Mul esmaabi:rindkere, kõhuõõne organite vigastused:valu,kõhulihaste pinge,iiveldus,oksendamine,kõht on valus,kannatanu hoiab end kägaras Tegutsemisjuhend: 1. Kui kannatanu ei hinga ja pulssi pole, keera ta selili asendisse ja alusta elustamist 2. NB! Jäta ta pea otseseks ära painuta kuklasse tõmba kanntanu lõug ülesse 3. Helista 112 4. Stabiliilsesse külili asendisse keeramisel peavad pea, õlad ja vaagen jääma ühele tasapinnale. 5. Vajadusel pane peale toeks rullikeeratud riided 6. ÄRA ANNA KANNATANULE JUUA 7. NB! Selgroovigastusega kannatanut võib liigutada vaid otsesest ohust päästmiseks või elupäästva esmaabi andmiseks! Luumurrud: Lahtised ja kinnised luumurrud. Suurte luude murdude korral võivad vigastada saada suured veresooned, mis asuvad luude kõrval. Tekkida võivad eluohtlikud verejooksud. Nähtav verejooks Sisemine verejooks · Verekaotus luumurru korral: - Sääreluu murd 0,3-0,5 l
Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi (nõelköis, kannatuslill jt), siin kasvatatakse neid ilutaimedena.
Oma olemuselt on Offred alluv naisterahvas, kes ei soovi probleeme ning peab õigemaks käituda vastavalt sellele, nagu temalt oodatakse. Kuna ta pole oma ametit ta endale ise valinud, ei iseloomusta teenijannaks olemine teda mitte mingist aspektist. Nii palju kui ta kõneleb oma emast, on ta temast hoopis teistsugune, ema oli mässumeelne, tema on rahulik ja ratsionaalsem. Oma kodus oli ta armastav abikaasa ja tema mees oli kodus see, kes võttis vastu otsuseid ja oli naisele toeks. Offredi suhted oma peremehega olid head, nad kohtusid salaja ja mängisid sõnamängu ning siis vahel sai ta komandörilt ühtteist kingituseks. Komandöri naisega olid tema suhted jahedad ning nad ei sallinud üksteist. Maja personaliga olid nad kõik üsna kaugetes suhetes. Teiste teenijannadega kohtus ta harva ja nad rääkisid vähe. Offredi näol oli tegu igati eeskujuliku teenijannaga. 4.Olulisema kõrvaltegelase iseloomustus:
Kui päevad mööduvad siis härra Mettich (Jakob;minategelane) kirjutab ka varem juhtunu kohta , et lugejale rohkem selgust tuua, miks ja milleks mõned asjad on sündinud.Ta alustab kohe päris algusest. Eeva oli alamklassist päritoluga talutüdruk, kes soovis väga 14-aastaselt minna Võisiku mõisa tööle. Neiu isa ei olnud selle mõttega päri, kuid andis ikka tütre soovidele järele ja lasi ta mõisa. Eevaga läks kaasa tema vend Jakob(minategelane, päeviku kirjutaja), et olla õele toeks. Seal jäi Eeva silma sealsele mõisnikule Timole, kes ei viivitanud kaua(ta vihkas viivitamist) ning palus neiu isa käest Eeva kätt. Isale see muidugi ei meeldinud alguses, sest talle ei mahtunud päeh et üks aadlik võtab omale alamklassist naise ja mõtles, et mõisnikul on kindlasti mõned kurjad plaanid neiu suhtes. Siiski andis isa jällegi järele ja lubas oma tütre mehele. Siiski ei soovinud Timo kohe Eevaga abielluda vaid saatis tolle viieks aastaks pastor Masingu juurde õppima
Liigsed ekraanid mitte ainult ei võta ruumi, vaid ka tekitavad ruumi - rahakotis. Kui inimesel on juba olemas arvuti, aga telekat mitte, tundub loogiline kasutada PC-d mõlema eest. Televisiooni vaatamine arvutist annab ka üsna palju võimalusi. Arenenumad lisad nagu time shifting (võimalus peatada telekaader nagu videokaader ja hiljem jätkata vaatamist poolelijäänud kohast) ja saadete digitaalne salvestus on kaartide müügiedule muidugi suuresti toeks. Need võimalused teevad telekavaatamise mugavamaks, lisades pisutki interaktiivsust muidu nürisse puldiklõpsimisse. Loomulikult on ka miinuseid. Arvutikuvarid on enamikel juhtudel palju suurema resolutsiooni ning sagedusega kui telerid, mistõttu kaabliühenduse hälbed tulevad eriti selgelt esile. Televiisor neid üles ei võtaks - eriti põhjusel, et seda vaadatakse tavaliselt kaugemalt. Alati saab ju ka monitori kaugemalt vaadata, aga resolutsiooni tõstmisel tekivad
kummardunud. Käed on peamiselt ees. Nõrk Käed liiguvad hoogsalt terves Käed käetõuge lõppeb all. ulatuses eest taha. Keppe kasutatakse võimsaks Kepid Keppe pendeldatakse kaugele tõukeks, mis lõppeb taga-all. ette. Neid kasutatakse peamiselt Kepirõngas laskub lumele sideme toeks. kohas. Jalad kõverdatud tõukeks puusa- Jalad Jalad sirged, tõuge aeglane ja ja põlveliigesest. Tõuge kiire ja nõrk. tugev. Raskus on mõlemal suusal, mis Jalatõuke lõpul kandub kogu Suusad asuvad püsivalt lumel. raskus ühele (libisevale) suusale.
Tallinna Lilleküla Gümnaasium WOLFGANG ERNST PAULI referaat Ester Alasalu 12a Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus Teemaks on valitud kuulus teadlane Wolfgang Ernst Pauli, sest tema kohta ei ole väga palju teada. Töö on oluline, sest füüsika on kiirelt arenev ala ja seetõttu on tähtis pidada meeles neid teadlasi, kes on avastanud ja kirja pannud füüsika alustalad. Wolfgang Ernst Pauli on kindlasti üks neist ja on väärt teada tema kohta rohkem kui koolitunnis mainitakse. Töös keskendutakse teadlasele kui inimesele, on mainitud tema perekondlik taust ja isiklikud suhted, loomulikult on kirjutatud ka Pauli avastustest, mis ta füüsikalukku kirjutanud on. 3 Wolfgang Ernst Pauli elulugu Wolfang Ernst Pauli sündis 25.aprillil aastal 1900 Vi...
Kultuuriruumi püsivuse kui eraldi eesmärgi osas on Eesti eesmärk seevastu suhteliselt eriline. Samas pole raske näha kultuuriruumiga seotud sihiasetuse taga Eesti eripära - ajalooline kogemus, väike ühiskond ja piiratud ressurssidega riik kõik see teeb sellise eesmärgipüstituse just jätksuutlikkuse kontekstis põhjendatuks ja ka paratamatuks. Lisaks eelpool-osundatud asjaolu, mille kohaselt just kultuuriruumis toimuv on kõige paremaks toeks (või ka takistuseks) teiste eesmärkide saavutamisel. Kasutatud allikad: http://www.tlu.ee/? LangID=1&CatID=0&action=searchCloser&SearchType=Arts&SearchString=j %C3%A4tkusuutlik+areng http://samsaara.info/forum?func=showcat&catid=10 http://samsaara.info/forum http://gfbn.com/pages/gdansk-videos http://www.gfbn.com/pages/innovators-who-is http://infutik.mtk.ut.ee/www/kodu/RePEc/mtk/febpdf/febook22-01.pdf http://et.wikipedia.org/wiki/J%C3%A4tkusuutlik_areng http://en.wikipedia
kalakasvatuskeskus 1997. aastal sinna seda kala asustama. Pirita jõe lõhele sai saatuslikuks suvine vee ärajuhtimine Tallinna tarbeks. Teine oluline looduslikku sigimist piirav tegur on reostus, mille tõttu hävisid Purtse, Selja ning Jägala jõe lõhekarjad. Kolmandana piirab lõhe arvukust oluliselt ülepüük. Ülepüügi alla mahub nii kudemisaegne röövpüük jõgedes kui ka suur püügisurve merel. Kalakasvatus tuleb toeks. 1974. aastal loodi rahvusvaheline Läänemere kalanduskomisjon (IBSFC). Et lõhevarud olid oluliselt vähenenud, hakati lõhe avamerepüüki reguleerima, kusjuures riikidele jagatava püügikvoodi suurus seati algul sõltuvusse vastava riigi panusest lõhevarude taastamisse. 19801990. aastatel asustati Rootsi ja Soome eestvõttel Läänemerre viis miljonit lõhe noorkala aastas. Praegu asustatakse üle seitsme miljoni noorlõhe aastas, see teeb 85% lõhe laskujate koguhulgast
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Martin Lutheri panus kooli ajalukku Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2012 Sissejuhatus Valisin antud teema, kuna varasemalt olen õppinud teoloogiat ning Martin Luther on tuntud teoloog, kuid tundus väga huvipakkuv teema, milles saan uurida Martin Lutherit koolikorralduslikust vaatepunktist. Soovin teada saada, kuidas on Luther mõjutanud koolikorraldust ning kas tema mõjusid on ka eesti kultuuris. Loomulikult mõistmaks tema ideoloogia põhijooni tuleb uurida tema enese elu. Lutheril on teatav arusaam elust ning tänu sellele võib teda pidada uusaegse maailma ja vaimu isaks. Ta külvas ideid ning tema reformatsioon polnudki ehk nii suurejooneline ega kiire, kuid see sütitas ja levitas ideid. Usun, et tema enda kooliaeg ja eluolu on tähtsal kohal mõistmaks tema reformeerimispüüdeid ja tema alustatud ideesid. 1....
olevaid juhikuid seada erinevale kaugusele tera lõikeringist. Käsitsi etteandvaid võikesi toorikuid toetatakse töötlemisel lükkeklotsiga. Lükkeklots annab toorikule tuge ja samaaegselt kaitseb käsi tera eest. Töö nõuab tähelepanelikkust, sest toorik on vastu tugesid töötaja käte surve mõjul. Juhtlati järgi freesimine Freesides õhukesi ja kitsaid detaile pikisuunas, kui mõõtmed (laius, paksus) on 10-50 mm, võidakse töötlemisel toeks võtta nn. kammsurusti. Kamm valmistatakse hööveldatud täispuidust, mille laius on 50-100 mm. Paksus 15-25 mm ja pikkus küllaldane kinnitamiseks. Teise, kaldu saetud otsa saetakse nt lintsaega kammitaoliselt piid, pikkusega 100- 150 mm ja laiusega 2-4 mm nii, et need suruksid tooriku vastu juhikut. Kõverjooneliste pindade freesimine Kõverjooneliste vormide freesimiseks on vaja abivahendeid, mis sellise töötlemise võimalikuks teeksid.
Selle eelduseks oli kubermangu juhtimise koondamine valitsusametnike kätesse ja revolutsiooniliste nõukogude piiramine. - Vastuseks püüdsid nõukogud kõigutada Ajutise Valitsuse ja rahva usaldust kubermanguvalitsuse ja eestlastest ametnike vastu. - Kolmandaks pingeallikaks muutsuid vene soldatid. Päevakorrale kerkis rahvusväeosade loomise idee. Vene Ajutise Valitsuse toetusel õnnestus luua 1.Eesti Polk, mis kujunes tugevaks toeks eesti poliitikute järgnevateke ettevõtmistele. - Rahvuslaste vastaseid rünnakuid alustasid enamlased, kes käsitlesid rahvuslikke püüslusi revolutsioonijõudude nõrgendamisega. Poliitiline areng Aasta jooksul kujunesid välja Eesti poliitlised erakonnad Eesti Demokraatlik Erakond- J. Tõnisson-jõukad talupojad, linnakodanikud, intelligents Eesti Maarahva Liit -K.Päts, Leidonen- talurahvas Eesti Tööerakond - Jüri Vilms- linna keskkihid ja emtnikkonad
et nemad ongi tema sünnipäevakink ja Sanna oli väga väga õnnelik. Aga ema ja isa ei tednud midagi Sanna nukkudest, neil oli Sannale uus kingitus koer, muidugi mängukoer. Ka ema ja isa olid väga üllatunud nukke nähes. Nad olid neid kõikjalt otsinud, ega saanud nüüd aru, kust nad äkki välja olid ilmunud. Järgmisel ööl peeti veel maha Liisukka ja KalleJuhani pulmad ning tähistati pika ja ohtliku seikluse lõppu. Nukud olid õnnelikud, et nad suutsid üksteisele toeks olla, koos raskusi ületada ja et nad jälle Sanna juures on.
Esitus peaks olema lakooniline, selge ja üheselt mõistetav, nii et ka projektiga varem mitte kokku puutunu saaks plaani põhjal projektist õige käsutuse. Projekti plaanil on eri kasutusfunktsioone. Plaan on juhtkomiteele otsuse tegemise põhi ja tugi; projektijuhile töö juhtimise vahend; juhtkomiteele ja projektijuhile projekti edenemise kontrolli põhi; arhiivimaterjal, mis jääb järgmiste projektide toeks ja taustinformatsiooniks; informeerimisevahend. Tavaliselt kasutatakse projekti plaani ka detailsema planeerimise põhjana projektide teostamisetapis. See võimaldab arvestada ka nende asjaolude ja muutustega, mida planeerimisetapis ette ei nähtud. Hea projektiplaan ongi paindlik, seda on ka võimalik muuta vastavalt projekti keskkonna muutustele. Plaani detailsus ja rõhuasetused sõltuvad eelkõige sellest, kellele on plaan suunatud
õpilaste mõistmine tema õpetatud ainest. Siis jah osad ained mulle koolis täiega meeldisid, osad mitte. Koer- kuna tädil oli olemas peale Palli ka koer Rommi, siis kui ma kurb olin, kallistasin ma Rommit ja ta toetas mind palju oma märja koonuga tuli ja toetas pea mu peale. Mingiaeg sai ema aru- minuga on midagi valesti, ja parandas minu olustikku, käis koolis ja oli mulle toeks. 2.2 Ohu tegureid: Koera surm– mu tädil suri koer nimega Palli. See koer väga armastas palliga mängida ja oli mulle väga tähtis, ma külastasin toda koera üsna tihti. Kurjad inimesed, kes soovivad mulle halba Peksa saamine- sain ka mingi asjaga tugevasti peksa ema käest, kui tegin kogemata midagi kodus valesti. Ka halvade hinnete puhul oli füüsiline vägivald minu suhtes ilmselge.
eluks. (9) Praegugi võtan akadeemias Leelo Talvikult klassikalise hääleseade eratunde," räägib Alo. Perel on juba ka oma väike teatritraditsioon: Alo hing on rahul, kui ema ja isa esietendusel saalis istuvad. ,,Mulle meeldib väga rännata, seljakott seljas, olla täna siin, homme seal," räägib Alo. Kõige sagedamini viib tema tee sõprade juurde, sest nood on talle väga olulised. Nii sõidabki ta sageli kas või Eesti teise otsa. (10) Reisikaaslane on toeks, kui vanderselli teele satub mõni ületamatu raskus. Näiteks kui mõne bussi astmed on Alo jaoks kättesaamatult kõrgel või kui väikelinnas on vaid paar pangaautomaati ja väike mees nendeni ei küüni. Loodusesse uitama läheb Alo aga meelsamini üksi. Eriti tõmbab teda vanaema juurde Võrumaale, Kirikukülla ja sealse kandi metsadesse. "Seal ma kogun jõudu, mõlgutan omi mõtteid. (11) " Viimase lause poetab Alo muuseas tõsimeeli
Siis asusid naised tööle, koolides hakati poisse ja tüdrukuid koos õpetama, ning kõik muutus. Kaasajal abiellutakse eelkäijatest tunduvalt hiljem (või ei astutagi seaduslikku abiellu), ning üha rohkem aega oma elus pühendatakse sõprusele. Norra filosoof Helge Svare on veendunud, et meie vajadus sõprade järele on suurem kui eelmistel põlvkondadel. Võimalusi sõpruseks on aga rohkem, kuna inimesel, kellel pole paarilist, on selleks rohkem aega. Paljudele meist on toeks just sõbrad, mitte aga perekond. Sõprus toetub sarnasusele Psühhoanalüütik Serge Hefez aga kommenteerib toimunud muutusi järgmiselt: ,,Juba varases lapseeas mõistavad poisid ja tüdrukud üksteist hästi. Nad on emotsionaalselt lähedased ja sageli juhtub, et ,,parimaks sõbratariks" osutub just poiss. Siinjuures pole absoluutselt mingit tegemist seksuaalse veetlusega. Viimane sünnib erinevusest, sõprus toetub aga sarnasusele".
Sissejuhatus Lugemine on mõtlemistegevus. See hõlmab kriitilist mõtlemist (sõnade, sõnaosade, fraaside ja lausete dekoreerimine) ja loovat mõtlemist (kujutlusvõime, empaatia, vastukäivate tulemuste ja probleemilahenduste kasutamine). Lugemise omandamine ei toimu järsku, vaid pideva protsessina, samm-sammult. Lapsed suudavad lugema õppida juba üsna varakult. Toeks on vaja nii lapsevanemat kui ka lasteaiaõpetajat. Edukaks tulemuseks peab toimima kõigi kolme usaldusväärne koostöö. Tähtis on, et lugemaõppimine toimuks koolieelses eas läbi mängu. Väikelaps ja lugema õppimine Ükski laps ei taha spetsiaalselt lugema õppida seni, kuni ta ei tea, et lugemine olemas on, Lapsed tahavad kõigi neid ümbritsevate asjade kohta informatsiooni hankida ja lugemine on soodsate tingimuste puhul üks neist asjust
See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab uue naise ning Kristiina jääb koos oma ema ja väikese õega. Ema hakkab aga tihti joomas käima ning ei hoolitse enam koduste asjade eest. Kristiina peab hoolitsema õe eest, ostma kõrvale pandud rahade eest toitu ning saama samas ka oma asjadega hakkama. Talle on toeks tema sõbranna Triin, kellele ta aga ei taha oma muredest rääkida, sest Triinu elu on liiga täiuslik, et teda mõista, ning sõber Argo, keda ta ei taha oma probleemidega koormata, sest tol on neid endalgi palju. Tal on ka poisssõber Sven, kes talle väga meeldib, aga kellest ta hoiab eemale pärast seda, kui too on näinud tema ema purjus peaga, sest ta arvab, et Sven ei taha olla koos joodiku lapsega. Nõnda hakkavad kuhjuma kõik mured, kuni
Maailma avastamine. 2. Millal algab isaks kasvamine? 2. Enne oodatava lapse sündi. 3. Kas kunstlik viljastamine võib muuta vanemarolli omaksvõtmist? 3. Ei, sest last kantakse ikkagi kõhus ja laps on alates enda sünnist vanematega. 4. Mil määral on sünnitusvalu seotud emarolli omaksvõtmisega? 4. Emotsionaalne ja füüsiline side on tugevam. 5. Mis põhjusel valivad tänapäeva paljud mehed peresünnituse kasuks? 5. Et luua oma lapsega kontakt koheselt ja et olla enda naisele toeks. 6. Kuidas võib lapse sünd mõjutada suhteid mehe ja naise vahel? 6. Reeglina see tugevdab perekonda. Tugevdab emotsionaalset sidet. Võib tekkida ka erimeelsusi ja tülisid, sest nüüd on peres üks inimene rohkem, kes vajab kogu aeg hoolt ja armastust. Perekond ja kasvatus (10) lk 162 küsimused: 1. Kas peatüki algussalmis (lk 149) kirjeldatakse teie arvates head kasvatajat? 1. Ei oska seda kommenteerida, nii ja naa. 2
autoaknast välja ja ta näeb midagi imelist. Oma nime. IGAL POOL. Adam oli ta nime igalepoole kirjutanud, poodide vaateakendele, seintele, aedadele, majadele no igale poole. Adam tegi ta n-ö kuulsaks. Tessa küsib isalt luba kas Adam võib nende poole kolida. Isa ei luba aga Tessa kutsub Adami ikkagi salaja enda poole. Ta tahtis et Adam öösiti temaga oleks, just siis kui ta kardab surma, kui ta tahab et talle oldakse toeks ja teda mõistetakse. Ja tema perekond ei saa talle sellist mõistmist ja toetust ja sellist armastust pakkuda. Ja see oligi Tessa nimekirjas 8s asi- et keegi magaks ta kõrval, et ta ei peaks üksi surema. 9s soov nimekirjas oli reisimine.Nad pidid perega Sitsiiliasse minema. Enne reisi aga Tessa sattus haiglasse ja reis jäi ära. 9s soov asendus ema ja isa kokku viimisega. Selle soovi täitumist ei saagi teada sest kuigi ema ja isa suhted on tunduvalt paremad ja ema isegi ööbib
eesmärke ja tööplaane. Riigikantselei näeb Euroopa Liitu vastusena võimalike probleemidega toimetulekuks ning soovib olla ELi arengu eestvedajate hulgas. Valdkondlikult paneb Eesti eesistumisel rõhku ühtse turu ja digitaalse siseturu arengule, energiapoliitikale ning naabrus- ja välispoliitikale. (Riigikantselei, Euroopa Liit) 11 12 Eesti ja EL suhete tulevik. Miks Eestil on vaja olla/ei peaks olema ELs? Euroopa Liit on suureks toeks Eesti majandusarengule põllumajanduses, teedeehituses, kultuuris, regionaalses arengus jne. EL võimaldab paljusid töökohti ning õppimisvõimalusi Euroopas. Eestile on oluline kuuluda ELi ka kasvava julgeoleku ning kinnituse kuuluda Lääne-Euroopasse nimel. Euroopa Liidus olemine annab Eestile võimaluse riigile kasutada eurot, mis on kasutuses ka paljudes teistes EL riikides ning see muudab riikidevahelise kaubanduse lihtsamaks ja mugavamaks.
maapinda. Alumise rinde varjutaluvad puud on 15 - 20 m kõrgused. Ülemises rindes kasvavad viigipuud, palmid, mahagonid, kapokipuud, alumistes rinnetes palisandrid, eebenipuud, banaanid, puissõnajalad. Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust. Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega. Meiegi kodudes võib kohata troopilisi ronitaimi (nõelköis, kannatuslill jt), siin kasvatatakse neid ilutaimedena.
kuidas ta ise soovib muutuda, areneda. Aktsepteerimine ei ole sama, mis nõustumine või heakskiit. Kliendi arusaama on võimalik aktsepteerida ja mõista ka sellega nõustumata või seda toetamata. Teemad, mida nõustamisel käsitletakse, on tihti seotud tugevate tunnetega – süü, häbi, piinlikkus. Nende tõttu on väga raske inimesel ennast avada – avamine vajab usaldust, turvalisust. Kindasti tuleb olla nõustades inimesele toeks ja mitte uut liigset pinget tekitada. See omakorda eeldab mingis mõttes tööd endaga ja kuulamiseks head ettevalmistamist. (Haamer...2010) 9 4. KODU, PERE JA KOOLI ÜHINE ROLL Lapse üleskasvatamise ja arendamise esmane vastutus on tema vanematel. Riigi ülesanne on pakkuda selleks abi mitmesuguste teenuste ja toetustega (Laste heaolu: 2013). Just
Patsient elab üksi Narva linnas. Ta on lesk. Samas linnas elab tema poeg, kellega on soojad suhted ja kes pidevalt teda külastab ja vajadusel saab aidata. Tallinnas elavad lapselapsed, kellega on ka head suhted. Pereprobleeme ei ole, kõike pereliikmete vahel on väga soojad suhted. Kõik probleemid peres nad räägivad läbi. Perekond ei sõltu patsiendist, kuid pereliikmed on patsiendist sisse võetud. Perekond on informeeritud patsiendi haigusest ning pereliikmed on patsiendile suureks toeks. Kõik patsiendi sõbrad elavad teises linnas ja nad räägivad omavahel ainult telefoni teel. Haiglas patsiendi külastab pojapoeg, kes elab Tallinnas. Patsient on pensionär. Sissetulekuks on tema pension ning üürile antav korter. Sellest piisab, et rahuldada kõik tema vajadusi. 11 4.9 Seksuaalsus Seksuaalsuhteid pole. Patsient on lesk juba 7 aastat, elab üksi peale abikaasa surma.
tugeva valitsusega, ja tervitasid tema valitsema asumist rõõmuga kui Napoleon naasis Egiptusest Prantsusmaale tagasi ja otsustas kõrvaldada Prantsusmaad juhtiva Direktooriumi ja asuda ise valitsema. Tal kulus kaks aastat, et Direktooriumist lahti saada ja pärast seda asus ta valitsema esimese ja kõige suurema võimuga konsulina, seejärel ainukonsulina. 1802. aastal määrati Napoleon eluaegseks konsuliks. Riigipööret organiseerides oli Napoleonile otseseks toeks sõjavägi. Napoleoni toetasid nii sõdurid, enamik kindraleid kui ka talupojad, kes olid revolutsiooni ajal saanud maad ja ei olnud enam vana korra taastamisest huvitatud. Napoleon kasutas ära prantslaste rahvustundeid. Tema pöördumised olid adresseeritud prantslastele, pidevalt kõneldi Prantsusmaast ja selle huvidest. Püüti jätta muljet, et esimene konsul seisab kildkondlikest huvidest kõrgemal. Konsulaadi võimu aitas kindlustada tsensuur
Dominiiklased Dominiiklaste ehk dominikaanide katoliikliku mungaordu (Ordo Fratrum Praedicatorum, OP, jutlustavate vendade ordu) asutas 1215 (Paavst Honorius III kinnitas ordu reeglid 1216. a.) hispaania päritolu munk Dominicus (Domingo Guzmán). Rahvasuus on jutlustajavendi nimetatud ka Issanda koerteks (Domini canes). Dominiiklasteks hakkasid sageli jõukate ja haritud perekondade liikmed, kuid kerjuslikku kasinust nõudev põhikord kohustas neid elama vaesuses ja kuulekuses. Vaimne eesmärk lähtub paavst Honorius III sõnust: "Kuulutada kogu maailmale meie Issanda Jeesuse Kristuse nime." Klooster valmistab dominikaanivenda ette jutlustajamissiooniks. Vastavalt ordu eesmärgile on enamik dominiiklasi preestrid, keda toetavad ilmikvennad (fratres cooperatores). Ordurüü, mis antakse enamasti noviitsiaja algul, koosneb nahkrihmaga vöötatud valgest tuunikast, sama värvi skapulaarist ja kapuutsist. Peal kantakse musta lahtist kapuutsiga mantlit (...
Bioloogiliselt toob vananemine kaasa meessuguhormooni taseme languse organismis, suguti verevarustuse häired ja tundlikkuse vähenemise. Aastad võivad muuta ka suhete nüansse. Seepärast ei ole mõistlik oodata vanemalt mehelt samasuguseid vallatusi nagu noores põlves. Arvestada tuleb ka seda, et vanem härrasmees ootab senisest enam partneripoolset algatust ning kinnitust, et ta on suuteline naist endiselt rahuldama. Arstidel on vanemale mehele toeks pakkuda nii palju vahendeid, et siin võib asi pidama jääda ainult raha taha. Partneri kaotust elab mees väga raskelt üle, nii emotsionaalselt kui seksuaalselt. Maailma statistika järgi sureb keskmine mees paar aastat pärast elukaaslast. Ka noores eas võivad suhte lõppemisele või lahutusele järgneda tõsised raskused uue seksuaalsuhte alustamisel, aga enamasti saab neist üle. Psühholoogiliselt mõjutab mehe seksuaalsust igasugune haigus. Erektsioonile avaldavad
või põletavad magusa lõhnaga rohtusid, et näidata oma austust Buddha vastu, teised istuvad palves. Mõnikord toimuvad templi ümber protsessioonid. 4 Perekonnaelu. Budisti jaoks, kus ta ka ei viibiks, tähendab õige eluviis seda, et ta püüab iga päev käia kaheksaosalist teed ja täita viit tõotust e ettekirjutust. Paljudel budistidel on kodus väikesed Buddha kujud. Buddha rahulik nägu võib neile toeks olla mediteerimisel ja oma rahu otsinguil. Rituaalsed söömaajad. Budistidel ei ole rituaalseid pühi söömaaegu nagu juutidel või kristlasttel, aga vahel ohverdavad nad toitu Buddha kujule, näitamaks oma austust Buddha vastu. Usupühad. Usupühad aitavad inimestele meelde tuletada seda, mida nende usus oluliseks peetakse. * Budismis peetakse märtsikuus veepüha, mis tähendab uute alguste aega. Wesak on maikuu püha, mil
" Margareta oli ka väga õrn, ta kartis saada haiget ja armuda: ,,Ma arvan, et armuda üldse ei maksaks. Sest armsamast ilma jääda ei jaksaks." Tüdruk oli juba palju kannatanud (oma pere ja vaesuse tõttu) ja ta ei oleks ilmselt rohkem talunud. 3.2 Margaretal puudus õige perekond. Ta isa suri, kui tüdruk oli väike. Samuti suri väikene õde, keda Margareta väga armastas. Muidugi eksisteeris veel ka Margareta vend, kuid teda polnud kunagi perekonnale toeks. Tüdruku ema oli väga karm ja kasvatas oma lapsi usklikus vaimus. Margareta ei võinud kusagil lõbutseda ja pidi kogu aeg tööd tegema ja emaga koos olema. Nende omavahelised suhted olid üsnagi halvad. Vend hooples Margareta voorusega ja muud ta teose jooksul korda ei saatnudki (läks küll kahevõitlusesse Faustiga, kuid seda põhjusel, et too olevat rüvetanud tema õe maitse. Lühidalt öeldes ei olnud Margareta
Vähesest valgusest tingituna on vihmametsade alustaimestik (joonis1.1) suhtelisel hõre. 1.2 Taimede kohastumine vihmametsades Puudel väänlevad kõrgusse rohkearvulised ronitaimed e. liaanid, mis vajavad palju valgust.(joonis1.2) Seal põimuvad nad puulatvadesse ja kasvatavad oma lehti, õisi ja vilju. Liaanide õhujuured ripuvad justkui köied puudelt alla, olles omakorda toeks teistele valguse poole püüdlevatele ronitaimedele. Paljud ronitaimed haakuvad varresõlmedest väljuvate juurte abil puukoore krobelisele pinnale või kasvavad ümber sileda pinna. Teatud liiki viigipuud, mida kutsutakse "puukägistajaks", kasvatavad juurtest tiheda võrgu ümber kandurpuu hukutades selle valguse varjamisega. Puude tüvedel, okstel ja vartel kasvavad taimed, mida kutsutakse epifüütideks e. pealistaimedeks
Kõige enam läbi mõtlemata tundus teoses kohad, kus on käsitletud küttimist. Noored poisid jooksevad seale järgi ning hukkavad ohvri, kuigi kahtlen, et laps on vüimeline jooksma samakiiresti kui metssiga. Ebareaalse mulje jätab ka metssea söömine. Kui nad tapavad looma ära, siis enne söömist tuleks sellel nahk eemaldada ning ma ei usu, et 12-aastased poisid on suutelised sellist roima toime panema. Teoses jättis hea mulje peategelase ja Põssa vaheline side, mis oli toeks neile sellel üksikul saarel. Lisaks meeldis, kuidas oli välja toodud auahnuse ja alluvuse problem ning mille tagajärjel hajus esmatähtis problem, saarelt pääsemine, tahaplaanile. Teost seostada tänapäevaga on keeruline, sest allakukkunud lennuk leitakse kiiremini kui tol ajal. Seostada saaks kerkinud probleeme juhtivate inimestega. Esile kerkinud liidrid ei suuda omavahel koostööd teha ning on erinevatel arvamustel, mis peaks olema esmatähtis.
1. Luude Ehitus Luu kõvad, elastsed, kollakasvalged, teataval määral plastilised organid. Luud, kõhred ja sidemed moodustavad toese ehk skeleti, mis on keha toeks ja samal ajal keha suuruse ja kuju määrajaks. Kuju ja struktuuri alusel jaotatakse luud pikkadeks, lühikesteks ja lameluudeks. Pikkadel ehk toruluudel on pikkus teistest mõõtmetest suurem, esinevad jäsemete skeletis. Lühikestel luudel on kõik mõõtmed enam-vähem võrdsed, nt kanna ja randmeluud, selgroolülid. Lamedatel luudel on paksus teiste mõõtmetega võrreldes väiksem. Neid leidub jäsemete vöötmeskeletis ja koljus. 2. Luude seostumise vormid
Halb käekiri, suutmatus võimlemistundides eakaaslastega koos joosta, palli püüda jmt; (Mehilane 1997: 70) 6 · Antud lapsed on tavaliselt liikuvad, siiski ei tule nad tõenäoliselt keerulisemate üldmotoorsete liigutuste sooritamisega toime. Soovitav oleks varuda kannatust vajaliku täpsuse saavutamiseks! (Rander 1999: 184) · Antud lastele oleks suureks toeks erinevate meelte põhjalikum välja arendamine. · Olge abiks tema tegevuse eesmärgistamisel. Last tundes püüdke juhtnööre lapse võimete piires hoida. Olge väga järjepidev! (Rander 1999: 184) 1.3. Tunni lõpetamine · Tuleb kindlustada õigeagne etteteatamine. · Esialgne järgmise tunni vaatlus. Õpilastele tuleb öelda, mida ta vajab järgmiseks tunniks. · Kindlasti tuleb kontrollida ülesannete täitmist. (http://www.addresources
Psühholoog Marju Oja mainis, et tahtlik enesevigastamine tekitab vanemates/lähedastes vastumeelsust ning seda ilmselt põhjusel, et nemad lihtsalt ei mõista sellist käitumist. Taoline autoagressiivne käitumine tuleks inimestele rohkem mõistvaks ning arusaadavaks teha. Sellise käitumise parem tundmine on eelkõige kasuks lapsevanematele ja õpetajatele, kuid mitte ainult neile. Antud haiguse puhul on lapsel eelkõige vaja tunnet, et temast saadakse aru ning ollakse toeks, selle eelduseks on aga teadlikkus. Autoagressiivse käitumisega lapsed tihtilugu ei räägi kellelegi enda muredest, sest häbenetakse ja kellelegi rääkides tihti mõistetakse neid hukka. Antud referaat tõi ka välja vanusevahemiku, viisid, psühhosotsiaalsed tegurid ning ravivõimalused tahtliku enesevigastamise kohta, mis loodetavasti on silmaavajaks lugejatele. Antud referaadi eesmärk
(hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. RAHVASTELIIT (1920 Genfis 1946) oli 1919.a loodud rahvusvaheline organisatsioon, loomise üheks aluseks Pariisi rahukonverentsil USA presidendi Woodrow Wilsoni 14 teesi, USA ise ei astunud Rahvasteliitu (ei tahtnud loobuda isolatsionismipoliitikast ja kardeti, et liikmena tõmmatakse USA mõnda konflikti, milles osalemisest ei olda huvitatud; ameeriklased tahtnuks Rahvasteliidule toeks ka relvajõude, kuid seda ei tehtud eelkõige Inglise ja Prantsuse vastasseis jäi Prantsuse maavägi ja Inglise laevastik) Eesmärgid: rahvusvahelise rahu, kollektiivse julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine, tüliküsimuste rahumeelne lahendamine, igakülgse rahvusvahelise koostöö edendamine, majanduslik ja kultuuriline koostöö, lõpetada võidurelvastumine) Rahvasteliit ei suutnud oma eesmärki täita, sest:
(Törnblom 2009: 45- 47) 1.3 Kõrge ja ülikõrge enesehinnang Kõrge enesehinnang annab inimesele julgust iseolemiseks, tegutsemiseks ning jõudu raskete või ebameeldivate olukordadega toimetulemiseks. See ei ole vihmavari, mis kaitseks inimest kogu elu kõige halva eest, see on lihtsalt selle inimese ressursiks, sest enese väärtustamine ning austamine aitab iseenesele ja ümbritsevatele raskel hetkel toeks olla (Reiljan 2010: http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.html). Usutakse, et kõrge enesehinnang on inimesele kasulik, kuna soodustab õpiedukust, aga ka tööalast ja muud edukust. On tekkinud arusaam, et kõrge enesehinnang on kui võluvits, mis tagab edu mis tahes vallas. Hakati mõtlema, et kõrge enesehinnang aitab inimestel seada kõrgeid eesmärke (Kolga 2008: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6- 39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&code=3958/new_eri_artiklid_395819).
· EV mõtlemisstandardid , millest töötajail soovitatakse oma tegevuses lähtuda positiivses vormis · Käitumisnormid negatiivsed, keelud, tõkked Eetikakoodeksi ülesehitus (väärtused=eetikakoodeks) · Codex ladina keeles puutükk · S.Webley · Eessõna · Avaldus ettevõtte üldise moraalipoliitika koht · Eetikoodeksi all mõistetakse eelkõige kirjapandud normide väärtuste kogumit, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. · Eetiliste standardite kirjeldus · Sisulised ja fiktiivsed koodeksid · Normatiivsed abistavad koodeksid Märkimisväärse töötaja kaheksa omadust: 1. Nad ignoreerivad ametikirjeldusi. 2. Nad on ekstsentrikud. Parimad töötajad on sageli teistsugused.Tulevad head mõtted et oma tööd paremini teha. 3. Samas teavad nad, millal tagasi tõmmata
· kõrgemate struktuuride poolt esitatud nõudmise täitmiseks või välise surve tõttu; · puuduliku (õigusliku) regulatsiooni täiendamiseks. Eetikakoodeksid Meie tänaseid arusaamu on mõjutanud ja suunanud mitmed inimajaloo olulised eetikakoodeksid alates kümnest käsust, Hammurabi seadustest ja lõpetades "Ühiskondlike lepete ja Inimõiguste ülddeklaratsiooniga". Eetikakoodeks on kirja pandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Eetikakoodeksi võivad koostada sisuliselt kõik inimesed, keda ühendab mingisugune tunnus (töökoht, elukutse vms) ning kes peavad vajalikuks seda tunnust ja sellest tulenevaid kohustusi ja käitumismalle oma tegevuses rõhutada. Eetikakoodeksid erinevad üksteisest nii välimise vormi, eesmärgi, hõlmavuse kui ka sisu
Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. See kajastus ka nimes, mis koosnes eesnimest, sugukonnanimest ja liiginimest . Liiginimi või märkida sugukonna haru , või hüüdnime. Rooma ühiskond oli sõltuvusvahekorras. Patroonide ( rikaste ) mõjuvõimu all olid kliendid ( vaesed kodanikud) , kes said patroonilt maad ja pidi koormist kandma ja sõjaretkedel käima. Mõlemad osapooled olid üksteisele igati abiks ja toeks . Kliendi ja patroonide suhted mõjutasid ka Rooma poliitilist elu , kuna täna klientide rohkusele said patroonid end rahvakoosolekul maksma panna. Valdav oli talupojaühiskond . Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige. Maavaldus võimaldas ka täita kodanikukohustusi , majandusliku ja isikliku sõltumatuse . Iga kodanik pidi vajaduse korral sõjaväkke ilmuma , kus rikkad olid ratsaväes ja ülejäänud jalaves. Ainult maata kodanikud ei
Õpetaja roll klassis oleneb mitmest tegurist: nt mitu õpilast on muukeelsest kodust, kuidas toetab kool õpetajat materiaalselt ja professionaalselt, milline on õpetaja motivatsioon tööks nende lastega, kuidas oskab õpetaja kohandada õpetamismetoodikat, keelekasutust, luua koolis multikultuurilist atmosfääri jne. Tugisüsteemid Vähemusrahvustest õpilastel esineb koolis algperioodil sageli kohanemisprobleeme, mis toe saamise korral ületatakse. Lapse esimeseks toeks peavad olema tema vanemad. Kodu ja kooli koostöö on vähemusrahvustest õpilaste võtmeküsimus. Vanemate kaasatus kooliellu mõjutab positiivselt lapse enesekindlust, motivatsiooni. Eestis on praegu kõneravi kõrval õpiabi võimalused parandusõpe, tugiõpe, individuaalne õppekava. Vähemuslapsed vajavad eelkõige eesti keele tugiõpet ja individuaalset õppekava. Parandusõppes peab pöörama tähelepanu eelkõige eesti suulise kõne kasutusele ja arendamisele
marjades. Kuna mustikad on suurepärased antioksüdandid, on oluline neid süüa kestva tervise nimel, vananemisega seotud füüsiliste muutuste ja krooniliste haiguste tõrjumiseks. Eriti peaksid sööma mustikaid need inimesed, kellel on probleeme kas veresoonkonnaga, suhkrutõvega kergemal kujul, silmadega, põletikega kuseteedes või sooltes. Mustikatest saab vaimustavaid pirukaid, siirupit ja moosi ning likööre. Mustikaid võib lisada salatisse või niisama lihtsalt süüa. Mustikas on toeks silmadele paljudel puhkudel : - töötamine öösiti, - pidev silmadega pingutamine, - pidev töö arvutiga - kontaktläätsede kasutamine, - sagedane telerivaatamine, - lühinägevus ja kanapimedus Ravimipreparaadid : Lisaks mustikate söömisele võib marjadest ja lehtedest valmistada ravimpreparaate. Mustikakeedus on kasulik kõhulahtisuse, koliidi ja halva öise nägemise korral. Seda võib
Kuid sama lihtsalt võib ka öelda: ma ei armasta sind enam. Ma armastan kedagi teist. Või et ma armastan sind ikka, kuid teda ka, armastan teid mõlemaid korraga. Loomulikult võib selline olukord tabada ka abielus olijaid. Kuid siin on üks oluline vahe: abielludes annavad pooled teineteisele teada, et suhet soovitakse jätkata kuni elu lõpuni. Olla koos nii heas kui ka halvas, minna raskustest koos läbi. Võtta vastutus, mitte ära joosta, ka siis, kui kõik tundub halvasti minevat. Olla toeks oma kaaslasele, kui tal on raske, kui ta otsib ennast, kui ta enam ei tea, kes ta on, või mida ta õieti elult tahab. See annab sisemise kindluse, usalduse aluse, mida miski muu anda ei saa. Ja sellel kokkuleppel on väga suur mõju, mis omakorda mõjutab meie vaimset ja füüsilist tervist, tulevikuplaane jne. Jah, ka abielu võib elada valesti, ta võib muutuda vanglaks, lausa põrguks. Kuid see ei pea nii olema. On ju tõsi, et ka vabasuhe võib muutuda talumatuks
Carmeni palve teda meelt muutma. Oma sõjaväe töösse suhtus Jose suurima lugupidamisega ning austusega. Ta kaitses meeleldi seda riiki, kus ta elas. Ta pürgis järjest kõrgemate auastmeteni. Oma kaaslastesse suhtus ta enamasti nii nagu nemad suhtusid temasse. Kuigi Ükssilma tappis ta vaid palavast armastusest Carmeni vastu. Enamikel juhtudel püüdis Jose siiski oma kaaslaste eest võidelda ning nendele toeks olla. Iseendasse suhtus ta kindlasti madalama lugupidamisega kui Carmenisse. Ta enda heaolu polnud pooltki nii oluline. Jose uskus tõelisesse ning kirglikusse armastusse. Jose oli piisavalt temperamentne, kui asi puutus millesegi, mis pidi kuuluma temale, kuid muidu oli ta rahuliku olekuga. Carmen ,,Noor, ilusa kehaehituse ja väga suurte silmadega väheldane neiu." lk. 171
probleemidest rääkida, et üheskoos jõuda kompromissini. - Kas armastatu eest tuleb võidelda? Armastuse eest ei pea võitlema, vaid see tuleb saavutada - Mis on suhtes oluline? Järjestage tähtsuse järjekorras: kirg, pühendumine, lähedus. Pühendumine, lähedus, kirg - Missugune on tõeline armastus? Tõelise armastuse korral armastatakse üksteist olenemata vigadest ning ollakse teineteisele rasketel aegadel toeks, et neist siis koos välja tulla. Laura (18) vastas: - Mis on esimene märk armastusest? Esimene märk armastusest on just see, kui ei suuda ilma teise pooleta elada. Ehk siis suur sõltuvus kellestki. Ja isegi kui suudetakse ilma temata elada, siis on tunne, nagu midagi oleks justkui puudu. - Kas meeste ja naiste armastuse vahel on erinevusi? Kui jah, siis nimetage neid. Jah - meeste ja naiste armastus on erinev: Mehed armuvad silmadega - ehk siis
Kui erivajadusega laps jätkab tavarühmas, tuleb täpsustada, kuidas toimub tema jaoks kasvukeskkonna kohandamine. Sobitus- ja erirühma tingimustega võib lapsevanem minna kohapeale tutvuma. Erivajadustega laste arendamise põhimõtted Lapse kasvatamine ja arendamine enne kooli toimub põhiliselt kodus ning selle eest vastutavad lapsevanemad või neid asendavad isikud. Lapse kodusel kasvatamisel ja arendamisel on neile toeks alushariduse raamõppekava. Perekondliku kasvatust toetavad ja täiendavad koolieelsed lasteasutused. Koolieelse lasteasutuse seaduse põhjal on lapsevanematel õigus nõuda vajalike tingimuste loomist laste mitmekülgseks arenguks ja kasvamiseks, aidates ise kaasa nende tingimuste kujunemisele. Erivajadustega lapse üldised iseärasused mõjutavad vähemal või rohkemal määral arengu põhivaldkondade toimimist. Kuivõrd põhivaldkondades eakohasest erinevaid ilminguid esineb,
poliitikas. Temast sai Buckinghami hertsogi George Villiersi hea sõber. 1617. aastal läks Charles oma esimesele missioonile, selleks oli lähetus Sotimaale, kus ta näitas kui hea on tema keeleoskus ja ka seda, et ta pooldab oma isa poliitikat. Siiski mõne aja pärast hakkas Charles isa poliitikale vastu seisma, sest tema arvates oli see liiga jõuetu, kõhklev ja utoopiline. Charlesi ema suri 1619. aastal. See oli talle jällegi suur hoop, sest Jamesist võõrdunud Taani Anna ainsaks toeks oligi jäänud tema poeg, kes teda armastas. Charles hakkas endale otsima naist. Ta isa soovis, et ta abielluks Hispaania kuningatütre Maria Annaga. Läbirääkimised Jamesi ja Hispaania saadikute vahel olid tegelikult alanud juba siis kui Charles oli 12-aastane. Kuna Kolmekümneaastane sõda oli algamas, kasutasid hispaanlased võimalikku abielu ära selleks, et anda Jamesile petlikke lootusi ja takistada teda protestantide poolel Hispaania ja keisri vastu sõtta astumast
Süsteemi kirjeldusest lähtuvalt, võib seda kasutada erinevate ülikoolide ja programmide raames. Projektis vaadeldakse lähemalt seda osa süsteemist, mis tegeleb koduülikooli poolsete ettevalmistustega välistudengiteks ja välisüliõpilaste deklareeritud ainete ja tulemuste automaatne edastamine välisülikooli. Vaatluse alla ei kuulu raamatupidamise ega ka palgaarvestamisega samuti ka mitte stipendiumite väljamaksmisega seotud osad. Kirjeldav infosüsteem on toeks välisüliõpilastele õpingutes ja vajalike dokumentide vahendamisega kahe ülikooli vahel. Süsteemi osaks peab olema registreerimise võimalus. Tegemist on lihtsustatud organisatsiooniga. Erasmuse programm on üks osa suurtest organisatsioonist ( Archimedes, kaks sõprusülikooli). Erasmuse programmis ja süsteemis on palju erinevaid osalisi. Eelduseks on kahe ülikooli vahel seotud sõprusleping. Kõik saab alguse ülikooli ühest õppetoolist, mis pakub välja ingliskeelseid aineid
leevendada inimlikke lk 128) probleeme Kliendi suhete ja Aidata kliendil leida tema enda isiksuse Olla kliendile kõige sobivam mõistmine moraalseks toeks lahendus7 Leida lahendus ja sobiv roll kliendile kui ka teatud olukorras olevatele inimestele Laura-Roberta Ründva Enesereflektsioon Mina valisin rolliteooria oma portfoolio teemaks sellepärast, et see teooria on minu jaoks kõige huvitavam ja laialdasem
kui selgub, et tema kukkumistel on olnud tõsised tagajärjed. Loomulikult tuleks kontrollida ka Alice'i vaimset tervist, sest ta koguaeg räägib vanadest aegadest. 3. Hooldustöötaja eesmärgiks oleks see, et ta aitaks Alice'l igapäevaselt toime tulla, näiteks koristada tuba, pesu pesta, käia poes ja süüa teha. 4. Davidi eesmärgiks oleks olla Alice usaldus isik, kes korraldab ka tema makse, olla talle moraalseks toeks ning mingil määral saaks David mõjutada Alice't, kas mujale elama asuma või inimestega suhtlema. 5. Proua Tammi ja teiste naabrite eesmärk võiks olla Alice'l silma peal hoidmine, samuti tema abistamine, kui muidugi Alice sellega nõus on ning ka Davidile teavitamine Alice'st. 9 Laura-Roberta Ründva Kokkuvõte ja enesereflektsioon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
