peensammu korral tuleb tähisese lisada veel samm, näiteks M12x0,75, M24x1. Tollkeeret iseloomustab keermeniitide arv ühe tolli kohta, keerme välisläbimõõtu mõõdetakse tollides. l" = 25,4 mm Kinnitus tollkeermeid valmistatakse läbimõõduga 3/16...4", 24...3 niidiga 1" kohta. Torukeerme profiil sarnaneb tollkeerme profiiliga, kuid samm on väiksem, profiili tipud ja põhjad ümardatud, profiil madalam. Torukeerme läbimõõduks loetakse tinglikult toru siseläbimõõtu. Torukeeret tähistatakse tähega G, millele kirjutatakse juurde tingliku siseläbimõõdu väärtus, näiteks G3/4 või G1/2jne. Koonilisi torukeermeid tähistatakse Rc3/4 või R 11/2 jne. Samm leitakse tollsüsteemi keermetel järgmiselt: 25,4 P = n mm, kus n on niitide arv tollis. Lukksepatöös tuleb sageli mõõta valmisdetailide keerme-elemente. Keerme välisläbimõõtu
· muude õigustoimingute (hagiavaldused, kaebused jne) koostamine; · klientide esindamine kohtu- ja vahekohtumenetlustes. Advokaat on jurist, kes kuulub Eesti Advokatuuri ja nõustab kliente õigusküsimustes aitab asjaajamisel, koostab dokumentide projekte ja õiguslikke arvamusi, esindab ja kaitseb kliente kohtutes ja ametiastutustes, osaleb eksperdina õigusaktide väljatöötamisel, esindab huvitatud osapooli läbirääkimistel. Mis töö see on? Advokaadi igapäevatööd võib tinglikult jagada kolmeks suuremaks valdkonnaks: klientide suuline või kirjalik nõustamine, õigusdokumentide projektide koostamine ja klientide esindamine kohtutes, ametiasutustes või läbirääkimistel teiste isikutega. Kohtuvaidluse edukas läbimine nõuab advokaadilt väga pingelist tööd. Esmalt tutvub ta kohtumaterjalidega, siis uurib läbi vastava valdkonna seadused. Seejärel töötab ta koos kliendiga välja kliendi positsiooni kohtuvaidluses ja analüüsib tõendeid
3 Looming Luuletaja Jüri Üdi (pseudonüüm) esimesed luuletused ilmusid 1968. aastal ,,Loomingus". Tema varasemat loomingut saab iseloomustada kui koomilist ning üllatuslikku. Kirjutuslaad sel ajal oluliselt ei varieeru. Hilisemas, teises perioodis Viidingu loomingust mille alguseks peetakse tinglikult aastat 1977 (70.-80. aastad olid loomingu tippaeg ja sellel ajal moodustasid need peaaegu omaette zanri), kui ta esimest korda pärisnime all luuletusi avaldas, võime näha maailmapildi tasakaalustatust, lihtsustunud väljendusviisi ja traagilise hoiaku süvenemist. Tundub, nagu oleks looming talle elu lõpu ette kirjutanud või nagu oleks ta läinud oma loomingu rada, nagu oleks see teda ette valmistanud või motiveerinud. Esimene
rõhutatakse olulist vähendamise kaudu. Imepisikene, teosammul käima, alla meetri mees. Allegooria- ehk mõistukõne esitab abstraktse mõiste piltlikul, asjastatud kujul. Isikustamine- ehk personifikatsioon on mingi loodusnähtuse, eseme või abstraktse mõiste kujutamine hingestatuna, sellele isiku omaduste omistamine. Isikustamise kaudu saab tegelikkuse nähtusi kuulajale lähendada. Tuul ulub, ajalehed kirjutavad. Sümbol- võrdkuju, pilt, märk või ese, millega tinglikult tähistatakse midagi abstraktset (ankur-lootuse, rist usu ja kannatuse sümbol), asendatakse mõnda mõistet, sõna või suhet. Paradoks- vastuoluline ja ebaloogiline, isegi absurdne väide, lühike, tuumakas ütlus, mis sisaldab üldistust ja näilisele vastuolule vaatamata tõde. Tasa sõuad, kaugele jõuad. Oksüümoron- ,,mõttekas mõttetus´´ stiilikujund, milles ühendatakse pealtnäha ühendamatud mõisted nii, et tuleks välja nähtuste paradoksaalne iseloom. Nt õpetatud
Aeroobne glükolüüs glükoosi täielik lõhustumine hapniku olemasolul, mis koosneb tsitraaditsüklist (TCA) ja hingamisahela reaktsioonidest. Tsitraaditsükli reaktsioonid toimuvad mitokondri sisemuses ja hingamisahela reaktsioonid mitokondri harjakeste membraanides. Aine ja energiavahetus organismis asetleidvaid sünteesi ja lagundamisprotsesse, mis tagavad tema aine ja energiavahetuse nimetatakse metabolismis. Metabolismi võib tinglikult jagada kaheks omavahel tihedalt seotud osaks: assimilatsiooniks ja dissimilatsiooniks. Anaeroobne glükolüüs ehk käärimine toimub hapniku puudumisel, lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. Anaeroobse glükolüüsi reaktsioonid toimuvad raku tsütoplasmas. Assimilatsioon sünteesiprotsessid (vaja täiendavat energiat(fotosünteesis päikeseenergia, enamasti siiski ATP molekulid), lähteaineid, ensüüme). Selle käigus saadakse organismile vajalikke
avanevad(vesinikud ja hapnikud liituvad, vabaneb energia 36 ATP). Kogu glükoosi lagundamise käigus 38 ATP-d. Fotosüntees Rohelised taimed fotosünteesivad süsihappegaasist ja veest suhkru molekule. Selleks kasutavad nad valgusenergiat. Eraldub O2. Valguskiirgus jõuab taime rohelistes osades asuvate klotoplastideni(sisemuses klorofüll, mis ergastub valgusenergia toimel). Kõik järgnevad fotosünteesi reaktsioonid toimuvad klorofülli ergastunud elektronide arvelt. Fotosünteesi võib tinglikult jagada kaheks: valgus- ja pimedusstaadiumiks. Valgusstaadium · reaktsioonide toimumiseks on vajalik valguse olemasolu. · kloroplastide sisemembraanidel moodustavad klorofülli molekulid koos teiste pigmentide ja valkudega valgusenergia muundamiseks vajalikke kogumikke fotosüsteeme. Eristatakse: fotosüsteem I ja fotosüsteem II. Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks
· Vikerkaar on üks looduse ilusamaid vaatemänge, mis on andnud inspiratsiooni lugematute legendide, muinasjuttude ja laulude loomiseks. · Vikerkaare tekkepõhjuste mõistmiseks piisab aga õnneks vaid pinnapealsest loodusseaduste tundmisest · Vikerkaar on selline atmosfääri nähtus, mis tekib siis,kui päikesevalgus vihmapiisku läbides murdub ja neilt ümbritsevasse keskkonda peegeldub. · Selle käigus lahutub Päikeselt kiirguv valge valgus sektriks, mis tinglikult koosneb seitsmest värvusest: punasest, oranzist,kollasest,rohelisest,sinisest, tumesinisest ja lillast. · Vikerkaart nähakse kõige sagedamini koos konvektsioonpilvedega nagu Cumulus congestus või rünkvihmapilved. · Seda sellepärast ,et need pilved on pigem üksikud vihmapilved kui paisuvad kihid. Tühikutega pilvede vahel on seal hea võimalus , et otsene päikesevalgus langeb vihmasajule. · Meie silmad on sellise ehitusega, et
4. Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. 4.1.Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20 20 mm, koormamise kiirus 100 kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f( ). Suure deformeeritavuse tõttu võetakse puidu survetugevuseks risti kiudu tinglikult pinge väärtus, millest alates kaob lineaarne seos pinge ja deformatsiooni vahel. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveralt. Graafikult määratud survejõud = 2150N Survepind 20mm x 20mm Survetugevus risti kuidu =5,4N/mm Järeldused Puidu liigiks tiheduse ( 465kg/m3 ) järgi on kuusk. Veeimavuse ja tiheduse katsest järeldus, et suurem niiskussisaldus suurendab oluliselt puidu tihedust ning samas muudab ta pehmemaks, nõrgemaks
mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii välis kui sisejõud) süsteemi üleminekul vaadeldavast (lähte) olukorrast ehk nõndanimetatud nullkonfiguratsioonist või nullnivoost. Nullkonfiguratsioonis loetakse süsteemi potentsiaalne energia tinglikult nulliks. Nullpunkti valik võib olla suvaline, tavaliselt võetakse maakera raskusjõuväljas selleks maapind.
Biokeemia teadus eluslooduse keemilisest koostisest, biomolekulide muundumistest ja nende muundumiste seostest elusorganismide struktuuride spetsiifiliste funktsioonidega. Biokeemia põhisuunad: 1) staatiline biokeemia uurib elava komponentide ehitust ja omadusi 2) dünaamiline biokeemia uurib metabolismi (ainevahetus) ja energiavahetust organismides 3) funktsionaalne biokeemia uurib biomolekulide muundumisi seoses füsioloogiliste Funktsioonidega. Biokeemia spetsiifilised suunad: Biokeemia põhisuundade seostunud areng on viinud spetsiifiliste suundade tekkele: · bioorgaaniline keemia uurib elutegevuse keemilis-füüsikalisi aluseid biomolekulide tasemel · molekulaarbioloogia uurib biopolümeeride struktuuri ja biofunktsioonide molekulaarseid aluseid · molekulaargeneetika uurib geneetilise informatsiooni ülekandemehhanisme Metabolism Anabloism Bioelemendid Elevas olendis on üle 70...
Arvatakse, et soome-ugri keelte ühtsest algkeelest lahknemine algas kuskil 12 000 aastat tagasi (nooremast kiviajast alates). Seto rahva ja keele eraldumine jääb seejuures lahknemise viimasesse järku, mil Lõuna-Eesti hõimud (seto, võro, mulgi, tartu) jagunesid selgemalt eristatavateks oma keelega (või murretega, murrakutega) piirkondadeks. Paljude erinevuste kõrval võib leida mitmeid sarnasusi, mis viitavad ühisele kultuuritaustale. Seega võime väga tinglikult viia seto vanemad laulud ja sellega ka laulukeele arenguloo soome-ugri alghõimu aegadesse. Seto keele elujõulisust nõrgestas peamiselt 20. sajand, mil elukorralduses muutus palju. Setode sulandamine eestlaste hulka 1920.-1930. aastatel, rahva teadlik laiali pillutamine ja kohalike keelte põlgamine nõukogude ajal olid peamised põhjused, miks seto keele kõnelejate hulk 20. sajandi vältel tohutult langes. Teiste halvakspanu sünnitas oma keele häbenemise laine, millest
Kunstnik loob mitmes žanris. Žanritest on kunstnik harrastanud eriti natüürmorti. Žüriil tekkis raskusi teose žanri määratlemisega. Eepika jutustav ilukirjandus jutustavate ilukirjandusžanrite üldmõiste eeldab jutustaja olemasolu eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi on proosa- ja värsskõnes eepilisi teoseid esikohal on jutustav element, mis seondub kirjeldava või dialoogilise esitusega Eepika žanrid eepos romaan jutustus lühijutt novell laast ehk miniatuur reisikiri valm muinasjutt anekdoot jm Eepos eepika ehk jutustava ilukirjanduse suurvorm
Postmodernism Modernism sündis 19. sajandi II poolel ja kestis tinglikult määratledes 1960. aastateni. Kirjandust, mis pärast Teist maailmasõda hakkas traditsiooniliseks saanud kirjanduse kõrval uudsust taotlema, nimetatakse postmodernistlikuks. Mõiste võeti kasutusele 1980. aastate alguses. Selle mõistega võib tähistada väga laia nähtuste ringi. Nähtusena on postmodernism amorfne, tal puuduvad nii ranged ajalised piirid kui ka üheselt määratletavad tunnused. Postmodernism on elulaad, mis peegeldub kultuuris, kirjanduses ja kunstis. Taustaks on
10x1+8x2'='800 600+8x2'='800 x2'='25 tipu D koordinaadid D(60;0) x1'='60 sihifunkts. Väärtus F= 30x1+20x2-> max F0= 0 Fa= 1500 Fb= 2100 Fc= 2300 Fd= 1800 Ülesanne 4 Mööblifirmas tehakse nahktoole ja nahkdiivaneid. Tootmisprotsessi võib tinglikult jaotada kolme tsüklisse: väljalõikamine, kokkupanemine, viimistlemine. Aeg, mis kulub igas tsüklis nahktooli ja nahkdiivani valmistamiseks (minutites), on toodud tabelis: lõikamine kokkupanek viimistlemine kitsendused nahktool 4 10 12 nahkdiivan 12 5 12 tundmatud Iga päev on võimalik kasutada 6 tundi väljalõikamisseadmeid
