Referaat Kümnevõistlus Reilika Saks Tallinna Kunstigümnaasium 9B klass Kümnevõistluse alad Kümnevõistlusevõistlusel võisteldakse 10 kergejõustikualal: Esimene päev Teine päev 100 m jooks 110 m tõkkejooks Kaugushüpe Kettaheide Kuulitõuge Teivashüpe Kõrgushüpe Odavise 400 m jooks 1500 m jooks Igal alal saab sportlane vastavalt tulemusele punkte. Võistluse võidab kõige rohkem punkte saanud sportlane. Võistlusalade kirjeldused 100m jooks Kümnevõistluse algus. Stardiaeg pannakse tavaliselt varahommikusele ajale. ...
parlamendi tegevuse ning piirates kodanikuvabadusi. Eestis algas nn. vaikiv ajastu. Vaikiv Ajastu tõi kaasa Tõnissoni poliitilise renessansi. Kui algul oli ta kannatlikult Pätsi poliitikat pealt vaadanud, siis peagi hakkas ,,Postimees" järjest tugevamalt nõudma demokraatlike traditsioonide austamist. 1935. aastal asus ,,Postimees" Pätsi valitsuse vastu, millele järgnes lehe sekvestri alla võtmine ning Tõnissoni eemaldamine selle toimetaja kohalt, kuid seegi ei suutnud Tõnissoni suud sulgeda. 1938.aastal korraldatud pool-demokraatlikel valimistel valiti J.Tõnisson suure ülekaaluga Riigikogusse, kus ta jätkas võitlust demokraatia täieliku taastamise eest Eestis. Paraku polnud sellel lootusel tollal määratud täituda. Molotov- Ribbentropi paktiga 1939.aastal Nõukogude Venemaa mõjusfääri arvatud Eesti sõlmis Venemaaga nn. baaside lepingu ning 1940.aastal okupeeris N.Liit Eesti täielikult. Jaan
Peale kodus vireletud aastaid järgnes abiellumine A. Hindiga, mis tähendas ühtlasi Tartusse asumist.Võimalikuks said filosoofia õpingud Tartu ülikoolis, mis lõppesid aastal 1940.Rahva valitsuse esimesest päevast töötas Debora hint 5 ajakirjanduses. Ta võeti EKPliikmeks (1940). Kõigepealt toimetas Debora Hint Rahva Hääle kultuuri osakonda. 1940 a. Sügisel suunati ta vast asutatud nädalalehe ,,Sirp ja Vasar" toimetaja asetäitjaks ning edutati järgmise aasta märtsis selle toimetajaks. 1941 a. Abiellus Debora Hint A. Vaarandiga sellest abielust sai ta ka kirjanikunime. Tegevusrohke aasta lõpeatas Suure Isamaasõja puhkemine. Sõja käigus sattus ta lõpuks Moskvasse, kus töötas mõnda aega ,,Rahva Hääle" toimetuses. Ajakirjaniku tööst tuli loobuda kaugele arenenud kopsu tuberkuloosi tõttu. Aastatel 1951-1955 oli ta Kirjanike Liidu luule konsultant. Sealt peale on ta oma
Kompositsioon KOMPOSITSIOON tuleb ladinakeelsest sõnast "composito", mis tähendab koostamist , seostamist, ühendamist, liitmist, sidumist. Kompositsiooniks võib nimetada iga motiivide ehk üksikelementide liitmist, kus need siis sulatatakse üheks tervikuks olgu see siis lihtne või komplitseeritud lahendus. Seega on kompositsiooni mõtteks ja sisuliseks ülesandeks siduda omavahel üksikelemendid, millest kompositsioon koostatakse, ühendada need lahutamatuks tervikuks. Heal kompositsioonil pole midagi ära võtta ega ka juurde lisada. See on kehtiv kõikide kunstiliikide kohta. Kunstis on kompositsioon kunstilis-väljenduslik vormisüsteem, mis tagab joonte, pindade, mahtude korrapärastatud paigutuse. Eristatakse kolme liiki kompositsioone: · joonkompositsioonid · pinnakompositsioonid ·...
Alkoholi tarvitamisel on märksõnaks mõõdukus väikese alkoholikoguse tarbimine ja kangetele alkohoolsetele jookidele madala alkoholisisaldusega õlle või veini eelistamine. Kasutatud kirjandus: http://toiduturg.ee/images/toitumissoovituste-s.pdf - Tervise Arengu Instituut, Eesti toitumusteaduste Selts ja Südamestrateegia toitumine http://toiduturg.ee/eesti_toit.php?piim=1 Erkmar Grupp OÜ http://naine.postimees.ee/?id=306982&redir= - Toimetaja Marina Lohk (01.09.2010) Toidupüramiidi koostajad: Annely Soots, Sirli Kivisaar, Tiiu Vihalemm, Sille Poola, Helle Müller, Anne Räim, Urmas Soots
Abielus Mare Petersoniga, kellega tal on kuus last. L. Peterson on lõpetanud 1971. aastal Tallinna 20. Keskkooli ja 1976. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri näitleja ja lavastaja erialal (7. lend). (http://et.wikipedia.org/wiki/Lembit_Peterson) Pärast keskkooli proovis ta Tartu Ülikooli ajakirjandusse, kuid kuna konkurss oli väga suur, siis ta ei pääsenud sisse. Seejärel asus ta lühikeseks ajaks raamatukokku tööle ning oli ka "Noorte Hääle" tehniline toimetaja. Kooliajal tegeles Peterson lugemise ja kirjandusega. Ta kirjutas ka ise laule ning luuletusi, kuid mida rohkem ta teatriga hakkas tegelema, seda vähem tegeles ta nende asjadega, kuna kogu huvi ja loomejõud läks teatrisse. (http://www.temuki.ee/arhiiv/arhiiv_vana/Teater/98aug_t1.htm) 1.1. Karjäär L. Peterson on töötanud raamatukoguhoidjana, tehnilise toimetajana, ajakirjanikuna, katlakütjana ja ehitustöölisena, lavastajana, näitlejana ja pedagoogina. 1976-79.a
Barbarus oli Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1940-1946 3. EKP ja selle juhid. Eesti Kommunistlik Partei: Partei juhiks oli I sekretär, kelle eestvedamisel käis iga nädal koos EKP keskkomitee büroo, kus arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee büroo oligi tegelik võimukese liiduvabariigis, seal arutati läbi ja otsustati suur osa kohalikke küsimusi. Parterijuhid: Nikolai Karotamm 1944-1950 [ajalehe `Kommunist` vastutav toimetaja juuli- aug 1940], Ivan (Johannes) Käbin 1950- 1978, Karl Vaino 1978-1988 ja Vaino Väljas 1988-1990. 4. EKP VIII pleenum 1950. aastal. 1950. aasta märtsipleenumi otsuste alusel N. Karotamm tagandati ja heideti välja EK(b)P Keskkomitee büroost, 1949. aasta märtsiküüditamise ajal väidetavalt üles näidatud "sobimatu leebuse ja lohakuse ning kodanlike natsionalistide varjamise eest" ning juunikommunistid kõrvaldati Ivan Käbini juhitava Venemaa eestlaste
