Tõlkija ja toimetaja sümbioos Sissejuhatus Nagu rohusööjad loomad ei suuda elada ilma tselluloosibakteriteta, kes aitavad neil tselluloosi seedida, nii ei saa ka ükski tõlkija edukat ja täisväärtuslikku teksti valmis ilma toimetajata. Nende kahe pealtnäha lihtsa ameti sümbioos on imetlusväärne ilma tõlkijata poleks toimetajat, ilma toimetajata - tõlkijat. Millised on pädeva tõlkija ja toimetaja omadused ning kellest sõltub tõlkekvaliteet? Miks on nende kahe vaheline koostöö nii tähtis? Ning mitte lihtsalt koostöö, vaid jätkusuutlik ning edukas kooperatsioon. Ükskõik millise koostoimimise käigus ei saa lootma jääda ainult kaaslase peale tema võib muidugi parimal juhul kogu töö õigesti ning edukalt valmis teha, halvimal juhul kõiki alt vedada iseenesetarkusega valmiskirjutatud luiskelugudega. Kindluse mõttes tuleb kõikidel osapooltel koostöös võrdselt
Kõik arvame teadvat, mis on ajaleht. Oleme seda lugenud, katsunud, krabistanud, sellega tuba tapeetinud, tuld süüdanud, kasutanud seda olulises kambris. Reporteri põhitöö on teavet koguda ja sellest erinevates anrites lugusid kirjutada. Toimetaja toimetab reporterite kirjutatud lugusid, annab neile viimase lihvi. Sõnastab vajaduse korral ümber, lühendab, nõuab reporterilt lisateavet, jälgib erapooletust ja tasakaalustatust. Kannab hoolt grammatiliselt õige ja korrektse keelekasutuse eest. Mõnikord paneb loole ka uue pealkirja. Kogu tema töö seisneb lugude selgemaks, arusaadavamaks ja täpsemaks tegemiseks. Uudisel on miljon määratlust nagu armastuselgi. Mis on ühele uudis, pole seda teisele mitte. Väidetakse: uudis on see, mis huvitab laiu masse ja millest pole varem räägitud. Või materjal, mida peab teadma ja mis aitab probleemi mõistusepäraselt lahendada. Ning teave, mis aitab meelt lahutada. KES tegi, kellele tehti, kellega juhtu...
Cheese Algupärane fotoajakiri Ilmub aastast 2002 MTÜ Eesti Loova Foto Keskus Üsna madal tiraaz Ajakiri ei ilmu 2010a paberkandjal Ilmub 4 korda aastas Toimetaja Tiit Lepp Millele ajakiri keskendub? Fotograafia Fotokunst Fototeooria fototehnika Muud huvitavat TÄNAME KUULAMAST!
Töötas: Peale algkooli lõpetamist kellassepa õpipoisina 1934 Tartu teatrikoolis 1938 Eesti Draamateatris dramaturgina 1941 sadeti Tallinna töölispolku, kus ta haigestus Saksa okupatsioonivõim saatis tema kui nõukogude võimu pooldaja Patarei vanglasse 1942 vabanes vanglast 1945 suri Looming Alustas luuletajana 1921 Osales koguteostes ´´Sang´´ ja ´´Bumerang´´ (1925) Ajaleht Kirjanduslik Orbiit toimetaja 1929- 1930 Teemadest eelistas ühiskondlikku ebavõrdsust, loodus- ja reisimuljeid, sõjaolustikku Kirjutanud ka saksavastase vabadusvõitluse teemalisi näidendeid Näidendid Esimene näidend ´´Jumalate mäss´´ 1945 ´´Ristikoerad´´ mis hiljem kandis nime ´´Lembitu´´ : See käsitleb eestlaste XIII sajandi vabadusvõitlust raudrüütlite vastu. Tähtsus Eesti nõukogude luule rajaja
UUDISE TOIMETAMINE Oluline on toimetaja kui roll. Toimetaja tegeleb tekstiga peale selle valmimist ja toimetamine on see, mida tehakse tekstiga selle valmiskirjutamise järel. Toimetaja alamrollid on: tekstide paremaks tegemine ja ajalehe vajadustega vastavusse viimine; pealkirjade, fotoallkirjade ja vahepealkirjade kirjutamine; fotode valimine ja teabegraafika tellimine; lehekülgede kokkupanemine. Toimetamise all mõeldakse esimest tegevust ning ülejäänud on materjali serveerimine. Toimetamist kitsas mõttes võib jagada mitmesse alamrühma: • Reporterilt pärit teksti toimetamine, et viia ta vastavusse uudisekirjutamise professionaalsete kriteeriumitega.
sugurahva sölkuppide keelt ja rahvaluulet uurima. Kohtas seal oma 1. abikaasat, abiellus komi rahvusest naisega poeg Ivar ja tütar Anne. Töötas väljaannetes, kusjuures ei pidanud üheski üle 3 aasta vastu. · "Sirp ja Vasar" toimetuses. Tekkis tüli, sest Praha kevade lämmatamise ajal keeldus ta ajalehte kirjutamast, kuidas eesti kultuuriinimesed NSV teguviisi heaks kiidavad. Sai sule sappa. · Ajakiri "Kultuur ja Elu", ENE (entsüklopeeida) toimetaja Oli ka poliitikas, "Sirbi ja Vasara" ajal kommunistlikus parteis, siis läks üle sotsialistlikku, kuigi väidetavalt ta eitas seda süsteemi. Siis rohelistesse ja kandideeris isegi Riigikokku, aga sinna ei pääsenud. Taasiseseisvumise ajal oli poliitiline aktivist. · 34-aastaselt hakkas vabakutseliseks ja kolis Raplasse oma isamajja elama. Abiellus kirjaniku ja tõlkija Ly Seppeliga. Tütred Piret, Kristiina ja Eliisa.
toimunud sündmustest. Teises sisupeatükis kirjutan ma tema poolt loodud kirjandusest. 3 1. Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas sündis 1886-ndal aastal Ahjas, Võnnu kihelkonnas. Tema kodanikunimi oli Friedebert Mihkelson. Ta vahetas oma nime Friedebert Tuglase vastu aastal 1923. Ta oli rahvuselt eestlane. Tuglas oli kirjanik, tõlkija, ajakirjanik, kirjanduskriitik, kirjandusteadlane ja toimetaja. Friedebert Tuglas elas 85 aastaseks ja suri aastal 1971. 1.1 Elukäik Friedebert Tuglas on sündinud Ahjas, õppinud Uderna ministeeriumikoolis ja Maaritsa kihelkonnakoolis. Peale seda suundus ta Tartu linnakooli. Oma haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Oma sotsiaaldemokraatlike vaadete tõttu võttis Tuglas osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tõttu ta vahistati ja veetis kaks kuud Toompea vanglas. Seal olles kirjutas ta ka luuletuse „Meri“.
