Ameerika Ühendriikide presidendid 1. George Washington, ametis 1789-1797, parteitu (vabamüürlane, Kontinentaalarmee ülemjuhataja) 2.John Adams, ametis 1797-1801, fõderalist (varem asepresident, üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, esimene USA president, kes elas Valges majas, peetakse USA laevastiku loojaks) 3.Thomas Jefferson, ametis 1801-1809, demokraat-vabariiklane (varem asepresident,üks olulisimaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid, asutas Vabariikliku Partei, pooldas sõnavabadust ja vähemuse arvamuse austamist) 4.James Madison, ametis 1809-1817, demokraat-vabariiklane (üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, USA riigisekretär aastatel 1801-1809, valiti aastal 1785 Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks) 5.James Monroe, ametis 1817-1825, demokraat-vabariiklane (riigisekretär, 1775. aastast vabamüürlane, kehtestas Monroe doktriini mis keelas võõrvõimude sekkumis...
"Tarapita" lagunes. Tarapitalaste looming jääb nn ajaluule perioodi, mida võib piiritleda aastatega 1919 1923. 10.) Tuglase tegevus ja loomingu iseloomustus Friedebert Tuglas (kodanikunimega Mihkelson) sündis 2. III 1886 Tartumaal Ahja mõisas, õppis Tartus linnakoolis ja Hugo Treffneri gümnaasiumis. Alates 1917. aastast võttis aktiivselt osa kirjanduselust, toimetas kirjanduslikke ajakirju, oli korduvalt Eesti Kirjanikkude Liidu esimees, ajakirja "Looming" esimene toimetaja, Eesti Kirjanduse Seltsi esimees, aga ka Soome Kirjanike Liidu ja Londoni PEN-klubi auliige. Suri 15. IV 1971. aastal. I loominguperiood ulatub Esimese maailmasõjani. Revolutsioon äratas Tuglases romantiku, valmis poeem "Meri" ja mässuihast kantud jutustus "Jumalate saar". Samaaegselt valmis ka kriitilis-realistlik novell "Hingemaa". Revolutsiooniline romantism asendus Läänest tulnud uue moodsa kunstivoolu impressionismiga. Mõjud on märgatavad
onupoeg", "Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola" ja "Kosjakased", mis tähistasid eesti teatri sündi. Carl Robert Jakobsoni kultuurilooline tähtsus 17. Peterburi patriootide rühma ideede kandja (töötas Peterburis kooliõpetajana ja oli nendega tihedais kokkupuuteis) 18. eestikeelsete kooliraamatute koostamine ja väljaandmine 19. "Kolme isamaakõne" autor (ettekanne "Vanemuise" seltsis) 20. "Sakala" asutaja ja toimetaja (1878) 21. Kurgja näidistalu looja 22. andis Lydia Jannsenile kirjanikunime Koidula, mille all maailm luuletajat tundma õppis Jakob Hurda kultuurilooline tähtsus 23. 1870. aasta suvel ütles noor kooliõpetaja Jakob Hurt innustavas rahvuslikus kõnes oma kuulsad sõnad: "Kui me ei saa suureks jõult ega arvult, peame saama suureks vaimult" 24. emakeelse kooli eest võitleja (Aleksandrikomitee looja) 25. Eesti Kirjameeste Seltsi president ja vaimne juht
Autori(te) nimed on soovitav trükkida rasvases kirjas (Boldis).Koostajat ja toimetajat ei loeta autoriks. Ilmumiskohti ei lühendata. Kui teosel on veel teine pealkiri või pealkirja täiendandmed, pannakse täiendandmete ette harilikult koolon. Võõrkeelsed allikad esitatakse väljaandega samas keeles ning kirjetes kasutatakse vastava võõrkeele traditsioonilisi lühendeid: ingliskeelses kirjes vol. (=volume), No (=number), saksakeelses Bd. (=Band), Nr. (=Nummer). Toimetaja märgitakse keelest olenevalt, näiteks eesti keeles (Toim.), inglise keeles (ed.), saksa keeles (Hrsg.). Lehekülje lühend on üldisema tava kohaselt samuti võõrkeelne: inglise keeles p., saksa keeles S. Kasutatud allikmaterjalid nummerdatakse. Esmalt tuuakse ladinatähestikuline (nii eesti- kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Kirillitsas olevad allikad võib esitada translitereerituna ladina tähestikku, kusjuures kirje lõpus on
liberaalne rahvuslus (sh mõõdukas ja radikaalne tiib) ning sotsialism (rahvuslik ja rahvusvaheline). Tartu liberaalid Mõõduka rahvusluse esindajaks kujunes Tartus ilmuv päevaleht Postimees. 1896. aastal asus Postimeest toimetama Viljandimaa taluniku peres sündinud ja Tartu ülikoolis juristihariduse omandanud Jaan Tõnisson (1868-1941?), kes koondas ajalehe juurde rahvusmeelseid haritlasi (Villem Reiman, Oskar Kallas, Karl August Hindrey, Peeter Põld jt). Uue toimetaja juhtimisel tõstis Postimees kübile eestlaste rahvusliku eneseteadvuse edendamise, astudes jõuliselt välja nii venestamise kui ka saksastamise vastu. Puhkenud sulesõda venestamist pooldanud Ado Grenzsteiniga suurendas Postimehe populaarsust ning lõppes Grenzsteini lahkumisega kodumaalt. Sama ägedalt ründas Postimees ka baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavat kadakasakslust. Näitamaks eeskuju,
Autori(te) nimed on soovitav trükkida rasvases kirjas (Boldis).Koostajat ja toimetajat ei loeta autoriks. Ilmumiskohti ei lühendata. Kui teosel on veel teine pealkiri või pealkirja täiendandmed, pannakse täiendandmete ette harilikult koolon. Võõrkeelsed allikad esitatakse väljaandega samas keeles ning kirjetes kasutatakse vastava võõrkeele traditsioonilisi lühendeid: ingliskeelses kirjes vol. (=volume), No (=number), saksakeelses Bd. (=Band), Nr. (=Nummer). Toimetaja märgitakse keelest olenevalt, näiteks eesti keeles (Toim.), inglise keeles (ed.), saksa keeles (Hrsg.). Lehekülje lühend on üldisema tava kohaselt samuti võõrkeelne: inglise keeles p., saksa keeles S. Kasutatud allikmaterjalid nummerdatakse. Esmalt tuuakse ladinatähestikuline (nii eesti- kui võõrkeelne) ja seejärel slaavitähestikuline kirjandus. Kirillitsas olevad allikad võib esitada translitereerituna ladina tähestikku, kusjuures kirje lõpus on
