Toiduvõrk soos Seeneniidistik Kertu Pildre, kevad 2014 Tuhmuv pilvik Nälkjas Rabakonn Sookurg
Sümbioos võib olla kahe vabalt elava organismi vahel või elab üks organism teise sees. Koloonialisuse eelis on parem kaitse vaenlaste vastu. Parasitismis elav parasiit elab peremehe arvel pikka aega ja kurnab teda, aga tavaliselt ta peremeest ei hävita, sest siis kaoks ära toiduallikas. Kisklus hõlmab ka putuktoiduliste ja lihasööjataimede toitumissuhteid. Toiduvõrgud annavad toitumissuhete kohta rohkem informatsiooni kui toiduahelad. Mida keerulisem on toiduvõrk, seda püsivam on ökosüsteem. Kui mõni liik ökosüsteemist kaob, võib kaduda ka ökoloogiline tasakaal. Elurikkust vaadeldakse kolmel tasandil: liigiline mitmekesisus, ökosüsteemide mitmekesisus, geneetiline mitmekesisus. Elurikkuse kasulikkus Looduses: Inimesele: Kõik organismid on omavahel seotud Inimesed saavad loomadelt ja toiduahelate kaudu
nim optimumiks. Ökosüsteem on iseregulaaruv süsteem, millesse kuuluvate popul arvukus ja koosseis säilivad pikema aja jooksul stabiilsetena. Org vastastikku kasulik kooselu nim sümbioosiks. Ökosüsteemi elusosa nim biotsönoos, eluta osa ökotoop Nii taimedest kui loomadest toituvaid org nim omnivoor. Parasitism on org kooseluvorm, mille üht osapoolt nim parasiit ja teist peremees. Ühe ökosüsteemi toiduahelast mood toiduvõrk. Kui suremus on väiksem kui sündivus, siis nim seda populatsiooni kahanemiseks
Fotosünteesivad Enamasti seened ja taimed. Toodavad bakterid. orgaanilisi Lagundavad surnud ühendeid organisme → toitained fotosünteesi tootjatele. käigus. Oluline lüli Toiduahelate Toiduahel Organismide järjestus toitumissuhete alusel. Energia ja ained liiguvad ökosüsteemis toiduahela kaudu. Toiduvõrk Ökosüsteemis omavahel põimuvad toiduahelad. Ökosüsteemi tasakaal • Ökosüsteem on isereguleeruv. • Ökosüsteemi tasakaalu võivad häirida haigused, looduskatastroofid, keskkonnatingimuste muutused ja inimmõju. Populatsioonilained Ökosüsteemi tasakaal • Mida suurem on ökosüsteem, seda raskem on tasakaalu rikkuda. • Liigivaesed ökosüsteemid on tundlikumad mõne liigi kadumise suhtes – auk toiduahelas võib hävitada ökosüsteemi.
Bioloogia- Kordamine Kontrolltööks Mõisted: · ökoloogia- teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · elupaik- ala, kus valitsevad organismirühmad eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. · koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. · sümbioos- kasulik kooselu eri liiki organismide vahel. · sümbiont- sümbioosis elavad organismid. · kommensalism- erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele- kommensiaalile kasulik, teisele kahjulik. · konkurents- sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. · Parasitism- erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. · peremees- organism, kelle arvel parasiit elab. · pesaparasitism- siis, kui võõrvanemad kasvatavad üles teise lo...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Tõene/väär 1. Ökoloogilised tegurid MÕJUTAVAD organismi arengut. 2. Õhuhapniku kontsentratsioon on abiootiline tegur. Tõene 3. Organism areneb kõige PAREMINI siis kui ökoloogiliste tegurite toime on optimumis. 4. ORGAANILISE AINE TOOTJAD on iga toiduahela esimeseks lüliks. 5. Ökotoop on BIOTSÖNOOSI elupaik. 6. Kommensialism on eri liiki organismide kooseluvorm, MIS ON ÜHELE POOLELE KASULIK JA TEISELE KAHJUTU. 7. Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus EI MUUTU. 8. Tipp kiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus. Õige vastusevariant 1. Lindude ränded on eelkõige tingitud: d)toidupuudusest 2. Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, siis liigi isendid hakkavad: d)hukkuma 3. Samal ajal territooriumis elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad: d)biotsönoosi 4. Herbivoorid on...
12. Kisklus ja selle näited. 13. Võrdle saakloomade ja kiskjate arvukust. Kumbasid on alati rohkem? Kuidas mõjutab saakloomade arvukus kiskjate arvukust? 14. Miks ei saa kõiki röövloomi kiskjateks nimetada? 15. Kuidas avaldub konkuresnt sama liigi isendite vahel? Näited 16. Kuidas avaldub konkurents eri liigi isendite vahel? Näited 17. Toiduahelad ja selle astmed (tootjad, tarbijad). Näited toiduahela kohta. 18. Mis on toiduvõrk? 19. Laguahel, miks on vaja lagundajaid? 20. Mis juhtuks looduses, kui kõik lihasööjad kaoksid? 21. Mis on liik, kooslus, populatsioon? Too näited nende kohta. 22. Nimeta Eesti kolm maismaa- ja kolm veeökosüsteemi. 23. Mida tähendab looduslik tasakaal. 24. Kuidas rikub inimene looduslikku tasakaalu? Too näited. 25. Too näiteid sisemõjudest, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu. 26. Too näiteid välismõjudest, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu. 27
Bioloogia KT õp.5-27 1. Mis on Ökoloogia ? Ökoloogia on teadus organismide ja nende elukeskkonna vahelistest suhetest. 2. Nimeta ökoloogilised tegurid . Elutalooduse tegurid :valugs,temperatuur,niiskus,tuul. Eluslooduse tegurid:teised organismid Inimtegur 3. Mille alusel rühmitatakse taimi lühi-ja pikapäevataimedeks ? Lühipäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks12 h valgust:riis, sojauba. Pikapäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks palju valgust :rukkis,kaer,kartul. 4. Mis on valugse tähtsus taimedel /loomadel? Taimedel:Aitab fotosünteesida,loomadel:aitab näha. 5. Kuidas mõjutab temperatuur taimi ja loomi ? Kõigusoojased organismid:kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist:putukad,kalad. Püsisoojased organismid:suudavad säilitada temperatuuri sõltumata välistemperatuurist:imetajad ,linnud. 6. Selgita ,õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele . Kuidas elusorganismid seda ära kasutavad ? Taimed saavad t...
Ökoloogilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid. Elukeskkond ja kliima(muld, õhk, vesi, temperatuur, sademed, tuul, päikesekiirgus) Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. (kisklus, parasitism) Antropogeenne tegur- inimtegevuse mõju organismide elutegevusele KOKKU: soodustavad või pidurdavad organimside elutegevust. Mõjutavad organismide arengut, pärilikkust, tunnuste väljakujunemist ning evolutsiooni. Soojuskiirgus- pikalaineline infrapunavalgus, mis on neeldunud objektidesse. Suures koguses ultravalgust tungib rakkude sissemusse ja põhjustab DNA mutatsioone nind denatereerib valke. Alumine ja ülemine taluvuslävi Ökoloogiline amplituud- ökoloogilise teguri intensiivsusvahemikk, milles organism saab areneda. Ökoloogilise teguri optimum- teguri intensiivsus, m...
Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, vesi ja muld) ning kliimaga seotud tegureid. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele. Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse(nt populatsioon, liik, perekond) asuala. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste tasemete biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku. Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust. Biosfäär Maa pinnakihtide (litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid. Biotsönoos (elukooslus) ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioonid. Herbivooria taimtoidulise looma toitumissuhe taimedega. Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündimuse. Karnivoor (kiskja) loomtoi...
organisme; vastavalt asukohale toiduahelas eristatakse esimese, teise, kolmanda ja neljanda astme tarbijaid. lagundaja (destruent) - surnud organismide koostisaineid lagundavheterotroome organism (bakter, seen, selgrootu loom). Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhtes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. laguahel - toiduahel, mis algab elutegevuse jääkidest ja surnud organismidest ning lõpeb mikroorganismidega (seente, bakterite või protis-tidega). toiduvõrk - omavahel põimunud toiduahelate ko-gum ühes ökosüsteemis. toiduahel - toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. troofiline tase - toiduahela lüli; eristatakse tootjaid, tarbijaid ja lagundajaid. populatsioonilained - populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused.ökoloogiline tasakaal-ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arvukuse pikaajaline stabiilsus. Biosfäär- Maa pinnakihtide
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
Haigusi vähem, soodne elukeskkond, viljaka ea varasem algus, viljakas iga pikeneb, kvaliteetsed järglased Kahanev populatsioon( sündimus < suremus) Haigused suurenevad, toitu vähem, ilmastiku muutus, rohkem vaenlasi. Kui kriitline arvukus on alla 1000, siis on väljasuremis oht. Stabiilne populatsioon (sündimus = suremus) Haiguste suurendamine, toidupuudus, rohkem vaenlasi, stress, konkurents 9. Toiduahel ja toiduvõrk Tootja (produtsent) > orgaaniline aine > I astme tarbija ( herbivoor, konsument) > II astme tarbija ( karnivoor, konsument) > III astme tarbija (karnivoor, konsument) >>>> tipptarbija (viimane lüli, keegi ei toitu) Toiduvõrgu moodustavad ökosüsteemis läbipõimunud toiduahelad. 10.Ökoloogilise püramiidi reegel ja koostamine Reegel: igale järgmisele püramiidiastmele jõuab ligikaudu 10% eelmise astme energiast.
ÖKOLOOGILISED TEGURID : * Optimum = 22 kraadi * Alumine taluvus lävi 25 kraadi * Ülemine taluvus lävi +45 kraadi. Elutalooduse tegurid e. ABIOOTILISED TEGURID = keskkond, kliima KESKONNA TEGURID : * Veetase * Rõhk * Tuli (metsa tulekahju) * pH (happeline, aluseline keskkond) * toitainete sisaldus * õhustatus (abiatsioon) KLIIMA TEGURID : * valguskiirgus * temperatuur * sademed * tuul * soojuskiirgus (kõigusoojased loomad = keha temp. On seotud õhutemp. Nad ei suuda ise keha temp. Säilitada) FOTOSÜNTEES toimub NÄHTAVA VALGUSED toimel FOTOPERODISM e. pimeduse valguseperioodi muutumine mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet) LÜHIPÄEVA TAIMED : riis. Kanep, päevalill, tubakas * õide moodustuvad ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. PIKAPÄEVA TAIMED : hernes kartul, teravili, lina * et õied moodustuksid peab päeva pikkus ületama 12 tundi UV- KIIRGUS : väikestes kogustes aitab inimese nagal sünteesida D- vitamiin...
taim), samblik (vetikas ja seen), tolmeldamine (putukas ja taim). Mükoriisa Seene kasu: saab orgaanilist ainet/toitu. Taime kasu: saab vett. Samblik Vetika kasu. Seene kasu. Tolmeldamine Putuka kasu: toit. Taime kasu: levikualad suurenevad ja paljunemine. Koosluste mitmekesisus. 1. Liigiline mitmekesisus (eluvormid, liigid). 2. Struktuurne mitmekesisus: suuruseline, funktsionaalne e talituslik (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus), ajaline (ööpäeva ja aastarütmid), ruumiline e paigutuslik (jaotumus, taimekoosluste horisontaalstruktuur) 3. Geneetiline mitmekesisus Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi. Loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade jaoks eraldi.
7. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid. Arvukus, tihedus, levila pindala, iive, suremus ja sündimus, sooline koosseis, vanuseline koosseis, seisundiline koosseis. 8. Iseloomusta kasvavat, kahanevat ja stabiilset populatsiooni. Kasvav Populatsioon, mille arvukus suureneb. Sündimus ületab suremuse. Kahanev - Populatsioon, mille arvukus väheneb. Suremus ületab sündimuse. Stabiilne Populatsioon, kus sündimus ja suremus on võrdsed. 9. Toiduahel ja toiduvõrk. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. Toiduahelate erivormid : · Nugiahel ehk parasiittoiduahel iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil Õunapuuleht lehetäiseenedmikroviirused · Laguahel algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest. Lõppeb alati destruendiga.
.. 20. Mis mõjutab kalade elupaika? Näited! Soolane ja mage vesi. Kilu soolases, haug magedas. 21. Miks osad kalad ujuvad parves? Näited! Nad ujuvad kõrvalliikuja järgi. Kilud. 22. Kuidas kalad ja kahepaiksed end kaitsevad? Värvus, häälitsemine, asendid, mürk, hambad. 23. Koosta toiduahelaid rööv- ja lepiskaladega ning kahepaiksetega! R.k.-väike ahven- suur ahven; L.K.- tigu- koger; K.P.- taim- nälkjas-konn. 24. Mis on toiduvõrk? Ring kus toidu ahel kordub. 25. Kuidas kalad ja kahepaiksed inimesele tähtsad on? Näited! Söögiks, aias kahjurite hävitamine, ilu jaoks. Konn hävitab putukaid. 26. Mis ohustab kalu ja kahepaikseid? Reostus, sigimis paikade vähenemine. 27. Kuidas kalu ja kahepaikseid kaitstakse? Mitte reostada(nt.veekogusid), rajada konnade jaoks maanteedele sildu või tunneleid. 28. Mis on alammõõt? Mõõdetakse kala nina otsast saba uime alguseni. Kalad kes on alamõõdust
2. Liigirikkuse abil liigivaesed ja liigirikkad ökosüsteemid 3. Produktiivsusega Toitmissuhtes ökosüsteemis Jag. Troofilistele tasemetele 1. Tootjateks ehk produtsentideks- Toodavad FS-l org ainet 2. Tarbijad e. Konsumendid Tarbivad kellegi teise orgaanilist ainet Jagunevad omakorda 1. Astme tarbijad (söövad taimi) 2.Astme tarbijad (loomtoidulised) 3.Astme tarbijad -.. -.. (Tipptarbija) Tekib toiduahel toitumissuhtete põhjal järjestatud organismid Tekib toiduvõrk 3. Lagundajad e destruendid Langundavad surnud organismide orgaanilist ainet Selgrootud, seened, bakterid. Lagundamisel tekivad anorgaanilised ained. Toimub aineringe Ökosüsteemi iseregulatsioon ja ökoloogiline tasakaal Iseregulatsioon tekib, sest iga järgnev toiduahela lüli reguleerib eelneva lüli arvukust. Populatsiooni lained pop. Arvukuse perioodilised muutused ajas. Ökoloogiline tasakaal on ökosüsteemi seisund, ks sinnna kuuliuvate popultsioonide arv ja arvukus püsib
Ökoloogilised tegurid kekkonnategurid, mis mõjutavad organismide elutegevust Abiootilised tegurid on pärist organisme ümbritsevast eluta loodusest: 1)kliimategurid: temp, sademed, tuul; 2)elukeskkond: õhk, vesi, muld Biootilised tegurid tegurid, mis tulenevad organismide kooselust; mõju võib olla kasulik, neutraalne või kahjulik Antropogeensed tegurid inimtekkelised tegurid, inimtegevuse mõjul võimendunud või tasandunud ökoloogilised tegurid Ökoloogiliste tegurite toime sõltub: 1)teguri intensiivsusest, 2)organismi omadustest Alumine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub Ülemine taluvuslävi teguri intensiivsuse tase, mille tõustes organismi areng peatub Teguri optimum teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam Ökoloogiline amplituud ökoloogilise teguri intensiivsusvahemik, milles organism saab areneda Infravalgus: võimaldab kõigusoojastel organismidel end ...
Ökoloogia 1. Ökoloogilise teguri mõiste. Abiootilised, biootilised ja antropogeensed tegurid. Fotoperiodism. Valguse ja temperatuuri mõju organismidele. Tolerantsuskõver. VASTUS: Ökoloogiline tegur – organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid, mis tulenevad ümbritsevast eluta ja elusast loodusest; jaotatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Abiootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid; eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld ja vesi) ning kliimaga seotud tegureid Biootilised tegurid- organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Fotoperiodism- organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutustele Temperatuuri mõju organismile- enamik maal elavatest organismidest on kõigusoojased, seega sõltub nende keha temp. otseselt väliskeskkonna temperatuurist. Talvel on meie piirkonna taimedel puhkeperi...
