Juhul kui tasumine toimub vahetult või lühikese perioodi jooksul pärast tehingu toimumist, võrdub tehingu müügitulu saadud või saadaoleva rahasummaga. Juhul kui tasumine toimub alles teatud pikema ajaperioodi möödudes (näiteks järelmaksuga müügi korral), siis on tasu õiglane väärtus väiksem kui laekuva rahasumma nominaalväärtus. Sellisel juhul kajastatakse müügitulu laekuva rahasumma nüüdisväärtuses. Tulude kajastamise kord on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 10 Tulu kajastamine. 3 Debitoorse lühivõla arvestus Debitoorne võlg on ajutiselt firma võlgnike ehk deebitoride käes olev raha. Ostjate debitoorne võlgnevus tekib müügitehingu tulemusel. Seda kajastatakse bilansikirjel Nõuded ostjate vastu. Ostjate vastu esitatud nõuded võivad olla lühiajalised ja pikaajalised. Pikaajalised nõuded kajastuvad bilansis Pikaajaliste finantsinvesteeringute alla bilansikirjel Pikaajaliste nõuded.
reguleeritakse järgmiste seaduste ja määrustega: 1. Riigi raamatupidamise üldeeskiri. Vastu võetud rahandusministri 11.12.2003. a määrusega nr 105 (RTL 2003, 130, 2103), jõustunud 1.01.2004. Viimati muudetud 29.12.2008 nr 62 (RTL 2009, 4, 54) 17.01.2009 2. Raamatupidamise seadus Vastu võetud 20.11.2002. a seadusega (RT I 2002, 102, 600), jõustunud käesoleva seaduse §- le 62. Viimati muudetud 4.06.2008 (RT I 2008, 27, 177) 1.01.2009 3. Raamatupidamise Toimkonna Juhendid (RTJd) . Viimati muudetud 01.01.2009. 4. Tulundusühistuseadus Vastu võetud 19. detsembri 2001. a seadusega (RT I 2002, 3, 6), jõustunud 1.02.2002. a. Viimati muudetud 10.12.2008 (RT I 2008, 59, 330) 1.01.2009 5. Aruannete elektrooniline formaat. Eesti Panga presidendi 20. septembri 2002. a määrus nr 15. 6. Krediidiasutuste seadus. Vastu võetud 9.02.1999. a seadusega (RT I 1999, 23, 349), jõustunud vastavalt §-le 142. Viimati muudetud 10.12.2008 (RT I 2008, 59, 330) 1.01.2009 7
6 RAAMATUPIDAMISE SISE-EESKIRJAD Aktsiaseltsil XXX on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes sise-eeskirjast. Raamatupidamise sise-eeskirja kinnitab juhtkond ettevõttes kehtestatud korras. Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse ettevõtte omanikega kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel, töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, mida on parandatud või täiendatud (osa, punkti, lõiku või peatükki). Muudatus lisatakse sise-eeskirjadele koos aktsiaseltsi XXX juhatuse vastavasisulise otsusega. Kui sise-eeskirjad uuendatakse täies
Lastevärsse ning jutte avaldanud alates 1961. Telelavastused "Tipp ja Täpp" ja "Hunt Kriimsilm" Lehte Hainsalu kirjanik,luuletaja,lastekirjanik Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.1990-1992 oli 1938- EV Ülemnõukogu liige.Põhiseaduse Assamblee kodanike põhiõiguste toimkonna aseesimees. 20 august 1991 oli 69 hulgas, kes taastasid Eesti Vabariigi.Aastatel 1993-2003 õpetas ta Tartu Teoloogia Akadeemias stilistikat Valeria Ränik Lastekirjanik Juhtis projekte "Eesti ilves"ja "Ilvestare" mis tegelesid 1964- ilveste tutvustamisega Eestis
finantsarvestuses korrektselt või jäetakse üldse registreerimata. Sellised situatsioonid toovad kaasa vead raamatupidamiskontodel ja samuti aruandluses ning selle vältimiseks tuleb rakendada häid finantssüsteeme (Kaplan & Cooper, 1998, lk 28-29). Ettevõttes peab tulude ja kulude arvestus olema arusaadav ja tõepärane ning ettevõtte aruandlus usaldusväärne ja vastama raamatupidamise seadusele ning Raamatupidamiste Toimkonna Juhenditele. Sageli ei kajastata algdokumentidelt saadud infot õigetel aruandekirjetel ning selle tulemusena ei anna ettevõtte brutokasum juhtkonnale otsuste tegemiseks tõepärast infot. Uuritavas ettevõttes on audiitorkontrolli tulemusel saadud audiitori poolt märkus. Audiitorkontrolli käigus on tulnud välja, et ettevõte ei rakenda kasumiaruande skeemi 2 nii, nagu näeb ette raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeem.
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu
6. Raamatupidamise sise-eeskirjad OÜ Alnuse raamatupidamise sise-eeskiri määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded. OÜ Alnusel on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes sise-eeskirjast. Raamatupidamise eeskirja kinnitab juhataja. Raamatupidamise eeskirju muudetakse ja asendatakse ettevõtte omanikega kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel, töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatusest või muul põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, mida on parandatud või täiendatud (osa, punkti, lõiku või peatükki). 7 7. Rahaliste vahendite arvestus 7.1 Pangakontod ja nende arvestus
Tallinna Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEKU PÄDEVUS: ÕIGUS JA KOHTUPRAKTIKA Analüüs Õppejõud: Tallinn 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat on kirjutatud Tallinna Ülikooli õigusteaduse eriala bakalaureuseõppes õppeaines pankrotiõigus teemal "Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus - õigus ja kohtupraktika." Võlausaldajate üldkoosoleku pädevus on konkreetselt välja toodud Pankrotiseaduse § 77-s üheksa punktina. Võlausaldajate üldkoosolek teema on aga välja toodud Pankrotiseaduse 3. peatüki 3. jaos §§-s 77-83. Seega võlausaldajate üldkoosoleku teema lahti kirjutamisel ongi aluseks võetud Pankrotiseaduse vastavad paragrahvid ning raamatukogudest leitud vastav kirjandus. ...
kontrollisin nende õigsust ja vastavust Raamatupidamise seaduse §11, sest igal ettevõttel peab olema raamatupidamise sise-eeskiri korrektne ja ajakohane. Koostasin ka kodus paralleelselt praktikaga raamatupidamise sise-eeskirjad, lähtudes Eesti Finantsaruandluse standartitest, raamatupidamise seadusest, riigi raamatupidamise üldeeskirjadest ja Eesti Vabariigi Raamatupidamise toimkonna juhenditest. Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades on kajastatud: - Üldsätted - Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine - Kontoplaan - Rahaliste vahendite arvestus - Lühiajaliste nõuete arvestus - Varude arvestus - Põhivarade arvestus - Kohustuste arvestus - Tulude ja kulude arvestus - Varade ja arvelduste inventeerimine - Aruandlus Webshop Interior OÜ raamatupidmise sise-eeskirjad on seadusega
Tõlgendame seda nüüd selliselt, et oluline on tehingu sisu, mitte algdokumendil kirjutatu. Et kui arvel on jalgratta rent, kuid sisuliselt saame jalgratta päriselt omale jätta (koos omandiõigusega) ilma mingisuguste jalgratta tagastamise kohustuseta, siis on tehing ikkagi ost-müük, mitte rentimine. 15,16)Tulude kajastamine ja olemus. Tuua erialaseid näiteid Tulude kajastamisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna Juhendist RTJ- nr 10. Tulusid ja kulusid kajastatakse tulude ja kulude vastavuse printsiibi alusel. See tähendab, et kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis on aruandeperioodist pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist. Sise-eeskirjas tuuakse välja kuidas on jaotatud ja liigitatud tulud e/v raamatupidamises. 16)Kulude kajastamine ja olemus. Tuua erialaseid näiteid ettevõtete kuludest. Tulud ja kulud
kiiresti areneva ettevõttega, kes suudab reageerida turul toimuvate muutustega ning soovib areneda vastavalt nõudmistele ja saavutada turul üha suuremat edu. VIIDATUD ALLIKAD 1. TTÜ TK kirjalike tööde juhend http://tk.ttu.ee/109 2. EV Raamatupidamisseadus RT I 2002 3. K. Kallas. Finantsarvestuse alused, Tallinn 2002 4. Eesti Maksumaksjate Liit. Kommenteeritud maksuseadused, Tallinn 2004 16 5. EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, 2004 6. Äriseadustik, RT I, 1995 koos hilisemate täiendustega. www.easb.ee 7. AS A. Le Coq Tartu Õlletehas, AS Tartu Õlletehas majandusaasta aruanne 2003 8. AS A. Le Coq Tartu Õlletehas, ,,Firmast" www.alecoq.ee 2004 9. Olvi OY "Teated" http://www.olvi.fi 2004 Lisa 1 AS Tartu Õlletehase Bilanss 2003 Bilanss (tuh.kroonides)
rakendatavatest tavalistest amortiseerimispõhimõtetest. Kasutusrent on rent, mis ei ole kapitalirent. Rentnik ei arvesta varalt amortisatsiooni ja kajastab kasutusrendi maksed rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna, sõltumata sellest, millal rendimaksed tegelikult toimuvad. Käibemaksu arvestus Käibemaksuseaduse seisukohalt ei oma määravat tähtsust renditehingu raamatupidamislik kajastamine, mis tuleneb Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud Rendiarvestuse juhendist. 3 Kasutus-ja kapitalirent Varaobjektide kajastamisel bilansis tuleb lähtuda sisulisest kontrollist, mitte ainult juriidilisest kuuluvusest. Kuigi üldjuhul sisuline kontroll varaobjektide üle ühtib nende juriidilise kuuluvusega, ei pruugi see alati nii olla
nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel; Raamatupidamisaruanded koostatakse raamatupidamisregistrites tehtud kokkuvõtete põhjal; Likvideeritud juriidilise isiku asutamis- ja algdokumendid, raamatupidamisregistrid, lepingud, raamatupidamise aasta-aruanded ja teised seadustega sätestatud dokumendid antakse likvideerimise järgselt üle riiklikule registrile; Üksikküsimustes tuleb lähtuda raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, vastu võetud standarditest ning kinnitatud metoodilistest soovitustest. Finantsarvestuse ülesanded- 1)Dokumenteerimine – ärisündmuste kronoloogiline registreerimine päeva- ja pearaamatus 2)Informatsooniülesanne sise- ja välistarbijatele – vara, kohustuste ja omakapitali momentseisu väljaselgitamine (bilanss), kasumi (kahjumi) perioodiline väljaselgitamine. Majandusaasta aruande taksonoomia- *Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum.
aastal korraldada eesti kunsti näitust). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal. Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 19191920 Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja, osales 1919. aastal Eesti kunsti ülevaatenäituse ettevalmistamisel ja esines samal näitusel. Aastast 1920 kunstiühingu "Pallas" liige. Aastal 1921 siirdus Tartusse, asus tööle kunstikoolis "Pallas", juhatas seal aastatel 19221926 oma maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja. Konrad Mägi haiguse ajal oli ajutiselt kooli juhataja kohusetäitja (19241925). Aastatel 19261928 oli Tallinnas vabakunstnik. 1928 naasis Tartusse "Pallasesse"
-; d) Kasum 180 000.-. 9. Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvad järgmised põhiaruanded: a) Bilanss, kasumiaruanne, tegevjuhtkonna deklaratsioon, omakapitali muutuste aruanne; b) Bilanss, kasumiaruanne, finantsseisukorra aruanne, audiitori järelotsus; c) Bilanss, kasumiaruanne, rahakäibe aruanne (rahavoogude aruanne), omakapitali muutuste aruanne; d) Bilanss, kasumiaruanne, tegevjuhtkonna deklaratsioon, kasumi jaotamise ettepanek. 10. Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendi kohaselt võib kauba-, toorme- ja materjalivarusid bilansis hinnata: a) LIFO meetodil; b) FIFO meetodil; c) HIFO meetodil; d) LOFO meetodil. 11. Firmal on vara 2 500 000.- ja omakapitali 700 000.-. Juhul kui vara väheneks 50 000.- ja omakapital jääks samaks, siis kohustised oleksid: a) 700 000.-; b) 550 000.-; c) 1 800 000.-; d) 1 750 000.- 12. Tekkepõhises arvestuses kajastatakse majandustehingud siis, kui:
(kahjumid), reservid (ohh, mis need veel on, kuulen kilkeid need on sinu firma kasumist kõrvalepandud rahad kas põhikirjaliselt nõutud osas või ka näiteks suuremaks tulevikuliseks väljaminekuks külmutatud summad, mida muuks otstarbeks ei kasutata) Eesti hea raamatupidamistava rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Riigiametitel lisanduvad veel riigi raamatupidamise üldeeskirjad jmt., Sina eraettevõtjana pead järgima ikkagi seaduse eraettevõtjale määratud osa ning Raamatupidamise Toimkonna juhendeid, riigiasjad las käia omi radu. Nii et kui Sa ei taha oma pead väga sassi ajada, siis on parem neid eeskirju mitte välja otsima hakata. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, omakapitali ja kohustusi.
omakapitalist; • kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; • Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikele 1 väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka toimkonna juhendid); • rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid; • rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS – ingl international financial reporting standards) – Rahvusvahelise Raamatupidamise Standardite Nõukogu (IASB – ingl International Accounting Standards Board) poolt kinnitatud standardid ja interpretatsioonid (SIC Interpretations);
korraldada eesti kunsti näitust). Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal. Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 19191920 Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja, osales 1919. aastal Eesti kunsti ülevaatenäituse ettevalmistamisel ja esines samal näitusel. Aastast 1920 kunstiühingu "Pallas" liige. Aastal 1921 siirdus Tartusse, asus tööle kunstikoolis "Pallas", juhatas seal aastatel 19221926 oma maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja. Konrad Mägi haiguse ajal oli ajutiselt kooli juhataja kohusetäitja (19241925). Aastatel 19261928 oli Tallinnas vabakunstnik.