dissertatsioonid; lõputööd, magistritööd. Raamatute puhul on vajalikud järgmised andmed: autori perekonnanimi koos initsiaalidega, ilmumisaasta, pealkiri, väljaande number (esimese trüki puhul ei märgita), ilmumiskoht ja kirjas- tus. Kõik allikat iseloomustavad andmed võetakse raamatu tiitellehele pöördelt või elektroonili- sest kataloogist (ESTER, RIKSWEB jt). Kui raamatul puudub autor, kuid koostaja või toimetaja nimi on toodud tiitellehel või selle pöördel, siis esitatakse see pealkirja järel koos sõnaga koos- taja või toimetaja. Kui väljaandeaasta puudub, asendatakse see lühendiga ia (ilma aastata). 8 Näide: Tilk, T. (1999) Arvutiõpik. Täiendatud kordustrükk. Kuressaare, Tallinna Raamatutrükikoda. Hawken, P., Lovins, A., Lovins, H. (2000) Looduskapitalism. Uue tööstusrevolutsiooni algus
tr.“ või „3 rd ed.“). Ilmumiskoht on linn. Kui ilmumiskohta ei ole, kirjutatakse „s.l.“ (sine loco). Kirjastuse nimetus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Vensel, V. (1979). Tootmis- ja kasvufunktsioonid. Tallinn: Valgus. Chiang, A. C. (1984). Fundamental Methods of Mathematical Economics. 3rd ed. New York: McGraw-Hill. Autorita raamat Pealkiri: Alapealkiri. (Ilmumisaasta). /Toimetaja, koostaja või organisatsioon. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Toimetaja või koostaja nimes kirjutatakse initsiaal(id) perekonnanime ette. 21 Chicago Manual of Style. (1993). 14th ed. Chicago: University of Chicago Press. Working Papers in Economics (2006). /Eds. J. Alver, E. Listra, K. Paadam, M. Randveer, M. Saat, U. Venesaar. TUTWPE 19. Üliõpilaste kirjalikud uurimistööd: Metoodiline juhend. (2000). /Tartu Ülikooli majandusteaduskond. 4. tr. Tartu: TÜ Kirjastus. 5.1.2. Artikkel
ja õigused riigiametitesse astumisel ning talupojad vabastati teotööst. 26. augustil võeti vastu ka "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", millest sai kodanikuvabaduste etalon ning väljendas kõiki inimeste võrdõiguslikkust ja vabadust, olles eeskujuks paljudele teistele riikidele. 1789. aasta sügisest sai tuntuks ka endine arst Jean Paul Marat, kellest sai mõjuka lihtrahvale suunatud ajalehe "Rahva sõber" toimetaja. Marat sai rahva seas väga populaarseks, kasutades lihtsat, rahvalähedast väljendusviisi, kuid paraku kutsus ta ka üles kõike hävitama ja purustama ning mida radikaalsemaks muudatused läksid, seda verejanulisemaks muutus ka Marat, kutsudes juba 1791. aastal rahvast üles tapma kuningat ja tuhandeid teisi eliidi esindajaid. Oktoobris 1789 toimus toidupuuduse kuulujutust ajendatud Pariisi pesunaiste ja muu
Keskkonnainstituudi arenduskantsler (1992 - 1993) ning hiljem Tallinna filiaali tegevdirektor. Viik on töötanud ka KPMG Management Consulting Ida- ja Kesk-Euroopa osakonna juhtimiskonsultandina, 19951997 ÜRO Arenguprogrammi (UNDP) programmi koordinaatorina Eestis. Ta on olnud AS Meediamaa nõukogu esimees, AS Levicom multimeedia divisjoni juht, USA teaduskuukirja NetFuture kaastoimetaja, Eesti inimarengu aruande 1995, 1996, 1997 ja 1998 kaasautor ja toimetaja, Kasutatud materjal Tiigrihüppe Sihtasutuse asutaja, nõukogu (1997) http://et.wikipedia.org/wiki/Linnar_Viik liige, avalike internetipunktide, avaliku e-posti serveri (mail.ee) ning interneti kasutajauuringute algatajaid Eestis, 1998 Tiigrituuri peakorraldaja.
· Ostujõu kasvuga kaasnes mitmete linnaesemete kodusamine talutubades, nagu nt pommiga kell või petrooliumlamp. · Odav vabrikutehas tõrjus välja rahvarõiva, mille kandmise komme pidas kauem vastu vaid Setumaal, Mulgimaal ja saartel · 1870.a rajatud raudtee Peterburi-Tlna vahel oli Tln-st hoobilt taas tähtsa samalinna teinud. Tartu renessanss · 1896.a pani Karl August Hermann maha ,,Postimehe" toimetaja ameti. · Uueks toimetajaks sai uus jurist Viljandimaalt pärit Jaan Tõnisson. · Tõnissonil õnnestus lubatu ja lubamatu piiril balanseerides asuda õhtutama mõtet, et ka väike rahvas on lõpuks ikkagi rahvas, kellel pealegi on võimalus saada suureks kui mitte arvu, siis vähemalt vaimu läbi. Niisiis edendagem kultuuri, edendagem eesti elu! · Tartust lähtuvat uue lootuse puhangut on hakatud nim ,,Tartu renessansiks "
· Akadeemilise Filosoofia seltsi asutajaid ja esimehi · Eestikeelse psühholoogiaterminoloogia rajaja. 9) Tuntud eesti psühholoogide uurimisvaldkonnad. · Endel Tulving episoodiline ja semaatiline mälu ja selle neurofüsioloogilised mehhanismid; teadvuse ja mälu vahekord. · Jaan Valsiner arnegupsühholoog. ,,Culture and Psychology'' looja ja toimetaja. Märgisüsteemid ja semiootika. · Jüri Allikas Tartu Ülikooli professor, taju ja isiksusepsühholoogia. · Peeter Tulviste Tartu Ülikooli professor, poliitik. Kultuur ja mõtlemine. · Jaan Panksepp Bowling Greeni ülikooli professor. Emotsioonide füsioloogilised mehhanismid, hüpotalamus. 10) Mis on paradigma? Paradigma Teaduslik maailmapilt. Mis on objekt ja millised uurimis meetodid. 11) Psühholoogia ajaloo etapid (Ballantyne)
htm ¤ http://et.wikipedia.org/wiki/I_%C3%BCldlaulupidu ¤http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/johann_voldemar.htm ¤http://www.estonica.org/et/Ajalugu/1850-1914_%C3%84rkamisaeg/Rahvuslik_%C3%A4rkamine/ ¤ http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2025&layer=115&lang=est#2025 Ristsõna Ülevalt alla : 1878.aastal Viljandis ilmuma hakanud ajaleht 1.Eesti Vabariigi esimene president 2.Perno Postimehe esimene toimetaja 3.Tähtis rahvusliku liikumise tegelane, kes suri 1882 4. Koidula ja Jannseni 1865. aastal loodud selts 5.1869. toimunud suur üritus 6.Konstantin Pätsi välja antud ajaleht Mõisted Ärkamisaeg- ajajärk Eesti ajaloos, mil eestikeelses kirjasõnas algas rahvuse teadvustamine ning eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ja rahvuslik liikumine.