kaasa aitama euroopaliku kirjakultuuri juurdumisele varasema talurahvakultuuri asemele. 25. J. V. Jannsen ja tema tegevus. – ajaleht Eesti Postimees, rahvusliikumise eestvedaja Tartus (1864) , mänguselts Vanemuine 26. L. Koidula ja tema tegevus. – poetessi looming sai tuntuks, pani aluse eesti teatrile 27. J. Hurt ja tema tegevus. – Temast sai tuntud kõnemees, („Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!”) 28. C.R.Jakobson ja tema tegevus. – Sakala toimetaja, propageeris karskusideid, 1868 isamaakõne Vanemuise seltsis eestlaste valguse,- pimeduse- ja koiduajast. Sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. 29. J.Köler ja tema tegevus. – Peterburis õuemaalija, aitas 1864 a. Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette, 30. Mõõdukas ja radikaalne tiib, nende lahkhelid. – Lahkhelid : Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus. Hurdal pingestusid suhted sakslastest
otsingutüüp ja teaviku bibliograafilised viited, raamatukogud ja kohaviidad) 10.1. Valige järgmiste autorite seast üks ja leidke kataloogi abil selle isiku publikatsioonid (Algis Perens, Maaja Vadi, Harry Roots, Ann Vihalem, Tiiu Erelt, Jaan Ginter, Aune Past, Arno Köörna,) Mitu raamatut on see autor avaldanud: 1) üksi 2) koos kaasautoritega; kas isik on mõne raamatu 3) koostaja või toimetaja (mitme raamatu); 4) tõlkija (mitme raamatu). Algris Perens on avaldanud üksi 2 raamatut ja koos kaasautoritega 3 raamatut. Algris Perens on 3 raamatu peatoimetaja. Esitage vähemalt kolmest viitest koosnev autori publikatsioonide loetelu, (kujundage kataloogis olevad kirjeandmed nõuetekohasteks bibliograafilisteks viideteks) Perens, A. (2001). Projektijuhtimine. Tallinn: Külim.
Integreeriutud uudisruum: Ühendatud toimetustes on liidetud erinevad tugistruktuurid ja paberlehe ning veebiväljaande osakonnad. Selline lähenemine võimaldab ühendada grupi erinevate väljaannete ressursid, et toota suurema efektiivsusega rohkem sisu erinevate kanalite jaoks. Konkurents väljaannete vahel jääb, aga mitte ajakirjanike, vaid peatoimetajate tasemele. Uues toimetuses on loo keskne lähenemine kasutades väga erinevaid platvorme. Ajakirjanik kirjutab loo ning toimetaja otsustada jääb millises kanalises see avaldatakse. Kuidas majanduskriis ja internet muutsid ajakirjandust. Majanduskriis viis meeidast reklaami ära, toimetused tõmmati kokku ning loodeti, et reklaamkulud veebis asendavad paberlehe reklaamkaotused. 5. Interneti mõju uudisväärtusele. Uudiste muutmine interneti mõjul. Kommenteerimisväärtused. Dialoogsus ja protsessuaalsus. Mis on nüüd uudiste asemel? Kommentaarid, nende tekkimine ja ajalugu. Kas
1.2. Kultuurielu tõus 20. sajandi algul Muusikute uus põlvkond seadis oma peaeesmärgiks muusikalise tegevuse taseme tõstmise. Muusikas, mida seni oli käsitatud kui kasvatavat ja meelt lahutavat vahendit, hakati nägema kunsti. Uue sajandi alguseks kujunes välja kaks suuremat kultuuri- ja majanduskeskust: Tallinn (majanduselu keskus) ja Tartu (rahvusliku vaimuelu keskus). Tallinnas hakkas 1901. a ilmuma ajaleht ,,Teataja". Lehe väljaandja ja toimetaja oli Konstantin Päts, kes kuulus samal ajal ka 1865. a asutatud Estonia laulu- ja mänguseltsi juhatusse. 1908-1909. a etendusid esimesed ooperid. 1912. a loodi Estonia muusikaosakond, mis hakkas korraldama kontserdielu. 1913. a avati pidulikult uus Estonia teatri- ja kontserdimaja. Tallinna muusikaelu arendamisega oli aktiivselt seotud August Topman. Estonia teatri- ja kontserdimaja August Topman (1882-1968)
Gümnaasiumis. Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist. Ta arreteeriti detsembris ja ta veetis kaks kuud Toompea vanglas (kus kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906.1917. aastani elas ta pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 1918. aastal abiellus ta Emma Elisabet Oinasega. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Aastail 19211922 oli ta kirjanikkude ühingu "Tarapita" samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. Tuglas oli Eesti Kirjanikkude Liidu üks asutajaid 1922. aastal ning 1920. ja 1930. aastail mitu korda liidu esimees. 1946. aastal valiti Tuglas Nõukogude Eesti akadeemikuks ja ta pälvis rahvakirjaniku tiitli, kuid 1940. aastate lõpul langes ta põlu alla. Tema rahvakirjaniku aunimi tühistati, ta heideti välja Eesti NSV Kirjanike Liidust, tema varasem looming kõrvaldati käibelt ja tema kui tõlkija nimi raamatute tiitellehtedel kaeti tusiga.[1]Tuglas on maetud
Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Müüte universiumi tekkest on miljoneid, kui tänapäeval on jäänud uskumine, et universium tekkis suurest paugust, ning sellest ajast saati jätkab ta laienemist. Kindlalt ei osata öelda millal suur pauk toimus, kuid arvatakse, et kas 13.7 miljardit aastat tagasi, 15 miljardit aastat tagasi ja 17.1 miljardit tagasi. Tänapäeval peetakse esimest aega õigeks. Universumi arenguga aegade algusest kuni tänapäevani ning püündud ennustada Universumi tulevikku on Kosmoloogia. Enamik uuemaid mudeleid ennustab üha jätkuvat paisumist. Ent on ka seisukoht, mille kohaselt Universum lõpuks kollapseerub(Kukkub gaaside ja gravitatsiooni tõttu kokku) (Suur Kollaps). Päikesesüsteem: Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüste...