Kisklus (Madalama astme loom süüakse ära kõrgema astme looma poolt, nt taimetoitlase sööb ära kiskja Parasitism Sümbioos Mutualism Kommensialism Koevolutsioon – Liigid kohastuvad elukeskkonnaga ja muutuvad, sõltudes samal ajal teineteisest 3. Toiduahelad ja toiduvõrgustik Toiduahel – Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada Toiduvõrk – Ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad Tootjad vajavad anorgaanilist ainet, millest nad sünteesivad orgaanilist ainet tänu valgusele ja veele (fotosünteesi abil, kui valgust pole, võivad mõned taimed sünteesida ainet kemosünteesi abil), mis on toiduks herbivooridele ehk esimese astme tarbijatele. Herbivooridest toituvad kiskjad ehk teise astme tarbijad. Kui teise astme tarbijad pole kedagi,
Ökoloogia ja keskkond Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündi...
Ökoloogiline tegur- organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid 1) Biootiline- organismide vastastikmõju 2) Abiootilised tegurid- jaguneb kliimategurid ja elukeskkond Organismide vahelised suhted Antropogeene tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevuses. Sümbioos Erinevat liikide kasuli kooselu, mis on kujunenud evulusiooni jooksul. N:erakväk kes elab mõnes vanas teokojas. Meriroos kaitseb vähki aga ise toitub vähist ülejäänud toidust. Kommensalism- ühele liigile kasulik, teisele ei ole see ei kasulik ega kahjulik. N: hai külge imenud imikala. Parasitism Parasiit elab peremeesorgani sees või peal,saades ise kasu ja tekitades peremeesorganismile kahju. N: paeluss koera soolestikus. Kisklus On kiskja ja saaklooma suhe.Kiskjad ei saa elada saakloomata.Aga kiskjate hävitamine võib viia ka saakloomade allakäigule. N:hunt ja jänes. Taimetoidulisus näitab suhet taimetoidulise looma ja taime vahel. N: lehetäi, metsk...
I Mõisted 1. Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid 2. Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele 3. Areaal leviala 4. Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitlus(ristkülikud) 5. Biootiline tegur - organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid 6. Biosfäär maa pinnakihid(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) 7. Herbivooria/herbivoor - taimtoidulisus 8. Karnivooria /karnivoor - loomtoidulisus 9. Kisklus röövlooma toitumissuhe saakloomaga 10.Kommensalism +/0 11.Konkurents -/- 12.Destruent lagundaja 13.Omnivoor - kõigesööja 14.Parasiit/ parasitism - +/- 15.Populatsioon (kasvav, kahanev, stabilne) ühel ala elavad isendid 16.Populatsioonilained populatsiooni arvukuse ulatuslikud perioodilised muutused 17.Sümbioos /sümbiont +/+ 18.Konsument - tarbija 19.Toiduahel/toiduvõrk algab tootjaga, lõpeb tar...
ÖKOLOOGIA 1. Ökoloogilised tegurid. Mis on ökoloogilised tegurid? Ökoloogilised tegurid - Organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid Abiootilised tegurid on pärit eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkona ja kliimaga seotud tegurid. Kõigi elukeskkondade (õhu, mulla ja vee) mõju sõltub nende koostisainete omadusestest ja kontsentratsioonisr, Bioloogilised tegurid tulenevad organismide kooselust. Mõlemad kas soodustavad või pidurdavad organismide elutegevust. Milleks on vaja organismidele valgust? Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, loomadele nägemiseks. Hulkraksetel on valguse nägemise jaoks spetsiaalsed organid-silmad. Mis toime on Infra- ja ultravalgusel? Inimene näeb valgust lainepikkusega 380...769nm. Sellest lühilainelisem on ultravalgus ja pikalainelisem infravalgus ehk soojuskiirgust. Infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soo...
1. ABIOOTILISED FAKTORID on eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. 2. ADAPTATSIOON on organismide kohanemine elukeskkonnaga. 3. AEROOBNE HINGAMINE ehk hapnikuhingamine on hingamine, mis saab toimuda hapnikuga. 4. AKUUTNE TOKSILISUSe puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. AUTOTROOFNE ORGANISM on isetoituv organism, valmistab valgusenergia abilanorgaanilistest ühenditest endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt süsivesikuid, valke, vitamiine. 6. BIOGEOTSÖNOOS on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. 7. BIOOTILINE KOOSLUS on suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme, mis on vastastikuses seoses Maa füüsilise keskkonnaga. 8. BIOLOOGILINE LIIK on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate or...
Ökoloogiline tegur- Organismi elutegevust mõjutav keskkonnategur. Abiootiline tegur Eluta looduse keskkonnategur. ( nt : Päikesekiirgus , tuul ...) Biootiline tegur-Eluslooduse keskkonnategur . ( kaks lindu, sümbioos, herbivooria.... ) Fotoperiodism- Organismi reaktsioon valguse ja pimeduse muutustele. ( Lilleõied avanevad päeval ja öösiti kinni.) Ökoloogiline amplituud- Ökoloogilise teguri intentsiivsusevahemik , milles organism saab areneda, elada ja paljuneda. Alumine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase, mille alanedes organismi areng seiskub. Ülemine taluvuslävi- Ökoloogilise teguri intensiivsuse tase , mille tõustes organismi areng seiskub. Antropoloogne tegur - Inimmõju keskkonnale ( Keskkonna reostus , liigne küttimine ... ) Sümbioos- Eri liiki organismide vasastikku kasulik kooselu vorm. Kommensalism - Eri liiki organismide kooselu vorm mis on ühele kasulik teisele kahjutu. Konkurents - Sama või eri liiki orga...
Bioloogia kordamine kontrolltööks 18.10.11 ÖKOLOOGILISED TEGURID (LIIGITUS + NÄITED) KESKKONNATEGURID: 1) abiootilised - Kliima (temperatuur, niiskus, valgus, O2 sisaldus) - Elukeskkond (õhk, muld, vesi) 2) Bioloogilised- nt liigikaaslased, teised liigid - Antropogeensed (kuidas inimesed mõjutavad organismide elu) VALGUSE JA TEMPERATUURI MÕJU ORGANISMIDELE Nähtav valgus on vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks. Infravalgus- pikalainelisem infrapunakiirgus ( 760 nm...1mm) Ultravalgus- lühilainelisem ultraviolettkiirgus (vahemikus 380 kuni 10 nm) Infra- ja ultravalguse toime: Infravalgus ehk soojuskiirus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada (tõsta oma kehatemperatuuri). Valguse intensiivsuse suurenemisel organismi jaoks, võib tekkida ülekuumenemisoht ning siis püüab organism varjuda. Taimedel on selle jaoks aga kaitsekohastumised. Nt õistaimed pöörava...
arvukus säilivad pikema aja jooksul stabiilsena. 19. Organismide vaastastikku kasulikku kooselu nimetatakse sümbioosiks. 20.Ökosüsteemi elusosa nimetatakse biotsöoos ja eluta osa ökotoobiks. 21. Nii taimedest kui ka loomadest toituvaid organisme nimetatakse omnivoorideks. 22. Parasitism on organismide kooseluvorm, mille üht osapoolt nimetatakse parasiidiks ja teist peremeheks. 23. Ühe ökosüsteemi toiduahelatest moodustub toiduvõrk. 24. Kui suremus on väiksem kui sündimus, siis nimetatakse seda populatsiooni kasvavaks. Selgita pikemalt ja too näiteid 25. Milles seisneb soojuskiirguse mõju püsi- ja kõigusoojastele loomadele? Soojuskiirgus ehk infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada st tõsta kehatemperatuuri. Kui valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga suureks ja tekib ülekuumenemise oht, siis püüab ta selle eest varjuda. Kõigusoojased loomad
Samas ka abiotilisi tegureid, mis elukeskonda mõjutavad. Ökosüsteemid jagunevad looduslikud ja kuntslikud. Kuntslikud on akvaarium, terraarium, paisjärv, tiik, kanal, botaanika aed, zoo park. Looduslikud on mets, soo, raba, meri, järv, jõgi. Ökosüsteemi näitajad on liigiline koosseis liigi rikkus, tominantliik, biomass, produktsioon- biomassi juurdekasv ajas, toitumissuhted- kes, keda sööb. Toitumis suhted ökosüsteemis toiduvõrk, droofilised tasemed Toitumis suhete alusel reastatud organismide moodustavad toiudu ahela. Selle esimeseks lüliks on ..... . rohelised taimed sünteesivad ja moodustavad esimese orgaan aine CO2 ja veest ja päikese energia osavõtul ergastuvad kloroplastide klorofülli molek. Moodustub elektron transpordi ahel ja valgus staadiumis seotakse keemilise energia poolest energi rikkad ühendid ( ATP ja NADPH2) . pimedus staadiumis seotakse CO2 ja tekib klükoos .
Ökoloogilised tegurid Ökoloogilised tegurid-organismide elutegevust mõjutavad keskkonnategurid. Jaotuvad kolmeks: 1)abiootilise teg.(eluta loodus) *kliimateg.-temp,sademed,niiskus,valgus,tuul *elukeskkond-õhk,vesi,muld 2)biootilised teg.(elus loodus-org.kooselu)-mõju võib olla kasulik,kahjulik või neutraalne.Kõik teised org., taimed,loomad. 3)antropogeensed teg.(inimtegevuse mõju). Valguse mõju organismidele: *rohelistele taimedele fotosünteesiks *niidul kasvavad valguselembelised taimsed,sest nad tahavad palju valgust *mullamutt,aga ei vaja valgust,sest tema silmad on taandarenguga. *hämaras ja videvikus tegutsevatel loomadel on arenenud väga suured silmad Päevase valgusperioodi pikkus mõjutab organismide elutegevust: Fotoperiodism-org. reaktsiooni ööpäevase valgus-ja pimedusperioodi muutus ( avaldus taimeriigis,ehituslikud ja talituslikud muutused,õite moodustamine) Vastavalt sellele eristatakse ...
peamised loomad, mis tarbivad valmis orgaanilist ainet, mikrokonsumendid nt redutsendid) ja eluta osa ehk abiootilised komponendid (anorgaanilised ained nt vesi ja lämmastik, orgaanilised ained nt valgud ja süsivesikud, klimaatiline reziim nt temperatuur ja valgus). 3. Selgitage mõisteid: Populatsioon ja kooslus, Ökoamplituud ja optimaalala, Eurütoopsed ja stenotoopsed organismid, Ökoniss, Suktsessioon ja kliimaks, Toiduahel, Toiduvõrk, Koosluse troofilised tasemed. Populatsioon (asurkond)- rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Elukooslus- mingi piirkonna kõigi elusolendite populatsioonidest moodustuv kogum. Ökoamplituud ehk tolerantdudkõver- on liigi teatav taluvusvahemik mingi abiootilise teguri suhtes. Optimaalala- antud liigi isenditele kõige sobivam osa taluvusalast, mis kõige paremini rahuldab organismi vajadusi.
35) Kes asuvad tarbijate algus-, kes lõppastmel? 36) Mille poolest erineb kiskahelast nugiahel? Kiskahel on kui järgmine lüli sööb eelmine ära kuid Nugiahel on kui järgmine lüli parisiteerib eelmist 37) Mille poolest erineb kiskahelast laguahel? Kiskahel on kui järgmine lüli sööb eelmine aga laguahel on kui järgmine lüli laguneb eelmist 38) Võrdle toiduahelat toiduvõrguga. Kumb on keerulisem, miks? Toiduahel on keerulisem kuna see näitab üksikuid loomad kuid toiduvõrk näitab need teised toidud mida loomad söövad 39) Miks konn kuulub mitmesse toiduahelasse? Kuna konn sööb taimed 40) Miks on kisk- ja nugiahela kõrval vaja laguahelat? Laguahelas muudetakse organismide elutegevuse jäägid ja surnud organismide orgaanilised ühendid lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks, mida taimed saavad uuesti kasutatada 41) Mis juhtub kui üks toiduahela lüli kaob? Siis see ülejaanud toiduahela ei oleks enam sest järgmine loom ei söö eelmist
arvukus on pikema aja jooksul stabiilne. Ökosüsteemi liigiline koosseis on ökosüsteemi kuuluvate liikide nimistu. Liigirikkuse all mõistetakse taime-, seene- või loomakooslusse kuuluvate liikide arvu. Dominandiks nimetatakse liiki, mille populatsioon on ökosüsteemis kõige arvukam. Taimede biomassiks nimetatakse nende kuivkaalu pinnaühiku kohta. Produktsioon iseloomustab biomassi juurdekasvu ajas. 7. Toitumissuhted ökosüsteemis, toiduvõrk, troofilised tasemed, populatsioonilained. Toitumissuhete alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahela moodustavad omavahel toitumissuhetes olevad tootjad (rohelised taimed, autotroofsed bakterid, mõned protistid), tarbijad (kasutavad toiduks teisi elusorganisme) ja lagundajad (mikroorganismid, seened ning mitmed selgrootud loomad). Laguahel algab elutegevuse jääkidest või surnud organismidest ning lõpeb
iseloomustab väga hästi ökosüsteemis organismide vahelisi suhteid. Toiduahelate osad: Rohelised taimed: tootjad Taimetoidulised loomad: tarbijad Loomtoidulised loomad: tarbijad Seened, bakterid: lagundajad Koosluste organismid moodustavad enamasti paljusid toiduahelaid. Seejuures võivad samad organismid kuuluda üheaegselt erinevatesse toiduahelatesse. Moodustub toiduahelate võrgustik ehk toiduvõrk. keerukas toiduahelate võrgustik ökosüsteemis. Omavahel põimunud toiduahelate kogum. Toiduvõrgustiku kaudu moodustab ökosüsteem isereguleeruva terviku. Toiduahelas võib eristada nn. troofilisi tasemeid (troofiline toitumine toitumistasemed). Iga järgnev toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust. Seetõttu ei saa ühegi troofilise taseme organismide arv piiramatult kasvada
ÖKOLOOGIA Ökoloogia teadus, mis uurib elusorganismide ja eluta looduse omavahelisi suhteid. Ökoloogia peamiseks eesmärgiks on välja uurida, miks populatsioonide arvukus muutub ja millsed on nende muutuste tegajärjed. Ökosüsteem moodustavad samal territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhetes olevad organismid. Biosfäär maa elukond Bioom e. ökosüsteem kliima või taimkattevööndi elukoosluste kogum Kooslus omavahelises seoses olevate liikide kogum teatud alal Populatsioon ühe liigi isendite vabalt ristuv rühm teatud kindlal maa-alal Ökoniss - liigi või populatsiooni põsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. Ruum ökosüsteemis, mille hõivamisel saab organism koosluses täita kindlat rolli. Keskkonnategurid organismide või nende koosluste elu otseselt või kaudselt mõjutavad keskkonna elemendid või protsessid. Jagunevad kolmeks: Abiootilised eluta looduse tegurid: päikesevalgus, tem...
Ökoloogia ja keskkonnakaitse Süsinikuringe Süsinikuringe väljendab süsiniku ja selle ühendite liikumist ja muundumist Maa kõigis sfäärides: bio-, pedo-, lito-, hüdro- ja atmosfääris. Tegemist on kõige olulisema ringlusega, kuna see teeb võimalikuks biosfääri olemasolu. Suurim süsinikuvaru on talletanud maakoorde (80%), kuid maapinnale lähematest kihtidest on suurim varamu ookeanivesi. Okeanivees toimub peamine imendumine maapinda, lendumine atmosfääri ning ühendite sidumine. Atmosfäärist kasutatakse süsiniku taimede fotosünteesiks, kust see eraldub taimede või mulla hingamise tagajärjel. Süsinikku vabaneb ka erinevate põlemisprotsesside ning vulkaanipursete tagajärjel. Jõgede abil kandub orgaaniline süsinik veekogudesse ja ookeani. Süsihappegaas on põhiline süsiniku transportija atmosfööri ja maismaa ning ookeani vahel. Inimeste puhul mõjutab peamiselt süsinikusisaldust fossiilsete kütuste põletamine. Süsinikuringe tähtsamad etapid: (1...
32. Too näiteid sisemõjudest, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu. 33. Too näiteid välismõjudest, mis mõjutavad looduslikku tasakaalu. 34. Toiduahelad ja selle astmed (tootjad, tarbijad). Näited toiduahela kohta. Tootjad alati taimed (nisu ja ristikhein), I astme tarbijad-taimtoidulised (taimtoiduline), II astme tarbijad-kiskjad (taimtoidulised, loomtoidulised), III astme tarbijad-tippkiskjad (ainult loomtoidulised) 35. Mis on toiduvõrk? Omavahel seotud toiduahelad, toitumissuhete võrk 36. Laguahel, miks on vaja lagundajaid? Laguahelas toimub surnud organismide lagundamine. Loomorganismid eritavad elu jooksul keskkonda palju jääkaineid ja lagundajad kasutavad need jäänused ära. Tähtsamad lagundajad on bakterid ja seened ja väikesed loomad. 37. Too näiteid looduskaitse all olevatest taime- ja loomaliikidest. Mitmesse kaitsekategooriasse jaotatakse ohustatud liigid?
.....................(mida teha), nimetatakse keskkonna mahutavuseks. Igal keskkonnal on oma teattud mahutavus. Optimaalne mahutavus, milline võib säilida kestvalt on maksimaalselt kuni 50% väiksem. Troofoline struktuur ja ökoloogiline püramiid Troofiline struktuur on toidusuhete võrk mis kujuneb tulenevalt energiaülekandest toiduahelates ja metabolismi (ainevahetuses) ning isendi suuruse vahelisest sõltuvusest. Troofiline struktuur iseloomustab ökosüsteemi tüüpi. Toiduvõrk on biosfääris põimuvad toiduahelad. Ökoloogiline püramiid: jaguneb omakorda: a) arvukuse püramiidiks (mingi tükk hektari kohta) Biomassi püramiid. Biomassi püramiid väljendub kohta. (Produksioon on mingi ajaühiku orgaanilise aine tootmine). Biomass on alati suurem näitaja kui produksioon. Ttroopilise pinnase puhul on ka lagundajate ehk laguahel. Seal on äärmiselt pimitiivne produksioon, kõik on kiires ringluses.
ületallamine mulla tihenemine, haritava maa erosioon, ümbruse saastumine mürkkemikaalidega, vete eutrofeerumine, ümbruse elustiku vaesustumine) 55. Fotosünteesi kasutegur; selle suuruse näiteid erinevatest taimekooslustest. Taimekoosluse maksimaalse produktiivsuse printsiip. 56. Miks on kõrge produktiivsusega taimekooslustes liigirikkus tavaliselt väiksem kui keskmise produktiivsusega kooslustes? 57. Toiduvõrk. Võtmeliigid toiduvõrgus. 58. Laguahel. Detrivooride roll ökosüsteemis. 59. Lämmastikuringe. Nitrifikatsioon ja denitrifikatsioon, nende protsesside toimumise eeldused. 60. Fosforiringe. 61. Süsinikuringe. Süsihappegaasi ja metaani osa süsinikuringes. 62. Bioloogilise mitmekesisuse aspektid ja nende olulisus. 63. Elurikkuse mustrid ja gradiendid. 64. Liigirikkuse kujunemise mudel. 65. Mitmekesisuse tüübid ja indeksid, nende kasutamine. 66
Osooni kontsentratsioon kihi keskel ulatub kuni 10 ppm. · Sünergism on nähtus, kus kaks või enam mikroliiki saavad järjestikuste reaktsioonidega lagundada mingi raskesti omastatava ühendi või biosünteesida sellise ühendi, mida nad kumbki eraldi lagundada või sünteesida ei suuda (protokooperatsiooni erijuht) · Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestkku toitumine ja toiduobjektiks olemine. · Toiduvõrk toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. · Tolerantsus organismide taluvuspiir erinevate faktorite osas · Troofiline tase - Üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt tarbitavast energiast. · Troposfäär atmosfääri alumise osa kuni osooni kihini (ca 20 km) 2. (pikemalt) · Millest koosneb ökosüsteem?
ÖKOLOOGIA Ökoloogilised tegurid Ökoloogia on teadus organismide omavahelistest suhetest ja organismide ning keskkonna vahelistest suhetest. Keskkonnategurid, millega organismid kokku puutuvad ja millest sõltuvad nim ökoloogilisteks teguriteks. Märksõnad: 1. Ökoloogiliste tegurite liigitus 2. Valgus kui ökoloogiline tegur 3. Temperatuur 1. Abiootilised tegurid on pärit organismi eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid (niiskus, tuul, temp). Biootilised tegurid tulenevad organismide nendevaheliste suhete kooselust. Nende mõju võib olla kas kasulik, neutraalne või kahjulik. Antropogeenne inimtegur. 2. Ultravalgus, infravalgus, nähtav valgus. Ultravalgus lõhilainelisem. Nähtav valgus vajalik rohelistele taimedele fotosünteesiks, nägemismeelega seotud. Infravalgus soojuskiirgus, eelkõige läheb vaja kõigusoojaste...
o Abiootilised faktorid: eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile. o Adaptsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga o Aeroobne hingamine- hapniku hingamine o Akuutne toksilisus- äge mürgitus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses. o Krooniline toksilisus- puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid on suhteliselt madalad ning efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud. o Autotroofne organism- (isetoituv) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud). o Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. o Biogeotsönoos- looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond. o Biootiline kooslus- liikidevahelised seosed nin...
tagada praeguse elanikkonna vajadusi sel moel, et oleksid tagatud ka järgmise põlvkonna vajadused. 45. Sekundaarne suktsessioon - toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel). 46. Stratosfäär - atmosfääri kiht troposfääri ja mesosfääri vahel, paikneb kõrgusel 13–45 km. 47. Toiduahel - on toitumissuhete alusel reastatud jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 48. Toiduvõrk - toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. 49. Troofiline tase –toitumistase. Organismid, mis kasutavad ühepalju muundumisi läbiteinud ainet ja energiat, kuuluvad ühele tasemele 50. Troposfäär - on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 10–16 km kõrgusele. ► Millest koosneb ökosüsteem? On ühel territooriumil olev elus- ja eluta looduse keskkond, mis on aineringe kaudu seotud, nt järv
· Detridofaag - surnud taimede ja loomade jäänuste peale orienteerunud organismid · Detriit on taimsed ja loomsed jäänused, nt mahakukkunud lehed, hukkunud taimed jne · Karnivoor on loomtoiduline loom ,eks toitub teistest loomadest. · Herbivoor taimetoiduline loom. · Omnivoor on segatoiduline loom, kes sööb nii liha kui taimetoitu. · Kiskja on röövloom, kes peab jahti teistele loomadele · Ohver on kiskja saak. · Toiduahel on organismidevaheline toitumissuhtestik · Toiduvõrk on põimunud erinevad toiduahelad · ökoloogiline püramiid on ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis. Alumise astme moodustavad produtsendid, selle peal asetsevad konsumendid · Biomass on elusaine mass. Sellega iseloomustatakse elusaine kogust. · Fütomass on kõikide taimsete organismide kogumass, maakera biomassist 97-99% · Zoomass on kõikide loomade biomass, moodustab 3% biosfäärist · Arvukus on ökoloogias kvantitatiivne suurus, mis näitab mingil pindalaühikul olevate
DDL- rasvlahustuv, raskesti lagundatav. Koguneb organismi ja talletatakse rasvkoes. Mürgid liiguvad söömisega. Nt üks organism on mürki saand ja teine sööb selle mürgise organismi ära jne. TOIDUAHELAD JA TOIDUVÕRGUD Vaadeldes ökosüsteemi eluosa, märkame, et põhilisteks suheteks, mis valitsevad, on toitumissuhted. Ühed organismid söövad teisi, need omakorda kolmandaid jne. sellist toitumiste jada nimetatakse toiduahelaks. Toiduahel organismidevaheline toitumissuhestik e toiduvõrk Toiduahelad on vaid harva teineteisest lahus. Enamasti erinevad toiduahelad põimuvad omavahel ja moodustavad toitumisvõrke ehk konnekseid. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid, esmased konsumendid, teisesed konsumendid jne. moodustavad igaüks erinevaid tasemeid selles süsteemis, ning neid tasemeid nimetatakse troofilisteks tasemeteks. Tõlkes tähendab see
toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. 41. Populatsiooni tihedus - Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. 42. Primaarproduktsioon - algtoodang ehk esmane toodang 43. Produtsent - tootev organism. 44. Säästev areng – jätkusuutlik areng. 45. Sekundaarne suktsessioon - toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud. 46. Stratosfäär - atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. 47. Toiduahel - toitumissuhete alusel reastatud organismide jada. 48. Toiduvõrk - omavahel põimunud toiduahelate kogum 49. Troofiline tase - toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. 50. Troposfäär - atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele. 2. (pikemalt) Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused. Ökosüsteemi kuuluvad füüsikalised, keemilised ja
Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid Koosluse mitmekesisus Liigiline mitmekesisus (eluvormid, liigid) Struktuurne mitmekesisus - suuruseline - funktsionaalne e talituslik (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus) - ajaline (ööpäeva- ja aastarütmid) - ruumiline e paigutuslik (jaotumus, taimekoosluste horisontaalstruktuur) Geneetiline mitmekesisus Dominantliik – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Servaefekt e ökoton – kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast mitmekesisem või liigirikkam kui kumbki neist.
institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. 45. Sekundaarne suksessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metsa põlemise või lageraie tagajärjel) 46. Stratosfäär on atmosfääri kiht, kus temperatuur tõuseb kuni -2°C ning seal asub osoonikiht 47. Toiduahel jada organisme, keda seostavad järjestkku toitumine ja toiduobjektiks olemine. 48. Toiduvõrk toitumissuhete võrk, kogum biotsönoosis või bioomis põimuvaid toiduahelaid. 49. Troofiline tase Üleminek erinevatelt toitumistasemetelt vastavalt tarbitavast energiast. 50. Troposfäär atmosfääri alumise osa kuni osooni kihini (ca 20 km) 2. (pikemalt) Millest koosneb ökosüsteem? Ökosüsteem koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused
arvukus säilivad pikema aja jooksul stabiilsena. 19. Organismide vaastastikku kasulikku kooselu nimetatakse sümbioosiks. 20. Ökosüsteemi elusosa nimetatakse biotsöoos ja eluta osa ökotoobiks. 21. Nii taimedest kui ka loomadest toituvaid organisme nimetatakse omnivoorideks. 22. Parasitism on organismide kooseluvorm, mille üht osapoolt nimetatakse parasiidiks ja teist peremeheks. 23. Ühe ökosüsteemi toiduahelatest moodustub toiduvõrk. 24. Kui suremus on väiksem kui sündimus, siis nimetatakse seda populatsiooni kasvavaks. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Milles seisneb soojuskiirguse mõju püsi- ja kõigusoojastele loomadele? Soojuskiirgus ehk infravalgus võimaldab kõigusoojastel organismidel end valguse käes soojendada st tõsta kehatemperatuuri. Kui valguse intensiivsus muutub organismi jaoks liiga suureks ja tekib ülekuumenemise oht, siis püüab ta selle eest varjuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
