Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"tinglikult" - 501 õppematerjali

tinglikult on reostumiseks nimetatud ka ebasobiva koostisega loodusliku vee segunemist kvaliteetse põhjaveega inimtegevuse tagajärjel, näiteks merevee tungimisel põhjavette liigse mageda vee väljapumpamise tagajärjel saartel ja rannikualadel jne. Infiltreerudes maakoore sügavamatesse kihtidesse, satub reostunud vesi kontakti mitmesuguste kivimitega ja põhjaveega.
thumbnail
11
docx

Pärandkoosluste eksamiks

Õõtsiksoorohumaad Õõtsik-madalsood. Asuvad kinnikasvanud või kinnikasvavate veekogude ümbruses. Kamara paksus tugevasti varieeruv. Põhjaveetase alati kõrge. Tähtsamad taimekooslused: niitja tarna ­ skorpionsambla, pilliroo, ümartarna, pruuni sepsika ­ skorpionsambla, ubalehe ­ mudatarna ja konnaosja kooslus. Pärandkooslusteks saab pidada vaid tinglikult , sest need on primaarsed kooslused, püsivad inimese vahelesegamiseta. Pindala Eestis ilmselt sadades hektarites. Õõtsikutel kasvab mitmeid kaitsealuseid liike, lisaks eelnimetatud madalsooliikidele ka sookäpp, soohiilakas, turvastarn. Siirdesoorohumaad Lagedad siirdesood, mille taimkattes on kuni 50% rabataimi, ülekaalus on madalsooliigid, nagu niitjas tarn, alpi- ja raba-jänesvill, pudel- ja mudatarn. Turbakiht enamasti 1-3 m paksune. Mikroreljeef tugevasti mätlik...

Pärandkooslused
148 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Mehaanika ja soojus

Järeldused: *Suurem kiirendus tekitab suurema deformatsiooni (veoauto ja sõiduauto kokkupõrge) *Jõudude liitmine on mõttetu ­ nad mõjutavad erinevaid kehi. *Jõud tekivad paarikaupa ­ jõud, millest siin räägitakse, on ühesuguse olemusega, kuid vastupidised (f12= -f21). m1a1=m2a2 5.Galilei relatiivsusprintsiip, Galilei teisendused ­ Vaatleme kaht taustsüsteemi, mis liiguvad kiirusega Vo. Loeme ühe nendest (süst.K) tinglikult liikumatuks. Siis teine süst K´ liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Leian nüüd seose punkti P kordinaatide vahel mõlemas systeemis (K ja K´ ) Kui aega lugeda hetkest, mil mõlema süsteemi 0-punktid ühtisid, siis jooniselt selgub x = x´+ Vo* t. Peale selle on ilmne, et y = y´ning z = z`. Lisanud nendele klassikalises mehaanikas tunnustatud seaduse, et aeg kulgeb mõlemas süsteemis...

Füüsika
95 allalaadimist
thumbnail
84
doc

Uurimustöö alused

TEADUSTÖÖ ALUSED............................................................................................4 1.1Teadustöö põhimõisted..........................................................................................4 1.2Teaduskraadid ja nimetused.................................................................................. 8 1.3Teaduslik tunnetus.................................................................................................9 1.4Teaduslik tunnetus realiseerub teadustöö kaudu.................................................12 1.5Teadustöö tingimused..........................................................................................12 1.6Uurimuse kolm huvi............................................................................................13 1.7Mitmesugused...

Uurimistöö alused ja...
1063 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Katlatehnika kordamisküsimused

20. Küttepinna m etalli jahutustingi mu s e d Kuumutatavate ja jahutatavate küttepindade klassifikatsioon Aurukatla töökindluse seisukohast on oluline teada küttepindade metalli temperatuure, mis töötavad kõrgete suitsugaaside temperatuuride piirkonnas kõrgete töökeskkonna parameetritega (kõrge soojuskandja temperatuur ja rõhk). Fossiilsetel kütustel töötavates kateldes võib tinglikult vaadelda kolme soojusvahetus piirkonda: esimene piirkond haarab kiirgus ehk radiatsioon küttepindu, mis paiknevad otse koldes ja kus soojusvahetus toimub põhiliselt kiirguse teel (erand on keevkihtkolle). Eriti tähtis on kuidas soojusvoog jaotub kolde kõrguse ulatuses ja mööda perimeetrit. teine piirkond haarab kiirgus-konvektiivseid ehk poolradiatsioon küttepindu, mis paiknevad küllaltki kõrgete gaasitemperatuuride piirkonnas 800 ­1200 ºC ja kus...

Katlatehnika
75 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Religiooni roll tänapäeva eestlase elus ja kaasaegses ühiskonnas

Kõike selgitab teadus. Õige on darvinism, mis Charles Darwini evolutsiooniteooria näol annab teada, et liikide areng sõltub looduslikust valikust ning iga liik on arenenud primitiivsemast eelkäijast, mille tugevamad isendid oma geene edasi andes on järk-järgult kujundanud uue liigi. Moodsal ajal ei vaja me enam müüte maailma ning selles elavate nähtuste ja olendite tekkimisest. Meie oma arvates teame. Kuidas on aga lood tegelikult? Tahes-tahtmata on religioon meie ühiskonda mõjutanud, ehkki mõned meist seda vahest eitavad ning tunnistada ei taha. Sir Alister Hardy öelnud, et inimene on "religioosne loom", sama mõtet toetab ka David Hay, kes ütles: "Spirituaalsus on inimesele kaasasündinud loomuomadus." Tõepoolest, meil ei õnnestu leida ühtegi kultuuri, kus ei eksisteeri...

Üldine usundilugu
169 allalaadimist
thumbnail
91
doc

Eksami konspekt

Allen Engineering Corporation nuivibraatorid Köik nuivibraatorid töötavad bensiinimootoriga. Kergeimal mudelil on mootor käepideme küljes. Keskmist tüüpi nuivibraatori mootor ripub rihmadega betoneerija seljas. Suurim, kahe nuiaga komplekt, saab töövoolu bensiinimootori körgsagedusgeneraatorist. Firma "Tremix" edasimüüja Eestis AS TALLMAC pakub erineva konstruktsiooniga nuivibraatoreid (tabel ): · täismehhaanilisi ­ tüüp 1 mis koosneb mootorist, vahetükist, võllist ja vibraatornuiast. Mootoriga ühendatakse vahetüki abil erineva pikkusega võll ning erineva diameetriga tööorgan. · tüüp 2 - kergeid nuivibraatoreid, , mis koosneb mootorist ja tööorganist koos võlliga. Seda kasutatakse väikesemahuliste betoneerimistööde tegemisel · tüüp 3 - kõrgsagedusel töötav nuivibraator mis koosneb sagedusmuundurist ning tööorganist koosvoolujuhtmega. Sagedusmuundajast väljuva voolu sagedus on 200 Hz ja pinge...

Ehitusmasinad
229 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Katlatehnika eksami vastused

KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KATLATEHNIKA BOILER ENGINEERING Sügi s 2007 1. Tahk ete kütuste põleta mi s e tehnoloo gi ad Tahkekütuse latentse energia elektrienergiaks muundamise kohta kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel...

Katlatehnika
82 allalaadimist
thumbnail
75
doc

Soojusautomaatika eksami vastused

Põhimõisted automatiseeritud tootmise alalt. Automaatikasüsteemide klassifikatsioon nende otstarbe järgi. Näited. Automatiseeritud tootmise põhimõisted: 1. Objekt 2. Regulaator 1. Andur 2. Tajur 3. Automaatikasüsteem Automaatikasüsteemide klassifikatsioon otstarbe järgi: 1. Automaatreguleerimise süsteemid (ARS) 2. Distantsioonjuhtimise süsteemid (DJS) 3. Tehnoloogilise kaitse süsteemid 4. Automaatblokeeringu süsteemid (ABS) 5. Reservseadme automaatse käivitamise süsteem (RAKS) 6. Automaatsed tehnoloogilise kontrolli süsteemid (ATKS) 7. Signalisatsioonisüsteemid (SS) valgus ja helisüsteemid 1. Tehnoloogiline SS andmed seadmete töö ja üksikute parameetrite kohta 2. Avarii SS teatavad võimalikest avariilistest olukordadest ja juba tekkinud avariidest 3. tsentraalsed SS on ette nähtud signalisatsioonisüste...

Soojusautomaatika
106 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ajakirjandus ühiskonna mõjutajana

Laiemas tähenduses igasugune arutlev kirjutis (näiteks teaduse alalt). Artikkel eritleb faktide ja sündmuste seoseid ning teeb neist suunavaid üldistusi. Intervjuu on ajakirjaniku eesmärgistatud vestlus mõne avaliku elu inimesega. Intervjuu korraldatakse siis, kui soovitakse kellegi seisukohtadest täpsemat ülevaadet saada. Seda juhib ajakirjanik, kes esitab küsimusi. Intervjueeritav on vastaja rollis. Lugejakiri on avaldatud kiri lugeja oma arvamusega. Siia alla võib tinglikult lugeda ka interneti kommentaarid. Reportaazi eesmärk on jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat. Autor peab ise olema sündmuse pealtnägija või osaleja. Sellega võib olla liidetud ka intervjuu. Reportaazi iseloomustab avar probleemikäsitlus ja püüd üldistusele samuti ka palju pilte ja üksikasjalik kirjeldus. Retsensioon on arvustus või arvamus. Käsikirja, trükise, teatrilavastuse, filmi või muu sellise kriitiline analüüs ja argumenteeritud hinnang....

Kirjandus
133 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ideoloogiad

Selle termini võttis 1797 kasutusele prantsuse filosoof Destutt de Tracy, kes tähis tas sellega ideid käsitlevat teadust. Tänapäeval kasutatakse sõna ,,ideoloogia" küll sageli, kuid üsnagi erinevates tähendustes. Lihtsustatult võime ideoloogiat mõista kui teatud maailmavaadet, millel on seos mingi suurema filosoofilise süsteemiga. Viimasest tuleneb programm ja programmi sihtide teostamise strateegia. Iga ideoloogia eesmärgiks on õigustada teatud poliitilist reziimi, mobiliseerida poliitilist liikumist ja luua teatud mõtteline korrastatus poliitilise elu tavapärases segaduses. Ideoloogia annab enamasti lihtsaid vastuseid inimestele, kellel pole ei aega ega kalduvust süüvida nendesse keerukatesse ühiskondlikesse jõududesse, mille haardesse nad on sattunud ning mis näivad põhjustavat neile teenimatuid kannatusi. Poliitilis...

Ühiskonnaõpetus
264 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Aine- ja energiavahetuse mõisted

Aine- ja energiavahetus Autotroof - organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. (nulg, rukkilill) Heterotroof ­ organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsiooniks (jõekäsn, vihmauss). Metabolism ­ organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Assimilatsioon ­ organismis toimuvate sünteesiprotsesside kogum. Dissimilatsioon ­ organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Makroergiline ühend ­ madalmolekulaarne orgaaniline ühend, mis osaleb keemilise energia salvestaja ja ülekandjana biokeemilistes reaktsioonides. Nt. ATP, GTP. Organism saab energiat ­ valgusenergiast, glükoosi lagundamisel, toitainete lagundamisel. Organismi varustamine energiaga: Iga organism vajab oma...

Bioloogia
174 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ristiusumõju kunstile, bütsants, gooti stiil, romantika

Katakombid. Sarkofaagid. Ristiusk ehk kristlus tärkas Palestiinas. Rooma tuli sellepärast, et roomlased võtsid kergelt üle kõik uue ja huvitava. Ristiusk levis suuliselt ja kirja teel (kiri ühendas väiksemaid ja üksteisest kaugemal olevaid kogudusi). Roomas sattus ristiusk võimudega vastuollu, kuna see erines oluliselt teisest uskudest. (õõnestas orjapidamist, riiki, õigust ja moraali). Kõige enam ei meeldinud võimudele see, et jumala sõna järgi olid kõik võrdsed. Võimud hakkasid kristlasi taga kiusama, visates neid amfiteatrites kiskjatele söödaks ja neid risti lüües. Kui rooma riik 3 sajandil p.Kr kriisi sattus, siis kiusamised sagenesid märgatavat. Kõige hullema kiusamise vallandas aastal 303 keiser Diocletianus. Ja kümme aastat (313) hiljem kuulutas keiser Constantius ristiusu lubatuks ja lasi ennast enne oma surma risti lüüa. Kunst oli kristlastele alguses lubamatu. Aga see ei omandanud suurt täh...

Kunstiajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Rootsi aeg - kuld aeg?

Sõdadega kaasnevad nälg ning sellest omakorda tingituna ka haigused. Nende hädade ohvriks langeb iseenesest mõistetavalt peamiselt lihtrahvas, kes on tegelikult kõikide nende probleemide tekkimises kõige vähem süüdi. Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629 ­ 1699 aastani; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda (1558 - 1583), mille lõppedes jäi Eestimaa Roots võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil lõppes Põhjasõda ja sõlmiti Uusikaupunki rahu....

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Värvid

Esimeseks maalimisele teaduslikult lähenenud kunstnikuks võib pidada Lenardo da Vincit (1452-1519), kelle mitmekülgses uurimistegevuses on oma koht ka värvikontrastidel ja värvide perspektiivseadustel. 1 Värvi omadused Parameetreid, mille järgi värve hinnata, on mitmeid. Värvi omadused võib tinglikult jagada kolme gruppi. Esimese grupi moodustavad värvi füüsikalised omadused nagu viskoossus, tihedus, kuivamisaeg ja sobivus teiste värvidega. Viskoossus on seotud aine voolavusega ning selle all mõeldakse vedeliku võime seista vastu kuju muutustele. Mida kõrgem viskoossus, seda paksem ja vähem voolavam on värv. Enim mõjutab viskoossus värvi pinnale kandmist. Ka värvi tiksotroopsus on seotud viskoossusega ­ segades...

Keemia
78 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal ?

Kuidas mõjutas Rootsi aeg elu Eesti alal? Eesti on kuulunud mitmetele erinevatele riikidele. Üheks neist on Rootsi. Rootsi aeg kestis tinglikult 1645 - 1710. Enamasti peetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõja lõppu ning lõpuks Vene võimu tulekut 1710. aastal. Rootsi aeg on Eestit mõjutanud nii positiivselt kui ka negatiivselt, kuid siiski arvan, et selles ajajärgus ületab hea halva. Eesti rahvastikuarv on aastasadade jooksul kõvasti kõikunud. Üheks suureks rahvaarvu languseks oli Liivi sõja period (1558- 1583). Sel ajal kahanes eestlaste arv ligi poole võrra ehk ~300 000-lt 100 000-le inimesele...

Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

Kolmanda sektori tegevus toetab demokraatliku ühiskonna pluralismi, sidusust ja kodanike kaasatust avalikku ellu. Riigi mõiste. Riigil on kolm põhitunnust : 1) maa-ala; 2) rahvas ja elanikkond; 3) suveräänne (iseseisev) riigivõim. 1. Maa-ala ­ Riik iseseisvalt teostab oma võimu. Riik koosneb maismaast (maapõu), õhuruum, territoriaalvesi. Laevad, lennukid kuuluvad ka tinglikult (selle lipu all sõitvad sõidukid) riigi alla. 2. Elanikkonna moodustab see ühiskond, kes elab Riigi alal ja allub selle seadustele. 2 3. Suveräänne riigivõim ­ see tähendab sisemist ja välimist iseseisvust. See kehtestab talle alluval maa-alal kogu õiguskorra alates põhiseadusest ja suhted ka teiste riikidega kui võrdne võrdsega. Riigi organisatsiooniline määratlus:...