SISSEJUHATUS Meid ümbritsev värviline maailm on iseenesest mõistetav, et inimesed sellele oma igapäevases elus erilist tähelepanu ei pööra on täiesti loomulik reaktsioon. Igapäevane elukeskkond- ehitused, ruumid oma sisustusega, loodussektor oma taimestikuga- ei sunni pidevalt analüüsima mõne üksikobjekti värvi mõju meile. Seda seepärast, et meie vaateväljas on korraga hulk erineva kuju, suuruse ja värviga erinevast materjalist objekte. Domineerivad värvikiirgused neutraliseeruvad vastastikuses toimes tänu meie nägemissüsteemi ehitusele, mis tagab ka meie pilgu liikuvuse. Valgus muutub päeva jooksul, erinevad valgused esitavad objekte varjundi võrra heledama või tumedamana külmema või soojema toonivarjundiga. Inimene teadvustab värvimulje siis, kui teda on köitnud mõni objekt või nende kooslus, samuti ka siis, kui peab tegema valiku ainult värvi järgi täiesti ühesuguste objektide hulgast. Välismaailma värvinähtuste vastuvõtuks ja tead...
HELI JA VALGUS: Meie ümber on ilmast-ilma mõni hääl, heli või liikumine. Igaüks neist tekitab kõrvale kuuldavaid signaale. Inimesed on nende mõõtmiseks välja mõelnud suurused, mis oleksid arusaadavad kõikidele. Inimese kõrvad on aga vaid kindlatele helidele avatud. Küsimus 1 (I-IIkorrus) Kas mäletad: väljapoole inimese kuuldavust jäävad helid on : 1.Ultraheli (+) 2.Infraheli (+) 3. Kõueheli (0) 4. Klaveriheli (0) Tähelepanuküsimus 2 kui tead (I Korrus) Kas meie tavalises (mitte LCD) teleris on elektronkahur? Mis sa arvad, kas see on eluohtlik? (On, aga eluohtlik ei ole) VALGUS Teame ju seda, et päikesevalgus on elu allikaks Maal. Samuti vajame inimestenea valgust, et oleksime rõõmsad, teotahtelised ja võimelised nägema-kuulma, suhtlema. Aga nähtava valguse kõrval on olemas ka teisi valguse liike. Üks neist on Ultraviolett. Tähelepanuküsimus 3 (Ikorrus) Ultraviolettvalgus teadagi muudab mõningaid värve. Milline vastus on õige? 1.musta ...
Gustav Adolfi Gümnaasium Vjatseslav Mihhailovits Molotov Referaat Martin Põhjakivi 9. A klass Tallinn 2009 SISUKORD Sissejuhatus - 3 Päritolu ja varajane elu - 3 Varajane karjäär - 3 Peaminister - 3 Välisminister - 4 Sõjajärgne karjäär - 5 Kokkuvõte - 6 Pildid - 7 Kasutatud kirjandus - 8 SISSEJUHATUS Vjatseslav Mihhailovits Molotov (9. Märts 1890 8. November 1986), Vene poliitik ja diplomaat, ta oli 1920. aastatest Nõukogude valitsuse juhtkuju, mil ta tõusis võimule Joseph Stalini toetajana, kuni 1957. aastani, kui ta arvati välja Keskkomitee poliitbüroost Nikita Khrushchevi poolt. Ta oli peamine Nõukogude Liidu Molotovi- Ribbentropi pakti allkirjastaja. Tema järgi sai soomlastelt Külma sõja ajal nime moloto...
human lung adenocarcinoma cell line A549". Nanotoxicology; 2010 Jun 4; lk 186-195. (2) Barbolt TA. "Chemistry and safety of triclosan, and its use as an antimicrobial coating on Coated VICRYL* Plus Antibacterial Suture (coated polyglactin 910 suture with triclosan)". Surgical Infections; 2002 March; Suppl 1: S45-53. (3) "Bakteritapja triklosaan võetakse vaatluse alla", 09.04.2010, Tarbija 24, toimetaja Marina Lohk. Internetiviide: http://www.tarbija24.ee/?id=247664 (külastatud: 04.10.2010) (4) Internetilehekülg www.wikipedia.org, otsingusõna methylisothiazolinone, viide: http://en.wikipedia.org/wiki/Methylisothiazolinone (külastatud: 04.10.2010) (5) "Halogeenid". Janno Puks Muud allikad: Internetilehekülg www.wikipedia.org, otsingusõnad ammonia, surfactants, benzisothiazolinone, chlorides "Välisõhu kvaliteedi mõju inimeste tervisele
Oscarile nomineerimised 59. Sealhulgas on ta pävinud ka 7 Emmy auhinda. Disneyt peetakse 20.sajandi üheks tähtsamaks meelelahutuse arendajaks. Ta rajas koos oma vennaga Hollywoodis Walt Disney kompanii. Selle korporatsiooni iga-aastane sissetulek on umbes 30 miljardit USA dollarit. Walt Disney oma originaalsete ideedega saavutas ennenägematu kuulsuse filmimaailmas. Kõik seetõttu, et ta jäis iseendaks ning ei hoolinud sellest, mida ajalehe toimetaja ta loomingulisuse puudumise kohta ütles. Disney ei oleks niipalju saavutanud, kui ta oleks toimetust kuulda võtnud ja hakanud tegelema millegi muuga. Ta jätkas oma tööd. Võin väita eelneva põhjal, et kunstnikud on erilised inimesed, nad on küll rahvakeeli sallitallajad, kuid nende looming on sügav. Nad on pideva enese teostuse teel, kus nad püüaavad mitte lasta enda isiksusel väliste mõjude kätte sattuda ja muutuda halliks massiks.
