Ökoloogia kontrolltöö küsimused 1.osa Abiootilised faktorid organisme ümbritsevast anorgaanilisest (eluta) maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid. Adaptatsioon organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. Aeroobne hingamine hapniku juurdepääsul toimuv hingamisprotsess, kui ainete muundumisel laguneb ainult osa süsihappegaasi ja veeni, osa vaheprodukte kasutatakse lähteainetaks mitmesugustes sünteesiprotsessid. Akuutne toksilisus ägeda mürgituse puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. Autotroofne organism (isetoituv), mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suh...
ÖKOLOOGIA 1. KONTROLLTÖÖ 1. MIS ON.. ? (ühe lausega) 1. Abiootilised faktorid- eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. Adaptatsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. Aeroobne hingamine- hingamise ehk ,,biooksüdatsiooni käigus energia vabanemise" erivorm. 4. Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (max 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitushäireid või surma. 5. Autotroofne organism- isetoituv organism, mis valgusenergia abil toodab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid (suhkrut ja tärklist), valke, vitamiine (rohelised klorofülli sisaldavad taimed, purpurbakterid ning sinirohevetikad). 6. Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta kesk...
49. Omnivoor ehk kõigetoidulised loomad, kes söövad mitmesugust (nii taimset kui loomset) toitu (nt metssiga, pruunkaru, hallvares) 50. Kiskja ehk karnivoor ehk röövimetaja on imetajate klassi lihatoiduline loom 51. Ohver kellegi tõttu, millegi läbi kannatanu, kahjustatu v. hukkunu. 52. Toiduahel on jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahela tüüpe on kiskahel, laguahel ja nugiahel. 53. Toiduvõrk toitumissunete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Ka konnaks. 54. Ökoloogiline püramiid Eltoni püramiid, ökosüsteemi troofilise struktuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed. Astme maht (pindala, laius) on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu või energiasisaldusega. Ökoloogilise püramiidi ülemine aste on alumisest alati väiksem ainult juhul, kui vaadeldav suurus on troofilisi tasemeid läbiv energiavoog.
· Sekundaarne suktsessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metapõlengu või lageraie tagajärjel). · Stratosfäär atmosfääri kiht, mis algab troposfääri lõpust ehk tropopausist ja ulatub umbes 45 km kõrgusele maapinnast. · Toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. · Toiduvõrk - toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum . · Troofiline tase - organismi toitumisse puutuv või toidu ja toitainete hulka ja liikumist iseloomustav tase. · Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes troposfääris üldiselt langeb. Seletada pikemalt · Millest koosneb ökosüsteem?
valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad, kes lähtuvad valitsemises otsuste ratsionaalsusest, mitte poliitiliste gruppide huvidest. Toiduahel- on jada organisme, keda seostab järjestikku toitumine ja sealhulgas ka toiduobjektiks olemine [2]. Toitumisahel algab alati produtentidest (rohelised taimed ja puud) ja lõppeb konsumentide (tippkiskjad nagu grislid ja mõõkvaalad), detritivooride (kakandilised, vihmaussid) ja destruentidega (seened, bakterid Toiduvõrk - on toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid Tsönoos (biotsönoos) - ehk elukooslus on ökotoobi elustik, see tähendab enam-vähem ühesuguste keskkonnatingimustega alal (biotoobis) elavate organismide kogum, ehk mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Tööstusjäätmed - tootmistegevuse tagajärjel tekkinud jäätmed. Tööstusrevolutsioon - oli periood 18. sajandi lõpus ja 19. sajandil, mil toimusid
4. Biomass, see on kuiv kaalu mass pinnaühiku kohta. 5. Produktiivsus, see iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. Kui võrrelda nt. männiku ja kuusiku juurde kasvu m3 hektari kohta, siis männikute aastane juurde kasv on 5,1m3/ha ning kusikutel 7,4 m3/ha. 6. Toitumissuhted, see on küsimus sellest, kes keda või mis mida sööb. TOITUMISSUHTED Populatsiooni omavahelised suhted avalduvad kõige ilmekamalt toitumissuhetes, selle alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduvõrk kujuneb toiduahelate põimumist. Esimeseks lüliks on alati taimed, põhjus on selles, et nad sarnastavad C, CO2 õhust, mis otsa ei lõppe. Rohelised taimed on tootjad produtsendid, neid söövad e. tabivad konsumendid mitme astmena. Kui taimed, loomad, surevad alluvad nad lagunemisele ja seda teevad lagundajad ehk destruendid. On mitmesugused toiduahelad nt. laguahel alab elutegevuse jääkidest e. surnud organismidest ning lõppeb alati lagundajaga. nt. kõdunenud lehed, vihmaussid, lestad,
ÖKOLOOGIA · Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. · Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused · Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat · Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III · Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa · Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities · Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja ne...
varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. 46. Stratosfäär atmosfääri kith, kus temperatuur tõuseb kuni -2°C tingituna osoonikihi võimest absorbeerida soojenemist põhjustavat UV-kiirgust. Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm. 47. Toiduahel organismide ahel, keda omavahel järjestikku ühendavad toitumine ja toiduks olemine; toitainete ja energia liikumine ühest organismist teise. 48. Toiduvõrk omavahel seotud toiduahelate kogum, toitumissuhete võrk. 49. Troofiline tase - teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest, kus esimesel tasemel on autotroofid, teisel fütofaagid, kolmandal zoofaagid, viiendal ja kuuendal on tippkiskjad. 50. Troposfäär - on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele. sisaldab umbes nelja viiendikku kogu atmosfääri massist. Õhutemperatuur kõrgemale tõustes
ÖKOLOOGIA Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sarapuu, T., Kallak, H. 1997. Bioloogia gümnaasiumile I osa Begon, M., Harper, J.L., Townsend, C. 1996. Ecology: Individuals, Populations and Communities Odum, E.P. 1997. Ecology a pridge between science and society · Ökoloogia (ecology) (oikos eluruum, logos õpetus) õpetus eluruumi seaduspäradest; teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · Termini võttis 1866.a. kasutusele saksa teadlane E. Haeckel. · Autökoloogia (organismal ecology) organismiökoloogia, liigi (seda esindavate isendite) ja keskkonnategurite suhteid uuriv ökoloogia haru . A-t jaotatakse uuritavate keskkonnategurite või organismirühmade ja nen...
ÖKOLOOGIA Ökoloogia arvestus on 2 hes osas. 1. osas on mõisted ja 2. osas tuleb mõisted kokku vedada, võib kasutada materjaale. Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus Mõisted: seletus (1 punkt) Näide (1 punkt) 1. Ökoloogia 2. populatsioon 3. kooslus 4. ökosüsteem 5. biosfäär 6. abiotilised keskkonnategurid 7. sünergism 8. Populatsiooni tihedus 9. Populatsiooni kandevõime 10. Elustrateegia 11. Dominantliik 12. Servaefekt 13. ? 14. Kohanemine 15. Õkonišš Rakuhingamine Fotosõntees 1,2,3 troofilisus tase Süsinikuringlemine ökosüsteemis Veeringlemine ökosüsteemis Energialiikumine toiduahelas Toitaineteliikumine toiduahelas Masing, V. 1992 Ökoloogialeksikon. Vuorisalo, T. 1999 Keskkonnakaitse ökoloogilised alused Pleijel, H. 1993 Ökoloogiaraamat Masing, V (koost.) 1979. Botaanika III Sara...
sajajalgsed, sipelgad jne). 46. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, nt mahakukkunud lehed, fekaalid.. 47. Karnivoor imetajate klassi lihatoiduline loom, loomtoiduline. 48. Herbivoor taimtoiduline loom 49. Omnivoor segatoidulised, kõigetoidulised loomad. 50. Kiskja röövloom, kes peab jahti saakloomadele. 51. Ohver saakloom 52. Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 53. Toiduvõrk toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. 54. Ökoloogiline püramiid ökosüsteemi troofilise strukuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised astmed. Astme maht on võrdeline troofilise taseme organismide summaarse massi, arvu või energiasisaldusega. 55. Biomass laiemas tähenduses organismide mass, kitsamas tähenduses veekogu või maismaa pinnaühikul leiduvate organismide elusaine hulk massi- või energiaühikus. 56
2. Selgita, kuidas tähtsate toidutaimede, näiteks soja ja kartuli kasvatamine sõltub piirkonnas valitsevatest tingimustest. 3. Arutlege, kas liigisisene konkurents on liigile kasulik või kahjulik. 4. Selgita näite abil, kuidas organismidevahelised kasulikud suhted aitavad neil paremini hakkama saada. 5. Koosta mõisteskeem organismidevahelistest kasulikest ja kahjulikest suhetest. --- 90 Peatükk: 37. Toiduahelad. Ökoloogiline püramiid Peatükist saad teada * Mis on toiduahel, toiduvõrk, toidupüramiid? * Miks kujutatakse toitumissuhteid toidupüramiidina? * Kuidas energia toiduahelas edasi kandub? * Mis on ökoloogiline tasakaal? * Miks ökoloogiline tasakaal muutub? Olulised mõisted * toiduahel * toiduvõrk * arvukuse püramiid * biomassi püramiid * ökoloogiline tasakaal Looduses on kõik omavahel seotud, ühed tähtsamad organismidevahelised seosed on toitumissuhted. Toitudes saab organism teisest organismist elutegevuseks ainet ja energiat
Millised putukad arenevad täismoondega? Täismoondega arenguga on need putukad kellel muna-, vastse- ja valmiku kõrval esineb ka nukujärk. Täismoondega arenevad näiteks mardikalised, liblikalised ja kiletiivalised. 50. Toiduvõrgustik (mida näitab, millest koosneb) Toiduvõrgustiku moodustavad omavahel seotud toiduahelad. (Toiduahelatena kujutatakse organismidevahelisi toitumissuhteid. Toiduahelad on omavahel seotud, sest suurem osa loomi toitub rohkem kui ühest toiduobjektist). Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Kooslus Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. (populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Näiteks on ühel niidul lepatriinude populatsioon (hulk, rühm), mesilaste populatsioon ja rohutirtsude populatsioon. Kõik need populatsioonid moodustavad selle niidu putukakoosluse
(näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). 45. Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus esimese 7-8 km jooksul on temperatuur peaaegu konstante. Stratosfäär paikneb kõrgusel 1345 km. 46. Sünergism ökoloogias keskkonnatingimuste koosmõju. 47. Toitumisahel ehk toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. 48. Toiduvõrk - toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. 49. Troofiline tase teoreetiline üldistus, mis tuleneb ökosüsteemi energeetilisest käsitlusest, kus esimesel tasemel on autotroofid, teisel fütofaagid, kolmandal zoofaagid, viiendal ja kuuendal on tippkiskjad; üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt tarbitavast energiast. 50. Troposfäär - on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele.
Millised putukad arenevad täismoondega? Täismoondega arenguga on need putukad kellel muna-, vastse- ja valmiku kõrval esineb ka nukujärk. Täismoondega arenevad näiteks mardikalised, liblikalised ja kiletiivalised. 50. Toiduvõrgustik (mida näitab, millest koosneb) Toiduvõrgustiku moodustavad omavahel seotud toiduahelad. (Toiduahelatena kujutatakse organismidevahelisi toitumissuhteid. Toiduahelad on omavahel seotud, sest suurem osa loomi toitub rohkem kui ühest toiduobjektist). Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Kooslus Kooslus on eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. (populatsioon on rühm üht liiki isendeid, kes elab koos samal ajal samas elupaigas. Näiteks on ühel niidul lepatriinude populatsioon (hulk, rühm), mesilaste populatsioon ja rohutirtsude populatsioon. Kõik need populatsioonid moodustavad selle niidu putukakoosluse
Loodusliku tasakaalu rikkumine. Eelnevas toiduahelas kujutatud toitumissuhted on väga lihtsad. Tegelikkus on palju keerlulisem. Kui palju erinevaid loomi sööb rohtu? Ja kui palju sööb kiskja erinevaid loomi? Toiduahel näitab ainult üht võimalikku toidu ja energia liikumise teed. Suuremal osal loomadel on mitu toiduobjekti ja nad on sellega mitme toiduahela lüliks. Nii on toiduahelad looduses seotud. Omavahel seotud toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Toiduvõrk annab tõepärasema pildi sellest, kuidas organismid üksteisest ,,elatuvad". Toiduobjekt sõltub ka looma suurusest. 20. Koosluse, populatsiooni ja ökosüsteemi mõistete selgitus. Kooslus eri liikide populatsioonide kogum ühes elupaigas. Populatsioon rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas elupaigas. Ökosüsteem looduse elus- ja eluta osa hõlmav isereguleeriv tervik. 21. Bioloogiline mitmekesisus kui loodus vara. Ohustatud ja kaitset vajavad liigid.
e) Produtsendid, (primaarsed, sekundaarsed, tertsiaarsed) konsumendid, destruendid - vaheline seos • Produtsent ehk tootja – rohelised taimed toiduahelas – plankton • Konsument ehk tarbija – toiduahela organismid, kes kasutavad toiduks elusaid organisme – primaarne (vesikirbud) – sekundaarne (koger) – tertsiaarne (ahven) – kvaternaarne (haug) • Destruent ehk lagundaja – surnud tootjad ja tarbijad lagundatakse destruentide poolt (teod) f) Toiduvõrk ja toiduahel. Tee vahet. Ja tea, et need joonised saavad alati alguse nn. rohelisest lülist (tootjatest) g) Kiskja-saakloom mudel. Osata seletada, mida seal kujutatud on ja miks see graafik just selline välja näeb. h) Ökoloogiline püramiid. Biomassi vahelised seosed erinevate astmete vahel. Osata arvutada. • Iga järgneva troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelneva taseme biomassist 28. Ökoloogilised globaalprobleemid ja võimalikud lahendused a) Toidupuudus
üht vähest ressurssi. Tavalisimad on eluruumi- ja toidukonkurents. K. võib olla liigisisene või liikidevaheline. Populatsioonitiheduse suurenedes k-I surve kasvab. Konkurents väheneb iseenese toimel kas ühe osalise hävimise või osaliste erinevuste suurenemise tagajärjel. Konneks (biotsönootiline k.) koosluse organismide suhete süsteem, enamasti peamiste toiduahelate kogum ehk toiduvõrk. K-it võib kujutada võrgustikuna, milles liigipopulatsioonee või eluvorme ühendavad energia ja aine edasikandumist tähistavad nooled. Konsortsium kogum organisme (konsorte), keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega (determinandiga). Taim on neile orgaanilise aine lähe või substraat. Individuaalse k-i moodustavad ühe isendi, populatsioonilise k-i ühe liigi, sünusiaalse k-i lähedaste liikide kõik tarbijad ja asustajad. Konsortsium
Abiootiline elutu, eluta keskkonnaga seotud. Aerotank aeratsioonikamber, kus reovesi kontakteerub aktiivmudaga või täpsemalt mikroorganismide biomassiga. Mikroorganismid kasutavad reovee orgaanilist ainet oma elutegevuses ja uue rakumassi sünteesiks. Aineringe ainete pidevalt korduv ringlemine Maa pinnal või ühest Maa sfäärist teise. A. maht iseloomustab aineringes osalevat ainehulka, a. kiirus näitab, missugune osa aineringest uueneb meid huvitavas perioodis, a. aeg aineringe toimumise (uuenemise) aeg. Albeedo maapinna või vee võime päikesekiirgust tagasi peegeldada. Allelopaatia eri liikide taimede vastastikune mõjutamine keemiliste ühenditega. Allelopaatia võib mõjutada taimekoosluste liigilist koosseisu ning suktsessiooni kulgu. On oluline segakultuuride puhul taimekasvatuses. Allogeenne suktsessioon koosluste vahetus, mille korral põhjustavad muutusi välistegurid nii looduslikud kui inimtekkelised. A...
1. Põhimõisted: Demograafiline plahvatus- rahvaarvu kiire plahvatuslik kasv lühikese aja jooksul Urbanisatsioon- linnastumine, linnade pidurdamatu kasv. Tööstusrevolutsioon- manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Teaduslik-tehniline revolutsioon- algas 20.sajandi keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja ttöösuse arengule. Selle käigus muutus nii töö struktuur, tehnika, kultuur kui ka olme. Sündis suuremate teaduslike ja tehniliste saavutuste mõjul- töö kompleksne automatiseerimine uute energialiikide avastamine ja kasutamine jne; radio, televiisor, arvutid, laser jne. Kõik need avastused tehti 20 sajandi algul, hiljem on neid vaid täiustatud. Tehnokraatia- tehnika ning tehnikateadlaste võim. Tehnokratlik s...
· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 linnas 30%, 1960 linnas 33%, 2000 linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse ...
Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda.Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 – linnas 30%, 1960 – linnas 33%, 2000 – linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo. Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muu...
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
Liigikaaslaste vahel Eri liikide vahel Konkurents Kõrvenõgesed taimeriigis Konkurents loomariigis 5.3. Arutlege, kas konkurentsisuhe on liigi seisukohast kahjulik või kasulik. Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 34 Peatükk 37. Toiduahelad. Ökoloogiline püramiid Ülesanne 1. 1.1. Uuri ülesande joonist. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Toiduvõrk. 1.2. Loetle üles kõik toiduvõrgu tootjad. Punane ristik, kaer ja nisu, tigu, hiir 1.3. Loetle üles kõik toiduvõrgu I astme tarbijad. putukas 1.4. Loetle üles kõik toiduvõrgu II astme tarbijad. Rukkirääk, rästas 1.5. Loetle üles kõik toiduvõrgu III astme tarbijad. rebane 1.6. Koosta toiduvõrgustiku organismidest kaks 3-4-lülilist toiduahelat. Punane ristik :> tigu :> rukkirääk :>rebane Ülesanne 2. 2.1. Kirjelda esitatud toiduahela põhjal arvukuse püramiidi
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike...
Abiootilised tegurid - organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid. Adaptatsioon - organismide ehituse ja talitluse (ka käitumise) muutumine, sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Adaptiivne radiatsioon - evolutsioonilise mitmekesistumise erivorm, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike. Adenosiintrifosfaat (ATP) - kõigis rakkudes esinev makroergiline ühend, mis osaleb raku aine ja energiavahetuses, energia universaalse talletajana ja ülekandjana. Aegkond - geokronoloogilise skaala suurjaotustest keskmine, eooni ja ajastu vahel; eoon jaotub aegkondadeks ja aegkond ajastuteks. Aeroobne glükolüüs - kõigi rakkude tsütoplasmas glükoosi esmane lagundamine hapnikurikkas keskkonnas. Protsessi tulemusena saadakse ühest glükoosimolekulist kaks püroviinamarihappe molekuli...
sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-) piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik. ) domineerivad hõljumistoitujad. Sügavamal on hõljumistoitujate liike aina vähem, süvikutes aga nende arv jälle suureneb. Ka kiirevoolulistes veekogudes on nende arv suhteliselt kõrge. Järvedes toimub biomassi langus allapoole termokliini (oligotroofsed järved). Toitaineterohketes järvedes biomassi suurus kasvab ülalpool termokliini.. põhjaelustiku toiduvõrk: toitumisgrupid: infauna (setesööjad) suurem energiavoog? epifauna (hõljumistoitujad, raipesööjad) ei sisalda palju kaloreid? Kõrvalpõige evolutsiooni: mida sügavamal organismid elavad, seda suuremad on nende mõõtmed gigantism. Selline evolutsioon on aset leidnud ka Baikali järves, sest ta on pikka aega olnud isolatsioonis.
seostest ja mõningal juhul setete tüüpide levikust. Bakterrakkude arvukus eutroofsete järvede setetes on palju kordi kõrgem kui oligotroofsetes järvedes. Ka vajaliku orgaanilise aine hulgad on suuremad. Setete ja vee piir on see tsoon, kuhu kontsentreeruvad värsked põhja langenud tahke aine 1 osakesed. Infauna liigid on kõige arvukamalt kontsentreerunud sinna kihti. Põhjaelustiku toiduvõrk: Toitumisgrupid: Infauna ja epifauna arvukus mõjutab energia edasikannet avaookeani. Harjasussid ja karbid on hästi omastatav toit kaladele jt. Epifauna annab vähe energiat. Energiavood erinevad. Meiofauna on vahelüliks mikroorganismide ja makrofauna vahel. Epifauna – reeglipäraselt toituvad hõljumist ja raipest. Nende arvukus määrab edasikandmise bentosesse. Hõljumist toitujad (käsnad, mantelloomad) sisaldavad vähe energiat.
loomad. Toiduahela moodustavd omavahel toitumissuhetes olevad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Surnud produtsendid (taimejäänused) ja konsumendid (surnud kalad) lagundatakse destruentide poolt» mikroorganismid, teod, lülijalgsed, kes lagundavad surnud organismide orgaanilist ainet. Koosluste organismid moodustavad enamasti palju toiduahelaid. Sama liiki organismid võivad kuuluda erinevatesse toiduahelatesse. Selle tulemusel moodustub toiduahelate võrgustik ehk toiduvõrk. Toiduvõrguks nimetatakse omavahel põimunud toiduahelaid. Toiduvõrgustiku kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku. 2 Ökosüsteem 2.1 Ökosüsteemi iseregulatsioon Iga järgnev toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust. Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arvukus piiramatult kasvada. Näiteks reguleeivad zooplankoni organismid fütoplanktoni populatsioonide arvukust. Kui zooplankroni populatsioonid
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismi...
toituvad. Keskkonnakaitseliselt on kogu püramiid ohustatud, kui kahjustub esimene troofiline tase (rohelised taimed). Mis tahes troofilise taseme häirimine ohustab enim kõrgeima astme asukaid, nn. tippkiskjaid. Kõrgemate troofiliste tasemete kahjustamine võib madalamatel troofilistel tasemetel põhjustada: a) vohamise ja seejärel b) isekahjustumise. Toiduahelad ja toiduvõrk Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Toiduahelad jaotatakse: 1) karjamaa toiduahel (selle lõpus kiskahel); 2) laguahel e. detriitahel; 3) nugiahel e. parasiittoiduahel. Toiduahelad ökosüsteemides põimuvad omavahel ja moodustavad nn. toiduvõrgu e. toitumissuhete võrgu e. konneksi. Konsortsium katenaarium, kogum organisme (konsorte), keda toit
Viimase baktereist toituva organismi väljaheited on mõnevõrra degradeerunumad kui algne aine ning väljaheidet hakkavad taaskord sööma bakterid jt, kes taaskord võivad sattuda sama organismi seedekulglasse ehk kes sööb sisuliselt ära siis jälle oma mikroorganismidega kaetud väljaheiteid. Protsess kestab seni, kuni orgaaniline aine on mineraliseerunud anorgaanilisteks ja taaskasutatav primaarprodutsentidele. 112. Toiduvõrgustik Toiduvõrk (ka toiduvõrgustik) on toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. Toiduvõrgu skeemidel kujutatakse enamasti üksnes arvukamaid ja/või ökosüsteemi seisukohast olulisimaid liike. Lihtsamalt: toiduahelate põimumisel tekib toiduvõrgustik: 112. Biokeemilised aineringed. Aineringe mõiste Aineringe, ainete ringkäik, ainete pidevalt korduv ringlemine looduses: maakeral
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
