- Kord ei tulene mitte maailmast enesest, vaid sellest, et maailma teadvustav mõtlemine ise on korrastamine. korrastamine. Selle ahela lõpus on teadus ja filosoofia. - I.Kant küsib: Kuidas jõuab meie mõistus üldse mõisteteni? KATEGOORIAD - Võttes aluseks formaalse loogika otsustusvormid, loetleb I.Kant - 12 kategooriat, rühmitades need otsustusvormide eeskujul neljaks: Näited: - Tinglik otsus: Kui kolmnurgal on täisnurk, siis kaks teist nurka on teravnurgad. - Välistav otsus: Kolmnurk on kas täisnurkne või teravnurkne või nürinurkne. - Oletav otsus: See roos võib täna õitsele lüüa. - Väidetav otsus: See roos lööb täna õitsele. - Paratamatu otsus: See roos peab täna õitsema. Näited: - Üldine otsus: Kõik inimesed on surelikud. - Eriline otsus: Mõned tähed on planeedid. - Üksikotsus: Kant on filosoof.
arukask, paakspuu jne.) taimkate ehk vegetatsioon - mingi ala taimekoosluste jt. taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.) taimekooslus (fütotsönoos) - koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi. Kasutatakse mitmesugustel organiseerituse tasemetel, taimekooslus on mets, palumets, kui ka männi - pohla - palusambla taimekooslus (assotsiatsioon). Taimekoosluste piiritlemine on tinglik - kontiinumi kontseptsioon. avakooslus - nn. lahtine taimekooslus, kuhu võib nõrga konkurentsi ja vaba mullapinna tõttu uusi liike lisanduda. koosluste jaotus sõltuvalt inimmõju intensiivsusest looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood pool-looduslik kooslus (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine jms.). Erinevalt
oleks õigem kõike efemeerselt vaadata kaastundliku, ent samas ka dharmade eri kombinatsioonide vaatemängu imetleva pilguga.Kui joogas rõhutatakse inimese individuaalse mina samasust maailmakõiksusega (Brahmaniga), siis budismis leitakse, et oma mina individuaalsust, subjektiivsust, erilisust pole mõttekas manifesteerida - individuaalne mina on budismi järgi vaid tähekombinatsioon, meele moodustis, kujutluste vili hajus, püsitu, tinglik. Buddha õpetuse järgi on oma mina (laiemalt üldse oma individuaalsuse) väärkäsitus inimliku nõmeduse ja kannatuse olulisemaid allikaid. Budismi ürikuis on palju juttu sellest, mida mina ei ole. Näiteks pole see ei kogu keha ega mõni kehaosa eraldi, ei tunne, aisting, taju, mõte, meenutus ega kõik need koos võetuna. Tekstid Budismis on suurel arvul pühakirju, mis liigituvad teemade järgi kaanoniteks. Lisaks Buddha õpetustele
Hiljem levis mitme plaadi ja värviga trükkimine, mille kõrgaeg oli 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi I poolel. Puulõikekunst levis massiliselt ja selle publikuks oli peamiselt linnade lihtrahvas. Puulõigete temaatika oli mitmesugune, kuid tähtsal kohal oli igapäevane elu, mida kujutati realistlikult, kuid sageli humoristlikult ja karikatuurselt, samuti naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad ja muu selline. Jaapani puugravüüride julge ja üldistav joon, tinglik ruumikujundus ning osalt loodusest erinevad värvid innustasid 19. sajandi uuenduslikke kunstnikke Euroopas. Katsushika Hokusai Zen budism Alates 12. sajandist levis Hiinast Jaapanisse chan budism, mida Jaapanis tähistati sõnaga ,,zen". Zen- budistid on veendunud, et tõde ei saa sõnadega väljendada. Seepärast tahavad nad ennast vabastada kõigist mõttesüsteemidest, raamatutarkustest ja rituaalidest
Idealiseerida võib nii üksikult kui ümbritseva maailma situatsioone tervikuna. Näiteks juhib valitsus riiki valesti. Noorus käitub lubamatult. Teadus on alla käinud. Televisioonis näidatakse liiga palju vägivalda. Ja nii edasi. Situatsioone , mis mürgitavad meie elu on väga palju. Kuid neid saab paigutada idealiseerimise liikidesse. Mõistagi on see jaotus küllaltki tinglik ja osa situatsioone satub kohe mitme idealiseerimise liigi alla , kuid eristada meie rahulolematuse sfääre on ju kuidagi vaja , seepärast peame me kinni sellistest jaotustest. Kõik inimesed alluvad karma seadusele. Inimene ei tohi midagi idealiseerida. IDEALISEERIMINE tähendab anda liigne tähtsus mingile väärtusele, olles sellega seotud, kogeda ärritatust või muret, kui sellest jäädakse ilma. Idealiseerimiste objektiks
tõusta . Alt nõgusad tiibadel on tõstejõud koefitsent suurem aga väriseb varem seetõttu . Need mis alt kumerad on nende tõstejõukoefitsendid on väiksemad , kuid varisevad hiljem. Õhuerikaal näitab kui palju kaalub üks kuupmeeter õhku (kG/m3) Temperatuuri tõusmisel või rõhu langemisel õhu erikaal väheneb ning vastupidi . Järelikult erikaal ka väheneb ka kõrguse suurenedes. Rahvusvaheline standardatmosfäär on tinglik õhkkond , mille omadused muutuvad olenevalt kõrgusest kindlate lihtsustatud seaduste kohaselt. Õhk on siiski kokkusurutav kuid seda kiirustel üle helikiiruse. Mida suurem on õhuvoolu kiirus , seda väiksem on staatiline rõhk. Piirikiht on kiht liikuva keha umber , kus õhuvoolu kiirus kasvab nullist kuni kohaliku õhuvoolu kiiruseni. Mingi väga väike konarus võib laminaarse liikumise turbulentseks muuta. Aerodünaamilist jõudu , mis mõjub paralleelselt õhuvooluga nim
lõppemas. Ameerikas on nii nafta kui ka maagaasi leiukohti. Kui pole saada mingisugust maavara, siis seda saab laenata teistelt riikidelt. Ka Euroopa asub parasvõõtmes ja lähis troopilises võõtmes. Euroopa on maailmajagu ja looduslik kultuuriline regioon, mis hõlmab Euraasia mandrist poolsaare taolise lääneosa. Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Põhjas moodustavad piiri Uurali mäed, edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur- Kaukasuse Peaahelik.Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 730 miljonit. Euroopa on madal ja suhteliselt tasane. Euroopas on paraskliima, läänes pehme, idaosas kuivem ja karmim, Põhja ja Lääne euroopat
Antiikmütoloogia Antiikaeg (aastatuhat eKr 5 saj pKr) - Vana-Kreeka ja Vana-Rooma orjandusliku korra ajajärk (1 aastatuhat eKr kuni 5. sajandini pKr) Antiikmütoloogia on vanakreeka ja vanarooma müütide kogum ja selles sisalduv maailmavaade. · Näitab, millised mõtted ja tunded valdasid inimest aegade hämaruses ja kuidas loodusega tihedas kontaktis elanud inimesest sai loodusest eemaldunud tsiviliseeritud inimene. (NB! Inimese maailmapilt sõltub paljuski sellest, mida ta usub.) · Kreeka mütoloogia kui "Kreeka ime" inimene sai universumi keskpunktiks, universum muutus mõistusepäraseks. Kreeklased lõid jumalad enda näo järgi. Kreeka ime on humaanne maailm, kus inimene on vabastatud halvavast hirmust kõikvõimsa teadmatuse ees. · Kreeka müüdid on pigem algaegade teadus kui religioon. · Kreeka mütoloogia järgi loodi enne maailm ja alles siis ilmusid jumalad. Kreeka kirjandusloo...