Andis mõista, et Vene impeeriumi poliitiline korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Peeti vajalikuks eestlaste õiguslik võrdsustamine baltisakslastega ning põhjalikke maa- ja haridusreforme. Esikohale seati rahvusaated, tähelepanuta jäid ühiskonda üha enam lõhestavad sotsiaalsed vastuolud. Tallinna radikaalid 1901. hakkas Tallinnas ilmuma Teataja, mille asutaja ja toimetaja oli Konstantin Päts. Lehe ümber ka haritlased: A. H. Tammsaare, Eduard Virgo, J. V. Veski jt. Toetajaskond maarahvas. Ei eitanud ühiskonna sotsiaalset lõhestatust. Propageeris majanduse edendamist, eestlaste rahvustunde nõrkuse majanduslike positsioonide haprus. Majandusliku olukorra parandamise saavutamiseks tuli baltisakslased majandusest ja poliitikast kõrvale tõrjuda. Oldi valmis sekkuma suurde poliitikasse, loodi liit vene demokraatidega ja kasutati ära ülevenemaalised reformid
http://et.wikipedia.org/wiki/Serbia 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Albaania 8. http://et.wikipedia.org/wiki/Kreeka 9. http://et.wikipedia.org/wiki/Bulgaaria 10. http://www.maps.com/ref_map.aspx? cid=694,722,734,993&pid=12147&nav=MS 11. http://www.klimadiagramme.de/Europa/mazedonien.html 12. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/opperada/? %D5pperada:11._Metsamullad 13. ,,Lõunanõud EE 6" Autor: Ü.Kaevats 14. ,,Õpilase geograafiaentsüklopeedia" Toimetaja: Anto Aasa 15. ,,Maailma teatmeatlas" Dorling Kindersley 16. ,,Maad ja rahvad" Dorling Kindersley 17. ,,Pereatlas" Varrak 2008 18. http://miksike.ee/
Tallinna Polütehnikum Referaat Alo Paju "Aare" Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008/2009 Alo Paju ja tema looming Alo Paju on üks Eestis vähetuntud kirjanik. Tema teostest on avaldatud vaid sümboolne arv. Tuntuimate seas "Aare" ning "Muinaslugu". Muinaslugu on 88-leheküljeline taskuformaadis ja pehmes köites moodne muinasjutt, mille lühikirjeldus on järgmine: "Kass Alfred oli rahul nagu tavaliselt. Tänase pidupäeva puhul oli talle isegi tilk poepiima valatud ja nüüd, aeledes mugavalt oma vaibatükil pliidi kõrval, jälgis ta vidukilsilmi üleüldist askeldamist. «Kardulad seie!», röökis ülaltkorra perenaine, ise mingit plekkriista kraapides. Kostis hirmsat kolinat ja vandumist, lapsed siplesid kõigil jalus, -- neil on ju, teadagi, alati lõbus. Aeg-ajalt tuli uusi külalisi. Eemal nurgas istus Artjom, kojamees, mudis o...
õpetajad. Haapsalus haaras teda oma haardesse ametitöö, mis nõudis kogu aja ja lõpuks ka tervise. Igal juhul polnud tal aega laua taha istuda, et oma luuletusi viimistleda. Haapsalu periood tõi aga Ennole halveneva tervise, rahapuuduse ja loomingulise languse. (Läänemaa Muuseum 2010) Haapsalu periood ei kuulunud Enno loomingu kõrgaja hulka, kuid just siin lõi ta suurema osa oma lastelaulude paremikust. Aastatel 192325 oli ta ajakirja ,,Laste Rõõm" vastutav toimetaja. Teda nähti küll aegajalt midagi märkmikku kirjutamas, kuid talle endale tegi haiget loomingu vähesus. Terve elu Ennot saatnud lapsepõlvest pärit nõrgad kopsud said saatuslikuks Haapsalus külmadel meretuulistel ametisõitudel, kui Enno haigestus 1934. aastal raskekujulisse kopsupõletikku. Matusetalitus kuulutati valesti välja, mistõttu teda polnud ära saatmas ühtegi kirjanikku. Kohal olid koolilapsed ja üliõpilaste esindajad. Kas nädalat enne surma kirjutas ta
Noored töölised ja professorid räägivad erinevalt, linnatüdruk võib maapoisi segadusse ajada juba pelgalt sõnadegagi, vanaemad ei saa lastelastest aru, filoloog ei mõista bioloogide juttu, õpilased räägivad teistmoodi kui õpetajad. Kokkuvõteks võib öelda, et slängi kasutatakse keele mugandamiseks erinevate inimrühmade poolt. Slängi päritolumaaks on Inglismaa, kus seda kasutati salakeelena. 1.2 Kus ja kelle poolt slängi kasutatakse? Eesti Päevalehe toimetaja Kristiina Viiron on kirjutanud: ,,Mitmesugused slängisõnad ja väljendid kuuluvadki lahutamatult noorte igapäevasesse keelde, kõige rohkem kasutatakse neid siiski omavahel suheldes." (Viiron, K.) Slängi kasutavad kõik, seda on nentinud ka Mai Loog: ,,Slängi peetaksegi omalaadseks linnamurdeks. Selliseid omavahel tihedalt suhtlevaid gruppe on palju, nt õpilased, sõprusringkonnad, sportlased omal alal, bändimehed, ärikad, punkid, homod, kelnerid, programmeerijad, filmimehed, arstid,
Oluline, sest esimest korda nimetatakse maarahvast Eesti rahvaks. Populaarsus seisnes ajalehe aktuaalsuses ja kõmus. RAHVUSLIKU LIIKUMISE JUHID: · Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) ,,Perno Postimees" 1857; ,,Eesti Postimees" 1864; ,,Vanemuine" 1865 tänu temale sai maarahvast Eesti rahvas, eesti hümni sõnade autor · Jakob Hurt (1839-1907) kõne ,,saada suureks vaimuks", ,,Eesti Postimehe" hilisem toimetaja, rahvaluule- ja keeleteadlane, Eesti Kirjameeste Selts · Jaan Adamson (1824-1879) Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige ja mõtte autor · Carl Robert Jakobson (1841-1882) 1878 ,,Sakala" · Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) kirjanik ja arst, rahvuseepos ,,Kalevipoeg" ,,SUUR LÕHE" · 1878 tõsised lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel põhjustasid paljude haritlate lahkumist Eesti Kirjameeste Seltsist.
