Haydni ja Mozarti kirjalik töö · Lapsepõlv ja õpingud: Joseph Haydn(1732-1809) sündis perre, kus oldi muusikale eriti avatud. Tema rahvuslikku päritolu on raske aimata, sest ta elas kohas, kus olid mitmete rahvaste esindajad koos. Suur osa tema perest hakkas muusikaga tegema, ning isale meeldis laulda ja harfi mängida. Haydn õppis toomkoolis laulmist, klaviirimängu ja viiulit väga headelt meistritelt. Ta hakkas keisrinna õukonnas musitseerima, kui toomkiriku üks andekamaid poisse. Peale tema häälemurret lahkus ta toomkoolist. Vanemad soovisid, et ta võtaks osa vaimulikuõpingutest. Seda ta ei tahtnud ja pidi elama ilma vanemate toetuseta väikeses pööningutoas. Mozart(1756-1791) sündis väga erilisse keskkonda. Ta oli lapsgeenius muusika alal ja tema isa oli oma ajastu tunnustatud helilooja ja muusikapedagoog. Mozarti isa Leopold lõi oma pojale parimad mõeldavad tngimused ja õpetas talle väga var...
KARJÄÄRI PLANEERIMISE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED Karjäär on inimese elukestev areng, mis koosneb töö kaudu saadus teadmistest, oskustest, kogemustest ja rollidest, mis arendavad inimest antud valdkonnas. Indiviidi seisukohalt on karjäär eesmärgiks tema eluliste ja professionaalsete vajaduste rahuldamine. Organisatsiooni karjäärialased eesmärgid tulenevad vajadusest saavutada strateegilised eesmärgid. Karjääriplaneerimine kitsamas mõttes on isikliku karjääri kavandamine ühe organisatsiooni või ametiala raames. Sageli kujutatakse seda trepina, mis annab võimaluse madalamalt karjääriastmelt järjest kõrgemale tõusta. Aga see võib olla ka nn ametikohasisene areng. Karjääriplaneerimine laiemas mõttes on kestev protsess, mis on suunatud enese ettevalmistamisele elukutse valikuks, tööleminekuks või muutuste tegemiseks oma elus üldse, arvestades erinevaid rolle. Karjäär võib olla ka liikumine suurema isikliku vabaduse suunas-era...
suhtlusprobleeme ning on võimalik õppida kultuuri kohta, mis keelt me parasjagu õpime ja samas laiendab see silmaringi. On antud ka üsna trööstitu kujutlus rahvastiku aluspüramiidist, mis peab olema alt laiem - noored peaksid moodustama rahvast suurema osa. Kuid see on altpoolt hoopis õõnes: küllalt suured on praegu keskealiste, kuid siiski juba pensionieale lähenevate inimeste rühmad, kelle kanda on majandus ja üldine toimetulek. Nendele pakub lähitulevikus mõningat leevendust 15- 19-aastaste, peatselt tööjõuturule sisenejate üsna suur rühm. Igaüks võib näha oma panust tulevikku erineval viisil. Meie põlvkond panustab haridusse, mis kindlasti ei ole odav, siis tulevikus, kui meie pensioniikka jõuame, ei saa garanteerida, et tööturule siseneks piisavalt meie pensioni kinnimaksjaid - lastest on saanud investeering tulevikku. Eesti iive on ikka veel
DEMOKRAATIA ARENG Parlamentaalne demokraatia Presidendi otsevalimine Inimesed usaldavad riiki Kohtud Kvalifitseeritud riigiametnikud KORRAKAITSE, SISE-JA VÄLISJULGEOLEK Inimeste turvalisus on nende prioriteet Immigrandid Välisjulgeolek NATO ja EL Toetavad Euroopa julgeolekustrateegiat Tähtsustavad Läänemere äärsete naabritega suhtlemist Sisejulgeolek Võitlus kuritegevuse vastu Kriisiolukordade toimetulek Eriline tähelepanu korruptsioonile ja vägivallale REGIONAALARENG Infrastruktuur Piirkondade ebavõrdsus Väikeettevõtete areng MAJANDUSPOLIITIKA SKT ja elatustaseme tõus Meetmed elluviimiseks: Väike ettevõtluse arendamine Hindade ja raha stabiilsus Arendavad riigi infrastruktuuri Tugevdavad tarbijakaitset ja tööinspektsiooni PEREPOLIITIKA Toetamiseks: Sünnitoetuste süsteemi arendamine
Enesehoolduse difitsiit Ebapiisavad teadmised Veresuhkru normi piires hoidmine Infektsiooni tekke oht. Õendusdiagnoos 1 Ebatõhus tervisehooldus Definitsioon Suutmatus terviseprobleeme tuvastada, nendega toime tulla ja/või abi otsida selleks, et tervist säilitada. Õendusdiagnoos 1 Seonduvad tegurid: Tunnetushäire Peenmotoorse võimekuse langus Üldmotoorse võimekuse langus Tajuhäire Isiklik ebatõhus toimetulek Eesmärgid Lähieesmärgid: Patsient on teadlik vajadused põhiteadmisest tervislikust eluviisist ja on valmis võtta vastutust selle jälgimise eest Regulaarne enesehooldus Kaugeesmärgid: Patsient jälgib korrapäraselt arstiga määratud ravireziimi ja veresuhkrutase on kontrolli all Järgib tervisliku eluviisi soovitusi Tüsistused ei esine ,sümptomid vähenenud Õendustegevus Selgita patseinsile vajadusest ravireziimi jälgimisest
Ökoloogilised tegurid kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust Abiootilised tegurid on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end ...
last; milline on enamus laste enesehinnang; teada saada mis on negatiivse enesehinnangu peamised põhjused; teada saada kuidas parandada lapse enesehinnangut. Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: lapsevanemad ei ole teadlikud laste probleemidest enesehinnanguga; väga palju lapsi on madala enesehinnanguga; lapse enesehinnangut mõjutavad lähedaste inimeste suhtumine nendesse. Enesehinnang Enesehinnang on ettekujutus iseendast - eneseväärikus, enesekindlus, endaga toimetulek, endaga rahulolu, endast lugupidamine ja paljud muud omadused, mis mõjutavad enesehinnangut. See ei ole ainult positiivne arusaam iseendast, pigem peegeldus inimese iseloomust ja enese väärtusest. Enesehinnangu kujunemine algab juba lapsepõlves. Tähtsad on esimesed eluaastad. Lähedane suhe vanematega, piisavalt armastust, hoolivust ja otsustamisruumi kujundavad isiksuse, kes tunneb ennast väärtuslikuna, ilma et ta seda kogu aeg tõestama peaks.