,,SioniLauloKannel" Seltsid Vanemuise selts asutati 1865.aasta jaanipäeval. Asutaja Johann Voldemar Jannsen 1865.aastal sündis Estonia selts Eesti esimene lauluselts oli Revalia Vanemuise seltsi asutamisel nimetas Jannsen selle ühe eesmärgina laulupeo korraldamist,,50 aastase priiuse puhul". Õpetatud Eesti Selts Õpetatud eesti selts Annab tunnistust kultuurilise eneseteadvuse kasvust. Asutatud Tartus 1838.a. Regulaarselt ilmuv ajaleht Perno postimees (1857), toimetaja Johann Voldemari Jannsen Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" ja ,,Viru lauliku laulud"(18571861) Lydia Koidula isamaaluuletused Tähtsus Hakati tundma end ühtse rahvana Sündis rahvuslik teater Tekkis rahvuslik kunst Pandi alus laulupidude traditsioonile Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused Eestlaste eneseteadvuse tõus Pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. Talude päriseksostmine
juulil 1979. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1997. Aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis Tallinna Pedagoogikaülikoolis eesti filoloogiat aastatel 1997-2004, kraadi sai aga kätte alles 2012 aasta jaanuaris. Aastatel 2002- 2007 töötas Jürgen Rooste ajalehe Sirp kirjandus- ja tegevtometajane ning peale seda 2008 aastani Eesti Instituudi Soome filiaali juhatajana. Rooste on olnud ka Eesti Kirjanike Liidu projektijuht ning ajalehe Sirp interneti väljaande toimetaja. Hetkel on luuletaja kultuuritoimetaja Maalehes. Eesti kirjandusse jõudis Jürgen Rooste 1990ndate lõpul läbi TNT (Tallinna Noored Tegijad) rühmituse, mis tegutses aastatel 1998-2000, koondades kokku noori kirjanike. Nüüdseks on Rooste tõusnud oma põlvkonna üheks eredamaks luuletajaks. ISELOOMUSTUS: Eesti kirjanik ja Rooste hea sõber Wimberg, kodaniku nimega Jaak Urmet on öelnud: „Jürgenit iseloomustab lärmakus, uljus, kartmatus teisiti arvata, innukus vaielda, tung
ajakirija pealkiri ning vastav number, leheküljenumbrid Artiklite kogumikele viitamine (üks konkreetne artikkel paljudest): Kask, Arnold. 1956. Eesti murrete kujunemisest ja rühmitamisest. Raamat: Eesti rahva etnilisest ajaloost: artiklite kogumik. Toimetanud Harri Moora. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituut. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk 29-31 Seletus: Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Artikli pealkiri, teose tähis: kogumiku enda pealkiri, toimetaja. Väljaandja. Koht: kirjastus, leheküljenumbrid Kasutatud kirjandus 1. Viide 1 2. Viide 2 3. Viide 3 4. Jne.. Viide 1 Viide 2 Viide 3 Jne... Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Artikli pealkiri, teose tähis: kogumiku enda pealkiri, toimetaja. Väljaandja. Koht: kirjastus, leheküljenumbrid Perekonnanimi, Eesnimi. Ilmumise aasta. Artikli pealkiri, teose tähis: kogumiku enda pealkiri, toimetaja. Väljaandja
Seksuaalfunktsiooni häireks nimetatakse psühhofüsioloogilist seisundit, mille tõttu inimene ei saa seksist soovitud naudingut või pole võimeline suguühteks. Need häired võivad avalduda seksuaalsoovi puudumisena, rahulduse saamise raskusena või seksuaalfunktsiooni seisukohalt hädavajalike füsioloogiliste reaksioonide nõrkusena. Tekkepõhjuste järgi saab need liigitada füüsilisteks ja psüühilisteks. (,,Psühhiaatria" tõlgitud teosest ,,Psykiatia" , toimetaja Jakov Slik; Medicina, 2007.) Naise seksuaalse erutumuse raskus Erutumisraskuste all kannatav naine ei tunne seksuaalset stimulatsioonist erootilist naudingut. Tal ei teki tüüpilisi autonoomse närvisüsteemi kaudu vahendatavaid erutusmisreaksioone, nagu tupe niiskumine või suguelundite hüpereemia( suguelundite tõttu suurenenud veri), ja ta ei tunne intiimses olukorras seksuaalset iha. See häire võib olla püsiv ja ajutiselt esinev seisund ning selle tugevus võib muutuda
Toimetaja- Lennart Meri August Kitzberg Direktor- Kullo Must Lennart Meri 29.märts Kullo Must 1929 - 18.Märts 14.märts 1911 2006 10.august Toimetaja, EV 1987 president Eesti filmi direktor August Kitzberg 29.detsember Ludmilla 1855 Rosental 10.oktoober Oli eesti filmi 1927 monteerija eesti kirjanik
Elulugu: · 1875 1934 · Ernst Enno sündis 8.06. (27. 05.) 1875 Rannu kihelkonnas kõrtsmiku ja talupidaja perekonnas. · Hariduse omandas ta Treffneri gümnaasiumist, Tartu reaalkoolist ning Riia Polütehnikumist (1896-1904). · Juba Polütehnikumis õppimise ajal töötas Enno Tartus ajakirjanikuna, seejärel asjaajajana Valga krediidiühisuses ning kuni surmani Läänemaa koolinõunikuna. · Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. · Ernst Enno suri 7.03.1934 Haapsalus. Looming: · Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole · Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike
Mirell Põlma (B14600) Oskussõnastiku ,,Müügi- ja turundussõnastik" retsensioon Oskussõnastikul ,,Müügi- ja turundussõnastik" üht kindlat autorit pole, küll aga on toimetaja Lea Noorma. Sõnastiku on välja andnud TEA Kirjastus. Sõnastik on välja antud kirjastamist toetava programmi raames ning Prantsusmaa välisministeeriumi, Prantsuse saatkonna Eestis ja Tallinna Prantsuse Kultuurikeskuse kaasabil. ,,Müügi- ja turundussõnastik" ilmus 2004. aastal. Kokku on oskussõnastikus 208 lehekülge. Sõnastikus seletatakse võõrkeelseid termineid. Esimeses osas on ingliskeelsed terminid, mida defineeritakse eesti keeles
Juhan Smuul Sündis 18. veebruar 1922 Koguva külas, Muhumaal ja suri 13. aprill 1971 Tallinnas. Juhan Smuul oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Ta oli eesti proosakirjanik ja luuletaja. Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Tunnustused Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950 Stalini preemia 1952 Eesti NSV teeneline kirjanik 1955 Lenini preemia 1961 ENSV rahvakirjanik 1965 Click to edit Master text styles Second level Third level
August alle Elulugu Sündis 31. augustil 1890. aastal Viljandis, kivilõhkuja pojana 1902. aastal kolis perega Narva 1909. a sõitis Venemaale, kus töötas apteekriõpilasena Umanis ja Simbirskis. Aastal kuulus rühmitusse Siuru, 19211922 Tarapita kirjandusrühmitusse. 19461952 oli ta "Loomingu" toimetaja August Alle suri Tallinnas 8.07.1952 Koolipõlv 18981901 õppis Viljandi õigeusu kihelkonnakoolis 1909. a. õppis Jaanilinna õhtukoolis 19151918 õppis Orjolis eksternina gümnaasiumis 1918. a. Saraatovi ülikool (lahkus sealt kodusõja tõttu 19221928 ja 19341937 õppis Tartu ülikool õigusteaduskonnas Looming Esimeseks trükiluuletuseks oli " Lumehelbed ", dateeritud 16. septembriga 1911
Uudiste serveerimine (enamus töö toimetaja, rühmatöö reporteriga) Uudisetegemine kui rühmatöö Peale teksti püüab ajaleht pakkuda infot mitmekesiselt ja visuaalselt – info jagamine eri väljendusvahendite vahel. Tänapäeva lehed annavad infot ka fotode, fotoallkirjade, joonistuste, graafikute, lisalugudega. Vaja on, et reporter, fotograaf, teabegraafik, toimetaja, kunstnik ja küljendaja tegutseksid koos. Esimene probleem, et enam ei oodata lihtsalt valmis teksti, mille juurde toimetaja otsib foto. Juba lugu planeerides tuleb mõelda, milliste vahenditega (tekst, foto, teabegraafik) ja kuidas lugu serveerida. Teine probleem on, et millist infot milliste vahenditega edastada (mida pildistada jne). Kolmas probleem on, kuidas saada erinev info sisuliseks tervikuks, kus kõik osad üksteist täiendavad ning muuta lugejale haaratavaks. Tuleb teada, kuidas ajalehes materjali serveeritakse ja kuidas selle serveerimisele
Eesti ilmalik kirjandus? 17 saj. Mis oli esimese eestl.........? ,,Oh ma vaene Tartu linn" Käsu Hans Esimene eestlase poolt kirjutatud luuletus? 1708, kirjeldas vene vägede sissetungi Tartu Esimeste juturaamatute autorid? Pastorid, koolmeistrid, kirikuõpetajad Estofiilid? Ise teisest rahvusest, aga tunnevad huvi eesti keele vastu Valgustus ja romantism? 18, 19 saj. Tidaktiline? Õpetlik Rahvaraamat? Põneva süzeega Esimene eesti ajaleht? 19 saj esimene pool Eesti ajalehe toimetaja? Otto Wilhelm Masing ,,Maarahva Nädalaleht" O.W.Masingu 3 teenet? Õ-täht, ajaleht, õpikud Rosemplänte? Tegutses pärnus, pastor, esimese eesti teadusliku ajakirja toimetaja K.J.Peterson: 1801-1822, Sündis Riias, luuletaja, andis Riias keeletunde ja kirjutas artikleid. 21 eestikeelset luuletust 10 oodi ja 5 pastoraali, ,,Laulja", ,,Kuu", ,,Inimene" Fr.R.Faehlmann: Esimene kes hakkas rahvaluulet kasutama, arst, 1798-1850, sünd Ao mõisas Järvamaal, Suri kopsutuberkoloosi Tartus
Lennart Georg Meri Perekond · Sündinud 29. märtsil 1929. aastal Tallinnas · Abikaasa: Helle Meri · Vanemad: Georg-Peeter Meri ja Alice-Brigitta Meri · Lapsed: Mart, Kristjan, Tuule Haridus · Koolid Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas · 1941-1946 oli küüditatud Siberisse · Tartu Ülikooli diplom cum laude 1953 Eriala: ajalugu Karjäär · Kirjanduslik toimetaja Vanemuise teatris 1953-1955 · Tartu Kunstikooli õppejõud · Eesti Raadio toimetaja 1955-1961 · Tallinnfilmi stsenarist (1963-1968) ja produtsent (1968-71, 1986-88) · Eesti Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1985-1987 · 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis Karjäär · Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1988-1990 · Eesti Vabariigi välisminister 1990-1992 · Eesti Vabariigi suursaadik Soomes apr.-okt.1992 · Eesti Vabariigi President 1992-1996 · Tagasi valitud 1996 Kõned
kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Sõja järel tahtis ta realiseerida oma kauaaegset unistust ning astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu aseesimees 19511953; esimees 19531971. Oli NSVL Ülemnõukogu 5. ja 6. koosseisu, ENSV Ülemnõukogu 4. koosseisu saadik. On saanud mitmeid toonaseid kõrgeid autasusid ja tunnustusi: Nõukogude Eesti preemia 1949 ja 1950; Stalini preemia 1952; Lenini preemia 1961, ENSV teeneline kirjanik 1955, rahvakirjanik 1965.
