taema abistamise täielikult ebavajaliku olevat. Ullo käis nendega vahel kaasas puhkamas. Peagi lõpetas Ullo kooli, väga edukalt, ning läks ülikooli. Siis saabus kiri isalt, kes tahtis lahutust. Lahutuse käigus tahtis ema uut perekonnanime võtta, et kergemini edasi minna ning selle kohandas Ullo Berendsist Paerand. Saabusid Olümpiamängud ning Ullo vedas ''Spordileksikoni'' toimetajaga 90 krooni peale kihla, et eesti ei saa pronksi. Nii läkski, aga toimetaja ei pidanud kihlveost kinni ning Ullo hakkas uut töökohta otsima. Ullo ja ema vahetasid taas korterit ning see oli nüüd pesumaja kõrval, mille Ullo emaga korda sättisid ja hakkasid pidama pesumaja ''Aura'', mille klient oli ka härra toimetaja. Talle ei meeldinud sugugi Ullo teine töö ning nad läksid riidlema. Järgmisel päeval läks Ullo toimetusse oma asjadele järele ning jäi ainult pesumajja tööle.
harri on paljude lemmikparm vahel tuleb taga lihtsalt rääkida raske on muidugi sest harri haiseb joob ja ropendab (Jaak Urmet juuni 2007) 7 Luulekogu ,,Atlas" analüüs "Atlas" on õhuke kogu, mis sisaldab vaid 25 teksti ja raamatu toimetaja Jürgen Rooste järelsõna. Uus luulekogu tundub olevat läbimõeldum ja viimistletum. Kui rääkida stiiliotsingutest, siis need on teatud mõttes lõpule jõudnud: "Atlase" vabavärss on napp ja täpne, sageli on sel rohkem ühisjooni proosa kui luulega. Pole enam puhtalt ühele voogavale rütmile üles ehitatud luuletusi ja loobutud on ka riimist, mis veel eelmises kogus siin-seal sisse tikkus. Juba esikkogust alates on Andral teatud kindel
Stendhal Pärast Napoleoni riigipööret avanes tema ees ametniku hiilgav karjäär, Napoleoni kukutamise järel oli ta kõigest eraisik, vaimukas seltskonna tegelane ja kunstide kummardaja. Pärast Juuli revolutsiooni ei olnud tal diplomaatilises teenistuses enam endist edu. Ise ta ütles, et langes koos Napoleoniga. Tema kirjaniku saavutused jäävad aga just sellesse aega. Balzac Prantsuse realismi tähtsaim esindaja. Juba noorena arvas, et temas on kirjanik. Vanemate soovil läks juurat õppima, 20 aastaselt oli veendunud oma oskustes ja hakkas kirjutama. Esimene teos oli "Cromwll". Ta kirjutas väga palju, u 16h päevas. Esimene Balzaci nime kandev teos oli suaanis, ennem kirjutas varjunimede all. Merimeé Tuntud kui novellikirjanik. Töötas pikalt muinsuskaitse inspektorina. Joonistas ja kirjutas palju. 1829 ilmus "mateo Falcone" Ta on palju kirjutanud psühholoogilisi novelle, inimese ja ühiskonna suhetest. Peab novellis oluliseks sündmust . ta...
Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine 9klass Bioloogiline mitmekesisus Mõiste bioloogiline mitmekesisus tähistab kogu maakeral leiduva elu taimede, loomade, seente ja mikroorganismide ning nende elupaikade mitmekesisust Kolm põhiosa: geneetiline mitmekesisus, liigiline mitmekesisus ja ökosüsteemide mitmekesisus Eestis on bioloogiline mitmekesisus rikkalik Eestis on vähe head ja huumuserikast musta mulda Ohustatud taime ja loomaliigid Eestis elavad mitmed ohustatud liigid, nagu ilves, hallhani ja kimalane. Liigirühmadena on välja toodud vetikad, seened, samblikud, sammaltaimed, selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Saaremaa robirohi Aastast 1958 on saaremaa robirohi looduskaitse all ja kuulub II kategooria looduskaitsealuste taimede hulka. Eesti Punases Raamatus on ta kolmandas eh...
Gustav Suits Annika, Eliise 11.A Elulugu 30.11.1883.a. Eesti, Tartumaa, Võnnu Luuletaja, toimetaja, tõlkija, kirjandusteadlane Hendrik Suits, Liis Suits - õpetajad 1890.a. Karjapoiss 1911.a. abiellus ülikoolikaaslase Aino Thauvóniga 19171919.a. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei liige 1924.a. asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 1944.a. põgenes Soome kaudu Rootsi 1953.01.12 nimetati Eesti haridusministriks eksiilis 23.05.1956.a. Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistu Gustav Suits ja Tõnis Kreutzwald Haridus/Amet 1892-1895 - Võnnu külakool
nendesse suhtumisel. Näide raamatust: Elna-,,miks te inimesi ei salli?" Arvik-,,Inimesed on hulga tüütumad kui mootorid. Mootori võib soovikorral välja suretada, kuid inimene podiseb ka siis edasi, kui see natuke, mis tal öelda, on juba mitu korda läbi mäletsetud." Ajakirjanik Selmar Ükspuu Kõrendlik halli mäkintosiga noormees, turistikott üle õla, moodne Riia viltkübar peas. Televisiooni toimetaja, kes tuli Karjamäele saate jaoks materjali koguma, tahab teha lühifilminoorest kaasaegsest põllumehest, kellel on keskharidus ja kes viib ellu sajandite unistusi, ühesõnaga tahab teha filmi Arvikust ja tema traktorist. Selmar ise oli väga jutukas ja pealetükkiv, tahtis oma tahet läbi suruda, saagu mis saab. Agronoomiapraktikant Elna Saarlepp Noor agronoom, kes on Karjamäel praktikal. Elas kontori peal väikeses toas