(2015 a.) 2) Kartulikasvatuse agrotehnikad. MES Nõuandeteenistus Koostanud Berit Tein, Eesti Maaülikool Taimekasvatuse ja rohumaaviljeluse osakond (2014) [e-artikkel] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/koogiviljandus/kartul/kartulikasvatuse- agrotehnikad#.WTaiCuuGOUl [6.06.2017] 3) Maheviljelus. MES Nõuandeteenistus [e-artikkel] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/maheviljelus#.WTaiAeuGOUl [6.06.2017] 4) Muld. MES Nõuandeteenistus Toimetaja: Alar Astover (september 2014) [e-artikkel] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/muld#.WTah--uGOUl [6.06.2017] 5) Teraviljakasvatus. MES Nõuandeteenistus Miralda Paivel [e-artikkel] http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/teraviljakasvatus/suviteraviljad/suviode r#.WTakdeuGOUk [6.06.2017]
20 sajandi alguses kujunes välja Eesti poliitika (poliitiline jaotus) (missugune tänapäeval?) 1. KONSERVATIIVID pooldasid kõike vana traditsioonid. (baltisaksa omavalitsustegelased) 2. LIBERAALID pooldasid kiireid reforme vabadused (toetajad: Eesti rahvuslikud ringkonnad) 3.SOTSIALISTID pooldasid (klassi) võrdsust (toetajad : tekkiv tööliskond Eestis sh. palju vene üliõpilasi). Tätsamaid sajandivahetuse rahvusliikumise tegelasi: Jaan Tõnisson(1868-194?) Postimehe toimetaja, keskus tarkus. Konstantin Päts (1874-1956) Teataja toimetaja, keskus tallinnas. Kõigi nn Tartu renessansi ajal Eesti poliitikasse tulnutel on võimalus asutada ja üles ehitada OMA EESTI RIIK. AT6 Eesti maailmasõjas 1914-1917 I maailmasõda (1914-1918) esimene suur rahvaste sõda, mis hävitas 4 Euroopa impeeriumit (Saksa, Vene, Austria- Ungari ja Türgi) II maailmasõda oli esimene sõda kus relvad muutusid peamisteks sõdurite tapjateks
Sobiv maht on u 1 lehekülg. 5.6. Kasutatud kirjandus Mida rohkem erinevaid materjale töö käigus on läbi töötatud, seda suurema väärtuse uurimistöö omandab. Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse viitekirjed tähestikuliselt ilma neid nummerdamata (vt näidet). Raamatute puhul esitatakse järgmised andmed: autor, ilmumisaasta, pealkiri, (vajadusel köite nr), ilmumiskoht, kirjastus. Kui pole märgitud autorit, vaid toimetaja, siis tuleb see näidata pärast pealkirja. Nime ette lühend toim. 10 5.6.1.Ühe autori raamat: Erelt, Tiiu 2002.Eesti kirjakeele korraldus. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Erelt, Tiiu 2007. Terminiõpetus. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus NB! Ühe autori eri aastatel ilmunud raamatutest tuleb kõigepealt kirjutada esimesena ilmunud raamat. Jälgi kirjavahemärke! 5.6.2.Kahe-kolme autori raamat: Kibbermann, E., Kirotar, S., Koppel, P
· Eestis saksa estofiilid, ka eestlasi: Kristjan Jaak Peterson, Otto Wilhelm Masing 19.sajandi II pool: Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: · Võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakrooniline) Veske · Deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine Wiedemann · Kirjakeele arendamine Hurt, Hermann, Jõgever ,,Beiträge" · Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) · 20 köidet · Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäited, arvustusi, keeleteadus Ühtse kirjakeele taotlemine: · Kas üks või kaks kirjakeelt? · Kaks keskust (Tallinn ja Tartu), oli kaks kirjakeelt. Ühiskeeled, mis erinesid omavahel vähem kui murded. Tartukeelsetes tekstides oli põhjaeesti jooni.
Põlva kihelkonnakool, Tartu kreiskool, Tartu gümnaasium, Tartu ülikool (usu) Lõi kaasa "Vanemuise" seltsi töös Kogus ja avaldas Eesti rahvaluulet, oli sober Jakobsoniga. Carl Robert Jakobson (1841-1882) Peterburi patriootide rühma ideede kandja (töötas seal kooliõpetajana) Eestikeelsete kooliraamatute koostamine ja väljaandmine "Kolme isamaakõne" autor (ettekanne "Vanemuise" seltsis) "Sakala" asutaja ja toimetaja 1878 Kurgja näidistalu looja Radikaalsema suuna esidaja. Baltisakslaste vastu Suur lõhe: Tõsised lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel. J kirjutas teravaid artikleid luteri vaimulikkonna vastu, kuhu ameti poolest kuulus ka H. Süvenesid ka H ja Jannseni vahelised lahkhelid. Allakäik: Aleksander II tapeti. Tartus toimunud rida süütamisi aeti rhvusliku liikumise kaela. Jakobson suri kopsupõletikku. H ja Köleri pooldajate vahel puhkes vaidlus
1918 ,,Eesti keele õigekirjutuse sõnaraamat" 150 lk, 20 000 sõna ja tuletist. 167 EKS keeletoimkonna koosolekut. Selles pole liitsõnu, sõnade tähenduse ei seletata, näidatakse kirjapilt ja muutmine. 1925-37 ,,Eesti õigekeelsuse sõnaraamat" 4 osa, 1720 lk, neist 1400 Veski koostatud, viimane osa Elmar Muuk. Ainestik pärines sõnaraamatutest, kirjandusest, murretest, palju võõrsõnu, samuti Veski tuletisi. 1933 ,,Väike õigekeelsuse sõnaraamat" Toimetaja Muuk. EKS keeletoimkonna soovitused 20 sajandi algul tunti suurt puudust oskussõnaraamatutest, eriti esimestes eestikeelsetes koolides ja teadustöödes. Sellega seoses ilmusid 1909 matemaatikaalane sõnastik, 1911 maateaduse sõnastik, 1914 keemiaalane ja 1918 kodumaa taimede alane sõnastik. Välja hakati töötama mitmeid eri terminoloogiaid. Loodi oskuskeelekomisjone erinevate valdkondade tarvis nt zooloogia, geograafia, matemaatika, õigusteadus,kehakultuur, filosoofia, keemia,
Peetri Põhikool Uurimustöö Eesti peaministrid Koostas: Tarmo Hiiesalu Juhendas: Hedi Jürgen Peetri 2008 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................... 2 Eesti Vabariigi Peaministrid...............................................................3, 4 Andrus Ansip...................................................................................5, 6 Siim Kallas......................................................................................7, 8 Mart Laar.......................................................................................9, 10 Juhan Parts.................................................................................11, 12 Edgar Savisaar.............................................................................13, 14 Kokkuvõte.....