1972-1990 Eesti Sotsiaaldemokraatliku Partei liige 1989-1992 Keskerakonna liige 1992-1996. Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse liige 1988-1992. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige 1990- 1992. Kuulus riigikogusse 1992-1995. Looming 2004. aastal sai A.H.Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia romaani “Lastekodu” eest. Tõi uuendusena eesti kirjandusse matuseromaani. “Vikerkaare” toimetaja 1986-1989. See oli tol ajal Eesti ajakirjandustaevas, uus nähtus, valgustades poliitiliste keeldudega ümbritsetud nähtusi ja asju. Töö 1974–1977 ajalehe Tartu Riiklik Ülikool toimetaja 1977–1980 Kirjandusmuuseumi teadussekretär 1980–1983 Keele ja Kirjanduse Instituudi nooremteadur 1983–1986 ajakirja Looming peatoimetaja asetäitja 1986–1989 ajakirja Vikerkaar peatoimetaja
riikidest sisserännanud pagulased. Meedia pakatab näiteks, et antud külas toimuvad erinevad õnnetused/kuriteod. Kas see on tõsi? Kuidas me seda uskuda saame? Me ei saagi. Oleneb kategooriast, kui tegu on puhtalt meelelahutusega, siis reporteri jaoks ei ole oluline tõepõhi, tema jaoks on oluline tema artikkli lugejate arv. Seega, ajakirjandus ei jaga alati tõeset informatsiooni, sest üldjuhul mängib suurt rolli ka toimetaja isiklik arvamus. Näiteks, kui toimetaja ei salli eraettevõtlust ja leiab, et valitsusel peaks olema määrav roll ühiskonnas ja majanduses, siis on tõenäolik, et tuuakse ära uudised, mis panevad eraettevõtluse halba valgusesse, nagu ettevõtte pankrot, mille tõttu paljud töölised kaotavad oma töökoha. Niisiis, mina arvan, et ajakirjanduse roll kogukonnas ja ühiskonnas on see ,et ta on inimeste jaoks põhiline infoallikas. What it the role of journalism in community and society
" Raamatus pikk sissejuhatus Urmas Otilt raamatute ja saatesarja tegemisest. Eeslava : [järg raamatule] "Teine Eesti" : Eesti iseseisvuse taassünd 1986-1991 : intervjuud, dokumendid, kõned, artiklid / Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Ilmunud Tallinn : SE & JS, 1996 (Tampere : Tammer-paino) Teine Eesti : Eesti iseseisvuse taassünd 1986-1991 / Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre. Ilmunud Tallinn : SE & JS, 1996 (Soome) Maestro : intervjuud Neeme Järviga: Priit Kuusk ja Urmas Ott / [juhtiv toimetaja Maris Makko ; toimetaja Priit Kuusk (repertuaar ja diskograafia)] Ilmunud Tallinn : SE&JS, 1997 (Tampere : Tammer-paino) Playback : valitud intervjuud TV-sarjast "Teletutvus" / Urmas Ott ; [intervjuude tekstitoimetajad Maris Makko (juhtiv toimetaja) ... jt.] Ilmunud Tallinn : SE & JS, 1994 (Tampere : Tammer-paino)
Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Verner. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi.
Elukäik Juhan Smuul õppis 19301936 Piiri algkoolis, pärast seda lühikest aega Järvamaal Jäneda põllutöökoolis. Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikusse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. Aastal 1941 mobiliseeriti Juhan Smuul Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Juhan Smuul oli kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951 1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 19531971. Juhan Smuul oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 19561958 oli ta EKP Keskkomitee liige. Juhan Smuul on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atlandile 1955, polaarekspeditsioonilaevaga
Gustav Suits(1883-1956) Andekas laps, õppis lugemise varakult selgeks, eelistas mängudele lugemist. Õppis Võnnu külakoolis, gümnaasiumis, Tartu Ülikoolis, Helsingi ülikoolis, andekas keelte alal, töötas ja elas Soomes, huvitus poliitikast, elas ka Eestis ja Rootsis, . 1924.a asutas Akadeemilise Kirjandusühingu 20.saj moodsa luule rajaja, "Noor-Eesti" asutaja, viis uuele arenguastmele eesti kirjandusteaduse; luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane; 1.luuletus "Vesiroosid" 1899, kirjanduslikud vihikud "Kiired", 1.luuleraamat "Elu tuli" 1905(ajastu tähtteos, mis väljendas jõulistes sümbolites noore põlvkonna romantilisi vabadusvaateid), 1913 kogu "Tuulemaa", "Kõik on kokku unenägu"; armastusluule valikkogu "Ohvrisuits"; 2 esseekogu; kirjandusloolisi ülevaateid ja rohkesti kompatseid lühiuurimusi eesti ja väliskirjandusest Ernst Enno(1875-1934)
18-20. juuni 1869 ja Tartus 19. Miks tekkis rahvuslikus liikumises Suurlõhe? Lahkhelid Hurda ja Jakobsoni vahel artiklite pärast luteri vaimulikkonna vastu 20. Kellest sai sajandivahetusel uus rahvusliku liikumise juht? Jaan Tõnisson 21. Millised 2 ajalehte 19. sajandi lõpul - 20. sajandi algul avaldasid olulist osa uues rahvusliku liikumise tõusus? Nimetage ka nende ajalehtede toimetajad. ,,Pärnu Postimees" toimetaja on J.V Jannsen ja ,,Sakala" - toimetaja on C.R.Jakobson 22. Mis aastal rajati Eesti Rahva Muuseum? 1909 aastal 23. Uus rahvusliku liikumise keskus sajandivahetusel. Tartu 24. Kes rajas Eesti Rahvameelse Eduerakonna? Jaan Tõnisson ja tema mõttekaaslased 25. Millise rühmituse loosung oli: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks"? ,,Noor-Eesti" 26. Kes oli esimene eestlasest olümpiamängude medalivõitja? Maadleja Martin Klein
*passiivsed lihtinimesed *inimlikke omadusi kehastavad loomad Loodus- ja miljöökujutlused *reaalsuse ja fantaasia põimumine *korduvad värvid *loodusdetailid ja esemed Kirjandusikud rõhmitused *Noor -Eesti 1905 1916 (Tartus) *,,Siuru" 1917 1919 (Tallinnas) *,,Tarapita" 1921 1922 Tuglas kirjanduselu organiseerija *Eesti kulutuurikapitali mõtte üks algatajaid(alates 1925 ) *Eesti Kirjanikkude Liidu looja (1922) *Ajakiri ,,Looming" esimene toimetaja oli Tuglas (1923) *Eesti entsüklopeedia " ja ,,Eesti bibliograafilise leksikoni " toimetaja *Eesti Kirjanduse Seltsi juhtimine (1929-1940) Tuglase reisikirjad : *Teekond Hispaaniasse" 1918 *,,Teekond Põhja-Aafrikasse 1928-1930 *,,Ühe Norra reisi Kroonika" 1939 Kirjanduslikud uurimused: *,,Eduard Vilde ja Ernst Peterson" 1909 *,,Kirjanduslik stiil" 1912 *,,Ado Grenzsteini lahkumine" 1917 *Juhan Liiv" 1927 *,,Eesti kirjameeste Selts" 1932 *,,Lühike eesti kirjanduslugu"
Elulugu (1) Sündis 18. veebruaril 1922. aastal Koguva külas, Muhumaal; Ta oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja; Õppis 1930-1936 Piiri algkoolis, pärast seda Järvamaal Jäneda põllutöökoolis; Õpingud katkesid, kuna ta külmetas ja sattus näärmete põletikuga Tartu kliinikuse. Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus; 1941. aasta mobiliseeriti Punaarmeesse. Elulugu (2) Kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis; Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas; Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik; Oli abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga; Juhan Smuul suri 13.aprill 1971 Tallinnas. Looming ,,Tormi poeg" (poeem, 1947) ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) ,,Poeem Stalinile" (1949) ,,Mina kommunistlik noor" (1953) ,,Kirjad Sõgedate külast" (1955) ,,Jäine raamat" (reisipäevik, 1959)
• Eetilisest uudisest saab lugeja teada, kes on info allikad, milline on nende kaugus infost ja suhe sündmusega. Ei tohi varjata allika seotust sündmusega. • Eetiline uudis järgib info atributeerimise reegleid. • Eetiline uudis identifitseerib tegelased täpselt ja ilma hinnanguteta. • Eetiline ajakirjanik viitab allikale nii avalikult, kui talle pandud infopiiranguvad lubavad. • Eetiline uudis esitab täpseid tsitaate, mida reporter või toimetaja pole korrigeerinud ega ise loonud. • Eetiline uudis ei anna ütlejale või öeldule hinnanguid tsitaadi saatelause abil. • Eetiline uudis on stiililt täpne ja objektiivne. • Eetiline uudis ei manipuleeri keele abil. • Eetiline uudis ei kasuta arve ja numbreid lugeja manipuleerimiseks. Eriuudised Eetiline uudis järgib nõudeid, mis seostuvad kindlate valdkondade või reporteritöö eri viisidega:
köstri käest sai veel Iseseisvalt omandas õpetust ainetes gümn haridust (ülemkooli õpetajaks) Ametid Kantor, köster, Kirikuõpetaja(Otepäe, õpetaja, (aja)kirjanik, koolmeister, õpetaja, Peterburg), õpetaja, toimetaja (Sakala), talu toimetaja, peremees Suhtumine Sügavalt usklik, Usklik, pooldav, Kriitiline kirikusse, kirikusse kutsus inimesi käima liigse usuõpetuse vastu, kirikust kritiseeris kirikut Panus Pani aluse pidevale Taotles emakeelse 3 isamaa kõnet (1868-
dirigent / koorilaulud ja palad puhkpilliorkestrile / umbes 100 pillikoori loomine, pillide ja nootide tellimine, ühisesinemiste koraldamine ja juhendamine (ühis); Janis Cimze pedagoog, juhendas Valgas Liivimaa kihelkonnaõpetajate ja köstrite seminari / Comze seminar Valgas 1849 90 / esimeste eesti haridusega muusikute koolitamine, Läti rahvamuusika koguja ja edendaja; Johann Voldemar Jannsen Eesti Postimehe toimetaja, ajakirjanik, rahvusliku liikumise tegelane / Eesti lalulik, Eestirahwa 50-aastase juubelipiddo / Vanemuise seltsi asutaja, I üldlaulupeo korraldaja, Eesti hümni sõnade autor (Mu isamaa, mu õnn ja rõõm); Jakob Hurt rahvaluule- ja keeleteadlane, Otepää ja Peterburi Jaanikoguduse pastor / Paar palvid Eesti ärksamaile poegadela ja tütardele, rahvaluulekoguja, kõne I üldlaulupeol / rahvusliku liikumie suurürituste juht, eesti rahvaluule avaldamine;
Maal nõuti võimalust osaleda maaomavalitsuste töös, baltisaksa aadli eesõiguste kaotamist, õiglasemaid maamüügi ja renditingimusi. MÕISTED Eesti Rahvameelne Eduerakond - Esimene eesti legaalne partei "Noor Eesti" - oli kirjanduslik rühmitus Eestis J.V.Jannsen - ajaleht "Perno Postimees" looja, hümni sõnade autor. J.Hurt - ärkamisaja tegelane, laulupeo üks organisaatoreid C.R.Jakobson - ajalehe "Sakala" looja F.R.Kreutzwald - eepose "Kalevipoeg" looja K.Päts - ajalehe "Teataja" toimetaja Tallinnas J.Tõnisson - ajalehe "Postimees" toimetaja Tartus Georg Lurich - Maadleja ja tõstja. Esimene eesti tippsportlane Karl Ernst von Baer Embrüloogia rajaja, Eesti suurim teadlane , kelle suguvõsa liikmed paistsid aga silma maarahva julma kohtlemisega 4.juuni 1884 - Eesti lipu sünnipäev 1857 - Johann Voldemar Jannsen asutas ajalehe "Perno Postimees" (esimene Eesti ajaleht) 1869 - Ärkamisaja kõrghetk Esimene Eesti üldlaulupidi, korraldajaks Lydia Koidula