Ja kui kellegi oli palju tööd ja vajas abi ja kellegi polnud parasjagu midagi teha siis alati aidati üksteist. Enamasti sain mina enda tööülesanded sellelt kokalt kelle all mina töötasin. 5 2.4 Juhendaja osa ettevõttes ja praktikal Minu juhendaja Liina Lepik oli messikokk. Tema jagas minule tööülesandeid. Juhendaja ise oli väga sõbralik ja tegi väga palju nalja. 2.5 Töödega toimetulek ja eneseanalüüs Eneseanalüüsi tegemisel kasutasin hinnangu lehte (lisa1). Praktika juhendaja Liina Lepik pidas minu erialaseid põhiteadmisi, praktikaliste oskuste taset, asjakohast omaalgatust ja meeskonnatöö oskust heaks, ka mina olin sellega nõus. Juhendaja arvas minu tööohutus nõuete järgimist ja pinge ja stressitaluvust heaks. Õigete töövõtet valdamist, uute olukordadega kohanemist, tööaja efektiivset kasutamist, tööülesannete täitmise korrektsust,
Lihasmeele puhul siis stiimuliks oli lihaste venituse ja lõdvestumise signaalid, mis tulevad seestpoolt, ajust. Kompimismeele puhul siis retseptorid naha all ja reageerivad stiimulitele, mis füüsiliselt tekitatavad, nt. vajutus naha pinnale mingi esemega. Nägemismeele puhul ergastus toimub siis piisava valguse olemasolule. Tasakaalumeele puhul on otsene seos gravitatsiooniga. Peaasendi muutustest saadava info põhjal toimub suhestumine ja toimetulek keskkonnaga. Maitsemeele puhul siis stiimuliteks on erinevad maitsemolekulid.
EAKATE PROBLEEMID EESTIS referaat Koostajad: Tartu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................3 1. TERVISHOID JA HOOLEKANNE...............................................................4 2. TÖÖTAMINE JA TOIMETULEK.................................................................6 3. HARIDUS, KULTUUR JA SPORT..............................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................11 SISSEJUHATUS Eakad (60 ja vanemad) moodustavad 2013. aasta seisuga Eesti elanikkonnast umbes 24%
Eestis toimub teavitustöö süsteemselt vaid teatud haiguste puhul, kuid ka diabeeti tuleks senisest enam avalikkuses käsitleda. Palju informatsiooni ja materjali haiguse kohta on internetis, kuid arvestatav osa riskigruppi kuuluvatest ehk vanemad inimesed ilmselt sellega ei tutvu. Seepärast peaks ikkagi meedia vahendusel diabeeti ja sellega kaasnevaid tüsistusi ning ravi olulisust propageerima. KASUTATUD KIRJANDUS Brewer, S. (2008). Natural Healt Guru: Overcoming Diabetes. Toimetulek diabeediga. Tallinn: Maalehe raamat. (2009). Halling, T. (1994). Mis on suhkruhaigus? http://www.diabetes.ee/diabetes-artikkel.php?lk=1737 (08.10.2013) Ilanne-Parikka, P. Kangas, T. Kaprio, A.E. Rönnemaa, T. (1999) Diabeet. Tallinn: AS Medicina. (2000) Rajasalu, T. (2003) II tüübi diabeet. http://www.diabetes.ee/dokument.php?lk=496 ( 08.10.2013) Täht, E (1999) Diabeet Õppematerjal haige hooldajale Tallinn (2002) Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsioon Tartu
Põhiseaduse tõlgendamisel ilmneb aga mõnikord põhiõiguste ja põhiseaduse põhimõtete sisemine vastuolu või nö seadusaugud. Näiteks põrkuvad isikutega seotud pressiteadete puhul põhiseadusest tulenevad eraelu puutumatus ja ajakirjandusvabadus. Sel juhul on ajakirjanikupoolseks ülesandeks sisulise kaalumise teel vastuolus olevate põhiõiguste teineteisega sobitamine ja vastuvõetavasse tasakaalu viimine. Selle ülesandega toimetulek on aga sageli väga keerukas. Suurt poleemikat on põhjustanud aasta algul jõustunud isikuandmete kaitse seadus, mille põhiliseks eesmärgiks oli paremini kaitsta inimeste põhiõigusi, eeskätt õigust eraelu puutumatusele. Seega tuleb kaaluda, kas on olemas ülemäärane avalik huvi, ning kas see on suuruselt suurem inimese õigusest eraelu puutumatusele. Ühiskonnal lasuv vastutus tähendab
Kriminaalsus süveneb, kadumas on niinimetatud isa-kuju. Levib arvamus, et kõik on lubatud, ei ole hullu, kui tegeldakse rahapesuga või ollakse palgamõrvar, peaasi et vahele ei jääda. Karistamatuse tunne on viinud ühiskonna väärtused eetikakriisini, mis aina progresseerub. Samas surub peale lääne ühiskonnas leviv elumudel, kus peamine on ilmselt vaid enesetõestus ja edukus Inimene tunneb end üha frustreerunumana. Linnastunud isik võõrandub, toimetulek esitab järjest suuremaid nõudmisi, edu nõuab lausa, et oldaks Übermench, keegi tugev, ambitsioonikas ning võimukas. Õnneks ei saa aga öelda, et inimesed ei ole neid probleeme märganud Ka nende likvideerimiseks tehakse palju tööd Luuakse üha uusi organisatsioone, mis otsivad lahendusi ja arendaksid välja uusi ja moodsamaid tehnikaid, mis oleksid ka keskkonnasõbralikud. Laieneb puhtama energia kasutus, luuakse uusi hüdroelektrijaamu, paigaldatakse päikesepaneele
iga lapse kohta tulumaksuvaba sissetuleku miinimumi 2000 krooni võrra kuus. See annab lisasissetulekut 520 krooni kuus iga lapse kohta. RAHVALIIT tagab nelja aasta jooksul alampalga tõusu 60 protsendini keskmisest palgast. RAHVALIIT seab sisse kodus kuni kolmeaastast last kasvatavale emale või isale ema- või isapalga, mille suuruseks on kehtiv alampalk. RAHVALIIT eraldab riigieelarvest raha laste kasvatamise ja koolitamise toetuseks sellises ulatuses, et tagada lastega perede normaalne toimetulek. Õpilastele kindlustatakse tasuta soe koolieine, õppevahendid ja sporditarbed, aga samuti osavõtt spordi- ja huvialaringidest. RAHVALIIDU poliitika tagab riiklike investeerimisprogrammidega haridusse, tervishoidu, õigus- ja korrakaitsesse ettevõtlusele soodsa keskkonna arengu ja töökohtade arvu olulise suurendamise, eelkõige maapiirkondades ja väikelinnades. Väliskrediitidele toetudes eraldatakse riigieelarvest piisavad vahendid vastavate investeerimisprogrammide elluviimiseks.
olla igal inimesel. Kuid kahjuks kõikidel ei ole seda oskust kuna nemad pole mõelnudki oma tulevikule või , et mis neist saab vaid teevad mida teevad. Igal ametikohal on helge tuleviku saamiseks edukus oluline , kuna kui sul pole edukust kukud sa oma ametikohal koheselt välja kui omanik näeb , et sa ei oska midagi või teed väga valesti. Edukus ongi oskus , et sa oskad midagi hästi teha , oskad käituda ja oma eluga toime tulek. Oma eluga toimetulek ongi kõige rohkem edukust vajav elukutse , kuna kui sul pole oma eluga toimetulemiseks piisavalt edukust ja sa ei viitsi seda ka õppida , siis oled sa üsna kiiresti ja ettearvamatult tänaval kerjav hulgus kuna sa ei ole osanud omaeluga midagi peale hakata. Sellepärast ongi meil tänavail vägapalju kerjavaid hulguseid kuna nad ei ole omandanud edukuse oskust oma elguga toimetulemiseks või on seda omandanud liiga vähe. Muidugi võib ka tänavale
Õpetajate Leht Uurimusest selgus, et vasakukäelisi õpilasi on 9,3%, nende juhendamisele tuleb pöörata tähelepanu. 46% õpetajaid tunnistab, et neil pole teadmisi ega oskusi vasakukäelisi õpetada. Kuna vasakukäelisust on kogu maailmas ja ka Eestis suhteliselt vähe uuritud, on vaja teadvustada vasakukäeliste olemasolu, täiendada õpetajate teadmisi selles valdkonnas, et ennetada vasakukäeliste laste õpiraskusi ning tagada nende toimetulek igapäevaelus ja koolitöös. Vasakukäelisus ei takista igapäevaelus ja koolitöös hästi toime tulemist, kuid metoodiliselt õige õpetuse ja kasvatuseta võivad vasakukäelisel lapsel tekkida õpiraskused. Samal seisukohal on mitmed vasakukäeliste laste uurijad (Sovak 1968; Sattler 1998; Paul 2002). Eesti õpetajate tähelepanekutest lähtudes on vasakukäeliste õpilaste arv võrreldes 2030 aasta taguse ajaga tunduvalt suurenenud (Kula 2004, 44)
töötajatele. Tööandjate valmisolek võtta tööle erivajadustega inimesi on suhteliselt madal. Põhjusteks tuuakse välja tööandjate vähest teadlikkust erivajadustega inimeste tööhõive suurendamisele suunatud tööturumeetmetest, vähest kogemust erivajadustega töötajatega, väheseid teadmisi erinevatest puuetest, kardetakse erinevaid probleeme erivajadustega inimese töölevõtmisel. Töötamisega on otseselt seotud majanduslik toimetulek, osalemine ühiskonnaelus, eneseteostuse võimalused jne - kõik see, millest erivajadustega inimeste endi hinnangul nende elus vajaka jääb. Tõrjutust ühiskonnas kinnitab erivajadustega inimeste endi hinnang: ligi 2/3 vastanuist arvavad, et puuetega inimestel pole Eesti ühiskonnas võimalik elada normaalset ja täisväärtuslikku elu ning et nende elu pole huvitav ega vaheldusrikas (Masso 2007: 9).
kuriteod (KarS§ 113, 118- 122, 200, 263 jne). Eelduseks selle programmi suunamiseks on riskid, mis avalduvad kriminaalhooldaja poolt läbiviidud riskihindamise käigus: 1.22 Süüdimõistetu hinnang oma süüle ja vastutusele 1.24 Süüdimõistetu hinnang oma tegude tagajärgedele 5.7 Teisi ärakasutav elustiil 8.1 Suhtlemisoskused 8.2 Agressiivne käitumine 8.5 Probleemide äratundmise võime 8.6 Toimetulek ja probleemide lahendamise oskus 8.7 Oskus mõista teiste inimeste seisukohti 4 8.8 Oma tegevuse tagajärgede mõistmine 9 Hoiakud EQUIP programmi pakutakse ka kinnipeetavatele Tallinna Vanglas. Vangla programm eeldab 13 kohtumist üks kord nädalas. Kohtumise pikkuseks on 1,5 tundi. EÕUIP programm oli korduvalt testitud. National Institute of Justice, USA andmetel selle
rohkem tähelepanu, mehed on otsekohesemad ja kindlamad. 9. E.Eriksoni järgi võib isiksuslikku ja sotsiaalset arengut vaadelda astmelisena ning igal astmel on omad probleemid ja kriisiolukorrad, mille edukas läbitegemine on oluline isiksuse arengu koha pealt, st kohaneb maailmaga paremini siis, kui igal arenguetapil võtab omaks ka midagi selle negatiivsetest külgedest. Tema teoorias jaguneb sotsiaalne areng kaheksaks astmeks, mille läbimine ja toimetulek loob valmisoleku järgmiste oluliste arenguülesannete lahendamiseks.
......................................................................................................65 FAASID.......................................................................................................................65 3 PÕHJUSED.................................................................................................................65 TOIMETULEK............................................................................................................66 LÄBIPÕLEMISE VÄLTIMISEKS.................................................................................66 Eraelus.........................................................................................................................66 Tööelus........................................................................................................................66
Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus ● Areng, mina-konspetsiooni kujunemine (nt vanem mõjutab last) ● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga) ● Kohanemine Ajendid: ● Bioloogilised vajadused (nt söök, jook, uni) ● Saavutusvajadus ● Sõltumine teistest ● Kontroll, domineerimine, võim ● Liikmeks olemise vajadus ● Enese väärtustamine ● Agressiivsus (nt. instrumentaalne) ● Seks ● Altruism ja hoolitsemine teiste eest Altruism – tahtlik teise heaolu või teise huvide järgimine ilma omapoolset otsest kasu taotlemata.
vestlusel. Juhi oskuste hulka peaks kuuluma vilumus kuulata ning seda ka vastaspoolele näidata. Tagasiside puudumine võib tekitada ebameeldivust, frustratsiooni. Rolliootused ja staatus mõjutavad suhtluse tulemust, sest teadete edastamine on kooskõlas organisatsioonisisese hierarhiaga. Alluvad räägivad vahel seda, mida neilt oodatakse, kartusest minna vastuollu tugeva mõjuga inimesega. 7. Konfliktide olemus ja toimetulek organisatsioonis. Konflikt tähistab töötajatevahelistes suhetes esinavat vastuolu, mis takistab konfliktiosalistel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalsett traumeeriva olukorra. Organisatsioonikäitmises on konfliktide käsitlus väga oluline. Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu tegutsema. Niisuguseid olukordi tunnetavad partnerid arusaamatustena, millega võib kaasneda ebamugavustunne.
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM32 Epp Nuhkat TREEGERI KOHVIKU OÜ Praktika aruanne Juhendaja: Tiia Paosalu, juhataja Särevere 2012 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................2 1.PRAKTIKA ETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS.......................................................3 1.1.Tegevusvaldkond/pakutavad tooted ja teenused..........................................................3 1.2.Ettevõtte juhtimise struktuur........................................................................................5 1.3.Ettevõtte tegevuse analüüs.....................................................
(c) erinevate vajalike emotsioonide arv; (d) emotsionaalne dissonants (st kuivõrd väljendatavad emotsioonid ja tegelikult tuntavad emotsioonid teineteisest erinevad). Töö emotsionaalsed nõuded võivad olla kurnavad ja viia läbipõlemiseni. Kõige stressitekitavam on emotsionaalne dissonants. Nõue näidata positiivseid emotsioone ja olla sensitiivne emotsioonide suhtes võivad olla töötajale positiivse mõjuga. Hea toimetulek töö emotsionaalsete nõuetega tõstab töörahulolu. Toimetulek töö emotsionaalsete nõudmistega toimub kahel tasandil: sisemine tasand olukorra, kliendi jms ümberhindamine töötaja poolt (näit. lennureisijad on lapsed, kelle halva käitumise peale stjuardessil pole mõtet pahane olla); väline tasand väline vastav käitumine (näit. heade käitumis- ja suhtelmisviiside, etiketipärase kasutamine).
on mõõdetav ärevuse, depressiooni ja haigusega kohanemisvõimega. materiaalsed elamistingimused (sissetulek, tarbimine, end tundma ja teha muutusi elustiilis. Sotsiaalne heaolu sotsiaalse võrgustiku struktuur ja toetus, integratsioon rikkus); tervis; haridus isiklikud tegevused (töö jm Kultuur mõjutab märgatavalt subjektiivse heaolu komponentide seoseid: • ühiskonda ja toimetulek oma sotsiaalsetes rollides. Heaolu on inimeste põhitegevused); poliitiline osalemine; sotsiaalsed Eestis on olulised ellujäämisega seotud väärtused (vähene usaldus ja materiaalsete, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajaduste rahuldatus, eeldab suhted ja võrgustikud; keskkond; turvalisus. tolerantsus, kasin poliitiline aktiivsus, keskkonnateadlikkus ja isiklik algatus) -
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mart Pulst T11K KALA TALURAHVA TOIDUS Referaat Juhendaja: Dina Aarma Tallinn 2008 Sissejuhatus Käes olev referaat räägib lühidalt kala tähtsusest vanade eestlaste toidulaual,aga ka selle käsitlemisest enda elatamiseks. Kala pole üksnes olnud rannarahva põhiliseks leivakõrvaseks vaid ka elatusallikaks, sest suur osa saagikusest olenes inimeste toimetulek. Kala tähtsus talurahva toidus Juba aastatuhandeid on eestlaste tähtsamaks toiduks olnud leib. Vanad eestlased arvasid, et igal toidulaual peab olema päts leiba. Leivale järgnesid teised road ehk leemed, mida valmistati piimast, veest, jahust, kartulist, kalast jne. Kuna Liha oli harva saada, siis leiva järel teisena kerkis toidulauale kala, mida keedeti koos kartulitega, munaga või siis valmistati kalasuppi piima ja v...
3) Kurnatusstaadium - Tekib siis, kui stressori mõju jätkub ja olukorrale ei leita lahendust. Organism on pidevast pingest kurnatud, võivad tekkida füsioloogilised süptomid (pea- ja kõhuvalud, vererõhu tõus jm), suureneb vastuvõtlikkus mitmesugustele haigustele. Stress võib olla soodustav tegur: - südame-veresoonkonnahaigused - maohaavad - unehäired - psüühilised häired - ennastkahjustav käitumine (nt alkoholitarbimine - depressioon - käitumishäired jm STRESSIGA TOIMETULEK: -Füüsiline tegevus ja sport Psüühilist pinget (mida stress ju on) saab edukalt maandada füüsilise pingutusega. -Probleemi ümberhindamine Kui olukord on paratamatu, saab keskenduda olukorra võimalikele headele, mitte halbadele külgedele. Raskest olukorrast saab mõelda mitte kui ületamatust probleemist, vaid kui väljakutsest, võimalusest enda arendamiseks, millegi uue omandamiseks. -Stressiks valistumine enne saabumist
Pooldavad stabiilsust ja ettevaatlikke, järkjärgulisi reforme. Kollektiiv on tähtsam kui üksikisik. Konservatiivid pooldavad sotsiaalsete erisuste säilitamist nii rahvuslikul kui ka varanduslikul alusel. Majanduses riigi sekkumise vastu ning eraomanduse ning mõõdukate maksude poolt. Kaitstakse rahvusliku kapitali ja ettevõtajate huve. Kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Riik maksab abirahasid ja toetusi peamiselt nendele, kellel puudub perekonna tugi. Kohtusüsteemi ja korrakaitse arendamine on konservatiivide prioriteet. Pehmem haru on kristlik demokraatia. Pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Sotsiaaldemokraatia ja uusvasakpoolsus: Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus võrdsed võimalused kõigile. Ühisknd peab tagama kõigile võimaluse saada haridust, arstiabi, omandada elukutse ja leida töö
Selle asemel, et üritada leida spetsiifilist seaduspärasust, kuidas arvuti suudaks inimnägu või häält identifitseerida, tuleks pöörata tähelepanu, kuidas inimaju seda sama teeb. Praegu paljud tehnoloogiaarendaja kontsentreeruvad kindla valemi arvutamisele, mille abil tehisintellektil täita see puuduv lüli, mis võimaldaks programmi kohanemisvõimel konkureerida elusolendiga. Kas poleks mõistlikum uurida inimmõistust, süsteemi, mille puhul on teada selle usaldusväärsus ning toimetulek ülesannetega, ja kasutada saadud informatsiooni tehnoloogia täiustamisel. Ma usun, et neuroteadusel on tulevikus suur osa tehisintellekti väljatöötamisel. KASUTATUD KIRJANDUS Sinha, P. (2002) "Recognizing complex patterns" [sinha_recognition.pdf]
sallin ja mis ei anna märku mingist probleemist. Kui partneril on probleem, siis sellele aitab vastupanu anda abistavad hoiakud ja oskused, ehk siis aktiivne kuulamine ja teised kuulamistehnikad. Mittesallitavaks alaks nimetatakse seda, kui probleem on minul (Partneri käitumised, mille suhtes tunnen sallimatust). Sellele aitab kaasa probleemide käsilevõtmine ja toimetulek vastupanuga. Inimestel on palju rolle. Minu rollideks on õpilane, laps, sõbranna, kuulaja, vaataja, lugeja, kirjutaja, rääkija, tuttav, reisija ja palju muud. Suhtlemispraktikum andis mulle palju uut ja huvitavat teada. Nüüd tean, kuidas mingis olukorras käituda või kuidas lahendada probleeme. Lõpetuseks tahaksin öelda, et olen väga rahulik, et selle endale üheks valikaineks valisin. Tundides ei olnud kordagi igav ning sai ka nalja.
(2014) Vasaku kehapoole eelistamist on täheldatud ka loomariigi esindajate seas – 50% kassidest on vasakukäpalised. Üle 2500 vasakukäelise sureb igal aastal paremakäeliste tarvis valmistatud esemete läbi. Vasakukäelistel on parem kuulmine (suudavad paremini äkki muutuvaid helisid kuulda.) Mis loom see on? Kasutatud kirjandus Kula, P. (2007). Oskus õpetada vasakukäelist last. Haridus, 2007, 11-12: 65-69 Kula, P. (200). Vasakukäeliste laste toimetulek koolis. Haridus, 2004, 6-7: 44-45 Kulderknup, E. (1999). Laps on peagi koolilaps. Tallinn: Aura Trükk Maya (2015). Kas vasakukäelisus on ohtlik? Tallinn Mayer, R. W. (1998). Vasakukäelisus? Kuressaare: OÜ G. Trükk Sattler, J. B. (2003). Die Psyche des linkhändigen Kindes. Donauwörth (Saksamaa): Auer Verlag GmbH Tänan kuulamast!
Taimetoitlus Nimi Mis on taimetoitlus? Taimetoitlus on toitumisharjumus, mis eetilistel, moraalsetel, religioossetel, kultuursetel, esteetilistel, keskkondlikel, sotsiaalsetel, majanduslikel või tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete (sh linnuliha, kala, mereandide) tarbimise. Kes on vegan ning kes vegetariaan? Vegan on taimetoitlane, kes on välistanud kõik loomset päritolu saadused ehk ta on täistaimetoitlane. Vegetariaan sööb kõike sama, mis vegangi, kuid erinevalt veganist sööb ta mõningaid loomse päritoluga toite (nt. munad, piim/piimasaadused, mesi). Kes on taimetoitlane? Eestis kiputakse kutsuma taimetoitlasteks nii veganeid kui vegetariaane ehk kõiki, kes ei söö liha. Veganid eelistavad taimetoitlasteks nimetada aga vaid veganeid ning peavad vegetariaane pooltaimetoitlasteks, kuna nad söövad mingil kujul ka loomset päritolu saadusi. Mida väldivad veganid? Veganid väldivad too...
