Toiduainetööstus Birgit, Ingrid, Nora 11c Toiduainetööstus ...tegeleb põllumajandus- ja kalatoodangu töötlemisega ja on töötleva tööstuse suurim haru. Toiduainetööstuse jaoks on väljakutseks rahuldada tarbijate kasvavaid nõudmisi nii tarbitavate toiduainete kvaliteedi kui ka sortimendi suhtes. Tarbimist mõjutab tugevalt tarbijate ostueelistuste muutumine endiselt müüb peamiselt hind, ostetud kogused on vähenenud. Toiduainetööstus maailmas Kogu maailma ekspordist moodustas Euroopa Liidu põllumajandustoodete eksport 2006. aastal ligikaudu 46 protsenti. Aafrika vastav number oli 3,4 protsenti. Põllumajandustoodete kaubandust, nagu muudki maailma kaubandust, reguleerib Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO. WTO pooldab võimalikult vaba kaubandust, mida ei tohiks piirata tollimaksude või tootmis- ja eksporditoetustega. Toll on maks, mida makstakse toodete maaleto...
Kokkuvõte:Ainevahetus · Ainevahetusprotsesside kaudu organism seotud keskkonnaga. Keskkonnast saab inimene toitaineid ja eritab sinna jaakaineid. Toiduained inimtoiduks m6eldud taimse (teravili, puuviljad, taime61i jne) v6i loomse (Iiha, kala, munad, piim jne) paritoluga ained. · Toitained toidu koostisosad, mida organism kasutab kudede Ulesehitamiseks ja uuendamiseks ning mis annavad eluks vajalikku energiat. · Toidu energeetiline vaartus ehk kalorsus energia hulk kalorites, mis vabaneb toidus leiduvate toitainete 16plikul 16hustumisel. · Ensuumid eriliste ollladustega valgud, mis kindlustavad ol'gallismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jaades ise samal ajal muutLlmata. · Vitamiinid orgaanilised uhendid, mis ensuumide koostises osalevad ainevahetuses. P6hiliseks vitamiinide allikaks illimesele toit. · Organismi ainevahetuse kiirus s61tub mitmetest teguritest, Ilaiteks vanusest, keha temperatuurist, toitai...
TOITUDE KUUMTÖÖTLEMISKAOD: Toit Kao % supid 5-10 pajaroad 15 vormiroad 10-15 hautatud lihatoidud 20 lihatoidud ilma kastmeta 20 kalatoidud kastmes 15 kalatoidud ilma kastmeta 15-20 ahjukana 20 LIHA KÜLMTÖÖTLEMINE: Lihaliik Eemaldatavad osad Kao % veisepraad luu, rasv, kõõlused 35 veiselaba luu, rasv, kõõlused 40 veiseselja esiosa luu, rasv, ...
Toitained Toiduained see mida me sööme (leib, sai, liha, piim jms) Toitained need millest see toiduaine koosneb (valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid) Toitainete ülesanded: · Energia tootmine · Organismi ehitamine, paljunemine, kasv, vastupidavus haigustele ja nakkustele · Toidutagavarade säilitamine Klassifikatsioon: · Makrotoitained süsivesikud, lipiidid (rasvad), valgud · Mikrotoitained mineraalained, vitamiinid · Kõikideks tegevusteks on vaja vett Süsivesikud · Põhiline energiaallikas · Kuuluvad rakkude, kudede, vere ja hormoonide koostisesse · Annavad ainevahetuseks, närvisüsteemi ja aju tööks vajaliku energia · Täiskasvanute vajadus ööpäevas on 400-500 g 1g süsivesikuid annab 4 kcal Süsivesikute liigid · Lihtsuhkur ehk monosahhariidid glükoos, fruktoos · Liitsuhkrud, mis koosnevad kahest suhkrust e. disahhariinid laktoos, mal...
kuumtöötlemist keeva vee, vett sisaldava vedeliku või veeauru keskkonnas. Toiduaineid keedetakse sagedamini temperatuuril +95° - +97°C juures, seda nimetatakse tasasel tulel keetmiseks, kui aga lisada soola tõuseb temperatuur +101°C juurde ning kui tõsta rõhku 1 atm. võrra tõuseb temperatuur +119°C juurde. Toiduainete keetmise ajad on erinevad ja nendega tuleb arvestada, alati pannakse ennem keema rohkem keetmist vajavad toiduained. Toiduaineid võib keeta erinevate võtetega: 1.Rohkes vedelikus 2.Väheses vedelikus 3.Veeaurus 4.Omas mahlas 5.Vesivannil 6.Rõhu all 7.Kupatades 8.Blanšeerides Toiduainete praadimine on toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedeliku juuresolekuta. Praadimisel aurustub vesi toiduaine pinnalt, pind kuivab ja tekib pruun koorik. Sageli kasutatakse praadimiseks rasvaineid näiteks 80%
Toiduainete tehnoloog Toiduainete tehnoloogia Toiduainete tehnoloogi elukutse on elulähedane ja selle sisu võib lühidalt kirjeldada, kui keemia, füüsika, bioloogia, mikrobioloogia ja tehnikaalaste teadmiste rakendamist selleks, et tööstuslikult toota joogi-, liha- piima-, pagari- ja kondiitritooteid, maiustusi, konserve – kõike seda, millest kodus toitu tehakse või valmis kujul tarbitakse. Mida tudengid õpivad? • Üliõpilased omandavad baasteadmised taimsete ja loomsete toiduainete tootmise tehnoloogiatest, vastavate toiduahelate funktsioneerimisest ning teaduslik-tehnilisest arengust. • Toiduainete tehnoloogia õppekava ühendab toiduahela seisukohast ühtseks tervikuks toidu- ja loodusteaduslikud-, tehnilised-, majandusalased- jm õppeained ning on suunatud teoreetiliste teadmiste, praktilise kogemuse ja teaduslik- tehniliste meetodite kasutamisoskuste omandamisele toiduainete tehnoloogia valdkonnas. Mida tudengid õp...
- nende sisaldus määrab veetasakaalu - koos karbonaatioonidega määravad pH-d - Na-ioonidest sõltub glükoosi ja aminohapete imendumine seedetraktis Mis on aneemia? Aneemia on kehvveresus. Aneemia põhjused: Punavereliblede produktsiooni langus( raua, foolhappe, B12 vitamiini puudus). Verekaotus, haavandtõbi, hemorroidid, menstruaalvere kaotus. Suured treening koormused. Kirjutage lehekülje lõpus olevast loetelust siia välja KÕRGE glükeemilise indeksiga süsivesikuterikkad toiduained. Mida see mõiste tähendab? Glükeemiline indeks: glükoosi verre jõudmise kiirus selle toiduaine tarbimise järel, võrreldes puhta glükoosi tarbimisega. Kõrge glükeemilise indeksiga: Kartul, banaan, rukkileib, sai, riis, müsli, mesi, sokolaad, rosinad, siirup. Kirjutage lehekülje lõpus olevast loetelust siia välja teistest enam rauda sisaldavad toiduained. Kas mõni oluline rauaallikas on puudu? Maks, teraleib, sepik, rosinad, ploom, uba, suitsukala, sealiha, kanaliha,
Siia kuuluvad mitmed organismile väga tähtsad valgud: ensüümid, hormoonid ja antikehad. Valkude denatureerimine Hapete, leeliste, soolade ja orgaaniliste lahustite toimel valgud sadestuvad, seejuures valgumolekuli ehitus muutub. Seda nimetatakse valgu denatureerimiseks. Valkude hüdrolüüs Valgud hüdrolüüsuvad hapete või leeliste ja ensüümide toimel. Hüdrolüüsi protsessi toimel tekivad aminohapped. Valkude leidumine elusorganismides ja valgurikkad toiduained Organismis on valgud pidevas vahetuses. Neid lahutatakse aminohapeteks, millest sünteesitakse uusi valke. Elusorganismi koostisesse kuuluvatest ainetest on valgud kõige tähtsamad. Valke leidub piimas, lihastes, luudes, kudedes juustes, karvades ja villas. Elusorganismis on valke 14% - 20%. Mõned organid sisaldavad valke veelgi enam, näiteks kopsudes on valke umbes 80%. Valkude 6 olulist funktsiooni inimorganismis 1. Energeetiline funktsioon
1. Kirjuta punkthaaval südamehaiguste riskitegurid koos piirväärtustega (kus võimalik, näiteks normaalse ja haigusliku vererõhu piir) · Suitsetamine · Lipiidide tasakaalu muutumine LDL kolesterooli (,,halb" kolesterool) sisalduse kõrgenemine (üldiselt üle 5,0 mmol/l, ent varieerub vastavalt vanusele ja soole). Triglütseriidide taseme kõrgenemine veres (seda ei peeta seni eraldiseisvaks riskifaktoriks). HDL kolesterooli (,,hea" kolesterool) langus veres. · Vererõhu kõrgenemine (üle 130/85 mmHg; normaalne süstoolne 90.119 ja diastoolne 6079 mmHg) · Suhkruhaigus (II tüübi diabeet) · Rasvumine (kehamassiindeks üle 25) · Kõrge rasvasisaldusega, vähese kiudainete sisaldusega toidu tarbimine · Madal füüsiline koormus (näiteks istuv töö) · Liigne alkoholi tarbimine (meestel üle 4 ja naistel üle 2 alkoholiühiku päevas; sõltub paljuski kehakaalust j...
tööstuslike baktereid Bakteritega tehakse katseid, kuna kasvavad kiiresti, tarbivad vähe toitained, toodavad suurtes kogusdes ensüüme Geenilielt muundatud bakteritele lisatakse enesetapu geen, kuna ei teada nende pikaajalist mõju. Geenitehnoloogiaga seotud teadusharud ning elukutsed GMO – organism või viirus, mille geene on geenitehnoloogiliste meetoditeg muudetud või mille genoomi on siirtatud uusi geene Funktsionaalsed toiduained – biotehnoloogiliselt töödeldud toiduained, mis peaksid aitama inimestel haigusi vältida Bioinformaatika – bioloogia ja informaatika ühendav teadusharu, milles töötatakse välja meetodeid bioloogilise info analüüsimiseks arvutites Proteoomika – teadusharu, mis uurib organismi valgukomplekti Farmakogenoomika – teadusharu, mis uurib, kuidas geneetilised erinevused mõjutavad organismide reaktsiooni ravimitele Traditsiooniline biotahnoloogia – toitude ja jookide valmistamine mikroobide abil või siis looma- ja taimearetus
Valga Kutseõppekeskus Dana Makejenko KS 14 VÕRDLUSTABEL erivajadustega klientide kohta eripärat toitlustamisel Referaat juhendaja: Klaire Vaher VALGA 2014 Dana Makejenko Võrdlustabel SISUKORD: lk 3 Sissejuhatus lk 4 Toidupüramiid lk 5 Taldrikureegel lk 5 Valgusfooritabel lk 6, 7 Võrdlustabel lk 8 Kõik on nii lihtne lk 9 Oma arvamus; Allikad: 2 Dana Makejenko Võrdlustabel SISSEJUHATUS MILLEKS VAJAME TOITU? Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde. TOIT KOOS...
Prantsuse köök Gustav Adolfi Gümnaasium 9.C klass Kaari Kink Kirke Krämann Karmen Karniol Liina Nõmm Prantuse köök Kõrge kvaliteediga road Peen maitse Suurepärane serveerimisoskus Toidul suur tähtsus Hindavad maitseomadusi Suudavad eristada väiksemaidki nüansse Kulminaaria Köök jagatakse kolmeks: 1. Piirkondlik köök 2. Üldrahvalik köök 3. Tippköök Rahvusliku köögi omapära Parimad ja kvaliteetsemad toiduained Komponentide loomulik maitse keerulised kastmed Juur- ja puuviljad, maitsetaimed, maitseroheline. Ei sööda tangainest valmistatud putrusid Kaks tähtsamat toidukorda Peamised toiduained Köögiviljad Suured oliivipuu-, seene-, shampinjoni- kasvatused Puuviljad Piimatooted: rõõskkoor, piim, kohupiim, hapukoor, juustud Muna Enamik lihasorte Kalad: merikeel, tursk, lest, skumbria, haug, karpkala ja Mereannid: austrid, krevetid, merekarbid, vähid Toitude valmistamine
tekkimisest. Toetava vahendina võib kasutada termomeetrit. Keemiseelne staadium, kus keedunõu põhjas hakkavad tekkima esimesed mullid ja vee temperatuur on 70-80°C sobib näiteks munade poseerimiseks. Vaevumärgatav keemine toimub 85-95°C juures, kui keedunõu põhjas ja külgedel moodustub juba hulgaliselt õhumulle, mis aga veel pinnale ei tõuse. Veepind on sile või liigub vaevumärgatavalt. Selles staadiumis hauduvad peaagu kõik toiduained kõige mahlasemaks ja maitsvamaks. Eriti oluline on selle staadiumi äratundmine puljongi, suppide ja sültide keetmisel. Vaikne keemine toimub 96-99°C juures. Veemullid tõusevad juba pinnale ja lõhkevad, kuid eralduv veeaur on veel vaevumärgatav. Vaikne keemine sobib kartulite ja muu köögivilja keetmiseks, pajaroogade hautamiseks jne. Äge ehk mulinal keemine paneb suurel hulgal veemulle pinnale tõusma ja lõhkema, eraldub hulgaliselt veeauru
1. Mis on toiduained ja toitained, allikas, milleks vaja? Toiduainete(taimsed,loomsed) koostisosad on toitained. Toitained-Mikro(vitamiinid, mineraalained) Makro (süsivesikud,rasvad,valgud,vesi) Toidust saame kasvamiseks ja kudede uuendamiseks vajalikud ained ning ka energia. 2. Mis on ensüümid? Mis tähtsus on inimese organismis ensüümidel? ensüümid on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad keemiliste reaktsioonida toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. ensüümid reguleerivad kogu organismi elutalitlust, nende abil organismide kasv, arenemine, liikumine ja toimuvad eluprotsessid. Seedimine. 3. Vitamiinid: rasvalahustuvad ja vesilahustuvad, allikad, milleks vaja? R: VitamiinA(kalad,rasvased piimatooted,maks)-nägemiseks, naha,luude,limaskestade normaalseks arenguks.D(kalarasv, pärm,maks)-Ainevahetuseks.E(Taimsed toiduõlid, pähklid, õlirikkad seemned) – kaitsesüsteemide tugevdamine, sugurakkude norm...
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal g valmistatavaid portsjoneid 2 kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Kokku: 0.000 0.000 Mise en place: 1. Valmistamine 1. Serveerimine: 1. TOIDU NIMETUS Waldorfi salat portsjoni kaal valmistatavaid g portsjoneid 150 kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal
vajalikke toiduaineid optimaalses vahekorras, seetõttu peab toituma mitmekülgselt. Et seda oleks kergem teha, jagatakse toiduained rühmadesse. tärkliserikkad toiduained aedvili piimatooted liha, kala ja teised valgurikkad toiduained nähtavad toidurasvad ja suhkrud Tärklis ja kiudained Üle poole päevasest toiduenergiast peaksid andma süsivesikud, eeskätt tärkliserikkad toiduained. Nad toidavad hästi kõhtu, andmata liigset toiduenergiat. Täisteratooted ja aedvili sisaldavad lisaks tärklisele ja kiudainetele palju teisi vajalikke toiduaineid- vitamiine ja makro- ning mikroelemente. Tähtsuseta pole seegi, et tärkliserikkad toiduained on suhteliselt odavad Tärkliserikkad toiduained leib, sepik, sai kartul tangained makaronitooted teraviljahelbed, müsli
· Omandada teadmisi toidu saastumise võimalustest, saastumise vältimisest · Omandada teadmisi toiduga levivatest haigustest, mõista nende ohtlikkust · Õppida tundma mikroorganismide, toidukahjurite kasvu ja paljunemist mõjutavaid tegureid · Omandada teadmisi käitlemisettevõtete ja ruumide kohta esitatavatest nõuetest. Õppematerjali teemad: 1. Sissejuhatus ainesse - toiduhügieeni õppimise vajalikkus, mõisted ja määratlused. 2. Mikroorganismid ja toiduained: temperatuuri mõju mikroorganismidele, mikroorganismide levik. Bakterid, viirused,seened 3. Toidu säilitamise viisid ja tingimused 4. Puhastamine ja desinfitseerimine 5. Toidukahjurid ja nende tõrje 6. Toiduinfektsioonid, toidumürgitused, helmintoosid. 7. Töötajatele esitatavad nõuded, isiklik hügieen. 8. Käitlemisettevõtete ruumid. Käitlemisettevõtete ja käitlemisruumide kohta esitatavad nõuded. 9. Käitlusettevõtte enesekontrolli plaani koostamine. 1 1
Kordamine bioloogia tööks! 1. Mis on: · Toitained toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Toiduained ained, mida inimene sööb, kas loomse või taimse päritoluga · Toidu kalorsus toidu energeetiline väärtus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. · Ensüümid eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimusmise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Vitamiinid orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2
Rocca al Mare Kool Madis Trahov 7.c Uurimustöö toidu koostise ja toiteväärtuse kohta Tallinn 2011 Inimese keha vajab toitu, et elus püsida. Toit koosneb toiduainetest (nt. tehislikest, mineraalsetest, loomsetest jne) ,mis omakorda koosnevad toitainetest ( nt. valkudest, mineraalidest, vitamiinidest jne ). Neid kõiki on inimesel vaja, et elus ja terve püsida. Osa toitainetest on vähem tähtsamad kui teised ja osad isegi liigtarbides kahjulikud. Valgud e. proteiinid on biopolümeerid ,miskoosnevad aminohappejääkidest. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida. Erinevad toidud sisaldavad aminohappeid erinevas kombin...
Bioloogiliselt olulised ained 10.klass Konspekt Bioloogiliselt olulised ained: ● 1) Suhkrud ● 2) Polüsahhariidid ● 3) Valgud ● 4) Rasvad ● 5) Pesuained ● 6) Toiduained Suhkrud ● Lõppliide -oos, kõige tähtsamad on glükoos ja fruktoos. ● Glükosiid- eetritüüpi ühend, mis on moodustunud monosahhariidist ja alkoholist või mitmest monosahhariidist. ● Disahhariid- Kahest monosahhariidist moodustunud liitsuhkrud glükoosiidid. Tuntumad: sahharoos, maltoos, laktoos. ● Invertsuhkur- glükoosi ja fruktoosi võrdmolekulaarne segu. Polüsahhariidid
Toidu nimetus: Vürtsikas porgandi- ja apelsinisupp Portsjoni kaal: 0,3 Valmistatavaid portsjoneid: 6 Retsepti kaal Kao % (külm) Toiduained Ühik (kg/l/tk) 1 bruto 25% Porgand kg 0,125 16% 1 sibul kg 0,015 33% 2 apelsini kg 0,066 võid kg 0,005 jahvat. koriandrit kg 0,001
Tangainete keetmisel otse supipuljongis muutub supi vedelik sinakas-halliks ja kleepuvaks, mis on seotud suure tärklise sisaldusega. Pastatooted keedetakse olenevalt nende suurusest ja kujust köögiviljasuppidele kas supis või eraldi soolaga maitsestatud vees ja lisatakse keetmise lõpus. Nendesse suppidesse, millede koostises puudub kartul, tangained või makaronitooted lisatakse mõnikord kuumutatud valget jahukastet, et muuta supp konsistentsilt tihedamaks. Külmutatud ja konserveeritud toiduained lisatakse otse keevasse puljongisse. Peale viimase komponendi lisamist supisse või supi erinevate komponentide kokku ühendamist lastakse supil keeda ~15 minutit, et toimuks ühtse maitseterviku kujunemine. Suppe keedetakse kaanega nõus, tasasel tulel. Suppide lõplik maitsestamine toimub valmimise lõpus, sest osad toiduained sisaldavad soola ja toiduainete maitse muutub nende kuumtöötlemisel. Hakitud maitseroheline (till, petersell, sellerilehed) lisatakse valmis supile, et säiliks nende
insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest. Eristatakese 1. tüüpi e. insuliinsõltuvat ja 2. tüüpi e. insuliinsõltumatut diabeeti. Diabeetikute arv maailmas suureneb kiiresti ning enamik neist on 2. tüübi diabeetikud. Seda seostatakse elanikkonna vananemisega ja eluviisi muutustega. Ei tohiks pakkuda: Kuldpruunid praekartulid Rohkelt rasvased toidud Karastusjoogid Väga magusad saiakesed Pasta Soovitatavad toiduained: Marjad Puuviljad Täisteratooted Köögiviljad Väherasvane liha Piimatooted Eelistatud on hautamine, keetmine. Vältida tuleks liigse soola tarbimist. laktoositalumatus Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab piimasuhkrut ehk laktoosi. Laktoos on disahhariid, mis ei ole võimeline imenduma läbi peensoole seina, mistõttu peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks glükoosiks ja galaktoosiks
Selline kogus sobib ka rasedatele ja neile, kes toidavad last rinnaga. Siiski, viimastel võib vajadus olla suurem. · 2500 kalorit - on soovitav teismelistele noormeestele, aktiivse eluviisiga meestele ning hüperaktiivsetele naistele. Toiduainete rühmitamine Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vajalikke toitaineid, seetõttu peame toituma väga mitmekülgselt. Et seda oleks lihtsam teha, on toiduained jagatud rühmadesse. tärkliserikkad toiduained aedvili piimatooted liha, kala ja teised valgurikkad toiduained nähtavad toidurasvad ja suhkrud Samuti kehtib siin ka talriku reegel: · pool taldrikut täida rohelisega (aedvili, mõni salat, juurvili toorelt (riivitult) või keedetult) · veerand taldrikust riisi, pasta või kartulitega · ülejäänud veerand kala, kana või lihaga.
Biokeemia PRAKTIKUM: Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Üliõpilane: Juhendaja: Kood: Esitatud: Sooritatud: 3.3 GLÜKOOSISISALDUSE MÄÄRAMINE ENSÜMAATILISEL MEETODIL Teooria Glükoosisisalduse kvantitatiivseks määramiseks bioloogilistes objektides, nagu vereseerum, toiduained, taimne tooraine jm kasutatakse laialdaselt ensümaatilist meetodit, mis põhineb ensüümide glükoosi oksüdaasi (GOx) ja peroksüdaasi (POx) kasutamisel. GOx-i süstemaatiline nimetus ,D-glükoosi: O2-oksüdoreduktaas näitab, et ta katalüüsib, D glükoosi oksüdeerumist molekulaarse hapniku toimel. Reaktsiooniproduktideks on vesinikperoksiid ja ,Dglükonolaktoon, mis kiiresti hüdrolüüsudes moodustab D-glükoonhappe.
aineteks. Aneemia ja toit: Imendumist soodustavad: Liha koos köögivilja või teraviljaga C vitamiin Loomaliha koos värske salatiga Guljass paprikaga Kaerahelbed värske puuviljaga Täisterahelbed apelsinimahlaga Keedetud muna ja apelsinimahl Nisuidud lehesalatiga Imendumist takistavad: Tee (sisaldab tanniini annab teele aroomi ja maitserikkust) Kaltsiumi preparaadid Piim Fosfaatsoolad Fütaadid teraviljatoodetes Pähklid, herned, oad Tärklist sisaldavad toiduained ( Nt:kartul, teravili, riis) Raua imendumine: RAUA IMENDUMIST SOODUSTAVAD CVITAMIINI RIKKAD TOIDUAINED: · Tsitrusviljad · Paprika ·Porgand · Lillkapsas · Tomat ·Brokoli RAUA IMENDUMIST VÄHENDAVAD TOIDUAINED · Tee · Kohv · Nisukliid
Mehhiko köök Johanna Rodima ja Jelizaveta Gavrilõteva 8c klass Mehhikost Ametlik nimi Mehhiko Ühendriigid Pealinn México Naabriteks USA, Guatemala ja Belizega Mehhiko kultuuri on sügavalt mõjutanud indiaanid ja hispaanlased, hiljem ka prantslased ja ameeriklased Toidu valmistamisel reegleid ei ole, söök võib olla väga lihtne või raske Toiduained Tsillipiprad Mais Tortiljad Oad Cuacamole - avokaadokaste Rahvusroad Ceviche laimimahlaga marineeritud mereannid Pozole - paks supp või vedelam ühepajatoit, mis koosneb sea- või kanalihast ja maisist Cochinita pibil - guljass-tüüpi roog sealihast Taco (tako) - friteeritud, rabedad, U-kujulised, serveeritakse täidetuna Nacho (natso) - friteeritud väikesed kolmnurgad Burrito - Täidetud ja taskukujuliselt kokkukeeratud tortilja
TOIDU NIMETUS portsjoni kaal valmistatavaid portsjoneid kokku Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20% ta Toiduained Ühik 1 bruto Kao % 1 neto x bruto x neto Ühiku hind Retsepti h 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 - 0,000 0,000 0,000 -
Toidunimetus: Portsjoni kaal: Portsjoni arv kokku : Jrk nr Toiduained ühik 1 kõik toidu valmistamiseks toorained suurköögis kasutatakse enamasti kg ,l , tk 2 protsendid tk/kg .kanamuna 3 kg -kilogramm 4 L-liiter 5 teisendan tooraine kui on dl ja grammides 6 retseptis odrakruup 2dl
Tinglikult saab toitained jagada ka makro- ja mikrotoit-aineteks; esimesel puhul vajab organism neid suhteliselt suuremates kogustes võrreldes teiste – mikrotoitainetega. Keemilise koostise järgi Toiduaineid võib klassifitseerida temas oleva mingisuguse keemilise aine (valgud, rasvad, süsivesikud (tärklis) jms sisalduse järgi järgmiselt: valgurikkad, rasvarikkad ja süsivesikuterikkad (tärklise-) toiduained. Väga palju levinud toiduained sisaldavad rohkesti nii valku kui süsivesikuid (tärklist). Taimsed toiduained sisaldavad rohkem süsivesikuid, loomsed aga valku ja rasva. Valgurikkad toiduained jaotatakse taimseteks ja loomseteks. Taimsed toiduained: sojatooted (sojaoad); enamik puuvilju, kaunvilju (oad), herned, läätsed; pähklid, seened. Loomsed toiduained: Lihatooted – veise-, sea-, lamba-, linnuliha, kala (kalatooted), vorstitooted, sink, pasteedid jms. ; Piimatooted – piim, hapukoor,
...... .................................................................. KÕRGE RISKITEGURIGA ON SUURE VALGUSISALDUSEGA TOIT! · lihatooted (kastmed, puljongid) · küpsetatud liha (linnu) · muna, munatooted · kala, koorikloomad (säilitada +0 kraadi juures, jää sees) · piim, piimatooted · keedetud riis · seened. 2 8 kõik toiduained, mis on ette nähtud tarbimiseks ilma eelneva kuutöötlemiseta, st küpsetamata (tordikreemid) 9 kõik toiduained, mille kuumtöötlusele enne tarbimist järgneb hakkimine , vahustamine või mõni muu mehaaniline töötlemine 10 kõik toiduained, mida ei kuumutata piisavalt kaua 11 kõik toiduained, mis pärast kuumtöötlust hoitakse temperatuuril üle 80C või alla 630C ÕHUHAPNIKU TOIME Mikroobid, mis vajavad eluks hapnikku:...aeroobsed.... Hallitusseened- arenevad toiduainete pinnal
probleemid, lihaste valulikus ja nõrkus, kilpnäärme alatalitlus, isutus. Vask Rohkelt maksas, neerudes, südames ja ajus. Leiab nii loomsetes kui ka taimsetest saadustest. Vase ohutu päevane üldkogus on 3-7 mg. Mangaan Koondub luudesse, maksa, kõhunäärmesse, põrna, neerudesse ja ajuripatsisse. Kõige rohkem on taimses toidus. Ohutu päevane üldkogus on 7-15 mg. Fluor Leidub kõige rohkem hammastes ja luudes. Peamised fluori sisaldavad toiduained on merekalad, samuti meres elutsevad koorikloomad ja karbid, merevetikad. Ohutu päevane üldkogus kestval kasutamisel on 5-15mg. Jood Enamus joodist on kogunenud kilpnäärmesse, kus seda kasutatakse hormoonide sünteesiks. Peamised joodi sisaldavad toiduained on merekalad, vähemal määral ka piimasaadused, munad ja pagaritooted Ohutu joodi päevane üldkogus on kuni 0,5mg. Molübdeen Asub peamiselt luudes, neerudes, maksas, neerupealistes ja juustes.
Toiteväärtus ehk toidu energeetiline väärtus 4 Valgud 5 Lipiidid 6 Süsivesikud 7 Vitamiinid 8 Mineraalained 9 Kokkuvõte 10 Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Toiduained on tooted, mida inimene kasutab toiduks ning on võimeline seedima. Toiduained on taimsed või loomsed saadused. Toitained on toiduainete koostisosad, mis seeduvad seedekulglas ja imenduvad ning mida organism kasutab kehaomaste ainete sünteesiks ning samuti energeetilistel eesmärkidel. Toitained on süsivesikud, lipiidid, vesi, valgud, vitamiinid, mineraalained. Toitainete põhiülesanne on inimorganismi talitluse tagamine ratsionaalse toitumisega. Inimkonna ajaloo vältel on toidu valik ja koostis oluliselt muutunud. Enamik toiduained on
Toiduained võib ettevõttesse tuua ainult selleks ettenähtud transpordivahenditel. Peab jälgima tootja nime, tootjapoolset kvaliteedisertifikaati ja realiseerimistähtaegu. toiduainete säilitamine vastavalt omadustele Kui toidukaup saabub ettevõttesse, siis ta ladustatakse või pannakse müüki vastavalt sellele toidukaubale omastele säilitustingimustele. Kindlasti peab jälgima tootjapoolsete temperatuurireziiminõuete täitmist. Valgurikkad toiduained on kiiresti riknevad, mistõttu nad säilitatakse üldreeglina madalatel temperatuuridel ja külmikutes. Värske kala säilitatakse temperatuuril 0°C juures ja jää peal. toidu valmistusviisid. Kui valmistatakse toitu, siis peab alati kindel olema, et toit oleks korralikult läbi küpsenud. Seepärast kontrollitakse toidu läbiküpsemist termomeetriga, mitte tikuga või noaga, nagu seda kodustes tingimustes tihti tehakse toidu ja toidunõude "ringlusteed"
KORDAMISEKS 1. Mida tähendab pakendil kirjutatud „Kõlblik kuni“ ja „Parim enne“? 2. Kirjeldage, millega arvestatakse toiduainete varumisel toitlustusettevõttesse. 3. Mida kontrollitakse toiduainete vastuvõtmisel? ÜLESANNE 1. Külastage toiduainete kauplust. A. Tutvude erinevate toidukaupadega (vähemalt 10 erinevat). B. Liigitage need tabelisse. Kiirestiriknevad toiduained Minimaalse säilimisajaga Toiduained, mille pakendil ei toiduained nõuta säilimisaja näitamist 3.4. Erinevate toiduainegruppide omadused ja kasutamine toidu valmistamisel 47
Valmisroad jahutada ja külmutada portsjonitena spetsiaalsetes sügavkülmiku karpides. Pakend - Sügavkülmikusse ei tohi midagi sattuda pakendamata. Varu endale spetsiaalseid sügavkülmutamise kilekotte või plastkarpe. Nende puudumisel sobivad ka tugev toidukile, foolium, alumiiniumanumad, jogurti-, kohupiima- ja margariinikarbid. Sulgemiseks kasuta kumme, sulgureid või külmakindlat teipi. Kiire külmutamine - Parema säilivuse ja kvaliteedi huvides tuleb kõik toiduained külmutada võimalikult kiiresti, sest aeglasel külmutamisel külmub (toiduaines sisalduv) vedelik suurte teravate kristallidena, mis purustavad rakuseinad. Selle tulemusena muutub külmutatud toiduaine ülessulamisel vesiseks, eriti puu- ja köögiviljad. Kiirel külmutamisel moodustuvad väikesed kristallid, mis toiduainete kvaliteeti ei kahjusta. Külmutamise 10 käsku 1. Külmuta vaid kvaliteetseid tooteid ja toorainet. 2
Nõukogude toidukultuur Klassikaline toidumenüü ● Sült ● Rassolnik ● Kartulisalat viineriga ● Pekiga praekapsas ● Kiluvõileivad ● Marineeritud seened, räimed ● Kotletid Toiduained poodides ● Kauplustes defitsiit ● Kollektiivsed retked seene- ja marjametsa ning hoidiste valmistamise populaarsus ● Toiduained kehva poolsed nt margariin ● Pikad järjekorrad e sabad (suhkur, mandariiid) "Vabandage, kas see on leivakauplus, kus ei ole leiba?" "Ei, see on lihakauplus, kus ei ole liha. Leivakauplus, kus ei ole leiba, on üle tee." Restoranid ● Argirutiini tõi vaheldust nädalalõpp restoranis. Igati kättesaadava hinna eest sai nii häid roogi maitsta kui ka jalga keerutada, mistõttu muutus restoran populaarseks õhtuveetmise kohaks
Raku sees tuleb DNA kullapartikli küljest lahti, siseneb rakutuuma ja lülitub seal rekombinatsiooni teel genoomi(kuidas hinnata gmo-de mõju inimestele ja loodusele) GMO-sid kasutatakse peamiselt meditsiinis ja põllumajanduses. Geneetiliselt muundatud taimede taimede kohta kasutatakse ka sõna ,,muundkultuur" Muundamisega on loodud rapsi, mis talub umbrohumürke, maisi, mis on kahjuritele toksiline, värvikamaid nelke, vitamiinirikkamat riisi jne. Hüpotees Kas geneetiliselt muundatud toiduained on tervisele ohtlikumad kui muundamata toiduained? 3 Vändra Gümnaasium Kokkuvõte Oletan, et geneetiliselt muundatud toiduained on inimese tarvisele kahjulikumad kui toiduained, mida pole muundatud. GMO-dest rääkides nimetatakse tavaliselt riskidena keskkonna-, tervise- ja sotsiaal- majanduslikke riske, samuti eetilisi küsitavusi.
tarvitavad ainult või peamiselt taimsedi toiduaineid. · Seda järgib maailmas umbes kolmveerand miljardit inimest. · See haigus pärineb Aasiast. Põhjused, eesmärgid, mis viitavad vegetaarlusele. · Majanduslikud · Tervislikud · Toiteväärtuse arvestamine · Looduslikud · Vanemate toitumiskäitumine · Meditsiinilised · Kulinaarsed · Usundilised · Hügieenilised · Eetilised · Nüüdiaegsest eluviisist tingitud Toiduained · Range vegetarsimi korral kasutatakse toiduks ainult taimse päritoluga toiduaineid. · Teravili · Puuvili · Juurvili · Aedvili · Pähklid · Seemned · Seened · Õlid Toiduained · Põhiliseks valguallikaks on tera- ja kaunvili ning pähklid · Rasva saadakse toiduõlidest, seemnetest ja pähklitest. · Süsivesikuid saab aed- ja puuviljadest Taimetoidu plussid · Vähene rasvumine · Väheneb südamehaiguste risk · Väheneb kõrgvererõhu risk
Botulism Tekitaja on anaeroob ja moodustab väga termostabiilseid endospoore. Nakkuse allikad: Vähehappelised valgurikkad toiduained Vorsti- ja lihatooted Vaakumpakendis liha-, kalatooted Suitsutatud, soolatud tooted Konservid, eriti aedvilja, liha, kala, seenekonservid Tekitaja kasvab temperatuuril 12° C...50° C Toksiin säilib konservides 6-8 kuud Haigusnähud: Cl. botulinum'i põhjustatud toidumürgitus ehk botulism tekib toksiinisisaldava toidu söömise tulemusena, mürgituseks piisab mõnest nanogrammist mürgist (1 nanogramm= 0,000000001 g)
die Tasche-kott,tasku kochen-keetma die Lebensmittel-toiduained der Rinderbraten-praad der Rotkohl-punanekapsas der Nachtisch-magustoit das Obst-puuvili die Flasche,-n -pudel das Glas,-er -klaas das Weifbrot,-e -sai das Brötchen-saiake die Grofeltern-vanavanemad das -nädalalõp. am- lõpul der-supermarkt zum-isse zum-lõunasöögiks das-muna,hommikusöök,õhtusöök,lõuna,jäätis,(must)leib, der-juustm,suhkur,konjak,sink, vanaisa die-või,piim.pagarikaup.(in die-kaupluses),keedis,maksavorkst, vanaema die Tasche-kott,tasku kochen-keetma die Lebensmittel-toiduained der Rinderbraten-praad der Rotkohl-punanekapsas der Nachtisch-magustoit das Obst-puuvili die Flasche,-n -pudel das Glas,-er -klaas das Weifbrot,-e -sai das Brötchen-saiake die Grofeltern-vanavanemad das -nädalalõp. am- lõpul der-supermarkt zum-isse zum-lõunasöögiks das-muna,hommikusöök,õhtusöök,lõuna,jäätis,(must)leib, der-juustm,suhkur,konjak,sink, vanaisa die-või,piim.pagarikaup.(in...
Toiduainete konserveerimine ja säilitamine · Kõik kaubad ei ole säilitamisel võrdselt vastupidavad. · Ühed kaubad säilitavad hästi loomulikul kujul vastavates tingimustes · Teised, sõltuvalt rohkest niiskusesisaldusest, on aga heaks toitekeskkonnaks mikroorganismidele ja seega säilivad halvasti. · Nii ei säili hästi kiirestiriknevad toiduained (Liha, kala, piim, seened, värsked puuviljad · Elanikkonna normaalse varsustamise kindlustamiseks selliste kaupadega aastaringselt konserveeritakse neid. Konserveerimine · Mõeldakse selliseid töötlemisviise, mis aitavad pikendada kiiresti riknevate kaupade säilitamise aega · Kuna kaupade peamiseks riknemise põhjusteks on mikroorganismid, siis kõik konserveerimisviisid taotlevad niisugusre tingimuste loomist, mille juures mikroobid
maks paikneb mao kõrval, paremal pool ülakõhus. 19)kõhunääre-Kõhunääre paikneb mao alumise osa taga ja on 10-15 cm pikkune. Kõhunääre eritab ööpäevas kuni1,5 m nõret. Kõhunääre on oluline 1) neutraliseerib toidumassi peensooles 2) sisaldab ensüüme, mis lõhustavad kõikki toitaineid 20)insuliin- on diapeetikute haigus II VÕRDLE 1) Ensüümid / vitamiinid 2)Piimahambad / jäävhambad 3)taimsed / loomsed toiduained 4)makrotoitained / mikrotoitained III NIMETA 1)Loomseid ja taimseid toiduaineid Loomsed- Liha ,kala, munad,piim jne) Taimsed- Teravili, puuviljad, taimeõli jne. 2)Mikrotoitained ja makrotoitained Mikrotoitained-Vitamiinid ja mineraale. Makrotoitained-vett, valke, süsivesikuid ja toidurasvu. 3)Veeslahustuvad ja rasvlahustuvad vitamiinid Veeslahustavad vitamiinid: närvisüsteem B x B(1).... B(12) 2) immuunsus C- askorbiirhape
toiuduaine valmis · Õli (tilk) märtsi kuust) 2. Keetmine Toote valmistamiseks · Pott Toiduained asetatakse · Liha väheses · Vesi keema vähesesse vedelikku · Köögiviljad vedelikus · Pliit ja keedetakse nõrgal · Kala kuumusel kaanega kaetud
• Jälgides toiduhügeeni toiduainetesse Kohtumine nakkusega • Reisidel • Süües toorest liha, muna • On reisekõhulahtisuse põhjuseks Listerioos • Võib elada inimese haigusnähte põhjustamata • Bakteri Listeria monocytogenes poolt põhjustatud nakkushaigus Listerioos Nakatumine Ennetamine • Küpseta korralikult kõik lihatooted • Loomsed toiduained • Väldi deli toitu ehk • Toores liha lihalõikeid • Väldi pastöriseerimata • Pastöriseerimata piim piima • Halvaks läinud • Pese korralikult kõik puu- toiduained ja juurviljad enne söömist • Ära osta tähtaja ületanud või sellele lähenevat allahinnatuid tooteid
kg, loomaliha puhul 7 kg. Mida rohkem sööme liha, seda rohkem tuleb kasvatada teravilja, soja ja muud loomasööta. Ühe loomaliha kilo tootmiseks võib kuluda ligi 100 000 liitrit vett. Kanaliha puhul kuni 3500. Võrdluseks kulub ühe kilo kartulite tootmiseks 500 ning nisu jaoks 900 liitrit vett. Hooletu ümberkäimine loomasõnnikuga võib tekitada keskkonnareostusi. Kuna loomsed toiduained riknevad võrreldes taimsetega tunduvalt kiiremini, tuleb nende kasutuskõlblikuna säilitamisel enam kasutada suurema energiakuluga hoiukohti, näiteks (sügav)külmutuskappe. Liha tootmisel eraldub ohtralt nii süsinikdioksiidi kui metaani. Mida halba teeb taimetoitlus Range taimetoitluse järgijatel jääb eelkõige puudu asendamatutest aminohapetest, mida sisaldavad sellised loomsed toiduained nagu
Meie maitsmismeel tajub neid muutusi kas vähem või rohkem hapu toiduna. Kolm põhitõde, et hapendamine õnnestuks. Esiteks, algne käärimisprotsess nõuab soojust. Kui põhikäärimine algab jahedas ja kestab väga kaua, siis suureneb tõenäosus, et hapendatud toiduained limastuvad ja roiskuvad. Teiseks, juba hapnenud toiduaineid ei tohi hoida liiga soojas ruumis, sest piimhappekäärimise jätkudes muudetakse kogu toiduainetes leiduv suhkur piimhappeks ning toiduained muutuvad liiga hapuks. Soojas hoiuruumis suureneb ka mikrobioloogilise saastumise oht: võõrmikrofloora hakkab lagundama piimhapet, selle sisaldus langeb, konserveerivad omadused nõrgenevad ning lõpuks hapendatud toiduained libestuvad, pehmenevad ja roiskuvad. Kolmandaks, hapnemine on mikrobioloogiline protsess ja selle kiirust mõjutavad otseselt toiduainetes olevad konservandid. Näiteks liigne sool pidurdab köögiviljade hapnemist. -- 3 --
eluviisidele, sealhulgas eriti spordile ning toitumisele (ka erinevatele dieetidele). On oluline, et inimene saaks oma igapäevasest toidust kätte kõik eluks vajaminevad toitained: süsivesikud, valgud, kiudained, rasvad, vitamiinid ning mineraalained. Antud referaat annab ülevaate viie erineva toiduaine (kala, muna, müsli, sink, täisteraleib) vitamiinide ja mineraalainete, sealhulgas ka teiste toitainete sisaldusest ja vajalikkusest. Referaadis kajastuvad toiduained said valitud, kuna on ühiskonnas enim propageeritavad tervislikud toiduained. MUNA Munavalge koosneb 87% veest ja 12% valkainest, millest suurem osa on albumiin. Munavalge moodustab kaks kolmandikku muna kaalust. Munakollane sisaldab tahket ainet ( ligi 50%), valke (16%) ja rasvu ( 30%). Munavalku nimetatakse täisväärtuslikuks, sest selles on kõik 8 olulist aminohapet õiges vahekorras. Neid inimesele olulisi aminohappeid saame
mikrobioloogiliselt toodetav äädikas (nt veiniäädikas). Nad muudavad käärinud mahlas või veinis leiduva alkoholi äädikaks. Oma roll on bakteritel ka lihatööstuses, kus bakterkultuure kasutatakse salaami vorsti valmistamisel. Ka kõigile teada-tuntud kohvi- ja kakaopuu seemneid kääritatakse algselt bakterite abil. Käesoleval ajal on meilgi müügil organismile kasulikke piimhappebakteritega rikastatud toiduaineid biojogurt, biokeefir, biojogurtijäätis. Need toiduained sisaldavad elavaid baktereid, mis toimivad soodsalt meie organismile: soodustavad seedetegevust, kiirendavad toitainete imendumist, vähendavad kahjulike bakterite arvukust soolestikus, tõhustavad organismi kaitsesüsteeme. Paraku on ka selliseid baktereid, kelle elutegevuse mõjul toiduained riknevad. Selle vältimiseks on inimesed juba iidsetest aegadest kasutanud toiduainete säilitamiseks kuivatamist, külmutamist, soolamist ja suitsutamist
vitamiine Rasvkude kaitseb nahka Rasvad koosnevad rasvhapetest Kolesterool- vajalik ühend, mis on olemas meie organismis, kuid liiga suur kolesterooli sisaldus on kahjulik Vesi Kogu organismi oluline koostisosa Vajalik toidu seedimiseks Aitab kehatemperatuuri ühtlasena hoida VESI moodustab inimese kehast 60% Vee vajadus sõltub vanusest, ilmastikust, tervislikust seisundist ja kehalisest aktiivsusest Veepuudus võib olla ohtlik! Päevas saame toidu ja joogiga 2-3 l vett Veerikkad toiduained on: · Porgand, · Kurk, · Maasikas, · Piim Väga veevaene on õli Vitamiinid Vajame normaalseks arenguks ja elutegevuseks Poest ostetud vitamiinid ei ole toiduasendajad Vitamiine saame peamiselt toidust Põhilisi vitamiine on 13 Vitamiinid jagunevad: 1. Vesilahustuvad vitamiinid - C-vitamiin ja B-vitamiin 2. Rasvlahustuvad vitamiinid - A-, D-, E-, ja K-vitamiin Mineraalained Põhilisi mineraalaineid on 22 Tõhustavad: 1) Rasvade, süsivesikute,valkude
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