viis ta vahetusse kontakti poola kirjanduse, eriti romantikute loominguga. 1915. aastal sooritas Alle Orjolis eksternina gümnaasiumi lõpueksamid ja hakkas sama aasta sügisel Saraatovi ülikoolis arstiteadust õppima. 1918. a. sügisel, kui jäid sooritada veel mõned eksamid lahkus ta kodusõjast ohustatud Saraatovist ja siirdus Tartusse. Üle poole aasta tegutses Alle Tallinnas " Sotsiaaldemokraadi " kirjandusosakonna toimetajana. Lühikest aega oli Alle " Odamehe " toimetaja, veidi hiljem ka " Murrangu " toimetaja. August Alle õppis 1922-1928 ja 1934-1937 Tartu ülikoolis, kuni lõpetas õigusteaduskonna ning oli seejärel mõnda aega vandeadvokaadi abiks. Alle võttis aktiivselt osa mitmesugustest kirjanike ühisüritustest. Ta oli hea kõnemees ning sai tuntuks oma teravate esinemistega kirjanike kaitsel. " Murrangu " toimetajana tuli vastust anda ka kohtulaua ees. Mitut laadi suuliste või kirjalike ütluste
o 1901 suundus Tartu linnakooli;seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil" o Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis. o 1905.aastal võttis Tuglas osa revolutsioonist;ta arreteeriti ja pidi veetma kaks kuud Toompea vanglas. o 1906-1917elas Tuglas pagulasena Pariisis ja Soomes o 1918 aastal abiellus ta Eloga o Kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti" o 1921-1922 oli Tuglas kirjanikkude ühingu "Tarapita"samanimelise ajakirja väljaandja ja vastutav toimetaja. o Aastatel 1920-1930 oli ta peamine Eesti kirjanduselu organiseerija: Eesti Kirjanikkude Liidu looja, Eesti Kirjanduse Seltsi juht, ajakirjade Ilo, Odamees, Looming toimetaja. o 1940.aastatest tegutses Tuglas vabakutselise kirjanikuna. o Ta kuulus veel mitmetesse seltsidesse, juhatustesse, komisjonidesse, toimkondadesse ja züriidesse. Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. o Tuglas ise on väitnud,et tema suureks mõjutajaks oli Taani ametivend Brandes.
Militaarse Templiordu NATO Suurprioraadi Suurristi ning temast sai ordu liige Ta valdas saksa, prantsuse, inglise, soome ja vene keelt. Lennart Meri suri peaaju pahaloomulisest kasvajast põhjustatud ajuturse tõttu[2] 14. märtsil 2006 ja on maetud Metsakalmistule.[3] HARIDUS Koolid Berliinis, Pariisis, Jaranskis ja Tallinnas 1953 Tartu Ülikooli diplom cum laude; eriala: ajalugu AMETIKOHAD 19531955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja Tartu Kunstikooli õppejõud 19551961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja 19631968 Tallinnfilmi stsenarist 19681971 ning 19861988 Tallinnfilmi produtsent 19851987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis 19881990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor 19901992 Eesti Vabariigi välisminister 1992 aprillist oktoobrini Eesti Vabariigi suursaadik Soomes
1926. a-st oli Vaarandi kodu Saaremaal Laimjalas, kuhu vanemad ostsid väikese talu. Õppis Pöide ja Kahtla algkoolis (lõpetas 1929); 1930-35 Kuressaares Saaremaa ühisgümnaasiumis humanitaarharus ja 1936-40 Tartu ülikoolis filosoofiateaduskonnas keeli ja kirjandust, stuudiumi lõpetamata. Radikaalselt meelestatud haritlastega suheldes tutvus marksismiga. 1940.a. suvest töötas Vaarandi Tallinnas ajakirjanikuna: oli "Rahva Hääle" kultuuriosakonna toimetaja, seejärel "Sirbi ja Vasara" vastutav toimetaja asetäitja ja hiljem vastutav toimetaja. NLKP liige 1940-1990. Saksa-Nõukogu Liidu sõja algul 1941.a. evakueerus Tseljabinski oblastisse, 1941.a. sügisel töötas Kasahstanis; 1942 tegutses Jaroslavlis ENSV Riiklikus Kunstiansamblis. 1943.a. algusest jätkas ajakirjanikuna "Rahva Hääle" toimetuses Moskvas ja 1944.a. veebruarist augustini Leningradis. Naasnud 1944 Eestisse, töötas "Sirbi Vasara" vastutava toimetajana 1946.a.
korraldama ka järeltootmise.) ● Helioperaator – Harald Läänemets (filmi, kuuldemängu vm heli salvestaja) ● Operaatori assistent – Alfred Eljas ( Teleoperaatori assistent tegeleb peamiselt kaamera ja lisavarustuse ettevalmistamisega võtteks ja hooldamisega võtte ajal.) ● Operaatori assistent – Enn Putnik (Teleoperaatori assistent tegeleb peamiselt kaamera ja lisavarustuse ettevalmistamisega võtteks ja hooldamisega võtte ajal.) ● Toimetaja – Silvia Kiik (Toimetaja on kultuuri valdkonnas tegutsev töötaja, kes kogub ja korrastab kultuuris loodut enne selle avalikustamist või säilitamisele võtmist või siis juhib sellist tööd; toimetuse liige. ● Dirigent – Eri Klas (Dirigent ehk orkestri- või koorijuht on muusikaharidusega loovisik, kes juhatab orkestrit ja/või koori.)
aastas (märtsis, juunis, septembris ja detsembris), siis on peatoimetaja Tea Kurvits ainuke, kes töötab ajakirja heaks põhikohaga. Teised ajakirjanikud on üldjuhul tegevad mõnel teisel (ajakirjas kirjutatavate artiklite temaatikaga seotud) alal. Järgnevalt on antud ülevaade ajakirja autorkonda kuuluvatest autoritest ja nende kajastatavast põhitemaatikast ajakirja viimase nelja numbri põhjal. Ajakirja peatoimetaja Tea Kurvits kirjutab kriitilise sisuga toimetaja veergu. Ajakirjanik Velly Roots tegeleb intervjuude kirjutamisega. Analüüsitavast neljast ajakirja numbrist on tema intervjuud kirjutanud kolme. Intervjuud on tehtud muinsuskaitsetegelase Jaan Tamme (1/2011), dirigentide Anu ja Kadri Tali (2/2011) ning kirjanik Ira Lemberiga (3/2011). Autorkonda kuulub Peep Varju, kes on Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni tegevesimees ja Memento Tallinna Ühenduse ajalootoimkonna liige. Samuti küüditati tema ja ta pere 1941
Eesti Venemaa koosseisus Ajalugu · 20.saj algus oli eesti pärisorjuslikust talurahvast saanud taluperemehed · Millal kaotati pärisorjus?? · Muutused linnades: sakslaste osakaal vähenes, kuid jäid mõjukaimateks ja varakamateks. Eestlaste arvukus kasvas, nende positsioon paranes · Eestlased jõudsid keskkihtidesse. Suurenes ka nende osakaal ametkondades. Jaan Tõnisson · 1868- ? · "Postimehe" toimetaja · Üks uue põlvkonna ideelistest juhtidest · Tugev usk eesti rahva rahvuslikku tulevikku Konstantin Päts · 1874-1956 · "Teataja" toimetaja · Hakkas tähelepanu pöörama majanduslikele küsimustele Eesti poliitika voolud sajandi alguses · Konservatism esindajaks eelkõige alalhoidlikud baltisaksa rüütelkonnad ja linnakodanlus · Liberalism erinevaid tahke siin esindasid J. Tõnisson, kelle vaated olid
Perekonnaseis: Abiellus Hilda Visnapuuga Hariduskäik Tartu Ülikool (jäi lõpetamata) Saadjärve ministeeriumikool Tartu linnakool Vana-Kuuste Sipe ministeeriumikool Ropka ministeeriumikool Reola vallakool Täiendus koolitused Saadjärve ministeeriumi kooli õpetaja Ahunapalu vallakooli õpetaja Keelteoskus Kirjas ja kõnes: eesti keel, vene keel ja saksa keel Kõnes: ladina keel Ametikäik Siuru liige "Teataja" toimetaja "Varamu" toimetaja Lisad Tugevad küljed: Usuõpetus, kirjandus, on olemas ka õpetaja kogemus Nõrgad küljed:ladina keel Huvialad: luuletamine, kirjutamine Iseloomustus Henrik Visnapuu oli sündinud paljulapselisse perre kuuenda lapsena. Ta oli pikka kasvu ja kõhn. Juba noorest peast meeldis talle kirjutada luuletusi tehes 200-realise armuavalduse oma klassiõele Mari Lentsole. Ta oli üldiselt hea õpilane. Näiteks hinnati Henriku usuõpetus väga heaks, eesti keel, ajalugu, maateadus jne heaks. Vene
Aga rahva haritus langes. Politsei loomine. Survete kitas suuremat rahvus tunnet. 12. Nimeta venestusreforme? uued poliitikud ja kirjamehed 13. Missugune oli eestlaste suhtumine venestusse? (3 suunda) Saksa, VenejaRahvameelsed 14. Iseloomusta Eesti majandusarengut 19.saj. II poolel ja 20.saj. alguses? Majandus areneb antud perioodil kiiresti. Tekkisid suured vabrikud. Näha rahva arvu kasvu. Eriti kiire oli linnade kasv. 15. K.Päts- ajalehe “Teataja” toimetaja Tallinnas J.Tõnisson- ajalehe “Postimees” toimetaja Tartus ;Georg Lurich - Maadleja ja tõstja. Esimene eesti tipp sportlane ;Karl Ernst von Baer - – Embrüloogia raja ja, Eesti suurim teadlane ,kelle sugu võsa liikmed paistsid aga silma maarahva julma kohtlemisega 16. Mis poliitilised ideoloogia kandjad tekkisid Eestis 20. saj. alguses, kes olid nende toetajad? (tänapäeva vasted Eesti erakondade näol?) KONSERVATIIVID, LIBERAALID, SOTSIALISTID 17
sõnavara. Ta ise on omalt poolt rikastanud eesti keelt paljude uudissõnadega, mis peamiselt on murdepäritolu – nt kulles, nugiline, song jne. Veski on oma pika elu jooksul koordineerinud ühtekokku 30 oskussõnastiku koostamist, milles sisaldub üle 150 000 termini. (Tartu Ülikooli Muuseum 2017). Veski keelekorralduse põhimõteteks olid otstarbekus, süsteemsus, traditsioonipärasus ja rahvakeelsus. Veski oli „Eesti õigekirjutuse sõnaraamatu” (1918) toimetaja ning peamiselt Veski koostatud „Eesti õigekeelsuse-sõnaraamat” I–III (1925–1937) andis eesti kirjakeele põhilised normingud. Veski oli iseloomult tasakaalukas, täpne ja reegleid teostav. Tema keeleuuendustegevuses oli tunda loodusteadlase tahet saavutada “koerakaunis ehitus” ning julgust nii mõndagi selle nimel muuta. Veskil oli kindel ettekujutlus teadliku rahva kirjakeele ideaal iseloomust: “See ei tohi olla
3 1 AUTORIST Doris Kareva (joonis 1) sündis 28. novembril 1958. aastal Tallinnas. Ta on Eesti luuletaja, toimetaja ning tõlkija. 19661977. aastal õppis ta Tallinna 7. keskkoolis, mida tuntakse tänapäeval Tallinna Inglise Kolledzina. 1979. aastal asus ta kultuurilehe Sirp ja Vasar toimetusse korrektorina tööle. 1982. aastal sai temast Kirjanike Liidu liige. Alates 2001. aastast kuni 2013. aastani oli ta ajalehe ,,Sirp" toimetaja. (Vikipeedia) Doris Kareva esimene avaldatud luuletus 1960.aastal ning 1978. aastal avaldati tema esikkogu ,,Päevapildid". Eestis on nimetatud tema luulekogu ,,Aja kuju" raamatumessi peaesinejaks. Ta on kirjutanud ka mitmeid luuleraamatuid, ,,Päevapildid", ,,Armuaeg", ,,Aja kuju" ning paljusid veel. Doris Kareva on saanud ka mitmeid tunnustusi, mille hulka kuuluvad ka Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001.aastal ning Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993