Esimesed paar aastat elas Päts Sveitsis, kus ta uuris maa- ja sotsiaalküsimusi, töötas välja esimese Eesti autonoomia eelnõu ja tegi kaastööd vabameelsetele Peterburi ajalehtedele. Hiljem asus Päts elama Soome, Ollilasse, kuhu tuli ka tema perekond. Soomes valmis tal mitu raamatu käsikirja, pidades samaaegselt tihedat sidet Tallinna jäänud poliitiliste sõpradega. Pätsi eestvedamisel hakkasid Peterburi eestlased välja andma eestikeelset ajalehte, olles ise selle põrandaalune toimetaja. 1910. aastal, kui olukord paranes tuli Päts tagasi Tallinna, kus ta mõisteti üheks aastaks kindlusvangistusse, mille ta Peterburi Krestõi vanglas ära istus. Enne vanglasse minekut saatis ta oma abikaasa Sveitsi ravile, kelle kopsuhaigus oli võtnud ohtliku pöörde. Vanglas oleku ajal abikaasa suri ja tema matustele Päts ei pääsenud. 1911. aastal tuli Päts tagasi Tallinna, kus ta jätkas tööd 1905. aastal suletud ajalehe
linnapea. Sotsialismi ideed jõudis Eestisse juba XIX sajandi lõpul baltisaksa haritlaste vahendusel. 20.saj algusaastail tekkisid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei ringid pea kõigis suuremates Eesti linnades. Sotsialistid töötasid illegaalselt, pidasid salakoosolekuid ja levitasid keelatud kirjandust. Sotsialistliku liikumisega sidus end hulk tudengeid ja gümnaasiumiõpilasi. 1903.a hakkas ilmuma ajaleht Uudised. Austaja ja toimetaja oli üheks sellel Peeter Speek, kelle kõrval töötasid veel Mihkel Martna, Eduard Vilde, Gottlieb Ast, Aleksander Keskküla. Nad propageerisid isevalitsusliku riigikorra asendamist demokraatliku vabariigiga ja vähemusrahvaste õiguste respekteerimist ja vastutulekut eestlaste rahvuslikele soovidele. Eesti elanikel puudusid kõige elementaarsemadki kodanikuõigused. 1904-1905.a toimus Vene-Jaapani sõda, mis lõppes häbistava
Küüditati perekonnaga 14.juunil 1941 Siberisse, arreteeriti asumisel olles 1943.aastal uuesti ning saadeti 8 aastaks sunnitööle. Suri asumisel Kirovi oblastis 1953.aasta suvel. EBBA MARIE SARAL (1890 Haljala 1942 Sosva vangilaager) oli 1927 1936 NKK Keskjuhatuse abiesinaine ja 1925 1940 NKK Tartu ringkonna esinaine. Õppis mitmetes käsitöökoolides Helsingis, Saksamaal, Sveitsis ja Rootsis. Ajakirjade "Käsitööleht" ja "Taluperenaine" toimetaja ning Eesti Kodutööstuse Edendamise Keskseltsi asutajaliige ja hilisem juhatuse liige. Kodukäsitöö arendaja ning Eesti rahvarõivaste populariseerija. Loomaarstiteadlase professor Karl Sarali abikaasa. Küüditati 14.juunil 1941 perega Siberisse ning hukati stalinlikus vangilaagris 1942.aasta kevadel. 1.4. Naiskodukaitse omapäi Naiskodukaitse tegevuse võib üldjoontes jagada kaheks, millest ühe osa moodustas tegevus iseseisva naisorganisatsioonina ja teise osa tegevus Kaitseliidu
erinevates koolides. 1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja "Varamu" toimetaja. 1944. aastal emigreerus Visnapuu Eestist, jõudes 1949. aastal Ameerikasse. Henrik Visnapuu suri 3.04.1951 New Yorgis. Elulugu Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. Tartu ülikoolis tudeeris klassikalist filosoofiat.Aastal 1944 põgenes Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse. Looming Tema luuletusi hakati avaldama ajakirjanduses 1908. aastast. Osales kirjanduslikes
naturalismi järgi on inimene isekas ja julm . naturalistide arvates on inimese algelised instinktid seksuaaltung, nälg, omandikirg, hirm ja viha. naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. nad olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde mitte ilu. lemmikzanrid olid novell ja romaan. Edgar Allan Poe (1809 -1849) Poe on ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik ja toimetaja. ta on sündiud Bostonis. ta sündis näitlejate perre, aga ta vanemad hukkusid, kui ta oli kahe aastane. tema kasuisaks sai John Allan, kes oli rikas kaupmees. kui Poe oli 6-aastane, siis kolisid nad Inglismaale, kus algas tema koolitee. koolis õppis ta väga hästi, tal oli hea pea. 11-aastaselt tuldi tagasi ameerikasse. kui perekond USAsse tagasi kolis, siis ta hakkas märkama naist kui objekti ja ta tajub esimest korda armastus
Seal proovis Hegel visalt oma jõudu pedagoogina. Leides Jena ülikooli selleks sobivaimaks, kolis ta 1801. aastal Jenasse. Seal viibimise kuue aasta jooksul arendas Hegel energilist pedagoogilist ja kirjanduslikku tegevust. Ta pidas loenguid, kirjutas suure hulga artikkleid. Oma kirjanduslikku tegevust alustas Hegel artikliga ,,Fichte ja Schellingi filosoofiliste süsteemide erinevus". Pärast Jena okupeerimist Napoleoni vägede poolt sai Hegelist ,,Bambergi Ajalehe" toimetaja, kuid range tsensuuri tõttu ei suutnud ta oma eesmärki seal täita ning 1808. - 1816. aastad veetis Hegel Nürnbergi gümnaasiumi rektorina. Seal pühendas ta täielikult pedagooglisele ja teaduslikule tööle. Sel perioodil on kirjutatud tema põhitöö ,,Loogikateadus". 1818. aastast alates töötas Hegel filosoofiaprofessorina Berliini ülikoolis, saades selle koha tänu Heidelbergi ülikoolis peetud kõnele. Just Berliinis hakkas Hegel lugema ajaloofilosoofia kohta.
19251971: psühholoogiline realism. Romaaniga "Väike Illimar" (1937), mis kujutab lapse silma läbi nähtuna mõisaelu ja -inimesi, jõudis Tuglas taas realismini. Ta viljeles ka kirjanduse lühizanre ("Marginaalia") ja tõlkis meisterlikult nt. soome keelest. Suur kultuurilooline tähtsus on tema reisikirjadel, mälestusraamatutel, artiklitel ja uurimustel (8 kd. kriitikat, "Juhan Liiv", "Eesti Kirjameeste Selts", "Ado Grenzsteini lahkumine"). Suits Gustav Suits -- (1883-1956) luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane. F. Tuglase kõrval oli jäänud sajandi kolme esimese aastakümne eesti kirjanduse monumentaalseimaks tegelaseks. Lõpetas Tartu Aleksandri Gümnaasiumi (1904) ja Helsingi ülikooli cand filos kraadiga (1910), töötas Soomes, 1917-1919 võttis esseeride partei liikmena aktiivselt osa poliitilisest elust, koostas läkituse "Eesti Töövabariik" (1918). Asus tööle Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse professori kt-na (1921), valiti esimeseks korraliseks
Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 19841989 ja Antsla Keskkoolis 19891992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Loomingust Contra on tuntud eelkõige luuletajana. Tema luulele on iseloomulik tõukumine uuema rahvalaulu (vemmalvärss, lorilaul) traditsioonidest, see on lõbus ja laululine, säravalt virtuoosse keelekasutuse ja leidlike riimidega. Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele).
Aastail 19061907 osales/organiseeris varjunime "Koba" all VSDT(b)P finantseerimiseks vajalike finantsvahendite eksproperteerimist Kaukaasias, sealhulga omal ajal kuulsas 1907. aasta Tiflisi postiraharöövis, juunikuus 1907. Oli samal ajal ka aastail 19061907 VSDTP Bakuu komitee liige ja VSDT(b)P IV kongressi saadik Stockholmis. Stalin oli 1908. aastal Bakuu vanglas koos menseviku Andrei Võsinskiga. Peale vabanemist oli Peterburis bolsevike ajalehe Pravda toimetaja, peale vahistamist viibis administratiivkorras väljasaadetuna asumisel 1911. aastal koos Jakov Sverdloviga Narõmi krais Tomski kubermangus, kust põgenes asumistelt augustikuus 1912. aastal. Pärast põgenemist elas Peterburis, kus 1912. aastal koopteeriti Vladimir Lenini toetusel VSDTP Keskkomiteesseja VSDTP KK Vene büroosse. Oma tegevuses parteisiseses poliitikas vastandus Vene büroo välismaal emigratsioonis elavatele
- Favoriit 1995, nr 3. 8 Vt M. Mondiano, Standard English(es) and Educational Practices fo r the World's Lingua Franca. - English Today, Vol. 15, No. 4. Vt Cambridge International Dictionary of English. Ed. P. Procter. Cambridge University Press, 1995, lk 687. 10 R. W. Burchfield, The New Fowler's Modern English Usage. Revised third edition. Oxford University Press, 1998. The Oxford Dictionary for Writers and Editors. Second edition. Ed. R. M. Ritter. Oxford University Press, 2000. Toimetaja märgib eessõnas, et seda sõnaraamatut tuleb kasutada koos järgmiste keeleraamatutega: ,,The Oxford Guide to Style" (ilmub 2001. aasta kevadel); ,,The New Fowler's Modern English" (kolmas, täiendatud trükk, 1998); ,,The New Oxford Dictionary of English" (1998) või ,,Concise Oxford Dictionary" (kümnes trükk, 1999). The New Oxford Dictionary of English. Ed. J. Pearsall. Oxford University Press, 1998, lk 181.
Tartus.Setude üldarv on ligi 10 tuhat. Setudel on oma päev see on Leelopäev ehk setode laulupidu. Leelopäev on pika traditsiooniga setode suursündmus nn. laulupidu, kuhu tulevad kokku enamus seto leelokoore üle Eesti. Leelopäeval esinevad setu koorid, tantsurühmad ja pillimehed ning külalisesinejad.Ilmub ka ajaleht ,,Setomaa,, ja ilmus ajakiri,,Peko Helü,, mis oli 2006-2009 Obinitsas ilmunud setumurdeline ajakiri. See ilmus kord aastas.Ajakirja peatoimetaja oli Evar Riitsaar ja toimetaja Kauksi Ülle. Rahvarõivad Esimesena haarab seto naise rahvarõiva juures pilku tema rikkalik hõbeehete komplekt, mis kogu oma hiilguses koos erinevate keede ja rahadega võib kokku kaaluda 46 kilo. Suurt kuhiksõlge peetakse abielunaise tunnuseks.Käsitöö on Setomaal alati au sees olnud. Ainulaadne on seto värviline heegelpits, mida kasutati pühaserättide, käterätikute, pearättide juures. Seto tikand on tikitud ornamentidega (põhiliselt romb ja
Võitluse ägedusest kohkunud Jannsen üritas vene mõju kasvu kartes saksa poolega kokkuleppele jõuda. 1871 aastal asusid Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonnad ,,Eesti Postimeest" salaja toetama. See tõi kaasa ka suurema mõju ajalehe üle. Kui Jannsen vabastas ametist Jakobsoni, kellega tal juba varem teravad lahkhelid olid valitsenud, nõudsid sakslased ka tugevalt eestimeelse Jakob 5 Hurda vabastamist ,,Eesti Postimehe Lisalehe" toimetaja kohalt. Jannsen tegigi nii nagu talt nõuti ning see tõi kaasa lisaks erimeelsustele tütre Lydiaga ka süüdistused reetmises. Olgugi et ajaleht ,,Eesti Postimees" polnud tol perioodil küll mingil juhul saksameelne väljaanne, oli ta antud olukorras eesti rahva jaoks selgelt liiga passiivne. Antud olukorda kasutas ära Jakobson, kelle tunduvalt radikaalsem ja energilisem ajaleht ,,Sakala" koondas ,,Postimehe" ümbert enda ümber rahvusliku liikumise juhid
tähega sõnad, alustas b-tähega, kuid majanduslikel põhjustel jäi pooleli ning seda jätkas keegi teine). Eesti keele lektor Tartu Ülikoolis, tahab,et kõik eesti ametnikud räägiksid puhtalt eesti keelt.Nõudis,et muulastele,kes Eestisse tööle jäävad, tehtaks eesti keele eksam. Helilooja(oma laule umbes 300, ooperi alge, mida tema kutsus laulelduseks "Uku ja Vanemuine"). "Eestlane olen ja eestlaseks jään". Koorijuht, üldlaulupidudel üldjuht. Kogus rahvalaule. Ajakirjanduse toimetaja. "Laulu ja mänguleht". "Viiuliõpetus". 9.Peterburi Konservatoorium 10.Eesti esimesed kutselised heliloojad: Johannes Kappel (2. VII 1855 Rapla-Uusküla 1. VI 1907 Schömberg, Württemberg), helilooja ja organist. Sai muusikalised algteadmised isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsioonierialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi.