küsimuste otsustamise ja korraldamise õigus. 36. Mis on linnastumise põhjused? V: Maaelanikke jääb aina vähemaks, sest põllumajandus on muutunud tootlikumaks. Vähem arenenud riikides on linna kolimise ajendiks eeskätt majanduslikud põhjused, arenenud riikides mõjutavad aga rändeotsuseid näiteks parem haridus ja arstiabi, samuti mitmekülgsemad võimalused ennast teostada ja vaba aega veeta. 37. Miks on linnade piiritlemine tinglik? V: Sest raske on määratleda piiri linna ja mitte linna vahel, kui inimesed on asunud elama suurtesse rajoonidesse linna ümber. Eri riikides määratletakse linnu ja iseäranis linnastuis eri põhimõttel. 38. Millised probleemid kaasnevad intensiivse linnastumisega? V: Teede ülekoormus, elamispinna nappus, reostused, töökohtade puudus. 39. Mille poolest erinevad linnaline ja maaline elulaad? V: Maal on inimestel võimalik endale ise süüa kasvatada, aga linnas mitte. Linnas on
detail valmistati esimesel tööpingil ja oli kõrgema kvaliteediga. 2 Sündmus A- detail valmistati esimesel tööpingil Sündmus B- detail on kõrgema kvaliteediga Et esimese pingi tootlikkus on 2 korda suurem, siis sellel valmistatud detaile on 2 korda rohkem Seega P(A)=2/3 Sündmuse B tõenäosus, tingimusel et sündmus A toimus on 0.96 ehk P(B|A)=0.96 (see on tinglik tõenäosus) P(A B)= 2/3*0.96 · Sündust A nimetame sõltumatuks sündmusest B, kui sündmuse A tinglik tõenäosus tingimusel B võrdub sündmuse A tingimatu tõenäosusega. P(A|B)=P(A). Geomeetriline tõenäosus D d Sd P(A)= SD Geomeetriline tõenäosus üldistab tõenäosuse klassikalist definitsiooni juhule kus võrdvõimalike elementaarsündmuste arv ei ole lõplik (näiteks punktide arv 2D piirkonnas). Tõenäosus, et tabatakse teatud alampiirkonda on soodsate võimaluste arv
see veereb ei tohi deformeeruda, kuna see takistab liikuvat keha. Tõmbediagrammi kõrgeima punkti U juures hakkab proovikeha ühes kitsas piirkonnas Veerdehõõrde takistusmoment Mhmax <= Fn, kus on veerehõõrdetegur. ahenema (moodustub ,,kael"). Edasiselt väheneb proovikehale mõjuv koormus ning seega Keha on tasakaalus, kui F<=Fn*/r, kus r on silindri raadius. ka tinglik pinge, kuni punktis V toimub purunemine. Hõõrdejõud liugehõõrdumisel. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme? Liugehõõre tekib eri kiirustega kehade kontakteerumisel. Liugehõõre on kehade suhtelise Teim on teatud standardtingimustes tehtavat katset mingi karakteristiku määramiseks. liikumise takistus, mis mõjub puutuja sihis kehade puutekohtades
Erinevate kivimtüüpide mineraalne ja keemiline koostis on püsivad vaid teatud piirides, mistõttu ei saa koostis olla kivimite süstematiseerimise ainsaks ja peamiseks aluseks. Kivimite omadused tulenevad nii neid moodustavate mineraalide omadustest kui ka nende ruumilisest jaotusest ja üksteisega liitumise tugevusest. Kõik need tunnused võivad varieeruda suures ulatuses, mille tulemuseks on rea koostiselt ja omadustelt üleminekuliste kivimtüüpide teke, mille piiritlemine on tinglik. Siit tuleneb ka olukord, kus kivimite klassifitseerimisel arvestatakse üheaegselt mitut tunnust, näiteks tekkeprotsessi, -kohta, koostist, koostisosade tekstuuri-struktuuri, lähtematerjali päritolu jne. Esmalt lähtutakse kivimite klassifitseerimisel tekkest, mille järgi eristatakse kolme suurt rühma: · tardkivimid (magmakivimid) moodustuvad magma tardumisel maakoores või maapinnal; · settekivimid tekivad nii veekogudes kui maismaal kuhjunud murenemise,
vastav elementaarsündmuste hulk S = sõltumatud.Tinglik tõenäosus P(B|A). gasrantiiaja jooksul tõrgeteta, sündmus B {s1, s2, s3, s4} on: Sündmus B tõenäosust,mis on arvutatud - teine relee töötab garantiiaja jooksul s1 esimesel ja teisel lasul tabatakse; tingimusel,et sündmus A toimus,nim tõrgeteta. Meid huvitav sündmus s2 esimesel tabatakse, teisel lastakse sündmus B tinglik tõenäosus P(B|A)= vähemalt üks (st kas esimene või teine mööda; P(A)/P(A)= P(AB)/ P(A).Näide13. või mõlemad) releedest töötab s3 - esimesel lastakse mööda, teisel Urnis on 7 valget ja 3 musta kuulikest. garantiiaja jooksul tõrgedeta on tabatakse; Urnist võetakse üksteise järel kaks sündmuste A ja B summa, AB.