01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti hea raamatupidamistava kohaselt. Eesti hea raamatupidamistava on IFRS standarditele, kui rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele, tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid. AS Näidis kasutab kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse 2. lisas toodud kasumiaruande skeemi nr 1. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Eelnenud aruandeperioodil kasutatud arvestuspõhimõtteid, hindamisaluseid ning informatsiooni esitusviisi ei ole käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel muudetud. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, nõudmiseni
Aastaaruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. Majandusaasta aruande tuuma moodustavad raamatupidamise aastaaruande kooseisu kuuluvad finantsaruanded (bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne, omakapitali muutuste aruanne), mida raamatupidamisseaduses nimetatakse põhiaruanneteks. Finantsaruannete koostamisel lähtutakse raamatupidamiseseadusest ning kehtivatest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (15). Audiitori järeldusotsus lisab kindlust finantsaruannetes kajastatud andmete usaldatavusele. Aastaaruande põhjal otsustatakse, kas tasub investeerida sellesse ettevõttesse või mitte - saadakse oluline informatsioon investoritele. Tegevusaruanne Ettevõtte majandusaasta aruande koostisosa on juhatuse tegevusaruanne, mille avalikustamisele kuuluva info nõuded on kindlaks määratud 1. jaanuaril 2002 jõustunud ning 1
1) piirivalveametnikule või muule isikule ootamatu või relvastatud kallaletungi korral; 2) kallaletungi korral, milleks kasutatakse lahingutehnikat, ujuvvahendit, õhusõidukit või muud transpordivahendit; 3) relvastatud vastupanu korral; 4) vahi alla võetud isiku koos relvaga põgenemise tõkestamiseks; 5) pantvangi vabastamiseks. 5 Relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise viisi ja liigi piirivalvetoimkonna või -allüksuse poolt määrab toimkonna vanem või allüksuse ülem. 6 Politsei abistamiseks kaasatud piirivalveametnikud kasutavad relvi ja erivahendeid politseiseaduses ettenähtud juhtudel ja korras. 7 Igast relva, lahingutehnika, erivahendi või füüsilise jõu kasutamise juhtumist kantakse ette korras, mille kehtestab Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond 8 Vabariigi Valitsus või tema volitatud ametkond kehtestab vajaduse korral relvade,
Kassapõhine arvestus on majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud raha laekumisele või väljamaksmisele. OÜ puhul kasutatakse majandustehingute arvestuse pidamiseks tekkepõhist süsteemi. Raamatupidamine peab vastama riigi poolt määratud standarditele, et tulemused oleksid võrreldavad ning arusaadavad. Raamatupidamise ja finantsarvestuse põhimõtted on fikseeritud järgmistes dokumentides: raamatupidamise seadus, Eesti Hea Raamatupidamistava ning Raamatupidamise Toimkonna juhendid. Raamatupidamise korraldamises kehtivad järgnevad põhinõuded ja olulisemad dokumendid: Raamatupidamine peab kajastama ettevõtte finantsseisundit, majandustulemusi, rahavoogusid õigesti, objektiivselt ning teistega võrreldavalt, esitatud info peab olema aktuaalne. Kõik majandustehingud tuleb dokumenteerida. Kõik majandustehingud tuleb kirjendada raamatupidamisregistrites.
Raamatupidamiseõiend 3. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS XXXX linna raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on XXX linna raamatupidamise ja finantsaruandluse ühtse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine. Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamise tavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest ning riigi raamatupidamise üldeeskirjast. Linna majandusaastaks on eelarveaasta. Kohtla-Järve Linnavalitsus korraldab raamatupidamist tsentraliseeritult. Raamatupidamisarvestusest korraldatakse nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine eelarve täitmise finantsseisundi ja majandustegevuse kohta, lähtudes Eesti heast raamatupidamistavast. Raamatupidamisarvestust peetakse tekkepõhiselt. Majandustehingute kirjendamine toimub
Varade kontrolltöö teemad: 1. Raamatupidamise korraldamine. Millist seadusandlust peab ettevõtja järgima. Miks kasutatakse RTJ-e. Ettevõtja peab järgima RP seadust, maksuseadusi, raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest ja majandusarvestusest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. 2. Raha arvestus. Erinevad kasutatavad kontod, nende vajadus. Vajalikud dokumendid, raha teel, valuuta kajastamine, inventuurid. Kingina saadud raha. Kassa (1011), Pank (Swed 1012, Seb 1014 jne). Kasutatavad erinevad kontod lihtsustavad oluliselt arvestuse pidamist. Ettevõtjal on kindel ülevaade oma rahalise seisukorra kohta. On
täiendav informatsioon oluliste põhiaruannete kirjete kohta; muu informatsioon, mis on vajalik õige ja õiglase ülevaate saamiseks finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest (nt. potentsiaalsed kohustused, tehingud seotud osapooltega, sündmused pärast bilansipäeva). Lisad peavad vastama raamatupidamise seaduse lisas 3 loetletud miinimumnõuetele ja RTJ s toodud täiendavatele nõuetele. Raamatupidamise Toimkonna juhendid (eelkõige RTJ 1,2) nõuavad lisaks seaduses ettenähtud informatsioonile veel teatud hulga täiendavat infot. Selliseks infoks on näiteks: - aruannete mittevõrreldavuse põhjused, ümberarvestuse alused ja summad. Kui majandusaasta ja eelneva aasta näitajad ei ole võrreldavad kas uuele arvestusskeemile ülemineku või arvestusmeetodite muudatuste tõttu, tuleb eelneva aasta näitajad ümber arvutada ja koostada korrigeeritud algbilanss.
· varude arvestuse teoreetiliste aluste esitamine; · varude analüüsi võimaluste esitamine. Töö koosneb viiest osast: esimene osa räägib varudest ning nende otstarbest, teises osas on juttu varude arvestussüsttemidest, kolmandas Eestis kasutatavatest arvestusmeetoditest ning neljas osa keskendub inventeerimisele. Viimane osa räägib XXX OÜ varude arvestusest. Käesoleva töö koostamisel on kasutatud Raamatupidamise Toimkonna juhendit 4 ''Varud'', Rahvusvahelist Finantsaruandluse Standardit 2 ''Varud'', interneti materjali ja erinevate autorite poolt kirjutatud erialakirjandust. 3 VARUD Varudena võib käsitleda kõike, mida organisatsioonis vajatakse. Varud on varad: · mida hoitakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus · mida toodetakse müügis tavapärase äritegevuse käigus
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R 12 Andre Kalda DIPLOMIEELNE PRAKTIKA MIKMAK TRADE OÜ PÕHJAL Praktikaaruanne Kooli poolne juhendaja: Malle Kasearu, MA Ettevõtte poolne juhendaja: Mikk Paavel, BA Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1ETTEVÕTTEST.......................................................................................................................4 2Ettevõtte Raamatupidamise korraldus.......................................................................................5 2.1Ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja koostis................................
2 RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE, STRUKTUUR JA KASUTATAV RAAMATUPIDAMISPROGRAMM Raamatupidamise korralduslik poolt reguleerib ettevõtte sise-eeskiri. Osaühingu raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivast raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetest ja alusprintsiipidest, järgides Eesti head raamatupidamistava. Samuti lähtutakse raamatupidamis- seaduses, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust. Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Majandustehinguid dokumenteeritakse ning kirjeldatakse raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist. Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument. Ettevõtte raamatupidamisega tegeleb kolm raamatupidajat. Igal raamatupidajal on oma
7. Raamatupidamise sise-eeskirjad XXXX OÜ-l on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes eeskirjast. Raamatupidamise sise-eeskirja kinnitab juhtkond ettevõttes kehtestatud korras. Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse ettevõtte omanikega kooskõlastatult majanduslikel kaalutlustel, töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, mida on parandatud või täiendatud (osa, punkti, lõiku või peatükki). Muudatus lisatakse sise-eeskirjadele koos XXXX OÜ juhatuse vastavasisulise otsusega. Kui sise-eeskirjad uuendatakse täies mahus, tuleb see märkida uutes sise-eeskirjades ning lisada juhtkonna otsus.
kuidas toimud bioloogiliste varade mahakandmine; kuidas kajastatakse bioloogilist vara finantsaruannetes. Töö teoreetilise osa kirjutamisel tuginetakse valdavalt finantsarvestust ja –aruandlust käsitlevatele praktilise suunitlusega ajakirjadele (nt Raamatupidamis Praktik ja Raamatupidamisuudised), teadusartiklite kogumikele (nt Majandusarvestus & finantsjuhtimine). Oluliseimaks andmeallikaks on Raamatupidamise Toimkonna Juhend RTJ 7 „Bioloogilised varad“. Bioloogilise vara arvestuspõhimõtteid tutvustavas teoreetilises osas tuginetakse järgmiste autorite raamatutele Vooro (2011, 2014), Silling/Lõokene (2001) , Kikas/Treumann (2003) Tälli (2004) Palmipuu (2014), Allikvee (2006), Villems (2007) jt raamatutele. 6 1. BIOLOOGILISE VARA ARVESTAMISE TEOREETILISED LÄHTEKOHAD 1.1 Bioloogilise vara mõiste ja olemus
agraar- ja asustusajalugu (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). Sihikindel tegutsemine andis tulemusi ja eestikeelse ülikooli II aastakümnel täideti peaaegu kõik õppetoolid eesti teadlastega. Ümberkorraldusi tehti ka õppetoolide koosseisus, samuti loodi uusi allasutusi. Aastatel 1922-1939 oli J. Uluots õigusteaduskonna seminariraamatukogu juhatajaks. Aastail 1921-1934 tegutses J. Uluots ka Tartu Ülikooli Toimetuste toimkonna sekretärina . Professor Uluotsa õppetegevuse ja uurimistöö lähimaks ainealaks oli Eesti õiguse ajalugu. See tuli tal endal tähelepandavas osas allikate ja uurimuste põhjal välja ehitada, millele kulus ta tööjõust ka märgatav osa (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). 1939. aastal valiti Jüri Uluots Eesti Teaduste Akadeemia 12 liikme hulka, mis oli ühele teadlasele kõrgeim tunnustus (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html)
Aastatel 19101911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal. Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana. Oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 19191920 Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja, osales 1919. aastal Eesti kunsti ülevaatenäituse ettevalmistamisel ja esines samal näitusel. 9 Aastast 1920 kunstiühingu "Pallas" liige. Aastal 1921 siirdus Tartusse, asus tööle kunstikoolis "Pallas", juhatas seal aastatel 19221926 oma maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja. Konrad Mägi haiguse ajal oli ajutiselt kooli juhataja kohusetäitja (1924 1925).
Eestis olid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel institutsionaalselt esindatud kõigile eespool nimetatud algatustele toetuvad hoolekandeasutused. Riikliku hoolekande esindajateks olid Liivi- ja Eestimaa kubermangus üldhoolekande kolleegiumid. Kogukondlike hoolekandeasutustena töötasid valdades vaestemajad ning linnades varjupaigad. Kiriklike hoolekandeasutustena olgu nimetatud pikkade traditsioonidega Tallinna toomvaestekooli, EELK sotsiaaltöö toimkonna koostatud sotsiaalühingute ja -asutuste nimekirjas olid nõrgamõistuslike laste kasvatusasutus Nain Pärnu Jaagupis, Kose-jõe lastekodu Kose-Uuemõisas, vanadekodud, haiglad jms. Lisaks tegutsesid õigeusu kiriku hoolekandeasutused, näiteks Tallinnas Preobrazenski katedraali koguduse vaestekool. 20. sajandi alguses olid Eestis ka oma Punase Risti organisatsioon ning Halastajaõdede Ühing. Ametkondlikkusele tuginevad hoolekandeasutused tegutsesid suuremates linnades
MAJANDUSARVESTUSE VAJADUS JA KORRALDAMINE RP koostamisel on aluseks RP seadus, maksuseadus ja raamatupidamise toimkonna juhendeid (RTJ). RP korraldamise kohustus on seadusest tulenevalt kõigil ettevõtjatel. RP korraldamise eest vastutab ettevõtte juht, kes võib raamatupidamisega tegeleda ise, palgata raamatupidaja või kasutada raamatupidamisteenust. RTJ-e kasutatakse, et kõik saaksid RP-sest üheselt aru ning et kõik ettevõtjad teeksid asju ühtemoodi. Ettevõtjale on RP'st vaja, et oma paberid korras hoida ja tulud-kulud vastavalt reeglitele õigesti kokku arvestada.
puudulikud). Suure turu tänav on seetõttu ka Tartu city tüüpiliseim osa. Ärisagedus jäseme- tänavatel väheneb tsentrifugaalselt ja on selgesti märgatav Riia ja Raatuse tänaval. Mida lähemal city-kehaosale seda suurem on äride sageduse tsentripetaalsus. Liiklemine City ongi üldiselt suur kauba-ala, täis kauplevaid, asjuajavaid, töötavaid inimesi ja intensiivset liikumist. Tartu asula liikluse kohta pakuvad Tartu linnauurimise toimkonna algatusel 1922. aasta kestel korduvalt sooritatud liiklusvaatlused ülihuvitavat materjali, mille eritlemisel selgub city ja muude linnaosade tänavaliikluse pilt. Tartu linnasüda näitab palju intensiivsemat liiklust kui korterirajoonid jm. Linnaosad, ning seda nii iseliselt liiklushulgalt kui ka tõusu- ja mõõnanurga suuruse ning selgejoonelise väljakujunemise poolest. 13 Tabel 5 Absoluutne liikumishulk loetud jalakäijate kohta 31
või surm otsus 2/9/2015 Mai Takkis 9 3 Finantsarvestuse õiguslikud alused RAAMATUPIDAMISE SEADUS Raamatupidamise Raamatupidamise sise-eeskiri toimkonna juhendid FINANTS- MAKSUSEA- TÖÖSEADUS- DUSANDLUS Juhendid ARVESTUS Juhendid ANDLUS Asutuse, ettevõtja Põhikiri (-määrus) ETTEVÕTLUS- SEADUSANDLUS
Raamatupidamisalast tööd suunab Raamatupidamise Toimkond Muud seadused(Äriseadustik, Võlaõigusseadus, maksuseadused jne) RAAMATUPIDAMISE TOIMKOND Raamatupidamise Toimkond(www.easb.ee) on sõltumatu komisjon, mille töökorra kinnitab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul. Toimkonda teenindab Rahandusministeerium. Ülesanne: välja anda raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid ning suunata raamatupidamisalast tegevust. Raamatupidamise Toimkonna juhendid (RTJ) avaldatakse Riigi Teatajas: www.riigiteataja.ee. FINANTSARVESTUSE PÕHITUNNUSED Eesmärk: varustada välistarbijaid infoga (firma finantsseisundit, majandustegevuse iseloomustus) Info kasutajad: välistarbijad. (Nt maksuamet, audiitorid, finantsasutused, investorid) Ajaline suunitlus: minevik (aruannetes kajastatakse sündmusi, mis on olnud) Põhinõue infole: rangelt määratletav ja kontrollitav Täpsus: andmed täpsed, monetaarsed (võetakse ainult dokumentidel olev info)
Ka käsitööd oli: toole, pinke, lillealuseid, sepiseid ja kudumeid. Loomadest võis osta kassipoegi, küülikuid, lambaid ja lindudest kuningparte, paabulinde, kanu ja kukkesid. Mihkli laata korraldasid Toomas Maarand, Riho Erismaa ja Marika Erismaa, Mare Paarasma, Andres Hirvela ja Merike Pikkmets. 2009. aastal toimus laat kahekümne esimest korda. Parkimis- ja laadaplats ei mahtunud enam esialgsetesse piiridesse ja vallutas endale tüki niidetud heinamaastki. Mihkli laada toimkonna liikme Mare Paarasma arvates oli seekord oma 20 000 igas eas laadalist. Laadalistel jätkus uudistamist uhkelt. Uudist oli neilgi, kes ennast Mihkli laada veteranideks peavad, sest näiteks Saaremaa saunad olid esimest korda sealkandis. Pealinna kaupmehed osaühingust Merriba meelitasid kõikvõimaliku käsitöö, lilletaimede, lammaste, pardipoegade, vaipade ja seinast seina kauba vahel sebijaid toorjuustude müügiletiga
