Taimetoitlus (Taim ehk tootja süüakse ära tarbija poolt) Kisklus (Madalama astme loom süüakse ära kõrgema astme looma poolt, nt taimetoitlase sööb ära kiskja Parasitism Sümbioos Mutualism Kommensialism Koevolutsioon – Liigid kohastuvad elukeskkonnaga ja muutuvad, sõltudes samal ajal teineteisest 3. Toiduahelad ja toiduvõrgustik Toiduahel – Toitumissuhete alusel reastatud organismide jada Toiduvõrk – Ühe ökosüsteemi omavahel põimunud toiduahelad Tootjad vajavad anorgaanilist ainet, millest nad sünteesivad orgaanilist ainet tänu valgusele ja veele (fotosünteesi abil, kui valgust pole, võivad mõned taimed sünteesida ainet kemosünteesi abil), mis on toiduks herbivooridele ehk esimese astme tarbijatele. Herbivooridest toituvad kiskjad ehk teise astme tarbijad
7. Mis on populatsioon? Too näiteid. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid - populatsiooni arvukus: isendite arv - populatsiooni tihedus: isendite arv pinnaühiku kohta 8. Mis on ökosüsteem selle komponendid? A) biotsönoos ehk elusosa: taimekooslused, seenekooslused, loomakooslused, mikroorganismid B) ökotoop ehk elutaosa: õhkkeskkond, vesikeskkond, muldkeskkond 9. Toiduahel ja võrgustik nende koostamine tootjate, tarbijate ja lagundajate roll toiduvõrgustikes. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Ühe ökosüsteemi hargnevad ja põimuvad toiduahelad moodustavad toiduvõrgu. Nugiahel ehk parasiittoiduahel - Iga järgmine lüli parasiteerib toiduahela eelneval lülil. NT Õunapuuleht ® lehetäi ® seened ® mükoviirused Laguahel - Algab eluta orgaanilisest ainest. Koosneb esmastest tarbijatest ja lagundajatest
.......... 4. Sõna „pealinn“ kasutatakse ka Narva, Pärnu, Otepää ja Türi kohta. (1p) Milline neist on talvepealinn? ......................................................................... 5. Jooni alla loetelusse sobimatu. (3p) kodutuvi, toonekurg, koduvarblane, võilill, suur teeleht, rändrott, suurkõrv Põhjenda oma valikut .......................................................................................................................................... 6. Koosta üks linna toiduahel. (4p) ...................................... -> ....................................... -> ........................................ -> ........................................ 7. Kuidas mõjutab inimtegevus keskkonda asulas, kus asub sinu kool? Too 2 näidet! (2p) .............................................................................................................................................................................. ............................................................
1. Kus paiknevad parasvöötme okasmetsad, sega- ja lehtmetsad ja parasvöötme rohtlad? Näita kaardil. 2. Iseloomusta kliimat parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlas (temp suvel, talvel, amplituud, sademed, tuuled). 3. Kliimadiagrammi lugemine, võrdlemine. 4. Kirjelda taimestikku ja loomastikku parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades, rohtlates. Nimeta ka liike ja nende kohastumusi. 5. Koosta toiduahel. 6. Iseloomusta inimtegevust okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlates. 7. Millised keskkonnaprobleemid esinevad okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ning rohtlates? Selgita tekkepõhjuseid, tagajärgi ja vältimist. 8. Milleks kasutab inimene puitu? Milles seisneb metsade tähtsus? 9. Kirjelda leetmulla, pruunmulla ja mustmulla kujunemist. 10. Nimeta rohtlates kasvatatavaid kultuurtaimi. SELGITA MÕISTED: mandriline ja mereline kliima, külmad ja soojad hoovused,
Ökosüsteem Ökosüsteem on isereguleeruv kooslus, kus kõik teatud territooriumil elavad organismid ja keskkond seda mõjutavad. Isereguleeruvuse taga on toiduahelad. Elukooslus ökosüsteemi elusosa Ökotoop ökosüsteemi eluta osa Ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide omavahelised suhted avalduvad toitumisseostena. Toitumisseoste alusel reastatud organismid moodustavad toiduahela. Toiduahel algab alati taimega, kuna see toodab orgaanilist ainet. Troofilised tasemed Troofiline ehk toitumine. Iga toiduahela lüli ehk troofiline tase reguleerib eelneva lüli arvukust ja sõltub sellest. Esimese troofilise taseme moodustavad produtsendid ehk orgaaniliste ainete tootjad. · Toodavad orgaanilist ainet. · Taimed ja autotroopsed bakterid. Teise troofilise taseme moodustavad konsonendid ehk tarbijad. · Saavad vajaliku orgaanilise aine toiduga. 1
kahjutu oksüdatsioonil. ÖKOLOOGILINE PÜRAMIID KOMMENSALISM HETEROTROOF Levila, kus Erinevate liikide Surnud orgaanilise aine Toitumisseoste alusel populatsiooni isendid vastastikku kasulik lagundajad. reastatud organismid. elavad kooselu. DESTRUENDID TOIDUAHEL AREAAL SÜMBIOOS Orgaanilise aine Taimtoiduline loom. Organismide kogumass. Segatoiduline loom. tarbijad. KONSUMENDID HERBIVOOR BIOMASS OMNIVOOR Ökosüsteemi eluta osa. Orgaanilise aine tootjad. Ökosüsteemi elusosa. ÖKOTOOP BINGO PRODUTSENDID ELUKOOSLUS
Kiskjad, herbivoorid, omnivoorid. Tootjad Lagundajad Fotosünteesivad Enamasti seened ja taimed. Toodavad bakterid. orgaanilisi Lagundavad surnud ühendeid organisme → toitained fotosünteesi tootjatele. käigus. Oluline lüli Toiduahelate Toiduahel Organismide järjestus toitumissuhete alusel. Energia ja ained liiguvad ökosüsteemis toiduahela kaudu. Toiduvõrk Ökosüsteemis omavahel põimuvad toiduahelad. Ökosüsteemi tasakaal • Ökosüsteem on isereguleeruv. • Ökosüsteemi tasakaalu võivad häirida haigused, looduskatastroofid, keskkonnatingimuste muutused ja inimmõju. Populatsioonilained Ökosüsteemi tasakaal • Mida suurem on ökosüsteem, seda raskem on tasakaalu rikkuda.