1 ÜLEVAADE TÕENÄOSUSTEOORIA PÕHIMÕISTETEST Juhuslik sündmus - midagi mis mingi katse tulemusel võib toimuda. Katse - mingi tingimuste kompleksi realiseerumist (mingit toimingut). Lähtepunktiks katsega seotud sündmustel on elementaarsündmuste ruum , mis koosneb elementaarsündmustest (mis on üksteist välistavad sündmused, iga katse korral toimub tingimata üks). Tingimused elementaarsündmuste ruumile on: 1) vastastikune välistatus: korraga toimub vaid üks elementaarsündmus: ij = Ø (ij), 2) täielikkus: alati mingi elementaarsündmus toimub: i = . nt. Kaardi valik 52'sest kaardipakist Juhuslike sündmustega seonduvad põhimõisted: Vastastikku välistuvad sündmused: mis ei sisalda samu elementaarsündmusi (nt A: ruutu kaart, B: ärtu kaart) Vastastikku mittevälistuvad sündmused: mis sisaldavad samu elementaarsündmusi (nt A : ruutu kaart, B: piltkaart) Sündmuste sisalduvus: kui ...
siis neli suurt, väikese tihedusega planeeti. Joonis Päikesesüsteem. Suurte planeetide orbiidid ja asukohad 20. märtsil 2002. Õigem olekski planeetide loetelus piirduda kaheksa planeediga. Pluuto lugemine planeetide hulka on 3 mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Et traditsioonid on teaduses tugevad ja enamik andmeid Pluuto kohta pärineb viimasest aastakümnest, nimetame Pluutot siiski planeediks. Foto Päikesesüsteem
venitatud karmilt ja võidukalt nagu nad hõljuksid tühjuses Mosaiik Kalliskividena säravad Figuuride kuldne taust on Mosaiigid tahavad Kristust ja pühakuid värvilised kivikesed on täiesti tinglik ning figuurid rõhutada, et nad pole kujutatakse võimukate selgemini üksteisest eraldi on tasapinnalised ja neid mingi konkreetse valitsejatena ega taotle looduslike ümbritsevat ruumi pole sündmuse kujutis, vaid värvivarjundite püütud kujutada väljendavad kõikvõimsa
Pühamu koosneb 3 omavahel ühendatud kambrist, kus ohverdati inimsüdameid Ukseava puidust. Sillusele on nikerdatud jaaguari kujutis. CHICHEN-ITZA (Mehhiko) 6.saj (11.-13.saj) Maaja tolteegi kultuur Säilinud algne struktuur: templid, paleed, palliväljakud jne. Kõik ohtra skulpturaalse kaunistusega. Tolteegi sõdalaste kujulised sambad ehk tollanid Tulas. (õp.lk 29) Skulptuur · Kivi ja keraamika · Ümarskulptuur ja reljeef · Keha tinglik, nägu väga detailne · Jumalad tugevalt stiliseeritud Tarbekunst · Väga kõrgelt arenenud keraamika, ehtekunst, tekstiilikunst · Omapärane geomeetriline (kubistlik) ornamentaalne kaunistus · Kõrgkuumuskeraamika kaetud glasuuriga · Kesk- ja põhjaaladel punutised CHAC-MOOL ehk tootemikuju India kunst 7.saj · Koraan-pühakiri · Kalifaat-ühtne riik · Monoteistlik religioon- Islam, ainujumalaks Allah ja prohvetiks Muhamed
(suhtelisel skaalal) allapoole, maa keskme poole, tõusevad nad (absoluutsel teljel) üles. Vasturääkivus reaalse igapäevaelu ruumi ja kosmilise vahel, mida Florenski rõhutab, on pöördeline, kuigi teisest küljest peaks sellele vasturääkivusele olema märgata ka lahendus. Mida lähemale on tekst paigutatud ,,taevasele valgusele", mis on tõeline sisu kõikides keskaegsetes tekstides, seda selgemini paistab tähendus sellest läbi ja seda vahetum ning vähem tinglik on selle väljendus. Kõikidel pattudel on Dante käsitluses ka raskusaste, mis määrab patustajale vastava positsiooni. Sageli on välja toodud, et pattude positsioneerimine põrguringidesse on tähendusrikas, viies Dante eemale tavalisest mõtteviisist ja ka kirikunormidest. Tõde on kujutatud ülespoole suunatud sirgejoonelise ja Vale ringliikumisena (patustajate liikumine Põrgus on aga ringjooneline ja suletud).
tõenäosuse omadustega). Sündmuse A suhteliseks suuruse X jaotustabel järgmine: 1, Sündmus ja tõenäosus. Kindel, võimatu ja juhuslik sageduseks Pn(A) antud katseseeria puhul nim. sündmuse sündmus, nende tõenäosused. Sündmus on Aesinemiste arvu m ja kõigi katsete arvu n suhet: P n(A)= tõenäosusteooria põhimõiste. Tavaliselt tähistatakse m/n Juhusliku sündmuse A statistiliseks tõenäosuseks suurte tähtedega, vajadusel kasutatakse indekseid. Nt. A, nim. konstantse arvu P(A), mille läheneb sündmuse A A1, Bi, Cjk jne. Sündmuse tõenäosus on sündmuse suhteline sagedu, kui katsete arv n käheneb lõpmatusele. võimalikust näitav arv lõigul [0,1], mida tavaliselt Suhtelise sageduse omadused: 1. Sündmuse suhteline tähistatakse P. Võimatu sündmuse V tõenäosus P(V)=0, ...
määratletud erinevaid tõekspidamisi, põhimõtteid ja institutsioone. Võim on suhestatud võimekus, mis võimaldab sotsiaalsetel teguritel mõjutada assümmeetriliselt teiste sotsiaalsete tegurite otsuseid, teel mis soosivad õigustatud tegureid, huvisid ja põhimõtteid. Võim tegeleb sundmuste ja konstruktsioonide tähendustega, mis põhinevad diskursusel ning sotsiaalsetel teguritel mis täidavad võimu eesmärki. Suhestatud võimekus võimul on tinglik, kuid mitte kindlaks tehtud struktureeritud võimekuses domineerida. Võimu suhted on piiritletud domineerimisega, mis on ühiskonna institutsioonide sisene võim. Institutsioonid haarduvad võimusuhetega, mis põhinevad institutsioonide siseste teemade domineerimisel. Võimusuhte üheks eripäraks on see, et ta on inimgruppides ja ühiskonnas ebavõrdselt jaotunud. Võimu kontseptsioon viitab teemade rohkusele: individuaalsed tegurid,
Kogu Õnnepalu looming on teekond olematu armastuse poole. Tammsaare on meie armastuskirjanik number üks. Kui ta millestki juba kirjutab, siis ainult seetõttu, et seal kusagil on peidus armastus, mis tähendab valmisolekut surra. Ka Õnnepalu otsib armastust kui surmatungi, kuid erinevalt Tammsaarest ei leia ta seda. Naine kutsub armastuseks soojätkamise iha, mees oma väge kedagi vallutada. Armastada suudaks vaid tõeliselt mehelik (sic!) hermafrodiit. ,,Piiririigis" on selleks jutustuse tinglik adressaat Angelo. Aga teda pole vist olemas. Armastuse otsing kui kirjutamise ülim siht seab Õnnepalu loomingu kõrgemale paljude teiste kirjanike omast. See, et ta armastust juba ette teadaolevalt ei leia, jätab ta tekstid emotsionaalselt otsekui õhku rippuma. Ma ei usu, et see on alati taotlus. Meeletu iha armastuse järele ja täielik võimetus seda kujutada on Õnnepalu teoste metafüüsiline teema. Ent võib-olla on see ka tema kui kirjaniku traagika.
.. + ( S ) * (qn - pn) x1 xn Punkti S saab esitada kujul S=P+(Q-P), kus 0<<1 Öeldakse, et n-muutuja funktsioonul on punktis P lokaalne miinimum(maksimum), kui leidub punkti P ümbrus U, et iga QU korral. QP, kehtib võrratus f(P)f(Q) (maksimumi korral vastupidi) Punkti P nim n-muutuja funkts-i statsionaarseks punktiks, kui on täidetud tingimused : f/xi(P)=0, i=1,...,n Öeldakse, et punktis A(a1,...,an) on funktsioonil u=f(x1,...,xn) tinglik lokaalne maksimum F1( x1,..., xn) = 0 lisatingimusel Fm( x1,..., xn) = 0 kui leidub punkti A selline ümbrus U, et PU korral F1(P)=...=Fm(P)=0 ja PAf(A)>f(P) Hulka nim sidusaks, kui selle hulga iga kaks punkti saab ühendada selles hulgas sisalduva joonega Väljateooria põhimõisted: u=f(x,y,z)-skalaarväli; F=(X(x,y,z),Y(x,y,z),Z(x,y,z))-vektorväli Vektorit f/x(P), f/y(P), f/z(P), nim skalaarvälja f gradiendiks punktis P(x,y,z) ja
mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, ning ilukirjanduse narratiiv ehk lugu on sageli vaid vahend, mille abil teaduslikku teksti lastele arusaadavas vormis esitada. Iseseisvaks kirjanduseliigiks sai 18 sajandi valgustusaadete mõjul. 19 sajandi rahva haridustaseme tõus soodustas aimekirjanduse arengut. 20sajandil suurenes teaduse osatähtsus. Eesti aimekirjanduse tinglik algus 1732 A. T Grotesk - kujtusviis, mis üllatavalt, sageli jämekoomiliselt ühendab vastandlikke nähtusi Esineb folklooris. Eesti LK-s: F.R.Kreutzwald, K.A. Hindrey, A.Kivirähk. Hulgaliselt E.Raua ,,Naksitrallides" (vanaproua kassiga, Sammalhabet ,,kodustav" daam, koduloomauurija) Koomika naljakus, lustlikkus, mis sünnib ootuste ja tegelikkuse konflikti, vääritimõistmise ja kokkusobimatuse pinnalt; vastandub traagikale
koormust vähendada, siis kirjeldab seost pinge ja deformatsiooni vahel ε algpiirkonnaga CP paralleelnr sirge ST, kuid punktile S vastavast kogudeformatsioonist kaod elastne osa, kuid on tekkinud plstne ehk jääkdeformatsioon. Tõmbediagrammi kõrgeima punkti U juures hakkab proovikeha ühes kitsas piirkonnas ahenema (moodustub „kael“). Edasiselt väheneb proovikehale mõjuv koormus ning seega ka tinglik pinge, kuni punktis V toimub purunemine. 30. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme? Teim on teatud standardtingimustes tehtavat katset mingi karakteristiku määramiseks. Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet vastu pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda vastupanu tõmbele alates elastsest deformatsioonist kuni varda purunemiseni.
∑Hi=Ω. Täistõenäosuse valemi tuletamine: P(A) = P(AΩ) = P(A∑Hi) = P(∑AHi) = ∑P(AHi) = ∑[P(A|Hi)P(Hi)] (Korrutuslause: P(A|B) = P(AB)/P(B)) ( | ) ( ) Bayes’i valem: ( | ) = ( ) ( ) ( | ) ( ) Bayes’i valemi tuletamine: ( | ) = ( ) = ( ) 7. Tinglik tõenäosus ja Bayes’i valem. Bayes’i valemi praktiline interpretatsioon Kui P(A) > 0, siis tõenäosust P(B|A) = P(AB)/P(A) nimetatakse sündmuse B tinglikuks tõenäosuseks tingimusel A. Kui toimus sündmus A, siis kui suur on tõenäosus, et toimus sündmus Hj. … 8. Juhuslik suurus, tema jaotus ja tõenäosus. Nende mõistete vahelised seosed Def1. Suurust X, mille võrdumine katse käigus etteantud väärtustega x on juhuslik sündmus, nim juhuslikuks suuruseks
pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? V: Pluuto lugemine planeetide hulka on mitmeti tinglik: esiteks on tema piklik ja ülejäänud planeetidega võrreldes tugevasti kaldu olev orbiit sarnasem komeetide kui planeetide omale; teiseks on ta väga palju väiksem (läbimõõt 1/5, mass 1/500 Maa omast) ja kolmandaks, tema läheduses on avastatud terve hulk sama tüüpi, ehkki mõnevõrra väiksemaid objekte. Koostis sarnaneb komeedile- jäätükk. Kaksikplaneet- suhteliselt suur ja lähedal olev kaaslane Haaron. Tiirlevad ümber ühise masskeskme. 6
stress - organismi pingeseisund tsekk - kauba eest tasumist tõendav kviitung substantiiv - nimisõna tsuktsid - Kirde-Siberis elav rahvas suflöör - etteütleja teatris tunamullu - ülemöödunud aastal summutama - vaigistama tuuker - allveetöötaja suureformaadiline - suuremõõtmeline tosin - arv 12 sümbol - tinglik tähistaja, märk U sümpaatia - poolehoid, poolehoiuobjekt ulme - fantastika, väljamõeldis stseen - etteaste; olupilt; äge sõnavahetus, tüli ulgumeri avameri stsenaarium - (filmi, balleti, pantomiimi) ultramoodne ülimoodne sündmustiku kirjeldus, tekst suhtluses sumo - jaapani maadlus V sünoptik ilmaennustaja vaagima - kaaluma
sajandite jooksul ja mis ikka ja alati on osutunud kehtivateks. Ühe suure klassi nendest moodustavad jäävuse seadused, kus mingi füüsikaline suurus jääb protsesside käigus konstantseks. Jäävuse seaduste rakendamisel on oluline vaadeldavatest füüsikalistest kehadest koosneva süsteemi isoleeritus. See tähendab, et vaadeldav süsteem on nagu suletud nähtamatute seintega ruumi nii, et välisilmaga pole mingit kontakti. Arusaadav, et süsteemi isoleeritus on tinglik mõiste. Pole näiteks võimalik gravitatsiooniväljast vabaneda. Kuid paljudel juhtudel pole see oluline, sest väline gravitatsiooniväli mõjub väikeses piirkonnas kõikidele kehadele ühesuguse raskuskiirendusega. Jäävuse seaduste rakendamisel on seetõttu vaja alati jälgida kuivõrd on isoleerituse nõue täidetud. Tundmatuteks jäävuse seadusteks on massi, impulsi, pöörlemishulga, laenguhulga, energia jt. jäävuse seadused. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS
George Byron (1788-1824) Eelnev kirjas vihikus... Ülevaade elust ja loomingust Aastatel 1811-1816 on Byron Inglismaal kuulsuse tippaeg. Ilmuvad ida-poeemid: ,,Giaur", ,,Abydose mõrsja", ,,Korsaar", ,,Lara", ,,Parisina", ,,Korintose piiramine". 1813 tekib intiimsuhe oma poolõe Augusta Legh'ga. Varjab seda suhet, abiellub ebaõnnestunult 1815 Annabella Milbenke'iga, sünnib tütar Augusta Ada. Avalikkuse hukkamõist, süvenev süütunne, poeemid on tulvil melanhooliat ja traagikat. Lahkub Inglismaalt. 1816 aastal elab Sveitsis, Genfi järve ääres, kus kirjutab ,,Childe Haroldi palverännu" III laulu, kohtub Shelly ja tema naise Maryaga. Byroni ettepanek võistelda õudusjuttude kirjutamises, M Shelly ,,Frankenstein". Byron külastab Chilloni lossi, kus XVI sajandil oli vabariigi nimel vaevelnud Genfi patrioot Bonivard. Byron kirjutab (1816) võimsa vabadusaatelise poeemi ,,Chilloni vang". Aastatel 1817-1820 elab...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: Kert Kerem KOOD: 082657 JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT PÕHIÕPPE PROJEKT MHX0020 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m = 600 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,06 m/s Maksimaalne liikumiskiirus l = 400 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detaili joonised Joonis esitada formaadil A2 A4 Töö välja antud: 04.02.2010.a. Esitamise tähtpäev: 20.05.2010.a. Töö väljaandja: I.Penkov 1. Projekteerimise objekt ja lähted Projekteerimiseks on esitatud elektriajamiga vints kandevõimeg...
LISAMATERJAL · Timm Thaler ehk müüdud naer · www.nuku.ee mente: maskid, traditsioonilise käpiknukuteatri-stseen, James Krüss kasvas üles liikuvate dekoratsioonidega loodavad tegevuspaigad, vi- Helgolandi saarel elektrik deolahendused jm. Ludwig Krüssi ja tema naise Margaretha Fried- Lavakujundus on tinglik – esemeid on vähe ja kõik on richsi vanima pojana. Ta mitut viisi kasutatav. Domineerivad hallid, tumedad too- sai kakskeelse kasvatu- nid, lavapilt mõjub hämara ja salapärasena. Leidlikult on se ning valdas nii saksa kasutatud suuri ratastel treppe, mis muudavad asetust
LASTE JA NOORUKITE KEHALINE AKTIIVSUS 1. Mõisted Kehaline aktiivsus on igasugune skeletilihaste abil sooritatud liigutus, mis kutsub esile energia kulu üle rahuolekutaseme. Kehalist aktiivsust iseloomustavad: ühekordse tegevuse intensiivsus ja sealjuures kulutatud energia hulk, sagedus (päevas, nädalas), kestus (korraga, päevas, nädalas; minutites või tundides), sooritatud tegevuse tüüp (kas töös on suured lihasgrupid või vaid mõne jäseme lihased), eesmärk (sportlik treening, igapäevane kehalist pingutust nõudev töö jne) pikem ajaperiood (näiteks aasta), mille vältel eelnevalt kirjeldatud ühekordseid tegevusi harrastatakse. Kehaliseks treeninguks nimetatakse korduvaid planeeritud ja struktureeritud kehalisi harjutusi, mille eesmärgiks on suurendada või säilitada üht või mitut kehalise võimekuse liiki. Tervisele soodne kehaline aktiivsus on sellise kestuse, intensiivsuse ja sagedusega...
Autoriteedi erinevused on väike väikesed, inimesi peetakse võrdseteks, aga erilised võimad leiavad tunnustamist. Klann/sugukond – pole valitsust, sotsiaalseid klasse ega kohustuslikku poliitilisi otsuseid. Inimese positsiooni määrab sugu, vanus jne. Kõrgemale positisoonile saamine on valikulik, kedagi ei sunnita. Põhilised üksused on põlvnemisgrupid. Territoriaalne hõimuliit – hakkasid kujunema u 6-7k aastat tagasi, eristamine riigist on tinglik. Põhineb sugulusel, juurdepääs elatusmaterjalidele on deferentseeritud. Riik – esimesed riigid tekkisid u 5500 aastat tagasi. Võimalikud tekkepõhjused: niisutussüsteemid, ökoloogiline mitmekesisus, kaubateed, rahvastiku kasv, sõjapidamine, keskkonnatingimused. Universaalset tekkepõhjust ei ole. Riigi tunnused : keskvalitsus, seaduste sundiv jõud, maksud, armee, piirid, kodakondsus, rahvaloendused, migratsioon
· väliseid allikaid projekti jaoks kaasatavaid krediite ja/või investeeringuid. Joonis: Müügi (käibe) Eeltoodud sisese ja välise mõõtme eristamine on tinglik kui laen või ning rahavoo muutus toetus antaksegi mingi konkreetse projekti teostamiseks (enamasti Sisenemine Varane kasv Kasv Küpsus ettevõtte (või projekti) see nii ongi), jäävad kohustused ikkagi laenu võtva organisatsiooni
täidetud teine tingimus: sõltumatus 1000 1500 Sissetulek X juhuslikest liikmetest u. Juhuslike liikmete tinglik keskväärtus regressorite Regressorite sõltumatus juhuslikest liikmetest suhtes 5. 2) Regressorid ja juhuslikud liikmed on sõltumatud: Cov(ui, Xaj)=0 Kui regressorid ja juhuslikud liikmed on sõltumatud: Cov(ui, Xaj)=0,
aga laenatud eri aegadest ja paikadest, sealhulgas muistseimaist allikaist, nagu kreeka ja rooma valmid kõrvuti Ida ülirikka loomajuttude varamuga. KESKAEGNE DRAAMA (lk. 66) liturgiline draama - teater ja draama olid keskajal märksa algelisemad kui antiikajal. Väiksemad näitemängud said alguse osana jumalateenistusest ehk liturgiast kirikus (vastulaulud: koor - vaimulik; Piibli teksti esitati pantomiimina, et kõik aru saaksid, mis toimub). Lavakujundus oli väga tinglik (nt. posti otsas silt "Pariis") ja pilte vahetati nii, et üksteise järel sõitsid ette hobuvankrid. müsteerium - piibliepisoodile üles ehitatud näidend. Vanim säilinud müsteerium "Aadama mäng" kujutab Aadama ja Eva pattulangemist. Üksikute episoodide ühendamisel tekkisid 15. saj. Prantsusmaal suured tsüklilised müsteeriumid. Vanim "Vana Testamendi müsteerium" koosnes 40 iseseisvast näidendist, peegeldades kõiki Vana Testamendi peasündmusi.
1. TUGEVUSÕPETUSE AINE JA PÕHIPRINTSIIBID 1.1. Millised on kolm põhilist Tugevusõpetuse ülesannet? 1. Dimensioneerimine 2. Tugevus ja/või jäikuskontroll 3. Lubatava koormuse leidmine 1.2. Kuidas liigitatakse konstruktsioonielemente kuju järgi? Kuju järgi liigitatakse detailid · vardad, · plaadid (koorik = kumer plaat), · massiivkehad. 1.3. Kirjeldage ühtlast sirget varrast! Varras ehk siis üks mõõde on ülejäänud kahega võrreldes suur: Varda telg = joon mis läbib ristlõikepindade keskmeid: 1.4. Kuidas on omavahel seotud aktiivsed ja reaktiivsed koormused? · Aktiivsed koormused (= aktiivsed jõud) ? nende väärtused on üldjuhul teada, kui detaili välised töökeskkonna ja vajaliku suutlikkuse parameetrid (koormused, mida detail on ette nähtud taluma oma otstarbest lähtuvalt) on määratud; · Toereaktsioonid (= rea...
Värvilise trükigraafika tähtsamad meistrid olid KITAGAWA UTAMARO (1753- 1806), KATSUSHIKA HOKUSAI (1760-1849) ja ANDO HIROSHIGE (1797-1858). Neist kõige kuulsam on Hokusai. Suuremas osas loomingus on ta kujutanud humoristlikult rahvalikke tüüpe. Euroopas sai ta kuulsaks eriti oma looduspiltidega, millel võib tihti näha jaapanlaste püha mäge Fufzijamat. Jaapani puugravüüride julge ja üldistav joon, tinglik ruumikujutus ja osalt loodusest erinevad värvid innustasid 19 sajandil uuenduslikke kunstnikke Euroopasse.
Leppemärgid enamasti malekorras. Ühe kontuuri sees võib kasutada korraga kuni kolme taimkatte liigi märki. Pikkade ja kitsaste kontuuride puhul paigutatakse märgid määda kontuuri telge 5-10 mm vahekaugusega. Aladel, mille sisse ei mahu ala iseloomustavat märki joonestama, võib märgi paigutada osaliselt ala piirile, piiri sellest kohast katkestades. Mõõtkavalised joonobjektid- võib olla kõver või sirgjooneline, looduslik, tehis- või tinglik. Kõverjoonelised on jõed, ojad, jalgrajad jne. Sirgjoonelised on kraavid, tarad, elektriliinid, raudteed jne. Tinglikud joonobjektid on nt administratiivpiirid, mis võivad olla kõverjoonelised, kui nad on ühitatud sirgjoonelise objektiga. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult, eriti väiksemates mõõtkavades plaanidel laiemad kui looduses. Punktobjekt- on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele
ja igal katsel on sündmuse toimumise tõenäosus sama p. Meid huvitab tõenäosus, et sündmus toimub n katse jooksul k korda. P( n katsel k korda ) = C kombinatsioonide arv pk k korda juhtub, et sündmus toimub. qn-k n-k korda juhtub, et sündmust ei toimu. Sündmuse mittetoimumise tõenäosus q = 1 p. Sündmuse toimumise tõenäoseim arv. - Ilma tõenäosusi endid leidmata saab leida kõige tõenäolisema sündmuse toimumiste arvu k0. 5. Tinglik tõenäosus. - Sündmuse A tinglikuks tõenäosuseks tingimusel B nimetame sündmuse A tõenäosust eeldusel, et sündmus B toimub. Täistõenäosus. - Olgu {A1,A2,..Ak} sündmuste täissüsteem ja saagu sündmus B toimuda ainult koos ühega sündmustest Ai, siis täistõenäosust arvutatakse valemiga: Bayes'i valem. - Arvutame sündmuse Ai tingliku tõenäosuse eeldusel, et toimub sündmus B: 6
Black-box – võimaldab muuta ruumisuhteid, lava asetust, publiku asetust, võimaldab nii frontaallava kui keskkonnateatrit, sageli jäädakse frontaallava skeemi juurde Hanamichi ehk lillede tee – Jaapani teatrist tulnud, pikk poodium lava kõrvalt publikusse, kus peetakse kõige õrnemaid stseene, et olla publikule veel lähemal Mimeetiline ruum – jäljendab ''midagi muud'' ehk tuba või linna jne. Reaalsuse jäljendamine aste võib olla erinev. Võib olla tinglik, väheste kohale omaste tunnustega. Nt 2 tooli ja lauda - klass Illusionistlik lava – kopeerib tegelikkust, koht peab olema äratuntav Simultaanlava – mitu tegevuspaika samal ajal, mitu tegevust korraga Tegelase siseruum – e tegevus toimub kellegi peas Fragmentariseerumine e killustumine – publik vaatab seda, mida tahab 10. Teatrisemiootika Teatrit mõistetakse kui teksti, tekst on eksplitsiitne e koosneb kindlatest märkidest, piiritletud, struktueeritud
kantakse läbi mitme planetaarülekande ning igas ülekandes tuleb arvestada satelliitide suhtelist liikumist kroon- ja päikeseratta suhtes. Valemi koostamisel aga saab kasutada üldist seaduspärasust, kus ühe ülekande piirides jääb iga hammasratta pöörlemissageduse korrutis tema hammaste arvuga konstantseks: (n kr - n r ) Tkr = n s Ts = (n p + n r ) T p , kus n kr on kroonratta pöörlemissagedus; nr - satelliitide raami pöörlemissagedus; (n kr - n r ) - kroonratta tinglik pöörlemissagedus, mis arvestab satelliitide liikumist kroonratta suhtes; Tkr kroonratta hammaste arv; n s satelliitide pöörlemissagedus; Ts satelliidi hammaste arv; n p päikeseratta pöörlemissagedus; (n p + n r ) päikeseratta tinglik pöörlemissagedus, mis arvestab satelliitide pöörlemist päikeseratta suhtes; T p päikeseratta hammaste arv. Üksikute käikude ülekandearvu leidmiseks tuleb arvestada, et pöördemomenti võib
15. Keskmise hinna muutuse isloomustamiseks ja analüüsimiseks kasutatakse kolme indeksit: muutuva struktuuri indeks, püsiva struktruuri indeks ja struktuurinihete indeks. Milline valem millise indeksi kohta käib? p on hind ja q kogus. struktuurinihete indeks, muutuva struktuuri indeks, püsiva struktuuri indeks 16.Valemis on p0 baasperioodi hind ning q1 aruandeperioodi kogus. Selliselt leitud hind on tinglik hind. 17.Struktuurinihete indeks näitab kvalitatiivse suuruse keskväärtuse muutumist, mis on tingitud ainult kvantitatiivse teguri muutustest. 18.Mitmest erinevast osakonnast koosnevas ettevõttes viidi läbi keskmise tööviljakuse indeksanalüüs, mille arvutustulemused on esitatud. tv on tööviljakus erinevates osakondades, w on töötajate osakaal erinevates osakondades. Millised väited on õiged?
erilises ja tegelikus käigus.”) ☼ ajalugu koosneb vormidest, saame olulist mõista ☼ kultuuriajalugu peab tungima sügavamale kultuurimorfoloogiline uurimus keskajast - "Keskaja sügis” ☼ "Keskaja sügis” - aastaajad vahetuvad nagu ajalugu kultuurivormide ajalooline analüüs (?) ☼ periodiseerimine - (pole hea) ☼ "Keskaja sügis” - vaatas Madalmaade kunsti, siis sündis see raamat - Van Eyckide looming ☼ huvitab hääbumine; ☼ eristus keskaja ja renessansi vahel on tinglik ja ebamäärane ☼ “Keskaeg sai otsa, sest ammendus seesmiselt”– tühjus, põud ☼ kultuuriajalugu tegeleb illusioonidega, unelmad ☼ “Keskaja sügis” kriitika:materjalide ühekülgsus (kirjandus, ajaloo kroonikad, visuaalsed allikad (maalid)) ☼ maalib sünge pildi - peegeldab tollast kirjandust ☼ liiga palju metafoore, mõni kuu pärast hakkas kahetsema oma pealkirjast: keskaja talv, kevad - bioloogiline rütm; ta ei arvanud, et nii on
Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 3. Transpordilaevade üldomadused. 1. Transpordilaeva arhitektuurilis-konstruktiivse tüübi üldskeem. Laevad erinevad üksteisest nii väljanägemise kui ka konstruktsiooni poolest. Laevade mitmesuguste arhitektuuriliste ja konstruktsiooniliste vahele ranget piiri tõmmata ei ole võimalik. Seega on tüpiseerimine küllalt tinglik. Laeva arhitektuurilist tüüpi iseloomustab tema välisilme, mis oleneb masinaruumi asetusest, tekiehitiste arvust ja paigutusest, kere kujust ja vormidest, korstnakatte kujust, mastidest ja paljust muust. (Vt. Joon. 3.1. ja Joon. 3.2.) Joon. 3.1. Lagedatekiline laev - lahtine, lage tekk vöörist ahtrini. Võib olla üks (enamasti) tekihoone (tekikamber), mis ei ulatu pardast pardani. Näit. sadamapuksiirid. Pideva tekiehitisega laev - pardast pardani ulatuv
3 Loomingus kasutas süngeid ja salapäraseid kujundeid. Novellid "Usheri maja hukk / langus", "Ovaalne portree", "Reetlik süda", "Must kass", "Punase surma mask" jt. ning poeemid "Kaaren", "Annabel Lee" on pöördelise tähendusega maailmakirjanduses. Ilmunud ka mereromaan "Arthur Gordon Pymi lugu". SÜMBOLISTLIK DRAAMA tegevuse koht ja aeg pole konkreetselt määratud, sündmustik on tinglik ja staatiline, sageli muinasjutuline, tegevus ja intriig on napid, dialoog lakooniline, tegelased allegoorilised või sümboltähendusega. Peamine on hingeseisundite ja elamuste esiletoomine. Avaraid üldistamisvõimalusi annavad võrdkujundid ja sümboltähendusega tegelased ning situatsioonid. Belglane Maurice Maeterlinck (1862 1949) on sümbolistliku draama väljapaistvaim esindaja. Kuigi ta oli flaam, ulatus tema sünnikohta Genti, nagu Belgiasse tervikuna tugev pr
teooria ja andmete kooskõla. 40. Tjaotus, lk 2728. Üks kasutatavamaid jaotusi. Sümmeetriline jaotus. Keskväärtus 0, dispersioon k/(k2). Defineeritav vaid juhul kui vabadusastmete arv on suurem kui 2. Mida suurem on vabadusastmete arv, seda enam läheneb tjaotus normaaljaotusele. 41. Vabadusastmete arv vt reg.mudeli statistiline analüüs. 42. Vabaliige lülitatakse mudelisse selleks, et vealiikme tinglik keskväärtus oleks null. Kui mudelisse mittelülitatud sõltumatute muutujate keskmine mõju sõltuvale muutujale Y on 0, siis vabaliige on nihketa. 43. Valim andmete alusel hinnatud mudel on valimi põhine mudel, mille alusel testitakse hüpoteese üldkogumi e maj.protsessi kohta. 44. Variatsioonikordaja (V) leitakse standardhälbe ja keskväärtuse alusel. Näitab kui palju
Marx küsib: kui turumajandussüsteemis vahetatakse kõiki kaupu vastavalt nende väärtusetele , kuidas saab siis sellises olukorras üldse tekkida kasum? Vastus peitub tööjõus. Marxi arvates on tööjõu väärtus määratud nende tarbeesemete väärtustega, mida tööline enda elushoidmiseks ja perekonna ülalpidamiseks vajab. Selleks aga ei kulu terve päev, ülejäänud aja päevast, mis üle jääb, kulutabki tööline ettevõtte hüvanguks. Sellest ka Marxi tinglik tööpäeva jagamine vajalikuks ja lisaajaks. Sellest lisaajast tekib aga kapitalisti kasum ehk teisisõnu võetakse temalt ära tasuta tehtud /loodud produkt, teda kasutatakse ära. See sai üldse võimalikuks aga tänu sellele, et feodaalühiskonna lagunemisel haarasid kapitalistid enda kätte tohutuid varasid ja tootmisvahendid langesid nende monopolseks omandiks. Marx muidugi mõisab, et teatud kapitali kogumine on edasiseks arenguks vajalik. Kasumi
Etüleendiamiintetraetaanhappe dinaatriumi sool ehk kompleksoon III ehk triloon-B. Reageerib metallikatioonidega vahekorras 1:1 Ag+ + Y4- = AgY3- Al3+ + Y4- = AlY- Reageerib praktiliselt kõigi katioonidega, andes tiitrimiseks piisavalt stabiilse kompleksi NTA Nitrilotrietaanhape (NTA) ehk kompleksoon I Aminopolükarboksüülhapete omadused- astmeline dissotsiatsioon (Struktuur,Dissotsiatsioon) Kompleksühendi püsivuskonstant, tinglik püsivuskonstant- Kompleksonomeetrilise tiitrimise kõver- Metalliindikaatorid- 200 orgaanilist ühendit- orgaanilised vaigud, mis moodustavad kelaate metalliioonidega. Need on intensiivse värvusega. MIn- + HY3-= HIn2- + MY2- : ET-00 Mureksiid: In- + Me2+= MeIn+ Ksülenooloranz kompleksid metalliioonidega on punased eriokroom must T: H2O + H2In- = HIn2- + H+ K1= 5.10-7 H2O + H2In2- = In3- + H+ K2 = 2,8.10-12
tingliku kontaktpindala ) [7, lk 17] Kus: d0 - telje läbimõõt, 17 mm - kronsteini seina paksus, 7 mm Lisa 1. On märgitud kronsteini seinade paksused ja telje läbimõõt . )=238*10-6 m2 Järgmiseks arvutan telje ning kronsteini seinte kontakti muljumisele valemiga [7, lk19] Kus: FC -muljumispinna kontaktjõud, 6286 N Ac- kronsteini seinte ja telje vaheline tinglik kontaktpindala, 238*10 -6 m2 =26,8 Mpa. Kuna telje voolavuspiir on 335 MPa siis peab telg ka muljumisele vastu ning varutegur S on sarnaselt lõikele . Telg paindele Telje tugevusarvutuste tegemiseks paindele kasutan tugevusõpetuse konspekti [8] Reaktsiooni jõudude tsentritest alates on telje kogupikkuseks 52 mm nagu on näha Sele 5. F=6286 N
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
