...
5AP/ECTS 5 - 2-0-2- E, S 2. TOEREAKTSIOONIDE LEIDMINE NÄIDE 1 F l1 l2 Tala on koormatud jõuga F 14 kN. Leida toereaktsioonid kui l1 0,8 m ja l 2 0,6 m. y F RAy RB x A RAx B Tähistame vasaku sarniiri tähega A ja parema tähega B...
Määrata suurimad normaalpinged I-tala nr 20 ohtlikus lõikes löögi tagajärjel...
3D rippkonstruktsioon Raske keha kaaluga G = 1 kN ripub nööri otsas, mis on kinnitatud seintevahelisse nurka punkti C. Nöör on toestatud kahe kerge varda abil, mis on horisontaalsed ning seintega paralleelsed. Varraste pikkused on a = 0,4 m ja b = 0,5 m ning nad on kinnitatud seinte külge liigendite abil punktides A ja B. Vardad asetsevad nii, et nurk nööri ja seinte kokkupuutejoone vahel on = 60 a) Määrata toereaktsioonide suunad punktides A, B ja C. b) Määrata toereaktsioonid. G=1kN a=0.4m b=0.5m =60o Fa;Fb;Fc=? Fc Fz Fb Fa Fy Fx G Fc * Sin (90-) Fz G...
Tallinna Tehnikaülikool STAATIKA JA KINEMAATIKA Kodutöö S-2 Jäiga keha toereaktsioonide leidmine tasapinnalise jõusüsteemi korra Variant 16 Q=q*lq Q=2kN/m*2m=4kN 1.) Fix= 0 Tallinn 2011 Tallinna Tehnikaülikool XA-Pcos=0 2.) Fiy=0 YA+NB-Q-Psin=0 3.) MA= -Q*1-G*2+NB*4-Psin*4+Pcos*2=0 Leian: XA, YA, NB XA= P*cos=10kN*cos45°=7,07kN 4NB=-4kN-40kN-10kN*sin45°*4+10kN*cos45°*2= =-44kN-28,28kN+14,14kN=29,86kN 4NB=29,86kN/4 NB=7,47kN YA=NB-Q-Psin YA=7,47kN-4kN-10kN*sin45°=7,47kN-4kN-7,07kN=-3,6kN ...
Siduri valik Kuidki rootori ja tigu samateljelisus on tagatav valime elastse siduri GP või LB tüübi [6]. Arvutuslik moment M a = kM nom = 1,5 * 9,8 15 Nm kus reziimitegur k = 1,5 (Lisa 1, Tabel 8) Teo vaba otsa ja rootori võlli läbimõõdud on 24 mm, seepärast valime sidur GP24/32, mille lubatav pöördemoment M = 40 Nm ja võlli läbimõõt d = 24 mm. 7. Laagrite valik Summaarsed toereaktsioonid radiaalsuunas R A = R Ax 2 + R Ay 2 = 1200 2 +196 2 1216 N, RB = 2 R Bx + RBy 2 = 1200 2 + 889 2 1493 N. Telgjõud Fa2 = 280N Valime kas üherealised koonilised radiaal-tugi rull-laagrid või üherealised radiaalkuullaagrid. Valiku teeme SKF [7] metoodika abil (Lisa 2). Valikul lähtume laagrile mõjuvast jõust, tapi 30T 30 *1,5...
Mis on detaili deformatsioon? detaili (tarindi, keha, varda) kuju ja 1.8. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? mõõtmete muutus (koormuste mõjudes) · Aktiivsed koormused (= aktiivsed jõud) koormused, mida detail on ette 2.5. Milles seisneb materjali elastsus? materjali omadus koormuse vähenedes nähtud taluma oma otstarbest lähtuvalt; taastada detaili esialgsed kuju ja mõõtmed · Toereaktsioonid (= reaktiivsed jõud või koormused) tugede ja 2.6. Milliseid deformatsioone käsitleb Tugevusõpetus? Vaid elastseid konstruktsiooni vastasmõju, mis määratakse konstruktsiooni tasakaalu- 2.7. Kirjeldage normaaldeformatsiooni! varda telje sihiline deformatsioon (staatikaga määratud süsteem) ja kinemaatilistest (staatikaga määramata 2.8. Millised on pikke tunnused? *varda pikkus muutub *varda telg jääb sirgeks süsteem) tingimustest...
= varda elastse joone (telje) siire telje ristsihis (vB) 11.3. Mis on varda pöördenurk? 12. STAATIKAGA MÄÄRAMATUD SÜSTEEMID = elastse joone puutuja tõusunurk (B) 12.1. Milline süsteem on staatikaga määratud? 11.4. Kuidas on matemaatiliselt seotud detaili läbipaine ja paindenurk? = konstruktsiooni toereaktsioonid ja/või sisejõud on määratavad 11.5. Miks paindesiirete kirjeldamisel ei piisa ainult läbipaindest? taskaaluvõrranditega 11.6. Kuidas on seotud painutatud varda kõveruse ja paindemomendi 12.2. Milline süsteem on staatikaga määramatu? märgireeglid? =tasakaaluvõrranditest ei piisa toereaktsioonide ja/või sisejõudude 11.7. Mida näitab painde põhivalem...
Sõrestikke jagatakse võrgu kuju järgi. Post-diagonaal võrguga sõrestikuks, kolmnurk võrguga sõrestikeks, K- võrguga sõrestikeks. Pikisuunas jaotub sõrestik korduva võrguvarraste kujuga osadeks e. paneelideks.Paneelide arv sümmeetrilistes sõrestikes on paarisarv. 6.2. Ehituses kasutatakse enamus sõrestikke, mis on kujupüsivad ka ilma väliste sidemeteta.Staatikaga määratuks nim. sellist sõrestikku , mille kõik toereaktsioonid ja varraste sisejõudon staatika tasakaaluvõrranditega määratavad. Oluline on et vardad jaguneksid ka paneelide vahel ühtlaselt. Lihtsaim tunus mille järgi määratakse kuju püsivust, on tingimus, et varrastevahelised väljad oleksid kolmnurgad. Ainult kolmnurgast koonduv tasapinnaline varrassüsteem on alati kujupüsiv. 6.3. Varda sisejõu mõjusirgeks on varda telg, seda nim. sõlmede tsentreerimiseks. Tappidega ühendatud puitsõrestiku sõlm ei ole kunagi...
cos 600 + mg l cos 600 - Fv 2l cos 600 = 0 3 l Fv N mg N m(4 2l sin 600 + 3 g ) 40(4 92 0, 60 sin 600 + 3 9,81) Fv = = = 1318, 6 N 6 6 Vastus. Süsteemi toereaktsioonid on Z A = 1131, 6 N ja Z B = 944, 4 N ning jõud vedrus on Fv = 1318, 6 N . 3...
Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekt...
Ristlõike geomeetrilised karakteristikud A pindala m2 Sx, Sy staatiline moment m3 (raskuskese) Ix, Iy telginertsmoment m4 (paine) Ixy tsentrifugaalinertsmoment m4 (peatelgede asend) Ip polaarinertsimoment m4 (vääne) Imax, Imin (Iu, Iv) peainertsimomendid Wx, Wy vastupanumoment m3 Aktiivsed jõud koormised (välisjõud). Passiivsed jõud toereaktsioonid . Tangentsiaalpinged suurimad 45 all-haprad matejalid purunevad diagonaalselt. Plastse materjali puhul on voolavuspiir piirpingeks, mille järel toimuvad materjalis suured jääkdeformatsioonid ja konstr esineb purunemise oht. Hapra materjali ohutu pinge peab olema vahemikus, mida piiravad tõmbetugevus ja suvetugevus. Piirpinge on pinge, mis vastab piirseisundi tekkele, kus konstruktsioonimaterjal puruneb või omandab suuri jääkdeformatsioone. Sitke materjal -> voolavuspiir...