rahavoogudest õige ja õiglase ülevaate. Aruannetes esitatakse terviklik pilt ettevõtte finantsseisundist, majandustegevusest ja rahavoogudest ning muudest olulistest asjaoludest, mis mõjutasid ettevõtte finantsnäitajaid aruandeperioodil või võivad tõenäoliselt mõjutada tulevastel perioodidel. Aruande tarbijate jaoks oluline informatsioon esitatakse isegi juhul kui see ei ole konkreetselt nõutud ühegi Raamatupidamise Toimkonna juhendi poolt. Raamatupidamise seadus: Raamatupidamiskohustuslased: (1) Käesoleva seaduse kohaselt on kohustatud raamatupidamist ja finantsaruandlust korraldama kõik käesolevas paragrahvis nimetatud isikud (edaspidi raamatupidamiskohustuslased). (2) Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik
gressinõude pankrotitoimkonna liikmetele. 2.1.4 Pankrotihalduri tegevuse korraldamine Pankrotihaldur peab oma kohustusi täitma üldjuhul isiklikult + peab olema füüsiline isik. Võib siiski teatud juhtudel kasutada esindajat / abilist (nt kohtuvaidluste pidamisel). Kui kasutatakse esindajat, siis peaks see üldiselt minema pankrotihalduri enda tasust. Pankrotivara arvelt võib see minna ainult toimkonna nõusolekul ( 62 lg 4). Kui tegemist on juriidilise isiku pankrotiga, siis sisuliselt astub haldur juriidilise isiku juhatuse asemel. Pankrotihalduri toimiku pidamise kord: justiitsministri määrus 30. dets 2009. a. Pankrotihalduri toimikule ja pankrotimenetluses koostatavatele dokumentidele esitatavad nõuded. ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13260781 ) (loe iseseisvalt!) Juriidilise isiku töötajate töötasud
Uus marsruut võimaldas Balti ketti tulla mõlemalt poolt ning seega haarata hoopis suuremaid masse. Alguspunktiks sai Pika Hermanni jalam ning lõpp-punktiks Gediminase torn. Joonis 4. Balti keti marsruut Kokku oli marsruut umbes 620 km pikk. 2.3. Korraldus Andrus Öövel moodustas augusti alguses toimkonna, kes koostas kogu trassist üksikasjaliku kirjelduse. Otsustati, et suuremate teede ja tänavate ristumiskohtades, kus liiklus pole suletud, tuleb teha ketis katkestus. Kaardil mõõdeti trassi pikkuseks Tallinnast Läti piirini 211,5 km. Igale inimesele arvestati maksimaalselt 1,5 m ning seega oli vaja ligikaudu 150 000 osavõtjat. Seda võrreldi ,,Eestimaa laulus" osalejate arvuga ning leiti, et inimeste puudusest probleemi ei tohiks tekkida
5 Suvel 2009 andis Rahvusvaheliste Arvestusstandardite Nõukogu (Toimkond) e IASB välja uue rahvusvahelise finantsaruandluse standardi väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (inglise keeles IFRS for Small and Medium-sized Entities ehk lühendatuna IFRS for SMEs). Eesti hea raamatupidamistava Alates 01.01.2013. a Raamatupidamise Toimkonna juhendid lähtuvadki SME IFRSist. Kuigi uued juhendid lähtuvad SME IFRSist, ei ole nad identsed. Mõningates valdkondades lubavad juhendid valikuvõimalust erinevate meetodite vahel. 3. RAAMTUPIDAMISE AASTAARUANDE KOOSTAMISE ALUSPRINTSIIBID (RMPS § 16) Raamatupidamise aastaaruande koostamisel tuleb lähtuda eelkõige järgmistest rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest:
Uus marsruut võimaldas Balti ketti tulla mõlemalt poolt ning seega haarata hoopis suuremaid masse. Alguspunktiks sai Pika Hermanni jalam ning lõpp-punktiks Gediminase torn. [2, lk 64] Kokku Joonis 4. Balti keti marsruut oli marsruut umbes 620 km pikk. [2, lk 66] 2.3. Korraldus Andrus Öövel moodustas augusti alguses toimkonna, kes koostas kogu trassist üksikasjaliku kirjelduse. Otsustati, et suuremate teede ja tänavate ristumiskohtades, kus liiklus pole suletud, tuleb teha ketis katkestus. Kaardil mõõdeti trassi pikkuseks Tallinnast Läti piirini 211,5 km. Igale inimesele arvestati maksimaalselt 1,5 m ning seega oli vaja ligikaudu 150 000 osavõtjat. Seda võrreldi ,,Eestimaa laulus" osalejate arvuga ning leiti, et inimeste puudusest probleemi ei tohiks tekkida
KÜBERPETTUSED JA VÄÄRTARVITUSED Referaat õppeaines "Arvestuse infosüsteemid" Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS. ..................................................................................................................... 1. PETTUSED.......................................................................................................................... 1.1 Varade seadusevastane omandamine.................................................................................. 1.2 Ebaseadusliku finantsaruande koostamine......................................................................... 1.3 Pettuse kolmnurk................................................................................................................ 2. KÜBERPETTUS ............................................................................................................... 2.1 Küberpettuste liigitus.......................................