Probleemideta saaks hinnata normikeele valdamist ja teadmisi grammatikast nagu eespool mainisin, kuid seda teha ei taheta. Õigekirjaoskust ei maksa muidugi üle tähtsustada, kuid keelereeglid on sõnastatud grammatikaterminites ning põhimõisteid tundmata ei saa kirjakeelt üldse õppida ega õpetada. Pole ju normikeelgi mingi asi iseeneses, vaid kutsutud ja hoitud ikka selleks, et me üksteisest hõlpsalt ning täpselt aru saaksime. Autor kirjutab, et tema oma kauaaegse toimetaja ja keeletoimetaja kogemusega on kokku puutunud ka emakeeleõpetajatega, kelle suhted kirjaliku eneseväljenduse ja isegi õigekeelsusega on piinlikult nigelad. Ja need juhused pole olnud erandlikult harvad, vaid piisavalt sagedased, et kahelda keeloskustehuvides või kaitseb mõni pigem alateadlikult üldist keeleoskamatust. Üksnes tekstianalüüsi ja lühikirjandeid nõudev eksamivorm tõrjub tülikat vajadust õppida ja tunda pisut ka õigekeelsusreegleid
teemaga, lõpus on puänt üllatav pööre. Novellizanri looja on itaalia kirjanik Giovanni Boccaccio. Friedebert Tuglase sõnul on novell nagu sonett proosas. Tuglas võttis oma novellides kasutusele sümboolika ja otsis teadlikult traditsioonilisest realismist erinevaid lähenemisviise. Tegevusalad KIRJANDUS- KIRJANIK JUHT KRIITIK Wriedebert Mihkelson TEADLANE TÕLKIJA TOIMETAJA Abikaasa Eloga 1930. Tegevus kirjanikuna NOVELLID ROMAANID REISIKIRJAD MARGINAALID MINIATUURID Tegevus kirjanikuna REISIKIRJAD NOVELLID ROMAANID Teekond Hispaania Popi ja Huhuu Väike Illimar Teekond Põhja-Aafrika Suveöö armastus Felix Ormusson Ühe Norra reisi kroonika Toome helbed MARGINAALID MINIATUURID TÄNAPÄEVAL Fr
resolutsioonile nõnda, et avaldas ühes oma ajakirjas Kongressi liikme Tom Delay artikli laste seksuaalse väärkohtelmise taunimisest ja võttis oportunistliku seisukoha. Kuna APA on mittetulunduslik organisatsioon ning selle üle otsustab Kongress, tuleb nendega hästi läbi saada ja oma ,,vigu" tunnistada. Emory ülikooli professor Scott Lilienfeld saatis ajakirjale American Psychologist artikli, milles analüüsis seda juhtumit. Toimetaja nõudis artikli sisu muutmist ja ümbertegemist. Lilienfeld hakkas internetis levitama elektronkirja teadlaste sõnavabaduse piiramisest ning otsustas APA-st välja astuda. Tema eeskuju järgisid mitmed APA liikmed. APA otsustas halvima vältimiseks avaldada numbri , milles avaldati sündmuse analüüse, selle tagajärge ja erinevate poolte arvamusi. Artikli autorit hämmastab kogu loo juures see, et eelretsenseerimise süsteem ajakirjas
Tartus. Ta on muusik, näitleja ja pedagoog, kes teeb Klassikaraadios oma raadiosaadet ,,Fantaasia", ent on peamiselt siiski tuntud kui folklaulja. Johanson on aktiivselt muusikat teinud koos oma vendade Antsu ja Mardi ning õe Kärdiga, gruppides Leegajus, Eesti keeled jt. Üleeelmise aasta lõpus juubelit pidanud Johansonile anti vaid 2 kuud hiljem Presidendi poolt Valgetähe IV klassi teenetemärk, pärimusmuusika edendamise eest. Tema kohta on ka tabavalt öelnud saatesarja ,,Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen: ,,Ta on mees, kes ei ole trüginud suurele pildile, aga keda ikka nagu teatakse." Kontserdil puudus kindel kava ja muusik esitas laule vastavalt enda ja publikumi soovile, osaliselt improviseerides. Taoline pingevaba lähenemine võiski olla põhjuseks, miks see kõik nii loomulikult välja kukkus. Kontsert kestis vaevalt tunnikese, mille jooksul kandis Johanson ette palju vapustavaid teoseid nagu ,,Tiiu, Tiiu" ja ,,Ei Tea" (Raimond Valgre), ,,Suure Näoga",
1936. aastal õnnestus Hindil saada õpetajatöö Tartu linna 3. poeglaste algkooli ( samal aastal abiellus D. Vaarandiga ) Hindi käremeelsed sõnavõtud pedagoogilistel nõupidamistel äratasid ka võimude tähelepanu. ( 1938 kutsuti ta poliitilisse politseisse) Edasine elukäik 1940. aastal sai Hindist ajalehe ,,Kommunist" kaastööline, veidi hiljem ajakirja ,,Viisnurk" toimetaja 1940 liitus Eestimaa Kommunistliku Parteiga Nõukogude tagalasse evakueerus Hint jäälõhkujal ,, Suur Tõll" 1941-1942 töötas kalurina laeval ,,Vernõi"( tema isa oli sama laeva kapten) 1942 septembris mobiliseeriti Nõukogude armeesse. Mõne aja viibis Tutajevo hooldekodus, kus tutvus ka J .Scmuuliga 1945-1946 töötas lühikest aega Eesti Kaluriliidu Esimehena 1965 oli NSV Liidu Ülemnõukogu 9. koosseisu rahvasaadik Kingissepa valmisringkonnas