KOSMEETIKA AJALUGU Referaat Birgit Kallas 50E Tallinn 2013 Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi, inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Kosmeetikat võib tinglikult jagada arstliku ja dekoratiivkosmeetika valdkondadeks. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja ravimisega, samuti ilukirurgiaga. Dekoratiivkosmeetika tegeleb seevastu kehailu esiletoovate võtetega, jumestamisega, hügieeniga, mille eesmärgiks on moega kaasas käia, välimust ilmestada, isikupära rõhutada ja iluvigu varjata. Kosmeetika ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Varasematel aegadel kasutasid ka mehed enda ilusamaks muutmiseks kreeme, värve ja puudreid. 10 000 e
taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud. 6) MILLE POOLEST ERINESID IMPRESSIONISTID JA REALISTID? V: Realistidele oli oluline hetke kujutamine - nad kujutasid reaalset elu, reaalset olemasolevat asja. Impressionistid seevastu kujutasid kõike ilusat, jättes välja ebaolulise. 7) TEA IMPRESSIONISTE, NENDE TÖID JA MAALITEMAATIKAT. V: 1) ÉDOUARD MANET (1832 1883) Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Noori impressioniste vaimustas Manet` kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis, milles oli loobutud tuhmidest varjudest. Manet kasutas heledate ja tumedate pildiosade julgeid vastandusi, mis andsid kujundile enneolematu intensiivsuse. Nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks.
MAARDU graniidimaardla- graniit lasub 170-200 m sügavusel, kivimi kvaliteet on kõrge, tootmine võimalik vaid maa-alusel kaevandamisel, mis Eestis aga lähiajal majanduslikult vaevalt võimalik on. Liiv ja kruus Tähtsamad leiukohad: oosid, mõhnad, deltad, samuti tuule- ning mere- ja järvetekkelised. Looduslik liiv ja kruus on mitmekomponendilised süsteemid - üks võib täiendada teist ning tavalise lisandina esinevad savi- ja tolmuosakesed. Kruusa hulka loetakse ka tinglikult veerised, munakad ja rahnud. Savi Peenpurdsetend, mis koosneb valdavalt savimineraalidest. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus ning põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse - paakumine (kõva poorne mass). Vanuse järgi: · Kambrium -- Lontova lademe sinisavi, paksusega 6070 m piki Põhja-Eestit: Kallavere, Kolgaküla (suletud), Kunda, Aseri Vähekvaliteetne kergsulav (<1380°C) savi :
eestikeelsed vaimulikud teosed, üritada kajastada ka eesti ajalugu, kuigi need polnud eesti keelsed, kajastasid nad siiski eestlasi ja Eestit. 1554. aastal Valmieras peetud maapäeval kehtestati usuvabadus. (I. Talve, 2004) Muistse vabadusvõitluse tulemusel langes Eesti ristisõdijate võimu alla, kes rajasid siin oma riigid, mis kestsid kuni Liivi sõjani. Liivi sõda ning Vana-Liivimaa riikide likvideerumist võibki pidada tinglikult piiriks, mil keskaeg lõppes. Samas ei saa ka väita, et sellest algas kohe uusaeg. Eestis kulges üleminek keskajalt uusajale valulise ning kahe valitsuse vahelise aja jooksul, mis langes kokku Liivi sõja toimumisajaga Maarahva usu alused olid lihtsad. Oli vaja tunnistada esivanemaid ja maad enesega samaväärsena ning kodukoha ainsate peremeestena. Esivanemaid tuleb pidada pühaks- meie oleme üksnes viiv ajas ja peame talitama ettevaatlikult, et neid mitte pahandada. Nende
üldnimetus. Laiemas tähenduses igasugune arutlev kirjutis (näiteks teaduse alalt). Artikkel eritleb faktide ja sündmuste seoseid ning teeb neist suunavaid üldistusi. Intervjuu on ajakirjaniku eesmärgistatud vestlus mõne avaliku elu inimesega. Intervjuu korraldatakse siis, kui soovitakse kellegi seisukohtadest täpsemat ülevaadet saada. Seda juhib ajakirjanik, kes esitab küsimusi. Intervjueeritav on vastaja rollis. Lugejakiri on avaldatud kiri lugeja oma arvamusega. Siia alla võib tinglikult lugeda ka interneti kommentaarid. Reportaazi eesmärk on jutustada mingist sündmusest, kirjeldada sellega seonduvat. Autor peab ise olema sündmuse pealtnägija või osaleja. Sellega võib olla liidetud ka intervjuu. Reportaazi iseloomustab avar probleemikäsitlus ja püüd üldistusele samuti ka palju pilte ja üksikasjalik kirjeldus. Retsensioon on arvustus või arvamus. Käsikirja, trükise, teatrilavastuse, filmi või muu sellise kriitiline analüüs ja argumenteeritud hinnang.
kolm meest vaevaga kohale tirivad .Ent kogu kosimisvõitlus on ka muinasjutuline. Kui muinasjutupärasust on eeposes veel selgesti tunda ,siis teisiti on lugu müütilise algmega .Kuid ilmne on see ,et eepose autor püüab mütoloogilist elementi kõigiti vältida. Nii jääb praegu ainsaks mütoloogiliseks elemendiks salapärane maa ja tema elanikud, mis on eeposele nime ka andnud. Tutvunud allikatega , näeme selgesti ,et lugulaul ühendab endas kaks pärimusteringi , mida tinglikult võiks nimetada ,,Brünhildi muistendiks" ja ,,Brünhildide hukkumise muistendiks". Eepose kujunemist mainitud muistenditest on jälginud palju autorid. Kõige usutavama kujunemisloo selle rohkem oletatava kui faktiliselt eksisteeriva ainestiku kohta on esitanud nimekas Sveitsi germanist Andreas Heusler ,kes ühteaegu purustas K.Lachmannilt pärineva õpetuse ,,Nibelungide laulust" kui kahekümne üksiklaulu kompilatsioonist. Kas me teame ka midagi täpsemat eepose loojast või tekkeajast?
MUUSIKA ARVESTUSE KÜSIMUSED Romantism: Sai alguse 19 saj. teisest aastakümnest. Seda perioodi kunstis (üldiselt, mitte maalikunst) iseloomustab ühiskonna kriitiline ja võitlev hoiak e. siis kahte 19.saj. uut suunda- kriitilist realisti ja romantismi. Kriitiline realsim väljendub eelkõige kirjanduses ja kujutavas kunstis ja muusikas esineb krit. real. eelkõige vene heliloojate (mussorgski) loomingus. Lääne-Euroopa muusikas jäi valistevaks romantism. Muusikas väljendub romantism eriliselt kaunite viisidega: tunglevad, erutavad, vabalt, lainevalt arenevad. Samuti saab oluliselt tuult tiibadesse nn. helidega "maalimine" ja "kirjeldamine", ka on oluline koroliitne kõlapilt. Griegi loomingu üldiseloomustus: Griegi looming on läbipõimunud Norra loodusest ja rahvalikest elementidest: julge karakter, südamlik huumor. Sageli kajastavad tema helitööd muinasjutulisi karaktereid, üleküllates neid soojate rütmide ja fantaasiaga. Mela...
1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokk ei olnud kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. 17.sajandi alguse pillimuusikas oli suurimaks sündmuseks viiuli esilekerkimine ansambli ja soolopillina. 16.sajandil polnud viiul veel oma viooladest liigikaaslaste kõrval kunstmuusikas kuigi oluline pill. Seltskonnas ja kirikumuusikas hakkati pilli mängima alles sajandi viimasel veerandil. Üks esimesi heliloojaid , kes avas viiuli võimalused ,oli Claudio Monteverdi . Sajandi keskel oli viiulist saanud kemmeransamblite ja orkestri peamine meloodiapill
Strateegia konkreetsemad eesmärgid on: kalurite sissetulekute tõstmine; püügivõimaluste ja suurt tulu; kalakasvatuse kui kasutamata potentsiaali arendamine. võimsuste tasakaalu viimine; võimalikult suur kala väärindamine Eestis, et kalur saaks püütu eest võimalikult Kalandusega seotud piirkonnad Eestis võib jagada kaheks: mereäärsed ja siseveekogude äärsed piirkonnad. Mereäärsed kalandusega seotud piirkonnad võib jaotada tinglikult kolmeks: Väinamere piirkond (k.a. Saaremaa ja Hiiumaa lääneosa), Liivi lahe piirkond ja Soome lahe piirkond. Siseveekogude äärsed kalandusega seotud piirkonnad on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve piirkond ja Võrtsjärve piirkond. Neis piirkondades on kalandussektoris hõivatute osakaal valdade rahvastikust suurim. Kõiki neid piirkondi iseloomustab madal asustustihedus ja vähenev kalapüük. Kalanduse põhiprobleemid Eestis:
Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik eristada, pidades silmas neid kahte liini. Klassikaline tüüp ühendab mitmesuguseid järelklassitsistlikke, neorenessanslikke, neobaroklikke suundumusi, mitteklassikaline aga neogootikat ja teisi rahvuslik-romantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamaja-palee, mitteklassikalise puhul aga mõisamaja-linnus. Oluline oli ka raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt (Nt: Paddingtoni raudteejaamad Londonis), vastuolu fassaadi ning siseruumide vahel. Kolm levinumat alastiili: >neogootika- jäljendas gootika stiilipõhimõtteid levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal tellijateks olid monarhistlikud valitsused, aristokraadid ja kirikud
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool REFERAAT Sugulisel teel levivad haigused Koostaja: Danno Nool Juhendaja: Ülle Säälik Torma 2010 Sugulisel teel levivad haigused Suguhaiguste põdemine põhjustab olulisi vaevusi haigele, tõsiseid probleeme inimsuhetes ja omavad tõsist ohtu inimese tervisele. Suguhaigused on olulised eelkõige oma võimalike tüsistuste tõttu. · Põdemise tagajärjeks võib olla viljatus (nii meestel kui ka naistel), eelkõige soetud põletikku põhjustavate suguhaigustega (klamüdioos, gonorröa). · Suguhaigused kanduvad üle emalt lapsele raseduse või sünnituse käigus: tulemuseks võivad olla raseduse katkemised, vastsündinu haigestumine, aga ka surm. · Sugulisel teel levivad haigused osalevad halvaloomuliste kasvajate vähi tekkes. · Soodustavad HIV nakkuse seksuaalsel teel üle...
koosnedes soomus- ja koorkihist. Üleminekuvillkarvad on pikemad (10...30 cm) ja jämedamad (26...65 µm) alusvillkarvadest, kuid sisaldavad peent või katkendlikku säsikihti ja hästiarenenud koor- ja soomuskihti. Pealisvillkarvad on peaaegu sirged, pikad (10..35 cm), väga jämedad (35...200 µm) koosnedes soomus-, koor- ja säsikihist. Surnud villkarvad on ilma läiketa, värvumatud, sirged ja tugeva säsikihiga (säsikiht võtab enda alla enamuse villkarva mahust) , mida on tinglikult hakatud selliselt nimetama, sest nad ei ole kasvu lõpetanud. Ohevillkarvad on lühikesed (1..2.5 cm), säbaruseta, sarnased pealis- ja surnud villkarvade ehitusega, millega on kaetud lambal pea ja jalgade alaosa. Kempkarvad on ohevillkarvade sarnased, valge värvusega ja rabedad. Ka nende olemasolu villakus ei ole soovitav. 5 EESTI TUMEDAPEALINE LAMMAS Eesti tumedapealise lamba sihikindla aretuse alguseks võib pidada 1926. a, kui Rootsist
Riikliku sunni teostamiseks loob riik institutsioonid, kes valvavad õigusest kinnipidamise või õiguse taastamise üle. Riiklik sund sisaldab läbi õiguskorra eetilist miinimumi. Õiguskorra vaimseteks allikateks on õiguse idee ja ühiskonnas keskmiselt mõistetud moraal. Ühiskonna eetiline miinimum peab ühiskondlikus sunnis olema alati garanteeritud. Ius non scriptum, Ius scriptum Kirjutamata ja kirjutatud õigus.Õiguse kujunemine on protsess, mille võib jaotada tinglikult kaheks õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. On teada, et õigus eksisteeris ka varem kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õiguse eelajaloolist perioodi võib nim. Ius non scriptumiks. Ius non scriptum kui kirjutamata karistusõigus. Õiguse eelajalugu iseloomustab laias laastus see, et õiguskord ei olnud erldunud tava ja moraali korrast. Normatiivsed üldistused olid primitiivsed. Samuti oli primitiivne ka ühiskond ise. Hiljem omandas õiguse
Meediauurijad peavad pseudosündmuste ja libateemade all tavaliselt silmas lavastatud sündmusi, mis ilma meedia kohalolekuta aset ei leiaks: nt poliitikute avalik doonorvere andmine enne valimisi, linna toodud tehislumel suusatav linnapea jne. Kuid tegu võib olla ka probleemide detematiseerimisega et mitte rääkida konkreetsete probleemide konkreetsetest lahendustest, viiakse konflikt metatasandile. Tinglikult võib pseudosündmuste alla paigutada ka teatud kunstilised performance'id. 13. Millised on ameerikaliku valimiskampaania etapid? (loengumaterjal) Luuakse kandidaadi põhiidentiteet, millele saab hiljem lisada informatsiooni. Toonitatakse positiivseid biograafilisi detaile; kandidaadi poliitilised vaated laias plaanis, ilma koormavate detailideta; rünnatakse oponenti; kampaania sünteesib välja ja ühendab kandidaadi positiivsed jooned. 14
Autori oma arvamuses tuuakse välja, mis autorile meeldis ja mis mitte ning kas autor nõustub teoses välja toodud ideedega. Võrdluses Eesti ühiskonnaga tuuakse välja paralleele, mis on Marx-i teosega ja tänapäevaga ühist. 3 1. KOKKUVÕTE 1.1. „Kapital“ I köide lk. 203-231 Marksismile pani aluse Karl Marx. Et marksismist üldse midagi arvata, tuleb esmalt tutvuda tema olemusega. Tinglikult võib marksismi ehk sotsialismiõpetuse, mis hakkas kujunema XIX sajandi keskpaigas, jagada kaheks. Ühelt poolt on tegemist kapitalistliku ühiskonna kritiseerimisega, teisalt aga ideaalse tulevikuühiskonna väljapakkumisega. Kapitalistlik ühiskond – see on ühiskond, kus toimub töölisklassi ekspluateerimine. Marxi ekspluateerimisteooria rajaneb kahel alusel: tööväärtusteoorial ja sellest välja
Liiv on ka ise öelnud, et teda inspireeris palju Peipsi järv ja koduküla lihtsad karjametsad. Seesugune lihtne pilt tekib Liivi luuletusi lugedes silme ette ja sellest leiab igaüks midagi tuttavlikku ja kodust. Meelisteemaks võib pidada ka aastaaegu, millest Liiv üsna palju kirjutas, populaarseimaks ilmselt sügis, mille mitmepalgelisus lubab kujunditega mängida ja annab võimaluse luua värvikaid ning huvitavaid tekste. Tema luuletused sügisest võibki tinglikult jagada kaheks, need, kus ta loob sügisest pildi kui millestki säravast. Aga üle oru, sääl kus põllupind, sügissuve päiksest hiilgab mäerind Ja teise osa sügisest moodustavad luuletused, mis oma alatoonilt on pigem nukrad. Kirjeldab
Tallinn 2008 Mari Sarv 2 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kosmeetika ajalugu Rahvusvaheline CIDESCO Kool Referaat Kosmeetika (kreeka keelest 'kaunistuskunst') ehk iluravi, inimese välimuse eest hoolitsemine, tema keha ilu säilitamine ja värskendamine. Kosmeetikat võib tinglikult jagada arstliku ja dekoratiivkosmeetika valdkondadeks. Arstlik kosmeetika tegeleb naha hooldamise ja ravimisega, samuti ilukirurgiaga. Dekoratiivkosmeetika tegeleb seevastu kehailu esiletoovate võtetega, jumestamisega, hügieeniga, mille eesmärgiks on moega kaasas käia, välimust ilmestada, isikupära rõhutada ja iluvigu varjata. Kosmeetika ajalugu ulatub aastatuhandete taha. Varasematel aegadel kasutasid ka mehed enda ilusamaks muutmiseks kreeme, värve ja puudreid.