HUNT Välisehitus Hunt on sarnane koeraga. Tal on lihaline keha, jõulised jalad ja võimsad lõuad. Hundi jälg on koera omast kitsam ja pikem. Hunt on ka kiire ning tugev. Hundil on hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad. Eluviis Hundid elavad enamasti varjulistes metsades, rabades ja võsastikes. Talvel on nad hulkuvaeluviisiga. Suvel elavad nad paariti ning pesa rajatakse veekogu äärde. Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. Paljunemine Jooksuaeg on jaanuaris ja veebruaris. Ema- ja isashunt moodustavad paari, mis enamasti jäävad kokku kogu eluks. Huntidel on sisemine viljastamine. Enamasti sünnib 1- 12 poega. Tiinus kestab 61-63 päeva. Järglased ja nende eest hoolitsemine Pojad sünnivad märtsis või aprillis. Sündides on nad pimedate ja suletud kõrvaavadega. Poegade eest hoolitsevad ema- ja isahunt koos. Pojad toituvad piimast, kui ka poolseeditud lihast. Kaheksa kuun...
Arusisalik on 10…16 cm pikkune, tumeda värvusega sisalik. ● On päevase eluviisiga, talvel on talveunes. ● Vaenlaseks on rästik, nastik. ● Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. ● Toitub mitmesugustest putukatest, ämblikest, limustest ja ussidest. Arusisalik http://fotoalbum.ee/photos/propsis/5264 2265 Siirdesoo toiduahel Balti sõrmkäpp Rabakonn Sääriksääsk Siirdesoo toiduahel Rästik Jõhvikas Hüpikämblik Siirdesoo ● Siirdesoo on kasulik loomadele, sest see on neile koduks, kaitseks ja söögikohaks. Siirdesooo
Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna. Toitainete liikumine ökosüsteemis. . Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik. Konsortsium. Ainete liikumine ökosüsteemis. Bioelemendid. Põhibioelemendid. Makrobioelemendid. Mikrobioelemendid. Vesi. Aineringed. Veeringe. Geoloogiline ringe. C-ringe. N-ringe. P-ringe. S-ringe.
- Fütofaagid Sparofaagid(surnud org. Aine) - Pantofaagid Karnivoorid Herbivoorid omnivoorid Redutsendid e destruendid e lagundajad loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensümümide abil lagundavad bakterid ja seened. Kõik lagundajad on heterotroofid. konsumendid Toiduahel, toitumisahel, jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Kiskahel, laguahel, Nugiahel konsumendid Produtsend id Organismid, mis tarvitavad toiduks energiavoos ühepalju muundusi läbi teinud orgaanilist ainet, kuuluvad ohele ja destruendid samale troofilisele tasemele.
2. Nimeta tunnused, mille poolest täiskasvanud konn erineb kalast. 3. Miks ei saa kulles elada maismaal? 4. Miks ei saa konnad elada kõrbes või polaaraladel ? 5. Mille poolest sarnaneb konna ja kala sigimine? 6. Nimeta vähemalt kolm roomajat. 7. Mille poolest erineb roomaja muna kahepaikse ja kala munarakust? 8. Mille poolest erineb roomaja sigimine kahepaiksete sigimisest? 9. Koosta toiduahel, mille üks lüli on rästik. 10. Miks ei tohi roomajaid hävitada? Vastused 1. Mõlemal on saba ja lõpused, nad vajavad vett ja neil puuduvad jäsemed. 2. Konn saab käia maismaal, konnal on jäsemed ja konn hingab kopsude ja nahaga. 3. Tal ei ole jäsemeid, ega kopse ja ta kuivab ära. 4. Konnad on kõigusoojased. Kõrbes nad kõrbeksid ära ja polaaraladel jäätuksid. 5
taastumine (ADP*) energia arvel vesinikuaatomite sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2 Kahe etapiline protsess Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tähtsus Anorgaanilistest ainetest esmase orgaanilise aine loomine Ükski looduses esinev toiduahel ei püsi ilma fotosünteesita Glükoos on lähteaine, mis on vajalik mitmete orgaaniliste ainete sünteesiks Glükoos on põhiline energiaallikas enamikus organismides Peaaegu kogu atmosfääris esinev hapnik on moodustunud fotosünteesil O osaleb põlemisel, hingamisel, osooni tekkimisel Fossiilsete kütuste teke (nafta, kivisüsi, maagaas) Kasutatud kirjandus Http://et.wikipedia.org/wiki/Fotos%C3%BCntees http:// www.miksike.ee/documents/main/referaadid/fotosuntee
Kohastumused:nad rändavad,paks karvkate,lühikesed jäsemed ja magavad talveund 5)Millega inimene tegeleb tundravööndis? v:kalapüük,põhjapõdra kasvatus,turism,peavad jahti,nafta-ja gaasi tööstus 6)Mis on igikelts ja miks ta tekib? v:Aasta ringselt külmunud maa,lühikese suvega ei jõua maa ära sulada 7)Millest toituvad jäävööndiloomad,ja kes nad on? v:Toituvad kaladest ja vetikatest.Need on vaalad,hülged,morsad,jääkarud,pingviinid ja rändlinnud 8)Koosta 3 lüliline toiduahel Artika ökosüsteemi kohta V: vetikas-kalad-jääkaru 9)Kuidas tekkivad jäämäed? v:Mandriliustiku tükid murduvad lahti 10)Milliste riikide territooriummil levivad suuremad tundrad? v:Kanada,(Alaska),USA,Soome,Rootsi,Venemaa,Island
Läänemeri Üldinfo Suuruselt teine sisemeri Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa 10-15 promilli Pinnakihid 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger ...
mustlaik-apollo sitasitikas puruvana herilased, sipelgad toakärbes, parmud, porilane, põdrakärbes Tähtsus looduses Toiduahel, Taimede Toitub inimese Osa toiduahelast, Nõelavad Taimekahjurid, ja inimese elus rändrohutirts tolmlejad, aia- ja varutd jäävad jahu sisse mürgiastlaga, toiduks hävitab põllukultuuride toiduainetest, elama koguvad mett, loomadele,
Bioloogia- Kordamine Kontrolltööks Mõisted: · ökoloogia- teadus organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. · elupaik- ala, kus valitsevad organismirühmad eluks ja järglaste kasvatamiseks sobivad tingimused. · koloonialisus- ühte liiki kuuluvate isendite kooseluvorm. · sümbioos- kasulik kooselu eri liiki organismide vahel. · sümbiont- sümbioosis elavad organismid. · kommensalism- erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele osapoolele- kommensiaalile kasulik, teisele kahjulik. · konkurents- sama või erinevat liiki organismide vastastikku piirav kooselu vorm. · Parasitism- erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik. · peremees- organism, kelle arvel parasiit elab. · pesaparasitism- siis, kui võõrvanemad kasvatavad üles teise lo...
1. Lülijalgsete rühmad, nende esindajad.Putukad(mesilane), ämblikud(hiiglinnutapik) ja vähid(jõevähk) 2. Lülijalsetele iseloomulikud tunnused (3) Kitiinainest kest, lüliline keha, lülilised jätked 3. Vähi välisehitus jõevähi näitel, kehaosade ülesanded. Tagakeha (kinnituvad ujujalad), kaks liitsilma, sõrad (enesek. toidu haaramisesks), seljakilp (kaitseb), kaks paari tundlaid (kompimi, haistmi, maitsmi- seks), käimisjalad, ujujalad ja uim 4. Võrdle vähke ja ämblikke leia sarnasused ja erinevused. Ämblikul: 8 lihtsilma, 8 jalga, võrku tootvad närmed - vähk: uim, liitsilmad, ujujalad ja käimisjalad 5. Koosta toiduahelad mille üheks lüliks oleks vesikirp, jõevähk või ämblik. Vesikirp, haug, saarmas - taimhõljum,jõevähk, inimene - hiir, ämblik, madu 6. Ämbliku välisehitus, kehaosade ülesanded. 8 Lihtsilma (valguse muutust, liikumist), pearindmik, tagakeha, võrku tootvad näärmed, jätked (süstib mürki). 7. Putukate rühmad ja neid iseloomustav...
11. Moodustatõesedlausedkasutadesvastusevariante- A) B) C) D) 12. Vastaküsimustele- a) Mille poolest erinevad toiduahel ja toiduvõrgustik? b) Millised on ökoloogia peamised uurimisvaldkonnad ja uurimisprobleemid? c) Milles seisneb ökosüsteemide terviklikkus? d) Millised tegurid võivad mõjutada ökosüsteemides valitsevat tasakaalu? e) Mida mõeldakse aineringete all? a) Toiduahelas on reastatud toitumissuhete alusel organismide jada, toiduvõrgustik on moodustunud omavahel põimunud toiduahelatest, kus näidatakse aine ja energia liikumist.
3. Iseloomustage ökosüsteemi struktuuri. Ökosüsteem koosneb biotsönoosist, kuhu kuuluvad taimekoolsused, seenekooslused, loomakooslused ja mikroorganismid ning ökotoobist, kuhu kuuluvad õhkkeskkond, vesikeskkond ja muldkeskkond. 4. Kuidas on ökotroop seotud biotsönoosiga? Ökotoobi all mõistetakse nii territooriumi, millel biotsönoos paikneb kui ka abiootilisi tegureid, mis seda mõjutavad. 5. Koostage konkreetsetest liikidest toiduahel, mis koosneb tootjast ja kolmest tarbijast. Fütoplankton zooplankton konn - haug 6. Milles seisneb ökosüsteemi iseregulatsioon? Iga troofiline tase reguleerib eelmise arvukust. Seetõttu ei saa ühegi taseme organismide arv piiramatult kasvada. Nt. Zooplankton piirab fütoplanktoni arvukust ja kui suur osa taimestikust hävib, tekib ka neil toidupuudus ja ka nende arvukus hakkab vähenema. See võimaldab fütoplanktonil taas senisest edukamalt areneda. 7
toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. 14. Happevihmad – sademed, mille pH on alla 7 ehk happeline ( tänu lämmastik- ja vääveloksiidile) 15. Heterotroofne organism - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet, nt seened, loomad - karu 16. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee. 17. Kantserogeenne aine – vähkkasvaja teket soodustav aine 18. Karjatusahel – toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni 19. Kasvuhooneefekt - looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule – kogu soojus ei peegeldu maapinnalt tagasi maailmaruumi. 20. Katabolism - polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 21. Kemosünteetiline bakter - bakter, mis sünteesib endale ise mitmest
ENERGIA ÖKOSÜSTEEMIDES Energia kontseptsioon Toitumissuhted ja produktiivsus Inimese energiatarve Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Eesmärgid: Määratleda energiaallikad Maal Selgitada tuleva ja peegelduva päikesekiirguse lainepikkuse tähtsust Kirjeldada fotosünteesi Kirjeldada energia ülekannet toiduahelas Defineerida toiduahel ja toitumisvõrk Termodünaamika I seadus Termodünaamika II seadus Maa kui avasüsteem Elu eksisteerimiseks on vaja pidevat energia sisendit Päikeselt ning soojusenergia väljundit Maailmaruumi. Elu Maal on võimalik ainult tänu lakkamatule energiavoole Päikeselt. Samal ajal eraldub Maalt tohutu hulk soojusenergiat maailmaruumi. Maa ökosüsteemi stabiilsus on tagatud pideva saabuva ja pideva lahkuva energiavooga. Suhteliselt ühtlane temperatuur Maa pinnal ja selle
http://www.abiks.pri.ee Abioot.tegurid eluta looduse tegurid:temp,valgus,niiskus,tuul. Antropogeenne tegur inimtegevusest tulenev mõju loodusele. Areaal e. levila, mis on igal liigil. Bioom samatüübiliste ökosüsteemide kogum. Bioot.tegurid eluslooduse tegurid(tulenevad organ. kooseksisteerimisest):sümbioos,kisklus. Biosfäär maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Biotehnoloogia organismidele omastele protsessidele põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete saamiseks tehistingimustes. Destruent e. lagundaja lagundab kõigi talle eelnevate tasemete surnud orgaanilist ainet mineraalseks. Elukooslus omavahel seotud organismide kogum, mis asustab elutingimuselt enamvähem ühtlast ala ökotoopi. Fotoperiotismorganismide reaktsioon ööpäevase valgusja pimedusperioodi muutumisele. Herbivooria taime ja taimtoidulise looma toitumissuhe. Kisklus röövlooma ja...
piisavalt vajalikke toitaineid. Inimene peab selle eest hoolt kandma, et see ala üle käte ei kasvaks. Niidul tuleb säilitada liikide mitmekesisus. Koosluse probleemid Kui iga aastane niitmine ja rohu kokku korjamine lõpeb, siis langeb ka liigikus, sest muld muutub toitainerikkamaks. Kui ei niideta või karjatata regulaarselt, siis võib puisniit metsastuda. Looduskaitseala Asukoht kaardil Toiduahel Arukask; Harilik Harilik Vaher;Naat kiirgtigu;Täpptigu;Lehetäi Metsvint; Sookurg; Hunt; Metssiga; Ilves Metskits Aitäh kuulamast!
Troofilised tasemed bioloogilises aineringluses Helena Teras Sissejuhatus Toitumissuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele. Ühele tasemele kuuluvad organismid, kes tarvitavad toiduks ühepalju olulisi muundumisi läbi teinud ainet. I tase tootjad ehk produtsendid Rohelised taimed Toodavad orgaanilisit ainet Kasutavad mineraalseid toitained, vett, päikesekiirguse energiat II tase tarbijad ehk konsumendid Loomad, kes söövad teisi organisme Taimtoidulised loomad ehk herbivoorid 1.astme tarbijad Loomtoidulised loomad kiskjad ehk karnivoorid 2.astme tarbijad Tipptarbijad ehk 3.astme tarbijad kotkad Tarbijad on ka raipesööjad (raisakotkad, rongad) ja kõigesööjad (omnivoorid) Lagundajad ehk destruendid Laguahel Väga tähtis ökosüsteemi osa Taime ja loomajäänuste orgaaniliste ainete mineraliseerumine tagab toitainete ringluse Kui puuduksid lagundajad, kattuks maa laipade ja taimejäänu...
Alternatiivenergeetika- energi tootmis viis, mis kasutab teissuguseid loodusvarasid (tuul, vesi). Dedergendid- sünteetilised puhastus ja pesemis vahendid. Eesti keskkonnastrateegia- 1997.a vastu võetud riiklik dokument, mis määrab eesti keskkonna poliitika põhi eesmärgid. Eesti keskkonna tegevuskava- esitatud tegevuste loetelu, keskkonnastrateegia alusel. Energia allikad- loodusvarad energia tootmiseks. Fossiilkütus- ained, mille põlemisel eraldub palju soojust, organismide jäänused (põlevkivi, nafta, kivisüsi). Happevihmad- vihm või lumi, mille happetase on kõrge. Happestumine- mulla või vee muutumine happeliseks, happevihmade tõttu. Kasvuhoone efekt- niiskuse ja temp. suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikese kiirgust aga ei lase läbi soojuskiirgust ega veeauru. Kliima muutused- paikonna tavapärastes ilmastikuoludes muutumine. Kriteerium- eeskiri, hindamis alus. Loodusvarad- looduses leiduvad varad mida inimene kasutab...
EMAJÕE- SUURSOO Karin ja Anne-Mari Emajõe-Suursoo maastikukaitseala on Eesti suurim deltasoostik (Pindalaga umbes 200 km²) Asub Tartu maakonnas, Luunja, Meeksi, Mäksa, Vara ja Võnnu valla aladel Kaitseala moodustati 1981. aastal. Liikidekoosseis Piirkonnas kokku 206 linnuliiki, neist 156 pesitsemas Väga esinduslik on kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad. Ka tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele. Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad mitmesugused veelinnud Kahepaikseid on Emajõe Suursoos teada kaheksa liiki. Roomajaid leidub soostikus kolme liiki. Imetajaid elab kaitsealal 43 liiki Suurimetajatest võib siin kohata nii karu, hunti, ilvest, metskitse, metssiga kui põtra. Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri. Soostiku veekogudes elab umbes 35 kalaliiki Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad...
Rohustu muutumine kõrgeks, lopsakaks ja liigivaeseks Varise ja kuluhulga järsk tõus 800ha=0,017%(1999) VS 800 000ha=17%(1900) Puisniitude kaitse Nederma puisniit kuulub Nedrema looduskaitseala koosseisu. Pool-looduslik kooslus On sobivad pinnasega väga paljudele hein taimedele, kui ka osadel puuliikidele. (nt. punane aruhein, arukask) Pakub elupaika paljudele kaitse all olevatele putukaliikidele (nt. mosaiikliblikas, eremiitpõrnikas ) Puisniidu toiduahel Härghein Luha pisitigu Kiivitaja Kährik Rühmasisene tööjaotus
tasakaalu on lihtne rikkuda, nt. Fosfor, väävel; fosgoriringe on pesemisvahenditega tasakaalust välja viidud iv. Energiaringe ühesuunaline, mitte tsükliline , kvalitatiivne muutus, mis on lihtne, päikesekiirgusega tuleb lühilainelisem valgusenergia, aga ökosüsteemis hajub eeskätt pikema lainepikkusega soojusenergia 1. Toiduahelad, toiduvõrgustikud a. Kui on vaja koostada toiduahel etteantud liikidest: alati tuleb alustada produtsendist ehk taimest; seostada tuleb omavahel reaalselt toitumissuhtes olevad ja samas elupaigas toimivad liigid; toiduahelas ei tohi olla korraga mitut taime; arvestada tuleb liikide suurusvahekordi; inimeste ei tohi toiduahelasse panna; seen ei ole produtsent, seentega toiduahelat alustada ei tohi
Populatsioon Ühisel territooriumil ühel ja samal ajal elavad ühe liigi isendid. Nt lasnamäel hulkuvad kassid :D, aegviidu metsa hundid. Ühes ökosüsteemis võib olla palju populatsioone. Nt mets-kuusepopulatsioon, jänese populatsioon, ilvesepopulatsioon, jänesekapsa populatsioon Areaal- liigi levila. Territoorium, kus antud liik saab levida ja elada Populatsiooni iseloomustavad suurused : Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Arvukust reguleerivad sise- ja välisfaktor. Sisefaktorid: konkurents (toidu, elukoha, partnerite pärast), migratsioon. Välisfaktorid: haiguste tekitajad, kliima, kisklus Tihedus- isendite arv pinnaühiku kohta. Tihedus sõltub: iive, sugudevaheline suhtarv, toit, parasiidid, vaenlased, haigused. Stabiilne populatsioon- noorte ja vanade isendite arv püsib tasakaalus. Kasvav populatsioon- sündivus ületab suremuse. Kahanev populatsioon- surevus ületab sün...
· Vetikaid kasutatakse toiduks · Adrut kasutatakse väetisena · Vetikaid kasutatakse kosmeetikatoodete valmistamisel · Vetikatest valmistatakse toidulisandeid 2) Kuidas saab vetikate abil hinnata veekogu puhtust? Puhtas vees on toitainete sisaldus enam-vähem ühesugune aasta läbi, see tähendab et vesi on puhas. Mida rohkem on vees vetikaid, seda toitaineterikkam ja puhtam on vesi. 3) Koosta neljalüliline toiduahel järgmistest organismidest: haug, ahvena maim, klorella (vetikas), vesikirp Klorella -> vesikirp -> ahvena maim -> haug 4) Koosta tabel rohevetikate, punavetikate ja pruunvetikate sarnasuste ja erinevuste kohta. Vetikad Sarnasused Erinevused Rohevetikad Kõik elavad vees, kõigil Rohevetikas elab madalal fotosünteesib peaaegu rannavees, teised elavad kogu keha, imavad vett ja sügavamal
karvad) 2. toidab poegi piimaga 2. Tal ei ole kõrvalesti 3. poegib 3. Erineb vaalast, sest elab maismaal 4. 4. Erineb kitsest, sest tal pole sarvi 3. Kus see loom elab? Aafrikas, Indias,Sri Lankal, Hiina lõunaosas ning Kagu-Aasias 4. a)Millest see loom toitub? Sipelgatest ja termiitidest b)Koosta üks 4- lüline toiduahel, milles on osanik ka teie loom. Sipelgad – soomusloom- leopard- hüään 5. Millega see loom on kaetud? (karvad, soomused, sile vm) Mis värvi? Miks tal sellist kehakatet on vaja? Kaetud soomustega, mis neid hästi kaitsevad 6. Mille poolest see loom sarnaneb või erineb ….. ? Igale poole vähemalt 2 põhjendust Sarnaneb Erineb Kalaga 1. Keha katavad soomused 1. Pole uimi 2. 2
3. Hingamisahela reaktsioonid (toimuvad mitokondri harjakeste membraanides) Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna 8. Toitainete liikumine ökosüsteemis. Autotroofid ja heterotroofid. Tootjad, tarbijad ja lagundajad. Parasiidid. Primaar-, sekundaar-, bruto- ja netoproduktsioon. Spetsialistid ja generalistid. Herbi-, omni- ja karnivoorid. Bioproduktsioon. Ökoloogilise püramiidi tüübid. Troofilised tasemed ja tarbimisastmed. Toiduahel. Toiduvõrgustik. Konsortsium. Autotroofid – organismid, kes sünteesivad eluks vajalike orgaanilisi aineid ise Energiat saavad päikesekiirgusest Heterotroofid – organismid, kes eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad väljast ja ise orgaanilist ainet ei sünteesi Saavad energiat valmis orgaanilisest ainest Tootjad: taimed e produtsendid, fotosünteesijad, autotroofid Tarbijad: loomad, inimesed, tarbijad e konsumendid, heterotroofid Lagundajad: seened, bakterid
30) Kuidas avaldub konkurents eri liikide vahel? (näiteid) Võitlus elupaiga, elutingimuste üle( rebane, mäger) 31) Kas ka inimeste vahel esineb konkurentsi? Kui esineb, siis selgita, milles see väljendub Esineb küll, kes saab töökoht endale, kes saab suurem palk ja nii edasi, spordivõistlus jne. 32) Milline organism on alati toiduahela esimeseks lüliks? Taimed, vetikad, algloomad, kuna nad tekkisid mulla toitainete, vee ning õhust süsihappegaasiga 33) Mida toiduahel näitab? Näitab üksteisest toituvate organismide rida 34) Mille alusel jaotatakse tarbijad astmetesse? Selle järgi kes sööb millist looma 35) Kes asuvad tarbijate algus-, kes lõppastmel? 36) Mille poolest erineb kiskahelast nugiahel? Kiskahel on kui järgmine lüli sööb eelmine ära kuid Nugiahel on kui järgmine lüli parisiteerib eelmist 37) Mille poolest erineb kiskahelast laguahel?
Elurikkus on elujõud Globaalne soojenemine on Maa elusloodusele ja ökosüsteemidele tõeliseks proovikiviks. Temperatuuri kasvades on mitmed taime-, looma- ja linnuliigid sunnitud iga aasta mõne kilomeetri võrra põhja poole asuma, et püsida oma liigile sobivas keskkonnas. Kõige suuremaks ohuks on aga lõuna poolt tulevad võõrliigid, mis võivad kohaliku ökosüsteemi ning liikide omavahelise koosluse lausa hävitada. Liikide ümberpaiknemine on tänapäeval väga keeruline tänu inimasustusele ja selle juurde kuuluvatele teedevõrgustikele. Iseäranis keeruline on ümberpaiknemine taimedele ja piiratud liikumisvõimega loomaliikidele. Inimtegevusega seotud asustused, põllumaad ja teedevõrgustikud toimivad tehislike barrikaadidena, mis ei lase putukatel, loomadel ja taimedel põhja poole liikuda. Nii võivadki mõned ohustatud liigid jääda oma ökosüsteemi lõksu ning välja surra. Liikide sissetung võõrasse elukeskkonda ei ole...
Bioloogia KT õp.5-27 1. Mis on Ökoloogia ? Ökoloogia on teadus organismide ja nende elukeskkonna vahelistest suhetest. 2. Nimeta ökoloogilised tegurid . Elutalooduse tegurid :valugs,temperatuur,niiskus,tuul. Eluslooduse tegurid:teised organismid Inimtegur 3. Mille alusel rühmitatakse taimi lühi-ja pikapäevataimedeks ? Lühipäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks12 h valgust:riis, sojauba. Pikapäevataimed vajavad kasvuks ja arenguks palju valgust :rukkis,kaer,kartul. 4. Mis on valugse tähtsus taimedel /loomadel? Taimedel:Aitab fotosünteesida,loomadel:aitab näha. 5. Kuidas mõjutab temperatuur taimi ja loomi ? Kõigusoojased organismid:kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist:putukad,kalad. Püsisoojased organismid:suudavad säilitada temperatuuri sõltumata välistemperatuurist:imetajad ,linnud. 6. Selgita ,õhu liikumise mõju taimedele ja loomadele . Kuidas elusorganismid seda ära kasutavad ? Taimed saavad t...
ÕIGE 3.Põlevkivi kuulub taastuvate loodusvarade hulka. VÄÄR Põlevkivi on fossiilne kütus ning see kuulub taastumatute loodusvarade hulka 4.Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb soodustada taime- ja loomaliikide vedu ühest riigist teise. VÄÄR Loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb hoida ära uute taimede- ja loomadeliikide sattumist uutesse looduslikesse keskkondadesse, sest muidu muutub toiduahel, mis võib omakorda hoopis kaotada taime- ja loomaliike. 5.Looduskaitse tegeleb loodusliku mitmekesisuse suurendamisega. ÕIGE 6.Eesti kaitsealused liigid on loetletud looduskaitseseaduses. ÕIGE 7.Natura 2000 on ülemaailmne kaitsealade võrgustik. VÄÄR Natura 2000 on üle-euroopaline kaitsealade võrgustik. 8.Eesti looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku kasutamise põhimõtted on esitatud dokumendis Agenda 21. VÄÄR.
rakukestas olev tselluloos. 3) Calvini tsükli reaktsioonide vaheühenditest sünteesitakse lipiide, aminohappeid. 4) Eralduv hapnik on kloroplastidega rakkudes kohe kasutatav energia saamiseks. 5) Osa taime rakkudest toituvad heterotroofselt, see tähendab saavad glükoosi nendest rakkudest, kus toimub fotosüntees. Heterotroofidele (tavalistele organismidele): 1) Kannavad fotosünteesil salvestatud energiat ühelt organismilt teisele- toiduahel 2) Elutegevuseks vajaliku energia saavad nad orgaaniliste ühendite järk-järgulisel oksüdatsioonil. 3) Hingamise käigus eraldub keskkonda süsihappegaas, mis seostatakse orgaaniliste ainete koostisse fotosünteesi käigus- sellega tagatakse süsinikuringe. 4) Taimed on loomadele elu- ja varjupaigaks 5) Tarvitavad hingamisel hapnikku Biosfäärile: 1) tagav süsiniku, hapniku ringe 2) eralduv hapnik on osoonikihi püsimise aluseks
* Areaal -territoorium, mida teatud liigi isendid asustavad (palju popullatsioone). * Popullatsioon - ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid. * Biotsönoos - elukooslus, ühel territooriumil elavate liikide popullatsioonid. * Ökotoop - elukeskkond, territoorium, millel elukooslus paikneb ja tegurid, mis teda mõjutavad. * Ökosüsteem - isereguleeriv süsteem, millesse kuuluvate popullatsioonide koosseis ja arvukus on pikema aja jooksul olnud stabiilne. ' toiduahel - moodustub omavahel toitumissuhetes olevad tootjad, tarbijad ja lagundajad. ' tootja - roheline taim, toodab energiat. ' tarbija - loom sööb. ' lagundaja - seen või bakter. Iga järgneva toidulüli ehk torofiline tase reguleerib järgneva arvukust. ÖKOSÜSTEEMIS TOIMUVAD MUUTUSED Popullatsiooni muutused: 1) Stabiilne (ajas muutumatu). 2) Kasvav (sündimus suurem kui suremine). 3) Kahanev (sündimus väiksem kui suremus).
PAMPAD PAMPAD Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna- Ameerikas Argentiina, Brasiilia, Urugay territooriumil. Idaosasse jäävad humiidsed e. niiske kliimaga pampad, mis on riigi viljakaim osa. Humiidsest pampast Andideni jääb kuiv pampa vähem asustatud ala, kus karjatatakse hobuseid, veiseid ja lambaid. Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. TAIMED Silmatorkavam taim on kuni kolme meetri kõrgune kõrreline argentiina pamparohi. Kõrreliike kasvab pampas üle mitmesaja. Paljud eksootilise välimusega kõrrelised kuuluvad meile tuttavasse perekonda, nagu aruhein, nurmikas ja luste. Kasvatakse maisi ja nisu, vähemviljakaid maid kasutatakse karjamaadena. Puud kasvavad pampas vaid jõgede orgudes, kus need moodustavad galeriimetsad. MÄGIVISKATSAD Tihe karvastik, mis hoiab kehasoojust. Pikad, ümarate otstega kõrvad, täielikult karvadega kaetud. Hea kuulmine. Käpad ...
peab kasutama hakkama muud materjali, mis oleks sama põhimõttega. Keskkonna reostus on teine probleem, mis praegusel ajal on aktuaalne probleem. Tööstused paiskavad õhku tohututes kogustes atmosfäärile kahjulikke gaase. Üheks neist on kasvuhoonegaasid. Kui kasvuhoonegaaside hulk kasvab, siis see tõstab Maa keskmist temperatuuri ja põhjustab pooluste sulamist ning maailmamere tõusu. Selle tagajärjel jääb suur osa riikidest vee alla. Liigid surevad välja ning liigid kolivad ümber. Toiduahel saab rikutud. Kogu selle reostamise ja nafta liigtarbimise juures, kaotab Maa oma praeguse ökosüsteemi. Liigid surevad välja, üleujutuste ja reostamise tagajärjel, õhu koostis muutub, päikese valgust ei jõua enam nii palju Maale kui seda tarvis oleks. Loomad ei pruugi harjuda ka toiduahela muutusega. Tulevased põlved ei saa kogeda sellist luksust nagu meie praegu, kui me jätkame sellist eluviisi nagu meil praegu on. Nafta tarbimist tuleb vähendada märgatavalt
hülged viimasel hetkel. Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Põhjamaade teadlased avastasid, et teadlikust tapmisest julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil emasloomad on kaotanud väime poegi ilmale tuua. Ka on ohustatud hallhüljes,viigri hiobuse näoga liigikaaslane, kes on Läänemere suurim imetaja. Teda, nagu ka viigrit ohustab kõige rohkem keskkonnareostus. Küttimine hallhülge
· Mullastik Tiigi põhjas olev muda on hapniku- ja toitainetevaene. · Organismide vahelised suhted - Tiigielustiku toiduahela tipus on kiskjad: kahepaiksed (konnad, kärnkonnad), kiilivastsed, ujurid, kukrikud, vesijooksikud, vesihargid, selgsõudurid. Paljud nende jahisaagiks olevad väikesed vees elutsevad selgrootud toituvad vetikatest ja orgaanilistest jäätmetest ning aitavad tiigis vett puhtana hoida. · Toiduahel fütoplankton koger ahven kajakas. · Inimtegevuse mõju Kui näiteks tiiki satub lämmastik- ja fosforväetis inimtegevuse tagajärjel siis see rikub veekogu ökoloogilise tasakaalu ning põhjustab veekogu ,,õitsengut" ja veetaimedega (eelkõige lemmeldega) kattumist. Selle tagajärjel muutub tiigi ökosüsteemi kuuluvate populatsioonide arv ja arvukus. Ja kui näiteks
Troofiliste tasandite vahelise aine ja energia ülekande kandetegur on 10%. (2p) Põhjenda, miks saab ökosüsteemis olla tippkiskjaid alati tunduvalt vähem kui esimese, teise jne astme konsumente? Kuna kasutegur on 10% siis on igal tasandil vähem konsumente ning kuna tippkiskja on püramiidis tipus, siis ei saa neid rohkem olla ning lisaks poleks neil piisavalt toitu ning jääksid nälga ja sureksid (2p) Koosta, loetletud liikidest neljalüliline toiduahel! Kassikakk, metsnugis, orav, nahkhiir, pistesääsk, kasemahl, haavakoor, kuuseseemned, punarebane, sinitihane, sinilille seemned, sipelgad, musträhn, lendorav, maipõrnikas, karihiir, uruhiir. Kasemahl-pistesääsk-sinitihane-punarebane (3p) Joonista välja ökoloogiline püramiid ja paiguta eelnevalt koostatud toiduahelat moodustavad liigid vastavatele troofilistele tasanditele! Nimeta need tasandid! Punarebane Tippkiskja
Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. Biotroof Organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest. Detriitahel e. laguahel, on ökosüsteemis funktsioneeriv toiduahel, mis baseerub detriidi ehk pudeme olemasolul ja ühtlasi algab sellest. Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Happelised vihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Heterotroofne organism mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid.
maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga Eredavärvilised konnad, nahk niisutatud mürgise limaga. Seda lima kasutavad pärismaalased noole otste mürgitamiseks. Ergas värv on hoiatuseks vaenlastele. Vihmametsast üldisemalt Vihmamets on: tihe lopsakas liigirikas ühel hektaril võib kasvada üle 200 erineva puuliigi kalendrita taimed õitsevad, viljuvad ja vahetavad lehti pidevalt Toiduahel troopilises vihmametsas Pähkel -> Aguut -> Jaaguar Banaan -> Simpans Faktid Kuigi vihmametsad katavad vaid 6% maakera pinnast, elab seal üle poole kõigist taime- ja loomaliikidest. Kuna aastaaegade vaheldumist ei ole, siis võivad erinevad taimed ühtaegu õitseda ja vilju kanda. Vihmametsades on ka südapäeval hämar, sest vähemalt kolmele kõrgustasemele ulatuvad ja üksteisega tihedasti läbi põimunud
1. Keskkonnategurite jagunemine * biootilised - elus ( loomad , taimed ) * abiootilised - eluta ( valgus , päike , tuul , vesi , muld ) 2. Ökoloogiline amplituud Igal liigil on kindel ökoloogiline amplituud , mis näitab tema taluvus piire teatud keskkonna teguri suhtes miinimumist maksimumini 3. Mis on keskkond ? Keskkond on kõik see , mis meid ümbritseb nii elus kui ka eluta looduses. 4. Sõna ökoloogia tuleneb kreeka keelest 5. Erineva amplituudiga liigid Stenotoopsed liigid on kitsa ökoloogilise amplituudiga Eurütoopsed liigid on laia ökoloogilise amplituudiga Indikaator liikideks sobivad stenotoopsed liigid , kes näitavad keskkonna head seisundit. 6. Kõige suurem ökoloogiline süsteem ? - Biosfäär Biosfäär koosneb : *atmosfäär * hüdrosfäär * litosfäär * pedosfäär 7.Mis on kooslus ? Teatud ühetüübilist maaala asustav omavahelistes seostes olevate liikide kogum moodustab koosluse 8. Populatsioon Ühe liigi isendid teatud territooriumil ,...
· Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus ja selle elupaiga eluta keskkond. · Biootiline - Suurim bioloogiline süsteem, mis sisaldab kõiki Maa elusorganisme mis on vastastikus seoses Maa füüsilise keskkonnaga. · Bioota ehk elustik · Biotroof on üks lagundajate alaliik kes toitub...? · Detriitahel toiduahel (laguahel) mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. · Happelised vihmad - Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekkiv piiskne H2SO4 udu · Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid. · Hüdrosfäär maakera veestikust moodustunud sfäär.
EKSAMI KÜSIMUSED ESIMENE. Taimeraku ehitus- 1. Võrdlemine- 2. Loomaraku ehitus- 3. Rakutuum- 4. Tsütoplasma- 5. rakumembraan- 6. rakukest- 7. mitokonder- 8. vakuool- 9. kloroplast- 10. kromoplast- 11. leukoplast. TEINE 1. Jooniselt tunnen ära taime ja loomaraku. KOLMAS 1. Viiruse ehitus- 2. Viiruse talituse iseärasused- 3. äited viiruste kohta looduses- 4. Inimeste elus- 5. Tunneb jooniselt ära viiruse- 6. Vaktsiin- NELJAS 1. Bakterite ehitus- 2. Paljunemine- 3. Elutegevuse iseärasused- 4. Näitedbakterite osa kohta looduses 5. Tunneb jooniselt ära bakteriraku- 6. Rakukest- 7. Rakumembraan- 8. Tsütoplasma- 9. Pärilikkusaine- 10. Pooldumine- 11.Spoor- VIIES 1. Algloomade ehitus- 2. Talituse iseärasused- 3. Paljunemisviisid- 4. Näited algloomade osa kohta looduses- 5. Inimeste elus- 6. Üherakuline- 7. Rakutuum- 8. Tsütoplasma- 9. Tsüst- 10. Pooldumin...
Järelikult, mida rohkem me loodust reostame, seda rohkem tekib uusi haigusi ja haigeid inimesi. Me peame kasutama kõike, mida loodus annab, mõistlikult ja heaperemehelikult. Samuti peame kaitsma loodust sellepärast, et kui loobime prügi maha, võivad selle sisse süüa loomad ning seetõttu hukkuda. Looduse kaitsemine on seotud ka liikide kaitsmisega, et need ei häviks. Kui linnud ja teised loomad välja sureksid, siis kannataks ka toiduahel. Loodusest saame nii meie, inimesed, kui ka teised organismid absoluutselt kõik eluks vajaliku: alustades päikesest enda soojendamiseks ja ümbruse valgustamiseks, õhust hingamiseks ning rääkimata toidust ja kaitsest. Looduse saastamine ei mõju halvasti ainult loomadele ja taimedele, vaid ka kliimale ning selle kaudu ka loodusele. Kui poleks olemas prügi ümbertöötlemise kohti, siis elaksid inimesed nii, et ükskõik, kuhu ka ei vaataks, kõikjal oleks meie ümber prügi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