21 Ibid, lk 28. 22 A. Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa. Õigusõpetus. Tallinn: Külim 2009, lk 255-256. 23 M. Piiroja. Pankrot. Tallinn: Agitaator 2009, lk 26. 12 Pankrotitoimkonna ülesanne on kaitsta pankrotimenetluses kõigi võlausaldajate huve, valvata halduri tegevuse üle ja täita muid seadusest tulenevaid kohustusi. Pankrotitoimkonna valivad võlausaldajad (PankrS §§ 1, 2) ja toimkonna liikmeid peab olema vähemalt 3 ja mitte rohkem kui 7.24 Võlausaldajate üldkoosolek kinnitab haldur ja valib pankrotitoimkonna, otsustab võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamise või lõpetamise, teeb kompromissi, kaitseb nõudeid, otsustab pankrotitoimkonna tasustamise jm. Tehakse kindlaks ka võlausaldaja häälte arv, mis peab olema võrdeline nõude suurusega. Koosolekul võivad osaleda võlausaldajad või nende
täitmiseks ning maksevõime tagamiseks peab olema piisavalt rahalisi vahendeid. Vaba raha osakaal peaks olema ettevõttes väike, kuna seisev raha ei too ettevõttele tulu. Bilansikirjel Raha kajastatakse peale sularaha kassas ning arveldusraha pangas veel nõudmiseni hoiused, paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto).
5. RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS Raamatupidamise sise-eeskirjad koosnevad: 1. Üldpõhimõtted; 2. Raamatupidamisdokumentide vormistamine ja säilitamine; 3. Põhivara arvestus; 4. Käibevara arvestus; 5. Tulude ja kulude kajastamine; 6. Varade ja kohustuste inventeerimine; 7. Omakapitali arvestus; 8. Aruannete koostamine ja esitamine; 9. Kasutatav kontoplaan. Raamatupidamise arvestuse korraldamise aluseks on Eesti Vabariigi Raamatupidamise seadus ja Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Riigimaksude arvestamisel lähtutakse kehtivatest maksuseadustest ja juhenditest. Raamatupidamisarvestust peetakse tekkepõhiselt. Majandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud. Raamatupidamisarvestus toimub arvutis programmis ... Vastavalt äriseadustiku §183 kuulub kuulub raamatupidamise korraldamine juhatuse pädevusse. Majandusliku tegevuse dokumenteerimiseks kasutatakse järgmisi dokumente:
nimi ja maksukohustuslasena registreerimise number, kauba või teenuse nimetus või kirjeldus ning maksustatav summa ja tasumisele kuuluv käibemaksusumma (KMS § 37 lg 10). Maksukohustuslane, kellele väljastatakse lihtsustatud arve, on kohustatud sellele arvele märkima oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri (KMS § 37 lg 11). 9. Tulu kajastamise tingimused Oluline on ka see, mis summas peab tulu kajastama. Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 10 kohaselt kajastatakse tulu saadaoleva tasu õiglases väärtuses. See tähendab, et teatud hetkel võib tulu olla kajastatud ainult selle osa ulatuses, mille saamises ollakse kindlad tulu tekkimise hetkel. Üldjuhul kajastatakse tulu iga tehingu lõikes, kuid teatud juhtudel tuleb tehing jagada komponentideks ning periodiseerida tulu vastavalt sellele jaotusele. Näiteks juhul, kui kauba
puhkusereservi ümberarvestuse kanne. Koos juhendajaga sain tutvuda Merit Palk programmiga ning edaspidi oskan ka seda iseseisvalt kasutada. 1.3 Raamatupidamise sise-eeskiri Üks praktika ülesannetest oli raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine. Raamatupidamise sise-eeskiri on koostatud ja kinnitatud 5. jaanuaril 2012. aastal. Balsnack International Holding AS-i raamatupidamine on kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga, mis omakorda on kooskõlas Raamatupidamise Toimkonna Juhenditega. Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja asendatakse majanduslikel kaalutlustel, aktsiaseltsi töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Eesti Vabariigi Raamatupidamistoimkonna poolt väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatustest või muul põhjusel. Raamatupidamise sise-eeskirjale on koostatud muudatuste registreerimiseks 3 lisa: 2
eeskirjadele koos aktsiaseltsi juhatuse vastavasisulise otsusega. (2) 2.3. Alused Aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks raamatupidamises kasutatakse arvestuspõhimõtteid ning informatsiooni esitlusviisi järgides Eesti head raamatupidamistava. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuspõhimõtetele (IFRS) ning selle põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamiskohustuslane tagab aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamise finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest. Juhul, kui eeskirjas ei ole kirjeldatud aktsiaseltsi Viljandi Aken ja Uks raamatupidamises esinevat sündmust, lähtutakse raamatupidamisseaduses, Eesti Raamatupidamise Toimkonna juhendites ja teistes õigusaktides sätestatust. 2.4. Majandusaasta
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