koorilaulud Õpetaja Ajakirjanik Põltsamaa kihelkonnakooli abiõpetaja, hiljem Eesti Postimehe toimetaja Tartu Ülikooli eesti keele lektor Karl August Hermann (1851-1909) Keeleteadlane Ajaloolane Eesti keele sõnavara rikastaja ja grammatika Püüdis teha kindlaks eestlaste päritolu kujundaja
Sellega tema formaalne haridustee ka piirdus. 1941 1941 mobiliseeriti ta Punaarmeesse, tervise tõttu rindele ei saadetud ning demobiliseeriti 1944 alguses. Temast sai kirjanduslik kaastööline nõukogude tagala-ajalehe "Rahva Hääl" toimetuses, seal algas ka tema lähem tutvus oma kaasaegse eesti kirjanduse ja kirjanikega. Unistus Sõja järel tahtis ta realiseerida oma kauaaegset unistust ning astuda merekooli, kuid sinna teda ei võetud. Siis töötas ta lühemat aega Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Auastmed Alates 1947. aastast vabakutseline kirjanik, Kirjanike Liidu aseesimees 19511953; Esimees 19531971. Oli NSVL Ülemnõukogu 5. ja 6. koosseisu, ENSV Ülemnõukogu 4. koosseisu saadik. Merereisid Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli
punavõimude jaoks vaenulik element 1941.aastal Siberisse. Sealt naasid nad 1945. aastal. Lennart oli vahepeal õppinud mitmes venekeelses koolis. Eestis astus ta Tartu Ülikooli. Aastal 1953 lõpetas ta Tartu Ülikooli ajaloo eriala cum laude, kuid ajaloolasena ei lubatud tal töötada. Lennart Meri vanemad olid Eesti Georg Meri ning Alice-Brigitta Engmann Karjäär 1953–1955 Vanemuise teatri kirjanduslik toimetaja Tartu Kunstikooli õppejõud 1955–1961 Eesti Raadios kuuldemängude produtsent, toimetaja 1963–1968 Tallinnfilmi stsenarist 1968–1971 ning 1986–1988 Tallinnfilmi produtsent 1985–1987 Eesti NSV Kirjanike Liidu välissuhete sekretär 1980. aastatel tegutses Eestimaa Rahvarindes ja Eesti Muinsuskaitse Seltsis 1988–1990 Eesti Instituudi asutaja ja direktor 1990–1992 Eesti Vabariigi välisminister
1882 sai temast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige, abikomiteede president ja kooli kuratooriumi liige. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige ja esimees, lisaks ka paljude Tartu seltside (tuletõrje-, karskus-, heategevusselts, Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts) liige. Aitas korraldada II ja III üldlaulupidu. Hugo Treffner on jätnud ka jälje Eesti ajakirjandusse. Ta oli üks Eesti Postimehe väljaandjaid, ajakirja Linda vastutav toimetaja, ajakirja Oma Maa väljaandja ja toimetaja. Treffneri tähtsaimaks tööks oli Hugo Treffneri gümnaasiumi asutamine 1883. aastal ja sellest eragümnaasiumi loomine. Tegemist oli poiste progümnaasiumiga ja kooli õppekeeleks oli saksa keel. Hugo Treffner pidas oma kooli asutamisel silmas, et seal saaksid õppida need poisid, kellel muidu oli võimatu haridust omandada. Piiratud vastuvõtt, vähene ettevalmistus, ületatud vanusepiir ja muidugi ka suutmatus tasuda kõrget õppemaksu raskendasid sageli edasiõppimist
1882 sai temast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige, abikomiteede president ja kooli kuratooriumi liige. Ta oli Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajaliige ja esimees, lisaks ka paljude Tartu seltside (tuletõrje-, karskus-, heategevusselts, Eesti Nooresoo Kasvatuse Selts) liige. Aitas korraldada II ja III üldlaulupidu. Hugo Treffner on jätnud ka jälje Eesti ajakirjandusse. Ta oli üks Eesti Postimehe väljaandjaid, ajakirja Linda vastutav toimetaja, ajakirja Oma Maa väljaandja ja toimetaja. Treffneri tähtsaimaks tööks oli Hugo Treffneri gümnaasiumi asutamine 1883. aastal ja sellest eragümnaasiumi loomine. Tegemist oli poiste progümnaasiumiga ja kooli õppekeeleks oli saksa keel. Hugo Treffner pidas oma kooli asutamisel silmas, et seal saaksid õppida need poisid, kellel muidu oli võimatu haridust omandada. Piiratud vastuvõtt, vähene ettevalmistus, ületatud vanusepiir ja muidugi ka suutmatus tasuda kõrget õppemaksu raskendasid sageli edasiõppimist
02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 03.09.1937-24.04.1938 · Vabariigi President 24.04.1938-17.06.1940 · Muudes ametites · 1900-1901 vandeadvokaat Jaan Poska abi Tallinnas · 1901-1905 ajalehe «Teataja» toimetaja · 1904-1905 Tallinna linnanõunik · 1905 Tallinna abilinnapea · 1908-1910 ajalehe «Peterburi Teataja» tegevtoimetaja · 1911-1916 ajalehe «Tallinna Teataja» toimetaja · 1917 Eesti Maavalitsuse esimees · 1917-1918 Eesti Maavalitsuse esimees · 1918 Eesti Päästekomite esimees · 1918 Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaministrina ka siseminister, 1918-1919 sõjaminister. · 1922-1923 I Riigikoguesimees
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