jätma. 1873. a. jätab ta Peterburi, tuleb Tartusse ja lõpetab eksterninagümnaasiumi 1875. a. asub õppima Tartu ülikoolis usuteadust, katkestab aga sellealased õpingud ning astub 1878. a.Leipzigi ülikooli keeleteaduskonda. Lõpetanud 1880. a. ülikooli filosoofiadoktori kraadiga, alustab ta Tartus aktiivset tegevust ühiskondliku ja kultuurielu avaral rindel. 1884. a. saab K. A. Hermannist J. V. Jannseni ajalehe "Eesti Postimees" ja 1886. a. "Postimehe" toimetaja. 1889. a. kuni surmani 11. jaan. 1909. a. on ta Tartu ülikoolis eesti keele lektor. 1885. a. asus ta toimetama esimest eesti muusikaalast ajakirja "Laulu ja mängu leht". "Laulu ja mängu leht" ilmus 13 aastat ning sel oli rahva, eriti maaintelligentsi muusikalisel arendamisel hindamatu osa. 1884. a. kogus K. A. Hermann kokku Põltsamaa pastori E. Hörschelmanni isetegevuslikud katsetused ning avaldas trükis pealkirja all "Põltsamaa endise õpetaja E. Hörschelmanni laulud". 1893. a
kui eesti rahva, mitte maarahva poole. · Eesti hümni sõnade autor. · Lydia Koidula isa. · Mõned aastad hiljem algas Eestis ka aktiivne seltsiliikumine, mis võimaldas vabatahtlikku ühistegevust ja ka rahvuslikku eneseteadvuse kasvatamist. Esimesed seltsid olid üldiselt laulu- ja mänguseltsid, peagi tekkisid aga majanduslikud ühisused, millest ilmselt tuntuim oli laevaselts "Linda". · 1862 ,,Kalevipoeg" (Fr. R. Kreutzwald) · 1864. aastal kolis Perno Postimehe toimetaja Jannsen aga Tartusse, kus hakkas välja andma Eesti Postimeest, mis saavutas tunduvalt laiema lugejaskonna ning mõjutas järgnevalt oluliselt eesti rahvusliku eliidi tegevust. · 1865. aastal alustasid tegevust mõjukad laulu- ja mänguseltsid ,,Vanemuine" ja ,,Estonia" (hiljem kujunesid Eesti esimesed professionaalsed teatrid). · 1869 I üldlaulupidu, mida on tavaliselt peetud Eesti rahvusliku liikumise esimeseks tähtsündmuseks. millest võttis
veel ka Tõnis Kuurme, kes mängib dultsianit, pommerit, fagotti, plokkflööte, krummhorne, rauschpfeiffi ja Riho Ridbeck, kes mängib löökpille ja bassi. Väravatorn oli kontserti esitamiseks just ideaalne koht. Saali seinad olid üleni kivist, seintel rippusid erinevad vanaaegsed maalid, valgustus oli üsna hämar ning see kõik kokku andis renessansi ajastu hõngu. Lisaks ka Hortus Musicuse liikmed, kes olid ajastukohaselt riides, lisasid hõngu juurde. Liikmete riietuse eest hoolitseb toimetaja Laine Lillepruun. Riieteks olid üle pea tõmmatavad särgid, mis olid valmistatud linasest ning olid üsna tumedates toonides. Lauljad laulsid ajakohaselt, mitte nii nagu me oleme tänapäeval harjunud kuulma. Kontserdil esitati õukonnalaule, peolaule ja töölaule. Kokku esitati 14 laulu. Nendest kaks esimest laulu oli pärit keskajalt, kaks hiliskeskajalt ning ülejäänud renessansi ajalt. Enamik laule olid rõõmsameelsed ning tempokat, kuid osad keskaja laulud olid sünged ja aeglased.
Kersti Kaljulaidi elulugu Kersti Kaljulaid on Eesti poliitik, alates 10. oktoobrist 2016 Eesti Vabariigi president. Ta on olnud ärijuht ning Eesti ja Euroopa Liidu ametnik. Aastatel 20042016 oli ta Euroopa Kontrollikoja liige. Kaljulaid lõpetas aastal 1987 Tallinna 44. keskkooli inglise keele eriklassi, kuuludes keskkooli ajal Õpilaste teaduslikku ühendusse. Aastal 1992 lõpetas ta cum laude Tartu ülikooli bioloogina. ...
Tartus. Ta on muusik, näitleja ja pedagoog, kes teeb Klassikaraadios oma raadiosaadet ,,Fantaasia", ent on peamiselt siiski tuntud kui folklaulja. Johanson on aktiivselt muusikat teinud koos oma vendade Antsu ja Mardi ning õe Kärdiga, gruppides Leegajus, Eesti keeled jt. Üleeelmise aasta lõpus juubelit pidanud Johansonile anti vaid 2 kuud hiljem Presidendi poolt Valgetähe IV klassi teenetemärk, pärimusmuusika edendamise eest. Tema kohta on ka tabavalt öelnud saatesarja ,,Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen: ,,Ta on mees, kes ei ole trüginud suurele pildile, aga keda ikka nagu teatakse." Kontserdil puudus kindel kava ja muusik esitas laule vastavalt enda ja publikumi soovile, osaliselt improviseerides. Taoline pingevaba lähenemine võiski olla põhjuseks, miks see kõik nii loomulikult välja kukkus. Kontsert kestis vaevalt tunnikese, mille jooksul kandis Johanson ette palju vapustavaid teoseid nagu ,,Tiiu, Tiiu" ja ,,Ei Tea" (Raimond Valgre), ,,Suure Näoga",
Revolutsioon Korraldati palju streike, rev-iga kaasa läksid 1896a lahkus ametist ,,Postimehe'' üliõpilased. toimetaha Karl-August-Herman, selles ostsid 16okt 1905- 1)Väljaastumine vabrikutööliste ära Villem Reinman, Oscar Kallas ja poolt. 2) Nõuti poliitvangide vabastamist, ja Heinrich Kopper, ning panid uueks sõjaväe eemaldamist tänavatelt. toimetajaks Jaan Tõnissoni. Uus turu-suur rahvakoosolek-sõjavägi Jaan Tõnisson (1868-1941) sündis avas tule rahvahulga vastu, ilma hoiatamata. Viljandis. 94 suri, üle 200 vigastatu. 1888-1892- TÜ õigusteaduskonna lõpetas, 17.okt Manifest-Kirjutas alla Nikolai II, oli EÜS esimees. Oli ,,Postimehes,, koos kutsuti kokku riigiduuma,et kindlustada A.Kitzbergi ja P.Põld. 5 last. Astus vastu nii rahvale kodaniku õigus. Loodi saksast...
plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0020961) (http://www.doaj.org/doaj?func=loadTempl&templ=about&uiLanguage=en) 2. andmebaasi suurus ja sisaldus; Open Access sisaldab tasuta täistekste pakkuvaid teaduslikke kvaliteetajakirju, Multidistsiplinaarne andmebaas sisaldab artikleid erinevates keeltes. (https://moodle.e-ope.ee/mod/resource/view.php?id=307428) Kui rääkida kvaliteedist, siis ajakiri, mis tuleb lisada,peaks teostama kvaliteedikontrolli esitatud dokumendid läbi toimetaja, toimetuse liiget ja / või eksperthinnangu süsteemi. (http://www.doaj.org/doaj?func=loadT empl&templ=about&uiLanguage=en) Directory of Open Access Journals (DOAJ) andmebaasi kuulub üle 5500 ajakirja ehk rohkem kui 460000 tasuta ja vaba juurdepääsuga artiklit. DOAJ Open Access ajakirjad valdkonniti: · Põllumajandus ja toidutehnoloogia · Kunst ja arhitektuur · Bioloogia · Majandus ja äri · Keemia · Maateadused ja keskkonnateadused
omandas väljapaistva kirjandus- ja kultuurialase eruditsiooni ning mitmekülgse võõrkeelteoskuse. Legaalselt kodumaale naasnult oli Tuglas Eesti kultuurielu juhtivamaid isiksusi, rajas kirjandusühingu ”Siuru” 1917, asutas ja toimetas kirjanduslikke ajakirju ”Odamees” (1919), ”Ilo” (1919–1921) ja ”Tarapita” (1921–1922), oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees (1922, 1925–1927) ning Liidu ajakirja ”Looming” asutaja ja esimene toimetaja (1923–1926). Tuglas debüteeris ajakirjanduses 1901. aastal, esimese raamatuna ilmus novell ”Hingemaa” (1906). Aastatel 1901–1907 kirjutatud tööd koondas Tuglas raamatuks ”Liivakell” (1913). 7. Loovülesanne 1. Keda nägi peategelane unes? Ratsanikke 2. Miks ei kohanud ratsanikud inimesi? Kõik olid surnud 3. Mis laiutas peategelase sõnul une ja tõelisuse vahel? Põhjatu kuristik 4. Kus leidis peategelane end ärkamas? Võõras korteris 5
ning omandas väljapaistva kirjandus- ja kultuurialase eruditsiooni ning mitmekülgse võõrkeelteoskuse. Legaalselt kodumaale naasnult oli Tuglas Eesti kultuurielu juhtivamaid isiksusi, rajas kirjandusühingu ”Siuru” 1917, asutas ja toimetas kirjanduslikke ajakirju ”Odamees” (1919), ”Ilo” (1919–1921) ja ”Tarapita” (1921–1922), oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees (1922, 1925–1927) ning Liidu ajakirja ”Looming” asutaja ja esimene toimetaja (1923–1926). Tuglas debüteeris ajakirjanduses 1901. aastal, esimese raamatuna ilmus novell ”Hingemaa” (1906). Aastatel 1901–1907 kirjutatud tööd koondas Tuglas raamatuks ”Liivakell” (1913). 7. Loovülesanne 1. Kust leiti siil? Karjamaalt 2. Kes oli pere karjapoiss? Kusta 3. Mis olid perelaste nimed? Mart ja Maret 4. Mis oli karjakoera nimi? Mobi 5. Kuidas kutsuti pere vana kassi? Tiits 6. Kuhu jõudis ühel korral Kusta musta utetalle otsinguil? Maailma lõppu 7
Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Päts lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1904. a. oli Päts Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliidu juhataja, 1901-1905 Tallinnas ajalehte Teataja väljaandja, ajalehe Tallinna Teataja toimetaja. 1917-1918 a. oli Konstantin Päts Eesti Maavalitsuse esimees, 1918 a. valiti ta Eesti Päästmise Komitee esimeheks. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister ning sise- ja sõjaminister ning aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Konstantin Päts alustas oma õpinguid Tahkuranna apostliku õigeusu
aastal töötas ta ka *Võhma algkooli *18741876 Audrus kolm aastat isa järglasena koolmeister. köster ja Torma koolmeistri kohal. *kingsepa ja rätsepa kihelkonnakooliõpet *1862. aastast asus õpipoisi amet aja õpetajana tööle Jamburgi *1882 sai temast "Eesti *1876 Tartu *1864. aastast alates kooli- Postimehe" toimetaja Hollmanni seminari ja koduõpetajana Peterburis *Alates 1889 aastast töötas õpetaja *ajakirjanik(Hakkas 1865 Hermann Tartu ülikooli *Asutas 1881 ajalehe saatma kaastööd "Eesti eesti keele lektorina Olevik, mis oli Postimehele", hiljem ka *Hermann oli äärmiselt pärast Carl Robert liberaalseile vene- ja aktiivne ning mitmekülgsete Jakobsoni surma
Ärkamisaeg ajajärk eesti ajaloos, mil eesti keelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine rahvusliku rõhumise vastane ja rahvusriigi loomist või taastamist taotlev liikumine Vastureformid Aleksander III ümberkorraldused. Vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. 2. Konstantin Päts ajalehe teataja toimetaja, pidas tähtsaks eestlaste majandusliku olukorra parandamist. Eesti esimene president(1938-1940) Aleksander I 1881. tõusis Venemaa troonile, alustas ümberkorraldustega, mille eesmärk oli muuta siinsed provintsid teiste vene riigi osade sarnaseks. Tema troonile astumine muutis venemaa sisepoliitilist olukorda. Tema vastureformid pidurdasid Venemaa arengut. Stolõpin sai venemaa uueks peaministriks. Tema esmane eesmärk oli vene küla ümberkujundamine. Ta andis
Andrus Kivirähk Elulugu Sündinud 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 a Eesti Päevalehe huumorikülje ine Kroon toimetaja Õppis Tartu ülikoolis ajakirjandust 1993 1996 Eesti Kirjanike Liidu liige Töötab Eesti Päevalehes Sotsioloog Juhan Kivirähki vend Abielus uikranlannast ajakirjaniku Ilona Martsoniga 3 tütart Looming Alustas humoreskide kirjutamisega 15-aastaselt Tuntus- 1990ndate alguses Ivan Orava lugudega Pühapäevalehes On kirjutanud:lühiproosat,humoreske,ro maane,näidendeid,lasteraamatuid,
PERNO POSTIMEES Jannsen oli Pärnusse kolinud ning hakkas seal välja andma Perno Postimeest. Ta oli selle toimetaja 6 aastat. Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma. Jannsen üritas seista selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt, haridust, juhiseid põllumajanduse, majanduse ja tervishoiu kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. Pärnu Postimees
Moskva tasand: Berlioz ajakirja toimetaja, suursugune tegelane oma kõrgi ja ennasteksponeerivahoiakuga. Massolit'i nimelise esinduse esimees.(kirjanduslik rühmitus) keskealine,pisut matsakas esimehele omaselt väga intelligentne. Lihhojedov varietee teatri direktor.Ärkab ühel hommikul üles ja avastab et on allakirjutanud nädalasele lepingule Wolandiga et too saaks seal oma etendusi korraldada. Bossoil korteriühistu esimees, on selle maja hoidja kus peatuvad niiBerlioz,Lihhjedov, kui ka Woland oma kaaskonnaga.Ta võtab Wolandilt vastu 400rubla altkäemaks,aga Woland laseb Fagotil temast politseile ette kanda ja Bossoilviiakse vangi. Varenuhha varietee administraator.Kui Stjopa saadab Jaltast teatrissetelegramme,siis Rimski käsib Varenuhhal need politseisse viia,et saaks asjauurida.Varenuhhat aga ähvardatakse seda mitte tegama,kuid mees teeb sedasiiski.Varenuhha on truu alam,kes teeb alati seda mis talt palutakse, on väga lojaalne ja he...
Jossif Stalin KOOSTAJA: Päritolu Haridustee 1888-1894.a. Gori kirikukool 1894-1899.a. Tbilisi vaimulik seminar ( õpingud katkesid) Karjäär 1898.a. liitus sots.dem. liikumisega "Kolmas grupp" 1901-1902.a. VSDTP Tiflisi&Batumi komitee liige 1903 VSDTP lõheneb, Stalinist saab bolsevik 1903-1917 vahistati 7 korda erinevate kuritegude eest Karjäär · 1908 bolsevike ajalehe "Pravda" toimetaja · 1912 saab Lenini soovitusel VSDT(b)P KK liikmeks · 1913-1917- Siberis asumisel · 1917.a.veb.- Veebruarirevolutisoon, Nikolai II kukutati, moodustati Venemaa Ajutine Valitsus Karjäär 1917.a.okt- Oktoobripööre- bolsevikud, eesotsas Lev Trotskiga kukutasid Ajutise Valitsuse 1917-1922 määrati Vene SFNV Rahvuste Rahvakomissariaadi rahvakomissariks 1919-1920 määrati Vene SFNV Riigikontrolli rahvakomissariaadi rahvakomissariks
Kirjanduslikud rühmitused möödunud sajandi algul Noor-Eesti Kõige olulisem Eesti kirjanduslik rühmitus. Tekib aastal 1905. Ühing andis välja viis albumit aastatel 1905, 1907, 1909, 1912 ja 1915. Kõige olulisem album oli kolmas, mis ilmus aastal 1909. Aastatel 1910 ja 1911 andsid välja ka ajakirja, mida ilmus 6 numbrit. Tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Avaartikkli esimeses albumis kirjutas Gustav Suits: " Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavade ideede elemendiks... Enam Euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks. Lõid oma kirjastuse, mis oli samanimeline. Liikmeteks olid: Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, V.G. Ridala. Vähemal määral on sellega seotud olnud ka Anton Hansen Tammsaare. Kaastöid tegid kunstnikud Nikolai Triik, Kristjan Raud ja Konrad Mägi, kelle kujundused illustreerivad väljaandeid. Nooreestlased tõid unustuse hõlmast välja Kristjan Jaak Peterson...
väljapaistva kirjandus- ja kultuurialase eruditsiooni ning mitmekülgse võõrkeelteoskuse. Legaalselt kodumaale naasnult oli Tuglas Eesti kultuurielu juhtivamaid isiksusi, rajas kirjandusühingu ”Siuru” 1917, asutas ja toimetas kirjanduslikke ajakirju ”Odamees” (1919), ”Ilo” (1919–1921) ja ”Tarapita” (1921–1922), oli üks Eesti Kirjanikkude Liidu rajajaid (1922) ja selle esimees (1922, 1925–1927) ning Liidu ajakirja ”Looming” asutaja ja esimene toimetaja (1923–1926). Tuglas debüteeris ajakirjanduses 1901. aastal, esimese raamatuna ilmus novell ”Hingemaa” (1906). Aastatel 1901–1907 kirjutatud tööd koondas Tuglas raamatuks ”Liivakell” (1913). 7. Loovülesanne 1. Kui vana oli Maali? 16-aastane 2. Kelle juurde käskis Maali poisil minna? Mari juurde 3. Kuhu peitis end Maali Kusta eest ära joostes? Vanasse veskisse 4. Mis veekogu kaldal see asus? Oja kaldal 5. Kust üritas Kusta sisse saada? Veski alt liigsilma otsa juures
K a r l AU G U S T H E R M A N N 23.09.1851-11.01.1909 Elulugu Hermann sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana. Õppis sealsamas algkoolis,hiljem läks Peterburi. 18741878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 18781880 Leipzigis võrdlevat keeleteadus 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. 18851898 andis ta välja ajakirja Laulu ja mänguleht, mis 18981899 ilmus Rahva Lõbulehe nime all. Ta tegutses ka mitmetes eesti seltsides, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku liikumist. 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1889. aastast oli Hermann ka Tartu Ülikoolis eesti keele lektor. MUUSIKA edendaja Kuni 19
"Maailma asemel" - Doris Kareva, 1992 Luulekogu analüüs Doris Kareva on sündinud 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1960. aastate lõpus koolialmanahhis "Trükitähed". Laiema avalikkuse ette jõudsid tema luuletused ajakirjas Noorus 1974. aastal. Kokku on naine avaldanud 16 luulekogu, millest "Maailma asemel" avaldati 1992. Teoses ülistab Kareva end ümbritsevat maailma, selle ilu ja koledusi, kuid peamiselt siiski inimesi. Luulekogu põhiidee on maailm ja selle avastamine. Eriti tuleb see esile luuletustes "Und nägin maailmast", kus otsitakse maailmas kohta ja miskit uut ning paludes "Oo, maailm ole suurem!" see avardubki. Siiski kui kõik on valla, vastused teada ja ise otsida ei saa, siis võib olla see hirmutav ja purustada lootused. Samuti käsitletakse teemasid nagu igatsus, kurbus ja lo...
