineb ka sojaoa metsik eellane. 15. sajandiks oli sojauba levinud ka mujale Aasiasse ning alles 18. sajandil hakati seda kasutama Euroopa ning Ameerika aladel. Tänapäeval leidub poeletil kõiksugu erinevaid soja-tooteid – alustades sojapiimaga ning lõpetades sojast valmistatud vegan vorstidega. Kuna veganlus viimastel aastatel moodi on läinud, tarbivad inimesed kõiki neid tooteid suure vaimustusega, arvates et nad teevad sellega maailmale ja endale head – peaks ju ometigi taimekasvatus olema vähem saastav, kui loomakasvatus. Siiski on sojakasvatusel aga palju tõsiseid keskkonnamõjusid, millest paljud isegi teadlikud pole. Soja populaarsuse tõusu tõttu on tekkinud ka kõrgenenud vajadus tootmise järgi. See tähendab aga seda, et põldude rajamise eesmä...

Toit ja toitumine - Keskkool
3 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun