Mauna Loa Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 35 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'weoweo. Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid kahjustusi seekord ei esinenud, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik.
Nirvana, liitus trummar Aaron Burckhard. Pärast esimest esinemistta lahkus. (1988) 1989. aasta juunis ilmus nende esimene album "Bleach". 1990. aasta aprillis ja mais oli bänd tuuril. Bändist lahkus jälle trummar. 24. septembril 1991 anti välja uus album " Nevermind". Ka sellel albumil polnud suurt edu. Nad olid plaadifirma peale pahased. Nad ütlesid Sub Popist lahti ja uueks plaadifirmaks sai DGC. Uus firma tegi neile head reklaami ja Nirvana püsis kaua aega edetabelite tipus. Nende hittlugu " Smells Like Teen Spirit" võitis MTV auhinna. "Nevermind" võitis kuldplaadi auhinna. Kasutatud allikad: Täname kuulamast!
JO3 mõisted ESIAEG 1. Menhir- looduslik poolsammas, nn. pikk kivi. 2. Dolmen algeline haudehitis. Kaks vertikaalset kivi, mille peal asub horisontaalselt kolmas. 3. Kromlehh vabaõhutempel (Stonehenge`i kromlehh megaliitiline kiviehitis Lõuna- Inglismaal. 4. Megaliitiline MEGA+LITOS (kr.k. suur kivi) MESOPOTAAMIA 1. Tsikuraat astangutega ülespoole ahenev torn, astmeline torntempel. . Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht (URI tsikuraat) EGIPTUS 1. Mastaba haudehitis, äralõigatud tipuga püramiid. 2. Astmikpüramiid 6-7 vähenevate mõõtmetega mastabat üksteise peal, püramiidide eelkäija. 3. Püramiid - kolmnurksete tahkudega, põhiplaanilt ruut. Meenutas päikesekiirte kimpu. Hauamonument. 4. Templid jumalate kummardamiseks, võimsa interjööriga. 5. Püloon väravaehitis, templi värav. Koosneb kahest ülespoole ahenevast
eraldatud koldtaim). Karukold on roomava varrega ja ulatuslikke kloone moodustav taim. Vars on tihedalt kaetud väikeste süstjate lehtedega, kusjuures lehetipus on karv. Eestis on ta võrdlemisi sage, kuid looduskaitse all, et tõkestada tema ärakorjamist. Teda on kasutatud pärgade valmistamiseks. Karukolla eosed on ravimina kogutavad. Eestis kasvavatest kollaliikidest on karukollale sarnaseimad kattekold, ungrukold ja sookold. Kattekollal ei ole lehtede tipus karva. Eospead asuvad tal varrel lehtede vahel, mitte paljaste varte otsas nagu karukollal. Ungrukolda iseloomustab rangelt dihhotoomne harunemine - varre kaheksharunedes on mõlemad harud ühesugused ja harunevad omakorda sarnaselt. Seetõttu on ungrukold korrapärasema klooniga, ka on see pisem ja tihedam ning tumerohelisem kui karukollal. Sookold on oluliselt väiksem, ei moodusta suuri kloone, ning kasvab märjematel kohtadel. 6
mistõttu tema ehitus võis alata juba Mausolose eluajal või lõppeda mõnevõrra hiljem. Mausoleumi peaarhitekt oli Pytheos. Seda kaunistasid oma aja tähtsaimate kujurite Skopase, Leocharese, Bryaxise ja Timotheose reljeefsed friisid, mis tänapäeval asuvad Briti Muuseumis. Mausoleumi moodustas suur ristkülikukujuline müüritis, mida kroonis 36 sambast koosnev sammaskäik, mille kohal oli 24 astmega püramiidikujuline katus. Hoone tipus oli kvadriiga kujutis, milles olid kuninga ja kuninganna kujud. Halikarnassose mausoleum oli Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument. Mausoleum oli mõeldud valitseja hauakambriks, aga ka templiks, kus talle pärast surma pidi austusavaldusi osutatama. Artemisia suri pisut enne mausoleumi valmimist ja skulptorid otsustasid Plinius Vanema sõnul hoone valmis ehitada lihtsalt kuulsuse saamiseks. Pytheos ja
Rabamurakas on levinud põhjapoolkeral kuni soode lõunapiirini. Eestis võib kohati esineda massiliselt. Kasvab rabas, siirdesoos ja soometsas; tavaliselt koos männi ja turbasamblaga ning pigem toitainevaestes kohtades. Rabamurakat ohustab rabade kuivendamine. Taim kasvab enamasti 10...25 cm kõrguseks. Vars on püstine; sellele kinnitub tavaliselt 2...4 ümarneerjat 5...7-hõlmalist kergelt voltis tumerohelistlehte. Õied on ühesugulised, 4...6 valge kroonlehega. Õis asub üksikult varre tipus. Õitseb mais ja juunis. Isasõie läbimõõt on umbes 3 cm, emasõis on veidi väiksem. Rabamurakal on pikk ja sitke harunev risoom. Taim paljuneb peamiselt vegetatiivselt, vähem ka seemnetega. Tolmeldajateks on putukad, seemneid levitavad linnud. Seemned idanevad hästi, kuid ei pruugi pinnaseni jõuda. Seemnest täiskasvanuks saamiseni kulub taimel kuni 7 aastat. Murakas maitseb teiste hulgas sookurele ja karule, kelle seedekulgla läbinuna on ka seemnetel märksa suurem tõenäosus idaneda
Mõned eestlased pole niisamagi kunagi kodumaalt ära käinud, mõni pole LõunaEestist Tallinnassegi saanud. Aga mina läksin. Kool jäi kahjuks küll siiski pooleli. Aga läksin, teadmata absoluudselt, mis on modellitöö, või kuidas näevad välja Itaalia,Prantsusmaa või Ameerika. Ei osanud korralikult ühtegi välismaa keeltki. Nüüd kümme aastat hiljem pannakse kogu maailmas minu ametinime ette sõna ''tipp''. Ma ei ole ise kindel, kas olen millegi tipus või mille tipus siis täpselt. Olen teinud tööd ja tundub et hästi, sest olen vaba tegemaks asju, mis mulle meeldivad. See ongi tipp. Ma tean täpselt, kuhu võib järjekindla tööga jõuda. Õnne peab alati muidugi ka natuke tagataskus olema. Mulle teeb alati nalja, kui paljud inimesed arvavad, et modellina edukas olemiseks piisab pikkadest jalgadest või saledast kehast. Öeldakse umbes et, mis tal viga, ta on ju ilus, siis tuleb kõik kergelt kätte. Ega ikka ei tule
Isegi linna peljatud Camorra (Itaalia maffia) leidis mooduse maa-aluste teede kasutamiseks. Aastal 1992 kurikuulus Stolderite klann võeti vahele kui nad juhtisid maa-alust uimastite laborit, mille põgenemisteed viisid otse ühingu juhi jalge ette. ETNA Domineerivaima maastikupildina Ida-Sitsiilias, mida on näha ka kuult (kui te sinna kunagi satute), on Etna Euroopa suurim ja kuulub maailma aktiivsemate vulkaanide hulka. Purskeid esineb sagedaselt, nii vulkaani neljast tipus kui ka nõlval asuvatest kraatritest, mis on täis lõhesid ning vanu kraatreid. Vulkaani kõige laastavaim purse toimus aastal 1669 ja selle kestvus oli 122 päeva. Laava valgus mööda Etna lõunapoolset nõlvakut mattes enda alla suure osa Cataniast ning muutes drastiliselt maastikku. Lähimate aastate jooksul, nagu aastal 2002, mil Etna laavavoolud põhjustasid Sapienzas plahvatuse, mille tagajärjel hävinesid kaks hoonet ning lühiajaliselt seiskus ka köisraudteede liiklus
1430. aastal. Neid peetakse keskaegse Tallinna pronksivalu parimateks näideteks. B. Tallinna raekoda Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa ainus säilinud gooti stiilis raekoda. See on pärit 13. sajandist ning seega vanim raekoda Baltimaades ja Skandinaavias. Kultuurimälestis nr 1199 . Kunagise turuväljaku lõunaküljel paiknev hoone on 36,8 meetrit pikk, laius läänes on 14,5 ja idas 15,2 meetrit. Hoone on kahekorruseline ja avara keldrikorrusega. Tallinna raekoja torni tipus 1530. aastast asuv tuulelipp Vana Toomas on kujunenud üheks Tallinna sümboliks. Torni kõrgus maapinnast on 64 meetrit. Raekoda on ehitatud hallist paekivist, katus aga savist katusekividest. Hoone ehitati kahekorruseliseks. See on piklik kellerdatud paekiviehitis. Kõrge sadulkatuse ja teravnurksete otsaviiludega hoone idafassaadist kerkiv, ülaosas masikuliitaoliseks friisiks laienev sale kaheksatahuline konsooltorn lõpeb
Referaat VULKAANID Karin Kolomainen. Sõle Gümnaasium. 7b. Tallinn 2004 1.Vulkaanid 1.1 Mille järgi said vulkaanid oma nime? Vulkaan ehk tulemägi on oma nime saanud rooma tulejumala Vulcanuse järgi. Kreeka kroonik Herodotos ( u 484 425 eKr ) kirjeldas Hiera saart, mil asetseva mäe tipus olevast avast paiskub aeg-ajalt välja suitsu ja tuld. Kreeka muistendites räägitakse, et see oli tulejumala Hephaistose sepikoja ava, kus jumal mäe sügavuses relvi sepistas. Roomlased nimetasid Hephaistost Vulcanuseks ja andsid saarele nimeks Vulcano. Selle järgi hakatigi tulemägesid vulkaanideks kutsuma. 1.2 Mis on vulkaanid? Vulkaan on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub
Sõnajalgtaimed 1 2 Osjad · Osjade lehed on taandarenenud. Konnao · Vars on roideline, lüliline, seest õõnes. si · Võsu tipus areneb eospea. Põldosjad 3 Kollad · Vars on pikk ja roomav, tugevasti harunev, paljude tõusvate okstega. · Lehed on väikesed ja naaskeljad, asetuvad varrele tihedalt mitmerealiselt. 4 Sõnajalg · Vars on maa-alune risoom. · Lehed asetsevad korrapärase lehtrina, pehmed. · Eoslad asuvad eoskuhjades eraldi.
Mauna Kea · Mauna Kea on uinunud kilpvulkaan Hawaii saarel · Mauna Kea on üks viiest vulkaanist, mis moodustavad Hawaii saare · Viimane purse toimus umbes 3500 aastat tagasi · Mauna Kea on tuntuim kilpvulkaan Mauna Kea kõrgus · Mauna Kea kõrgus on 4207 meetrit merepinnast. Arvestades aga ka veealust osa on Mauna Kea maailma kõrgeim mäe tipuks. Vulkaani kõrgus jalamilt tipuni üle 10000 meetri. Mauna Kea observatoorium · Mauna Kea tipus asub Mauna Kea observatoorium ning seal tuleb talvel lumi maha Kilpvulkaan · Kilpvulkaan on lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb enamasti basaltseist laavavooludest · Kilpvulkaanid on võrreldes teistevulkaanidega suhteliselt lamedad · Selle põhjuseks on kilpvulkaanide vulkaaniliste produktide keemilisest koostisest tulenevad omadused. Kilpvulkaan · Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes
kimalased, herilased, sipelgad, lehevaablased, käguvaablased jpm. Pildi lisamiseks tee topeltklõps Kehaehitus Kõigil kiletiivalistel on kaks paari kilejaid lennutiibu. Tiibadel võib näha väikest tumedat tiivatäppi, mis annab tiibadele lennul vastupidavuse. Kiletiivaliste suised on haukamis- või libamistüüpi. Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni. Peas asub ka paar liitsilmi ja 3 lihtsilma. Kiletiivalistel on tagakeha tipus muneti, mis vahel on ühendatud mürginäärmega ning kujunenud mürgiastlaks. Kiletiivaliste jaotus kehaehituse alusel Pidevkehalised (Symphyta) Munetilised (Parasitica) Astlalised (Aculeata) Eluviis Paljud elavad puidus. Mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid. Nad elavad peredena. Pesa hoitakse puhtana. Vastsetele tuuakse toitu. Huvitavaid fakte Suurim kiletiivaline on 6 cm pikk Scolia
Loomulik iive on – 8,46 %. Rahvaarv suureneb 0,83% aastas Linnastumine Suurem osa rahvastikust on ranniku aladel 87% brasiilia elanikest elavad linnades 23,25 inimest ruutkilomeetril Suuremad linnad: Sao Paulo (19,96 mln elanikku) Rio de Janeiro (11,836 mln elanikku) Belo Horizonte (5,736 mln elanikku) Sümboolika Vapp: Lipp: Hümn (3:41) Kultuur Corcovado mäe tipus on Jeesus Kristuse kuju Amazonase vihmamets Moodustab 60% maailma troopilistest vihmametsadest See võtab 59% kogu Brasiilia pindalast. Kogu pindala on 7 000 000 km² millest 5 000 000 km² asub Brasiilias Hävitamine sai alguse 1970. aastal Kasutatud allikad www.et.wikipedia.org Täname kuulamast
kl. Autor: Kaire Paavel Kool: Loo Keskkool Juhendaja: Külli Kaasik Harjumaa 2002 1 Kiletiivalised (HYMENOPTERA) 23/11/12 2 üldtunnused Nime saanud valmikutel esineva kahe kileja tiivapaari järgi. Ees- ja tagatiivad on omavahel ühendatud. Tiivad töötavad lennul ühtse kandepinnana. Suised on haukamis- või libamistüüpi. Tagakeha tipus muneti. Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel. Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki. 3 Toitumine Valmikud toituvad nektarist ja õietolmust, vähesed söövad ka loomset toitu. Täiskasvanud toituvad: *Loomsest toidust *Nektarist *Õietolmust *Sülemist *Meest *Ja teistest looduses leiduvatest toiduainetest. 4 Paljunemine · Paljunemine on
uuristab laine kaljusse avause. Tänu pidevale lainete kulutavale tegevusele,variseb kaar kokku. DURDLE DOOR millest selline nimi? Nimi " Durdle " tuleneb vanainglise sõnast "thirl", mis tähendab `läbi uuristama'. Looduslikud kaared mujal London Arck on looduslik kaar Austraalias Port Campbelli rahvuspargis. Percé kalju on looduslik kaar mis asub Kanadas Québeci provintsis Percé linna juures Gaspésie poolsaare tipus Saint Lawrence'i lahes. Faktid Durdle Door kuulub Dorseti ja IdaDevoni ranniku koosseisus UNESCO maailmapärandi nimistusse. Nanny McPhee fantaasiafilmis läksid lapsed piknikule Durdle Doori juurde. Loodusliku Kaare ja Silla Ühing liigitab loodusliku silla loodusliku kaare alamtüübiks ja täpsustab, et kaljusillad on eelkõige vee poolt vormitud. London Arch kaotas oma kahest kaarest ühe 15.jaanuaril 1990 tunnistajate juuresolekul. Viited http://www.google.ee/imgres
3.Mida suurem on ämblik seda väiksemad on ta silmad ja mida väiksem on ämblik seda suuremad on ta silmad. 4.Kui ämblik kaotab mõne oma jalast või muust kehaosast, siis uuel kestumisel kasvavad talle uued. 5.Ämblikud tunnevad osade karvadega lõhna ja tagakehal paiknevaid karvu võib loopida ämblik oma vaenlase pihta ja need tekitavad ärritust. 6.Tänu harjastaladele saavad ämblikud ronida tasapinnalistel esemetel. 7.Suguküpsetel isastel on lõugkobijate tipus suguelundid- bulbused. 8.Paljud emased ämblikud söövad peale sigimist isase looma ära, kui just isane ei ole toonud emasele ohverlooma. 9.Peale munemist katavad ämblikud oma munad võrguga. 10.Ämblikud imevad oma saaklooma seest tühjaks seedeensüümide abil.
kõrgust tuletorni võisid merel seilavad laevad näha paljude miilide kauguselt. Valgest marmorist Pharose tuletornil oli kolm järku, millest igaüks oli kitsam. Torni alumine korrus oli ristkülikukujuline, keskosa oli kaheksanurkne ja ülaosa silindriline. Aastal 1326 p.K.r sai tuletorn maavärina tagajärjel tugevasti kannatada ning hiljem ehitati selle varemeile kindlus. Muistse Pharose tuletorni vundamenti võib kaasajal näha seal, kus seisab Quait Bay Fort. Tuletorni tipus põles tuli nii päeval kui öösel. Tuletorni valgus oli nii hele, et see paistis merele 56 km kaugusele.
Minu reis Kaplinna Keit Kaal Kaplinn Kaplinn on linn LõunaAafrika Vabariigis, LääneKapimaa provintsi keskus. Linna asutas 1652. aastal Hollandi IdaIndia Kompanii vahesadamaks Indoneesiasse suunduvatele laevadele. See on teiselt kõige suurema rahvastatusega linn LõunaAafrikas. Sadam Linn on kuulus enda kauni sadama poolest. Sadamas liikus väga palju inimesi ning veesõidukeid. Seal toimusid tänavaetendused ning peaaegu et iga nurga pealt võis leida laadaletikese või väikese võltsfirma poekese. Kliima ja loodus Kaplinnas on väga soojad ilmad. Aasta keskmine temperatuur on 30 kraadi. Seal on väga ilusad maastikud ning taimne olustik. Kuna see asub LõunaAfrika tipus, on seal mägine maastik ning palju on koske ning kaljustikke. Kohalikud elanikud Käisime uurimas ka, kuidas elavad kohalikud. Üks tore külapoiss rääkis, kuidas seal pruulitakse ise õlu. Neid tehakse suurtes tinanõud...
B Sissejuhatus Me valisime oma uurimistöö teemaks Tallinna Teletorni, sest see on Eesti kõrgeim hoone ja me pole seal käinud.Tahame vastust saada paljudele küsimustele. Fakte Teletornist Tornikõrgus:314 m Vaateplatvormi kõrgus:170 m Alus merepinnast:24 m Kogukaal:20 000 tonni,sellest 17 500tonni kaalub betoonosa Vaateplatvormi läbimõõt:38 m Vundamendi sügavus:8,5 m Vundamendiplaadi paksus:2,5 m Fakte Teletornist Lubatud kõrvalekalle tuule mõjul torni tipus:1,5 m Vaateplatvormi lubatud kõrvalekalle: 90 cm Betoonosas (keldrist kuni metallosani) on 1050 trepiastet 13.-18. korrusel on torn seest tühi (seal asuvad ainult liftisahtid ja tuletõrjetrepp) Liftisõit torni tippu: 49 sekundit Kokkuvõte Saime kõigile küsimustele vastused.Helistasime Tallinna Teletorni ja uurisime korruste arvu kohta,kuna arvuti andis erinevaid andmeid.Saime teada ,et üldiselt on ikka 22 korrust ja standard korrustena on 60 korrust.Nurgakivi pandi 1975
kehast hästi eristunud pea. Suurema osa peast võtavad enda alla tohutu suured liitsilmad, mis on suurimad putukate hulgas, koosnedes kuni 30 000 osasilmakesest. Nendega näeb kiil teravalt kuni 10 meetri kaugusele. Kiilide tundlad on seevastu lühikesed ja vähemärgatavad. Tiibu on kiilidel kaks paari. Kilejad tiivad on varustatud äärmiselt tiheda tiivasoonte võrgustikuga, mis on putukate hulgas vanapärane tunnus. Tiiva tipus paikneb tumedam laiguke - tiivatäpp ehk stigma, mis ei lase tiival lennul vibreerida. Kiire ja osava lennu võlgnevad kiilid sellele, et nad ei vehi üheaegselt mõlema paari tiibadega. Erinevalt suuremast osast teistest putukatest liigutavad nad vaheldumisi esimest ja tagumist tiivapaari. Oma tiibu seljale kokku voltida nad ei saa, vaid hoiavad neid puhkeolekus laiali või ülestõstetult. 4
Pärast seda on Aokigahara saanud populaarseks enesetapmise kohaks. Igal aastal tapab end selles metsas vähemalt 30 inimest ja 2002 jõudis enesetappude arv 80-ni. See on maailma populaarsuselt teine enesetapmise koht San Francisco Kuldvärava silla järel. Kohalikud omavalitsused on hakanud välja panema silte, mis veenaksid enesetapjaid ümber mõtlema, ja mõnel juhul ongi sellest abi olnud.72 aasta jooksul asus Fuji tipus mehitatud ilmajaam. Muuhulgas jälgisid ilmajaama töötajad mäe tipust radariga taifuune ja vihmapilvi. 2004. aasta septembris lõpetas mehitatud ilmajaam tegevuse ja jätkas tööd täisautomaatsena. Suure kõrguse tõttu on Fuji tipus madalad temperatuurid. Kõige madalam registreeritud temperatuur on 38 °C. Kõige kõrgem temperatuur registreeriti 2008. aasta juunis: +17,8 °C. Enamiku aastast on Fuji kaetud lumega. 5. märtsil 1966 toimus Fujil lennuõnnetus. Tokiost väljunud
3 muusikavoolu Jazz muutus keerukamaks Biit uus muusikastiil Estraad kõige populaarsem 70ndad Biitmuusika asemele tuli rockmuusika Paranes heli ja instrumentide kvaliteet Uus ja populaarne asi oli süntesaator Populaarsemad bändid olid näiteks Ruja Apelsin Kukerpillid Jne Kes alustasid 60ndatel olid nüüd tõelised tegijad 80ndad Eesti muusika oli NSVL tipus Põhilised muusikastiilid olid Rock Jazz Punk Populaarsemad artistid: Rein Rannap Alo Mattisen jne 90ndad Tekkisid produtsendid ja mänedzerid Eesti hakkas osa võtma eurovisioonist Tõusuteel oli jazz Kasutatud kirjandus www.vikipedia.com http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ee www.miksike.ee
sugukonnast.Skorpionid elvad sooja kliimaga maades kõrbetest vihmametsadeni.Skorpionid on ülimalt vastupidavad kuivusele ja kuumusele.Skorpionid ei joo kunagi,sest nad saavad oma vee toidust.Skorpionid peavad jahti ööpimeduses,sest siis on vee aurumine skorpioni keha pinnalt väiksem ning öösel on parem jahti pidada.Skorpionite söögiks on tihtipeale temast väiksemad putukad,vastsed,ämblikud ja vahest ka väiksemad sisalikud või närilised.Nad surmavad oma saagi nende ülekeha tipus asuva mürgiastla torkega.Saaki haarab ta oma tugevate lõugkobijatega.Skorpionid munevad ja sünnitavad.Skorpioni emad kannavad oma poegi väga kaua kõhus,vahest kuni aastani ja anamgi,kuid looteid on seevastu kuni sada.Kui skorpionid sünnivad siis kogunevad nad oma ema seljale 7-10 päevaks.Skorpionid kasvavad kuni 20cm pikkuseks ja elavad mitu aastat.Kuumades kohtades võib skorpion öise jahikäigu ajal sattuda ka inimeste juurde.Reegline skorpion
a.e.Kr . Assüüria 1360 605.a.e.Kr. Uus-Babüloonia 625 -539.a.e.Kr . SUMERID maailma vanima kirjasüsteemi kiilkiri maailma esimesi tehnilisi leiutisi - ratas TSIKURAAT ASTMELINE TORNTEMPEL Kompleksi tähtsaim osa oli tsikuraat, kõrge massiivne torn, mis ahenes astangutena ülespoole. Torni ülemisel tasandil paiknes pikk ja kitsas tempel jumalakujuga. Uri tsikuraat 3600 -2370.a.e.Kr. Kõige paremini säilinud tsikuraat tollest ajast Tsikuraadi tipus asus kuujumal Nannale pühendatud tempel. Hoone on ehitatud savitellistest ja kõik kihid on seotud bituumeniga ning niinmattidega KUJUTAV KUNST KUJUTAVAS KUNSTIS ON JUHTIVAKS ALAKS SKULPTUUR RELJEEFID JA KUJUD Traditsioonipäraselt kujutati kuningad jt. tähtsad isikud lihtinimestest palju suurema- tena. Reljeefidel ja steelidel
Narva Kreenholmi Gümnaasium Anna Berezina Mauna Loa Referaat 12. klass Narva 2014 Mauna Loa Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 3–5 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'āweoweo. Esimene kirjapandud Mauna Loa Purse toimus 1794. aastal. 1950. aastal purskus Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid seekord ei esinenud purustusi, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Viimane Mauna Loa purse oli aastal 1984 ja see oli eelmainitust väiksem, kuid siiski ohtlik Mauna Loa põhjaküljel asub...
• ratta ja veovankri. Kõrgel tasemel oli nende matemaatika ja • astronoomia. SUMERITE LINNRIIGID • Iga tähtsaim linn moodustab omaette sõltumatu linnriigi. Tihiti olid linnriigid sõjaajal. • Linnad olid ümbritsetud müüriga. • Linna über olev maa kuulus preetritele. • Tsikuraadid • TSIKURAADID Massivne, astangutena ülepoole ahenev torn. • Mesopotaamia teplite kõige originaalsem osa. • Tipus asus väike tempel, ehk jumala elukoht. • Seda katsid helesinied glasuurtellised, mis • rõhutasid seost taevaste jõududega. Tsikuraadi tippu viisid trepid. • SEMIIDID Elasid sumerite läheduses ning pärisid nende • kultuuri, • Semiitide keel tõrjus välja sumerite keele, kuid nad võtsid neilt üle ehituskunsti, kirja ja jumalad. Pärast sumereid tekkisid suurriigid, mille • valitsejad allutasid teatud ajaks kogu Mesopotaamia. KASUTATUD ALLIKAD •
2. Kuidas sõltuvad teineteisest KM armeerimise suund ja järgmised omadused: elastsusmoodul, tõmbetugevus, survetugevus, soojuspaisumine? KM kiudude põhilisteks töökarakteristikuteks on nende tugevus, jäikus ja sitkus. 3. Nimetage olulisemad meetodid niitkristallide kasvatamiseks. *Kristallide kasvatamine pindest; *Kiudude kasvatamine elektriväljas; *Aurusadestamine gaasifaasist 4. Kas niitkristalli kasvamisel pindest toimub materjali sadestumine kristalli tipus või kristall kasvab altpoolt? Kasvatamine pindest tähendab materjali sadestumist kristalli tipus 5. Mis on niitkristallide kasvu allikad kristallide kasvamisel pindest? Dislokatsioonide tekkekohad 6. Millised tingimused peavad olema täidetud niitkristallide kasvuks aurusadestamisel gaasifaasist. Meetod põhineb lähtematerjali kuumutamises ja aurustamises, järgnevas massiülekandes läbi aurufaasi ja kondenseerumises jahutustsoonis. 7
• Paljud on lahksugulised • Neil on koed ja organid • Neid loetakse selgroogsetega lähedamaks kui selgrootutega Liikumine • Liiguvad torujate jalgadega • Aeglased • Liikumiseks surub meritäht vett jalgadesse, jalad pikenevad ja klammerduvad iminapaga põhja või muu pinna külge. Seejärel jalad lühenevad ning tõmbavad looma edasi. • Jalad toidu haaramiseks Meritäht • Enamik on viiekiirelised • Iga kiire tipus on väike silm, millega saab valguse tugevust eristada • Saab infot väliskeskkonnast ka jalgade ja okastega kompimise abil • Röövloom • Toitub karpidest, tigudest, korallidest, käsnadest, väikestest ussidest ja teistest okasnahksetest. • Võimeline kehaosi taastama https://www.youtube.com/watch?v=Lbg-tQ6FJgQ Merisiilikud • Keraja kehaga • Pikad liikuvad okkad • Liigub oma väikeste jalakestega ja okastega • Samal poolel paikneb ka suu
eriti silmatorkaval moel. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Mütoloogiast ammutab ka kunst on ainestiku. Jumalad, deemonid, suurte eepostekangelased need on olnud sagedased kujutamisobjektid. Kogu India skulptuur on nagu kivistatud muinasjutt. III saj. e.m.a. valitses suurt osa Indiat rahuarmastav kuningas Asoko, kes levitas budismi. Ta laskis budismi pühadesse paikadesse püstitada monoliitsed kivisambad, mille tipus on lõvifiguuridega kapiteelid. Umbes samal ajal hakati ehitama stuupasid poolkerakujuline kupliga kaetud ehitis Buddha mälestuseks. Suupasid ümbritses kiviplokkidest piirdeaed, milles on nelja ilmakaare avanevad väravad ehk tosnanad. Väravaid moodustavad kiviplokid on kaetud skluptuuridega. Näiteks Sanchi stuupa on kaetud inim- ja loomafiguuridega. Budismi sümbolitega ja kitsapihaliste ning lauapuusaliste haldjate kujutistega, kes kehastavad India naiseilu ideaali
Elukoht · Elavad vees · Enamik elab vooluvees · Kivide all ja peal · Põjasettes Sigimine · Toimub hulgisigimine · Isane sureb pärast sigimist · Emane lendab veekogu poole munema · Muneb korraga 5003000 muna · Muneb kividele, lehtedele või veepinnale · Munad võivad arenema hakata kohe või väga külmades elupaikades aasta pärast Vastne · Vastsetel on kolm sarnast tunnust kolm niitjat jätket tagakeha tipus välislõpused tagakeha külgedel või seljal üksik küünis iga jala lõpus · 1cm pikkune · Kestuvad 10-50 korda · Mõndadel on vaheperemehed · Eelmvalmikuks muundumine algab soole tühjenemisega · Pinnale jõudes pole aega raisata, kuna paljud kalad toituvad nendest · Vastsekest rebeneb eelvalmik väljub ja lendab ära nii kiiresti kui võimalik · Väheste liikide vastsed ronivad kaldale ja arenevad kividel
seal ei ole valgustundlikke närve) Hertsides mõõdetakse võnke sagedust. Sagedus- näitab heli kõrgust. Ultraheli- on kõrge sagedusega(20000 Hz) heli, mida inimese kõrv ei taju. Detsibelid(dB)- näitavad helitugevust. Kuulmislävi- näitab, kui vaikset heli inimene kuuleb . Inimese k6rv koosneb kolmest osast: välis-, kesk-, ja sisekõrvast. Maitsmine on lahustunud ainete mitmesugune keemiliste omaduste ehk maitsete tajumine keelega. (retseptorid, keele tipus ,millega tunnene maitset) Inimene tajun 4 põhimaitset :soolast, magusat, kibedat ja haput. õ huga sissehingatud aineosakesed lahustuvad limas ja kontakteeruvad haisterakkudega, põhjustades nendes närviimpulsse. Kompimine on võime puudutades kindlaks teha esemete kuju, pinnastruktuuri, suurust, temperatuuri jms. Nahas on retseptorid, mis tajuvad puududust, survet, valu, kylma ja kuuma.
Samblad 1) Samblad kasvavad tavaliselt tihedalt koos, nii lahendavad nad vee- ja tugiprobleeme korraga. 2) Samblad on mõne millimeetri kuni paarikümne sentimeetri pikkused. 3) Samblaid on maailmas ligi 20 000 liiki, Eestis veidi alla 600. 4) Samblad kasvavad varre tipus, kõdunevad altpoolt. 5) Sammalde lehed on väikesed, lihtsa ehitusega ja koosnevad peamiselt ühest rakukihist. 6) Sammaldel on risoidid, mis on niitjad väljakasved varre alumises osas. 7) Samblad kinnituvad risoididega kasvukohale, imavad vett ja vees lahustunud mineraalaineid. 8) Sambla veega varustamine on põhiliselt varre ja lehtede ülesanne. 9) Sammaldele on vesi viljastumiseks hädavajalik. 10) Sammalde viburitega varustatud seemnerakud jõuavad
Tunnus Sihktiivalised Liblikalised Mardikalised Kiililised Kiletiivalised Kahetiivalised Valmik Kitsad ja nahkjad Sale keha, peened Kattetiivad, Suured silmad, Neli kilejat tiiba, Kaks tiiba, eestiivad, jalad, tiivad lennutiivad, tagakeha, tiivad, tagakeha tipus tundlad, sääsed- tagatiivad laiad ja kaetud kitiinkest, eesosa söövad putukaid muneti või sale keha, pikad kiledad, soomustega(2 kaitseb kilp, mürgiastel, jalad. Kärbsed- hüppejalad, paari), keha söövad taimi, enamik sipelgaid jässakas keha. S
VULKAANID Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Kus vulkaanid Maal paiknevad? 3. Vulkaanide asukohtade kaart 4. Kust on vulkaanid pärit? 5. Vulkaanide tüübid 6. Kihtvulkaanid ja Kilpvulkaanid 7. Supervulkaanid 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Vulkaan on tulemägi, mille tipus oleva ava kaudu purskub laavat ja gaase. Kus vulkaanid Maal paiknevad? Vulkaanid paiknevad kõikjal Maa pinnal, nii mandritel kui ka ookeanides. Seepärast, et veealuseid vulkaane on üpris palju ei ole need kõik kaartidel tähistatud. Vulkaanide asukohtade kaart Kust on vulkaanid pärit? Meie planeet koosneb eri kihtidest.Ta sisemus on hõõguv ja väga tugeva rõhu all, samas koosneb maakoor hiigelsuurtest osadestlaamadest, mis pikkamööda liiguvad
Kiritigu Tigude toitumine • Suurem osa tigudest on taimetoidulised • Teod söövad lehti, taimede vilju, puukoori ja kõdu • Teo suus on paljude väikeste hammastega hõõrel toidu söömiseks Tigude ehitus • Tüüpilise teo tunneme ära spiraalselt keerdunud koja järgi • Teo koda kaitseb teda röövlindude eest ja ohu korral tõmbab ta kiiresti pea ja jalad sinna varju • Lühikeste kombitsatega tigu kombib ja maitseb • Pikkade kombitsate tipus on teol silmad • Nälkjatel pole koda Pilt 2. Teo ehitus Karbid • Enamik karpe on paikse eluviisiga ja elavad nii soolastes kui magedates veekogudes • Ohu korral tõmbab karp kojapoolmed lihastega kokku • Karpidel puudub pea ja kõik sellega seotud elundid. • Koda filtreerib toidu veest • Keskmiselt on karbi pikkus 4cm Pilt 3. Auster Karpide ehitus
Hilis-Egiptuse periood (u. 1075-525 eKr.) - periood, kus esinesid ka võõramaised valitsejad (assüürlased). 4. saj.- 30 eKr. - Kreeka päritolu valitsejad. Kuningavõim Vaarao oli piiramatu võimuga valitseja, kelle isik ja võim olid jumalikud (Ra poeg). Oli sõjaväe ülemjuhataja, ülempreester ja seadusteandja (Vaarao Egiptuse keeles „suur maja“. Kui vaarao elas siis ta oli Horos, kui ta suri siis muutus Osiriseks. Ühiskond oli rangelt hierarhiline, mille tipus oli jumalkuningas, kelle võimu toetas mõjukas ühiskond: asevalitsejad (nomarhid; preestrid ja sõjaväe juhid. Nomarh juhtis teatud piirkonda (nomos). Egiptuse perekond oli patriarhaalne (paarsuhe), kuid naistele kuulus küllaltki suur võim võrreldes teiste ühiskondadega (nt. Mesopotaamias). Oli ka naisvalitsejaid. Religioon Egiptuses Egiptuse ühiskond oli sügavalt religioosne ning maailma üldist korraldust mõtestati müütide ja usu kaudu. Egiptuse
"Raadio on selleks, et saaks kuulata muusikat ja palju muusikat. Värsket muusikat. Muusikat, mis ruulib edetabelite tipus. Muusikat, mida kõik sõbrad veel kuulnud ei ole tuliuut muusikat. " SPIN FM Ajalugu Tegutseb alates 2008. aasta veebruarist kuulub Trio LSL raadiote võrku (Kuku, Elmar, Uuno, 100FM ja Dinamit FM) Spininimelised raadiod on olemas juba Iirimaal ja Tsehhi vabariigis Sagedused Tallinnas (88,3 MHz) Tartus (103,0 MHz) Pärnus (96,4 MHz) Inimesed Spin FM on raadio, kus ei tööta ühtegi DJd Spin FMi juht on Teet Koljal Saated Kord tunnis lühiudiseid
,,Kas see vastab tõele?". Viimane küsimus(tik) on üsna agressiivne, esmalt antakse infoküllane taust, otsa esitatakse järjest kaks küsimust mõjub agressiivse lõpuspurdina ja lisab pinget. Seega tõuseb see osa tervikust eriti esile, paistab vastamata jätu juures omamoodi ,,saladusena" ja kergitab pinget. See kulmineerub teise allika poole pöördumisega. Et rohkem küsimusi ei järgne, siis jahenemist ei toimu. Mõjub selgelt kirss- küsimusena selle tort-situatsiooni tipus. Lõpus võiks aga olla raamistav küsimus, mis selle köie otsa riputamise situatsiooni viisakalt maa peale tooks. Aasmäe intervjuus on tajuda sihipärast kiirenevat rütmi, paraku puudub aga spontaanne dialoog vestluspartneriga.
kõrgenenud kehatemperatuur Leetrid Leetrid on lööbe ja palavikuga kulgev ning väga nakkav leetriviiruse poolt põhjustatud haigus. Levik: kontakt, piisknakkus Sümptomid: palavik, nahalööve Ohatis e. herpes Ohatis ehk huuleherpes on laialt levinud viirushaigus, millesse on nakatunud viiekümnendaks eluaastaks ca 80% inimestest. Levik: kontakt Sümptomid: villid huultel Eesti levinumad nakkushaigused: Viimasel kümnendil on püsinud nakkushaiguste nakatumistabeli tipus ikka gripp, tuberkuloos, gonorröa ning süüfilis. Gripp on ülekaalukalt Eesti levinuim nakkushaigus ning ületab teistesse levinud haigustesse nakatumise mitmekordselt. Teist kohta hoiab Gonorröa tuberkuloosi ning süüfilise ees. Kasutatud allikad: http://www.gripp.ee/ http://static.inimene.ee/index.php?disease=t&sisu= disease&did=339 http://et.wikipedia.org/wiki/Lastehalvatus http://et.wikipedia.org/wiki/Mumps http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/nakku
Ehitada püüti mütoloogilist India Meru mäge, mille kuldsele tipule toetub kogu maailm. Künka tipp ja selle ümber ehitatud pühamu kujutab endast terassidest 400 m kõrgust astmikpüramiidi. 5 alumist terassi on ruudukujulised, mis sümboliseerivad maisust. Seejärel on 3 ümarat terassi, mis tähistavad vaimsust. Ülal on stuupade (kellakujulised pühamud) read, kus igas stuupas on mediteerib Buddha (üle 500 tk.). Nii antakse edasi Buddha õpetus. Kompleksi tipus on üksik pühamu, mis tähistab nirvaanat. Ehitis kujutab rituaalselt universumi, kus maa ja taevas ühinevad. Palverändurid liiguvad mööda terasse üles. Selle teekonna pikkus on 5 km. Igal terassil tuleb enne järgmisele tõustes, pöörata vasakule (paremale minnes minnakse saatana suunas). Raidreljeefe on 1500 stseenid Buddha elus ja õpetusest seega maailma suurim kivisse raiutud Buddha õpetus. On ka tavaelu kujutavaid reljeefe 9. sajandi Jaava elust.
juureürask (Hylastes cunicularius, kahjustavad istutatud okaspuutaimede (eriti kuuse) Kuusel: Suur-pahktäi (Adelges (Sacciphantes) abietis) käbikujuline pahk võrse tüvekeste maapinnalähedast osa ja peajuurt), Männi-juureürask (Hylastes brunneus), alusel. Roheline pahktäi (Adelges viridis) käbikujuline pahk võrsel, täid rändavad Tähnikpihklane (Pissodes castaneus), Männi-koorelutikas (Aradus cinnamomeus) lehisele. Lehise-pahktäi (Adelges laricis) võrse tipus ümar pahk, avaneb suvel, täid rändavad lehisele.Väike-pahktäi (Adelges tardus) võrse tipus hele ümar pahk, mis Pungade ja võrsete kahjurid (enamasti pisiliblikate röövikuid, üldiselt nende avaneb sügisel. kahjustused väheolulised, kuuskedel kahjustus tühine mändidel kahjustab eelkõige kahjustab noori puid) : Männi-vaigumähkur (Petrova resinella, vaigupahk okstel),
Kaitsealused taimed Siberi võhumõõk (Iris sibirica) Siberi võhumõõk kasvab niisketel niitudel, puisniitudel ja luhtadel. Soomaal leidub teda rohkesti Tõramaa luhal ning Halliste puisniidul. Siberi võhumõõk armastab kasvada suurte kogumikena, kus võib korraga olla kuni 70 taime.Taim ise on püstise, kuni meetri pikkuse varrega. Juurmised lehed on kitsa ning varrest lühemad. Varrel on kolm varreümbriselist lehte. Õied paiknevad varre tipus, kahe või kolme õiega õisikus ja on tumesinise värvusega. Iiris õitseb kesksuvel juunis ja juulis ning on siis luhad täis siniseid õlilaikusid. Eesti suuremad kasvukohad asuvad Lääne-Eesti soisel rannaniitudel, Soomaal ja Emajõe luhtadel. Niidu-kuremõõk (Gladiolus imbricatus) Niidu-kuremõõk kasvab niisketel niitudel, puisniitudel ja luhtadel. Soomaal leidub peamiselt Lemmjõe äärsetel väiksetel luhaaladel. Halliste puisniidul ja üksikutel Tõramaa jõe äärsetel
Perekond tsuuga (Tsuga) ja nulg (Abies) Tsuga - Pk üldiseloomustus Okkad on lamedad, lühikesed, kinnituvad võrse madalale näsakesele roheka, pika liibuva okkarootse abil. Okka servas madalad hambakased või serv terve, tipus tömpteravad või madala sisselõikega, alumisel küljel õhulõhevööd. Võra koonusjas,oksad mittemännastes, võrsete tipud ja latv longus. Koor õhuke ja pikisuunas lõhenev. Pungad vaiguta, väga väikesed. Käbid väikesed, rippuvad. Puit küpspuiduline. Liikide arv u 10, mis levinu Põhja Am ida ja lääneosas, Himaalajas, hiinas, Jaapanis. Tsuga Canadensis (Kanada Tsuuga) Okkad lamedad, lühikesed, servas madalad
Hüpotees: koerad mõistavad inimkeelt. Hüpoteesi kontrollimine: Stanley Coren väidab nüüd mitmete teistegi teadlaste uuringutulemustele toetudes, et penide mõttemaailm sarnaneb inimese ja inimahvide omale rohkem kui seni arvatud. Mitmesuguste käitumisel rajanevate mõõdikute järgi on koerte vaimsed võimed võrreldavad kahe kuni kahe ja poole aastaste laste omadega. Eri tõugu koerte intelligentsustase on seejuures erisugune. Teadlase väitel on siin kõige tipus borderkolli, järgneb puudel ja kolmandal kohal on saksa lambakoer. Edasi tulevad kuldne retriiver, dobermann, shetlandi lambakoer ja labradori retriiver. Saksa teadlased toovad näiteks kolli Rico, kes suudab eksimatult kohale tuua üle 200 eseme. Ta suudab mõista millist eset peremees tahab, isegi kui ta ei ole seda sõna varem kuulnud, väidavad teadlased. Suuremat tähelepanu äratab asja-olu, et Rico suudab ära õppida mõne uue
iivalised Ki let Fred Kasela Märjamaa Gümnaasium VIII-c klass 2009 Üldtunnused Nime saanud kahe kileja tiivapaari järgi Tagakeha tipus muneti Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel Ees ja tagatiivad on omavahel ühendatud Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki Veel infot Suurim kiletiivaline on 6cm pikk Jaava saarel elav odaherilane Väikseim on munakireslane pikkusega 0,21mm Kiletiivaliste suised on haukamis või libamistüüpi Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad Erinevaid Liike Puiduvaablane
Tõene 3. Organism areneb kõige PAREMINI siis kui ökoloogiliste tegurite toime on optimumis. 4. ORGAANILISE AINE TOOTJAD on iga toiduahela esimeseks lüliks. 5. Ökotoop on BIOTSÖNOOSI elupaik. 6. Kommensialism on eri liiki organismide kooseluvorm, MIS ON ÜHELE POOLELE KASULIK JA TEISELE KAHJUTU. 7. Ökoloogilise tasakaalu korral enamiku populatsioonide arvukus EI MUUTU. 8. Tipp kiskjad paiknevad alati ökoloogilise püramiidi tipus. Õige vastusevariant 1. Lindude ränded on eelkõige tingitud: d)toidupuudusest 2. Kui ökoloogilise teguri intensiivsuse aste ületab ülemise taluvusläve, siis liigi isendid hakkavad: d)hukkuma 3. Samal ajal territooriumis elavad kõigi liikide populatsioonid moodustavad: d)biotsönoosi 4. Herbivoorid on alati toiduahela: b)esimese astme tarbijateks 5. Puuhalul kasvav seen on toiduahela: d)lagundaja 6
kuningriik. Frangi riigi lagunemisega kaasnes feodaalkorra kujunemine. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad nimetatakse läänikorralduseks e. feodalismiks. Feodaal omas maavaldust ning kohtuvõimu sõltlastest talupoegade üle. Talupoeg kandis koormisi ja tõi andameid feodaalile, feodaal omakorda kaitses talupoegi. Kujunes välja feodaalne hierarhia , st. sõltuvuspüramiid, mille tipus oli kuningas, monarh. Järgnesid suurfeodaalid: hertsogid, krahvid. Suurfeodaalid läänistasid maa väikefeodaalidele, kes omakorda andsid osa sellest väikerüütlitele. Feodaalid, kes said valitsejalt maad, olid tema vasallid, valitseja oli aga isand e. senjöör. Vasall andis senjöörile truudusevande, tõotades teda ustavalt teenida. Vasalli kohustused senjööri ees olid: sõjaline ja rahaline abi ning nõu. Senjööri kohustused: eestkoste, kaitse kohtus, ülalpidamine.
Kristel Metsla G1L TUULEENERGIA Mis on tuuleenergia? Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid Eesti esimene tuuleturbiin Tahkuna neeme tipus - 0,15 MW Tuuleenergia väldib kliimamuutusi Vaade Pakri tuulepargile Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ajaloost Charles Francis Brush- 1. tuuleenergia pioneer 1887-1888 aasta talvel ehitas tuuleturbiini Rootori läbimõõt 17 m
maasikate juured täielikult ära süüa. Meeled Maipõrnikas ei näe hästi. Kuna ta on ööloom, orienteerub ta tundlate abil, mis on hästi arenenud ja sarnanevad väikese lehvikutega. Tundlad on haistmiselundiks. Lõhna järgi avastavad nad toitu juba kaugelt Kehaehitus Peas asuvad maipõrnikal suised ja meeleelundid. Põrnika pea külgedel asub paar liitsilmi. Kumbki silm koosneb mõnest tuhandest lihtsilmast. Silmadest eespool on tundlad, mille tipus on veidi laiemad plaadikesed. Need on haistmiselundid. Maipõrnika rindmik koosneb kolmest lülist, mille igaühe küljes on paar jalgu. Tugevad kattetiivad on iseloomulikud kõigile mardikalistele. Süda asub tagakeha selgmises osas. Veri voolab ainult ühes suunas - tagant ette. Õhku satub maipõrnika kehasse stigmade kaudu. Stigmadest saavad alguse trahheed, mis omakorda ulatuvad kõikidesse siseelunditeni. Tagakeha lihaste kokkutõmbumisel surutakse õhk kehast välja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