Enno elujõulisema luulepärandi moodustavad lastelaulud, millest esimesed avaldati juba 1902. aastal J. Bergmanni toimetatud ,,Lastelehes". Lapsepõlves vanaemalt kuuldud rahvalaulud juhatasid Ennole kätte tee laste hinge. Nõnda ilmusid valmikud ,,Lastelehes" (1902 -1906) ja ,,Laste Rõõmus" (1907) esimesest marjuleminekust, tibukese unenäost, liivaaugus talupidavast peremehest jne. Viljakam periood lastelaulude loomingus oli 1923-1925, millal Enno oli ajakirja ,,Laste Rõõm" toimetaja. ,,Patsu, patsu kooki", ,,Oi suvi, õnnis lastemaa", ,,Uisutajad", ,,Heinaaeg on ikka nii" on meeldejäävamad luuletused tollest ajast. 1957. aastal täitis Ellen Niit Enno kauaaegse soovi koondada lastelaulud ühiste kaante vahele. Valimik sai nimeks ,,Üks rohutirts läks kõndima", algselt Valgas III algkooli 1. klassi õpilasele pühendatud luuletuse järgi. Ehtlapseliku kujundlikkuse, lihtsuse ja südamlikkusega jäi Ennol eesti lasteluulesse asendamatu koht.
kodanikuühiskonda, oli suur Pätsi vastane (õige ka, arvestades milline kabi Päts oli). Konstantin Päts (1874-1956) ametlikult poliitik ning jurist, mitteametlikult tuntud varas, reetur ning viimane kabi. 1901-1905 andis välja ajalehte Teataja. 1905 sai temast Tallinna linnapea abi. Eestimaa Päästmise Komitee esimees. Oli radikaalsete vaadetega. Karl August Hermann (1851-1909) helilooja, keeleteadlane, entsüklopedist. 1882 sai temast ,,Eesti Postimehe" toimetaja, 1886 nimetas ta lehe ,,Postimeheks". 1896 müüs ta selle maha noorema põlvkonna rahvuslastele. Johan Laidoner (1884-1953) ametlikult Eesti sõjaväelane ja poliitik, mitteametlikult samuti tuntud varas, reetur ja muidu kabi. Vabadussõja ajal Eesti Sõjavägede ülemjuhataja, lahkus omal soovil peale sõja lõppu, 1924 nimetati taas ametisse peale enamlaste mässu. Viktor Kingissepp (1888-1922) Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, lasti 1922 välikohtu otsusel maha.
kolimist ,,Eesti Postimehe". Tal oli rahvamehe tunnustus, võttis pea kõigest osa. Tema perekonna eestvedamisel asutati selts ,,Vanemuine". Jannsen võttis I Üldlaulupeo kõik ettevalmistused enda kanda. Jakob Hurt Oli väga hea haridusega, võttis agaralt osa ,,Vanemuise" seltsi töös, kus pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. Püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Ta ei saanud valitsuselt luba oma ajalehte asutada. Oli ,,Eesti Postimehe" lisalehe toimetaja. Tema ajalookäsitlus ei meeldinud baltisakslastele ja Jannsen oli sunnitud ta eemaldama toimetusest. Sai kirikuõpetajaks Otepääle, mis tugevdas tublisti tema ühiskondlikku seisundit. Carl Robert Jakobson - Oli radikaalsema suuna eesotsas. Tema kirju avaldati ,,Eesti Postimehes", kus ta nõudis kooliolude parandamist, sõdis ülemäärase usuõpetuse koormuse vastu, propageeris karskusideid. Oli väga venemeelne ja baltisakslased vihkasid teda seetõttu. Esitas kõnesid
Grünberg on loonud palju ka teatrimuusikat. Tema muusikalistest lavateostest on "Vanemuise" lavastatud balletid "Valgus" ja "Rändlinnu lend" (1981) ning Mai Murdmaa koreograafiaga "Peegeldused" (1984). Hans Hindpere (18.03.1928 Jõhvi), helilooja. Lõpetas 1958 muusikateooria erialal Tallinna Muusikakooli ja 1963 kompositsiooni erialal Anatoli Garsneki klassisTallinna Riikliku Konservatooriumi. Oli 1948-1949 Rakvere Teatri muusikaalajuhataja, 1962-1965 ETV muusikasaadete toimetaja ja 1965-1967 Jaan Kreuksi nimelise Noorsoo Kultuuripalee kunstiline juht. Tegutsenud kontsertmeistrina ENSV Riiklikus Filharmoonias ja "Estonias". Mänginud estraadiansambleis ("Elektron", "Varioola"), juhendanud taidlus-vokaalansambleid. Heliloomingu populaarsema osa moodustavad levilaulud. Tõnis Kaumann (05.04.1971) Tõnis Kaumann sündis 1971. aastal Tallinnas. 1989. aastal lõpetas ta kompositsiooni erialal Tallinna Muusikakeskkooli René Eespere õpilasena ning 1994. aastal Eesti
). Ajalugu: 5. juunil 1995 ühinesid Hommikuleht, Päevaleht (endine Noorte Hääl) ja Rahva Hääl uueks väljaandeks, mille nimeks sai Eesti Päevaleht. 29. septembril 1995 liideti Eesti Päevaleht ja Eesti Sõnumid. Lisainfo: Eesti Päevalehe omanikud on AS Ekspress Grupp, Jaan Manitski. Väljaandja on Eesti Päevalehe AS. Peatoimetaja on Lea Larin (augustist 2006). Arvamustoimetaja on Külli-Riin Tigasson. Sporditoimetaja on Kristi Vahemaa. Kujunduse toimetaja on Merike Pinn. Nimi: WALK Keel: vene Hind: 5.00 Väljaandja riik: Eesti Ilmumissagedus: 26 korda aastas Iseloomustus: Walk on endine linna nimi. 1920 aastal jagati linn kaheks pooleks. Valka nime sai lätipoolne osa ja Valga - eestipoolne. Meie eesmärgiks on oma 9 ajalehe kaudu lähendada meie linnade elanikke, edastada teineteisele vajalikku infot. Ajaleht WALK on müügil mõlemal pool piiri. Nimi: Kesknädal Keel: eesti Hind: 5.00
konflikti baltisakslastega. Võitluse ägedusest kohkunud Jannsen üritas vene mõju kasvu kartes saksa poolega kokkuleppele jõuda. 1871 aastal asusid Eestimaa ja Liivimaa rüütelkonnad ,,Eesti Postimeest" salaja toetama. See tõi kaasa ka suurema mõju ajalehe üle. Kui Jannsen vabastas ametist Jakobsoni, kellega tal juba varem teravad lahkhelid olid valitsenud, nõudsid sakslased ka tugevalt eestimeelse Jakob Hurda vabastamist ,,Eesti Postimehe Lisalehe" toimetaja kohalt. Jannsen tegigi nii nagu talt nõuti ning see tõi kaasa lisaks erimeelsustele tütre Lydiaga ka süüdistused reetmises. Olgugi et ajaleht ,,Eesti Postimees" polnud tol perioodil küll mingil juhul saksameelne väljaanne, oli ta antud olukorras eesti rahva jaoks selgelt liiga passiivne. Antud olukorda kasutas ära Jakobson, kelle tunduvalt radikaalsem ja energilisem ajaleht ,,Sakala" koondas ,,Postimehe" ümbert enda ümber rahvusliku liikumise juhid. Tänu sellele, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
