Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. 15. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on oraganellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis hoiab kuju ja vormi. 16. Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valdu molekulide kompleks(nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. (vt. ka fail) Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. 17. Milliseid rakke ümbritseb rakukest? Bakterirakk, taimerakk(tselluloosist) ja seenerakk(kitiinist). 18. Mis on plasmiid?
seganäärmed -> rikkalik verekapillaaride võrgustik + veenipõhimikud -> temperatuuri reguleerimine NINA NASUS/RHINOS VÄLISNINA NASUS EXTERNUS HINGETORU TRACHEA Ninaselja toes: - 10-12 cm pikkune - ülaosas luuline os nasale - kõhrelise toesega elastne toru - alaosas kõhreline cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - algab: kõri alumine serv - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major - lõpp: trahhea kahendhargus bifurcatio tracheae
Valkude süntees ja ainete transport. * lüsosoom – ensüüme sisaldav põieke, mis lagundab aineid või rakustruktuure. * Golgi kompleks – lamedate kohakuti paiknevate membraansete tsisternikeste ja põiekeste süsteem. Valkude kõrgemat järku struktuuride kujundamine ja ainete pakendamine. Membraanita organellid * ribosoom – moodustub rRNA-st ja valkudest. Valgusüntees. * tsütoskelett – valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Raku toes, mis hoiab tema kuju ja vormi. *tsentrosoom – koosneb 2 tsentrioolist (need omakorda mikrotuubulitest). Jaotab kromosoome rakujagunemisel. * peroksüsoom – leidub mitmeid oksüdatiivseid ensüüme * lisaks on rakus erinevaid rakusisaldisi. Taimede iseärasused: rakukest katab rakumembraani, esinevad plastiidid (kloro, leuko, kromo) – sarnaneb mitokondriga (ribosoomid, oma DNA, 2kordne membraan). Vakuool – membraanne põieke,
Meeleelundid. Nahk MEELEELUNDID Meeleelundite tähtsus Organismile mõjuvad ärritused võetakse vastu tundlike (sensoorsete) meelerakkude e. retseptorite abil. Viimased paiknevad kõikides keha elundites, sealhulgas spetsiaalsetes vastuvõtu- e. meeleelundites. Meelerakud erinevad teistest rakkudest väga suure tundlikkuse poolest, kusjuures nad reageerivad ainult teatud liiki ja teatud tugevusega ärritusele. Meeleelundite ülesandeks on vastu võtta ärritusi väliskeskkonnast. Meeleelundite hulka kuuluvad: nägemiselund - silm o c u l u s kuulmis- ja tasakaaluelund - kõrv a u r i s haistmiselund (ninaõõne haistepiirkond) maitseelund (maitsmisnäsad) kompimiselund (nahatundlikkus) Meeleelundite retsptoritest peaajju saabuv informatsioon organismisse toimivate välispidiste ärrituste kohta on aistingute alu...
At one suspicious-looking spot on the trail, he forces the dog to go ahead of him. The dog breaks through into the water but scrambles out, saving itself from freezing to death by instinctively biting away the ice that clings to its feet. The man removes a glove to help the dog, and to his surprise, his bare fingers are numbed instantly by the bitter cold Part III When the man stops for lunch he is startled at the speed with which his fingers and toes go numb, and for the first time he becomes frightened at the intensity of the freezing weather,... » William Faulkner William Faulkner (September 25, 1897 July 6, 1962) was a Nobel Prize-winning American author. One of the most influential writers of the 20th century, his reputation is based on his novels, novellas and short stories. However, he was also a published poet and an occasional screenwriter.