ilmneda täiesti vastupidine efekt. Suurtest kofeiiniannustest tuleks hoiduda nii kurnatuse kui ka sügava stressiseisundi korral. Nii nagu teistegi alkaloidide tarbimisel, nii kujuneb ka kofeiinist sõltuvus! Arvatakse, et rohkem kui pooltel igapäevaselt kohvi joovatel inimestel on teatud kofeiinisõltuvus. Sõltuvuse aste on otseses seoses päevas tarbitud kohvi hulgaga. Tinglikult võiks kofeiinisõltlased jaotada kolme rühma. Esiteks, kuni neli tassi kohvi päevas mõjub üldjuhul toniseerivalt, virgutavalt, kuid osadel sellistel tarbijatel on nõrk sõltuvus. Teise rühma moodustavad inimesed, kes tarbivad kuus kuni kaheksa tassi kohvi päevas. Selline kogus põhjustab tugevama sõltuvusreaktsiooni ja mõjutab isegi psüühikat, tavaliselt küll võimendades olemasolevaid häireid. Need inimesed, kes
Tänapäeval valmistatakse poorbetoontooteid erinevates riikides kõigis maailmajagudes kümnete eri kaubamärkide all Euroopas on lisaks eelpool nimetatutele tuntumad veel Celcon, Tharmalite ja Durox Suurbritannias ning Hebel ja Porit Saksamaal. Kogu maailmas valmistatakse aastas kümneid miljoneid kuupmeetreid poorbetoontooteid. Klassikalise poorbetooni põhitoorained on kõik looduslikud mineraalid tsement, lubi ja peeneksjahvatatud kvartsliiv. Tinglikult võib öelda, et lisaks koosneb poorbetoon suures osas õhust, mis paikneb materjali suletud poorides. Toorainetest, nii nagu ka tootmistehnoloogiast, oleneb suurel määral poorbetoontoodete kvaliteet, mis võib sõltuvalt valmistajatehasest väga erinev olla. AEROC MATERJAL ON UNIKAALNE AEROC on kaubamärk, mille all Aeroc AS valmistab poorbetoontooteid oma tehases Kunda lähistel ning turustab neid lisaks Eestile Lätis, Leedus, Taanis, Rootsis, Soomes ja Sankt-Peterburgi piirkonnas Venemaal
PÄRNU-JAAGUPI GÜMNAASIUM Cheopsi püramiid Referaat Juhendas : Tiiu Muhu Koostas : Monika Jürgens PÄRNU-JAAGUPI 2009 2 Üldine tutvustus Cheopsi püramiid on Egiptuse püramiid, mis on nime saanud Vana-Egiptuse kuninga Cheopsi (Hufu) järgi. Cheops laskis selle ehitada aastatel 25512471 eKr. Cheopsi püramiid asub Egiptuses, Giza platool ja on suurim Egiptuse püramiididest ja maailma kõrgeim püramiid. Ta loeti vanaaja seitsme maailmaime hulka ja on nendest ainuke, mis on tänaseni säilinud. Ligi neli ja pool tuhat aastat oli ta maailma kõrgeim ehitis kuni 1300. aasta paiku valmis Inglismaal Lincolni katedraal. Tehnilised andmed · kõrgus ehitamisel : 146,6 meetrit · kõrgus praegu : 137,3 meetrit · küljepikkus ehitamisel : 232,4 meetrit · küljepikkus praegu : 230,37 me...
See tagab gaasivahetuse organismi ja väliskeskkonna vahel. Hingamislihased tugevnevad, rindkere liikuvus suureneb, paraneb kopsude mahutavus. Treenitud inimesed suudavad hinge kinni hoida üle poole minuti kauem kui treenimata inimesed, samas aitab hingamispeetuse proov ehk apnoe proov määrata õige kehalise koormuse hulka. ORGANISM JA KEHALINE TREENING Organismis toimuvad treeningu käigus mitmed muutused, need võib tinglikult jagada kaheks: energeetilised ning ehituslikud ehk plastilised muutused. Energeetilised muutused Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise. Peamiselt süsivesikutesse ja rasvadesse salvestatud energia muudetakse lihastes mehaaniliseks energiaks ehk liikumiseks. Treenituse teke Treeningu käigus tekib väsimus, mistõttu, treeningu lõpuks väheneb kehalise töövõime tase tunduvalt. Kui aga treening on piisava koormusega ja taastumiseks jääb küllaldaselt aega, siis
Taimed on eelkõige orgaanilise aine akumuleerijaks mulla ülemistes kihtides, mis lagundatakse mikroorganismide poolt. Elusorganismid eritavad mulda ka mitmeid orgaanilisi happeid, mis on võimelised lahustama mineraalainet. Loomadest võtavad mullatekkeprotsessist aktiivselt selgrootud (ussid, putukad jm.), kes uuristavad mulda käike, parandades vee- ja õhureziimi, ning peenendavad mulla orgaanilist ainet. Erinevad taime- ja loomakooslused mõjutavad erinevalt muldi. Tinglikult kuulub siia ka inimtegevusega kaasnevad muutused, mis on suuresti häirinud muldade looduslikku kulgu ning muutnud muldade omadusi. Mulla vanus. Muld on pika aja jooksul ja pidevalt arenev loodusvara. 10 mm mulla kujunemiseks võib kuluda kuni 400 aastat, ekstreemsetes tingimustes 1 mm jaoks aga tervelt 1000 aastat. Noored mullad on tihedasti seotud mulla lähtekivimiga. Ajaga lisanduvad muldadele iseloomujooni, mis on seotud orgaanilise aine akumulatsiooniga ja organismide elutegevusega
- ausus - asjatundlikkus - uuenduslikkus - eesmärgipärasus - koostöövalmidus - õppijate väärtustamine - töötajate väärtustamine (http://sisekaitse.ee/public/Oppeosakond/Akrediteerimine/Toendusmaterjalid/Kommunikatsio onistrateegia.pdf) 4.4 Siht- ja sidusrühmad Väliskommunikatsiooni sihtrühma moodustavad kõik need, kellele Sisekaitseakadeemia teenused on suunatud. Tinglikult võib sihtrühmad jagada viieks: - gümnaasiumi õpilased (eelkutseõpe) - abituriendid (KHR ja kutseõpe) - keskealised tööturul (kutseõpe ja kaugõpe) - koostööpartnerid (täiendus- ja väliskoolitus, teadustegevus) - meediakanalid (kõiki akadeemia tegevusvaldkondi käsitlev informatsioon) Kommunikatsiooni korraldamisel sihtrühmadega piisab üldjuhul aktuaalse informatsiooni/ sõnumite edastamisest, tagasiside vastuvõtmisest ja sellele reageerimisest.