46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid Eesti esimeseks rekordiks üsna lahja summa 4438,195 punkti 1912. aasta hindeskaala järgi. Neid tulemusi kalevlaste omadega võrreldes näeme, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes õhutasid "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp ning [[ja nähti sanssi püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920. aasta juunis koguski üha enam imetlust äratav lühikasvuline (174 cm) noormees, kuid kehaliselt tugev atleet rekordilise punktisumma, Stockholmi olümpial kasutatud tabeli järgi 8025,520. Harald Tammer]] noort talenti Aleksander Klumbergi valmistuma kümnevõistluseks. Hangiti punktitabel Maailmarekordiks ei
(Ots, 2005) J. Hattie, J. Biggs ja N. Purdie (1996) analüüsisid erinevaid õpioskuste alaseid uurimusi ning eristasid kolm õpioskuste valdkonda: 1. Kognitiivne (seotud konkreetsete meedejätmise strateegiatega) 2. Metakognitiivne (hõlmab planeerimist, protsessi jälgimist ja tingimustega arvestamist) 3. Afektiivne (käsitleb motivatsiooni ja enesetunnetust). (Üldoskused-õpilase areng ja selle soodustamine koolis, 2005, toimetaja Aivar Ots, Tartu ülikooli kirjastus) Kooli nõudmistega toimetulekuks vajalik sotsiaalne küpsus tähendab seda, et lapsel on tekkinud soov õppida, omandada uusi teadmisi. Tal on motivatsioon ja valmidus sihipäraselt tegutseda ja viia alustatud tegevus lõpuni (Haridus- ja Teadusministeerium, s.a.) 5 3. KESKKOND KUI ÕPIVALMIDUSE KUJUNEMISE OSA
Autori järgi (kuni 3 autorit): Autor(id). Aasta. Pealkiri: alapealkiri. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. ● Autori eesnimi ja initsiaalid kirjutatakse perekonna nime järgi. ● Mitme autori puhul eraldatakse nimed komadega, autorid tuuakse samas järjekorras nagu tiitellehel. Näide: Öpik, E. 2005. Meie kosmiline saatus. Tartu: ILMAMAA. Pealkirja järgi (rohkem kui kolm autorit): Pealkiri: alapealkiri. Aasta./Autorid või koostaja, toimetaja. Kordustrükiandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus ● Kasutatakse ka, kui autoreid ei ole märgitud (teatmeteosed, kogumikud), kui autoriks on asutus või organisatsioon. ● Autorid (koostajad, toimetajad) näidatakse kaldjoone järel, kusjuures initsiaalid kirjutatakse perekonnanime ette. Näide: Kadunud aarete atlas: Iidsed taasavastatud imed kogu maailmast. 2009./J. Levy. Tallinn: VARRAK 2.7.2 Artikli kirje
18./19. sajand: Euroopa valgustusaeg: rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine, Kirjakeelte arendamine võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele.Eestis saksa estofiilid; ka eestlasi: Kristian Jaak Peterson, Otto Wilhel Masing 1813-1832 Hakkas ilmuma keeleteadusajakiri ,,Beiträge". Ning sel ajal hakati eesti keelest kui soome ugri keelest mõtlema. Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäiteid, arvustusi, keeleteadus. Temaatikat : 1) Ühtse kirjakeele taotlemine. Kaks kirjakeelt, Tallinn ja Tartu. Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik Beiträges diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema. Diskussioon edendas keeleuurimist. 2) Keelesugulus. Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu
Kõnealune uurimus käsitles palestiinlaste päritolu ja nende geeniinfo võrdlust teiste Vahemereäärsete inimpopulatsioonidega. Oma uurimuses leidis ArnaizVillena, et LähisIda juudid on palestiinlastega geneetiliselt praktiliselt identsed 5. Selle uurimistöö avaldamisega ajakirjas "Human Immunology" juhtus kurioosne lugu: artikkel kadus väljaande koduleheküljelt ja lisaks sellele saadeti ajakirja paberväljaande kättesaanutele palve eemaldada ja hävitada nimetatud tekst. Ajakirja toimetaja Nicole SucioFoca tõi nii karmi reaktsiooni põhjenduseks ajakirja tabanud süüdistuste ja protestide laine poliitiliselt motiveeritud artikli avaldamise eest.
Sisukord Sisukord.......................................................................................................2 Sissejuhatus..................................................................................................3 Kirjanduslik rühmitus ,,Siuru".....................................................................4 Siuru liikmed................................................................................................5 Kokkuvõte....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus....................................................................................10 Sissejuhatus Siuru on kirjanduslik rühmitus, mis loodi aastal 1917. Sinna kuulusid tuntud Eesti kirjanikud nagu A. Gailit, M. Under, J. Semper, F. Tuglas, A. Adson ja H. Visnapuu. Rühmituse ee...
Tema vend võitleb punaste poolel, Henn Ahas mõistab, et erapooletuks jääda ei saa. Hiljem kirjutas Albert Kivikas paguluses raamatule juurde veel kolm osa, kus ta käsitleb Eesti Vabariigi eluolu kuni 1920. aastate keskpaigani. 1937. aasta Hakkas ilmuma ajakiri Akadeemia. Mais hakkas ilmuma ajakiri Akadeemia, selle väljaandja oli algul Eesti Üliõpilasseltside Liit, hiljem Eesti Üliõpilasseltside Vilistlaskogude Liit. Ajakirja vastutav toimetaja oli 1940. aasta suveni Jaan Ots, viimasena ilmus sama aasta aprillis Akadeemia nr. 3. Ajakiri muutus kohe Tartu Ülikooli ümber koondunud demokraatliku ja aatelise haritlaskonna vaba mõttelaadi häälekandjaks, milles kirjutasid Tartu ja Tallinna tippautorid. 1938. aasta XI üldlaulupidu Tallinnas. 23.-25. juunil osales XI laulupeol Tallinnas 569 koori ja orkestrit, kokku üle 17 500 esineja. Koore juhatasid dirigendid Evald Aav, Juhan Aavik, Gustav Ernesaksa, Verner Nerep, Tuudur Vettik ja
1838 koolmeistrina Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis. Pärnus ka Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees, toimetaja. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte "Eesti Postimees". Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud"
Samal aastal sai ta selle lehe toimetuses Tallinnas esimese töökoha. 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus H. Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi. Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. 1882 sügisel otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakutseliseks hakata. Üüris Tartus toa. Ta töötas väga pingeliselt, nt kirjutas üheksa päevaga valmis pikema jutustuse "Vari". Seadis trükivalmis jutukogu "Kümme lugu" ja uue luulekogu käsikirja, kuid
Käitumise bioloogilised alused Sissejuhatus Inimese käitumine, alates kõige lihtsamatest asjadest kuni kõige keerulisemateni, sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Et me paremini mõistaksime inimkäitumist, on meil vaja tunda bioloogilisi protsesse. Teadusharud, mis uurivad organismi bioloogiliste, psüühiliste ja käitumusklike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaaj...
Erkki-Sven Tüür(sünd16. oktoobril 1959 Kärdlas) on üks oma põlvkonna tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid, ja seda mitte üksnes Eestis, vaid kogu maailmas. Nii muusikud kui ka tavakuulajad maailma eri paigas hindavad Tüüri muusikat, tema stiili on võimalik teistest eristada ja ära tunda. Ühes intervjuus on Tüür öelnud: ,, Komponeerimine on minu jaoks eelkõige äärmiselt intensiivne mõtlemine kõlalises aegruumis. Ka muusikalised mõtted on vaja selgeks mõelda." ÕPINGUD Erkki-Sven Tüüri kujunemine muusikuks on ebatraditsionaalne. Omandanud muusikalise alghariduse iseõppijana, lõpetas ta 1980. aastal G. Otsa nim Tallinna Muusikakooli flöödi erialal. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock- muusikaga. Aastail 1979-1983 juhtis ta ansamblit In Spe, olles mõjutatud King Crimsoni ja Frank Zappa, ansamblite ,,Yes" ja ,,Genesis" loomingust. Ta mängis seal flööti, plokkflööti ja klahvpille, laulis ning kirjutas ka suure osa ansambli reper...
Konstantin Päts kuulus Asutavasse Kogusse ja samuti kuulus ta I, II, III, IV ja V Riigikogusse. Konstantin Päts oli 1921.a. -1922.a. ja 1923.a. 1924.a. ning 1931.a. -1932.a. ja 1933-1934.a. riigivanem Peaminister riigivanema ülesannetes oli ta 1934.a. 1937.a. Riigihoidja 1937.a. 1938.a. Vabariigi Presidendiks sai K. Päts 24.04.1938.a. ja oli 17.06.1940.a. kui meie riik okupeeriti. Peale kõrgete riigiametniku ametikohtade on Konstantin Päts eelnevalt advokaadi abi, ajalehe toimetaja, linnanõunik, abilinnapea, maavalitsuse esimees, päästekomitee esimees, ajutise valitsuse pea- ja sõjaminister jne. , kõik need ametid on olnud aluseks, et sillutada teed meie esimesele presidendile. Presidendi ametikohale saades on vajalik eelnev riigiameti töökogemus. 1934.a. viisid K. Päts ja J. Laidoner läbi riigipöörde. Peatati parlamendi ja erakondade tegevus ning kitsendati kodanikuõigusi Range diktatuuriga valitsus see ka ei olnud, aga Jaan Tõnissonil lasti sulgeda Postimees
Mitmekülgsed üheksakümnendad A Eesti luule 1990. aastatel 1. Kes eesti kirjanikest siirdusid 1990. aastatel poliitikasse? Millega nad tegelesid, mis ametikohtadel töötasid, kui kaua jne? Rummo ,,Vanemuise" dramaturg (1965), sõjaväeteenistus Kaliningradis (1965-1966), kutseline kirjanik (1966-67), Tallinna Riikliku Draamateatri kirjandusosakonna toimetaja (1977-88), Eesti Vabariigi kultuuri- ja haridusminister (1992- 94), Reformierakonna liige alates 1994, Riigikogu liige alates 1995, ajalehe ,,Kultuurimaa" peatoimetaja (1997) 2002. aastaks avaldatud 8 luulekogu, 2 näidendit, lasteraamatuid, laulusõnad filmile ,,Viimne Reliikvia", dramatiseeringud, esseed, retsensioonid. Runnel Töötas ajakirjas ,,Looming" (1966-71), luges loenguid vabade kunstide professorina
seda kohta vastu. Gustav Suits suri 1956. aastal peale mitmeaastast rasket haigust. Ta on maetud Stockholmi Skogskyrkogärden'i kalmistule. Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg". Kirjandusellu astus Gustav Suits Tartu kooliõpilaste kirjandusringi vihikute "Kiired" I III (19011902) toimetajana. Suits oli rühmituse Noor-Eesti vaimseid juhte, nende omanimeliste almanahhide (I-V, 1905--1915) ja ajakirja (1910/11) toimetaja. Noor-Eesti esimese almanahhi sissejuhatusest pärineb ka Suitsu paljutsiteeritud üleskutse: Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!. Hoogsast luulest koosnev esikkogu "Elu tuli" (1905) väljendab sajandi alguse revolutsioonimeeleolu. 1913. aastal ilmunud kogus "Tuulemaa" kujutab Gustav Suits sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. I maailmasõja ning 1917. aasta revolutsiooni sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku
Maiberg) ning tema intervjueeritav, kes on tavaliselt välispoliitilisse eliiti kuuluv diplomaat, riigiametnik või oma ala spetsialist. Lisaks stuudiointervjuule on saates ka lõik kuskilt mujalt: kas näiteks Eestist (nt intervjuu Saksamaa välisminsitriga tema visiidil Eesti) või mõni rahvusringhäälingu väliskorrespondent teeb mingi loo (nt Allar Tankler teeb loo USA presidendivalimistest). Kaadri taha jäävad aga näiteks rezissöör (Krista Rannamäe), operaatorid, toimetaja, helimees jt. Ühte saadet teeb umbes 20 inimest. Saate tootja on sõltumatu Eesti Rahvusringhääling. 4. Teemavaliku kriteeriumid Saate teemad johtuvad sellest, mis hetkel päevakajaline ning oluline teema on. Näiteks pärast Boriss Nemtsovi tapmist Kremli külje all tegi Neeme Raud sellest 1. saatelõigu, stuudiosse tuli antud teemat kommenteerima riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kes on ka ise Venemaal väliskorrespondendina töötanud.
1902. aastal Dagmar ja 1905. aastal Hedda, kelle ristiisaks sai Ants Laikmaa. (1, 95-99, 104) 1906. aastal kolis Marie perekonnaga tagasi Tallinnasse. "1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist." (1, 107; 5) Marie Underi teiseks abikaasaks sai Artur Adson, kes pühendas oma elu armastatud naisele, olles tema loomingu esimene lugeja, toimetaja, toetaja ja imetleja. Peale Arturiga abiellumist sai Marie omale uueks kodaniku nimeks Marie Adson. (1, 149) 1944. aasta septembris põgenes Marie perekonnaga Rootsi, Stockholmi, kus tema töötas poolekohaga teatrimuuseumis ja Artur arhiivitöölisena teatrimuuseumis ja raamatukogus. (1, 621) Artur Adson suri 5. jaanuaril 1977. aastal ja ta on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Marie Adson suri kolm aastat hiljem ning ta on maetud samale kalmistule. (1, 623; 5)
poisslapse arengule, mis tipneb Oidipuse kompleksiga. Kuid 1920ndatel ei leidnud Freud sobilikku viisi, kuidas naisi sobitada sama teooria raamidesse nende suhete tõttu vanematega ja anatoomiliste iseärasuste alusel ning seega märkis ta erinevuse naiste arengus kui teatud arengulise läbikukkumisega (Gilligan 1982). Seega on olemas probleem sobiva teooria puudumises naiste arengupsühholoogias just naiste elustaadiumitel enne täiskasvanuks saamist. Carol Gilligan on olnud nii autor kui ka toimetaja kahele trükisele : „Making Connections. The Relational Worlds of Adolescent Girls at Emma Willard School“ ja „ In a Different Voice“, mis mõlemad aitavad kaardistada naiste moraalset ja psühholoogilist arengut ja arusaama, mis kuni nende raamatute ilmumise ajani olid vähe-uuritud valdkonnad. Antud referaat põhinebki nendele kahele raamatule ning püüab anda ülevaate tüdrukute moraalse arusaama iseärasustest. 3
"Meister ja Margarita" Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber 18) Grunja Stjopa toateenijanna Toimumis paik: Moskva Esimene peatükk: Ivan ja Berlioz said Patriarhi tiigi juures kokku. Iva...
kasutajaliidesele Microsoft Office Fluent saate luua professionaalse ilmega dokumente. Läbivaatuse, kommenteerimise ja võrdlemise täiustatud võimalused aitavad töökaaslastelt kiiresti tagasisidet saada ja seda hallata. Andmete parem integreerimine tagab dokumentide ühendatuse olulise äriteabega. Microsoft Word 2007 sisaldab mitmeid muudatusi. Uus XML- põhine failivorming, ümberkujundatud kasutajaliide, integreeritud võrrandi toimetaja ja bibliograafiline juhtimine. Lisaks XML-andmetekogu on kasutusele võetud kättesaadava objekti mudeli failivorming, mida nimetatakse ka Kohandatud XML-iks. Seda saab kasutada koos uue funktsiooniga, et sisu kontrolli saaks rakendada struktureeritud dokumentidele. Home ehk Avaleht Home alt saab muuta kirja väljanägemist. Clipboard- Paste - Kleebib kopeeritud teksti, faili, pilti jms. Cut Lõikab teksti, faili, pilti jms. Copy Kopeerib teksti, faili, pilti jms.
Aaviku tehissõnad muide 1914 ese 1915 lünk 1917 kolp 1919 range 1920 embama 1921 naasma 1921 reetma 1921 laup 1928 malbe 1929 meenuma 1930 nõme 1932 Aaviku pakutud soome laensõnad Emotsioonisõnavara hurmama, hämmastama, ihalema, kiinduma, masendama, raev, veetlema Kultuuri ja hariduse loeng, näidend, näitlema, toimetaja, ülikool, sõnavara üliõpilane Ühiskondliku elu alistama, erak, esimees, osakond, haldama, sõnavara sangar, sugupõlv Abstraktne sõnavara alge, hetk, käsitama, pahe. Seik, suhtuma, tasapind, tõsiasi, unelm Omadussõnad aldis, jäik, hajameelne, kummaline, reibas, sünge, tavapärane, tõhus, üksmeelne Juba 19
Samuti mõistis kirik hukka ohtlikud turniirid, kuid taaskord leiti ka sellele probleemile lahendus. Rüütlid rõhutasid, et usk ja turniirid on omavahel kooskõlas, sest turniirid pidid aitama kirikul leida uusi toetajaid ning igat turniiri alustati religioossete talitustega.14 See omakorda näitab, et mitte kõik vaimulikud polnud turniiride pidamise vastu. 11 Samas, 12 Duby 1997, lk. 73. 13 Le Goff, Jacques. Keskaja inimene. Toimetaja Ursula Vent. Tõlkinud Janika Sild, Heigo Sooman, Heete Sahkai. Avita. Tallinn 2002, lk. 92. 14 Samas, 104. 7 Rüütlikultuuris on mõõgale omistatud eriline tähendus. See oli tema käepikendus. Iga mõõgalöögi eest pidi rüütel vastutama. Seega võib öelda, et mõõk muutus sakraalseks ning ta isikustati ehk alati kui mainitakse rüütlit ilmub inimeste mõttemaailmas rüütli juurde tema
Adresseeritud 6-14 aastastele, ilmus korra kuus. Põhitoimetaja – Jaan Bergmann. Avaldas algupärast luulet, proosat, hiljem tõlkekirjandust. Palju loomalugusid, loodus+laps, laps+suhted vanematega. Rubriigid + kodumaa ajalugu, loodus, muinasjutud, mõistatused jne. 1912 – nõutavus langes, sest tekstides oli palju saksa ja vene ''pahna,'' 20.aastatel nõutavus tõusis. 1906-1907 – ajakiri ''Lasterõõm'' – Ernst Enno 1909-1910 – ''Noorsooleht'' – toimetaja Jaan Tõnisson 1909 – ''Noorsoo kirjakava'' – raamatute sarjad Karl August Hindrey – pseudonüüm Hoia Ronk, kirjanik, karikaturist, ajakirjanik. Postimehe ja päevalehe toimetuses kirjutas arvustusi, pilkamisi, koomikseid. Piltvärsilood – sõna ja pildi koomiline ühendus, kunstilised liialdused, hüpreboolid, pole positiivseid tegelasi, vaid pahad lapsed, näiteks ''Pambu-Peedu,'' ''Seene-Mikk.''
1916. aastal sooritas Visnapuu eksternina küpsuseksami Aleksandri gümnaasiumis, pärast mida oli mõnda aega üliõpilane Tartus ja Berliinis. 1917. aastal töötas Visnapuu ajakirjanikuna "Tallinna Teataja" toimetuses. 1935. aastani oli ta vabakutseline ajakirjanik, seejärel aga asus tööle riikliku propagandatalituse kultuuriosakonna nõunikuna Tallinnas. Ta oli ka "Uus Eesti" toimetuse liige ja ajakirja "Varamu" toimetaja. 1944. aastal emigreerus Visnapuu Eestist, jõudes 1949. aastal Ameerikasse. Henrik Visnapuu suri 3.04.1951 New Yorgis. Henrik Visnapuu on avaldanud järgmised luulekogud: Amores (1917), Jumalaga, Ene! (1918), Käoorvik (1920), Hõbedased kuljused (1920), Talihari (1920), Valit värsid (1924), Ränikivi (1925), Maarjamaa laulud (1927), Puuslikud (1929), Tuulesõel (1931), Päike ja jõgi (1932), Saatana vari (1937), Põhjavalgus (1938), Kaks algust (1940), Tuule- ema (1942).
vastu, eriti saksa ja vene realistide vastu; lemmikuks F. Dostojevski · 1900. ilmusid esimesed jutustused Postimehes, Gustav Suitsule hakkasid need silma ning too ärgitas noort kirjanikku edasi kirjutama; esimesed jutud avaldas ta Anton Hanseni nime all, kirjanikunimi Tammsaare on kasutusel alates 1902. aastast · 1903-1907. Tallinnas Teataja toimetuses (Teataja oli noor ajaleht, asutatud 1901. a, toimetaja ja väljaandja noor jurist Konstantin Päts) · 1907. astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, kuid haiguse tõttu katkestas õpingud ("Parem diplomita elada, kui diplomiga surra," otsustas Anton Hansen ja lahkus ülikoolist kevadel 1911 riigieksamite aegu) · tuberkuloosi süvenedes asus elama venna juurde Koitjärvele, 1912. a sõitis Kaukaasiasse end ravima. See jäi ka Tammsaare ainsaks välisreisiks. · tagasi Eestisse tulnud, tema tervis halvenes
sidesõna, aula ning käändemurrud saav, olev jne), luuletaja, kirjanik (huvitus ajalooteemast, üritas eestlastele selgitada eestlaste ajalugu), kirjastaja (noodid, raamatud, õpikud), õpikute autor (kui polnud eesti keele õpikut, siis võttis kätte ja kirjutas selle), helilooja (laule umbes 300, lauleldus ,,Uku ja Vanemuine"), koorijuht, üldlaulupidudel üldjuht, rahvalaulude koguja, toimetaja (võttis Postimehe üle). Aastatel 1885 1907 andis välja laulu- ja mängulehte, koostas viiuliõpetuse. Hakkas koostama Eesti Entsüklopeediat (jõudes kirjutada kõik a-tähega sõnad ning alustada b-tähega, ent see jäi majanduslikel põhjustel pooleli). Töötas eesti keele lektorina Tartu Ülikoolis, tahtis, et kõik eesti ametnikud räägiksid puhast eesti keelt. Nõudis, et muulastele, kes Eestisse tööle jäävad, tehtaks eesti keele eksam. Johannes Kappel (2
Kuressaare Gümnaasium DEBORA VAARANDI Luulereferaat Liinu Tuust XIIf klass Kuressaare 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Luuletaja elulugu.............................................................................................................................4 Looming...........................................................................................................................................6 Luuleanalüüs....................................................................................................................................7 Enim meeldinud luuletus.................................................................................................................9 Kokkuvõte...................................
Konstanzi järvemaastik. Saksamaa kultuur on väga rikas. Saksamaad tuntakse poeetide ja mõtlejate maana. Siit on pärit maailmakuulsad heliloojad nagu Bach, Händel, Beethoven, Brahms, Schumann, Wagner. Kirjanikest Goethe, Schiller, filosoofidest Marx, Engels ning terve rida teadlasi ja leiutajaid. VII meediakajastus Tants ümber Reini jõe keskjooksu 05.10.2007 ,,Postimees" Agnes Männiste, toimetaja Veinisõbrad, viinamarjade valmimise aeg on käes ja paras aeg sõita Saksamaale veinireisile, avastama, et Saksa vein pole vaid Liebfraumilch. Tüüpiline Reini jõe org peaaegu püstloodis mägedel paiknevad viinamarjakasvatused ja
Ajalukku läinud eelkõige Eesti esindajana Tartu rahu allkirjastamisel Johan Laidoner Venemaa ja Eesti sõjaväelane ning Eesti poliitik. Ajalukku läinud eelkõige Vabadussõjas osalenud Eesti vägede ülemjuhatajana Jaan Anvelt vene enamlane, Eesti Töörahva Kommuuni nõukogu esimees Viktor Kingissepp vene enamlane, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister, ajalehe ,,Teataja" toimetaja, Päästekomitee liige Jüri Vilms Eesti esimene kohtuminister, Päästekomitee liige; asutas Eesti Tööerakonna Konstantin Konik Päästekomitee liige, Eesti Tööerakonna asutajaliige, Eesti Asutava Kogu liige Julius Kuperjanov - eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane, leitnant Mõisted Eesti Töörahva Kommuun Narvas välja kuulutatud vabariik, mille juhiks oli J. Anvelt, mis loodi eesmärgiga jätta muljet kodusõjast.
suured jõed) Toit: Kald, kalmaarid, teised peajalgsed, vähilaadsed jm; Ühiskondlik struktuur: viiest isendist kuni mitmesaja isendini küündivad karjad Tiinus: 10-12. mõõkdelfiin 16 kuud Poegi tiinuse kohta: 1. väga harva 2 Vastsündinu kaal: 6-120 kg Eluiga: 6-40 aastat Säilimise staatus: mõned liigid on stabiilse populatsioonidega, paljud aga ohustatud küttimise tõttu nii minevikus kui ka tänapäeval. Kasutatud kirjandus: 1. Imetajad. Tõlkija Alekssei Turovski. Toimetaja Rein Põder. Karrup 1999. 2. Loomade elu 7. köide, Imetajad. Toimetanud L.Poots. Tallinn, Valgus 1987. 3. Kohtumine loomadega. Genevieve Warnau. Tõlkija Sinisukk 2003. 4. http://www.hot.ee/sebra15/delfiinid.htm
19. sajandi ja 20. sajandi vahetuse kirjanduselu. Paranes haridustase ning koos sellega ka lugemisoskus. Saadi aru vajadusest teada, mis toimub mujal maailmas. See omakorda suurendas ajalehtede arvu (1857 üks ajaleht, 1883 oli 10 ajalehte). Suurenes raamatute ja trükikodade arv. Suur ajakirjanduse kasv pidurdas raamatute levikut, kuna seal oli ilukirjanduslik lisa. Peamiselt levisid madalatasemega tõlkekirjandus, omamaist kirjandust ilmus suhteliselt vähe (rändkaupmehed ei pakkunud väärtkirjandust- röövlijutud, krimiromaanid, armastusjutud). Raamatud olid välisilmelt hallid ja ilmetud. Kirjanikud olid n-ö poolharitlased. Nad olid saanud saksakeelse koolihariduse. Väga paljud kirjanikud olid ajalehtede toimetajad, nende abilised, kirikuõpetajad, kooliõpetajad. Nad ei saanud erilist tasu oma töö eest. Sajandivahetuse proosa. Suur osa ilmus ajalehtedes järjejutuna. See kindlustas lehe edu. Jutulisa suurenes umb...
ANTON HANSEN TAMMSAARE 1878-1940 Sündis Järvamaal Algu vallas, Tammsaare põhja talus (sellest ka kirjanikunimi). Lapsepõlv sarnane TjÕ I osaga. Vanemad abiellusid, isa ostis Algu valda maja. Raha oli mõnevõrra vähe, soodne rabade vaheline kehv talukoht. Perre sündis 12 last, 10 neist kasvas suureks. Majanduslikud viletsa koha ja suure pere tõttu kesised. See mõjutas Antoni haridusteed 8- aastaselt viidi vallakooli, 10-aastaselt suuremasse kooli. Sarnaselt Indrekuga I osas, enne suurde kooli pääsemist oli vallakirjutaja. 1892.aastal jõudis gümnaasiumisse ja väga valikuid ei olnud. Kehtis vanusepiir Vene tsaaririigi koolides sai õppimist jätkata ainult Hugo Treffneri eragümnaasiumis. Paralleelid II osaga ka Antonil ei jätkunud raha õpingute eest tasumiseks, pidi tegema abitöid (köögis abiks, uksehoidja, hiljem nooremate õpetaja). Sel ajal alustas ka kirjanduslikk...
Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul. Kiirenes ühiskonna majanduslik ja poliitiline moderniseerumine veelgi. Tekkis palju uusi seltse. Need aitasid kaasa rahvuskultuuri edenemisele. Kui rahvuslik liikumine laienes, tugevnesid ka poliitilised erimeelsused. Liberaalid- venestamise kui ka saksastamise vastu. Ründas baltisakslaste ülemvõimu ja eestlaste seas vohavad kadakasaklust.Tõnisson . Andis lugejale mõista, et Vene impeeriumi korraldus on aegunud ning piiramatu isevalitsus tuleb asendada konstitutsioonilis- parlamentaarse monarhiaga. Postimees. Radikaalid- Teataja. Konstantin Päts asutajaks. A.H. Tammsaare, Johannes Voldemar Veski jm. Vastupidi Postimehele ei eitanud Teataja Eesti ühiskonna sotsiaalset lõhestatust ning nõustus sotsialistidega selles osas, mis puudutas klassivõitluse paratamatust kapitalistlikus maailmas. Teataja propageeris majanduse edendamist, pidades eestlaste rahvustunde nõrkuse peamiseks põhjuseks majandus...
PAIDE GÜMNAASIUM Anna Haava Referaat Koostaja: Klass: Paide 2010 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Elulugu.......................................................................................................................................4 Looming.....................................................................................................................................7 Loomingunäited........................................................................................................................8 Anna Haava loomingu tähtsus..........................................................................
leedu keelde. Lätis võitis jutustus 2004. aasta parimate tõlkelasteraamatute preemia. Aidi Vallik on filmistsenaariumi "Kuhu põgenevad hinged" kaasautor Rainer Sarneti ja Peeter Sauteri kõrval. Filmi keskseks tegelaskujuks on Aidi Valliku noorsooromaanidest tuntud Ann. Pärast filmi linastumist avaldas Aidi Vallik samadel sündmustel põhineva romaani "Mis sinuga juhtus, Ann?" *Juhan Paju Tervisehädade tõttu tuligi ta 1972. aastal Haapsallu, oli siin kohalike raadiosaadete toimetaja, ajalehetöötaja. Siin armus ta meresse. Tema nõrkus on purjekad. Ise ta arvab, et süüdi on tema esivanemate päritolu -- nad pärinesid Pärnumaalt Kabli rannast, kus ehitati teadaolevalt ka esimesed Eesti suuremerepurjekad. Juhan Paju on valmistanud neli purjekat. Esimese ehitas vanast päästepaadist. Masti tõi Hiiumaalt veoautoga. Veebruaris vana kuu ajal maha raiutud kuue meetri pikkune kuusk osutus õnnestunud valikuks. Kahest voodilinast õmbles ta ristpistega purje ja 1977
Tallinna Nõmme Gümnaasium „Inglise patsient“ Õpimapp Juhendaja: Ivi Eiche Tallinn 2015 1. Michael Ondaatje Michael Ondaatje, Kanada kirjanik, luuletaja, filmitegija ja toimetaja, sündis 12. septembril 1943. aastal Sri Lankal. Michael Ondaatje kolis Inglismaalt elama Kanadasse 1962. aastal, temast sai Kanada kodanik 1965. aastal. Aastal 1971 hakkas ta õpetama Yorki Ülikoolis. Ondaatjel on ka 2 last. Tema vend Christopher Ondaatje on filosoof, ärimees ning kirjanik. Ondaatje vennapoeg David Ondaatje on režissöör ja stsenarist. Tema looming seob omavahel fatuallse ning kujuteldava, luule ja proosa. Michael sai esialgu oma maine ning kuulsuse luuletajana
küsimustele vastuste leidmine (Horisont küsib), praktiline osa (Praktilist) ning varia (Siit- ja sealtpoolt horisonti). Põhiteemadeks on GMO, õlu ja selle ajalugu ning bastionid, kõrvalisteks teemadeks võib lugeda rahvusliku identiteedi hoidla, Tutanhamon-lapsvaarao ning Varpajami. ’’Imelise Teaduse’’ sisukorra kõrval on väike juhtkiri, kus toimetaja Ülo Toomsalu räägib veidike ulmejutust, kus rännatakse ajamasinaga safarireisidele dinosauruse aega. Sellega kutsub ta lugema teadlaste arvamusi sellest hilisematel lehekülgedel. Muud konkreetset ning vajalikku informatsiooni too tekst ei sisalda. Vastupidiselt ’’Imelisele Teadusele’’ on aga ’’Horisondi’’ teisel leheküljel juhtkiri,
suuna. Kirjutas jutustuse ,,Kolmas resignatsioon", mis avaldati päevalehes. Katkestas õpingud ja hakkas kaastööd tegema Cartagena ja Barranquilla ajalehtedega. Kirjutas poliitilisi artikkleid. Roomas õppis filmikunsti. Kuubas avas uudisteagentuuri Presna Latina. Mehhikos filmitsenaariumite kirjutamise kõrvalt valmis romaan ,,Sada aastat üksindust". Töötas veel TV uudisteprogrammi Gabo peatoimetajana ning oli ajakirja Gambio kaasomanik ja toimetaja. Asutas ajakirjanike kooli. Suri vähki. Teosed: ,,Kõdulehed", ,,Armastus koolera ajal", ,,ühe ettekuulutatud surma kroonika" · Umberto Eco (1932) Sündis Alessandrias, oli itaalia semiootik, filosoof, kirjanik, kriitik, keskaegse esteetika spetsialist. Õppis filosoofiat. Bologna ülkikooli emeriitprofessor. Esines Tartus kahe loenguga ning Kultuuriteooria tippkeskuse seminaril Tallinnas. Ta oli Itaalia telekanali RAI kultuuritoimetuse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