Väga levinud kestaga rakkudes. Vee funktsioonid organismi tasandil 1. Kaitse kõrgete temperatuuride eest. Vee aurumine õhulõhedest (transpiratsioon), loomade kaitsmine ülekuumenemise eest higistamine (peale vaalaliste higistavad kõik imetajad). Kassidel on higinäärmed käppade all, sigadel kärsal, üle kogu keha higistavad inimesed ja hobused olid vist. Lõõtsutamine nt koerad (koera higistamine ei jahuta keha, higinäärmed käppade all) 2. Keha toes. Surve all olev vedelik annab kehale kuju. Eriti näha ussidel nt vihmaussidel. 3. Ringeelundkonna töö. Loomades vere- ja lümfiringe. Taimedes elundkondi pole, kuid transpordi eest vastutab tõusev- ja laskuv vool. 4. Kaitse keemiliste mõjutuste eest. Keemile ühendi lahjendamine ja väljauhtumine. Nt pisarvedelik, fütonsiinid vms sibul, sülje eritamine. 5. Viljastumine ja areng
Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees, raku varustamine energiaga. 11. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on organellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis annab kuju ja vormi. 12. Kromosoomide struktuur Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused)
Kloroplast sisaldab ka ribosoome, mis sünteesivad sellele organellile vajalikke valke. Kloroplastides toimub fotosüntees- suhkrute moodustamine süsihappegaasist ja veest valgusenergia abil. Tsütoskeleti funktsioonid. Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on oraganellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis hoiab kuju ja vormi. Bakteriraku ehitus Raku sein ümbritseb rakku ja kaitseb rakku lõhkemise eest. See koosneb süsinikuhüdraadi ja aminohappe segust. Plasma membraan kontrollib materjalide liikumist rakust sisse ja välja. Mõned ained pumbatakse sisse ja välja aktiivse transpordi abil. Tsütoplasma membraani sees sisaldab kõiki ensüüme, mis on vajalikud raku keemiliste reaktsioonide jaoks. See samuti sisaldab geneetilist materjali.
INIMESE ANATOOMIA Anatoomia (anatomia) - õpetus organismi ehitusest ja erinevatest ehituslike üksuste omavahelistst suhetest Füsioloogia (physiologia) - õpetus organismide elulistest talitlustest. Seletab, kuidas keha erinevad ehituslikud üksused töötavad. ORGANISMI SÜSTEEMSED TASANDID ORGANISMI MOODUSTAVAD FUNKTSIOON SÜSTEEMSED TASANDID Kattesüsteem Nahk ja selle derivaadid keha temperatuuri (karvad, küüned, higi- ja regulatsioon, rasunäärmed) kaitsefunktsioon, jääkainete väljaviimine organismist, temperatuuri-, rõhu- ja valuaistingute vastuvõtmine. Skeletisüsteem Moodustavad kõik keha luu...
sessions. It didn't matter. The training volume needed for head-turning changes was lower than even I thought possible. Though I added in a few extras for other reasons, the king of exercises--the two-arm kettlebell swing--is all you need for dramatic changes. Here are a few guidelines (more later): · Stand with your feet 612 inches outside of shoulder width on either side, each foot pointed outward about 30 degrees. If toes pointed straight ahead were 12:00 on a clock face, your left foot would point at 10:00 or 11:00, and your right would point at 1:00 or 2:00. · Keep your shoulders pulled back (retracted) and down to avoid rounding your back. · The lowering movement (backswing) is a sitting-back-on-a-chair movement, not a squatting-down movement. · Do not let your shoulders go in front of your knees at any point.
autodigestiooni eest. Teatud kohtades paiknevad limaskestas seedenäärmed, mis sekreteerivad ensüüme. Limaskesta komponendid: 1.epiteel seedekanali ülemises osas (suuõõs, neel, söögitoru) esineb mitmekihiline lameepiteelina, millel on peamiselt kaitsefunktsioon; seedekanali alumises osas (magu, sooled) on ühekihiline silinderepiteel, mida iseloomustab sekretoorne ja resorptiivne funktsioon 2.limaskesta päriskiht s.o. epiteeli sidekoeline toes 3.limaskesta lihaskiht annab limaskestale aktiivse liikumisvõime 4.limaskesta alune kiht e.submukooskiht ( tunica submucosa )on kohev sidekude, mis ühendab limaskesta tema all oleva lihaskestaga ja võimaldab sellel liikuda lihaskesta suhtes. Sisaldab veresooni, närvipõimikuid, lümfisooni ja lümfikude. Närvipõimik-Plexus Meissneri, sisaldab nii sümpaatilisi kui parasümpaatilisi närvikiude, mis innerveerivad limaskesta ja paikneb ringlihaskihi ja submukooskihi vahel
Valke sünteesitakse mitokondri sees olevates ribosoomides. Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees, raku varustamine energiaga. 11. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett- on raku tsütoplasmas asuv valguliste niidikeste ja kanalikeste võrgustik. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on organellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis annab kuju ja vormi. 12. Kromosoomide struktuur Kromosoomide struktuur Kromosoom- DNA ja valgu molekulide kompleks (nukleoproteiin), milles sisalduvad geenid määravad pärilikke tunnuseid. Kromosoomid koosnevad DNA´st ja sellele kinnitunud valgumolekulidest. Valgu molekule nimetatakse histoonideks. Kromosoomides asuvad geenid. Kromosoomis asuvad lineaarses järgnevuses ja kindla paiknevusega geenid ning mitmesugused mittegeensed nukleotiidijärjestused (lookused)
Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees, raku varustamine energiaga. 13. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on organellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis annab kuju ja vormi. 14. Bakteriraku ehitus Kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid. Makterid on üherakulised organismid. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga. Membraanist väljapoole jääb kest, mis pole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab kaistefunktsiooni. Tuuma asemel on neil tuumapiirkond e.nukleoid, milles paikneb rõngjas vaid üks kromosoom. Osad
Mitukondri ülesanneks on rakuhingamine, energiarikaste ühendite(ATP) süntees, raku varustamine energiaga. 13. Tsütoskeleti funktsioonid Tsütoskelett koosneb niitjatest valkudest. Ta moodustab tsütoplasmas võrkja struktuuri, mis ühendab rakumembraani, tuuma välismembraani, tsütoplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Tsütoskelett on raku tugi- ja liikumissüsteem. Tsütoskeleti ülesandeks on organellide liigutamine või teatud asendis hoidmine, see on raku toes, mis annab kuju ja vormi. 14. Bakteriraku ehitus Kuna bakteritel puudub tuum on nad eeltuumsed e.prokarüoodid. Makterid on üherakulised organismid. Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga. Membraanist väljapoole jääb kest, mis pole nii jäik kui taimedel ja võimaldab rakul suuremaks kasvada. Kest täidab kaistefunktsiooni. Tuuma asemel on neil tuumapiirkond e.nukleoid, milles paikneb rõngjas vaid üks kromosoom. Osad
2) Tsütoplasmas lahustunud ained tekitavad rakussiserõhu ehk turgori. Eriti võimas on see kestaga rakkudes ehk taimerakkudes 3) Vesi kaitseb rakkudes teatud struktuure ülekuumenemise eest Organismi tasandil 1) Termoregulatoorne st vee aurumine. Taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Vee aurumine võib toimuda: a. Nahalt (higistamine) b. Limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine) 2) Hõõrdumise vähendamine 3) Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju 4) Vesi tagab ringelundkonna töö (nt lümfi ja vereringe) 5) Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel toimub viljastamine veerikkas limas. Roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a. Kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest b. Välistab veekaotuse c
vistseraalseks e. sisusmist pinda. Pea kirjeldamisel kehtivad samad suunaterminiid nagu kere puhul, v.a. kraniaalne. Selle asemel kasutatakse rostraalset e. ninatipmist ehk nokmist suunda. 11) Luude ehitus ja keemiline koostis luu (os) on teataval määral plastiline organ, mille väliskuju ja sisestruktuur kohanevad pidevalt funktsionaalsete tingimustega. Lihaskehast eemaldatud luud on kõvad, elastsed, kollakasvalged organid. Luudest, kõhredest ja sidemetest moodustuv toes e. skelett on keha toeks ning samal ajal ka keha suuruse ja kuju määrajaks. Luude ehituses kehtib printsiip, et vähima materjalihulga ja kaalu juures saavutada suurim vastupidavus ja tugevus. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadaks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel e. toruluudel (ossa longa) on pikkus teistest mõõtmetest suurem. Pikad luud esinevad jäsemete skeletis ja funktsioneerivad kangidena. Pikkadel luudel eristatakse paksenenud luuotsi
Funktsioon Näide Katalüütiline ribonukleaas Regulatoorne insuliin Transport hemoglobiin Struktuurne kollageen Reserv kaseiin Kontraktsioon aktiin, müosiin Kaitse (antikehadena) immunoglobuliinid Adaptor e toes AKAP-valgud (siduvad valgud, proteiinkinaasid) Eksootilised funktsioonid antifriisvalgud kalades Valkude analüüsi meetodid. Valkude aminohappelise järjestuse määramiseks kasutatava sekveneerimise strateegia ja etapid. Valgu aminohappejärjestust saab määrata kahel viisil: - Valgu reaalne sekveneerimine - Valku kodeeriva geeni DNA sekveneerimine ning selle põhjal valgu järjestuse tuletamine.
Klassikalised juhtimisteooriad Erinevate juhtimisteooriate ja nende arengu tundmine aitab mõista juhtimise printsiipe ning nende rakendamise vajalikkust juhtimises. Klassikaliste juhtimisteooriad: · teadusliku juhtimise teooriad · administratiivse juhtimise teooriad. · bürokraatlikku koolkonna seisukohad. Teadusliku juhtimise ja administratiivse juhtimise käsitlused arenesid peaaegu ühel ajal, s.o. tööstusrevolutsiooni alguses 1900 aastast Inglismaal. Enne tööstusrevolutsiooni toodeti esemeid üksikeksemplaridena käsitööliste poolt ja neid kasutati müügiks või kauplemiseks kaupade vastu, mida vajati. Inimesed andsid ise endale tööd, olid käsitöölised või talupidajad. Juhtimise järgi tänapäevases mõistes vajadust polnud . See kõik muutus, kui masinad hakkasid asendama inimeste tööd või lisandusid inimeste tööle. Kõige varem toimus muutus tekstiilitöö...
jagunemise ja neist saavad haploidsed spermatiidid. Spermatiidid transformeeruvad järk- järgult ümarast vormist viburiga, liikumisvõimelisteks spermideks, protsessi käigus lõhutakse rakke ühendavad plasmasillad. Spermi ehitus. Sperm koosneb peast, kaelast, vaheosast ja sabast. Spermis on muutunud tsütoplasma-tuuma suhe: 1:1. Pead katab akrosoom ning peas paikneb tuum. Kaelaosas on moondunud distaalne tsentriool, millest kasvab välja viburi toes – aksoneem Kaelas on tsentrioolid. Vaheosas paiknevad mitokondrid. Sabas on aksiaalne filament, mis sisaldab mikrotuubuleid. Leydigi ja Sertoli rakkude roll. Leydigi rakud toodavad androgeene, nt. testosterooni. Sertoli rakud suunavad meessugurakkude arengut. Samuti tekitavad Sertoli rakud barjääri, mis laseb spermil ainult valendiku poole liikuda. Spermatogeneesi hormonaalne regulatsioon (GnRF, FSH, LH, testosteroon).
Puusaluu koosneb niude-, istmiku- ja häbemeluust, mis kuni puberteedieani on ühendatud vaid kõhrkoega. Vaagen jaguneb ülemiseks laiemaks suur- vaagnaks ja alumiseks kitsamaks väike-vaagnaks. Reieluu ja puusaliiges. Reieluu on inimese kõige pikem toruluu. Ta liigestub puusaluule puusaliigese abil. Suurem osa reieluukaelast asetseb liigesekihnu sees (pähkelliiges). See on inimorganismi kõige tugevam side. Liigeses saavad toimuda igasugused liikumised. Sääreluud. Sääre toes koosneb kahest toruluust - sääreluust ja pindluust. Pindluu on märgatavalt peenem ja paikneb külgmiselt. Sääreluude omavaheliseks seondajaks on sääreluudevaheline membraan. Sääreluud seob reieluuga kõige keerukam liiges - põlveliiges. Põlveliiges on plokkliiges. Jala luud. Jagunevad kanna-, pöia- ja varvaste luudeks: - kanna luustik koosneb seitsmest lühikesest luust, mis asetsevad kahes reas (lameliigesed);
rasvkudet. Suurrasvik algab suurelt maokõverikult kõhukelme kahe lestmena, laskub alla väikevaagnani ja pöördub siis jälle üles kuni ristikäärsooleni. 22 86) Loetle hingamisteed Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 87) Hingamiselundite erinevate osade seina toestus Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus; kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda. 88) Kõri ehitus: kõri kõhred, nende asend: 1) rõngakujuline sõrmuskõhr – kõri alumises osas 2) kilpkõhr – sõrmuskõhre kohal, moodustunud kahest nurkjalt ühendatud plaadist 3) 2 pilkkõhre – sõrmuskõhre ülemisel tagumisel serval
takistavad soole sisu tagasiliikumist. Jämesoole ülesandeks on: siin toimub lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine. 43 76) Loetle hingamisteed? Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 77) Hingamiselundite erinevate osade seina toestus? Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus, kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda. 44 78) Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanded? Kõri on toestatud paljude kõhredega, suurim nendest on kilpkõhr, mida on näha ka kaela eespinnal. Kilpkõhre taga on 2 pilkkõhre, nende vahele on tõmmatud lihaselised
takistavad soole sisu tagasiliikumist. Jämesoole ülesandeks on: siin toimub lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine. 43 76) Loetle hingamisteed? Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 77) Hingamiselundite erinevate osade seina toestus? Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus, kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda. 78) Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanded? Kõri on toestatud paljude kõhredega, suurim nendest on kilpkõhr, mida on näha ka kaela eespinnal. Kilpkõhre taga on 2 pilkkõhre, nende vahele on tõmmatud lihaselised häälepaelad. Peal on kõril kõrikaas, mis sulgeb kõri kui me hingame. Kõri koosneb:
kettpidurid, antennide ning lippude-märkide tõstmise liinid. Jooksevtaglase hulka võib ka arvata päästepaatide taavetite ning laevatreppide talisid. Samuti ka kraana topenandi, ronneri ja plokid. Jooksevtaglase hulka kuuluvad seeklid, kousid, talid, plokid. Jooksevtaglases kasutatakse erinevaid liike trosse. Peelestik erilist hooldamist ei vaja, tavaline igaastane värvimine. Määrimist vajab losspoomi liigendiga kand, et ta oma pesas, poomikanna toes, kergelt pöörleks. Seisevtaglase iga on kauakestev, kui tema eest vahetevahel hoolt kantakse, s.t määritakse veekindla määrdega ja vajaduse korras pingutatakse taltrepiga. Jooksevtaglas nõuab pidevalt hooldamist, sest kõik mis liigub-kulub. Vajab määrimist, kontrollimist, katsetamist, vahetamist jne. Kiiresti kuluvad plokid. Eriti kiiresti kuluvad plastmassist plokid, mida kasutatakse taimkiud-ja sünteestrosside juures
takistavad soole sisu tagasiliikumist. Jämesoole ülesandeks on: siin toimub lagundamine bakterite abil, bakteriaalne lagundamine, soole sisu kääritamine ja vee ja mineraalsoolade tagasiimendumine, väljaheidete moodustumine. 43 76) Loetle hingamisteed? Ninaõõs, nina kõrvalurked, neel, kõri, hingetoru, bronhid 77) Hingamiselundite erinevate osade seina toestus? Hingamiselunditel kõigil on kõva toes: ninaõõnel ja neelul on luuline toestus, kõril, hingetorul ja bronhidel on seintes kõhred. Seetõttu ei lange hingamisteed kokku ja õhk saab neis vabalt liikuda. 44 78) Kõri ehitus, kõri kõhred, häälepaelad, kõri ülesanded? Kõri on toestatud paljude kõhredega, suurim nendest on kilpkõhr, mida on näha ka kaela eespinnal. Kilpkõhre taga on 2 pilkkõhre, nende vahele on tõmmatud lihaselised
Nad olid olemas juba enne hulkrakseid organisme. Paljudel merelistel algloomadel on õhukesed lubiainest kojad. Sellised kojad olid ka juba miljoneid aastaid tagasi elanud ürgsetel algloomadel - kambrilistel. Hukkunud kambriliste kojad settisid merepõhja ja neist kujunesid aegade jooksul lubjakivi- ja kriidilademed. Näiteks koolis kasutatav kriit koosneb peamiselt ürgsete kambriliste kodade jäänustest. Ka meres elavad kiirloomad on ühed vanimad algloomadest. Nende ränistunud toes (skelett) meenutab kujult tillukesi tähekesi, lumehelbeid, okkalisi kerakesi jms kujundeid. Väljasurnud kiirloomade toesed on osalenud samuti mitmesuguste settekivimite moodustamisel. Neid kaevandatakse ja kasutatakse metallide lihvimisel ning poleerimisel. Pilt ja alltekst: Algloomade settimisel on tekkinud kriidilademed Doveris Inglismaal. Kuna algloomad on tillukesed, on neist settekihi kujunemine võtnud väga kaua aega:
Loomadel: a) higistamine- omane kõikidele imetajatele peale vallaliste, kuid termorregulatoor on oluline inimestele ja hobustele. b) termoregulatoorne lõõtsutamine. Taimedel: vee arumine õhulõhedes- transpiratsioon(kilekott ümber saab tõestada) · Hõõrdumise vähendamine( vesi toimib omalaadse libestina) Nt: vee rikas liigesevõie, pisarvedelik vähendab ka hõõrdumist-> kuivade silmade sündroom(haigus). · Hüdrostaatiline toes ehk kehakuju määratakse survestatud vedelikuga.(iseloomi´ulik ümar ja rõngussidele) · Ringelundkonna töö tagamine( vere- ja lüümfiringe ja mõlemad biovedelikena põhinevad veel). · Kehasisene viljastamine toimub vett sisaldavas limas, mis tagab viljastumise. · Vesi arengukeskkonnakana: roomajad, linnud ja imetajad-> nende looted arenevad vesikestas. Inimese näitel: kaitseb veekaoutse eest, kaitseb põrutuste eest, vähendab raskusjõu mõju,
Koosneb kahest põhiosast – primaarne rakukest ja sekundaarne rakukest Primaarne rakukest: ◦ Kesta osa, mis tekib raku pooldumisel ◦ Tekib: rakuplaat -> vahelamell -> primaarne rakukest ◦ Koosneb põhiliselt pektiinainetest Rakukest Sekundaarne (teisene) rakukest ◦ Kesta osa, mis tekib uute kihtide ladestumisel primaarsele kestale ◦ Tekib: tselluloosi molekulid ->mitsellid->mikrofibrillid->fibrillid Ülesanneteks: ◦ Kaitseb protoplasti ◦ Annab rakule püsiva kuju ◦ Kogumina on toes kudedele Poorid – kohad rakukestas, kus vaid primaarne rakukest ning kesta läbivad tsütoplasma kanalid Rakukesta tugevnemine Puitumine: ◦ Protsess, kui raku kesta, maatriksisse ja vahelamelli ladestub ligniin ◦ Kest kaotab elastsuse, muutub jäigaks ja tugevaks, läbilaskvus väheneb ◦ Toimub ksüleemis Korgistumine ◦ Rakukesta sisepinnale ladestub suberiin ◦ Protoplast sureb, sest suberiin ei lase läbi õhku ega vett ◦ Toimub korgikoes Rakukesta tugevnemine
Alumised on kehaosas ühinemata ja neile toetuvad e. külgedel roided. f. Sabaosas on anad ühinenud jättes enda vahele hemaalhanali, kus kulgeb sabaveen. g. Kolju ehk pealuu: · Silmudel pole luid, seega ka koljut ja lõualuid lõuatud; · Haidel kõhrest kolju; · Tuurlastel luustunud kolju; · Luukaladel tõeline kolju. h. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. i. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. j. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt k. sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t l. jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, m. eriti sabaosas
9) võrdlev füsioloogia 10) loomafüsioloogia jne Organismi struktuuri ja funktsioneerimise tasemed: · Molekulaarne tase · Rakuline tase · Koeline tase · Organi tase · Organismi tase · Rakk on põhiline morfofunktsinaalne üksus, ruum, milles toimuvad füsioloogilised protsessid · Rakud moodustavd kudesid, millest omakorda on moodustunud organid e elundid · Organid ühendatakse elundkondadeks e süsteemideks e aparaatideks Elundkonnad: 1) katteelundkond 2) tugielundkond e. toes 3) lihaskond 4) närvisüsteem 5) sisesekretsioonielundkond e. endokriinsüsteem 6) ringeelundkond 7) immuunsüsteem e. lümfaatiline süsteem 8) hingamiselundkond 9) seedeelundkond 10) erituselundkond 11) suguelundkond Homöostaas · Homöostaas on rakkudele stabiilse sisekeskonna tagamine; püüd säilitada füsioloogilise parameetri konstantsust · See tagatakse protsesside abil, mida regleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel täpse
bumper-to-bumper traffic while facing rigid deadlines. Real New Yorkers cruised right through it all, their love for the city as comfortable and familiar as a favorite pair of shoes. They didn't view the steam billowing from potholes and vents in the sidewalks with romantic delight and they didn't blink an eye when the ground vibrated beneath their feet as the subway roared by below, while I grinned like an idiot and flexed my toes. New York was a brand new love affair for me. I was starry-eyed and it showed. So I had to really work at playing it cool as I made my way over to the building where I would be working. As far as my job went, at least, I'd gotten my way. I wanted to make a living based on my own merits and that meant an entry-level position. Starting the next morning, I would be the assistant to Mark Garrity at Waters Field & Leaman, one of the preeminent advertising agencies in the US
suhteliselt tühine. Imetajatest higistavad inimesed ja hobused (hobuste higi on väga valgurikas) ning termoregulatoorne lõõtsutamine (peale imetajate ka roomajad). Hõõrdumisvastane kaitse liigesevõie ning pisaravedelik. Lahjenduskaitse e väljauhtumine- lenduvad ärritavad ühendid kutsuvad esile pisaravoolu (sibul, mädarõigas) (et pisarad ei jookseks siis panete ennem külmkappi). Vesi kui struktuuride moodustaja- hüdrostaatiline toes, ussidel kehaõõnes survestatud vedelik, inimesel on hüdrostaatiline nahk, naha olekut määrab kollageeni veesidumis võime- niisutavad kreemid. Vesi viljastus ja arengukeskkonnana, kehaväline viljastumine ainult vees, kehasisene viljastumine veerohkes limas, aga mitte kuivas keskkonnas, vesi arengukeskkonnana lootevedelikus. Amnioni ülesanded: kaitseb embrüot veekaotuse eest, takistab kokkukasvamist lootekestadega, kaitseb temperatuuri ja rõhumuutuste eest.
selle eest, et armeesse mobiliseeritud mehed võimalikult kiiresti koju tagasi saata. 1918 lõpus Vm-l olnud koondised natuke suurenesid. Prn laevastik ilmus nov lõpus 1918 Mustale merele, väiksemad Prn üksused Krimmi poolsaarel ja Odessa piirkonnas. Lisaks dets 1918 Briti laevastikueskaader ilmus Läänemerele. Interventsioonivägede tähtsus ei seisnenud selles, et oleks ulatuslikke territooriume vallutanud, Punaarmeele lööke andnud vms, nende esmane tähtsus seisnes moraalses ja pol toes valgete liikumisele. Põhja-Vm-l tekkis pärast brittide ja prantslaste maabumist uus kodusõja rinne, Põhjarinne, moodustati Vene Põhjapiirkonna valitsus eesotsas endise AK liikme Nikolai Tšaikovskiga, selle alluvuses loodi spets Põhjaarmee kindralleitnant Jevgeni Milleri juhtimisel. 1918 lõpuks olid kõik olulisemad kodusõja rinded välja kujunenud. Kõige suurem ja tähtsam oli idarinne, kus oli Tšehhoslovakkia korpus, Komutši valitsus jne. Punaarmee koondas 1918
It's not easy to critique your own writing work or that of others. It can be hard to articulate what's wrong, how the story made you feel, what was lacking. Sometimes the best way to measure a story's effect and diagnose its problems is to ask " H o w did it make me feel — in the organs of my body? D i d I feel anything physical at all, or was I just having mental processes that didn't much involve anything but the brain? Did it make my blood run cold? D i d it make my toes curl with horror or delight? Did it make my nervous system alert as if the dangers the hero faces were actually 357 T H E W R I T E R ' S JOURNEY ~ T H I R D EDITION Christopher Vogler threatening me?" If not, there may be something missing, an appeal to the body, a physical threat, an emotional tension.
"I will always love you, no matter what happens now." "Nothing is going to happen to you, Bella," he said just as fiercely. "Just follow the plan, okay? Keep Charlie safe for me. He's not going to like me very much after this, and I want to have the chance to apologize later." "Get inside, Bella. We have to hurry." His voice was urgent. "One more thing," I whispered passionately. "Don't listen to another word I say tonight!" He was leaning in, and so all I had to do was stretch up on my toes to kiss his surprised, frozen lips with as much force as I was capable of. Then I turned and kicked the door open. "Go away, Edward!" I yelled at him, running inside and slamming the door shut in his still- shocked face. "Bella?" Charlie had been hovering in the living room, and he was already on his feet. "Leave me alone!" I screamed at him through my tears, which were flowing relentlessly now. I ran up the stairs to my room, throwing the door shut and locking it
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