. x - (90... tanAB =zyAB /xAB arctan AB y - ..270) y + ..180) 12. direktsiooninurgad, nurkade leidmine jne Direktsoiininurkade arvutamine. Suvalises koordinaatide süsteemis võetakse tavaliselt ühe külje magnetiline asimuut võrdseks külje direktsiooninurgaga A1,2=1,2.Orienteeritakse magnetiline 2 2 asimuut tinglikult. 1,2= A1,2 Praktikas võib võtta aluseks 1 3 ükskõik millise külje magnetilise asimuudi. 1 3 2,3 = 1,2 + '2 - 180° 3,4 = 2,3 + '3 - 180° 4 4,1 = 3,4 + '4 - 180° 4 1,2 = 4,1 + '1 - 180° kontroll
1. Töö eesmärk Puidu katsetamine 2.Katsetatud ehitusmaterjalid Puit puidu elementaarkoostise peamised komponendid on süsinik, vesinik ja hapnik. Ehitusmaterjalina kasutatakse puitu tema tugevuse tõttu, ehkki kaalult on ta kerge. 2.1 Kasutatud töövahendid Kaal täpsusega 0,01g proovikehade kaalumiseks Kuivatuskapp proovikehade kuivatamiseks Nihik proovikehade mõõtmiseks Survepink proovikehade survetugevuste mõõtmiseks (nii piki ja ristkiudu) 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Niiskussisalduse määramine Puidust niiske keha kaalutakse (m1) veaga mitte üle 0,01g ning asetatakse kuivatuskappi. Kuivatatakse temperatuuril 105 +- 5 C püsiva massini (m). Vaigurikka okaspuidu kuivatamine ei tohi kesta üle 20 tunni. Puidu niiskussisaldus arvutatakse valemiga nr 1: Valem 1: W= (m1-m)/m * 100 , kus m1 proovikeha mass enne kuivatamist, g; m proovikeha mass pärast kuivatamist, g. 3.2 Tiheduse määramine Puidu tihedus kg/m3 antud niiskus...
• - Nii ka Mõõgavendade ordu kutsus 200 saksa kaupmeest Tallinna linna (need saabusid Gotlandilt) - Sellel ajal oli Euroopa veel noor ja välja kujunemata • Feodalism • 10.-12. saj kujunes välja feodaalsüsteem. Selle aluseks oli mitmeastmeline, hierarhiline võim maa üle . • - Ühiskondliku püramiidi tipus seisis kõrgem valitseja ehk süserään, kes kandis tavaliselt kuningatiitlit ja keda peeti tinglikult kogu tema riigi maa omanikuks – maahärraks. Kuid ta ei omanud seda maad otseselt, vaid vasallide kaudu • - Vasallide kõrgeimal astmel seisid suurte pooliseseisvate üksuste valitsejad – hertsigid, krahvid, piiskopid jt. Need olid oma vürtskonnad, piiskopkonnad jm saanud süseräänilt laenuks ehk lääniks Feodaalsuhete kujunemise varasemal ajajärgul said vasallid maavaldusi tavaliselt benefiitsidena, st mittepärandatavate
Töö eesmärk on teada saada, kuidas tekivad hallitusseened ja kuidas võivad nad inimesele ohtlikud olla. Viin läbi katse, mille käigus kasutan kolme saia tükki, milles katsetan, kuidas mõjuvad erinevad niiskustingimused hallitusseente arengule saias. Töö hüpoteesiks püstitan, et hallitusseente tekkeks on vaja palju niiskust ja hallitus tekib III ja II saial, aga I kivistub. Taustinformatsioon Hallitusseened Mikro-ehk hallitusseenteks nimetatakse tinglikult seeni, mis ei moodusta makroskoopilisi viljakehasid. Jaotuselt kuuluvad mikroseened enamasti kottseente ja teisseente hõimkonda. Mikroseente kolooniaid nimetatakse kõnekeeles ka hallituseks. Hallitusseened pole terve immuunsussüsteemiga inimesele enamasti ohtlikud. Probleeme võib tekkida vaid seeneeoste väga suure kontsentratsiooni korral õhus või nõrga immuunsussüsteemi puhul. Mikroseeni, mis on ka väikese kontsentratsiooni korral inimesele ohtlikud, on väga vähe.
atmosfäär labiilseimaks? Aluspinna soojendamine ja õhu jahutamine kõrgemal Laskumisinversioonid on kõige paremini arenenud kõrgema rõhuga aladel, sest need on seotud laskuva õhu liikumisega. Missugune järgnevatest keskkonna temperatuuri vertikaalsetest gradientidest esindab kõige stabiilsemat atmosfääri kui tegemist on küllastamata õhu kihiga? 3 kraadi C/1000m Tinglikult labiilses atmosfääris on keskkonna temperatuuri gradient suurem kui märgadiabaatiline ja väiksem kui kuivadiabaatiline. Missugune järgnevatest protsessidest muudab kihti labiilsemaks? Õhukihi läbisegamine, õhukihi tõstmine, õhukihi ülaosa jahutamine 8: Kui küllastumata niiske õhk on tõstetud nivoole, kus ta küllastub veeauruga ning muutub labiilseks, siis sellist tüüpi labiilsust kutsutakse: tinglik labiilsus
Kuid sellisel juhul oleks kannatada saanud sisemise loogika hierarhia ning tsitaadi mõjutusena kasutatavus oleks olnud ebaefektiivne. Järgmisena tuleb sõna mis on juba eelmise sõna sissejuhatava osa poolt pehmendatud, kuna: Sellel on kindlalt käskiv alatoon "proovi" See sõna on ühtlasi kulminatsiooni kõrgeimaks punktiks ja on vahelüli alguse ja lõpu vahel. Samuti omab see sõna pehmendavat üleminekut kulminatsiooni lõpetavale sõnale, kuna on tinglikult soovituslik ja ei kõla järsult. Kui oleks aga asendatud sõna: "proovi" mõne teise sõnaga nt. "Kasuta" (sõna muudaks oluliselt tsitaadi tähendust ja viiks juhtmõtte kõrvale!) Sõna: "rutiini" kasutus on mõneti kummastav, kuna olemuselt pelglik või kahtleja seda ehk ilma soovitamisetaki eelistaks, kuid ka sellel sõnal on mõjuväli ja pole sattunud juhuslikult teksti nagu võiks arvata. Kuna sõnade paar: "proovi rutiini" moodustavad harmoonilise duona ansambli,
aastal. 4 Looming Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1) Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm -üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) -"Käekäik" (1973) -"Selges Eesti keeles" (1974) -"Armastuskirjad" (1975) 2) Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi -kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) -"Elulootus" (1980) -"Tänan ja palun" (1983) -"Osa" (1991) Lavastusi T. Rätsep/ J. Viiding Olevused, 1980 H. Raudsepp Vedelvorst, 1981 S. Beckett Oodates Godot'd, 1986 S. Beckett Õnnelikud päevad, 1989 S. Beckett Mis Kus, 1990 M. Betsuyaku Väljakäik, 1990 E. Ionesco Kiilaspäine lauljanna, 1991 M. Betsuyaku Kalmaarkustukumm, 1992
Sotsiaalpsühholoogia SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA MÕISTE Sotsiaalpsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Tasemete järgi võib protsesse jaotada tinglikult Intrapersonaalseteks isikusisesed (hoiakud, sotsiaalne identiteet jne.) Interpersonaalseteks isikutevahelised (kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon jne.) Intrarühmaliseteks rühmasisesed (rühmaliigid, -dünaamika, otsustamine rühmas, konformsus , rollid jne.) Interrühmalisteks rühmadevahelised (rühmadevahelised hoiakud jne.) Ühiskonnatasandi protsessideks isikus & ühiskond, kultuur, mass jne. VEIDIKE SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA AJALOOST
Kepikõnd Referaat Tallinn Sisukord Sissejuhatus 3 Kepikõnd 4 Treening 5 Kepikõnni tehnika 6 Käimiskepid 8 Kepikõnni kasulikkus 9 Kasutatud materjal 10 2 Sissejuhatus Sportlik kepikõnd on tänapäeva inimese tarvis spetsiaalselt välja töötatud liikumisvorm, kusjuures säilitatud on kõik hea ja vajalik tavalisest käimisest, see sobib hästi nii algajatele, spordiga taasalustajatele, vanematele inimestele, samuti mitmete haiguste ja vigastuste korral liigeseprobleemid, veenihaigused, südame vereringehaigused, samuti operatsioonijärgseks taastumiseks. Muu hulgas põletab kepikõnd ligi poole rohkem kaloreid tavalise kõnniga võrreldes. Ku...
eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel Emotsiooniteooriad Erinevad teoreetilised lähenemised peavad mingit ühte komponenti emotsioonide tekkeahelas teistest olulisemaks. Füsioloogilise kallakuga uurijad peavad oluliseks eelkõige füsioloogilist masinat, mis emotsioone teenindab. Kognitiivse suuna esindajad peavad aga oluliseks maailma mudelit, mille vahendusel maailma tajutakse. Teooriad võib tinglikult jagada järgmistesse tüüpidesse. 1) Psühhoevolutsiooniline emotsioonide teooria. See suund saab alguse Ch.Darwini võrdlevatest uurimustest. Selle rühma teooriatel on ühine see, et emotsioonid arvatakse pärinevat otstarbekatest kohastumuslikest käitumistest. Seega igal emotsioonil on oma evolutsiooniline ajalugu, mis seob teda ajalooliselt loomariigiga. Emotsioonid kujutavad endast sündimisest kaasaantud "masinavärki", mille käivitumine ja kulg on vaid osaliselt tahtele alluv
Potentsiaalne energia on süsteemi energia, mis on tingitud keha Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle Pöörlemine ehk pöördliikumine on keha ainepunktide ringliikumine asendist ja mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav ümber kehaga seotud kahe ainepunkti. Neid punkte ühendavat sirget olevatele kehadele vastastikku mõjuvatest jõududest välises gravitatsioonijõud. nimetatakse pöörlemisteljeks. Tasandil saab keha pöörelda ümber jõuväljas. Seega võrdub süsteemi potentsiaalne energia Raskusjõud Maa gravitatsiooniväljas on vektoriaalne suurus, mis mõne selle tasandi punkti. potentsiaalsete jõududega, mis mõjuvad süsteemi kõigile osadele (nii avaldub raskuskiirenduse (mis võrdub gravitatsioonivälja Pöörlemine on...
Tormijumal (taevajumal, Hattuša jumal) Päikesejumalanna (Arinna) Nende poeg (Sharruma) Kasutasid religioossetel asjaajamistel hati keelt (hattidel kiri puudus). ÕIGUSKULTUUR – seadusekogumik pärineb 1650 – 1500 ema, hiljem lisandused, eesti keelde tõlgitud Jaan Puhveli poolt. Seekel – 13-14 g hõbedat. 1 Bütsants Ajalugu jaguneb tinglikult 2 faasi: Ida – Rooma ajajärk (395 – 7 saj lõpp) Bütsantsi ajajärk ( 7 saj lõpp – 1453) IDA – ROOMA AJAJÄRK: Ida – Rooma imp asutamine, läänealade ja I –R ühendamise püüdlused, võitlus ülemvõimu pärast Lähis – Idas. 1) imp asutamine – 306 a sai keisriks Constantinus ( - 337). Viis pealinna Roomast Isantioni (Istanbuli), mida hakati nim 330 a Konstantinoopoliks. Peale Thedosius II (346 – 395) surma jagunes R imp kaheks
Ökosüsteem on ju lindude,loomad,putukate,taimede ja seente koduks. Kui inimene muudab keskkonda, siis sellega kaasneb alati ökosüsteemi biootilise ja abiootilise komponendi vahelise tasakaalu muutumine. Enamasti kaasneb inimtegevusega ökosüsteemi lihtsustumine - elukeskkondi jääb vähemaks, organismide liigirikkus ja hulk väheneb. Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal. Igat sellist muutust võib tinglikult pidada reostuseks. Reostusest saab rääkida siis, kui inimmõju on sedavõrd tugev, et ökosüsteem vastab sellele teatud sisemiste ümberkorraldustega. Ümberkorraldustega mis on suuremad kui antud ökosüsteemi looduslikud fluktuatsioonid ehk kõikumised. Korallid Ühe koralli suurus on mõnest millimeetrist 2 meetrini. Harilikult on korallidel lubi- või sarvtoes, mis koosneb osadest (skleriitidest) või moodustab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