TURVALIne keskkond HOOLDEKODUS MERIKE HABE KLIENDI KESKKONNA TURVALISUS v Jälgitakse kliendi enese ja teiste vigastamise ohtu v Saabumisel hinnatakse kliendi toimetulek, tutvustatakse töötajaid, ruume ja kodukorda v Asjade paigutus ruumis sõltub isiku tervislikust seisundist ja vajadustest v Kutsekellade asetamine käeulatusse, kutsekellade kasutamise õpetamine v Sobiv temperatuur, akende sulgemine või avamine vajadusel, tuuletõmbuse ja külmetamise vältimine v Ruumide korrasolek (põrandad ei ole libedad, õige asjade paigutamine, ohtu tekitavate asjade kõrvaldamine ruumidest jne) v
ISESEISEV TÖÖ- “EAKA HOOLDUS” PARKTIKAL 1. SISSEJUHATUS Töö eesmärk on hinnata valitud kliendi seisundit. Kirjeldada normaalse vananemisega kaasuvate muutuste mõju tema elamistoimingutega toimetulekule. Eesmärkide täitmisel lähtutakse Rober-Logan-Tierney 12-st elamistoimingus. Klient on valitud autori poolt. 2. KLIENDI SEISUNDI HINDAMINE ROBERT-LOGAN-TIERNEY 12- ST ELAMISTOIMINGUST LÄHTUVALT Elamistoiming Probleemid Jõuvarud 1. Turvaline Kukkumise oht Liigub iseseisvalt rulaatori keskkond abiga. Lühikest vahemaad käib ilma abi vahendeid kasutamata. 2. Suhtlemine Probleeme ei esine Selge eneseväljendus ,sujuv ning arusaadav jutt. 3. Hingamine Probleeme ei...
............................................................. 9 2.8. Muudatused ................................................................................................................... 10 2.9. Sisemised stressiallikad ................................................................................................. 11 3. Soovid tegelikkuse taustal .................................................................................................... 14 4. Isiksuseomadused ja toimetulek stressiga ............................................................................ 15 5. A – tüüpi käitumismudel kui ohutegur ................................................................................. 16 6. Haigused ja stress ................................................................................................................. 17 7. Analüüs ..........................................................................................................................
organisatsiooniline teadlikkus - võime lahendada päevakajalisi probleeme orienteerumine teenusele - võime ära tunda, mõista ja täita kliendi soove. Suhete juhtimine kommunikatiivsed oskused - oskus kuulata ja läkitada selgeid, veenvaid ning positiivseid teateid teiste arendamine - võime hoida kõrgel teiste inimeste moraali tagasiside andmise ja juhendamise kaudu konfliktiga toimetulek - võime vähendada vastuolusid ja leida lahendusi innustav juhtimine - võime võtta juhtimine enda kätte ja innustada visiooniga. 11. Milles väljendub liidri ja juhi rolli erinevus? Juhi peamised kohustused: planeerimine, organiseerimine, valitsemine, koordineerimine, kontrollimine. Seevastu liidri roll on olla julgustav ja toetav. · Juht täidab organisatsioonis kindlaks-määratud ülesandeid, tal on ametlik tiitel ja roll,
inimese vara eest. Vallavalitsuses töötavad ka koduhooldajad. Nad aitavad inimestel kodu tööd teha kui nad ise ei saa. Koduhooldaja võivad süüa teha või aitavad tubades korda teha. Igas omavalitsuses peab olema jurist ja sekretär juriidilise haridusega. Peab olema ka sotsiaalnõunik, kes tegeleb kõikidega probleemidega, mis puudutavad sotsiaaltööd. Sotsiaalnõunik tegeleb ka koostööga. Koostöö on alati haigla ja hooldekoduga. Kõikidel inimestel, kellel on liiga väike toimetulek on õigus saada tasuta juriidilist abi. Sotsiaal- ja turvakeskus Sotsiaal- ja turvakeskus, mis asub Avinurme vallas, loodi mai kuus aastal 2000. Keskus on suunatud peamisel eakatele aga on ka psüühilise erivajadustega inimesed. Kuna psüühiliste erivajadustega inimestega on rohkem probleemi ja nendega rohkem tööd on vaja teha, neid ei ela keskuses palju. Keskuses elab 2 psüühiliste erivajadustega inimest. Kokku keskuses elab praegu 20 inimest
valemis). Sansside suhe [Odds Ratio] - kahe sansi suhe. Juhtkontrolluuringus on see sansi, olla eksponeeritud ja kuuluda haigete isendite rühma suhe sanssi, olla eksponeeritud ja kuuluda tervete isendite rühma. Kohort- või läbilõikeuuringus on see sansi, et haigus esineb eksponeeritud isenditel ja sansi, et haigus esineb mitteeksponeeritud isenditel suhe . Matemaatiliselt arvutatakse sansside suhet samasuguselt kõikide uuringuliikide puhul. 2. Stress ja sellega toimetulek Huumori oletatav mõju: situatsiooni ümberstruktureerimine; seos stressi ja hinnanguga (appraisal, Lazarus jt); seos toimetulekuviisidega. Artikli põhitulemus: tajutud stressi seos probleemidega. Krohne (2002). Süsteemne stress ja üldine adaptatsioonisüsteem (Selye) ning selle idee kriitika. Mittespetsiifiliselt põhjustatud muutused. Üldine adaptatsioonisüsteem stereotüüpiline reageerimismuster, millel on kolm staadiumit 1. Alarm reaction sokifaas 2. Stage of resistance
kasutamiseks. 32)Võlanõustamisteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme. 35) Igapäevaelu toetamise teenus- eesmärk on isiku parim võimalik iseseisev toimetulek ja areng psühhosotsiaalse toimetuleku toetamise, igapäevaelu toimetulekuoskuste ja tööoskuste kujundamise ning isiku lähedaste ja isikuga koos elavate isikute nõustamise kaudu. 42) Toetatud elamise teenus- isiku sotsiaalse toimetuleku ja integratsiooni toetamine koos juhendamisega majapidamise ja igapäevaelu korraldamises, et tagada isiku võimalikult iseseisev toimetulek iseseisvalt elades. 45) Kogukonnas elamise teenus- isiku põhivajaduste rahuldamiseks ja arenguks soodsa
Pool loengut puudu Kroonilised haigused · Koostöö raviarstiga: plaanid, info ja juhised, kontrollikese on dünaamiline (võib muutuda) ja koostöö raviarstiga võib aidata seda muuta. · Enesekontroll ja enesehinnang: · Plaanide tegemine: · Stressi ohjamine: Usaldusisik, elustiil, elurütm, trennid, hobid, toitumine. Lõdvestusharjutused, füüsiline aktiivsus, sotsiaalne aktiivsus, nõustamine, hingamisharjutused, info, toitumine. · Majanduslik toimetulek: Terve pere peaks raha planeerima · Lähisuhted: ei tohi üleabistada ja abistajal on ka vaja nõustamist ja teadmisi. Bioloogilist enäitajate ja patsiendi vaevuste vahelist seost on raske selgitada. On ravimatu. On ennustatava arenguga (pigem). Võivad esineda valud või teised elutähtsaid funktsioone piiravad sümptomid. Võivad esineda valud või teised elutähtsaid funktsioone piiravad sümptomid. Raske on oma meeleolu kontrollida
Oma tegevusega kasutab inimene nii võimsaid vahendeid, et looduse tsükkel läheb rütmist välja, Maa ei jõua tasakaalu uuesti sisse seada ja oma haavu parandada. See tekitab hulga ökoloogilisi globaalprobleeme. (Ökoloogiaks nimetatakse elusorganismide ja nende keskkonna omavaheliste suhete teaduslikku uurimist.) Palju probleeme tekitab õhu, vee ja mullastiku saastumine. Koos ühiskonna arenguga kasvab riikide energiavajadus, aktualiseerunud on loodusvarade säästlik kasutamine ja toimetulek jäätmemajandusega. Ökoloogilistest globaalprobleemidest on oluliseimal kohal inimtegevusest tingitud kasvuhooneefekti süvenemine ning kosmilise kiirguse eest kaitsva osoonikihi hävimine. Palju kahju tekitavad ka happevihmad. Atmosfääri koostises olevad kasvuhoonegaasid takistavad soojuskiirguse hajumist kosmosesse, mistõttu osa soojuskiirgusest neeldub atmosfääris kasvuhoonegaaside toimel ja kiirgub maapinnale tagasi. Sellised gaasid on näiteks veeaur, süsinikdioksiid
Inimesele peab jääma võimalus otsustada, kas ta kulutab teenitud raha toidule, eluasemele, lõbustustele, haridusele või oma tuleviku kindlustamisele. Samuti ei peaks riik tegelema kulukate sotsiaalprogrammidega, vaid motiveerima inimesi rohkem töötama. Kuna olen väga traditsiooniline inimene ja pean perekonda esmatähtsaks arvan, et kohusetundlikult tööl käiv inimene peaks teenima piisavalt, et kindlustada nii enda kui ka oma pere toimetulek. Kui inimesel puudub perekonna tugi, peaks riik maksma talle abirahasi ja toetusi. 5.Mida muudaksid Eestis, kui oleksid peaminister? Kui oleksin Eesti peaminister, muudaksin ma esimese asjana seda, et võrdsustaksin inimeste palgad nii palju kui võimalik. Ettevõtete juhid, direktorid on alati saanud kõrgemat palka kui nende töötajad, sest siis tuleb mängu vastutuse hind. Kuid miks on riigiametnike ja ministrite palgad nii suured? Kui riigil läheb halvasti ja rahvas ei ole
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Üliõpilase nimi PRAKTIKATÖÖ Tallinn (aasta) 1. PATSIENDI KOKKUVÕTLIK KIRJELDUS (anamneesi alusel Gordoni ”Terviseseisundi hindamise skeemile” toetudes) 1. Kuidas saavutasite patsiendiga kontakti? - Enne patsiendiga kohtumist uurin tema haiguskaardi ja kogun sealt enda jaoks vajalikku informatsiooni. - Pöördumisel kasutan patsiendi nime, hoian silmsidet ja räägin aeglaselt, et patsient sõnumist aru saaks, vajadusel kordan öeldut. - Rääkimises näitan patsiendile, et tunnen huvi tema probleemide ja murede vastu. 2. Kuidas hindasite patsiendi terviseseisundit? 3. Mida veel tahaksite lisada enda ja/või patsiendi kohta? Tabel 1. Terviseseisundi hindamise skeem (Gordon) Hinnatavad tegurid Subjektiivsed andmed Objektiivsed andmed Tervisetaju ja tervisejuhtimine Tunneb end hästi ...
6) Põhjenda, miks keskaegne kasvatus oli suunatud sellele, et lapsed võimalikult vara suudaksid iseseisvalt toime tulla? Ebaturvalises maailmas pidi võimalikult vara suutma iseseisvalt toime tulla, kuna keskmine eluiga oli lühike ja suur osa lapsi jäi varakult orvuks. Teismeline pidi sageli täisinimese eest väljas olema , seega tuli eluks vajalik ruttu selgeks saada. Sellest sõltus sageli lapse enda ja ta suguvõsa ellujäämine ning toimetulek. 7) Millised muutused suhtumises perekonda ja lastesse leidsid aset uusajal? Kodu ning perekonna roll ühiskonnas ja kasvatuses tõusis, senisest rohkem hakati tähtsustama perekonna loomise rituaalset külge-laulatust ja pulmatseremooniat. Abielus hakati nägema jumala kingitust, taevaliku armastuse kooli ja pelgupaika kõlvatuse eest. Abielu tähtsuse tõusuga hakati üha enam väärtustama ka perekonda, vallalisust peeti vääraks.
Augustuse vähk on naasnud. Indianas alustatakse järjekordset Augustuse rasket vähiravi, mis kahjuks ei kanna vilja, sest kasvaja on vallutanud terve Augustuse keha. Probleemid: lõpetama teos, mis pakub noortele lõputut mõtlemist, hazeli vähk ning sellega kaasnev piiratus, hazeli kopsud on väga nõrgad, ta ei saa endale erilist füüsilist koormust lubada, augustuse vähk ja sellega kaasnev, kunstjäse ning hiljem kui vähk naaseb on tegemist juba lõppstaadiumiga, toimetulek selle teadmisega, et sa ei saa iialgi olla nagu teised sinuealised jne. Teose sõnum: Augustus võrdleb oma mõtteid tähtedega, mis on taevakaarele laiali pillutatud. Seega näikse ka raamatu pealkiri ,,Süü on tähtedel" rõhutavat mõtlemise olulisust. Maailm, mille igaüks endale loob, on suuresti enese teha. Ja kuigi paljut ei saa valida, siis suhtumine on enese kätes. Ainus asi, mida inimene lootusetus olukorras teha saab on võidelda
29.03 Kristi Kõiv Õpetaja õpilase mina-pildi kujundajana Lastel pos mina-pildi kujundamine. Küsimused: Ma olen … Ma tunnen … Ma suudan … Ma loodan … Sotsiaalne kontekst Lapse mina-konts Lapsega seotud isiklikud tegevused ja toimetulek Suhted klassis, õpetamis eja õppimisprotsessid ……. Mina-käsitlus e mina-konts On inimese ettekujutus endast, mis kujutab endasti nii kirjeldavat kui ka hinnangulist mõõdet. On psühholoogiline tervik, mis sisaldab tundeid, hoiakuid, hinnanguid, kirjeldavaid kategooriaid in kohta, kusjuures minakäsitluses võib eristada kirjeldavat ja hinnangulist aspekti. Sotsiaalsed võrdlused Mina konts koosneb hinn ja kirj. a) kirjeldav e kognitiivne osa koosneb teadmistest, mis sisald
29.Lahingstress Stress- kohanemis reaktsioon ümbritseva keskkonnaga, stress tekib kui inimene tunneb ebakõla soovide ja võimaluste vahel kuidas tajume toimetulekut nõudlusega. Lahingstress- lahing stressi tekitavad: mitte harjumispärane keskond, ohtlikud olukorrad, kaasvõitleja/sõbra surm, töö on stressirohke, tihti pingelised olukorrad ja pidev keskkonna vahetus või kindlas kohas passimine ja tegevuse mitte toimumine, tapmisega toimetulek Lahingstressi jaotus: Normaalne stress: - lahingu eelne stress -stress lahingu ajal -pikaajaline stress Ülepiiriline stress: -võitleja täielik muutumine -tähelepanuvõime langus -väljendunud viha -meeleheide, lootusetus mõttetu hüperaktiivsus, helitalumatus -kontrollimatu liialdatud kurbus 30.TCCC- taktikaline lahingkannatanu käsitlemine Elupäästev esmaabi: 1. Raske verejooksu sulgemine 2.Ventiilpingelise õhkrinna likvideerimine 3. Hingamisteede avamine Eesmärgid: 1
ametiasutusse (ühissõidukid, trepid, liftid). Sotsiaalne suhestumine hõlmab suhteid pereliikmete, sõprade ja naabritega, kes vajudusel on valmib abistama. Suhted kogukonnaga sisaldavad eelkõige eakatele vajalike teenuste olemasolu ja kättesaadavust. Kolmandaks avaldab paljude eakate puhul elukvaliteedile olulist mõju isiklike eesmärkide ja pürgimuste saavutamine. Siia kuuluvad nii saavutused argielus (iseseisev toimetulek kodutöödega, võimelisus abistada abikaasat või kedagi teist), eneseteostuse ja vaba aja tegevustega seotud saavutused (huvitegevus, tegelemine hobidega) kui ka enesearendamine (mälu ja vastupidavuse treenimine, uute olukordadega kohanemine). 4. PSÜÜHILINE VANANEMINE Vananemisega koos ilmnevad muutused ka inimese psüühikas. Need muutused on põhjustatud ühelt poolt sellest, et ajapikku tekib vananemisnähte ka psüühika substraadis
Inimese eeldused ja võimalused elus toime tulla Mäletan, kuidas põhikooli lõpuaktusel ütles õppealajuhataja oma kõnes ühe väga tähtsa vanasõna, mida peaksime kogu oma elu meeles pidama, ta ütles ,,Igaüks on oma õnne sepp." Ma nõustun täielikult selle vanasõnaga, nii see tegelikult ongi, iga inimene peab tegema kõik selleks, et olla edukas ja elus läbi lüüa. Kuid kui palju sõltub inimese elus toimetulek temast endast ja kui suurt rolli mängib selles riik? See, milline elu inimest ees ootab, kujundatakse juba lapsepõlves, selles mängivad suurt rolli vanemad, sõpruskond ja muidugi noor inimene ise. Vanemate jõukus on paratamatult üheks suureks näitajaks, vanemad, kes on majanduslikult jõukad saavad oma võsukestele palju võimaldada, kõiksugused trennid, erakoolid ja muidugi ka uhked riided. Vanemad, kelle sissetulek ei võimalda elada lapsel
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM3 Andzeelika Kurrusk AS Tallink Grupp, laev Victoria Praktika aruanne Juhendajad: Argo Saar, Gerli Lila Särevere 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Tööd on laeval palju ning tempo kiire. Seltskond samas suur ja ruumid väikesed. Selles olukorras aitab teadmine, et üksteisega läbisaamisest sõltub kõik. Kõik endised teadmised tuli nüüd kokku korjata ja paljusid asju juurde õppida. Menüüs väljendub mitmekülgsus mõned road on teravamad, mõned magus-hapud. Suurimaks väljakutseks on eelkõige muutustega kohanemine, mis eeldab usku oma võimetesse, suutlikust oma arusaamu, käitumisviise muuta, üldoskuste arendamist, ümber orienteeruda ja valmisolek õppida lisaks ning ümber. PRAKTIKAETTEVÕTTE ISELOOMUSTUS Tegevusvaldkond / pakutavad tooted ja teenused Kauplused: Boutique Boutique`st leiate eest ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