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Mehhatroonika õppetool MH-08 Eriala tervistkahjustav mõju töötajale ja mõju vähendamise meetodid Referaat Juhendaja: 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk.3 Kuvari ohutergurid lk.3 Tööandja kohustused lk.4 Töökoha kujundamine lk.4 Minu arvamus lk.5 Kasutatud materjalid lk.6 2 Sissejuhatus. Kuna mehhatroonika on väga laiali valguv, siis valisin ühe kindla eriala, mis on mehhatroonikaga seotud. Nagu teada elame me info ajastul ja meie igapäeva kaaslaseks on saanud arvuti. Tekib küsimus ,mis on arvutis nii erislist ,et ta meid mitmetes tundideks enda taha naelutab. Vastus sellele küsimusele on suhteliselt lihtne. Arvuti teeb meie igapäeva...

Elektrotehnika
52 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Ökosüsteem

Kui inimene muudab keskkonda, siis sellega kaasneb alati ökosüsteemi biootilise ja abiootilise komponendi vahelise tasakaalu muutumine. Enamasti kaasneb inimtegevusega ökosüsteemi lihtsustumine - elukeskkondi jääb vähemaks, organismide liigirikkus ja hulk väheneb. Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal. Igat sellist muutust võib tinglikult pidada reostuseks. Reostusest saab rääkida siis, kui inimmõju on sedavõrd tugev, et ökosüsteem vastab sellele teatud sisemiste ümberkorraldustega. Ümberkorraldustega mis on suuremad kui antud ökosüsteemi looduslikud fluktuatsioonid ehk kõikumised. Korallid Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab...

Loodusõpetus
67 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

Nt sademed, hoovused ja veeaur kui kasvuhooneefekti tekitaja 4) Vesi kui levikukeskkond. Vees levivad sugurakud, eosed, seemned, viljad, vastsed, suguküpsed isendid 5) Vesi kui viljastuskeskkond. Vesi kehavälise viljastamise keskkonnana Biokeemia Süsivesikud ­ ühendid, mida saame tinglikult vaadelda süsiniku ja vee hüdraatidena Süsivesikute jaotus: 1) Monosahhariidid (monoosid) ­ Tervikmolekulid, mille koostises 3-7 C aatomit 2) Oligosahhariidid ­ Koosnevad 2-10 monoosijäägist, neid seob glükosiidside 3) Polüsahhariidid (polüoosid) ­ 104-107 monoosijääki. a. Ehitusüksuseks glükoos: tärklis, tslluloos, kitiin, glükogeen b. Ehitusüksuseks fruktoos: inuliin c. Heteropolüoosid: bioloogilised limad...

Üldbioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Sõltuvuskäitumise erinevad vormid

Internetisõltuvus ( Internet Addiction Disorder, Pathological Internet Use) Internetisõltuvust, mida võib vaadelda kui ülemäärast interneti kasutamist, mille tulemusel tekivad isiklikud ja suhtlemisalased probleemid, tööga seotud probleemid, majanduslikud probleemid või muud kõrvalekalded tervest ja rahuldustpakkuvast elustiilist. · Internetisõltuvuse uuringute alguseks võib tinglikult lugeda 1996. aastat, kui Ivan K. Goldberg tõi kasutusse termini internetisõltuvus. · Kimberly S. Young, juhtiv ekspert, kelle tööd on algatanud akadeemilise debati nii internetisõltuvuse olemasolu poolt (David N. Greenfield) kui ka selle vastu (John M. Grohol, kes nimetab internetisõltuvust üksnes teoreetiliseks, mitte kliiniliseks häireks. Internetisõltuvuse sümptomid (Griffiths, 1997; Young, 1998):...

Psüholoogia
135 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun