Seened(Eumycota, Fungi) Seeneriiki eristatakse taimeriigist ja loomariigist. Suur erinevus on näiteks selles, et seentel koosneb rakukest kitiinist, taimedel tselluloosist, loomadel aga rakukest puudub. Selle ja teiste tunnuste alusel eraldatakse seened omaette pärisseente rühma, mis on arvatavasti monofüleetiline rühm. Sellesse rühma ei kuulu ehituse poolest lähedased limahallitus ja vesihallitus. Seeneteadust nimetatakse mükoloogiaks. Seda peetakse sageli botaanika haruks, ehkki geneetilised uuringud on näidanud, et seened on lähemalt suguluses loomade kui taimedega. Seeneriik hõlmab niihästi pärmi ja hallituse kui kübarseened. Ta jaguneb järgmisteks hõimkondadeks: · Viburseened (Chytridiomycota) · Jõnksviburseened (Blastocladiomycota) · Neocallimastigomycota · Krohmseened (Glomeromycota) · Ikkesseened (Zygomycota) · Kottseened (Ascomycota) · Kandseened (Basidiomycota) · Teis...
hiinlased seda surilinade calmistamiseks 2,000 aasta tagasi. • Populaarsus 1980ndate keskel kui moes hakati rõhku panema looduslikele kangastele. Rakustruktuur • Rakkude läbimõõt on enamasti 10-100 µm, pikkus võib kiudtaimede prosenhüümsetel rakkudel ulatuda 25 cm-ni • Rakkude suurus on koele iseloomulik tunnus, mis ei sõltu taime suurusest (suure taime rakud pole väiksema taime rakkudest suuremad). • Tinglikult on taimerakk jaotatav elusosaks -- protoplastiks ning eluta osaks (rakukest, varuained, eritusained jms.). Töötlemine • Kiud vajavad keemilist töötlust, et eemaldada koores leiduvaid pektiine. • Ramjee kiudude kangaks muutmise protsess on sarnane protsessile mida kasutatakse tootmaks lina. • Rohelisel ramjeel on väiksemad lehed kui päris ramjeel ja sobib paremini troopiliseks kliimaks. • Kiud on väga peen nagu siid, ja olles loomulikult valge ja ei
aluselisi toiteelemente ja paljud kasutatavad mineraalväetised (nt. KCl) muudavad mulla happelisemaks. § Happeliste muldade reaktsiooni muutmine aluselisemaks toimub lubiväetisega. § Maailma haritavatest muldadest on 30% happelised. Lisades harimiseks vähem sobivad mullad, siis tõuseb nende osakaal 50%ni. Raskmetallid mullas § Toksilised on sellised raksmetallid, mida elusorganismid oma elutegevuseks ei vaja: Cd, Pb, Hg. § Tinglikult toksilisteks loetakse sellised metallid, mida organismid vajavad üliväikestes kogustes ja mis suuremas kontsentratsioonis muutuvad toksiliseks: Zn, Cu, Cr, Co, Ni, As. Raskmetallid mullas Raskmetallid satuvad mulda: § metallurgiatööstusest § autokütustest (Pb etüleeritud bensiinist) § ohtlikest jäätmetest (Pb ja Cd patareidest) § reoveesetetest § mineraalväetistest (Pb, Cd) Kõrbestumine ehk desertifikatsioon Protsess, mille lõpptulemuseks on mulla
8.Küsimused. Aine ehituse alused. 10Klass. 1. Mis on agregaatolek? Aine kolme erinevat olekut: Tahke, vedel ja gaasiline. 2. Mille alusel klassifitseeritakse aineid? Aine agregaatoleku järgi ja ainete üldisemate omaduste järgi. 3. Mida me silmas peame kui räägime aine ehitusest? Aine ehituse mudelit. 4. Milliseid omadusi ideaalse gaasi mudel ei arvesta? Ideaalse gaasi olekuvõrrand ei kirjelda seost gaasi rühu, ruumala ja temperatuuri, lõhnade leviku kiirust. Kõrgematel rõhkudel ei saa gaasi kirjeldamiseks kasutada ideaalse gaasi mudelit. 5. Mida nimetatakse ülekandenähtuseks? Kui mingil juhul kandub midagi üle nimetatakse seda ülekandenähtuseks. 6. Mis on difusioon ja millest sõltub disusiooni kiirus? Difusioon on aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda. Difusiooniprotsess toimub kõikide agregaatolekut...
................................................................................................................................23 ...................................................................................................................................................24 Sissejuhatus Töö teemaks on kirjeldada õigust kui nähtust ning avada õiguse mõiste sisu ja omastada sellele tähtsus. Õiguse kui sotsiaalse korra kujunemise protsess on väga pikaajaline ning selle võib tinglikult jaotada kaheks: õiguse eelajalooks ja õiguse ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalike allikate olemasolu või nende puudumine. Tõsiasi on aga see, et õigus eksisteeris kindlasti ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Õigust ja õigusemõistmist ning selle tunnusjooni oli juba sugukondliku korra ajal. Sugukondades olid välja kujunenud reeglid, mis esinesid tavade kujul. Koos riikide tekkimisega tekkisid ka õigusnormid, millel oli palju sarnasusi tavadega.
oma tiirlemissuunale vastassuunas. · Kuidas avastati Neptuun? avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi. · Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton liigub planeedi pöörlemisele ja tiirlemisele vastassuunas. · Kirjeldage süsteemi Pluuto - Charon. Pluuto kaaslane Charon on planeedi endaga võrreldes suhteliselt suur. Tinglikult võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplanetideks. · mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? muud taevakehad, paar samasugust pisikest taevakeha nagu Pluutogi. · Mis on asteroid? Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. · Kirjeldage asteroidide liikumist. enamus neist tiirleb Marsi ja Jupiteri vahel. · Mis on komeet? ehk sabatähed on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealalt.
kujutavad endast anonüümseid hääli. ● Mille jaoks on kahe ümbriku süsteemi vaja? Ümbrikusüsteem tagab, et valija valik jääb salajaseks ning elukohajärgses jaoskonnas valijate nimekirja märke tegemine väldib mitmekordset hääletamist.E-hääletamine toimub sisuliselt sarnase skeemi järgi. E-hääletamise käigus valija arvutisse laaditud rakendus salastab valija hääle. Salastatud häält võib tinglikult nimetada sisemiseks anonüümseks ümbrikuks. Seejärel annab valija digiallkirja oma valiku kinnitamiseks. Digiallkirja andmisega lisatakse salastatud häälele isikuandmed ehk välimine ümbrik, kuid on ka kiire
Barokk-kunsti tundeküllast jõudu kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes suurendada rahvahulkade usutunnet. Seda kunsti soosisid ka isevalitsejad, kes leidsid selles suurepärase vahendi oma võimu ja suuruse näitamiseks. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania, Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna- Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Barokki peetakse üldiselt 17. sajandi stiiliks, mõnevõrra ulatus ta ka 18. sajandisse, mõnel maal kestis see isegi III veerandi lõpuni. Pärisbarokk 16. sajandil valitses Euroopas tõeline segadus. Usupuhastus ehk reformatsioon oli paljudes Euroopa piirkondades katoliku usu peaaegu täiesti välja tõrjunud ning kestis pidev ja verine võitlus eri ususuundade vahel. Maadeavastused ja teaduste areng oli
sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister ehk koreograaf loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Paljud balletid on sündinud helilooja ja koreograafi ühistööna. Ballett koosneb nii soolo-, ansambli- kui ka rühmatantsudest, neid võib tinglikult võrrelda ooperiaaria, a ns am bl i l au l u j a k oo r i g a . Tr a di t s i o o ni l i s t es ba l l e t t i d e s j a oo pe r i t e s es i t a t ak s e ka k a ra k t e r t an t s e , m i l l e aluseks on sageli balletipäraselt töödeldud rahvatants. Naistantsijaid nimetatakse baleriinideks, juhtivat naissolisti priimabaleriiniks. Klassikaline ballett üldistab ja reeglipärastab inimkeha liikumist, siin kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat
oma tiirlemissuunale vastassuunas. · Kuidas avastati Neptuun? avastati Uraani liikumises tekkivate häirituste järgi. · Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton liigub planeedi pöörlemisele ja tiirlemisele vastassuunas. · Kirjeldage süsteemi Pluuto - Charon. Pluuto kaaslane Charon on planeedi endaga võrreldes suhteliselt suur. Tinglikult võiks selliseid süsteeme nimetada kaksikplanetideks. · mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? muud taevakehad, paar samasugust pisikest taevakeha nagu Pluutogi. · Mis on asteroid? Maa tüüpi planeetide sarnased, kuid neist tunduvalt väiksemad taevakehad. · Kirjeldage asteroidide liikumist. enamus neist tiirleb Marsi ja Jupiteri vahel. · Mis on komeet? ehk sabatähed on väikekehad, mis on pärit Päikesesüsteemi äärealalt.
Pankroti olemus Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) koostamisel on eeskujuks võetud paljude riikide seadusi, kõige tähtsamaks aluseks oli Rootsi pankrotiseadus, arvestatud on aga ka Saksamaa, USA, Prantsusmaa, Soome ja teiste maade seadusi, sealhulgas enne 1940. aastat Eestis kehtinud tsaariaegseid seadusi pankrotimenetluse kohta. Pankrotiseadused võib oma lähtealustelt tinglikult jaotada kahte gruppi, sõltuvalt sellest, kas esiplaanil on võlgniku või võlausaldajate huvide kaitsmine. Nii on USA-s ja Prantsusmaal enam tähelepanu pööratud sellele, et anda maksejõuetule võlgnikule pääsemise võimalus, mujal lähtutakse eelkõige võlausaldajate huvidest. Nähes PankrSi ühe ülesandena krediidisüsteemi tugevdamist ja võlausaldajatele enama kindluse andmist, valiti Eestis viimasena märgitud lähtealus.
terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Looming · Jüri Üdi nime all avaldati esimesed luuletused 1968. aastal ajakirjas "Looming". · Kuulsust kogus ta ka luulekogu "Närvitrükk" tegemisel koos kahe teise tema põlvkonna luuletajaga: Toomas Liivi ja Joel Sanga. · Sellele järgnesid juba tema üksikkogud "Aastalaat", "Detsember" (mõlemad 1971), "Käekäik" (1973), "Selges Eesti keeles" (1974) ning "Armastuskirjad" (1975). · Teise perioodi alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, kui luuletaja esimest korda oma pärisnime all luuletusi avaldas. · 1978. aastal ilmus kogumik Jüri Üdi parimate paladega, kuigi juba Juhan Viidingu nime all. Jüri Üdi kadus eesti luulemaastikult ja saabus uus luuletaja - Juhan Viiding. · Viidingul ilmus lisaks "Ma olin Jüri Üdi"-le (1978) veel kolm kogumikku: "Elulootus" (1980), "Tänan ja palun" (1983) ning "Osa" (1991). ,,Elulootus" Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule.
järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond) Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema ehitusega taimed. Ühiseks tunnuseks on õite ja viljade esinemine. Paljasseemnetaimed- Lihtsama ehitusega kui katteseemne-taimeded. Õisi ja vilju ei esine, sugulise paljunemise organiks on käbid.
ajalooliselt olnud kunagine mõisapark ja seal kasvavad valdavalt suured põlispuud, lõunapoolne osa on looduslikult uuenenud nooremate kuni keskealiste puudega ala. Pargi allee algab Jõhvi linnapargi loodeosast ja suundub kagu-loode suunaliselt Jõhvi kesklinna. Ajalooliselt on antud allee kuulunud Jõhvi mõisa ansamblisse ja olnud ühendusteeks mõisa peahoone ja kiriku vahel ja ühtlasi suundunud suurele maanteele. Praegu on ta killustatud erinevateks osadeks. Allee võib tinglikult jagada kolmeks sektsiooniks, esimene osa algab kontserdimaja juurest parklast ja lõppeb alleed risti läbiva sõidutee juures, teine osa algab peale sõiduteed ja lõpeb alleed risti läbiva raudtee juures, kolmas osa asub teisel pool raudteed ja lõppeb Jõhvi linna keskväljakuga. Allee põhjapoolses küljes kasvavad puud ümbritsevad jalgteed, mis algab kontserdimaja juurest ja lõppeb Jõhvi kesklinnas. Jalgteed ümbritsev allee koosneb kahest puudereast mis kohati muutub 3-realiseks, kuid
kirjanduse seosed. Juhan Viidingu luule jaguneb kahte perioodi: 1. Esimene periood, mil tal oli pseudonüüm Jüri Üdi -esimesed luuletused avaldas 1968. aastal ajakirjas "Looming" -Luulekogu "Närvitrükk" koos luuletajatega: Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm -üksikkogu "Aastalaat", "Detsember" (1971) -"Käekäik" (1973) -"Selges Eesti keeles" (1974) -"Armastuskirjad" (1975) 2. Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi -kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) -"Elulootus" (1980) -"Tänan ja palun" (1983) -"Osa" (1991) 1978. aastaks oli Jüri Üdi vaheldunud Juhan Viidinguga. Viiding on 1970. aastate kõige väljapaistvam, viljakam ja selge eripäraga luuletaja, kes on mõjutanud terve põlvkonna luulevormi ja elutunnetust. Jüri Üdi pseudonüümiga kirjutas peamiselt
Vana hea Rootsi aeg ? Arutlus Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699. Selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Kui räägitakse Eesti ajaloost, siis tihtipeale mainitakse "vana head Rootsi aega". See aeg oli kindlasti nii mõnestki küljest vaadatuna parem nii talle eelnenud Saksa ajast kui ka järgnenud Vene ajast, kuid kas ta oli siis tõesti nii hea, et teda meenutada selliste nostalgiliselt kõlavate sõnadega? Rootsi aeg mõjutas suuresti Eesti rahvaarvu. 1620. a. oli siinne rahvaarv alla 100 000 inimese
kannatada said just eestlased, kelle vaatevinklist oleks kõige õiglasem antud küsimust käsitleda. Sõdadega kaasnevad nälg ning sellest omakorda tingituna ka haigused. Nende hädade ohvriks langeb iseenesest mõistetavalt peamiselt lihtrahvas, kes on tegelikult kõikide nende probleemide tekkimises kõige vähem süüdi. Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 1629 1699 aastani; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda (1558 - 1583), mille lõppedes jäi Eestimaa Roots võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil lõppes Põhjasõda ja sõlmiti Uusikaupunki rahu.
püsivus tütarrakkudes, nim. Mitoosiks. Kahe mitoosi vahele jäävat raku eluperioodi nim. Interfaasiks. Raku eluringi ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni nim. Rakutsükliks. Interfaasi lõpus toimuva DNA kahekordistumise tagajärjel on kromosoomid rakujagunemise alguseks kahekromatiidilised. Ühe kromosoomi kromatiidid on omvahel ühendatud tsentromeeri abil. Neid osasid nim. Kromosoomi õlgadeks. Mitoosi võime tinglikult jagada neljaks osaks: profaas, metafaas,anafaas ja telofaas. Profaas Kromosoomid keerduvad kokku. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas-selle tulemusena rakk polariseerub. Tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Need osalevad kromosoomide täpses jaotamises tütarrakkude vahel. Lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale.
4. Millistele maadele oli barokk omane ja iseloomusta ka mis oli igal maal iseloomuliku? Prantsusmaal, Inglismaal võeti omaks rahulikum ja kainem, otseselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil- seda on nimetatud vanaklassitsismiks.Lähtus antiiksetest eeskujudest. Hollandis (Madalmaade iseseisvunud põhjaosas) kujunes aga välja sootuks omalaadne- barokseks realismiks. Barokk on omane katoliku kirikuga maadele seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. 5. Mis on pärisbarokki arhitektuuri sünnilinn? Paavstilinn Rooma 6. Missugune oli barokki arhitektuur? Barokk tõi muutusi ka hoonete põhiplaanidesse. Põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest, ümarad ruumiosad, eriti armastati voluute,mis ümbritsesid ovaalseid aknaid. Taas tuli käibele basiilika, kuid uudselt ümberkujundatuna. Pealööv ehitati hästi avar ja valge, külglöövidest moodustati rida kabeleid, altaripoolses osas
Tänapäeva väikesed inimesed Maailmas on väga palju erinevaid inimesi ja tinglikult on igaühel meist ühiskonnas oma positsioon. Ühtedest kujunevad arvamusliidrid ja teised arvavad end ise seda olevat, ent kõige rohkem on siiski nii öelda tavalisi inimesi, väikekodanlastest elanikke, kes tõenäoliselt laiemale üldsusele tuttavad ei ole. Hoolimata sellest oleks väär öelda, et seesugused inimesed on vähem olulised või halvemad kui teised meie hulgast. Kes on väikesed inimesed? Lapsed on välimuselt nagu täiskasvanud, aga väiksemate mõõtmetega
Valgus Füüsika referaat Koostaja: Valguseta oleks elu Maal võimatu. Päiksevalgus tagab olenditele elu. Valgusenergiat kannavad nähtamatud lained. Valgusnähtusi uurivat füüsika osa nimetetakse optikaks. Valgusosakesi nimetatakse footoniteks. Kui footnid satuvad silma, siis mõjutavad nad valgustundlikke rakke ja tekib nägemisaisting. Valguslained on elektromagnetlained. Eri lainepikkusega valguslained tekitavad erineva värvusaistingu. Nähtav valgus moodustab elektromagnetlainete spektrist väga väikese osa. Elektromagnetained, sealhulgas valgus, levivad kiirusega 300 000 km/s, jõudes ühe sekundiga peaaegu kaheksa korda ümber Maa käia. Valguse kiirus on maailma suurima teadaolev kiirus. Valgusallikad Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Päike ja hõõglamp hõõguvad, see tähendab, et nad helendavad sellepärast, et on kuumad. Kuid kõik valgusallikad ei ole kuumad. Süvamerekalade ja teisete o...
Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotlenud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Katrin Lemet Allkiri Globaalprobleemid Globaalprobleemideks nimetatakse nüüdisühiskonna arenguraskusi, mille võitmiseks on vajalik terve inimkonna ühised jõupingutused. Globaalprobleemid võib tinglikult jagada kaheks: suhted inimeste vahel ja suhted inimese ning looduse vahel. [1, lk 145] Globaalprobleem on ülemaailme oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemioma päraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt.[5] Peamiseks mureküsimusteks on osoonikihi kahjustus ja kaitse, atmosfääri ja maailmamaere reostus ning looduskeskonna reostus tervikuna. Teiseks tähtsaks valdkonnaks on
kulgenud algusest peale tunnustuse tähe all. Kunstiinstituudi lõpetamise järel pälvis ta peagi 1960. aastate algul tähelepanu ekspressiivse vormiuuendajana, ühiskonna elus ja kunstis toimuvate murranguliste protsesside tunnetajana. Maneristlik dramatism, sürrealism, abstraktsionism, popkunst, hüperrealism, fovistlik salongiportree on aidanud Põldroosil kokku sulatada talle ainuomase maalilise kujutusviisi, mida võib tinglikult vaadelda modernismi kontekstis. Alates 1970. aastatest süveneb Põldroosi töödes nii portreedes kui figuraalkompositsioonides eneseirooniline ja groteski kalduv hoiak, mis nagu psühholoogilise enesekaitse mehhanism aitab kunstnikul suhestuda ühiskonnas valitseva võltsmoraali, ambivalentsuse ja normatiivsusega. Pole vahet, kas tegu on sotsialistliku või kapitalistliku ajastuga, Põldroosi pildisüsteem esitab tänagi samu olulisi, maalikunstile
Tuulegeneraatoreid hakati suuremas mahus tootma 1970. aastatel, kui oli naftakriis. Pärast seda on vastav tehnika kiiresti arenenud. Praeguse tehnoloogia baasil ei ole otstarbekas rajada tuulegeneraatoreid piirkondadesse, kus tuule keskmine kiirus on alla 6 meetri sekundis. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja ViruNigula. Üldine Tuuleenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb õhu liikumisel. Tuuleenergia muundatakse mehaaniliseks energiaks näiteks tuuleveskites ja tuule jõul töötavates veepumpades. Elektrienergiaks muundavad tuulegeneraatorid. Tuul ei ole püsiv, seetõttu tuleb teda kas kasutada kombineeritult teiste
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Anastassia Murasina 10.b klass TARKVARA JA RIISTVARA Referaat Juhendaja: Maarika Virkunen Kohtla-Järve 2011 SISSEJUHATUS Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. Tarkvara vajab oma toimimiseks riistvara, millele tarkvara talletatakse ning millel ta saab oma funktsioone täita: andes käsklusi riistvarale või täites mõne teise tarkvarajupi käsklusi. Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. Enamiku riistvarakomponentide sisse on paigaldatud väike mälu, mis sisaldab riistvara tasandil tööks vajalikke juhiseid, mis enamasti ei ole muudetavad ega juurdepääsetavad. Suuremate riistvarakomponentide tõrkevabaks tööks on vajalik operatsioonisüsteemi ...
Kodutöö(ehituse alused) 1. Erimassiks nim tinglikult 1cm3 absoluutselt tiheda ja kuiva materjali massi ning 1cm3 vee massi suhet. Erimass on materjali mahuühiku mass ilma poorideta. Erimass on puitaine mass, mis on kõikidel puiduliikidel ühesugune, sest neil on ühine puitaine. Valem: γ= G/V, kus γ- materjali erimass, V- materjali ruumala ilma poorideta, G- materjali mass kuivas olekus poorideta. 2. Mahumass on materjali mahuühiku mass koos pooridega. Valem: γ0= G/ V0,
Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Nooruspõlv Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Juhan Viidingu vanemad Paul Viiding Linda Viiding Looming: luule ·Juhan Viidingu luule jaguneb 2. Teise perioodi alguseks peetakse kahte perioodi: 1. Esimene tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all periood, mil tal oli pseudonüüm luuletusi Jüri Üdi-esimesed luuletused "Ma olin Jüri Üdi" (1978) avaldas 1968. aastal ajakirjas "Elulootus" (1980) "Looming,, "Tänan ja palun" (1983) "Närvitrükk" "Osa" (1991) "Aastalaat,, 1978
aktiivne kunstelu kui ka sealne boheemlik ja eksootiline elulaad mõjutasid oluliselt loomingut 1930. aastate lõpus pöördus realistliku kujutamisviisi poole Tuntumad teosed on Põrgu, Eduard Wiiralt Kabaree, Neegripead, Lamav Lamav Tiiger tiiger, Kaameli pea 1937. Pehmelakk Põrgu. Eduard Viiralt. http://www.youtube.com/watch?v=VQWuw7UNwG0 Vaasgravüür, ofort. 1930-1932 Esimest tüüpi kunstnikud Võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maallijateks, kuna neil oli peaasjaks pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest Adamson-Eric, Karin Luts, Karl Pärsimägi, Kristjan Teder Aleksander Vardi, Jaan Krüsanteemid Grünberg, Kristjan Teder 1937 Õli, lõuend. Teist tüüpi kunstnikud Valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja
Rootsi aeg on periood, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Rootsi aeg kestis tinglikult 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt.Ühe seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Pärast sõdade perioodi saabus eesti alale rahu, kuid maa oli laastatud ja rahva arv vähenenud. Maa oli tänu pikkadele sõdadele harimata ja võsastunud
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigust" võib tinglikult pidada eesti rahva eeposeks. See kirjeldab Eesti taluelu, meie loodust ja tõelisi Eesti inimesi koos nende heade ja halbade külgedega. Kõik teavad Andrese ja Pearu kemplemistest ning Mari ja Krõõda kaudu naiste raskest saatusest tollases Eestis. Küll aga jäetakse tihti tähelepanuta raamatus vähem mainitud, väiksemad tegelased, kelleta siiski poleks autor saanud täielikult edasi anda tolleaegset elu-olu. Üks olulisemaid kõrvaltegelasi teoses on kahtlemata Juss. Juss tuli Vargamäele sulaseks kohe sel ajal, kui Andres alles Mäe talu ostnud oli. Muidu hea südamega, sõnakuulekal ja töökal poisil oli aga mitmeid kehavigu jalad olnud tal rangis, kael lühike, pea kõrgete õlgade vahel ja kõndides vehkinud kentsakalt kätega. Osalt selletõttu ei võtnud ka tollane tüdruk Mari Jussi tõsiselt, mis tekitas Jussis soovi end tõestada, ja ta selleks üle jõe ujus ja äärepealt ära oleks uppunud. Ma...
Eesti silmapaistvam graafik 20. sajandil oli EDUARD VIIRALT. Viiralti mõju oli suur selles, et realistik graafika leidis uusi viljelejaid ja selles, et vabagraafika üldse muutus populaarseks kunstiks Eestis. 7. Ehk tead, kelle skluptuur on Tallina vanalinnas asuv „Metskits“. Tallina vanalinnas asuv „Metskits“ on JAAN KOORTI teos. 8. Millisesse kolme tüüpi võiks jagada eesti maalikunstnikud 1930. aastail? Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu- maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. Teist tüüpi kunstnikud valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustega, aga realistlikult ja asjalikult. Kolmandasse rühma sobivad maalijad, kes valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive- nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust. 9
need tarbija kasuks. Tööjõud- tööealine keskkond jaotatuna aktiivseks rahvastikuks. palk- tasu tehtud töö eest. Tööjõud jaguneb omakorda veel kaheks: töötajad- (palgatöötajad, ettevõtjad, vabakutselised)- isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu. Töötu- inimene, kes soovib ja suudab teha, kuid ei leia seda. Majanduslikult aktiivse rahvastiku moodustavad 15- 69 aastased inimesed. Elanikkond jaguneb tinglikult kolme kategooriasse: tööeast nooremad- tööealised(15- 69)- tööeast vanemad. Millised on pm mida järgitakse järelvalve korraldamisel valitsejate üle ? Idee pärineb Charles Montesquielt. (võimude lahususe printsiip). 4. Ühiskonna järelvalvest ei piisa, vajalikud on ka erilised kontrollülesandeid täitvad institutsioonid. 5. Võim peab olema jagatud mitme institututsiooni vahel, sest see loob vatastikuse kontrolli võimaluse 6
Maastikuarhitektuuris on ruum maastikuelementidega piiritletud ala. Iga inimene tunnetab ruumi erinevalt. Ruumi tajumisel tuleb arvestada ajaga, mis muudab muljet ümbrusest. 1.2 Välisruum Ruumid jaotuvad sise- ja välisruumideks. Hooneteväline, inimesi ämbritsev ruum, jaotub tinglikult tänu reljeefile, taimestikule ning hoonestusele väiksemateks osaruumideks. Ruum maastikul võib olla määratud läbi looduslik või tehislike objektide. Sõltuvalt nende objektide paiknemisest tekivad tinglikult ruumi sulgevad pinnad (ekraanid), mida võib kokkuvõtvalt nimetada aluspinnaks, püstpinnaks ehk seinaks ning pealispinaks ehk laeks. Välisruum võib olla avatud, poolavatud või suletud. Kriitiline kõrgus on inimese keskmise silmade kõrgus( ca 1,5m). Mida kõrgemal on vaatepunkt, seda kõrgem peab olema ruumi piiritlev ekraan. Avatud ruum on ruum, millel on tajutav piirjoon, millel on ühendus maastikuga, näiteks raba.
keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokk ei olnud kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna- Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. Muusika zanrid:Ooper, oratoorium, kantaat, kirikukontsert, sonaat, instrumentaalkontsert, concerto grosso, fuuga. Ooper:Esimeseks suureks ooperiheliloojaks peetakse aga Claudio Monteverdit, kelle ooper `Orpheus` oli esimene terviklik teos selles zanris. Oratoorium: Oratooriumi sünnipaik oli Rooma. Nimetus oratoorium tuleb sõnast oratorio palvesaal, kus loeti pühakirja, peeti jutlusi ja lauldi vaimulikke laule. Ka oratooriumide
Natside kunsti kõige meisterlikum osa oli paraadid. 7. Kunstikool "Pallas" Tartus ja Tallinna Riiklik Kunsttööstuskool Tallinnas. 8. "Pallase" kooli juhtisid Mägi, Triik ja Vabbe, kellest eriti viimane oli kokku puutunud Euroopa avangardi eesliiniga "Sinise ratsanikuga". Tänu neile kunstnikele juurdus "Pallases" vabameelne ja avangardilembene vaim. 9. Eduard Viiralt oli eesti graafika suurmeister. 10. 1930. aastate eesti maalikunstnike tüübid: 1) Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. Nt Adamson-Eric, Karin Luts, A. Vardi 2) Teist tüüpi k valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid solidaarsustundega, aga realistlikult ja asjalikult. Nt A. Johani, N. Kummits, K. Liimand 3) Valisid kujutamiseks rõhutatult eestilikke motiive nagu külamaastikke või pilte patriarhaalsest, nt rannarahva elust
5 KONTAKTOR Kontaktor on automaatne lülitusaparaat madalpinge-elektriahelate sagedaseks sisse- ja väljalülitamiseks. Kontaktorite lülitussagedus võib olla kuni mõni tuhat korda tunnis, nimivool mõni A kuni mõni kA.Kontaktoreid kasutatakse elektriajamite, võimsate valgustusseadmete jms. automaat- ja distantsjuhtimiseks. Tinglikult nimetatakse kontaktoreiks ka mõningaid lülitusreziimis töötavaid elektronseadiseid (näiteks türistorkontaktor).Kontaktori põhiosad on magnetahel liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, magneti ergutusmähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid (vt. joonis 5.1) Joon. 5.1 Ühepooluselise kontaktori ehitus: 1 liikumatu kontakt 2 liikuv kontakt
rohkem pesitsusvõimalusi, kaitset ja toitu. Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariik Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Maailmas on ligikaudu 40 tuhat liiki selgroogseid. Selgroogsed loomad asustavad kõiki elukeskkondi. Eesti loomad Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab tinglikult jagada viide rühma: kalad kahepaiksed roomajad linnud imetajad Imetajad Imetajad elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maaall ning inimasulates. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Osa imetajaliike on ka lennuvõimelised. Enamik eesti metsade imetajatest elab metsas ja
Kasumiaruanne Kasumiaruanne (tulude ja kulude aruanne) on raamatupidamisaruanne, mis kajastab raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi majandustulemust (tulusid, kulusid ja kasumit või kahjumit). Kasumiaruannet on lubatud koostada kas 1. või 2 skeemi järgi. Mõlemad koostamise skeemid annavad ühesuguse lõpptulemuse, kuid 1. skeemi järgi kirjutatakse kulud lahti nende olemuse ja 2. skeemis kulude funktsiooni järgi. Kõik kasumiaruande skeemides nõutavad tulud-kulud võiks tinglikult jaotada järgmistesse rühmadesse: põhiäritegevuse tulud-kulud muu äritegevuse tulud-kulud finantstegevuse tulud kulud ettevõtte tulumaksu kulu (Eestis vaid väljajagatud kasumilt ehk dividendidelt). Rahavoogude aruanne Rahavoog Rahakäibe (rahavoo) aruanne näitab aruandeperioodi laekumisi ja väljamakseid rühmitatuna äritegevuse, investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse rahakäibeks. Kuna ettevõtte kasum leitakse
· "Selges Eesti keeles" (1974) · "Armastuskirjad" (1975) · Pinge range vormi ja liikuva sisu vahel · Eneseeitus · Alguse paljundamine · Allegooria · "Peiariluule" · Kõikehõlmav iroonia · Huumor · Mäng keelega · Teatraalsus · Üksiku ja üldise ühendamine · Tasapinnalisus · Ootamatus "Armastuskirjad" · 1975. a · Viimane Jüri Üdi nime all avaldatud teos · Hüvastijätt "peiarirolliga" · Teine periood alguseks peetakse tinglikult 1977. aastat, luuletaja esimest korda avaldas oma nime all luuletusi · kogumik "Ma olin Jüri Üdi" (1978) · "Elulootus" (1980) · "Tänan ja palun" (1983) · "Osa" (1991) · Kogumikus " Elulootus" ilmnevad selged viited enesetapule. · Traditsioonilisem · Sügavamalt mõttestatud · Õpetlik · Olemishirm hamletlik · Püsimistarve · Vabavorm ja segavorm "Mina olin Jüri Üdi" · 1978. a · Üdi paremik · Uus algus · Surematus · Eneseotsing
Eesti keele eksami kordamine Ilukirjandus Jaguneb eepikaks (proosa), lüürikaks (luule) ja dramaatikaks (näitekirjandus). Lisaks on ka lüroeepika. Eepika- Jutustava sisuga, objektiivselt tõepärased või tinglikult tõepärased sündmused, olukorrad ja tegelased. Lüürika- Kirjaniku elamuste subjektiivne kujutus, seotud kõne, värsivorm, luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused ja mõtted. Dramaatika- Dialoogi vormis, vastuolud ja konfliktid, sündmuste rida, mõeldud etendamiseks. Lüroeepika- Lüürika ja eepika segu, jutustava sisuga, tundeküllane. Eepika jaguneb: Suurvormid: eepos, romaan
Hoone kütteenergia kulu leidmine kraadpäevade järgi Kütteenergia staatiline arvutus toimub kraadpäevade alusel. Kraadpäevad kujutavad endast ööpäeva keskmise hoone siseõhu- ja välistemperatuuri vahet, mis on kuude ja aasta lõikes kokku liidetud. Kütteenergiakulu arvutamisel kasutatakse baasaasta ehk normaalaasta kraadpäevasid. Viimased on leitud antud metoodikas 1975 kuni 2004 aasta vastava piirkonna 30 aasta keskmiste väärtuste alusel. Eesti on jagatud tinglikult kuude eri piirkonda, kus vastavalt klimaatilistele erinevustele on ka erinevad välistemperatuuri kestvused. Arvutustes on soovitav kasutatud Tallinna, numbriliselt III, piirkonna kraadpäevasid. Välispiirete, külmasildade, ventilatsiooni ning infiltratsiooni soojuskadude leidmisel vajalike kraadpäevade kasutamiseks on vaja teada arvutuslikku tasakaalutemperatuuri. Vastavas metoodikas on soovitatud olemasolevate hoonete kütteenergiatarbe hindamisel aluseks
Zelatiini molekulis leiduvad nii happelised (karboksüül-) kui ka aluselised (amiino-) rühmad. Seetttu vesilahustes on zelatiinil amfoteersete polüelektrolüütide (amfolüütide) omadused, st. toimub happeliste ja aluseliste rühmade dissotsiatsioon: -COOH = - COO- + H+ -NH2 + H+ = -NH+3 Ionogeensed rühmad ei asu ainult ahela lõpus, vaid lühikeste külgahelatena, mis on jaoutnud kogu ahela pikkuses. Makromolekuli võib tema neutraalses olekus kujutada tinglikult Iga rühma dissotsiatsioon sltub keskkonna pH-st ja lahuse ioontugevusest. Polüamfolüütidele on iseloomulik olek, mille juures ioniseerunud happeliste rühmade arv vrdub ioniseerunud aluseliste rühmade arvuga. Selles olekus makromolekuli summaarne laeng on null. Elektriline neutraalsus ilmneb kindlale vesinikioonide kontsentratsioonile vastavas isoelektrilises olekus.Isoelektrilises punktis on makromolekul keerdunud kige
Alternatiivpedagoogikast Referaat ,,Kasvatuse maailma paljusid mõttesuundi võib jagada tinglikult kaheks. Ühed on välja kasvanud antropoloogiliselt pinnalt- sellest, mida teatakse inimesest ja kuidas mõistetakse arengut. Teised on pärit ühiskonna võimustruktuuride majanduse, ideoloogiate, religiooni taotluste pinnalt." (Kuurme 2003 lk. 163). Üht huvitab rohkem inimene ja mis temas õppimise toimel juhtub, teist huvitab rohkem tulemus, mis on tihti standardiga ette ära määratud. Alternatiivkoolid on tegutsenud rohkem kui sajand. Alternatiivkoolide teke ja lapsepõlve
nüüdisaegset. Põhimõtteliselt võib iga teost, mis on uudne, kaasaegne ja vastandub konservatiivsele, traditsioonilisele nimetada modernseks, modernismiks. 1905. aasta Sügissalongis esines oma maalidega rühm noori kunstnike, kelle metsikute värvide ja tingliku joonistusega maalid peaaegu skandaali tekitasid. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves, hääldub 'lö foov') (www.pelgulinna.tln.edu.ee). Fovismi võib tinglikult pidada 20. sajandi esimeseks kunstivooluks, mis mõjutas nii otseselt kui kaudselt kogu selle ajaperioodi kunsti, kuna nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Rääkides kunstist 20. sajandil ei saa üle ega ümber sõdadest. Esimene ja teine maailmasõda mõjutasid kogu maailma. Ülikiirelt arenev sõjatööstus sai hiljem kaasaegse tööstuse aluseks
esinevad. Nende ohtlike lõigete leidmine on lihtsam, kui paindemomentide ja põikjõudude suurused on piki varrast kujutatud graafiliselt. Vastavaid graafikuid nimetatakse epüürideks. Nii tugevusõpetuses kui ka ehitusmehaanikas kasutatakse sisejõudude leidmiseks lõigete meetodit. Sisejõudude määramiseks lõigete meetodiga tuleb läbida järgmisi etappe: 1. Lõigatakse varras vaadeldavas ristlõikes tinglikult läbi; 2. Eemaldatakse varrastarindi (tala, raam, sõrestik jms) üks pool koos temale mõjuvate jõududega; 3. Eemaldatud osa mõju allesjäänud osale asendatakse sisejõududega (N, Q, M); 4. Kasutades sisejõudude määramise tööreegleid ja märgireegleid koostatakse avaldised tundmatute sisejõudude arvutamiseks. Praktikas arvutatakse paindemomenti, piki- ja põikjõudu välisjõudude kaudu. Selleks
tvk - vähendatud kiirusega liikumise aeg tm - manöövrite aeg Laeva käiguaeg arvutatakse järgmise valemi järgi: 19 ltk lvk tk= vtk + vvk + 2*tm kus: ltk - ülesõidu pikkus laeva täiskäiguga (ökonooms kiirusega) lvk - ülesõidu pikkus laeva vähendatud kiirusega vtk - laeva kiirus täiskäiguga vvk - laeva vähendatud kiirus tm - manöövrite aeg, võib võtta tinglikult võrdsena kõikides sadamates ltk= 326,7 + 268,6 + 143,2 + 250 + 262 = 1250,5 meremiili lvk= 7 + 140 + 52,4 + 9 = 208,4 meremiili Laeva DELTA PIONEER käiguaeg: 1250,5 208,4 tk= + +26=156,73 t =6,5 päeva 13,5 4 Laeva DEEP BLUE käiguaeg: 1250,5 208,4 tk= + +26=189,15 t =7,8 päeva 10 4 Laeva seisuaeg koosneb laeva lastioperatsioonide, abioperatsioonide ja tühiseisakute koguajast, seega: ts = tko + tao + tts
juhul kahe miljoni märgi lugemisest. Vöötkoodi lugemise õigsus on tagatud koodi ehitusega. Andmete sisestamise kiiruses saadav eelis sõltub suuresti sisestatavast info mahust, kuid arvestuslikult on 20 märgi sisestamine vöötkoodilugejaga 2,5 korda kiirem kui sama infomahu sisestamine manuaalselt. See lihtne tuvastusviis on aidanud viimasel kolmel aastakümnel säästa palju aega ja raha praktiliselt igas eluvaldkonnas. Vöötkoodide liigitus Vöötkoodid liigitatakse tinglikult: lineaarsed vöötkoodid ja 2D-koodid. Tinglikult seetõttu, et 2D-koodide puhul ei räägi me tegelikult vöötkoodist selle otseses tähenduses ja vormis, kuigi sisu ja eesmärk on samad. Vöötkood Lineaarsed vöötkoodid Lineaarsete koodide all tunneme tavapäraseid vöötkoode, mis moodustuvad triipudest ning triipude vahelisest alast, mis mõlemad sisaldavad kodeeritud andmeid. See on
-Elavhõbeda saaste vees Looduslikke elavhõbeda saasteallikaid ei ole palju.Kuna enamik looduses esinevaid anorgaanilisi ühendeid on lahustumatud või raskesti lahustuvad, siis arvati kaua aega, et elavhõbe ei ole väga oluline vee saasteaine. 1970-ndatel aastatel avastati mitmetes veekogudes üle maailma, et kalades on elavhõbeda sisaldus kõrge . Veekogude elavhõbeda saaste kõige suuremaks põhjuseks on inimtegevus. Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest. Neid allikaid võib tinglikult jagada järgmiselt. 1) esimesed on seotud tahkete ja vedelate jääkide ladustamisega. Laboratoorsete kemikaalide jääkidega, patareide, katkiste termomeetrite jääkidega, amalgaamhambaplommide ja mitmete ravimitega satub elavhõbe prügilatesse või või muudesse ladustuskohtadesse. Sealt sademetega ja nõrgveega satub elavhõbe pinnavette. Üksikult ei ole need saasteallikad suured, kuid nende koguefekt on juba oluline
pannud kui estid. Linnades elavaid eestlasi oli 18 053 inimest, neist 29 inimest valdasid ainult eesti keelt, maakohtades elas eestlasi 10 031 ja neist 33 mrkisid, et ei oska riigi, s.t. vene keelt. Setud seevastu on koondunud rohkem kladesse (142 inimest, neist 10 rgib ainult setu keelt), linnaelanikke- setusid on 55. Umbes 50% pidas eesti keelt oma emakeeleks. Suur osa Venemaa eestlasi elab riigis hajutatult, kompaktseid kogukondi vib liigitada tinglikult: Kogukonna tekkimise aja ja koosseisu jrgi (eelmiste migratsioonilainete esindajad ja nende jreltulijad, uusemigrandid). Niteks Moskva Eesti kogukond koosneb peaaegu ainult uusemigrantidest (1950-2000. aastate vljarnne ja nende jreltulijad), Peterburi eestlaskonna moodustavad 19. sajandi lpu ja 20. sajandi alguse vljarnde jreltulijad ja osaliselt ka uusemigrandid. Krasnojarski krai, Tveri ja Tomski oblasti klades elavate eestlaste ja setude hulgas puuduvad uusemigrandid peaaegu tielikult
Putukate sigimine ja arenemine Putukad on lahksugulised loomad. Paljude putukaliikide puhul on isaseid ja emaseid kerge üksteisest eristada, teistel on nad aga omavahel väga sarnased. Vaata allpool toodud pilte liblikatest. Kas oskad öelda, kumb on isane, kumb emane? Viljapuutupslane Kollapaabusilm Enamasti esineb putukatel normaalne suguline sigimine, kuid haruldane pole ka partenogenees, see on järglaste arenemine viljastamata munarakust. Tavaline nähtus on see lehetäide puhul. Partneri leidmiseks kasutavad putukad mitmesuguseid signaale. Levinuimad on lõhnasignaalid, mille puhul isased lendavad emaste poolt eritatava erilise lõhna peale kilomeetrite kauguselt kohale. Helisignaale kasutavad vastassugupoole leidmiseks ritsikad, tirtsud ja tirdid, valgussignaale aga jaanimardikad. Et hõlbustada üksteise leidmist, kogunevad mõned putukad mingi ümbrusest selgelt eristuva objekti juurde. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