· Elutegevuse käigus mõjuvad inimese liikumisaparaadile pidevalt mitmesugused jõud (koormused), mis põhjustavad luude, lihaste, sidemete ja kõõluste deformatsioone · Deformatsioon- keha kuju ja ruumala muutus rakendatud koormuse mõjul Liikumisaparaadi deformatsioone põhjustavate koormustena võivad toimida: · Keha ja kehaosade ning väliste kehade raskusjõud · Keha ja kehaosade inertsjõud (liikumisel) · Lihaste kontraktsioonijõud · Toereaktsioonid Deformeeriva käitumise alusel eristatakse: · Elastset deformatsiooni, kui see kaob pärast koormuse mõju lakkamist · Plastset deformatsiooni, kui see ei kao pärast koormuse mõju lakkamist- tekib jääkdeformatsioon · Kehade elastsus avaldub nende suhteliselt väikeste deformatsioonide korral, suurte koormuste korral järgneb elastsele alati plastne deformatsioon ja lõpuks keha puruneb Staatilised ja dünaamilised koormused...
Hammaste paindekontroll Hammaste kontroll kontaktpingete järgi Planetaarülekande konstrueerimine Arvutustele järgneb konstrueerimine. Nagu tavalisegi reduktori korral, koostatakse algul eskiisprojekt. Planetaarülekande eskiisprojekt Eskiisprojekti korral planetaarülekandes määratakse: detailide põhimõõtmed ja vastastikune asend, võllide esialgsed mõõtmed, detailide vahekaugused, detailide toereaktsioonid , valitakse laagrite tüübid ning mõõtmed. Keskrataste võllid toetatakse kerge seeria radiaalkuullagritele, satelliidid aga keskmise seeria sfäärilistele kuul- või rulllaagritele. Saadud tulemuste põhjal tehakse esialgne eskiisprojekt koos esialgsete eskiisjoonistega. Planetaarülekande projekt Planetaarülekande lõpliku projekti tegemisel võetakse arvesse kõiki eelnevalt arvutustega leitud tulemusi ning lisaks eelnevatele arvutustele tehakse veel järgnevat.Valitud...
Tallinna Tehnikaülikool Mehhatroonikainstituut Jüri Kirs, Kalju Kenk Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Tallinn 2007 Kodutöö D-2 D'Alembert'i printsiip Leida mehaanikalise süsteemi sidemereaktsioonid kasutades d'Alembert'i printsiipi ja kinetostaatika meetodit. Kõik vajalikud arvulised andmed on toodud vastava variandi juures. Seda, millised sidemereaktsioonid süsteemi antud asendis tuleb leida, on samuti täpsustatud iga variandi juures. Variantide järel on lahendatud ka rida näiteülesandeid koos põhjalike seletustega. Näiteülesandeid d'Alembert'i printsiibi kohta võib lugeda ka E. Topnik' u õpikus ,,Insenerimehaanika ülesannetest IV. Analüütiline mehaanika", Tallinn 1999, näited 14-17, leheküljed 39-49. Kõikides variantides xy-tasapind on horisontaalne, xz- ja yz-tasapinnad aga on vertikaalsed. Andmetes toodud suurused 0 ja 0 on...
On levinud peamiselt täppis- ja peenmehaanikaseadmeis (nt.optikaseadmetes, töölaudade laagerdamisel jm.) Keratapid sfääriline tapp (keratapp) võimaldab suurtes piirides kompenseerida võlli(telje) läbipaindest põhjustatud nurgihälvet, samuti võimalikke koostamishälbeid. +Laagrid 15.Teljed-võllid määratlused Tugevusarvutused: Esmalt tuleb määrata toereaktsioonid ja konstrueerida väändemomentide ja paindemomentide epüürid, nende maksimumkohtades on ohtlikud ristlõiked. Seejärel leitakse tabelitest lubatavad pinged ning arvutatakse ohtlike ristlõigete pinged ehk ekvivalentpinged ja võrreldakse neid lubatud pingetega kontrollarvutusel. 16.Laager ja laagerdus Pöörleva masinaosa toetamiseks ettenähtud sõlme nimetatakse laagerduseks. Laagrile lisaks kuuluvad sinna korpusdetailid, tihendid, määrimisseadmed jms. Kasutamist leiavad: veere-,...
Töö nimetus: A-9 Tugevusarvutused paindele B-0 Üliõpilane (matrikli nr ja nimi) Rühm: Juhendaja: MAHB - 32 Priit Põdra Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: 1. Andmed INP-profiil S235 b = c = a/2 = 0,75 m F = 10 kN p = F/b = 13,33 kN [S] = 4 a = 1,5 m 1.1 Toereaktsioonid (1) Ühtlase joonkoormuse resultant = pL => 0,375*13,33 = 5 kN 1.1 Toereaktsioonid (2) =0 F*AC - FB*AB + Fres*AD = 0 => arvutan sellest FB asendades arvudega -FB = 1.1 Toereaktsioonid (3) =0 FA*AB Fres*DB + F*BC = 0 => arvutan sellest FA asendades arvudega FA = vektori sound vale Joonis parandatud vektoriga 1.1 Toereaktsioonid (4) kontroll =0 F + FB FA Fres1 Fres2 = 0 => 10 + 8,75 8,75 5 5 = 0 Toereaktsioonide väärtused ja suunad on õiged! 2...
Tähis F, ühik njuuton N. Kirjeldamiseks on vaja anda tema rakenduspunkt, suund ,moodul . Rakenduspunkt ja suund koos määravad jõu mõjusirge. Ekvivalentsed ehk samaväärsed on need jõud, millel on sama rakenduspunkt, suund ja moodul. Jõusüsteemi moodustavad mitu ühele ja samale kehale rakendatavat jõudu. Kui üht jõusüsteemi saab asendada teisega, ilma et keha seisund muutuks, siis on tegemist ekvivalentse jõusüsteemiga. Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne ainult üks jõud , siis nimetatakse seda jõudu resultandiks Fres, mida on võimalik leida näiteks rööpkülikuaksioomi korduval kasutamisel.. Tasakaalu all mõistetakse mehaanikas keha paigalseisu teiste kehade suhtes. Staatika- mehaanika haru , mis uurib jõusüsteemide omadusi ja nende tasakaalu. Põhiülesanneteks on jõusüsteemi taandamine ja jõusüsteemi tasakaalutingimustega. Jäiga keha mudel- vaatleme keha justkui deformatsiooni ei esineks...
3. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Varras ehk siis üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid: 1.4. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? · Aktiivsed koormused (= aktiivsed jõud) ? nende väärtused on üldjuhul teada, kui detaili välised töökeskkonna ja vajaliku suutlikkuse parameetrid (koormused, mida detail on ette nähtud taluma oma otstarbest lähtuvalt) on määratud; · Toereaktsioonid (= reaktiivsed jõud või koormused) ? tugede ja konstruktsiooni vastasmõju, mis määratakse konstruktsiooni tasakaalu (staatikaga määratud süsteem) ja kinemaatilistest (staatikaga määramata süsteem) tingimustest 1.5. Kirjeldage staatilist koormust! Staatiline koormus = ajas muutumatu või aeglaselt muutuv 1.6. Kirjeldage dünaamilist koormust! Dünaamiline koormus = muutub ajas kiiresti (või inertsikoormus) 1.7. Milleks on vaja koormusi taandada?...
RING d3 Wp = 0,2d 3 16 Võlli välisläbimõõt (hädavajalik, minimaalne): 16 W p 16 95540 d min = 3 = 78,65mm 3,14 Normjoonmõõtmete reast (standardreast) Ra 20 valime lähima suurema: Valime: d=80 mm 1. Määrame tala toereaktsioonid . RA F2 F1 RB M FX = 0 FY = 0 + RA - F2 - F1 + RB = 0 M A = 0 M A = -F2 4 -F 18 + RB 10 - M = 0 - 2 4 -5 8 -10 = -RB 10 -58 = -RB 10 ( -10 ) RB = 5,8kN M B = 0 M B = -R A 10 + F2 6 + F1 2 - M = 0...