2 2. ELU 2.1. Sünd Maimu Berg sündis 27. augustil 1945 Tallinnas haritlas perekonda (Maimu, 2018). 2.2. Koolitee Ta on õppinud Tallinna 20. Keskkoolis ning lõpetas 1968 Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogina. Aastatel 1969-1974 töötas Berg Tartu Ülikooli raamatukogus. Peale seda töötas ta 6 aastat toimetajana ajakirjas Siluett. Samal ajal, kui Berg töötas toimetajana lõpetas ta ka Tartu Riikliku Ülikooli ajakirjanikuna. Peale toimetaja tööd liikus Berg edasi ajakirja Keel ja Kirjandus, kus ta siis töötas aasta osakonnatoimetajana. Berg on ka töödanud Soome Instituudis kultuurisekretärina, ajakirjas Elukiri peatoimetajana ning teleajakirjanikuna. (Maimu, 2018). 2.3. Elukohad Maimu Berg sündis Eestis ning on elanud siin suuremus osa enda elust, kuid mõnda aega elas ta ka Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Kirjanik on elanud ka Soomes ning hetkel tihti külastab enda lapselapsi Prantsusmaal (Kivi, 2017).
Tiiu Jaago (2000: 376–377) käsitleb oma Tiiu Jaago, artikli pealkiri „Teabe levikust artiklis „Teabe levikust oma ja võõra piiril” oma ja võõra rühma piiril. Vastandumine – 19. sajandi usuvahetusliikumisega seotud integreerumine“; lk 376–388; 2000; rahvapärimusi. Pärimus luteri usult vene kogumiku pealkiri „Meedia. Folkloor. õigeusku üleminekust erineb oluliselt teiste Mütoloogia“; toimetaja M. Kõiva; Eesti usuliikumiste kirjeldustest. Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna toimetised; Tartu; Eesti Kirjandusmuuseum. Refereeritud lehekülgedelt 376-377. Jaago, Tiiu 2000. Teabe levikust oma ja võõra rühma piiril. – Meedia. Folkloor. Mütoloogia, 376–377. Harjutus 3. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje.
kiirus kohalikest tingimustest, ühiskonna eripärast. Ajakirjandus läbib professionaliseerumise käigus järgmised põhilised staadiumid: - postiametnike kui uudiste hankijate ja käsikirjaliste uudistelehtede koostajate ning levitajate ajajärk: Eestis loodi postisüsteem Rootsi ajal 1636. - trükkalite-universaalide periood: trükkal tegeleb kõigega, mis on seotud trükkimisega, ta on üheaegselt kirjastaja, trükiste levitaja, vahel ka toimetaja, kuid üha rohkem palgatakse appi osalise tööajaga toimetajaid. Trükikoda oli väljaannete tekkimise eelduseks, kuna trükkalid vajasid pidevat tööd oma trükikojale. Perioodika ju seda pakubki, olgugi esialgu kalendrite näol. Esimesed eestikeelseid kalendreid nimetatakse trükkalite-väljaandjate järgi (18-19 saj vahetusel näiteks Grenzius Tartus, Gressel Tallinnas). Eestis alustas esimene trükikoda Tartus 1631, pärast Põhjasõda ja katku töötas trükikoda Põltsamaal (1766 LÕ
töötada. Halvastitrükitud formaat võib neid veenda, et töö parandamine võtab liiga palju aega. Uudiste formaadile on riigiti erinevad nõuded. Suurem osa järgnevatest soovitustest kehtivad siiski enamikes EL liikmesmaades. Formaat Sisestage informatsioon trüki- ja kirjatähtedes. See käib nii inimeste ka kohanimede kohta. Kas MACDONALD kirjutab oma nime MacDonald või Macdonald? Toimetaja ei oska seda ainult trükitähtedes kirjutatud teksti põhjal öelda. Märkige uudisele väljaandmise kuupäev. Kasutage "Avaldada kuupäeval...." (so embargo) ainult siis, kui olukord seda tõesti nõuab ja saate oma nõuet põhjendada. Andke selle inimese nimi ja telefoninumber, kellele meedia saab küsimuste esitamiseks, tsitaatide saamiseks, intervjuu või lisainfo küsimiseks helistada. Kirjapäisesse või teate lõppu lisage tarbijakaitse aadress, kuid ka telefoninumbrid,
, sõnavara rikastamine umbes 10 000 uut sõna grammatilise süsteemi painduvamaks muutmine Kazinczy oli esimeste ungarikeelsete kirjandusajakirjade rajaja: - Magyar Museum - Orpheus Selle ajastu muud ajakirjad: Mitmesugune kogu, - Uránia - Museum -Tudományos Gyjtemény Rahvusliku kirjanduse uuenemise tulemus on 18-19 sajandi mitmekülgselt rikas kirjandus Ajastu juhtiv suund oli klassitsism, baroki lõpp-perioodis oli ka rokokoo mõju tuntav József Kármán (17691795) toimetaja, kirjanik, ajakirja Uránia rajaja rõhutas ungarikeelsete teoste tähtsust ja kirjanduse kodanlikku eluviisi arendavat ja haridust toetavat rolli haridusprogramm: sentimentalismi esindaja: lühiromaan (päeviku ja kirjade vormis) Fanni pärand noore tüdruku ebaõnnestunud armulugu, mis lõpeb tüdruku surmaga nimetatakse esimeseks ungari psühholoogiliseks romaaniks (mõju: Goethe: Werther ja Rousseau: Julie ehk uus Héloïse) . Prantsusmaa muutustele
Raamatus on ära toodud järgmised mõtlemisõpetuse aspektid: loov mõtlemine, kriitiline mõtlemine, probleemi lahendamine, instrumentaalne rikastamine, filosoofia lastele, mõtlemise õpetamine: keel ja matemaatika, mõtlemise õpetamine õppeprogrammi kaudu. Autor Robert Fisher on Burnelli pedagoogikalektor. Ta on õpetanud igas vanuses õpilasi nii Inglismaal kui ka mujal ja olnud ka algkooliõpetaja. Ta on enam kui 20 õpetajatele või lastele mõeldud raamatu autor või toimetaja. Raamat näitab, et mõtlemise õpetamine võib rikastada õppeprogrammi iga teemat. Järgnevalt mõned mõtted raamatust. Lastele tuleks õpetada oskusi, mis on vajalikud informatsiooni saamiseks. Lastel ei puudu mõtlemisvõime, vaid jääb vajaka kogemustest. Nad vajavad oskust, kuidas omandada uusi teadmisi. Väga oluline on, et lapse oskusi toetataks nii kodus kui koolis. Ühes uurimuses tõdeti, et paljudes tundides jäeti vestlusele vähe ruumi, ning laps ei pidanud
Kahele Klaverile ja löökpillile (1937), mõlemad kirjutati esitamiseks Sveitsis, ajal kui poliitiline olukord Ungaris kasvas ebasümpaatseks. Sajandi algupoole esteetikas olid küllalt olulisel kohal Béla Bartóki vaated muusika rahvuslikkusele. Tänu soome-ugri hõimuliikumisele olid tollases Eestis kultuurikontaktid Ungariga tugevamad kui teiste Kesk-Euroopa maadega ning Bartóki 50. juubeli puhul 1931. aastal ilmus muusikalehes, tõenäoliselt tollase toimetaja Riho Pätsi sulest, teda tutvustav artikkel koos Bartóki 1921.aastal kirjutatud autobiograafiaga, milles ta kirjeldab ungari talupojamuusika avastamist: "Kõige selle talupoja-muusika uurimine oli mulle otsustava tähtsusega -- ta viis mind võimalusele täieliselt vabaneda seni ainuvalitsevast duur- ja moll-süsteemist: kuna just kaaluvam ja väärtuslikum osa kogutud viisivarast on vanus kiriklikes -- samuti vana-greeka -- ja veel primitiivsemais (nimelt pentatoonilisis) helilaades, ning
Franz Kafka "Loss" K. Albert Camus "Katk" doktor Bernard Rieux Hermann Hesse "Stepihunt" Harry Haller, Hermine, Pablo, Maria Mihhail Bulgakovi "Meister ja Margarita" Mihhail Aleksandrovits Berlioz 40ndates, väikest kasvu, tumedajuukseline, ümarik, palja pealaega, sarvraamidega prillid, kirjandusliku ajakirja toimetaja, suurima kirjandusliku ühingu MASSOLIT juhatuse esimees Ivan Nikolajevits Ponõrev ehk Bezdomnõi õlakas, ruugete salkus juustega, 23-aastane, poeet Professor Woland pikka kasvu, vasakud hambad kroonitud plaatinaga ja paremal kullaga, tumedad juuksed, hallid rõivad, üks silm must ja teine roheline Peemot suur, must kass, vurrud uljalt õieli Fagott ehk regent ehk Korovjev pikk, kõhn ja irvitav, näpitsprillidega,millel üks klaas katki
süzeeline arendus. teekond " 2. R. Saksa Elurõõmus romantik. * Muusika- Tsükklid: Palade * ,,Kevad- - Schumann Unistavate, kirglike ja ajakirja * ,,Poeedi tsükkel sümfoonia" mõtlike meeleolude asutaja, armastus", ,,Karneval" * ,,Reini kontrastid. toimetaja, * ,,Naise elu ja sümfoonia" Vastuoluline muusika * õppejõud armastus" kord õrn, kord temperamentne. Loodustemaatika. 3. F. Liszt Ungari Uuendused: * Pianist - * Tsükkel * ,,Faust- - (Saksa) *Uus * Asutas ,,Rännu- sümfoonia";
Valiku kirjanudse kasuks tegi gümnaasiumi lõpuklassis kui tema kirjutatud romaan ,,Tuulearmuke" sai II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel ,,Lugu valgest varesest" (1931), "Tasakaal"(1982) ,,Tähetund"(1966 ) Juhan Smuul 1922 1971 oli eesti kirjanik ja luuletaja. Sündis muhumaal, õppis lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Aastal 1941 mobiliseeriti Punaarmeese. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana. 1943 aastal tegi luuledebüüdi. "Tormi poeg" (poeem, 1947) Järvesuu poiste brigaad" (1948) "Poeem Stalinile" (1949) Paul-Eerik Rummo (19. jaanuar 1942 Tallinn) on Eesti kirjanik ja poliitik. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina. Paul-Eerik Rummo on töötanud Vanemuise ja Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik
Teda peetakse Eesti iseseisvuse idee üheks autoriks[viide?]. Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks ja seati kandidaadiks eelolevail Venemaa Asutava Kogu valimistel. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905--1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!. Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse. LÕPP JA ALGUS NOORUSE AEG KEVAD JA SÜGIS
Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus.Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses.Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas.Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige.Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga Antarktisesse 1957 1958, uurimislaevaga Jaapani merele 1959, Teravmägedele 1960. -4-
Selleks on neil ka asjalik põhjus. Nimelt elavad need inimesed üle väga müstilisi juhtumeid, mis oleksid justkui saatana enda kätetöö. Nad kõik kohtuvad saatanaga professor Wolandiga ning tema abilistega, kelleks on Fagott, must kass Peemot ja Azazello. Woland oleks justkui tulnud inimestelt karma võlga nõudma. Professor Woland külastab koos oma abilistega Moskvat. Esimesteks ohvriteks langevad talle ateistid kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz ja poeet Bezdomnõi, kes arutavad omavahel kas Jeesus Kristus oli olemas või ei olnud ning jõuavad otsuseni, et kindlasti mitte. Professor kuuleb pealt nende vestlust ning seejärel avaldab neile soovi ühineda aruteluga. Woland ei tutvusta ennast esialgu ning räägib vene keelt aksendiga. Ta väidab, et Jeesus Kristus oli olemas ja et ka jumal on kindlasti olemas ning vihjab neile erinevat moodi, et Berlioz saab sellel samal õhtul surma, mis ka täide läheb
Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu J.H. Rosenplänter Kaili Parts 9c 2014 Esimene eestikeelne ajakiri 1766 novembris ilmus esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv...
küsitletavad. Raul, Tartu Kaubamaja külastaja Ida-Virumaalt, soovis jääda teema koha pealt neutraalseks. Alternatiivse ema konkursi korraldamise kohta vastas noor isa, et temal ei oleks selle vastu midagi ning ka üksikemad, kes on võibolla isegi kehvemas seisus, võrreldes teiste emadega, kellel on normaalsed mehed ja korralik perekond, vajaksid tunnustamist. Poskalane ja ajalehe ,,Sihker" toimetaja Kelli oli vägagi teadlik aasta ema konkursist ning seal kehtivatest reeglitest. Tema arvates ei ole konkurss üldsegi vajalik, kuna inimesi ei saa hinnata ühtede-samade kriteeriumite järgi. Küsimuse ,,Kas üksikemad ja abielus emad on samaväärsed, võrdsed?" peale vastas neiu: ,,Noh, kõik emad ei ole samaväärsed, pole adekvaatsed olema emad, sellised üheöösuhte inimesed. Vahet pole, kas sa oled üksikvanem või sa oled abielus, mõlema vanema kohustus on last kasvatada
Jaan Tõnisson sündis 1868. aastal Viljandi vallas, Tänassilmas. Ta suri 1941. aastal Tallinnas. 19051917 Eesti Rahvameelse Eduerakonna juht.19151917 Ajutise Põhja-Balti Komitee esimees. 19171919 Eesti Demokraatliku Erakonna juht. 19171918 Eesti välisdelegatsiooni juht. 1919 1932 Eesti Rahvaerakonna juht. 19191920 Asutava Kogu liige. 18. novembrist 1919 28. juulini 1920 peaminister. 30. juulist 1920 26. oktoobrini 1920 peaminister. 9. detsembrist 1927 4.detsembrini 1928 riigivanem. 19311932 välisminister. 18. maist 1933 21. oktoobrini 1933 riigivanem. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblast, Burasevo. Ta oli Eesti Vabariigi esimene president. 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja. 1904-1905 Tallinna linnanõunik. 1905 Tallinna abilinnapea. 1917 Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees. 1918 Eesti Päästekomitee esimees. 1918 Eesti Vab...
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult
6. septembril 1919 valiti Konstantin Ramul Tartu ülikooli filosoofia- ja psühholoogiadotsendiks. Valdas vene, saksa, ladina, kreeka ja prantsuse keelt. Õpetas 56 aastat psühholoogiat Ramul oli rahvusvaheliselt tunnustatud psühholoogia ajaloo uurija Ramul oli ka filosoofiateaduskonna dekaan Didaktilis-metoodilise seminari juhataja Akadeemilise Filosoofilise Seltsi ning NL Psühholoogide Seltsi Eesti osakonna (1960) asutajaid ja esimees ning «Eesti entsüklopeedia» filosoofiaosakonna toimetaja. Ramul uuris psühholoogia üldteoreetilisi probleeme, teaduste kokkupuutepunkte, lapse- ja loomapsühholoogiat ja psühholoogia ajalugu Haridustee Kooliteed alustas ta Kuressaare kreiskoolis, jätkas saksa õppekeelega gümnaasiumis. Ta jätkas õpinguid Riia vaimulikus koolis ja seminaris, mille lõpetas 1901. aastal. Õppis Peterburi ülikoolis filosoofiat, psühholoogiat ja vanu keeli. Ta täiendas ennast mitmes Lääne-Euroopa tuntud ülikoolis.
Nii kajastubki meedias ainult võimude soovitud uudised ning ajakirjandust kasutatakse nende hääletoruna Võim on see, mille ümber keerleb Venemaal sõna otseses mõttes kõik. Mida lähemal võimule oled, seda kindlamini on sinu jalad maas ning seda vabamalt hingad. Meie meedias on aga kajastunud mitmeid juhtumeid ajakirjanike mõrvadest või hukkumistest. Nemad on pääsenud võimule liiga lähedale ning teavad toimuvast liiga palju. Näiteks mõrvati Venemaa ajakirjanik ja toimetaja Anna Politkovskajaga 2006. aastal oma kodumaja ukse ees. Politkovskaja oli tuntud Venemaa valitsuse jaoks tundliku teema, Tsetseenia sõja ja selle tagamaade, kartmatu paljastajana. Paari aaste eest presidendi- ning parlamendivalimiste kampaania ajal oli mõne kandidaadi ligipääs meediale oluliselt kitsendatud. Riigiduuma valimistejärgne koosseis garanteerib presidendile vabad käed kõige selle osas, mille üle konstitutsiooni kohaselt otsustavad rahvasaadikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
